VANA-INDIA Koostas: Jane Õ. Vana-India riik § Lõuna-Aasias Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks § Kahe suure jõe vahel-Induse ja Teine tase Gangese. Kolmas tase § Hindustani poolsaarel Neljas tase Viies tase Looduslikud olud § Himaalaja mäestik kaitseb Gangese Induse tasandikul on suvel sademeid madalikku põhjatuulte eest ning seal vähe ja ulatuslikum põlluharimine on on aastaringselt sademeterohke võimalik ainult kunstliku niisutamise troopiline kliima ja seega korral. ( Selles piirkonnas...
hiljem tehti sellest ka tekstiili. Indias oli kaubandus väga tugev, mis ulatus kuni Mesopotaamiani. Sealne rahvas oli huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksukaupadest (vääriskivimite töötlemine, keraamika- ja metallitöötlus). 1700 a eKr toimus Indiuse tsivilistasiooni langus, kuid sellele ei ole täpseid põhjuseid teada. Ajaloolased arvavad, et asi võis olla looduskatastroofides või vaenlaste sissetungis. Aarjalased II aastatuhat Ekr tungisid Indiasse aarjalased (sankriti k arja sursugune, õilis). Aarjalaste püha raamat oli veeda, mis sisaldasid hümne ja muid usutekste. Kõige varasem on ,,Rigveda". Nendega kaasnenud keelest kujunes välja India kirjakeel sankriti keel. Kuna Hindustani ps osa jäi nendest hõivamata, kõneldakse seal tänapäevani kohaliku draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg ja võeti vastu foiniikia tähestikul põhinev kiri.
India Geograafiline olustik Induse tsivilisatsiooni kujunemine Induse tasandik Gangese jõgikond 3 aastatuhat eKr. Arenes niisutuspõllundus Kujunes Pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Induse tsivilisatsioon Harappa, Mohendžo Daro, Lothal 3 aastatuhandel eKr Elanikkond ~ 40 000 Põlluharijad Nisu,oder, datlid Puuvillakasvatus Loomasöödaks Tekstiilitooraine Linnad Kindlustatud tsitadell Templid, keskküttega saun, suured hooned (võimalik,et paleed) Viljahoidla( keskpank) Korrapärane põhiplaan Tänavad, teed paralleelsed Linnad Käsitöö, kaubandus Kindlustatud sadamad Sidemed läänenaabritega Eluiga ~ 1000 aastat Üleujutused Maavärinad Sissetungid Mohendžo Daro tänapäeval Aarjalased Loodest Indiasse Indoeuroopa keel Hindude esivanemad Kujunes sanskriti keel Tänapäeva kirjakeel Veedad - ühiskonnak...
MUISTNE INDIA 2013 Kerli, Nataly 6.A India asend ja loodus • India asub Lõuna-Aasias. • Indiast voolavad läbi Indus ja Ganges. • Himaalaja on kõige kõrgeim mäestik Indias. Muistsed linnad • Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastel uhked linnad, mille seas tähtsamad olid Harappa ja Mohenjo Daro. • Majad olid telliskividest. • Tööristad valmistati vasest ja pronksist. Harappa linn kunagi. Aarjalased • Aarjalased olid indoeurooplaste hõimud. • Aarjalaste hõime juhtisid radzad. • Aarjalased elasid esialgu maal külades. India kultuur • Veeda tähendab sanskriti keeles teadmist. • Jumalate austamiseks tehti kombetalitusi. • Hindudel oli usk, et inimese hing ei sure, vaid sünnib uutes kehades üha uuesti. • Askeedid treenisid ennast, et nad võimalikult vähesega hakkama saaks. Jumalad • Tähtsaim jumal oli Indra, kelle relvadeks olid piksenooled.
· Induse kaubandussidemed olid väga head. · Arvatavasti ulatusid need Mesopotaamiani. · Sumeri ja Akadi kuningad olid väga huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksuskaupadest. · Umbes 1700 a eKr leidis aset Induse tsivilisatsiooni langus, mille põhjused pole teada. · On teada, et linnad hüljati ja asuti elama väiksematesse asulatesse. · Arvatavasti tingisid selle välisvaenlaste sissetung ja sisevastuolud, või looduskatastroofid. Aarjalased veedade ajajärgul · II a.tuh. keskpaiku eKr tungisid Indiasse aarjalased. · Nad olid loodest pärit indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud. · Nende kõneldud keelest arenes hiljem sanskriti keel, mis sai India kirjakeeleks. · Peagi hõivasid aarjalased ka Gangese madaliku ja alistasid suure osa Indiast. Geo ja looduslikud olud · Umbes 800 a. eKr algas Indias rauaaeg. · Peagi võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri.
Indoeurooplased: germaanlased, keldid, itaalikud, traaklased, kreeklased, hetiidid, meedlased, pärslased, aarjalased. 1700-1200 eKr Hetiidi riik Väike-Aasias (keskus Hattusa). 1595 Mursil vallutas ja rüüstas Babüloonia. 15saj eKr - Mitanni riik. 1380-1330 eKr Suppilulima valitsusaeg hetiidi riigis. 1250 eKr Hattusili III sõlmis Ramses II'ga rahulepingu. 9-8 saj eKr Väike-Aasias tugevnes Früügia riik. 7saj - tugevnes Lüüdia riik; Iraanis kujunes Meedia riik. Pärsia suurriik (559-330 eKr) rajati Kyros II poolt. 546 Kambyses II vallutas egiptuse. 522-486 eKr Kuningas
Valitsemine ja Vallutamien India U. 2600 olid Induse jõe kallastel uhked linnas. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi. Kuid linnade allakäik algas ~ 1700 aastat eKr. Allakäigu põhjuseid ei teata. Sel ajal kui linnad nõrgenesid tungisid loode poolt sisse idoeuroopa hõimud teisisõun aarjalased. Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab "aarjalane" õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades. Peagi tekkisid Inudse ja Gangese orudesse aarjalsete linnad ja nende ümber riigid. Umbes aastal 320 eKr ühendas ühe riigi valiteja Tsandragupta jõgede ümbrused oma võimu alla. Pealinnaks sai Pataliputra Gangese ääres. Selle ühendatud riigi
laiaulatuslikud üleujutused, maavärinad, Induse või selle lisajõgede voolusängi muutumine. On arvatud ka seda, et kultuuri allakäigu põhjustas süvenev põud või põllumaade ülesooldumine liigse niisutuspõllunduse tõttu. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 6 3. AARJALASTE SISSETUNG INDIASSE: 3.1. Aarjalaste sissetung Indiasse: Aarjalased (sankriti k ārya – õilis) kuulusid indoeuroopa keeli kõnelevate rahvaste hulka, kes III at eKr lahkusid oma algkodust ning jõudsid lainetena Lähis-Itta, Pärsiasse ja Indiasse. Umbes 1500 – 1000 eKr tungisid aarjalased mitme lainena Indiasse (sanskriti k Āryavarta – aarjalaste maa) ning asustasid Põhja-Indias järk-järgult piirkonna, kus varem oli eksisteerinud Induse kultuur. Aarjalased leidsid eest juba hääbuva tsivilisatsiooni
INDIA USUNDID Hinduism "hindu" tuleneb moslemitelt; üldistus India usunditele Hinduism jaguneb: · monoteism usutakse ühte jumalat · polüteism usutakse mitut jumalat · monism on olemas ainult üks jumal läbi teiste erinevate jumalate · ateism jumala olemasolu eitamine · panteism jumal on kõikjal ("tat tuam asi" sina oled jumalas) Linnad Induse kõrgkultuurist Harappa ja Mohenjo Daro Lehma austamine 2000 a. eKr tungisid Indiasse aarjalased. Tõid kaasa sanskriti keele. Tõid kaasa kastikorra, mis määras inimese positsiooni. Mitte-aarjalased jäid kastikorrast välja ja olid puutumatud. India usundis on 300 000 000 jumalat. Hinduismi ajalugu · Vedade usund, "veda" tähendab teadmine; seda perioodi hakati arvestama, kui aarjalased tungisid Indiasse; polüteistlik ohverdamisusund; usuti, et õnn või lunastus on kättesaadav maapealses elus
suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, kus kõneldakse draviidi keelt. 800 algas rauaaeg. võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri. pühade raamatute - veedade - abil saab ülevaate ühiskonnakorraldusest. hümnide ja usutekstide kogumik. "Rigveda"s on üle 1000 hümni (loodud II aastatuhandel). aarjalased olid karjakasvatajad, kuid said ka
Suurimad linnad olid Harappa, Mohendžo Daro. Linnade elanike arv võis ulatuda 10tuhandeni. Enamik olid põlluharijad ja elasid maal. Linn koondus künkal oleva kindluse ümber. Templeid polnud ja loss oli nende asemel. Enamik inimesi elas väikestes üheruumilistes majades ,mis olid põletatud tellistest. Rikkamatel olid kahekorruselised sisehooviga majad. Reoveesi läks kanalisatsiooni. Induse linnadel olid head kaubandussidemed. 1700ekr tekkis langus ja inimesed hülgasid linnad. Aarjalased tungisid sisse. Aarjalaste keelest arenes sanskriti keel. Püharaamatud e. veedad annavad ülevaate aarjalaste uskumustest ja ühiskonnakorraldusest. Tänu neile tekkis kastiühiskond. Brahmaanid e. preestrid korraldasid rituaale ja hoolitsesid pärimuste eest. Kšatrijad e. sõjamehed kaitseisd ja valitsesid kogukondi. Vaišjad e. kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. Šuudrad teenrid, pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast.
tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi. Majad oli tellistkividest ja ühe- või kahekorruselised koos siseõuga. Majas oli ka olemas vesi. Linna servas asus suur nelinurkne kindlus. Kuid linnade allakäik algas ~ 17000 aastat eKr. Allakäigu põhjuseid ei teata. Sel ajal kui linnad nõrgenesid tungisid loode poolt sisse idoeuroopa hõimud teisisõun aarjalased. Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab "aarjalane" õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades. Peagi tekkisid Inudse ja Gangese orudesse aarjalsete linnad ja nende ümber riigid. Umbes aastal 320 eKr ühendas ühe riigi valiteja Tsandragupta jõgede ümbrused oma võimu alla. Pealinnaks sai Pataliputra Gangese ääres. Selle ühendatud riigi võimsaim valiteja oli kuningas Asoka, kes vallutas suure osa Hindustani poolsaarest
INDOEUROOPA RAHVAD , INDIA JA H IINA Indoeuroopa rahvad Indoeurooplased asuvad maa-alal Indiast kuni Euroopani ning kõnelevad sugulaskeeli. Nende rändkarjakasvatajate algkodu oli Musta ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplaste liikumine: 1) u. 2000 eKr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemaid. 2) natukene hiljem jõudsid hetiidid Väike-Aasiasse 3) u. 1700 eKr. tungisid Iraani pärslased ja Indiasse aarjalased. 4) Kesk- ja Lääne-Euroopasse rändasid keldi, itali ja germaani rahvad. 5) 7. saj. liikusid Ida-Euroopasse slaavlased ja baltlased. Hetiidid Olid esimesed, kes jõudsid oma arengus tsivilisatsiooni tasemele (1700-1200 eKr.). Pealinn Hattusa asus praeguse Türgi aladel ning võitlusvõimeline kaarikuvägi tagas sõjalise üleoleku naabrite üle. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. Hetiidid olid
Induse inimesed ehitasid esimestena maailmas käimlad majadesse. Kiri linnadest leitud graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Kiri on tänaseni suurel määral desifreerimata. Nimetatud kõrgel positsioonil olevaid isikuid. Umbes 1700 eKr Induse tsivilisatsiooni langus. Põhjused teadmata. Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a.t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad. Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse tänapäevani draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutusele foiniika tähestikul põhinev kiri. Ühiskonnakorraldusest saab aimu veedade (pühade raamatute) alusel, need talletasid muistset tarkust, hümne ja muid usutekste. (,,Rigveda"- kõige esimene veeda). Tänu veedadele teame, et aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid jäänud Gangese
Gangese kallastel. Ka kliima oli seal väga hea ja soe, sai kasvatada väga palju. Maa oli väga viljakas ja põlluharimine on seal väga hea tänu troopilisele kliimale. Induse tasandikul on aga vaja maa-ala niisutada kuna suvel on sademeid vähem. Aga sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Kogu sellest piirkonnast hakkas tsivilisatsioon arenema ka India poolsaarele ja Sri Lankale. 2. Aarjalased tungisid Indiasse II aastatuhande paiku loodest. Nende hõimud kõnelesid indoeuroopa keeli ja nad nimetasid end aarjalasteks. Nad on siiamaani hindude esivanemad. Nende keelest arenes hiljem välja, nende kirjakeeleks saanud sanskriti keel. Nad vallutasid ka peatselt Gangese ala. Neil jäi ainult puutumata Hindustani poolsaare lõunaosa ja seal kõneldakse tänapäevani kohalikku päritolu draviidi keelt. Umbes 800 aastat eKr algas Indias rauaaeg
INDIA Riiklus ja ühiskond Reivo Keng 2011 India Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Induse tsivilisatsioon Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel eKr III aastatuhandel eKr tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Linnad koondusid lossi ümber, kus olid ka mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartarid. Kaubandussidemed ulatusid Mesopotaamiani U 1700 a eKr Induse tsivilisatsioon langes Suurimad linnad Harappa ja Mohedzo Daro Piltkirjamärgiga pitsat Click to edit Master text styles Second level Third level ...
[email protected] 26.oktoober 2016. Hinduism India < Sindhu Bharat/a Harappa ehk Induse kultuur 3000-1500 eKr Draviidid Mojenjo-Daro Harappa Aarjalased < ārya – õilis (proto-indoeurooplased) Veeda usund < vēda – teadmine Veedade keel > sanskriti keel (sam.skr.ta – kokku tehtud) Pānini – 2.saj. ekr Braahmanid Rigveeda Brahma braamatud Upanišaadid Rāmājana Mahābhārata Bhagavadgītā - ( Jumala laul ) Brahma - loojajumalus Shakti – jumalik energia Īšvara – Isand (Issand) Polüteistlik, panteistlik, monoteistlik, monistlik Jumalused: Višnu Avataara – Višnu ilmumiskuju maa peal Rāma Krišna Šiva Ganeša Pārvatī Kālī Durgā Hanuman šakti ja tamas – loov vägi ja kaos Kama - armastusjumalanna Lingam - meessuguliige Yoni - naissuguliige brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing sansaara – (tiirlemine) - ü...
Hinduism Ajalugu 1) Varajane faas: Veedade usund Umbes aastal 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased. 2) Teine faas: Brahmanism Preestriekeskne ohverdamisreligioon. Eesmärgiks säilitada korrastatus riitustel tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. 3) Kolmas faas: Hinduism Tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Mõiste Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduism on maailma vanim järjepidav religioon. Hinduismi võib ka pidada usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi.
hõimud, kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said tänapäeva hindude esivanemad. Aarjalaste kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keeleks. Pole teada kas aarjalaste sissetung põhjustas Induse tsivilisatsiooni languse või tungisid uued asukad Indiasse pärast varasema kõrgkultuuri allakäiku. Peagi hõivasid aarjalased ka Gangese madalikku ja alistasid järgnevalt suure osa Indiast. Ainult Hindustani poolsaare lõunaosa jäi neist sõltumatuks ja seal kõneldakse tänapäevani peamiselt kohaliku päritolu draviidi keeli. Umbes 800 aastat eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutuseleka foiniikia tähestikul põhinev kiri. Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaae nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel. Need olid muistset tarkust talletanud hümnide ja muude usutekstide kogumikud.
Hiinas kirjutati paberile, siidile ja luukildudele SELETA MÕISTED: ASKEET inimene, kes karmide ja kasinate eluviisidega püüab vabaneda oma hinge uuestisünnist. BUDIST Buddha õpetuse järgijad, kes ei abiellu, ei söö liha ega joo veini, sihiks on saavutada nirvaana, et inimlikest kannatustest vabaneda. KIRJUTA MÕISTE: 1. KIRJAMÄRK HIINAS hieroglüüfkiri, kus üks kirjamärk on üks sõna, 2. MUISTSESSE INDIASSE TUNGINUD INDOEUROOPA HÕIM aarjalased, 3. PREESTER MUISTSES INDIAS Braahman , 4. SUUR KAUBATEE HIINA JA LÄHIS IDA VAHEL Suur siiditee INDIAS VALITSES KASTIKORD. Aarjalaste ühiskonnakorraldus, kus inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi. Pane kastid tähtsuse järjekorda alustades kõige madalamast. Nimeta iga kasti ülesanded ühiskonnas: 1 brahmaanid preestrid. Ülesanne oli kuulutada jumala-sõna 2 ksatrijad sõjamehed. Rahva kaitsjad ja valitsejad. Sõjapealikud ehk radzad.
Mõneti on nende kahe jõe kulgemine India religiooni, filosoofia ja kultuuri sümboliks, sest ka India religioonis on kaks suurt jõge, mis algselt olid täiesti erinevad, millel olid eraldi allikad ja mis küllaltki pikka aega eksisteerisid eraldi, kuid mis teatud ajahetkel ühinesid ja voolasid üheskoos merre. 3. aaastatuhandel e.Kr. elas India poolsaarel nii aineliselt kui vaimselt väga kõrgele arenenud Induse oru tsivilisatsioon. Umbes 1800-1500 e.Kr. tulid aarjalased (pea. kõik Eur. rahvad), kes India vallutusretkega andsid Induse oru ühiskonnale jõulise sõjalise hoobi, mille all see kiiresti kokku varises. Sissetungi tagajärjel haaras Indias võimu aarja tsivilisatsioon, toimusid ühiskondlikud ja majanduslikud muudatused. Tekkis maa-alal põhinev riik, kus elasid paljud hõimud koos. Järgnevate aastatuhandete jooksul hakkasid aarjalased aegamisi sattuma Induse oru ühiskonnalt ülevõetud ideede mõju alla - algas kokkupõimumine.
Nende kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keelteks. 3. Iseloomustage India ühiskonnakorraldust. a)Kuidas kajastub kastikorras aarjalaste domineerimine? b)Kuidas põhjendab religioon kastikorra vajalikkust? c)Kuivõrd olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigi valitsemisse? a) Need inimesed, kes ei olnud aarjalased, ei kuulunud ühtegi seisusesse vaid moodustasid üldse eraldi grupi- nn puutumatute grupi. b) Ühe ,,Rigveda" hümni järgi tekkisid varnad siis, kui maailma loomisel ohverdati ürgjumal Purusa: jumala suust loodi braahmanid, kätest ksatrijad, puusadest vaisjad ning jalalabadest suudrad. c) Kuningas valitses oma nõuandjate, ministrite, väeülema ja madalamate ametnike toel. Riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad,
Induse inimesed ehitasid esimestena maailmas käimlad majadesse. Kiri linnadest leitud graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Kiri on tänaseni suurel määral desifreerimata. Nimetatud kõrgel positsioonil olevaid isikuid. Umbes 1700 eKr Induse tsivilisatsiooni langus. Põhjused teadmata. Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a.t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad. Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse tänapäevani draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutusele foiniika tähestikul põhinev kiri. Ühiskonnakorraldusest saab aimu veedade (pühade raamatute) alusel, need talletasid muistset tarkust, hümne ja muid usutekste. (,,Rigveda"- kõige esimene veeda).
Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi. Majad oli tellistkividest ja ühe- või kahekorruselised koos siseõuga. Majas oli ka olemas vesi. Linna servas asus suur nelinurkne kindlus. Kuid linnade allakäik algas ~ 17000 aastat eKr. Allakäigu põhjuseid ei teata. Sel ajal kui linnad nõrgenesid tungisid loode poolt sisse idoeuroopa hõimud teisisõun aarjalased. Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab "aarjalane" õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades. Peagi tekkisid Inudse ja Gangese orudesse aarjalsete linnad ja nende ümber riigid. Umbes aastal 320 eKr ühendas ühe riigi valiteja Tsandragupta jõgede ümbrused oma võimu alla. Pealinnaks sai Pataliputra Gangese ääres
Maailma usundid kordamisküsimused 1.Defineerige, mis on religioon? – 1) üldmõistena usklikkus 2) kitsamalt üksik usund. Mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mis seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. Müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat 2. Defineerige, mis on usk? – psühholoogiline nähtus, hoiak, suhtumine 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? – püha sõna, jutustus, pühakiri Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist jne 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? Sakraalne: ehk püha on nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardakse ja teenitakse Profaanne: tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik 5. Mis on animatism ja mis o...
India Muusika India kultuur on maailmas üks vanimaid. Umbes 2500 aastat e.Kr. tekkis Induse kultuur, mis tuhande tuhande aasta möödudes hääbus. II aastatuhande keskel e.Kr. tulid Indiasse aarjalased, kellest kujunes aja jooksul Hindustani poolsaare praegune kirev rahvastik. Indias on religioon peaaegu tervet ühiskonnaelu reguleerivaks jõuks. Seal on sündinud sellised olulised usundid nagu hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. Hindud peavad muusikat kunstides kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) on umbes 3000 aastat vana. Veedad on iidsed hinduistlikud ilmutusraamatud, vanem ja väärtuslikum osa religioossest kirjandusest. Hümnide kogu ,,Rigveda" on teadaolevail andmeil üks esimesi kirjalikke allikaid maailmas, mis käsitleb muusikateoreetilisi küsimusi. India klassikaline muusika on kujunenud religioossest muus...
India muuusika Anastasia K. ,Liliana L. ja Kristina P. Sissejuhatus India kultuur on maailmas üks vanimaid. Umbes 2500 aastat e.Kr. tekkis Induse kultuur, mis tuhande ja tuhande aasta möödudes hääbus. II aastatuhande keskel e.Kr. tulid Indiasse aarjalased, kellest kujunes aja jooksul Hindustani poolsaare praegune kirev rahvastik. Indias on religioon peaaegu tervet ühiskonnaelu reguleerivaks jõuks. Seal on sündinud sellised olulised usundid nagu hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. India muusika · Hindud peavad muusikat kunstides kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) on umbes 3000 aastat vana. Veedad on iidsed hinduistlikud ilmutusraamatud, vanem ja väärtuslikum osa religioossest kirjandusest. Hümnide kogu ,,Rigveda" on teadaolevail andmeil üks esimesi kirjalikke all...
Õppevara analüüs Lisabet Roos Click to edit Master text styles Second level "Inimene, ühiskond, Third level Fourth level kultuur II KESKAEG" Fifth level Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk Analüüsisin esimese peatüki "India" kahte esimest õppetükki "Riiklus ja Ühiskond" ja "Religioon ja Kultuur" Õpik on mõeldud gümnaasiumile Uus tekst seotud eelnevaga Näide 1. "Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses, nii kujunes ka Indias tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. ,, Õppetükk jaotatud pealkirjastatud osadeks Näide 2. Õppetükk jaotatud osadeks järgmiselt: Induse tsivilisatsioon Aarjalased veed...
d) Kreeklased e) Slaavi rahvad(poolakad, venelased, slovakid, horvaadid) f) Baltlased (nt: Lätlased) 4 g) hetiidid(1 esimesi, kes jõuab tsivilisatsiooni künnisele) Karjakasvatus, tugev kaarikuvägi, 1300 e.kr võetakse kasutusele raud.(algas rauaaeg) Nad hävivad 1200 e.kr h) pärsia(tänapäeva iraan)- Zarathustra õpetus (esimene dualistlik õpetus), head ühendusteed. i) Aarjalased j) Mõiste tsivilisatsioon k)Sumerid võtsid kasutusele vase l) Hetiidid ja pärslased (sest and olid käige lähemal tsivilisatsiooni keskustele) m) Taavet-taaveti mark (judaismi, kui ka iisraeli riigi sümbol) n) Salomon-tark valitseja, 5 1. 6
organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne. Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 30001500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. · Varajane faas: vedade usund Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse vedade usundiks ehk veda usundiks. Vedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. · Teine faas: brahmanism Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena.
kombetalitlused olid seotud ennustamisega Indoeuroopa rahvad : Hetiidid ja P rsia suurriik Indoeurooplaste algkodu paiknes ilmselt IdaEuroopa vi Kasahstani stepivndis.III / II aastatuhandel eKr algas nende r nne uutele aladele: umbes 2000 a. eKr r ndasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad ja V ikeAasia hetiidid umbes 1700 a. eKr juavad Iraani ja Indiasse aarjalased Iraani p rslased Kesk ja L neEuroopasse keldid, germaanlased ja italid (itaalikud) Ida Euroopasse slaavlased ja latlased Hetiidid (17001200 a. eKr) Hetiidid judsid esimesena riikluse tasemele umbes aastal 1700 eKr rajati vimas riik peallinaga Hattusa, millele allutati Mesopotaamia phjaosa ja Süüria. Hetiidi riik h vis umbes 1200 a. eKr. Hetiidi riigile oli iseloomulik:
Lisabet Roos Klassiõpetaja I kursus Õppevara analüüs "Inimene, ühiskond, kultuur II KESKAEG" Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk Analüüsin ajaloo gümnaasiumiastme õpikut. Valisin analüüsitavateks osadeks esimese peatüki all olevad õppetükid. KAUGED TSIVILISATSIOONID I. INDIA Geograafilised ja looduslikud olud Enne õppetükkidesse sügavamat laskumist on esilehel toodud ka väike sissejuhatav tekst, seletades antud asukoha täpsemat geograafilist asukohta ja looduslikke olusid. Juures on ka teksti paremaks mõistmiseks pilt geograafilisest kaardist ja looduslikust ümbrusest. Näide1. Kuna tegemist on ajaloo õpiku "Inimene. Ühiskond, kultuur,, teise osaga on juba sissejuhatuses uut teksti seotud esi...
HINDUISM OM'i abil loodi maailm. Mediteerimisel tehakse sama häält. Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Kui hindude valdustesse tungisid aarjalased, muutus kõik. Nad rääkisid sanskriti keelt. Neil oli kastisüsteem. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Ksatrjad on teine kast ehk sõjamehed-aristokraadid. Vajaduse korral aitasid brahmaneid ning olid nende õpilased. Vaisijad olid käsitöölised ehk kolmas kast, kes pidid tootma. Neljas kast olid sundrad ehk teenijad, kes tegid musta tööd.
Jakob Westholmi Gümnaasium HINDUISM Usundiõpetuse Referaat Õpilane: Kristofer Seil 10.a klass Õpetaja: Tiina Parktal Tallinn 2018 Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi- kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja religioosseid käsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Selle järgijate arv kasvab kiiresti. 2010. aastal hinnati hinduistide arvu kogu maailmas umbes 950 miljonile, mis oli umbes 14% maailma rahvastikust. Seda peetakse järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pak...
Ornamendid kerged. Induse orust pole leitud ühtki korralikku templit. Arvepidamis-, mõõdu- ja kaalusüsteem oli neil enda oma. Kasvatasid NISU ja OTRA, saagi ülejääk hoidlates. Kasvatati ka RIISI ja PUUVILLA (1. koht, kus puuvillane riie). Põlluloomad elevandid. Kauplesid ümberolevate rahvastega. Induse tsiv kestis 800 aastat, lõpus linnad lagunesid väikesteks kultuurideks. Oletatav lõpp: Indus ajas üle, haigused, kaubanduse varisemine, võõrväed Pärast indialasi tulid AARJALASED. Parem elujõulisus ja tugevamad. Jäid paikseks, võtsid palju Induse kultuurilt üle. VEEDAD aarjalaste pühad raamatud ajaloost. Kirjutati üles 6.saj eKr, loodi 10.saj eKr. Vanim on RIGVEDA enam kui 1000 hümniga. Aarjalased ongi HINDUISMI loojad. Veedad hinduismi pühad raamatud. Palju jumalaid. KASTISÜSTEEM 1. kast eliit BRAHMANID preestrid 2. kast KSATRIJA sõjavägi 3. kast VAISJAD kaupmehed & talunikud 4. kast SUUDRAD teenijad & töölised
ustavus noorema sõbra usaldus. Keskne põhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Konfutsianism. 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? Päikese üle. 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kami'd. 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Veedad. 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? Aarjalased. (not sure tho) 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid on elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel (braahmanid=preestrid, ksatrijad=sõdurid, vaisjad=kaupmehed, käsitöölised, suudrad=maaharijad). Seisustesse sünnitakse vastavalt oma karmale, millele on oma kindlaksmääratud dhramad ehk elureeglid ja kohustused. 21
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Kes kšatrijate seisusesse? Kes vaišjate seisusesse? Kes šuudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Neli varnat (tähendus: värv) e. Seisust on: Brahmanite seisusesse kuuluvad preestrid. Kšatrjate seisusesse kuuluvad valitsejad e. Sõdurid. Vaišjate seisusesse põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid. Šuudrade seisusesse kuuluvad sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust. Kolme kõrgemasse seisusesse kuulusid aarjalased, kes olid nahavärvilt heledamad. 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Väljaspool seisusi asetsevad “puutumatud”. Et sinna kuulujad teevad kõige mustemaid ja põlatumaid töid, ei tohi neid puudutada, mistõttu nimetatakse neid puudutamatuteks ehk roojasteks. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma – teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Budismis, hinduismis ja džainismis usutakse,
Hindud ise nimetavad oma usku "igaveseks õpetuseks" või "igaveseks seaduseks" sanatana dharma. 3. Nimetage kaks Induse jõe orus võrsunud kultuuri: Harappa kultuuri õitseng dateeritakse aastatega 2200-2100 eKr. Mohendjo Daro kultuuri dateeritakse aastatega 2400-2160 eKr. 4. Kes olid Põhja-Indiasse tunginud rändrahvad, kust nad tulid ja millal? Umbes 1500 aastat eKr tungisid Iraanist mitme lainena Põhja-Indiasse nomaadlikud aarialased ehk aarjalased (sanskriti keeles tähendab arja resp. arya "isandat", hiljem "õilis"). 5. Milline oli kõige varasem hinduismi vorm ja mis ajavahemikul see levis? Veeda usund (1500 eKr 500 eKr) 6. Nimetage neli peamist veedat: "Rigveeda", "Atharvaveeda", "Jadzurveeda", "Samaveda" 7. Kuidas kutsuti "Metsaraamatuid" ja "Istungeid" sanskritipäraselt? "Aranjakad" ehk "Metsaraamatud". "Upanisadid" ehk "Istungid". 8. Kuidas kõlab "Ma olen brahman" sanskriti keeles?
Maailmakultuurid India · 1,205 miljardit inimest. · 13 suuremat keelt (<1,2%) · Religioonid: 1. hindud (80,5%) 2. moslemid (13,4%) 3. sikhid (1,9%) · 300 00 000 jumalust. · Korrapärased linnad. · Jooga sünnimaa. Hinduism · Hinduismi mõiste võeti kasutusele moslemite poolt. · Hinduistid olid need, kes moslemi usku omaks ei võtnud. · Induse kultuur sai alguse 3000 a eKr; asub Induse jõeorus, Loode-Indias (Harappa, Mohenjo Daro). · Matriarhaat ühiskond, kus naised juhivad. · Svastika päike haakristi kujutis õnne sümbol. · Lehm viljakuse sümbol püha loom ei sööda lehmaliha. · Shiva hävitamise ja loomise jumal. Aarjalased · II a tuh eKr, indoeurooplased. · Sanskriti keel. · Arya õilis. · Veedad pühad tekstid. Veeda tähendab teadmisi. · Tähtsaim veeda - rigveda. · Rita maailmakord. · Mitra päikesejumal. · Varu...
korilased, kalastajad, peamine jahiloom oli põhjapõder 16. Tsivilisatsioonide üldiseloomujooned ja tekkimise kohad. * Mesopotaamia – Tekkis Eufrati ja Tigrise jõgede ääres. Loodusvarade pooles vaene, kutsuti ka savitsivilisatsiooniks. Linnriigid * Egiptus – Tekkis Niiluse jõe ääres. Palju jumalaid. Vaaraod ja püramiidid. Palju orje. Maaühiskond * India – Tekkis Induse ja Gangese jõgede ääres. Kastikord, maaharimine. Erinevad jumalad. Aarjalased. * Hiina – Tekkis Huang He (kollane jõgi) ja Jangtse (sinine jõgi) ääres. Kasvatati siidiusse, kasvatati riisi ja hirssi. Hiina müür Hunnide kaitseks, rauast tööriistad. * Kreeta saar – Ei tekkinud suure jõgede ääres, nagu teised tsivilisatsioonid, vaid tekkis Egeuse mere ääres. Tegevus toimus losside lähedal, austasid jumalaid, piltkiri. 17. Muistse Egiptusega seotud mõisted: Osiris- surnute jumal Muumia- palsameeritud surnukeha
Kuna valdkond on suur ja lai siiis tundus huvitav, kuidas, kus ja milliste võtetega saavutatakse teatud tulemus. Seda kõike üritangi teatud valdkonnas välja uurima hakata. 2.Äädika ajalugu Varaseimad kirjapandud viited datlitest valmistatud ning ravimina kasutatud veinile ja äädikatele pärinevad Babülonist 5000 eKr. Ka viinamarjadest, viigmiarjadest ja muudest Vahemeremaade puuviljadest kääritati erinevaid äädikaid. On tõendeid, et aarjalased ning teised Põhja-Euroopa ja Aasia nomaadihõimud valmistasid õuntest haput kääritatud jooki. Järgneva müne tuhande aasta jooksul levis öödika tarvitamine foiniiklaste, egiptlaste, kreeklaste ja roomlaste seas ning sealtkaudu ka ülejäänud läänemaailmas. Tolle tähelepanuväärse vedeliku kasutamisviisid täienesid ning äädikas muutus varsti asendamatuks toitude konserveerimisel ja maitse rikastamisel ning ka ravi- ja kosmeetikavahendina
Saul kaotab Aramea provintsid, Maa jagamine 12 provintsiks. Sõjavankrite väeosa u 951 Megiddost saab Iisraeli adminkeskus ja kindlus u 950 Assüüria riigi taasasustamine u 926 Saalomon sureb.Riik jaguneb Iisraeliks ja Juudaks. Juuda pealinnaks saab Jeruusalemm, Iisraeli pealinnaks Sekem,siis Tirsa, Penuel ja Samaa4ia, misa valitseb Jerebeam u 900 Armeenias tekib Urartu (Vanì) riik, paelinn Tushpa kuni hävitatakse assüürlaste poolt aastal 714. u 800 Aarjalased asutavad Indias hulga väikeseid riike u 854 Assüüria tungib Vahemere äärde. Karkari lahing u 800 Etruskid saabuvad Itaaliasse u 850 Meedlased tungivad L-Idasse, u 100 a pärast järgnevad pärslased u 841 Iisrael maksab Assüüriale tribuuti u 814 Foiniikialased asutavad Kartaago
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamu...
Munk Eisai tõi Hiinast zen-budismi. Sarnaselt hiina chan-budismiga on zenis kirgastuse saavutamiseks tähtsad paradoksid ja keerdküsimused koanid, samuti meditatsioon. Zen-budism on andnud jaapanile teetseremoonia, iluaiakunsti, maalikunsti, kalligraafia ja haiku-luule. India päritoluga maailmausundid India on kahe suure maailmareligiooni hinduismi ja budismi sünnikaa. Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetati veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. (1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. (2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatust ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike.
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamu...
Konfutsianism muutus 2. saj eKr riigikultuseks ja oli seda paari lühikese vaheajaga 1911. aastani. 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani šintoismi peajumalanna Amaterasu? – päikese. 17. Kuidas kutsutakse šintoismis jumalaid üldnimetusega? – kamideks. 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? – veedad, kõige olulisem on Rigveeda. 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? - Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid (portugali k castas ‘klann’) on üldiselt elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Igal seisusel on oma dharma ehk
Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mi...
Ühest sotsiaalsest seisundist teise viimiseks viiakse läbi üleminekuriitused: laps/sündimine; täiskasvanuks saamine; abiellumine; surm. Levinud totemism-usk sellesse, et põlvnetakse mõnest loomast, linnust, taimest vms, tuntakse reaalset sugulust. Väga tihedalt seotud loodusega. Hinduism-hindud Suuruselt kolmas usund maailmas, 850 miljonit-1 miljard järgijat Tekkinud umbes 1500a eKr, kui aarjalased tungisid Indiasse, panid kirja religioossed reeglid ja tõid kaasa oma usundi, mida nimetati Veda usundiks. Algselt oli see ohverduslik, polüteistlik, tõi kaasa kastikorra-inimene pidi kuuluma kindlasse seisusesse. Hiljem muutus see usundiks, kus preestrite roll oli väga tähtis, preestrid pidid maailmakorra tagamiseks läbi viima keerukaid ohverdusrituaale (brahmanism)
Pärsias ja Indias olid aarjalased 7.-5.saj-ks eKr pannud aluse omanäolisele kultuurile. Esimesed aarjalaste rühmad tungisid Lähis-Itta 2000-1500 eKr, neile kuulus tähtis koht Kassiitide dünastia aegses (1595- 1155 eKr) Babüloonias, Hetiidi riigis (1450-1180 eKr) ning Mitanni riigis (1475-1280 eKr). Nende esimeste aarjalaste puhul polnud tegu lausrändega, vaid üksikute hõimudega, kes assimileeriti. 1500-1000 eKr tungisid aarjalased mitme lainena Pärsiasse ja Indiasse, asustades järk-j’rgult Iraani platoo ning Põhja India tasandikud. Aarjalased olid poolrändavad karjakasvatajad ja põlluharijad, kes tõid kaasa sõjaväelise ja ülimalt hierarhilise hõimudemokraatliku ühiskonnakorralduse ning varasemast paremad relvad ja tööriistad. Pärsias panid aarjalased aluse Meedia suurriigile ning Ahhemeniidide dünastia (559 või 558 – 330 eKr) suurriigile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
