- Mantrajooga - hathajooga Püha linn Varanasi (Benares) Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm Casta port. ´seisus´ Varna –(sanskr värv) = seisus: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad) Vaišya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Šudra (teenrid) „Puutumatud“ (väljaspool seisusi olevad) Lugemissoovitusi Bhagavadgītā. Sanskriti k. tlk Linnart Mäll. Loomingu Raamatukogu 40/41, 1980. Teine väljaanne: Tartu, Biblio, 2000. Mahatma Gandhi. Maailm on väsinud vihkamast. – LR, 41, 1969. Teine väljaanne: Pilgrimi Raamat, 2013. Narayan, R.K. Jumalad, deemonid ja teised. Eesti Raamat, 1990. Nehru, Jawaharlal. India avastamine. LR, 24-26, 1978. Linnart Mäll, Märt Läänemets, Teet Toome. Ida mõtteloo leksikon. TÜ Orientalistikakeskus, 2006 ja 2011.
6.saj. Bodhidharma Sukhavativyuha – Õnneliku Maa suutra Guan Yin - Chan-budism Riigiusund - 6.-7.saj. Tangi dünastia ajal Jaapan Šintoism (shinto – jumalate tee) Kami - jumalus Peajumalus - päikesejumalanna Amaterasu Tähtsaim kultuspaik - Ise pühamu Zen-budism Munk Eisai Koan – lühike ootamatu lõpuga lugu, mis viib kirgastumisele Soovituskirjandust. Hiina mõttevaramu: Konfutsius. Vesteid ja vestlusi. Keskmine tavaline. Suur õpetus. Klassikalisest hiina k. tõlkinud Linnart Mäll. Tartu, Lux Orientis, 2009. Laozi. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Klassikalisest hiina k. tõlkinud Linnart Mäll. Loomingu Raamatukogu 1979, nr 27. Lowenstein, Tom. Buddha tee. Tallinn, Ilo, 2001 (lk 78-147 – Hiina, Jaapan, Tiibet). Mõtluse liha ja kondid. 101 mõtluse lugu. Tallinn, Buddhakirjastus.
tegutsesid budistlike munkadena. Budismi laialdase leviku üheks oluliseks osaks on alati olnud (lisaks buddhadharmat vahendavate elavate õpetajate ja Buddha õpetust järgiva/teostava sangha olemasolule) ka emakeelse pühakirja olemasolu. Sellest seisukohast lähtudes võib eesti budismi laialdasema leviku alguseks pidada 1960. aastate lõppu ja 1970. aastaid, mil eestlastest teadlased eesotsas Linnart Mälliga hakkasid algkeelseid budistlikke tekste tõlkima. Alates 1960. aastatest on Linnart Mälli tõlkes algkeeltest ilmunud näiteks sellised budismi alustekstid: Kolm Kalliskivi Kolm kalliskivi (skr triratna, pl.k. tiratna) on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks (skr: araa) ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu.
galantsele õukonnaromaanile. 4 Sarja raamatud ilmumise kronoloogilises järjestuses: 1955 Ivan Jefremov "Oikumeeni äärel" (tõlkija Bruno Betlem) 1956 JAMES FENIMORE COOPER "HIRVEKÜTT" (TÕLKIJA JOHANNES SEILENTHAL) MARK TWAIN "PRINTS JA KERJUS" (TÕLKIJA VALTER RUMMEL) MARK TWAIN "TOM SAWYERI SEIKLUSED. HUCKLEBERRY FINNI SEIKLUSED" (TÕLKIJAD ANNA BERGMAN, MARTA SILLAOTS) WALTER SCOTT "IVANHOE" (TÕLKIJA JANA LINNART) VLADIMIR OBRUTSEV "SANNIKOVI MAA" (TÕLKIJA LEONID MÄTING) JULES VERNE "SALADUSLIK SAAR" (TÕLKIJA SILVIA TUI) RUVIM FRAERMAN, PAVEL ZAIKIN "MAADEUURIJA NING MERESÕITJA KAPTENLEITNANT GOLOVNINI ELU JA EBATAVALISED SEIKLUSED" (TÕLKIJA LEONID PARASIN) NIKOLAI TRUBLAINI "KUUNAR "KOLUMBUS"" (TÕLKIJA ARTUR GROSS) GEORGI BRJANTSEV "JÄLJED LUMEL" (TÕLKIJA NEEME ROOSE) JULES VERNE "VIIETEISTKÜMNEAASTANE KAPTEN" (TÕLKIJA SILVIA TUI) JACK LONDON "VALGEKIHV" (TÕLKIJA MARTA SILLAOTS) 1957
rohkem raha on vaja inimesi mõjutada. Kaupadel on oma kuvand, oma sotsiaalpsühholoogiline isiksus, mida reklaam peab arvestama ja kujutama. Arenenud turumajandusega riikides on reklaam tänapäeval üks levinumaid inimeste igapäevaelu täitvaid ilminguid. Eriti palju on pööratud tähelepanu latetoodete reklaamile. Lapsed ei oska oma kogenematuse tõttu sageli teha valikuid. See tähendab, et lastele suunatud reklaamid ei tohiks sisaldada mõtteid, mis võiksid last kahjustada. Linnart Priimägi aga arvab oma raamatus ’’Reklaamikunst’’, et laste kaitsmine reklaamidest, ähvardab tervet ühiskonda lapsestumisega. Priimägi väidab ka, et reklaam ei saa olla kahjulik. Minu arvates peab Reklaam motiveerima, mürast vabastama, aitama luua soodsaid mõtteid, neid hästi mällu jätta ja tagada mõistetavus.
Julged kaptenid Selle raamatu algpealkiri on ,,Captains Courageous" ning selle kir- jutas Rudyard Kipling, kes elas aastatel 1865-1936.Raamat ,,Julged kaptenid" ilmus Eestis aastal 1999, Inglise keelest tõlkis selle raamatu Eesti keelde Jana Linnart. Selles raamatus on 239 lehekülge. Rudyard Kipling on kirjutanud ka raamatud ,,Gunga Din", ,,Kim", ,,Kolm sõdurit" ja ,,Dzungliraamat". Raamatu peategelasteks on Harvey, Disko ja Dan. Kõrvaltegelasteks on Harvey vanemad Cheyned, Manuel, Tom Platt, onu Salters ja laeva kokk. Harvey oli rikkas ja ülbe poiss kuni ta kukkus üle laeva parda, kala- paadi lähedusse. Harvey päästis kalamees Manuel ja viis ta laeva nimega ,,Me oleme siin". Seal ei uskunud mitte keegi, et ta vanemad
Põhiline meetod nirvaana saavutamiseks, mida kasutatakse, on meditatsioon (mõtlus) Mahajaana Nirvaana võimalik kõigile Suutrad, õpetused Bodishattvad inimene, kes on otsustanud aidata kõigil inimestel jõuda nirvaanasse Tühjuse sümbol 0 Gurud vaimsed õpetajad Õpetuse põhimõisted Neli õilsat tõde Budismi põhiseisukohad on esitatud Buddha esimest jutlust kajastavas tekstis "Seadmuseratta käimapanemine" (eesti keeles "Budismi pühad raamatud" 1. Tartu, 2004, tõlkinud Linnart Mäll), mille vaateid jagavad kõik budismi koolkonnad. Seal räägib Buddha neljast õilsast tõest; need on: 1.tõde kannatusest, 2.tõde kannatuse põhjusest, 3.tõde kannatuse lakkamisest ja 4.tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. See tee on õilis kaheksaosaline tee. Teisisõnu nimetas Buddha seda keskteeks, mis väldib äärmusi: andumist naudingutele ja enesepiinamisele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda
Višnuism Višnu maailma alalhoidja, inimeste abistaja Põhja-Indias märgiks kolm vertikaaljoont laubal Šivaism Šiva Jumalik hävitaja Jooga isand Kolm horisontaaljoont laubal. Igal pool Indias Budism Arenes brahmanismist VI ja V sajandi keskel Rajaja Gautama Buddha ehk Valgustatu Eesmärgiks nirvaana saavutamine Suurimaid maailmareligioone Budism Eestis Algus 1960, 1970ndatel Linnart Mäll Hakkas tõlkima budistlikke tekste algkeelest. • Seadmuseratta käimapanemine (2004) • Dhammapada (1977, 2004) • Teemantsuutra (1975, 2005) • Südasuutra (1989, 2005) Eesti Budistlikud organisatsioonid Praegu tegutsevad Eestis : Eesti Budistlik Kogudus Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade kohalik osakond Budismi Instituut
Lääne Zhoude ajal, kui zhou suguvõsa järeltulijad hakkasid omaette ja eraldi valitsema, algas ennustamise levik juba ka valitsusse kuuluvate haritud meeste hulgas. Zhouyi põhitekstis on enim puudutatud junzi'd valitseva suguvõsa järeltulijat, sõna sõnalt valitsevat tarka (järeltulijat), kellele see tekst kirjutatud ongi. Sõna sai hiljem konfutsianismis inimideaali ehk täpsemalt õpetlaslikku ideaali märkiva tähenduse (täiuslik inimene, suursugune inimene). Linnart Mälli tõlkes õilis. Seda õpetlastele ja haritlastele, kelle kutsumuseks oli olla ametnik uues Hani dünastia aegses haritlaste ideaale kandvas riigiaparaadis. Pärimuse tarkust edastavate, kokkuvõtvate, väljendavate ja kirjapanejate õpetatute nimedes hakati kasutama liidet zi. Konfutsius, kes olevat kolmed Yijingi nahkpaelad räbalateks lugenud, lausub "Lunys" VII.17 "Saaksin aastaid juurde, viiskümmend uuriksin "Muutuste raamatut", saaksin lahti suurtest puudustest
lihvida. Mida autor kutsub ülesse ka rohkem al määral tegema, kuna tihti tundub et trukki lastakse kõik mis sulepeast välja tuleb. Keerulisem on kõnekeelega, kuna korra lausutud, ei saa enam tagasi võtta. Mõtte kiirusel tuleb mõte meeles sõnastada ja siis veatult välja hääldada. Vaat selle järgi, kuidas see välja kukub, tunneb suure ande kohe ära. Näiteks Heinz Valgu sujuv, selge, isikupärane, ilmekas keel tema esinemistel. Kadestamisväärselt suurepärane oli Linnart Mälli kõnekeel. Fred Jüssit kuulates on kohe selge, et ta kogu aeg mõtleb ja annab endale aru, mida ta välja ütleb. Nemad pole õnneks ainsad. Selliseid andeid on siiski sama vähe kui täiusliku kuulmisega muusikuid Tuleb välja, et rikkalik, ilmekas ja samas täpne keel on üks keeruline kunst. Eesti keele olukorrast rääkides eristatakse artiklis kahte aspekti sisemist ja välist. Väljast poolt vaadatuna ei ole ei eesti keel ega sellele eelnenud maarahva keel veel
1 Luhaäär, Ingvar. Ülev teemantvälk. Meditatiivne seksuaalsus. Tallinn: Intuitiivteaduste Kool, 2009. Lk 11-12. 2 Webster, Richard. Armastuse ja romantika maagilised sümbolid. Tallinn: Sinisukk, 2010. Lk 8. 3 kultusega. Arvatakse, et see pärineb induse kultuurist ning seda kasutatakse tihti koos jooniga. Linnart Mäll on öelnud, et nende kahe sümboli ühendus tähistab mees- ja naispooluse lahutamatut terviklikkust, üldises mõttes väge, loomist ja vaimset vabanemist. Linga peetakse ka sugutunnuseks ja ta on Šiva templites põhiliseks austusobjektiks. 3 Samuti võib leida India iidsetest veedadest rohkesti armumaagia näiteid. Näiteks kamasuutra juhatab, kuidas maagiliste loitsimistega partnerit köita. Anangaranga on veelgi spetsiifilisem, õpetades
Taoistliku arusaama kohaselt tulenevad õnnetused peamiselt just selles, et inimesi viivad eksiteele pettekujutlused. Põhiõpetuse sisuks on toimimatus (wu wei) - kuid samas mitte liikumatus. Nt. võiks loodusega kooskõlas olev kulg olla toimimatus, tegutsemine väljaspool seda kulgu võiks olla juba toimimine. Igasugune (sarnane) tegutsemine on aga takistus, mis lahutab inimest meid täiuslikust Valgustusest. Puh ja Tao Kui 1979. aastal ilmus Lao-tse "Daodejing" Linnart Mälli tõlkes, muutus see mõnede eestimaalaste seas ootamatult populaarseks. Kuid siiamaani teavad vaid vähesed, et umbes samal ajal ilmus ka Ameerikas üks raamat, mis tõi taoismi mõiste nii ignorantse tavalise ameeriklase teadvusse. Selleks ootamatult populaarseks raamatuks osutus 1982. aastal ilmunud Benjamin Hoffi "Puhh ja Tao", nüüdseks olemas ka eesti keeles. Taoism on midagi enamat kui filosoofia ja midagi enamat kui lihtsalt üks Hiina
eessõna: Hugo (= Uku) Masing. (Sari Nobeli laureaadid.) Tartu: Loodus, 304 lk; 2. trükk 1940, lisatud William Butler Yeatsi eessõna · 1953 Rabindranath Tagore "Laulupalvelus = Gitandzali". Toronto: Orto. 13 · 1956 Rabindranath Tagore, "Aednik". Toronto: Orto. · 1969 "Vetla kakskümmend viis juttu". Sanskriti keelest Uku Masing (värsside tõlge ja kommentaar) ja Linnart Mäll. Tallinn. · 1971 Lucretius Carus, "Asjade loomusest". "Rooma kirjanduse anatoloogias", Tallinn. · 1974 Rabindranath Tagore, "Aednik". Eessõna: Ain Kaalep. LR nr 45/46. · 1976 Rabindranath Tagore, "Gitandzali". LR nr 3/4. · 1984 Tõlkeid "Renessansi kirjanduse anataloogias", Tallinn. · 1986 Evangeelium Tooma järgi ja evangeelium Philippose järgi. Tõlgitud kopti keelest. EElk Usuteaduse Instituudi Toimetised nr2.
Tutvustati üldisi probleeme, sisaldas informatsiooni uudiskirjanduse kohta ja infot ettevõtmistest. Ajaloo ring pakkus teadushuvilistele üliõpilastele võimalust valmistada ettekandeid ette, teha referaate ja nendega esineda. Igal kevadel konverentsidel esinemine. Kindla meelsusega inimeste ühinguks kujunes. Ajaloo ringi juhatajateks olid popimad õppejõud Sulev Vahtre ja Helmut Piirimäe. Vahtre koostada Eesti mõisate nimekirja ja eesti ajaloo ilmunud kirjanduse bibliograafia. Linnart Mälli orientalistika ringi kuulus pool Ajaloo ringist. Ring jäi väiksemaks kui sotsiaal jne ringid, siis muutus Eesti ajaloo mõju suuremaks. Erifond eesti ajalugu ilmus, kirjandus, mida peeti ebasoovitatavaks ka välismaal. Üliõpilased sinna, kui Ülikool andis kirja kaasa, mille jaoks neid materjale vaja. Kuidas 1919- 1940 kirjutati, selgus Erifondist. Trükikirjade komisjon tsensor, kelle käe alt enne ilmumist pidi artikkel läbi käima
Birmasse. Jooksis paljajalu pikki maid, vahel ka traavlitega võidu laatadel. Fr. Voldemar Lustig (Ashin Ananda)- Vend Vahindra jünger, oli pärit Narvast, muusik (mängis klaverit tummfilile), oskas 13 keelt, oli Vend Vahindra tõlk, oli Eesti budistlik piiskop. Maetud Birmas. Uku Maasing- kõige kuulsam teoloog, kirjutanud raamatu budismist Linnart Mäll- ,,Null ja lõpmatuse kohal". Tartus oli Orientalistlik Teaduslik Selts, sealt käis läbi ka Lennart Priimägi. Peeter Vähi Eesti budistliku liidu eestvedaja, muusik (ansambel Apelsin) Vello Väärtnõu tegi nõukogude ajal budistliku templi Läänemaal, saadeti maalt välja selle eest dissidendina. DZAINISM Peale budismi oli Indias ka dzainism
Näiteks reinkarnatsiooniteooriat arvati pärinevat XIX sajandil Indiast, kuid hiljem saadi teada, et teooriat võib leida isegi loodusrahvaste seast, kes pole kunagi Indiaga seotud. Muinasaja kirjanduse antoloogia: Babüloonia loomiseepos Istari laskumine manalasse Etana eepos Adapa müüt Gilgamesi eepos 26. veebruar India budism Budismi lühikene ajalugu EDVARD KONZE LINNART MÄLL Budismi pühad raamatud I, II ja III Loomingu raamatukogu nr 77 Hammopaada Ajalooline Buddha ja legend lähevad suuresti lahku. Paljudes budistlikes riikides on olemas paralleelkalender: aastad pärast Buddhat (VII-VI sajandi aastaarvud eKr). Ajalooline Buddha on Buddha 2. Pakutud on neli võimalikku dateeringul. Buddha elas ja tegutses Gangese jõe orus. Buddha isa on väikse sakya hõimust pärit. Ta sündis paigas nimega Lumbini. Ema suri 8 päeva pärast sünnitust
Mõlemad on tuletatud Skjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks (sanskriti buddhasana). Õpetuse põhimõisted Neli õilsat tõde Budismi põhiseisukohad on esitatud Buddha esimest jutlust kajastavas tekstis "Seadmuseratta käimapanemine" (eesti keeles "Budismi pühad raamatud" 1. Tartu, 2004, tõlkinud Linnart Mäll), mille vaateid jagavad kõik budismi koolkonnad. Seal räägib Buddha neljast õilsast tõest; need on: 1. tõde kannatusest, 2. tõde kannatuse põhjusest, 3. tõde kannatuse lakkamisest ja 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. See tee on õilis kaheksaosaline tee. Teisisõnu nimetas Buddha seda keskteeks, mis väldib äärmusi: andumist naudingutele ja enesepiinamisele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik
1 10, 1989 [Merell 97] F. Merell, Peirce's whole decalogue of signs , Semiotica vol 114 3/4 (1997), pp. 192286. [ 84] 58 (Shizuo ¯ Mizugami, Kanji gogen jiten , Ozankaku shuppan 1984 [ 74] Tetuji Morohashi, Daikanwa Jiten , Daish¯ ukan Shoten, Tokyo 1974 [M¨all 88] Linnart M¨all (t~olk.), Konfutsius Vesteid ja vestlusi , Eesti Raamat, Tallinn 1988 [Manetti 93] Giovanni Manetti, Theories of the Sign in Classical Antiquity (translated by Christine Richardson), Indiana University Press, 1993 [20 ] EB20 1993 (Nichigai Association Inc. (editor), EB 20 Mango Yomikata Kakikata Manjiten , Nichigai Association Inc., 1993)
annaabi.ee 
