Narva Vanalinna Riigikool Evelina Säkk 10. klass JAAPAN referaat geograafias Narva 2010 Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 066 000 Rahvastiku tihedus: 337 in/km² Pealinn: Tokyo Ajavöönd: +9 GMT Jaapani veevarud on piisavad, kuna langeb suhteliselt palju sademeid ja suurem osa jõgedest saab oma vee liustikest. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel
Kool KLASS EES ja PEREKONNANIMI LIIVAKÕRBED Referaat ÕPETAJA AASTA
Fourth level 2030, mil riigis elab 1,6 miljardit elanikku Fifth lev Hispaania v Hispaania veevarud on viimase aastakümne jooksul vähenenud viiendiku võrra, veepuuduse leevendamiseks hakatakse vett sisse tooma Prantsusmaalt. v Olukord on murettekitav sest kui veevarud vähenevad 15 protsendini kogumahust, ei saa vett enam kasutada. v Vett tuuakse Barcelonasse laevadel ja see läheb maksma 22 miljonit eurot aastas. v Kavandati ka rongidega vee vedamist aga see oleks läinud liiga kulukaks. Mida ette võtta: v Veetarbimise vähendamine. v
See võib ollavastavalt pindmine (sademete äravool), maasisene ehk vaheäravool või põhjavee äravool. Pindmise äravoolu seda osa, mis vahetult pärast allalangemist suubub pinnaveekogusse, nim. otseäravooluks. Nagu on teada, siis inimene vajab eluks magedatvett. Kuid mageveevarud vähenevad aasta-aastalt. Näiteks Ameerikas asuv maailma suurim fossiilne põhjaveeala on vähenenud veeranid võrra ning kardetakse selle ammendumist. Põhjaveevarud on veevarud mis paiknevad maasees. Enamasti on see vesi mage. Põhjaveevarud aina vähenevad ning suureks probleemideks on see Lõunariikides. Mis on heitvesi, kuidas tekib? Heitvesi on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi. Enamasti on heitvee omadused algselt kasutatud vee omadest halvemad, harvem loodusesse lastud heitvee omadused samad mis esialgsel veel. Olmes ja tööstuses kasutatud heitvett nimetatakse enamasti reoveeks. Igal aastal lastakse laevade poolt Läänemerre 460
▶ Rahaühik: Euro ▶ Telefonikood: 49 Majanduslikud tegurid ▶ Teine suurim eksportija riik ▶ Saksamaale saab minna lennukiga, bussiga ▶ Saab broneerida endale majutuse Münchenis (33-96Eurot; NB! ilma söögita) ▶ Reisibürood: Reisiekspert, ReisiGuru, Lastminute ▶ Hinnatasemed olenevad sellest, mis kvaliteet on ▶ Internetiühendus enamasti igalpool Loodusolud ▶ Valitseb mõõdukas kliima ▶ Vihma sajab aasta läbi ▶ Sademete hulk mõõdukas, 500mm ▶ Suured veevarud ▶ Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa Vaatamisväärsused ▶ Põhilised vaatamisväärsused asuvad Berliinis ▶ Saksamaal on palju muuseume ▶ Rohkesti ajaloolisi ehitisi, kohti Sündmused, üritused ▶ Berliini filmifestivali ▶ Donaueschingeni muusikapäevad ▶ GrlStuF ▶ Wacken Open Air Turismipoliitika
moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks. Seega kuuluvad asteroidid Päikesesüsteemi ürgsete kehade hulka, mistõttu nende uurimine aitab aru saada ka planeetide tekkimisest. 12.Kas Marsil on elu?Miks? Marsil võivad olla eluvormid kuna Marsi atmosfäärist on leitud metaani jälgi, mis võib olla tekkinud bakterite elutegevise tagajärjel. L13.Kus paiknevad Marsi suuremad veevarud? Suurimad veevarud asuvad 30. ja 60. laiuskraadi vahel paari meetri sügavusel maa all. Varem aevati et suurimad varud asuvad poolustel segatuna süsinukust. 14.kuidas seletada kaht tüüpi planeetide tekkimist? Kaht tüüpi planned tekkisid meie päikesesüsteemi tekkimise ajal, kui päikesesüsteemi alge oli suur gaasikera mille keskele olid kogunenud päikesel asuvad alemenedid. See gaasikera pöörles ja tänu sellele tiirlemisele kogunesid kiiremini raskemad elemendid keskele ja kergemad
Süsihappegaasi pole maailma ajaloos varem olnud rohkem kui 300 osakest 1 000 000 osakese kohta, kuid hetkel on see üle 360 osakese. See on viimase 100 aastaga kahekordistunud. süsihappegaasi sisaldus atmosfääris on tõusnud märgatavalt Tagajärjed: Vesi:Suure tõenäosusega veevarud suurenevad maakera kõrgematel laiuskraadidel ja niiskes troopikas, sealhulgas rahvarohketes piirkondades Ida- ja Kagu-Aasias. Seevastu parasvöötmes ja kuivas troopikas, mis praegu kannatavad veepuuduse all, veevarud vähenevad.Põuast mõjutatud alad kliimamuutuste käigus suurenevad. Äärmuslike vihmade juhtumid omavad suuremat mõju nii sageduse tõusu kui ka tugevuse kasvu tõttu, suurendades üleujutuste ohtu.
Audentes Koostas Fred Karu 10d Tallinn 2010 Sisukord Kuuba iseloomustus................................................................................................................ 3 Pinnamood.............................................................................................................................. 4 Pinnamoe mõju majandustegevusele.................................................................................. 4 Maavarad............................................................................................................................. 4 Litosfääri protsessidega seotud loodusõnnetused............................................................... 4 Kliima...................................................................................................................................... 5 Kliima võr...
Minu Island Tarvo Nõmm Kärt Kaasik-Aaslav ja Margaret Pullisaar 7.B GAG 2015 Tarvo Nõmm ● Muusik ja -õpetaja ● Kahe lapse isa ● Islandil 1994. aastast ● Myvatni maakond Lipp Sümboolikat https://www.youtube.com/watch?v=dQfmTIpyqAw Keeled Islandi keel https://www.youtube.com/watch?v=v641uRBW9_4 Territooriumi suurus ja rahvastiku keskmine tihedus Pindala- 103 125ruutkilomeetrit Asustus- pool rahvastikust elab pealinnas Reykjavikis ja selle naabruses. Rahvaarv- 323 810 (2013) Keskmine eluiga ● Islandil sündinud naistel 81 ● Islandil sündinud meestel 76 ● Euroopa keskmine naistel 80 ● Euroopa keskmine meestel 72 ● Eesti keskmine naistel 82 ● Eesti keskmine meestel 72 Maastik Maavarad ja inimeste üldine jõukus Islandi põhiline maavara on kaalisool ning nendel on ka palju odavalt saadavat energiat, tänu maa seest alatasa tulevale ku...
ning kaevandatavad maavarad) kui ka põllukultuure. Praegusel ajal kätkeb mõiste endas ka looduse mitmekesisust ja looduse poolt pakutavat silmailu. Suurema osa loodusvarade (energia, tänapäevased põllukultuurid) säästev kasutamine eeldab nii majandustegevuse kui ka vaimsete väärtuste ümberhindamist. Loodusvarasid liigitatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvateks loodusvaradeks loetakse muld, mets, veevarud ja toit, aga ka osa jõuvarusid (päikese, tuule, vooluvee ja biomassi energia). Taastumatuteks loodusvaradeks loetakse maagid, kaevandatavad (fossiilsed) kütused, maapõuesoojus (geotermiline energia) ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja need on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Maakera praeguste varude tekkeks on kulunud miljoneid aastaid, kuid neid ammendatakse kümme korda kiiremini.
Õhusaaste Fujis omada isiklikku transpordivahendit, mis ei mõju Jaapani keskkonnale hästi. Viimaste aastate jooksul on hakatud selle probleemiga tegelema mitte ainult Jaapanis, vaid kogu maailmas. Propageeritakse keskkonnasõbralikke kütuseid ja tegeletakse prügi sorteerimisega. Veevarud Õhusaaste Fuji linnas Jaapani veevarud on piisavad, kuna langeb suhteliselt palju sademeid ja suurem osa jõgedest saab oma vee liustikest. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel
talv 3,5 (7,5)C Valdavalt tasane, veidi Pinnamood kõrgem Lõuna ja Kesk Eestis. Metsa palju , leidub põlevkivi, Loodusvarad (mets, maavarad, savi, turvast, liiva, lubjakivi, veevarud) ravimuda, suured veevarud, mineraalvesi. Tihe teedevõrk Ühendusteed (riigisisene Tallinn Peterburg; teedevõrk, ühenduse võimalus Tallinn Riia; teiste riikidega) Narva KohtlaJärve Rakvere Naaberriigid (nende tähtsus Siirdeala ida ja lääne vahel, Euroopa ja maailmamajanduses, turg eesti kaupadele Lääne
Üleharimine, ülekarjatamine ja veepuudus toovad kaasa alade kõrbestumise. Üha uued ja uued viljakandvad alad muutuvad kõrbeteks. Muldade vaesumine on muutnud need alad suurimateks näljapiirkondadeks. Inimene ülekarjatamisega põhjustab kõrbete laienemist – loomad hävitavad taimestiku tallamise ja ärasöömisega ning pinnas saab liikuma. Veepuudust põhjustab inimene oma suurte niisutussüsteemidega, mis tühjendavad sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Veepuudus ja muldade vaesumine põhjustavad taimede halba kasvu, mis toob omakorda kaasa õhu hapniku sisalduse vähenemise. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clep%C3%BC%C3%BCk Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad Tunnistatakse kolme ülepüügi tüüpi:
• Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 ja 19 kraadi (C) vahel • Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus • Vahemereline kliima • Põhja pool on mägine ja külm, lõuna pool kivine, kuum ja kuiv • Sademeid keskmiselt 500-1000 mm aastas Veestik • Itaalia suurimad järved on Garda järv, Como järv, Lago Maggiore, Bolsena järv ja Iseo järv • Suuremad jõed on Adda, Adige, Arno, Mincio, Piave, Po, Tevere, Tiberi, Ticino ja Toce jõgi • Veevarud on head (liustikud, meri, järved, jõed) • Veneetsia on kuulus linn oma kanalite poolest Loodusvöönd • Vahemereline kliima, Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline kliima • Kõige soodsam loodusvöönd elamiseks • Sobib kasvatamiseks paljudele taimedele Rahvastik • 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks • Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite
Bulgaaria majandusgeograafilise asendi iseloomustus Bulgaaria asub Kagu- Euroopas, Musta mere rannikul, lehtmetsa loodusvööndis, parasvöötmes. Bulgaaria kliima on suhteliselt soe ja seal on mereline kliima. Suvel keskmiselt +16° C sooja ning talvel keskmiselt umbes 0° C (kuni -8° C) külma. Sademeid umbes 500- 1000 mm/aastas. Bulgaarial ei ole väga palju metsa, kuid Bulgaariast kaevandatakse pruunsütt. Veevarud on head, kuna sademete hulk on suur ja aurumine keskmine, sammuti on Bulgaarias hea kindlustatus joogiveega. Bulgaaria ja Rumeenia piiril on ka Doonau jõgi. Bulgaarias on pigem mägine kui tasane pinnamood, seal on Stara planina mäestik ning Ludogorie platoo. Bulgaaria kõrgeim mägi on Musala (2925m). Bulgaaria naaberriigid on põhjas Rumeenia, lõunas Kreeka ja idas Serbia ning Makedoonia. Koostöö võimalused on head, kuna Bulgaaria asub Musta mere ääres ja
Tihedus on 47 in/km2 kohta Keskmine eluiga on 70,2 aastat Sündimus on 9,7, imikusuremus on 6,4 72% rahvastikust räägib vene keeles Suurimad linnad on Minsk, Brest, Homiel, Hrodna, Mahilou ja Viciebsk. Valgevene majanduse peamine haru on tööstus, peamiselt masinatööstus, metallurgia aga ka sõjatööstus. Valgevene peamised tootmisharud on traktorid, veoautod, mootorrattad, televiisorid, külmikud, raadiod, väetised ja tekstiil. Veevarud on üks Valgevene suurim looduslik vara. Kuid sageli mõjutvad saastet naaberriigid, näiteks Dnepr voolab läbi Venemaa, Ukraina ja Valgevene seega on ta väga reostunud 40% joogiveest ei vasta nõuetele. Teisteks looduslikeks varadeks on metsad, turvas, väikeses koguses naftat ja graniiti, dolomiitsusega lubjakivi, mergel, liiv, kruus ja savi Alates 19601990a. on elektrienergia tootmine tõusunud peaaegu 11 korda. Üleliidulise tähtsususega
kukkuda. 3. Sarvikrästik Enamus madusid, mis elavad kõrbes liiguvad külgepidi. 4. Vaaran Peidab end liivas ,,lahustub liivas" teiste loomade eest. (kuna urusid kaevata on liiva pärast kõrbetes võimatu, hakakvad loomakesed oma käpakestega vibreerima ja peidavad nii end liiva sisse loomad nagu lahustuks liivas) 5. Kaamel Varub endale põuaks veevarud kehasse. Kokkuvõte: · Kõrbetaimedele on iselooomulik: Paks vars, lehtede puudus, kudedesse toitainete ja vee varumine põuaperioodiks, okkad ja samuti ka mürgine aine. · Kõrbeloomadele iseloomulikud tunnused: Kaitsevärv, ööelu, kiire liikumisvõime, toitainete varumine kehasse, jäsemetel on paks karvkatte mis võimaldab liikuda liival, soomuseline kehakate, kuumuse taluvus, m]ned teevad suveuinakuid ja talveuinakuid.
Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Deflatsiooni käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Deflatsioon on kasulik tavainimesele, kuid suurte võlgadega riikidele on see ebameeldiv, sest seda raskem on võlga tagasi maksta. Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis.Kütuseaktsiisist laekuv raha on suures osas ette nähtud teehoiu rahastamiseks. Riigikogu võtab vastu riigieelarve (rahandusministeerium teeb) ja kinnitab selle täitmise aruande. Tootmistegurid:loodusressursid- maa,maavarad,mets,veevarud;inimressursid-tööjõud;kapitaliressursid- tööriistad,hooned,rahalised vahendid;ettevõtlikkus-oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandus...
Majandus 1. Ressursside piiratus. Ühiskonna ja indiviidi kasvavate soovide ning vajaduste rahuldamiseks kasutada olevad ressurssid on alati piiratud. Alati tahetakse rohkem, kui on võimalik saada. See aga on sageli liikumapnevaks jõuks, sest tuleb leida uusi ja efektiivsemaid ressursside kasutamise viise. Tootmistegurid ehk ressursid: · Loodusressursid nt maa, maavarad, mets, veevarud · Inimressursid tööjõud · Kapitaliressursid tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) · Ettevõtlikkus võime kolme esimest tegurit kasulikult kombineerida 2. Ettevõtlusvormid: Akstiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. FIE füüsilisest isikust ettevõtja , kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid
alamliigist ja teisendist; neist umbes 140 on Küprosel endeemsed(liik mis esineb ainult teatud piiratud alal). loomastik · Küprosel elutseb 365 linnuliiki; pesitsevad nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks imetajaliigiks on muflon. muflon loodusvarad · Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, betoniit ja pigmentmullad; ühtegi neist ei leidu aga märkimisväärsel kogusel. · Küprosel on napid veevarud. rahvastik Küprose elanikkonna koosseis 2005. aasta jaanuaris: · 78% Küprose rahvastikust on kreeklased · 18% Küprose rahvastikust on türklased · 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat. · Saare elanikud, kes polnud ei kreeklased ega türklased, pidid 1960. aasta Konstitutsiooni kohaselt valima, kas kuuluvad saare kreeklaste või türklaste kogukonda. rahvastik
· Koosneb süsihappegaasist · Mitme km paksused pilvekihid (väävelhappetilgad) · See põhjustab seal kasvuhooneefekti · Pinna temperatuur umbes 480 OC · Temperatuur võib tõusta kuni 740 OC · Tiheda atmosfääri tõttu ei ole aastaaegade ning öö ja päeva vahel mingit erinevust Veenuse atmosfäär Veenuse orbiit Füüsikalised protsessid ja vesi · Tuule kiirus pinnal mõni km/h · Pilvepiiril on see aga 350 km/h · Arvatavasti olid kunagi suured veevarud, aga need keesid ära · Pinnas on suhteliselt kuiv Pinnas · Suurem osa Veenuse pinnast on tasaselt kulgev lauskmaa väikeste mäeahelikega · Ka esineb mitmeid madalikke · Kaks kõrgemat piirkonda on Ishtar Terra põhjapoolkeral (umbes Austraalia suurune) · Ja Aphrodite Terra piki ekvaatorit (umbes Lõuna-Ameerika suurune) · Ishtaris asub ka kõrgeim mägi Maxwell Montes Vulkaaniline tegevus · Suurem osa pinnast on kaetud laavavooludega
Hooldusraie Istutamine Maaparandus Transport Infrastruktuur: ~625 tuhat km maanteid ~30 tuhat km raudteid ~15 tuhat km elektrifitseerituid raudteid ~8 tuhat km siseveeteid Veetransport: 31 suuremat sadamat 5051 siseveelaeva 844 suuremat laeva Õhutransport: 541 mitterahvusvahelist lennujaama 13 rahvusvahelist lennujaama Loodus Asub parasvöötme merelises kliimas Paikneb lehtmetsa vööndis Niiske kliima tõttu suured veevarud Kolmandik riigi pindalast on tasane Vähe järvi ja palju jõgesid Suurim ja tähtsaim jõgi on Doonau Suurim järv Bodeni järv Sademeid 500mm aastas Vegetatsiooni periood kestab 10 kuud Vaatamisväärsused Brandenburgi väravad Pergamoni muuseum Museum Island Filmmuseum Berlin New National Gallery Kölni katedraal Brandenburgi väravad Autor: Carl Gotthard Langhans Pikkus: 65m Laius: 11m Kõrgus: 20m Valmis aastal 1791 Meenutab Ateena Akropolise Sissekäiku.
Veel on probleem, et enamus sellest mageveest on Antarktikat ja Gröönimaad katvates jääkilpides ja ei ole kättesaadav. Peaaegu kõik magevesi tekib sademetest (udu, vihm, lumi). Tööstuspiirkondades on see eriti halb, kuna võivad tekkida happevihmad ja ära rikkuda kogu selles alas oleva põhjavee. Kuna põhjavee varud on otsa lõppemas hakkab see olema suur probleem inimkonnale. Mageveevarud vähenevad kiiresti ja präeguseks on vähe ettevõetud, et seda peatada. Maailma veevarud on jaotunud ebaühtlaselt. Kõige vähem magevett on Aafrikas, Aasias ja Lähis-Idas. Jõgede ja põhjavee piiriülene jaotamine põhjustab konflikte riikide vahel, seda näiteks Niiluse, Jordani, Eufrati, Tigrise ja Induse vesikondades. Võitlus vähese ja kallihinnalise vee pärast on ka siseriiklik probleem. Rohkem kui miljardil inimesel tuleb elada ilma puhta joogiveeta. ÜRO hinnangul kannatab aastaks 2025 kaks kolmandikku maailma elanikkonnast joogivee puuduse käes.
Vesi, nii nagu iga aine, võib esineda kolmes faasis: tahke aine, vedelik ja gaas. Vesi on uuenev loodusvara, mille ringlust põhjustab päikese kiirgus - energia. Päikesepaistel maa pinna soojenedes algab vee aurustumine veekogude pinnalt pinnaselt ja taimestikust. Atmosfääri külmudes kihtides kondenseerub aur taas veeks ja langeb sademetena maapinnale. Osa sellest veest valgub pinnasesse põhjavesi, osa taimedesse. Maakera veevarud Ookeanide pinnalt aurab aastas atmosfääri 320 000 km3 vett. Mandritelt aurab aastas 60 000 km3 ja sinna sajab 96 000 km3. Seega käib aasta jooksul läbi atmosfääri 380 000 km3 vett ja toimub 36 000 km3 ümberjaotamine mandrite kasuks.
kogumine , merevee destileerimine, liustukuvee kasutamine ) Vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse Veehoidlate rajamine ( veevarudeks kuivadel perioodidel) Õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses Heitvete puhastamine http://2.bp.blogspot.com/_oW8s2oAvAVI/TL7w0oRut_I/AAAAAAAAAPE/SyYK0tCn8v8/s1600/india.jpg Veeprobleemid Eestis Puhast vett külluses Eesti inimestel isiklikud veevarud (kaevud , tiigid ) Veekogude reostatuse põhjuses on väetised ja reovesi Inimesed raiskavad vett liiga palju http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0c/EU_location_EST.png/800px- EU_location_EST.png Nõuanded Vett tuleb tarbida mõõdukalt Paranda tilkuvad kraanid Keera kraan peale kasutamist hoolikalt kinni Külmunud toiduained sulata veega täidetud kausis
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6, 7 6.2. Maavärinad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 7 7. Keskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 7 7.1. Metsatulekahjud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8 7.2. Ilmastikukatastroofid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8 8. Veevarud. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 8 8.1. Jõed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8, 9 8.2. Järved. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 9 9. Loodusnähtus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 9 Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad
(Veebileht mageveevarudest..., 2009). 1. Magevee-varud Maakera veeressursid on piiratud., eriti magevee-varud. Maa pinnast on umbes kaks kolmandikku kaetud veega, vaid väike osas sellest ehk 2,5% kuulub mageveele. Sellest omakorda kaks kolmandikku paikneb liustike ning jääkattena poolustel ja muudes piirkondades. Maapõues paikneb umbes üks kolmandik magevee-varudest, millest osa on kättesaamiseks ligipääsetav (Maakera piiratud veevarud...). UNESCO andmetel moodustab põhjavesi ligi 20% kogu maailma veekasutusest. Kogu magevee- varudest on kättesaadav maapinnalt ainult 0,26%, seda siis jõgedest, järvedest ja muudest veekogudest. Kogu maa veevarudest moodustavad kergesti ligipääsetavad magevee-varud seega vaid 0,08%. UNESCO hinnangul on magevee globaalne nõudlus viimase sajandi jooksul suurenenud enam kui kuus korda mis on rohkem kui kaks korda kiirem maailma rahvastiku hulga kasvamisest (Vesi ja veeressursid ..
õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Õigusloome eest vastutavad iga nelja aasta järel otsestel valimistel valitav Bundestag, ja Bundesrat, kus on 69 esindajat 16 liidumaalt. Saksamaa president valitakse Liidukogu poolt viieks aastaks. Praegune president on Christian Wulff ja Kantsler Angela Merkel. Raha ühikuks on Euro. Loodus Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Järvi on Saksamaal vähe kuid jõgesid on üsna palju. Kalavarud on veekogudes tühised. Jõed 1. Doonau (2852 km) 2. Rein (1320 km) 3. Elbe (1165 km) Järved 1. Bodeni (536 km2) 2. Müritz (117 km2) 3. Chiemsee (80 km2) Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi.
1. Tootmistegurid e. Tootmisressursid: 1) Loodusr. (maa, maavarad, mets, veevarud) 2) Inimr. (tööjõud) 3) Kapitalir. (tööriistad, hooned, rahalised vahendid) 4) Ettevõtlikkus (oskus kolme eelnevat kasumlikult kombineerida). 2. Majanduse põhiküsimused: 1) MIDA JA KUI PALJU, KUIDAS, KELLELE TOOTA 3. SKP- Sisemajanduse koguprodukt- Aasta jooksul konkreetsel territooriumil toodetud ja lõpptulemusele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. RKP- Rahvamajanduse koguprodukt- Aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade/teenuste kogumaksumus turuhindades. 4. Tsükliline majandus- Majanduskasvule järgnev period, mil kasv aeglustub/langeb, et taas uuelt tasandilt jätkata. Majanduse languse põhjused- Nõudluse järsk tõus/langus, ületootmine, üleinvesteerimine. 5. Majandust saab reguleerida- turumajandus 6. Majandustegevuse ee...
Põhilised tootmistegurid Looduslikud ressursid Inimressursid Kapital Ettevõttlikkus Iseloomustus: Pos: Tööjõudu on palju ning on väga palju tööjõudu erinevate oskuste ja omadustega. Neg: Palju töötuid; Suur osa inimestest töötab miinimum palgal ning kõrgharidusega inimestel on raske sobivat tööd leida Eestis. Mõisted SKP- Mõõdab riigi residentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust deflatsioon- raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises aktsiisimaks- maks, mida tuleb maksta teatud kaubaga kauplemisel või tootmisel maksumäär- protsent, millega arvestatakse sissetulekult arvestatud maksu Mis põhjustab inflatsiooni? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad Kes koostab riigieelarve seaduse eelnõu? V A L I T S U S Kes võtab vastu riigieelarve? R I I G I K O G U Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiis Eestis on PROPORTSIONAALNE maksusüsteem - ükskõik kui suur on aast...
inimest on potentsiaalses ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata. Et kõrbestumist vältida või seda vähendada, rajatakse tohutuid suuri niisutussüsteeme. Kuid põldude niisutamine on isemoodi teadus, seda valesti tehes tekivad sootuks uued probleemid. Üks suuri niisutussüsteemide viga on see et, teada olevalt on niisutamiseks vett vaja ja siis tühjendatakse sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Lihavõttesaarel oli kunagi ammu väga palju elanike, kui nüüdseks on neid jäänud alles väga vähe. Saare asukas rajasid sinna külasid. Arvatavasti teab igaüks Lihavõttesaare kujukesi ja neid rajades hävitasid asukad saare elukeskkonna. Nimelt asi selles, et külad proovisid teistest olla paremad ja tahtsid koguaeg rajada uusi ja suuremaid kujusid. Selleks aga võeti
Jordani jõe vesi voolab aga kaubandusse, mida kasutatakse puu ja köögivilja kasvatamise tarbeks. Inimesed on harjunud aina rohkem ja rohkem paremaga, süüakse palju liha, aga et liha saada, tuleb kasvatada veised ja et veiseid kasvatada, tuleb neile süüa ja juua hankida. Suur osa praegusest veest läheb veiste kasvatamise peale, inimesed ei mõtle, et vesi on neile endale rohkem kasulikum ja et seda tuleks kokku hoida, sest ühel päeval võivad veevarud lõppeda.1950-st aastast on kalapüük suurenenud 5 korda, veekogud hakkavad suurematest kaladest tühjaks saama, kalad ei jõua enam paljuneda, kuna nad langevad enne inimese saagiks. ¾ elusorganismidest elab metsas, kuna nad vajavad eluks vajalikku niiskust, mida on seal piisavalt. Nendest organismidest saab teha kõikvõimalikke ravimeid. Varsti jääb aga ravimite tegemine ära, kuna inimesed hävitavad metsa väga ohtralt,
Loodusvarade kasutamine Eestis. (taastuvad ja taastumatud loodusvarad) Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavara) kui ka põllukultuure. Loodusvarad jagunevad taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad loodusvarad on need, mis säästliku tarbimise järel suudavad ennast taastada. Need on muld, mets, veevarud ja toit, aga ka osa energiast (päike, tuul, vooluvee ja biomassi energia). Inimese seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed. Taastumatud loodusvarad on näiteks maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja nad on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Kui mõelda eest loodusvarade peale, siis tuleb esimesena meelde põlevkivi, mida kasutataks suuremalt osalt elektri tootmiseks. Seda kaevandatakse Ida-virumaal.
atmosfääris leiduvatelt tehnoloogiat; kasutada erosiooni tundlikkuse maapõuesoojus ja gaasidelt taastuvaid suurenemisele ehk tuumaenergia. Taastuvate Probleemi põhjused: energiallikaid; kasutada kõrbestumisele. loodusvarade hulka kuuluvad Inimtegevus: tööstused; elektrienergiat Probleemi põhjused näiteks muld, mets, veevarud, energiatootmine; säästlikult; vähendada :paduvihmadest ja turvas aga ka osa jäätmemajandus; autokütuste põletamist; üleujutustest tekkivad energiavarusid (päikese, metsaraie; aerosoolide kasutamise vooluveed; tuul; tuule, jõgede ja biomassi põllumajandus jm. vähendamine; prügi inimtegevus: energia). Atmosfääri satuvad nn
suhteliselt sale. Sarved on väikesed. Piisoni õlakõrgus on ligi kaks meetrit. Mass ligi üks tonn. Lehm on kuni kolm korda väiksem. Inimesed Preerias Preeriad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Stepitasandikud on olnud sobivateks aladeks rändkarjakasvatajate hõimudele. Taolised suured rahvaste rändamised toimusid harilikult võrdlemisi aeglaselt. Püstitati jurtad ja elati üle karm talv. Edasi liiguti siis, kui karjamaad olid end ammendanud ning veevarud otsas. Stepivööndi põhjaosas ja metsastepis, kus levivad huumusrikkad mullad, on mitmete sajandite kestel tegeldud maaviljelusega. Siin kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Kunstlik niisutus põhjustab aga muldade sooldumist
Loodusvarade all mõistetakse nii otse loodusest võetavat, kui ka näiteks põllukultuure. Niisiis on loodusvaradeks näiteks vesi, õhk, kaevandatavad maavarad, muld ning ka mitmesugused taimsed ja loomsed saadused. Viimastel aastatel on loodusvarade mõiste alla mahutatud ka looduse mitmekesisus ja looduskeskkonna esteetiline ilu. Loodusvarade üks levinud jaotusviise on järgmine: 1) taastuvad loodusvarad: Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). 2) taastumatud loodusvarad: Taastumatud loodusvarad on maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia. Inimese praeguse aja tarbimise seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed ning kestavad tõenäoliselt kauem kui inimkond. Taastumatuid loodusvarasid aga tarbitakse praegu nii intensiivselt, et samasuguse tempo juures saavad nad üsna varsti otsa.
võrreldes lähinaabritega kõrge või madal? Põhjendage oma aravmust. 13. Nimetage kaudse, otsesed, riiklikud ja kohalikud maksud. 14. Selgitage proportsionaalset ja progressiivset e. astmelist maksusüsteemi. 15. Kas Eestis on mõttekas sisse seada astmeline tulumaksumäär? 16. Mis vahe on inflatsioonil ja deflatsioonil. 17. Nimetage inflatsiooni põhjused. 18. Nimetage Maastrichti kriteeriumid. Kordamine. 1. Tootmisressursid · loodusressurssid: maavarad, mets. Veevarud · inimressurssid: tööjõud, oskused, tööjõu kvaliteet · kapital: tööriistad, hooned, investeeringud · ettevõtlikkus: oskus 3 esimest tegurit kasulikult kombineerida 3. Majandussüsteemide iseloomulikud jooned Naturaalmajandus · väike tootlikkus · raha ei kasutata või on see vähe tähtis · vahetuskaubandusel kaup kauba vastu · eluks vajalik toodetakse koha peal ise Turumajandus · konkurents · majandusvabadus
Vesi Elatustaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tarbeveeks sobivat magevett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Põhjavee kvaliteet on hea, kuid tuleb arvestada ammendumist, sest varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimise põhjavette. Kui veevarud oleks jaotunud ühtlaselt, jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Vee säästmine – kokkuhoid ja korduvkasutamine, abinõud vee reostuse vähendamiseks, veehoidlad. Eutrofikatsioon – veekogude rikastumine toitainetega. See on looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt erosioon. Inimene aitab sellele omalt poolt kaasa reovee juhtimisega veekogudesse, liigse põldude väetamise jmsga. Eutrofeerumis tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise
tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed ja poolkõrbed, need muutuvad veelgi elamiskõlbmatuiks, kuumemaks, samas sademete kasvu ei prognoosita. Temperatuuri tõusuga võivad kaasneda suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses ja toidupuudus, eriti vähearenenud riikides. Liustike ja polaaralade sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind, lisaks praegusele 15 cm tõusule, umbes 18 cm. Mõjutatud on veevarud, toidu tootmine, kalandus ja madalamad rannikualad. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis oleks selline, et põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel;
Autotööstuses on viimasel ajal toimunud palju ühinemist. Mis on selle põhjuseks? Toodang on kasvanud, arendatakse välja uusi mudeleid nii kiiresti, et väikestel ettevõtetel ei ole mõtet konkureerida ja nad ühinevad. 4. Too näiteid autostumise mõjust keskkonnale. Autod on suurimad keskkonnareostajad (heitgaasid), autoavariides hukkub kõige rohkem inimesi, autoteed võtavad enda alla põllu- ja metsamaad, valmistamisel (rauamaagi kaveandamiselt) reostatakse põhjavett ja vähenevad veevarud. *5. Nim. Kõrgtehnoloogilisi tootmisharusid ja too näiteid nende toodetest. · Sõjandus lennukid · Ravimi- ja biomeditsiin ravimid · Mikroelektroonika · Geenitehnoloogia põllumajanduses 6. Miks kasvab kõrgtehnoloogiliste tööstusharude osatähtsus praegu nii kiiresti? Valdkonnad on tihedalt seotud riigikaitsega, neid aitavad rahastada valitsused, seetõttu arenevad nad
kõrbed ja poolkõrbed (need muutuvad veelgi elamiskõlbmatuiks, kuumemaks, samas sademete kasvu ei prognoosita). Temperatuuri tõusuga võivad kaasneda suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses (ja toidupuudus, eriti vähearenenud riikides). Liustike ja polaaralade sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind (lisaks praegusele 15 cm tõusule) umbes 18 cm. Mõjutatud on veevarud, toidu tootmine, kalandus ja madalamad rannikualad. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis on selline: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel;
· Naiste olukorra parandamine hariduse parandamine naistele ja õiguste igakülgset suurendamist · Laste suremuse vähendamine tervishoiuteenuse kättesaadavus kõikidele peredele · Abiellumisea tõstmine. [3, lk17-19] Loodusvarad Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse nii loodusest võetatavat(vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused) kui ka põllukultuure. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks(muld, mets, veevarud ja toit) ja mittetaastuvad(maagid, kaevandatavad kütused, tuumajõud) loodusvarad. [3, lk 35-36] Taastumatuid loodusvarasid peaks tarbima kokkuhoidlikult, sest kiire ühekordne tarbimine võrdub võimaluste äravõtmisega tulevastelt põlvedelt. Taastuvaid loodusvarasid võiks kasutada vaid nende uuenemise ja loodusliku juurdekasvu piires, jättes puutumata põhivarad. [3, lk39] Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi hõrenemine on tingitud paljude kemikaalide, freoonide ja aerosoonide
Saksamaa Andmed Ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik Föderaalne Vabariik KeskEuroopas Pealinnaks Berliin Looduslikud riigipiirid põhjas Läänemeri ja Põhjameri Organiseeritud parlamentaarne demokraatia Pindala 357 111,91 km2 Andmed Riigikeeleks saksa keel Rahvaarvuks on 81 757 600 (2010) Rahvastiku tihedus on 229 in/km2 Presidendiks Christian Wulff Rahaühikuks on euro ELi astus 1957 ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik Asukoht Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asukoht KeskEuroopas Põhjas Taani, kirdes Poola, idas Tsehhi, kagus Austria, lõunas Sveits, edelas Prantsusmaa, läänes Luksemburg ja Belgia, loodes Holland Riigipiir 3757km Suuremad linnad Suurimad linnad Hamburg, München, Köln, Frankfurt...
Loodusvarad Saksamaa majanduse arengus on suur osatähtsus olnud maavaradel. Keskajast on kaevandatud Maagimäestiku hõbemaaki, 19. ja 20. sajandil võeti kasutusele Ruhri. Saarimaa ja Aacheni piirkonna kivisöe- ning Reinimaa, Leipzigi ja Alam- Lausitzi piirkonna pruunsöemaardlad. Rauamaaki ona kaevandatud Reini kiltkivimäestiku, Franki Juura ja Harzi piirkonnas. Tuntuimad kaalisoolaleiukohad on Alam- Saksimaal ja Tüüringis. Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Jõgede vett tarbivad tööstusettevõtted. Jõgedel kasutatakse veetransporti ning nende vahele on rajatud palju kanaleid. Järvesid on Saksamaal vähe. Kalavarud veekogudes on tühised. Majandusharud Saksamaal on rohkesti heal järjel tööstusharusid, seal valmistatakse elektriseadmeid, arvuteid, tööpinke, riiet, ravimeid jne. Lääne-Saksamaa on kuulus heade ja täpsete toodete, näiteks autode ja Leitzi fotoaparaatide poolest. Kuigi sakslaste maine on seotud
keemiliste vahenditega. Vee reostumise tagajärjed võivad olla tragöödilised, mis põhjustavad nakkushaiguste levikut, magevee puudust erinevates maakera piirkondades ning loomade hukkumist. Et seda vältida peaksime vähendama vee tarbimist. Õigeaegne väetamine põllunduses. Rahvas peaks koguma vihmavett ning kasutama liustikuvett joogiveena. Muidugi on ka palju palju teisi võimalusi, mida tuleks ette võtta, et vee saastet vähendada. Taastuvate loodusvarade alla kuuluvad näiteks mets, veevarud, turvas jne. Taastumatud on näiteks metallmaagid, kaevandatavad kütused ja mineraalsed maavarad. Inimesed peaksid tähele panema taastumatute loodusvarade kaevandamist, sest need saavad lõpuks ju otsa. Nende kaevandamisel tekivad jäätmed, mis kahjustavad õhkkonda ning maad. Üksikisik peaks kasutama loodusvarasid korduvalt ning tarbima neid säästlikult. Inimene peaks kasutama rohkem taastuvaid loodusvarasid.
3. Autotööstuses on viimasel ajal toimunud palju ühinemist. Mis on selle põhjuseks? Toodang on kasvanud, arendatakse välja uusi mudeleid nii kiiresti, et väikestel ettevõtetel ei ole mõtet konkureerida ja nad ühinevad. Too näiteid autostumise mõjust keskkonnale. Autod on suurimad keskkonnareostajad (heitgaasid), autoavariides hukkub kõige rohkem inimesi, autoteed võtavad enda alla põllu- ja metsamaad, valmistamisel (rauamaagi kaevandamiselt) reostatakse põhjavett ja vähenevad veevarud. 4. Millised tegurid mõjutavad kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust? · Kõrgtehnoloogilises tootmises on kõige olulisem uurimis- ja arendustöö, see tähendab suurt sõltuvust inimressursist, seega paigutuvad need üksused tavaliselt hea mainega teadusülikoolide või uurimisasutuste lähedusse. · Hea transpordigeograafiline asend · Kauni loodusega suurlinnade lähedus · Tekib sinna kus suudetakse teadmine muuta tootmiseks
Helmandi jõgi. Veevarud Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest.Väga väikesest aastasest sademetehulgast tingitud pikaajaline põud ning sõda on alandanud kanalite veetaset kuni 70% võrra, põhjustades veega niisutatavate alade 60-protsendilise vähenemise. Üle 36% kaevudest ja puuraukudest on ära kuivanud ning kaevude veevarud on vähenenud kuni 83%.Põllumajanduse tootlikkus ning puhta joogivee kättesaadavus on vähenenud sedavõrd, et on tekkinud humanitaarkatastroofi oht..Puhast, joogiveena tarvitatavat vett on Afganistanis väga vähe, ligi 20%. Veevärgi ning vee puhtuse kontrolli puudumise tõttu vee puhtuse probleem järjest süveneb. Lähemal ajal pole ette näha, et riik selle lahendamiseks midagi ette võtaks. Looduskatastroofid Üleujutused
märts: Veeprobleemid:, , ,.. magevee puudus Maailmas on palju täheldatud põhjaveevarude ületarbimist. Seda eriti paljudes Hiina osades, Indias, Mehhikos, Tais, Põhja-Aafrikas ja mitmetes USA osades. Näiteks Ameerikas asuv maailma suurim fossiilne põhjaveeala on vähenenud veeradi võrra ning kardetakse selle ammendumist. Sellega kaasneksid aga omakorda uued probleemid, sest selle veega niisutatakse 20% ulatuses kogu USA haritavast maast. (Anttila.P et al 1996) On teada, et kui maakera veevarud oleks jaotunud ühtlaselt siis jätkuks vett 20-30 miljardile inimesele, sest näiteks Amazonas jõgikond kannab aastas rohkem vett kui kõik teised jõed kokku, aga reaalsuses see loomulikult nii ei ole. (Anttila.P et al 1996) Suure joogivee muutusena on liustike sulamine, mis on globaalne nähtus - sulavad nii Alpi, Andide, Himaalaja kui ka Kaljumäestiku liustikud. Liustike sulamine on kahekordselt hävituslik, sest see toob endaga kaasa üleujutusi ja maalihkeid
Kõrgmäestiku kohal on õhukiht õhem. Mäe tipus on seega õhurõhk väiksem kui mäe jalamil. Õhk on pidevas liikumises. Tuul on õhu liikumine . Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale. 5. Vesi Maal Vaadates gloobust, märkad kohe, et vesi katab suuremat osa Maa pinnast. Seda to-hutut veevälja nimetatakse maailmamereks. Kui palju Maal üldse vett on? Tundub, et meie planeedi veevarud on tohutud; hõlmab ju maailmameri 360 miljonit km 2 ehk 70 % Maa üldpindalast. Maailmameri jagatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, Vaikne ja India ookean ning Põhja-Jäämeri. Ookeanid on üksteisest mandritega eraldatud, kuid ainult osaliselt. Vaatamata eraldavatele mandritele on ookeanid kõik omavahel ühenduses ning vesi võib takistamatult ühest veekogust teise voolata. Maailmamerest avaneb inimpilgule üksnes tema pinnakiht. Maailmamere keskmine
muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt). Loodusvarade liigne tarbimine · Praegusel ajal on inimese ja looduse vaheliseks vastuoluks eeskätt rahvastiku kasvust tingitud muutused loodusvarade kasutamises ja sellest tulenevad keskkonnaprobleemid. · Näiteks elab Ameerikas vähem kui 5% maailma rahvastikust, kuid seal tarbitakse üle 30% maailma ressurssidest. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad: 1. Taastuvad : muld, mets , veevarud ja toit ja osa ka jõuvarusid(päikese, tuule, vooluvee ja biomassi energia). 2. Taastumatud: maagid, kaevandatavad (fossiilsed) kütused, maapõuesoojus (geotermiline energia) ja tuumaenergia. · Maakera praeguste varude tekkeks on kulunud miljoneid aastaid, kuid neid ammendatakse kümme korda kiiremini. Rahvastikuprobleemid · Peamiseks probleemiks võiks lugeda demograafilist plahvatust ehk inimkonna kiiret juurdekasvu ja inimeste majanduslikku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
