osa. Läänemere- äärsed linnad Moodustasid 17.saj II poolel ühtse kultuuriruumi. Tähtsamad muusikaeluga linnad: Lübeck, Danzing (Gdansk), Köningsberg (Kaliningrad), Riida, Tallinn, Narva. Nende linnade muusikud lähtusid Lübecki stiilijoonest. Läänemere-äärsed linnad Kuulsaim muusik Johann Valentin Meder ( 1649-1719) Pärit Saksimaalt, muusikuks kujunes Kesk-Saksamaal. Määrava tähtsusega kohtumine Buxthudega 1674.a, siitpeale töötas ta ainult Läänemere regioonis 1674-1684 oli Tallinna Gümnaasiumi (preagu Gustav Adolfi Gümnaasium) kantor 1680 kandis selle kooli õpilastega ette oma esimese ooperi ,,Kindlameelne Argenia". Teine silmapaistev Mederi teos on 1700/1701 Riias kirjutatud Matteuse passioon. Georg Philipp Telemann (1681- 1767) Oli omal ajal palju olulisem tegija kui Johann Sebastian Bach.
Karl XI oli Karl X poeg ning sai vaid 4-aastasena troonile pärast tolle ootamatut surma.M.Romanov-oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.Ta oli Vene tsaar 11. juulist 1613 kuni surmani.Tema ühendas killustatud Venemaa suureks Venemaaks.Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632.Karl IX poeg.Oli 30a. sõjas hiilgav väejuht.Karl XII-oli Rootsi kuningas 16971718. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu.Osales põhjasõjas.Jan Sobieski-oli Poola kuningas 1674 kuni surmani.Tõkestas türklaste tee euroopasse ja peatas nad Viini all.G.Otrepjev-munk,ta oli esimene,kes pidas end pääsenud Dmitriks.1605 krooniti ta tsaariks, kuid vähem kui aasta pärast tapsid ta vandenõulased. Segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi,nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks.Toimusid sõjad ja segadused.Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel. PÕHJASÕDA oli 17001721
redorer l'image de son armée auprès de la population, mais aussi sa propre image aux yeux de ses soldats. Libéral Bruant, dont le projet fut lectionné par Louis XIV luimême rmi les huit proposés, conçoit à ge de 36 ans une organisation en nq cours, centrée sur la plus ande : la cour royale. Il reprend nsi le plan de l'Escorial, le palais onastère dePhilippe II d'Espagne, ès de Madrid. Les travaux sont enés entre mars 1671 et vrier 1674, ce qui peut être qualifié rapide grâce à l'aide que lui porteront Louvois et ses endants, les trois frères amus(les premiers pensionnaires nt hébergés dès tobre 1674 par Louis XIV en rsonne. Néanmoins, à cette date, construction de l'église n'est pas core commencée). La face arrière la grande cour est cependant truite moins d'un an après son hèvement, pour laisser place aux ndations du grand dôme.
o Herodotes ajaloo isa 11.märts Klassitsismi filosoofilise idee võtab kokku prantsuse teadlasee Rene Rescartes'i tõdemus: Cogito, ergo sum. (Mõtlen, järelikult olen olemas). Inimese mõtlemine seatakse kõige aluseks. Klassitsim põhineb ratsionalismil. Tõeallikaks mõistus. Suurima täiuse saavutas klassitsim 17.saj. Prantsusmaal ühtse monarhiaga, vormidistsipliin. 1635. asutati prantsuse akadeemia. Klassitsistliku kirjanduse põhimõtted sõnastas Nicolas Boileau, 1674 ,,Luulekunst" värsstraktaat. Pani kirja kolme ühtsuse reegli (aja-, koha- ja tegevusühtsus). Kunstikõlbeline eesmärk oli oluline, kuid pahatihti võis see viia kuiva moraliseerimiseni. Oluliseks said riigiga seotud teemad. Kõige kõrgemale jõudis klassitsim draamakirjanduses. Klassitsimi aluse panijad on Picrre Corneille (1606-1684) ja Jean Racino (1639-1699). Corneille ,,Sid", Racine ,,Phaidra" kuulsaimad teosed. Francis Bacon - emperismi, eksperemendil leitava, rajaja
Louis XIV Louis XIV sündis 5. septembril 1638 ja suri 1715 Juba 4 aastaselt võttis Louis XIII trooni üle Kui Louis XIV oli veel noor valitses riiki Cardinal Jules Mazarin Peale Mazarini surma sai Louis XIV 23 aastaselt Prantsusmaa kuningaks Tuntud kui Prantsusmaa Päikesekuningas Louis XIV oli Euroopa kõige pikem valitsemisaeg (1643-1715) Louis XIV viis absoluutse monarhia tippu Cardinal Jules Mazarin Louis XIV meeldis tantsida ja mängida õukonna etendustes Päikese sümbol seostub Apolloga, rahu ja kaunite kunstide jumalaga Louis XIV noorelt Louis XIV esimene armastus Maria Mancini Louis XIV naine Maria Theresa Louis XIV meeldis ratsutamine ja ka piljardi mängimine Louis XIV lasi laiendada Versailles' lossi Louis XIV külastas Versailles lossi juba 13 aastaselt Louis XIV kasutas jahilossi salajase kohtumispaigana Louis XIV ise valis Prantsusmaa, Flandria ja isegi Itaalia eri paikadest lossipargi jaoks pu...
Teda nimetatakse kui kaupmeest ja kodanikku 1633.aastal. Ta elas Ystadi linnas Schoneni piirkonnas, kus ta ka 1684.aastal suri. Tal oli kuus last, kellest neli poega hakkasid kaupmeesteks. Kaks tütart abiellusid kaupmeestega. Poeg Johann(1646-1712) astus Rootsi ja hiljem ka Taani Sõjaväeteenistusse. 1684.aastal läks ta erru ning temast sai Kopenhaagenis laevamaakler ja hiljem reeder 1673.aastal Johann abiellus, Ambsterdamis Kornelia Swensiga 19. Mail 1674. Aastal sündis Stade linnas poeg Peter, kellest hiljem tuntud admiral Venemaal. Heimtali nimest Esimesed teated mõisast pärinevad 1528. aastast. Mõis kandis siis Lenseni nime. On teisigi nimesid, mille all see valdus vanemais dokumentides esineb, nagu Agende ja Kurvitz. 1684. aastal kirjelduses esineb Agende veel külana, kus elas muuseas Curitz Jach Cubias. Viimase või tema järglaste järgi on nähtavasti pärast mõisastamist 18.sajandil hakanud uut
aastast augustis ja septembris avalikkusele avatud.See on aeg mil kuningapere lossis ei viibi.Briti valitsus kulutab aastas Buckinghami paleele 15 miljonit naela.Palees töötab 450 inimest. Praeguse Buckinghami palee maa-ala esimene teadaolev omanik oli Edward Usutunnistaja. Hiljem on seda maa-ala müüdud,kingitud ja konfiskeeritud mitmeid kordi.Selle maa-ala omanikeks on olnud William Vallutaja,Henry VIII ja James I.Sellisesse kohta ehitati esimene loss 1624.aastal, mis 1674. aastal maha põles. Järgmisel aastal hakati ehitama uut lossi,mille nimeks sai Arlington House, kuna selle rajaja oli Henry Bennet.See loss on säilinud ja moodustab palee lõunatiiva. Bennet müüs lossi kuninganna Anne'i soosikule John Sheffieldile, kes t 1703. aastal tõsteti Buckinghami ja Normanby hertsogiks.Sheffield rajas lossi enamiku tänapäevaseid osi ja tema järgi on see ka nime saanud.Sheffield'i poolvend Charles Herbert Sheffield müüs lossi 1761. aastal 21
Läänemere sadamatega ühtsesse kultuuriruumi, milles koos ühtse keelega käi bi sid samad tsunftireeglid ja mille piires sageli tegevuspaika vahetavad muusikud levitasid sarnast repertuaari ja stiili. Johann Valentin Meder (1649 1719), kelle sünnist saab tänavu 350 aastat, oligi tüüpiline "hansa muusik". Pärit Saksimaalt, saksa keelse barokkmuusika hällist, on ta läbi elu tegutsenud Läänemere- äärsetes kauba linnades. 1674. aastal on ta põgusalt viibi nud Lü beckis, selle piirkonna tähtsaimas muusika linnas, ja seepärast on teda julgetud pidada ka Dietrich Buxtehude õpilaseks. Ent Buxtehude on sel aastal loonud Mederile, 25aastasele imetletud bassilauljale, ühe pisikese, kuid väga aupakliku pühendusega kaanoni, millelaadseid õpilastele vaevalt kingi takse. Oma esimese soliidsema ameti sai Meder Tallinnas, kus ta oli gümnaasiumi ja Oleviste kantoriks (1674 1683). Hiljem tegutses ta Riias (u
ehitas 1670. aastate alguses Pärnusse uhke maja. Kuid mitte üksnes majaga ei jäädvustanud Heno ennast Pärnu ajalukku: ta pidas tollal väga auväärset apteekriametit ning temast sai Pärnu bürgermeister, teadaolevalt ainus apteekrist bürgermeister Liivimaal. Heno maja kõrvale, kahe keskaegse hoone müüridele, kerkis peagi teine kahekorruseline kivimaja. Selle omanikuks oli Franz Carl STEINER ning tuulelipp maja katusel näitab valmimisaastaks 1674. Ka Steiner kandis raehärra kõrget tiitlit ning aastatel 1702-1704 oli Pärnu bürgermeister. Steineri maja juurde kuulus ka teadaolevalt vanim linna põlispuudega haljasala - Steineri aed. Täna tunneme neid kahte maja Pühavaimu tänaval Heno ja Steineri majade nime all ning need kuuluvad linna vanemate ja värvikamate arhitektuuri- ja ajaloomälestiste hulka, kantuna ühtlasi ka riikliku kaitse all olevate objektide nimistusse. Üheks ansambliks aga liitis need kaks maja 18
POEEM JA DRAAMA Koostaja: Hanna-Stiina Kortin POEEM • rangete žanritunnusteta pikk lüürilise või eepilise sisuga jutustav luuleteos • sisulise haardeulatuse poolest väiksem kui eepos • vormi poolest suhteliselt vaba • pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee • poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis • romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus • terminit kasutatakse ka muusikas, nt sümfooniline poeem • poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente • Selle lüroeepilise žanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem • proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata • lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus • lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minima...
1640 Horatius 1664 Othon 1642 Cinna ehk Augustuse 1666 Aglésias suuremeelsus 1667 Atilla 1642 Polyeuste ehk Ühe märtri 1670 Titus ja Berenike mesinädalad 1671 - Psyche 1643 Pompeiuse surm 1672 Pulcherie 1643 Valetaja 1674 - Surena 1644 Järg valetajale Jean Racine (1639 - 1699) Oli dramaatik, kelle loomingus klassitsistlik tragöödia saavutas küpsuse. Tema teosed ei ole enam nii pateetilised nagu Corneille omad, Racine'i tegelased intrigeerivad armastuse nimel ja neid juhib kõikvõimas inimtahet väärav saatus. Racine pärines kodanlikust notariperekonnast. Ta jäi varajases nooruses
Gustav II Adolfi järeltulijad. Üks huvitavamaid Rootsi monarhe oli kuninganna Kristiina, Gustav II Adolfi tütar, kes valitses 1644-1654. Talle abikaasaks mõeldud Karl Gustavit tunnistati tema troonipärijana. Hiljem Kristiina loobus troonist, siirdus katoliku usku ja asus elama Rooma. 1654. aastal tuli võimule Karl X Gustav, kes valitses 1654-1660. 1655. aasta Riigipäeval surus Karl X Gustav läbi otsuse mõisate osalise reduktsiooni kohta. Samaaegselt otsustati uuesti alustada sõda Poola vastu. Sõtta asusid ka Taani ja Venemaa. Sõda Taaniga lõppes Roskilde rahuga 1658. aastal. Kuid samal aastal puhkes sõda uuesti ja seekord kavatseti Taani tervikuna enda valdusesse saada. Madalmaad aga tõttasid Taanile appi, sest läbi Taani alade oleks rootslased saanud madalmaid vallutama asuda. Rootsi olukord halvenes 1660. aastal kui nende kuningas suri. Siis sõlmiti Kopenhaagenis rahu, millega Rootsi pidi tagastama Norra alad ja Bornholmi. Karoliinid...
Pärnu Eliisabeti kirik Eellugu 1251 . aastal valmis Pärnu esimene suur kirik praeguse Vana- Pärnu kalmistu kohal: Püha Tooma nime kandev toomkirik, mis hävis sõjas. Keskajast peale kõrgus Pärnu jõe kaldal siinsetest seni kõige pikema ajalooga Nikolai (Niguliste, meremeeste kaitsepühaku Nikolause) kirik. 17. sajandist alates kuulus pühakoda eelkõige saksa luterlastele, ka rootsi ja mitu korda eesti kogudusele, kui see abi vajas. Nikolai kirik põles septembris 1944 ja hävis lõplikult pärast Teist maailmasõda. Eliisabeti kiriku saamislugu 1741. aastal andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu eraldada riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine Jaani kogudus endale ja pühakojale uue piiblinime - Eliisabet. 25. Juunil 1744 a pandi nurgakivi, ehitajaks oli Riia meister Heinrich Güte...
INGLISMAA Francis Bacon(1561-1626)-inglise materjalismi rajaja.Väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled,kogemus, eksperiment.Ta rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus.Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton(1608-1674)-inglisel luuletaja. Pani aluse seisukohale,et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka.Rõhutas,et valitseja vastutab oma alamate ees, mistõttu kuningalt võib nõuda aruandmist ning tema üle võib kohut mõsta. Võim peab kuuluma rahvale! Thomas Hobbes(1588-1679)-kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta arendas mõtet,et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda,sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset.Parimaks pidas absolutismi.Rõhutas,et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Revolutsioon oli kuritegu. John Locke(1632-1704)-üks liberatismi rajajaid. Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu ja ülistas eriti kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim par...
Koht Rööpmelaius Kagu-Aasia, Brasiilia 1000 mm Jaapan, Uus-Meremaa jm. 1067 mm USA 1435 mm Lääne-Euroopa 1435 mm Eesti, Läti, Leedu 1520 mm SRÜ riigid 1520 mm Soome 1524 mm Iirimaa 1600 mm Portugal 1665 mm Hispaania 1674 mm India, Pakistan, Tsiili, Argentina 1676 mm Kitsarööpmeline raudtee Kitsarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on väiksem kui 1435 mm. Üldiselt käsitletakse kitsarööpmelise raudteena teid rööpmelaiusega alates 305 mm (1 jalg) kuni 1435 mm, kuid väikseim teadaolev inimesi vedava kitsarööpmelise raudtee rööpme laius on 89 mm
BAROKKLUULE DONNE (1572-1631) oli inglise luuletaja. Tolleaegseid luuletajaid (kellest silmapaistvaim Donne oli), nimetati metafüüsilisteks luuletajateks, seda iseloomustas rõhutatud intellektuaalsus, paradoksid, vastandamised Kuna Donne hakkas 1615. a jutlustajaks, on tema hilisem looming usulis-filosoofilise kallakuga Näiteks tsükkel ,,Jumalikud luuletused". Siiski enamik Donne kuulsaimast luulest ilmus juba 16. saj lõpus ja 17. saj alguses, tsüklites ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid", ,,Eleegiad" ja poeemid (,,Hinge teekond"), pulmalaulud, epigrammid. Donne'i eripäraks on see, et ta sulandab kokku filosoofilise allteksti ja kõnekeele; üleva teema ja olmelise kujundlikkuse. Donne'i armastusluule omastab nii iroonilise varjundi, maandava paatose. Samas lisavad ohtrad paradoksid, antiteesid ja juurdlev-arutlev laad mõttetihedust. Suur osa Donne'i varajast luulet on aga satiiriline. Groteski ja tervavmeelsete hüperboolide abil pilkab t...
Barokk-kunst Eestis I Sissejuhatus Euroopa kunstis valitses barokk u. aastatel 1600-1750. Kõige stiilipuhtamal kujul valitses barokk feodaalsetes ja katoliiklikes maades, kus pidi ülistama kunigate ja kiriku suurust ja vägevust (Hispaania, Itaalia, Flandria). Barokk-kunstile on omane: · liikuvus · rahutus · tunnete rõhutamine Eestis valitses barokk u. 1630-1780. Eesti barokk on lihtsam ja kainem kui Lääne-Euroopas. Eestis oli valitsev luteri usk. Põhjasõjas (1700-1721) läks Eesti Rootsi võimu alt Vene impeeriumi võimu alla. Eesti barokis võib eristada 2 perioodi: 1) Rootsi-aegne barokk (mõjud Hollandist) 2) Vene-aegne barokk (mõjud Itaaliast ja Prantsusmaalt) II Arhitektuur Rootsi aeg Põhiliselt ehitati linnades. Rootsi ajal oli Eesti üks tähtsamaid kaubalinnu Narva. Narva oli Eesti barokilinn! Kahjuks häv...
Muusika Eestis 19 sajandi keskpaigani Esimesed teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200: need pärinevad taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast "Gesta Danorum" (Taanlaste teod) ning Läti Henriku Liivimaa kroonikast Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ei tõrjunud ristiusk aga välja, vaid need kultuurid hakkasid segunema. 1520. aastatel jõudis Eestimaale reformatsioon, millega kaasnesid suured muutused kirikus ja koolis. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jõudis Lõuna-Eestisse ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. 1585. aastal andis Tartus tegelev jesu...
sajandi lõpus) sai Maarja kirik rängalt kannatada. Pärast sõjatorme on 1613. aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, alles on vaid müürid. Ilmselt püüti kirikuid taastada, kuid ehitamiseks polnud jaksu. 1640. aastal märgitakse, et Helme Maarja kirik oli nii lagunenud, et ähvardas ümber kukkuda, palkidest tugedega püüti seda kindlustada. Kiriku ja kirikumõisa ülesehitamiseks ja parandamiseks on Helme ja paljude teiste mõisate omanikel tulnud taalreid anda. 1674. aastast pärinevad teated kiriku restaureerimisest. Korras kiriku iga ei olnud aga pikk. Põhjasõja ajal (juulis 1702), pärast Hummuli lahingut süütasid tsaar Peeter I väed Helme kiriku. Tulekahju oli tohutu, kuumuses vajusid kokku isegi kiriku võlvlaed. Vaene ja väikesearvuline kogudus ei suutnud kirikut uuesti üles ehitada. Väiksemat Issanda Ihu kabelkirikut kasutati 1740. aastani, mil välk selle põlema süütas, kirik jäigi taastamata. Issanda Ihu kiriku varemed
Kuressaare Gümnaasium CLAUDE LORRAIN Referaat Koostaja: Marilis Nõmm 11.c Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2008 Barokk Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esime...
loomist. Lisaks rõhutasid nad inimeste võrdsust seaduste ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust. 17. sajandi algul intensiivistus Inglismaal tarastamine, mis tähendas kogukondliku maa kasutuse lõpetamist. Nii ei saanud talupojad enam vabalt pidada kariloomi ega hankida endale küttematerjali. Talupoegade olukorda silmas pidades oli Lilburne nõudnud tarastatud kogukonnamaade tagasiandmist. Paljude meelest polnud see piisav ja 1674. aastal kujunes välja vasakpoolne suund nn tõeliste levellerite liikumine, kelle põhiseisukoht kõlas: kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara. Üheks suunaks tõeliste levellerite hulgas oli digerite liikumine. 1649. aasta kevadel asus mõnikümmend digerit Surrey krahvkonnas St. George'i künkal labidatega üles harima jäätmaad.
Shakespeare Sündis Avoni-äärses Stratfordi linnas jõuka kindategija pojana oletatavasti 23.aprillil 1564, õppis kohalikus grammatika-koolis(ladina-,kreeka keel) ja abiellus väga noorelt. 1578 kolis Londonisse. Töötas teatrites lavastaja abilisena ja suflöörina. Liitus tolleaegse Londoni parima trupiga, osales The Globe´i rajamises. 1599 valminud teatri lavale hakkasid regul ilmuma S näidendid.1612 naases Stratfordi,kus ta ka suri-pärimuse järgi oma sünnipäeval 23.04 1616 perekonna keskel. Ta maeti stratfordi kolmainu kirikusse.Näidendid sündisid enne teatris ja said alles siis kirjandusteosteks, ta ise pidas end näitlejaks. Komöödiad."Veneetsia kaupmees"(1596),"Tõrksa taltsutus"(1593), "Suveöö unenägu"(1595).Armastusteemalised komöödiad olid sagely inspireeritud itaalia kirjandusest: elurõõmsatest renessansinovellidest ja vanadest näidenditest. Kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende õigust armastuse vabadusele. Taunib seis...
Barokk ja klassitsism 17. sajand ja 18.sajandi esimene pool; Euroopas sôdade aeg, eriti ususôjad katoliiklaste ja protestantide vahel. .Barokk kirjanduses on rajatud teravatele kontrastidele, püütakse ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid.Kirjanduse lemmikkujundid - elu kui unenägu, teater, laat, vangla. Baroki tunnused :Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga . Vastandati näilikku tegelikuga . Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist . Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik . Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) . Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Termin " barokk" oli algsel kasutusel juveliirikuns...
THE ANGLO-SAXON PERIOD English literature came when the Angles, the Saxons, the Jutes and the Frisians invaded Britain. During this time English was called Anglo- Saxon or Old English. In the chronicles of Roman history (composed in Latin) is said that Britain makes its first appearance in written language when Romans invade the England. BEOWULF most important poem, surviving in a 10th-cent manuscript. The historical period of the poem's events can be dated in the 6th to 8th century. Much of the material of the poem is legendary and paralleled in other Germanic historical-mythological literature in Norse, Old English, and German. GEOFFREY CHAUCER (1340-1400) Politician and writer, fought in France during the 100 years war. He visited Genoa and Florence where he became acquainted with Italian literature and in particular with the works of Dante, Petrarch and Boccaccio. The French period (up to 1370). early works were ba...
Demograafia uurimis- ja õppetöös uurimisteemad: välisränne, siseränne, linnasisene geograafia ehk segregatsioon, eluasememuutused (tähtsamad uurimisprojektid: rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng, rände ja lõimumise väljakutsed Eesti ühiskonnale) Demograafia koht geograafias- inimgeo alusaine, kuna pole inimühiskonda ilma inimesteta. Põhifookus on planeerimine: kuidas luua paremat (linna)keskkonda, kuidas arengu väljakutsetele vastu astuda. Demograafia sisu Rahvastikuteadusele pani aluse inglise kaupmees John Graunt(1620-1674), temalt on päris rahvastiku seaduspärasused, millest kirjutas oma esimeses raamatus, uuris kiriku surnute nimekirju ja tegi omad avastused. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teaduslik analüüs, mis hõlmab rahvastiku suurust, struktuuri/koosseisu ja arengut/muutusi, keskendub ajadimensioonile ning küsimustele palju on? Kes on? Kuidas ajas muutuvad? Allharud- geograafia, majandus, sotsioloogia,...
vaade lõpmatusse kaugusesse. · Parki kaunistavad mütoloogiliste tegelaste skulptuurid,purskkaevud, labürindid. · Pargiskulptuuride kallal asusid 1661. a tööle 50 Prantsusmaa parimat kujurit. · Versailles' lossi pargis on üle 300 kuju - see on suurimaid vabaõhumuuseume maailmas. Lossipark · Versailles' aiad olidki algselt mõeldud puhkamiseks, enne kui õukond 1674. aastal sinna kolis ja enne kui 1682. aastast sai Versailles'st ametlik residents. · Aedades toimusid pidevad ehitustööd. · Kolmkümmend viis aastat tegid kuningas ja ta ülemaednik Le Notre plaane ning leppisid kokku nii suuremates kui ka igapäevastes väiksemates muudatutes. · 1664. aastal rajatud labürint kõrvaldati 1775. aastal ja selle asemele
aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, alles on vaid müürid. Ilmselt püüti kirikuid taastada, kuid ehitamiseks polnud jaksu. 1640. aastal märgitakse, et Helme Maarja kirik oli nii lagunenud, et ähvardas ümber kukkuda, palkidest tugedega püüti seda kindlustada. Kiriku ja kirikumõisa ülesehitamiseks ja parandamiseks on Helme ja paljude teiste mõisate omanikel tulnud taalreid anda, näiteks Helme mõisaomanik Jacob de la Gardie annetas 200 riigitaalrit. 1674. aastast pärinevad teated kiriku restaureerimisest. Korras kiriku iga ei olnud aga pikk. Põhjasõja ajal, pärast Hummuli lahingut süütasid tsaar Peeter I väed Helme kiriku. Tulekahju oli tohutu, kuumuses vajusid kokku isegi kiriku võlvlaed. Vaene ja väikesearvuline kogudus ei suutnud kirikut uuesti üles ehitada. Möödus paarkümmend aastat, enne kui alustati Maarja kiriku uut ülesehitamist. Võlvlagede asemele pandi tavaline puulagi, kirikule ehitati ka puidust torn.
keha on ulatuvusega asi, mitte mõtlev, siis on kindel, et ma olen tõepoolest midagi muud kui mu keha ja suudan eksisteerida ilma temata ( René Descartes, lk 1656 ). Ryle arvates on Descartes keha-vaimu probleem kategooria viga, sest kuivõrd mehaanikaseaduses seletavad liikumist ruumis teiste ruumis toimuvate liikumiste tagajärjena, siis teised seadused peavad seletama vaimu mitteruumilist toimimist vaimu teiste mitteruumiliste toimimiste tagajärjena ( Gilbert Ryle, lk 1674 ). Ta tahab öelda, et fraas "leiavad aset mentaalsed protsessid" ei tähenda sama sorti asja kui "leiavad aset füüsikalised protsessid" ja seetõttu ei ole ka mingit mõtet neid kaht omavahel konjungeerida või disjungeerida (Gilbert Ryle, lk 1678 ). Seega ei saa vaadelda keha ja vaimu kahe iseseisva nähtusena, sest nad eksisteerivad üksteise koosmõjul. Filosoofilisi argumente, mis pooldaksid dualismi ei leia ka filosoof Jack Smart. Vastandudes
17. saj jooksul toimusid Lääne-Euroopas poliitikas ja ühiskonnas suured muutused, mis jätsid oma jälje ka kultuuri (nt usuvastuolud). Suure languse elas läbi Hispaania, kes kaotas oma mõjuvõimu Euroopas (säilisid küll suured koloniaalvaldused Ameerikas). Euroopa mandril kerkis esile tugeva ja võimsa riigina Prantsusmaa. Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM. Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco= ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaan...
crime problem that is hampering economic growth. Crime Some areas of Jamaica, particularly cities such as Kingston, experience high levels of crime and violence. Jamaica has had one of the highest murder rates in the world for many years. Former Prime Minister P.J. Patterson described the situation as ,, a national challenge of unprecedented proportions". In 2005, Jamaica had 1674 murders for a murder rate of 58 per 100 000 people. It's terrible. That year, Jamaica had the highest murder rate in the world. In November 2008, Jamaica's parliament voted to retain the death penalty, which is performed by hanging. In 2008 was widespread by private citizens homosexuals. Homosexuality is illegal in Jamaica, incurring a prison sentence. Many Jamaicans are intersex people, and several mob attacks agains bisexual people have been reported. Attacks on bisexual
mõtete väljendamiseks, ehitamaks paremat ja täiuslikumat riiki läbi debattide, avaliku arvamuse avaldamisega ja läbi kahekõne riigiisade ja rahvaga. Vabadusest saab halvim illusioon siis, kui vabaduse jaatamine pealesunnitud olukorras viib vabaduse eitamiseni. Lühemalt öeldes vabadust nähakse seal, kus seda tegelikult ei ole. Spinoza arusaamine vabadusest Juudi päritolu hollandi filosoof Spinoza kirjutab 1674 aastal nii: „Ma nimetan asja vabaks, kui see eksisteerib ja teotseb vaid oma loomuse vajalikkusest, ja sunnituks nimetan sellist asja, mida määrab miski muu täpselt ja kindlalt olema ja tegutsema. Nii eksisteerib näiteks Jumal paratamatult, kuid ometi vabalt, sest ta on olemas vaid oma loomuse paratamatusest. Samuti tunnetab Jumal iseennast ja kõike muud vabalt, sest ainult tema loomuse paratamatusest järeldub, et ta kõike tunnetab. Te näete niisiis, et ma ei aseta vabadust
BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitekt...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessans...
1.Ajalooline taust 17.sajand oli Prantsusmaa sajand. Euroopas algas uus ajajärk, kus privilegeeritud klassid liikusid üha suurema ekstravagantsuse ja suursugususe poole. Prantslastelt tuli komme kasutada nuge ja kahvleid söömise juures ning ülemklassid kasutasid peamiselt prantsuse keelt. Tänapäeval tähistab barokk Euroopas 17.- 18. sajandil domineerinud kunsti ja kultuuri, milles oli kolm erinevat voolu. Toretsev ehk ooperibarokk kajastas Itaalia maitse-eelistusi, tähistas sajandi alguses sündinud ooperizanri ning iseloomustas Rooma kirikute ülepakutud stiili.Realistliku baroki kujundasid suured maalikuntstnikud Caravaggio Itaalias, Velazques Hispaanias ja Rembrandt Hollandis. Klassikaline barokk tekkis Louis XIV õukonnas, kus kunstis ja arhidektuuris eelistati tasakaalustatud vorme. Selle stiili kujukateks näideteks on Perrault´ loodud Louvre`i range fassaad ja Versailles`i loss koos aedadega. ...
Ivo Schenkemberg, Gustav Adolf, Forselius, Peeter I 1710 a. Kultuuri- ja kirikuelu Eestis Rootsi ajal Kolm mõisatüüpi, kolm riiki, kes sõdisid oma vahel Põhja sõjas ja Liivi sõjas Vakuraamat, kohtutüübid, Forseliuse seminar, Jutuke oli ka PÕHJASÕDA (1700-1721) PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamat...
Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 2 2. Elulugu.............................................................................................3 2.1. Nooruspõlv (1606-1624)..............................................................3 2.2. Leiden (1625-1630).....................................................................4 2.3 Amsterdam. Kuldaeg (1631-1641)................................................5 2.4. Amsterdam. Üleminekuaastad (1642-1650).................................7 2.5. Amsterdam. Küpsus (1651-1669)................................................8 3. Kokkuvõte........................................................................................10 4. Kasutatud kirjandus.........................................................................11 5. Lisad .............................................................................................
· Ülesanded on seadusandlik võim, valitsuse järelvalve. Monarh · Monarhi ülesanded on valitsuse ametisse määramine/ametist tagandamine, Kuninganna kõne, kunginglik nõusolek. · Aja jooksul on monarhi võim vähenenud olles tänapäeval valdavalt tseremoniaalne. · Ühendkuningriigi hetkel ametis olev monarh on kuninganna Elizabeth II. Buckinghami palee · Kuninganna ametlik residents · Esimene loss ehitati sellesse kohta arvatavasti alles 1624. See põles 1674 maha. · Järgmisel aastal hakati ehitama uut lossi, mille nimeks sai Arlington House · Kuningapere ametlikuks ja tseremoniaalseks residentsiks jäi St. Jamesi palee. · Neoklassitsistlikus stiilis. · Alates 1837 on Buckinghami palee kuningapere peamine elukoht ja esimene valitseja, kes selles püsivalt elas, oli Victoria. · Queen Victoria Memorial · Pärast seda, kui Victoria 1861 leseks jäi, eelistas ta siiski lossis mitte viibida, mistõttu
tahtnud abielluda ja selle pärast 1654. aastal loobus troonilt ja asus elama Itaaliasse sama majja, kus elas paar sajandit enne Püha Birgitta. Kristiina asemel uueks kuningaks sai Karl X Gustav. 2. Magnus Gabriel De la Gardie Kui Karl X suri, siis tema poeg Karl XI oli alles nelja-aastane ja tema asemel määrati regentnõukogu ja kantleriks sai Magnus Gabriel De la Gardie. Ta oli prantsusmaasõbralik ja Prantsusmaa abistas rahaga Rootsit. 1674. aastal ründas Brandenburg Prantsusmaat ja Rootsi oli kohustatud olema Prantsusmaa liitlaseks. Magnus Gabriel De la Gardie oli reduktsiooni vastu ja toetas aadlit. 1675. aastal kaotas Rootsi Fehrbellini lahingus ja rootslaste suhe regendisse ja aadlisse halvenes ning ta kaotas oma võimu. 3. Skåne sõda 1672. aastal sai võimu Karl XI. 1675. aastal ründasid Taani ja Holland Rootsit. 1676. aastal toimus Lundi lahing ja Rootsi tõrjus Taani Lõuna-Skandinaaviast. 1679
Barokk Renessansikirjandusest arenes 17.sajandil välja 2 mitmeti vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Barokk muutus valdvaks katoliku suunitlusega maades (Hispaania, Itaalia) Barokk põhineb nii sisult kui ka vormilt teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusesse nii vooruste ja tunnete kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil sageli raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627) poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism) Francisco de Quevedo (1580-1645) proosasatiirid “Unenäod” (1627) “Kelm Pablose elukäik” kaasajasündmuste kujutamine, mure kodumaa allakäigu pärast; surmateemalised sonetid (eksistentsialism) Draama: Pedro Calderón de La Barca (1600-1681) viljakas kirjanik, kirjutas teatris esitamise jaoks, kirjutanud u 200 draamateost, neist u 120 ilmalikku ja u 80 vaimulikku näidendit, lisaks koo...
JEAN RACINE(1639-1699) *ta oli dramaatik *lõi oma parimad näidendid just siis, kui absolutistlik kuningavüim Prantsusmaal oli hiilguse juures. *Ferte-Miloni väikelinnas sündinud Jean Racine jäi varakult orvuks ja anti kasvatada jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks *kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassit...
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada lähemalt ühte 18.sajandi suurimat Saksa filosoofi ja matemaatikut Gottfried Wilhelm Leibnitzit (1646-1716). Ta oli Isaac Newtoni kaasaegne, kuid temast sõltumatult, mõtles välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Samuti oli osaline energia jäävuse seaduse formuleerimisel. Leibnitz tegi palju teisigi olulisi teaduslikke ja matemaatilisi kaastöid. Leibnitzi võib nimetada matemaatilise loogika rajajaks. 1671-1674 konstrueeris nelja põhitehet sooritava arvuti. Kuigi Leibnitzi doktriin oli heterodoksne, uskus ta siiralt Jumalasse ja kirjutas kaitsekõne Kolmainsuse õpetusele. Ta astus ägedalt vastu Descartes´i ja Spinoza vaadetele. Ta püüdis edutult leida ühist alust katoliiklikule ja protestantlikule ning hiljem luterlikule ja reformeeritud kirikule nende liitmiseks. Leibnitz uskus jumalikku ettemääratusse. Referaadis tutvustan täpsemalt Gottfried Wilhelm Leibnitzi elulugu...
Eesti muusika Referaat Tegija: Indrek Tisler Õpetaja: Anneli Jõgioja Luunja Keskkool 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Varased teated muusikakultuurist Eestis....................................................................................3 Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni............................................................................3 Muusika 17. sajandi eesti linnades.............................................................................................4 Muusika 18. sajandi Eestis.........................................................................................................4 Vennastekogudus..................................................................................
Inglismaal, läbi ebaausate ärimeeste roheline tee, mis oli asendatud sarnase välimusega aine vastu. („Tee“ K. Kroon; A. Kang) Venemaale hakati teed Hiinast sisse tooma 17. sajandi lõpus. Selleks ajaks joodi teed juba pea igas lääneriigis. Alguses tehti seda kõikjal innukalt, varsti aga kaotas jook nii mõnelgi maal oma populaarsuse. Kuid venelased ja britid jäid vankumatuteks. „Ameerikasse jõudis tee New Amsterdami hollandi kolonistide kaudu juba 17.sajandil alguses. Kui 1674. aastal sai New Amsterdamist inglaste ülevõtu käigus New York, säilisid ja arenesid traditsioonid edasi. Ajapikku aga muutus Inglise valitsuse sissetoodavale teele kehtestatud maksukoorem liiga rängaks ja mitmed teed puudutavad maksuseadused ajasid kolonistidel harja punaseks.“ („Tee“ K. Kroon; A. Kang) 1773.aastal maksuseaduste tõttu tekkis suur protest, mida tuntakse kui Boston Tea Party,
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
· Valitsus kulutab aastas Buckinghami paleele 15 miljonit naela. · Palees töötab 450 inimest. Ajalugu · Praeguse Buckinghami palee maa-ala esimene teadaolev omanik oli Edward Usutunnistaja. · Hiljem on seda maa-ala müüdud, kingitud ja konfiskeeritud korduvalt. · Nii on selle maa-ala omanikeks olnud William Vallutaja, Westminster Abbey, Henry VIII ja James I. · Esimene loss ehitati sellesse kohta arvatavasti alles 1624. See põles 1674 maha. · Järgmisel aastal hakati ehitama uut lossi, mille nimeks sai Arlington House, sest selle rajas Henry Bennet, 1. hertsog Arlington. See on säilinud ja moodustab Buckinghami palee lõunatiiva. · Bennet müüs lossi, mis oli tema pärusmõis, 1703 kuninganna Anne'i soosikule John Sheffieldile, markii Normanbyle, kes 1703 tõsteti Buckinghami ja Normanby hertsogiks. · Sheffield rajas Buckinghami lossi enamiku tänapäevaseid osi ja tema järgi on see ka
rongitransport. Autotransport. Teedevõrgu tihedus on suurim kagu ja põhja osas, sest seal paiknevad ka suurimad linnad ja on elanike tihedus suurim. Kõige väiksem on teedevõrgu tihedus aga riigi põhja ja loodeosas, mille põhjuseks on mägine maa ning külm kliima. Keskmine teede tihedus on 1,6 km teed ühe ruutkilomeetri kohta. Rootsis on maanteid kogupikkusega 210 760 km, millest 162 707 km on asfalteeritud, sealhulgas 1674 km kiirteid, ja 48 523 km kruusateid. Raudteetransport. Raudtee võrk on Rootsis väga hästi arenenud. Rootsi raudtee süsteemi kannab nime SJ, mis pakub aeglasemaid ronge üle terve riigi ning kiireid X2000 tüüpi ronge ühest linnast teise sõitmiseks. Raudteed pidi on Rootsi ühendatud Norra ja Taaniga, kuid mitte Soomega, tulenevalt erinevast rööpa vahest. Raudteede kogupikkus on 12 821 km. Rootsi raudtee on arengu poolest maailma juhtivate riikide hulgas
Rembrandt Harmenszoon van Rijn oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast Madalmaade kodanlikku revolutsiooni. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat, omandades põhilised maalimisvõtted. Kahjuks pole avastatud Rembrandti töid sellest perioodist ning Jacob van Swanenburgist on liiga vähe teada, et otsustada õpetaja mõju üle Rembrandti stiili kujunemisele. Järgnevalt õppis Rembrandt pool aastat Amsterdamis Itaalias õppinud ning...
2 Lühemalt öeldes vabadust nähakse seal, kus seda tegelikult ei ole. Õigusteaduse üliõpilasena tean, et mõisted nagu vabadus, heas usus, tervis, armastus jne on meie erialas defineeritud kui määratlemata õigusmõisted. Et veidikenegi selgitada enda jaoks ühte määratlemata õigusmõistet, teen lühikokkuvõtte mõnede filosoofide arvamusest vabaduse kohta. 1.1 Vabadus Spinoza järgi Juudi päritolu hollandi filosoof Spinoza kirjutab 1674 aastal nii: ,,Ma nimetan asja vabaks, kui see eksisteerib ja teotseb vaid oma loomuse vajalikkusest, ja sunnituks nimetan sellist asja, mida määrab miski muu täpselt ja kindlalt olema ja tegutsema. Nii eksisteerib näiteks Jumal paratamatult, kuid ometi vabalt, sest ta on olemas vaid oma loomuse paratamatusest. Samuti tunnetab Jumal iseennast ja kõike muud vabalt, sest ainult tema loomuse paratamatusest järeldub, et ta kõike tunnetab
antiikset armastusjumalat Erost. Barokiajastu oli Eestis värvilise puuskulptuuri ehk nikerduskunsti õitseaeg. Sellest on peamiselt säilinud kirikuinventari. Umbes 1680.aastani domineerib kujunduses ornamentika. See on nn. pahkmikornament, mille tähtsamateks motiivideks on skemaatilised taimevarred (köitraag), rullkujund ja kõhr (kõrvalesta meenutav kujund). Kõige kunstipärasemalt kasutas pahkmikstiili taani päritoluga Elert Thiele, kes töötas Tallinnas 1652 1674. Tema peateos on raekoja raesaali nikerdatud friis, kus voolavalt ja vaheldusrikkalt on ühendatud ornament, musitseerivate naisfiguuride kujulised konsoolid ning reljeefid, mis kujutavad käsitööd ja jahti. Friis jäi Thiele surma tõttu pooleli ja selle lõpetas 17.saj. viimastel aastatel teine meister Joachim Armbrust. Pahkmikstiili asemel kasutab ta just siinsele kõrgbarokile omast lopsakat ja naturalistlikku lillornamenti ning vormikaid puuviljakobaraid.
w 544 192 544 128 0 w 544 128 584 128 0 w 520 160 536 160 0 w 536 160 536 120 0 w 536 120 536 112 0 w 536 112 584 112 0 w 528 128 528 104 0 w 528 104 584 104 0 w 504 136 528 136 0 w 528 128 528 136 0 153 632 72 632 32 1 2 0 w 528 72 608 72 0 w 616 120 616 80 0 w 608 72 624 72 0 w 608 72 608 16 0 w 608 16 608 8 0 w 616 40 616 16 0 w 632 32 624 32 0 w 624 32 624 24 0 w 608 8 1112 8 0 w 616 16 1112 16 0 w 624 24 1112 24 0 w 616 80 640 80 0 w 640 72 640 80 0 w 616 80 616 40 0 x 1630 49 1674 52 0 18 A = B x 1520 84 1536 87 0 16 x3 x 1515 203 1531 206 0 16 x2 x 1522 326 1538 329 0 16 x1 x 1523 445 1539 448 0 16 x0 w 1112 8 1384 8 0 w 1384 8 1384 24 0 x 1634 171 1683 174 0 20 A > B x 1633 290 1682 293 0 20 A < B w 1112 16 1376 16 0 w 1376 16 1376 152 0 w 1112 24 1368 24 0 w 1368 24 1368 272 0 x 90 176 103 179 0 20 A x 96 331 109 334 0 20 B x 30 204 46 207 0 16 x3 x 30 228 46 231 0 16 x2 x 31 251 47 254 0 16 x1 x 30 274 46 277 0 16 x0 x 30 419 46 422 0 16 x0 x 31 396 47 399 0 16 x1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
