FC Barcelona STAADIO N 5 TÄHELINE STAADION. OLI EHITATUD 1957 AASTAL . SINNA MAHUB ÜLA 100 TUHANDE INIMESE. KARIKAD SUPER UEFA MÄNGIJAD V.Valdes,P.Manuel.D.S.Villa,L.Messi,A.Sanchez,D.Alves,Gerard.Pique,Faber gas,C.Puyol,Xavi,A.Iniesta,T.Alcantara,M.Bartra,S.Busquetas,P.Ledesma,J.R amos,M.Torralbo,A.Claro,E.Abidal,I.Lopez,A.Song,M.Martinez treener Fcb treener on Tito Vilanova
12.jaanuaril aastal 1988 valiti Real Madrid ajaloo parimaks klubiks. 23.detsembril aastal 2000 pärjas FIFA Madridi Reali ka 20. sajandi parima klubi tiitliga. Klubi tähtsamad saavutused: · 17 Hispaania ,,Copa del Rey" võistluse karikat. · 8 Hispaania Super Cups karikat. · Edukaima jalgpalliklubi tiitel 20. sajandil. 6 4. Jalgpallistaadionid Pildil on Camp Nou staadion. See on Hispaanias Kataloonias asuv jalgpallistaadion. Camp Nou on FC Barcelona kodustaadion. Algul, mil staadionit ehitati, puudus sellel nimi. Rahvas hakkas sellest rääkima nimega camp nou (uus väljak). Camp Nou ehitamist alustati aastal 1954 ning ta avati 24. septembril aastal 1957. Staadioni projekteerisid arhitektid Francesc Mitjans Miró ja Josep Soteras Mauri, koostöös Lorenzo García Barbóniga. Ehitusel kasutati peamiselt betooni ja rauda. Kogu
Olümpiamängud Gula Mons´s 2300 Tulemas on järjekordsed olümpiamängud. Tehnika on arenenud viimastel aastasadadel väga kiiresti. Praeguseks on inimesed ehitanud planeet Veenusele Gula Mons's vulkaani peale hiiglasliku kuppelstaadioni. Kosmoses toimub erinevaid spordiüritusi, kuid suurimaks sündmuseks, mida inimesed sinna vaatama lendavad, on kord nelja aasta tagant toimuvad olümpiamängud. Staadion ehitati Veenusele, sest planeet Maal ei olnud selle jaoks nii suurt vaba territooriumi, sest rahvaarv on kasvanud üle 15 miljardi. Ei soovitud hakata maha lammutama ja lõhkuma inimeste kodusid ja elukeskkonda. Tõhusam viis oli kasutada olemasolevaid teadmisi ning kolida hoopis Veenusele. Staadion rajati kupliga, sest sealne keskkond ei sisalda inimesele vajalikku hapnikku. Lisaks on Veenuse pinnatemperatuur kõrge. Staadion ehitati
Juba 1912. aasta Stockholmis toimuvatel olümpiamängudel kuulusid ka mõned eestlased Venemaa võistkonda. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Kõige kõrgema rahvusvahelise taseme saavutasid Iseseisvas Eestis jääpurjetamine, purjetamine, laskesport, male ja meeste kergejõustik, endiselt olid ka edukad raskejõustiklased. 2.3. Spordirajatised Keskkond sportimiseks ehitatakse vastavalt võistlusreeglitele. Üks spordirajatistest on staadion. Staadion on rajatis, mis võimaldab mitmesuguste spordivõistluste korraldamist, peamiselt jalgpallis ja kergejõustikus. Staadionil on tavaliselt kaheksa 400 m pikkust ovaalset 4 ringrada ning ka tõuke-, hüppe-, heite- ja viskekohad. Staadioni keskel on normaalmõõtmetega jalgpalliväljak, ümber väljaku on pealtvaatajatele tribüünid ja tabloo, lisaks sellele kuulub suuremate staadionite juurde erinevaid teenindusehitisi ja muud
võistlused ja said suurema kõlapinna, tähtsaim oli olümpiamängud. Nendele iga nelja aasta tagant Zeusi auks peetud pidustustele kogunes võistlejaid kreekast ja kolooniatest(hellenid sh . makedoonlased. Barbarid, naised mitte).Võistlusprogrammis: jooksidistantsid, maadlus, rusikavoitlus, kahe viimase kombineeritud, viievõistlus(jooks, oda, kettas, kohalt kaugus ja maadlus), ning nelja hobukaariku võidusõit. Kõige prestiizikamats peeti lühimat jooksudistantsi e. staadionijooksuI. Staadion oli kreeklaste pikkusühik, veidi üle 192 m. Olümpia roll ei piirdunud spordiga, vaid ohverdati jumalatele. Et rahu ei rikutaks oli kehtestatud olümpiarahu. Olümpia võitjaid hinnati kõrgelt, nende üle peeti arvet ja 5 saj eKr. Koostati olümpiavõitjate nimekiri, mida edaspidi täiendati. Ulatus tagasi aastasse 776 eKr. Abielu ja perekond- ARISTOKRAATIDEL- Kreeka ühiskonnas naistel kodanikuõigused puudusid ja iseseisvus muu suhtes. Allusid abikaasale, isale v
Üldiselt oleks Tartu linnas hõlpsam ja ohutum liikuda. Peale selle teen viis kuni kuus korda nädalas trenni ja enamustest trennidest asuvad Tartu ülikooli staadionil.Sealsed tingimused on halvad nii minule, kui sportlasele ja ka vaatajatele. Tribüünid on mädanenud ,kus on kergesti võimalik luid murda.Staadionikate on sammaldunud ning kulunud ,mis on väga ohtlik kuna ka seal võib märja ilmaga kukkuda. Minu meelest tuleks ehitada uus staadion, mis kindlustab treenimist. Uus staadion innustab ka rohkem treenima. Kõiki puudusi ja häid külgi Tartu linnas ei jõua ära loetleda , aga see on puhtalt minu arvamus,et Tartu ei ole heade mõtete linn. Igalühel on õigus oma arvamusele. Tänan kuulamast.
Erechtheion on Parthenoni kõrval Ateena akropoli kuulsaim ehitis, seda eelkõige nn karüatiidide koja tõttu, mille talastikku kannab kuus naisekujulist sammast. Erechtheion Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. Selles austati Athenat kui Ateena linna kaitsjat , ent seal olid altarid ka mitmele teisele jumalusele ja kangelasele, sh Zeusile, Poseidonile, Hephaistosele ja Butesele. Erechtheion, vaade lõunast Karüatiidide koda Panathenaikoni staadion Panathenaikoni staadion oli vanaajal ehitatud staadion Ateenas. Parthenon Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447438 eKr Pheidiase juhendamisel. Parthenon Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. Parthenon tähendab vanakreeka keeles 'neitsi
Tegemist on odaviskemänguga. Esimesena valib mängija, mis nurga ta soovib hoovõtuga saavutada. See-järel vajutab mängija nupule "Alusta jooksu" ning karakter hakkab liikuma. Oda tuleb ära visata enne karakteri punase jooneni jõudmist vajutades nuppu "Viska oda!". Pärast viske sooritamist kuvatakse ka visatud tulemus. Pole rahul? Aga saada oda uuesti lendu! SOOVITUD VISKENURK: 42 ° TEGELIK VISKENURK: 0° TULEMUS: 0,00 m Kasutatavad objektid: Shape Staadion Shape Oda Shape Jooks1 Shape Jooks2 Nupud: AlustaJooksu ViskaOda Lõpp SpinButton1 Muutujad töölehelt: Nurk Mänguväljaku taustapilt. Visatava oda kujutis. Karakteri esimene jooksu kaader. Karakteri teine jooksu kaader. Kahe pildi vaheldumisega kujutatakse jooksmise animatsiooni. Alustab mängu. Nupu vajutuse tagajärjel hakkab karakter liikuma. Saadab oda hoo pealt lendu. Saab vajutada ainult mängu ajal ning enne joone ületamist.
2. 8-9 klass moodustavad iga klass ühe võistkonna/5 võistkonda. 3. 6-7 klass moodustavad iga klass ühe võistkonna/6 võistkonda. 4. 4-5 klass moodustavad iga klass ühe võistkonna/6 võistkonda. 5. 2-3 klass moodustavad iga klass ühe võistkonna/6 võistkonda. 6. 1 klassid moodustavad iga klass ühe võistkonna/3 võistkonda. Peale pendelteatejooksu jätkub sportlik tegevus erinevates baasides, milleks on staadion, spordihoone, multifunktsionaalne väljak ja kooli vana parkla. Baasides toimub tegevus järgmiste kehalise kasvatuse õpetajate eestvedamisel ja kolleegide kaasabil, kellega lepitakse eelnevalt kokku, kes kus kohas abiks on. 1-3 klass õp. Reet Elmik-staadion 4-5 klass õp. Piret Karus-spordihoone 6-7 klass õp. Piret Püü ja Tiina Helliste-spordihoone 8-9 klass õp. Mark Kristjan Pitk-multifunksionaalne väljak 10-12 klass õp. Indrek Drell-kooli vana parkla NB
spordiregistris. Suur roll meeskonna juhtimisel ja mängudeks ette valmistamisel oli klubi juhatuse esimehel Rainer Koppelil, kes ise mängis väljakul erinevatel positsioonidel, kuid peamiselt esiliinis. Klubi praegune president on Viljar Lumi, peatreener Kaarel Kokemägi on ühtlasi ka meeskonna kapten. Kokku on meeskonnal neli treenerit, kes kõik on Märjamaa Vikati liikmed, kes treeneritena täidavad erinevad funktsioone. Kodustaadioniks on Märjamaa Gümnaasiumi staadion. Klubi värvid on valge, oranž ja must. Märjamaa Vikat oli alguses mõeldud ainult Märjamaa noortele poistele sportimiseks. Kuid nüüd käivad Märjamaa vallast erinevatest kohtadest noored sportimas. Ühing aitab Märjamaal arendada noorte sportlikust. See ühing on Märjamaal suurim ühing, mis on kaasanud endaga suure hulga noori. Minu arust on MTÜ igati kasulik, ning Märjamaa Gümnaasiumil on suur staadion, kus saavad tulevased ragbi sõbrad ennast arendada ja sportida
Rahvusvaheline A-maavõistlus 28. mail 2006 Millerntor Stadium, Hamburgis EESTI - TÜRGI 1 : 1 (0 : 0) Rahvusvaheline A-maavõistlus kolmapäeval, 31. mail A. Le Coq Arena EESTI - UUS-MEREMAA 1 : 1 (1 : 1) EURO 2008 valikmäng kolmapäeval, 16. augustil A. Le Coq Arenal EESTI - MAKEDOONIA 0 : 1 (0 : 0) EURO 2008. a. valikmäng laupäeval, 2. septembril A. Le Coq Arenal EESTI - IISRAEL 0 : 1 (0 : 1) EURO 2008 valikmäng kolmapäeval, 11. oktoobril, Petrovski staadion, St.-Peterburg VENEMAA - EESTI 2 : 0 (0 : 0) Rahvusvaheline A-maavõistlus kolmapäeval 15. novembril A. Le Coq Arenal EESTI - VALGEVENE 2 : 1 (1 : 0) 2007 3. veebruaril kell 21:30 Hispaanias, Jerez de la Fronteras, Estadio Municipal de Chapin POOLA - EESTI 4 : 0 (2 : 0) 7. veebruar kell 21:15 Domzhale spordipargi staadion SLOVEENIA - EESTI 1 : 0 (1 : 0) Jalgpalli EM-valikmäng laupäeval, 24. märtsil kell 20:30 A. Le Coq Arena EESTI - VENEMAA 0:2 (0:0)
oli keelatud. Osavõtjad pidid enne mänge 10 kuud treenima kodus ja 30 päeva enne mänge Elises. Mängude pealtvaatajateks võisid olla ainult mehed naistele oli seal viibimine surmanuhtluse ähvardusel keelatud. Mängude eel ja ajal toimusid Zeusile pühendatud pidulikud jumalateenistused ning ohverdamised Olümpiamängud kestsid 5 päeva. Olümpia välimus Olümpias asus Kreeka suurim staadion 212 m pikk ja 31 m lai. See mahutas algul 20 000 pealtvaatajat, hiljem 40 000 vaatajat. Võistlusi vaadati püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Staadionist itta jäi 770 m pikkune ja 320 m laiune hipodroom hobukaarikute jaoks. Olümpias oli avar gümnaasium
Krakówi Wisla.Ta on koondise põhikooseisus.Ta on parim väravavaht praeguses koondises. Diagramm Eesti koondise väravatest 140 120 100 80 mänge 60 väravaid 40 20 0 Ragnar Klavan Joel Lindpere Konstatin Vassiljev A. Le Coq Arena (endise nimega Lilleküla staadion Staadion mahutab 9692 pealtvaatajat.Peale jalgpalli mängude on peetud seal ka kontserdeid. Staadioni arhitekt on Haldo Oravas. Ehitis on projekti järgi lõpuni ehitamata.Kui sesda staadionit ei oleks siis ei saaks ka Eesti endale kodumaal kohtumisi lubada. Tarmo Rüütli Tarmo Rüütli (sündinud 11. augustil 1954 Viljandis) on eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur. Ta oli 19992000 ja uuesti alates 2008. aasta jaanuarist Eesti jalgpallikoondise peatreener. 2009
panuseks linnaehitusse on pargid · Lossipark, St. James Park, Green Park, Hyde Park, Green Park Regent's Park jm Hyde Park Trafalgar Square · Kujunesid nn. rahvuslinnaosad 1. Whitechape juudi kvartal. 2. Limehouse hiina linnaosa jne. ·. Linnaosadesse rajati enamik suuri spordiehitisi Epsome Wimbledoni Vana Wembley hipodroom staadion staadion · Soliidsed inimesed elasid West Endis · Finantsmaailma peakorterid paiknesid City`s · valitsusasutused Westminster´is · kurikuulus ööelu keskus oli Sohos. · Ebenezer Howardi aedlinnad · Väikelinnad suurlinnast eemal · Aedlinn ca 24 m² territooriumi keskele · Elanikkonna suuruseks kuni 30 000 inimest · 1903.a. rajati esimene aedlinn Letchworth · Hiljem veel teinegi Welwyn. · Aedlinnade teket soodustas ka metroo
Osavõtja pidi enne mänge treenima 10 kuud enda kodukohas ja sellele järgnes 30- päevane eritreening Elises. Nende treening lõppes 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Mänge peeti Zeusi auks, võitjale pandi kaela suur pärg. Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat, kes teatasid mängude toimumisaja ning kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim staadion, mis mahutas esialgu 20 000 inimest, hiljem üle 40 000 pealtvaataja. Pealtvaatajad võisid olla täisvabad mehed ja vallalised naised. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma ( erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide ( kohtunike) tribüünil). Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi
Annelinn Tartu Kommertsgümnaasium Majade tüübid · 9 Kordsed. · Vanad. · Renoveerimata. · 5 Kordsed. · Vanad. · Renoveerimata. · Uued majad. Ülekäigu rajad Palju ülekäigu radu. Tüüpilised prügikastid. Kodutud Lagunenud autod Sagedane nähtus kortermajade ees. Staadionid Kena kunstmuru väljak. Meie kooli "euro" staadion. Vabaaja veetmis võimalused Uisutamis väljak. H.ale Kukk SPORT spordihoone. Mänguväljakud Korvpalli väljakud Kanalisatsiooni uuendamine Uus kõnnitee Uued välisuksed Palju lasteaedu Tartu moodsaim raamatukogu
Mis on Viimsi valla suurimad probleemid? Oma tänavaküsitluse viisime läbi Viimsi kahes suurimas kaubanduskeskuses. Küsitlesime erinevas vanuses ja soost inimesi. Suurim hulk inimesi tunnistas, et valla suurim probleem on halb teedeolukord. Üks noormees, kes rüüpas pingil kohvi, tõdes, et bussid sõidavad liiga harva Kamp poisse arvas, et vallas on puudu korralik staadion, kus saaks sporti teha ning tüdrukute suurmiaks sooviks oli suur kaubanduskeskus. Ühe keskealise paari probleemiks olid liiga kitsad sõiduteed: ,, Liiklus on hommikuti liiga tihe ning lapsed ei jõua tehti õigeks ajaks kooli." Vanemate inimeste ühiseks probleemiks oli see, et valla lasterohkuse tõttu on koolid ülerahvastatud. Lõpuks selgus, et inimestel on ühine arusaam Viimsi valla probleemdie suhtes.
Zenon Eleast Helena Ruud 12B Elulugu Ta elas 490-430 e.Kr Ta on pärit Eeleast Ta oli Kreeka filosoof Ta oli Parmenides tähtsaim õpilane Ta oli Teleutagorase poeg Zenon Muidu temast Ta võttis esimesena tarvitusele dialoogivormi kirjutistes Aristoteles nimetas teda dialektika isaks Ta soovis tõestada, et olev on üks ja liikumatu, oletas Zenon vastandmõiste pluralismi ja liikumise reaalsust Apooriad Neid oli kokku 45 Meieni on jõudnud üheksa Ta sai apooriatega kuulsaks Tõin välja neid 4, mis on seotud liikumisega Paradoksi liikumise võimalused 1)Dihhotoomia 2)Achilleus ja kilpkonn 3)Lendav nool 4)Staadion Tema paradoksid on äratanud huvi ja põhjustanud peadmurdmisi paljudele filosoofidele TÄNAN KUULAMAST!
EOK esimeseks esimeheks sai välisminister Friedrich Akel. Alustati Kadrioru staadioni ehitamist. Toimusid I SELL-I mängud 1924 Pariisi Olümpiamängudelt naasis kuldmedaliga maadleja Eduard Pütsep. "Eesti Spordilehe" küsitlusel valiti Eesti kõigi aegade suurimaks sportlaseks A. Klumberg-Kolmpere. Asutati Eesti Võimlemisõpetajate Selts 1925 Asutati Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapital. Loodi spordiliitude asjaajamist ühendav organ Spordibüroo 1926 Avati Kadrioru staadion. Eestis võistles Paavo Nurmi. Toimus II kehalise kasvatuse kongress 1927 Ilmumist alustas Kehakultuuri Aastaraamat. Asutati Eesti Töölisspordi Liit 1928 ESK esimeheks valiti Johan Laidoner. Esimeste eestlastena võistlesid taliolümpiamängudel St. Moritzis kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Amsterdami Olümpiamängudel tulid olümpiavõitjateks maadlejad Osvald Käpp ja Voldemar Väli. Friedrich Akel sai ROK-i liikmeks
Laadavainul peeti 4-5 korda aastas laata, vaheajal aga karjatasid linnaelanikud seal lehmi ja hanesid. Võistlusteks tuli iga kord rajad uuesti märkida ja mõõta, sest ükski märkimisviis polnud püsiv. Märgistusvahenditena kasutati lupja, vitsaraagusid, saepuru või väljakaevatud mättatükke. Lehmade "visiitkaartide" koristamiseks pidi labidas alati käepärast olema, vahel ka keset kõige kibedamat võistlust. Aegamööda küpses ja süvenes mõte ehitada Paidesse ajanõuetele vastav staadion. Mõte liikus, selle realiseerimiseks otsiti aastaid viise ja võimalusi neid aga nappis. Linn oli vaene, Eesti valitsus ei olnud veel huvitatud spordi arendamisest. Kohalikud spordientusiastid aga ei jätnud jonni. Otsustati, et staadioni asukohaks saab endise tapamaja tagune, üle jõe asuv kõrgem heinamaa. 1924. aasta kevadel toimusid staadioni rajamisel esimesed talgud. Lõpuks, 15. juunil 1930. aastal võidi pidada Paide uue staadioni avavõistlused. Tööd
oleks vaja ehitada kaasaegne reoveepuhasti, kuid hetkel vallal selle jaoks rahalised võimalused puuduvad. Interneti olukord on vallas paranenud, Tilsi külas on vallavalitsuse juures ka tasuta WiFi leviala ja tihedama asustusega aladel on Interneti levik hea. 1.3. Haljasalad Laheda vallas on väikse valla kohta üpriski palju haljasalasid, Tilsi külas Kõrbjärve ääres on korrastatud rannaala, kus on laste mänguväljak ja ka kaks võrkpalli platsi. Tilsis asub ka Euroopa tasemel staadion muruväljaku, jooksuringi ja korvpalliplatsiga. Vana-Koiolas on väike rannaala, staadion ja ka võrkpalliplats. Laheda vallas on ka kolm mõisaparki, Tilsi mõisapargis, mis on kõige korralikum, kasvab ka haruldane Amuuri korgipuu. Siin asub ka Tahkjärve soo hoiuala, mis on 2005. aastast kaitse all. 2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON Rahvastik vallasiseselt väheneb iga aastaga, 31. Detsember 2011 seisuga elab Laheda vallas 1195 inimest, mis on 17% vähem võrreldes 2006
Pidustused kestsid algselt ühe, hiljem aga viis päeva. Osavõtja pidi enne mänge 10 kuud treenima kodukohas. Sellele järgnes veel 30-päevane eritreening Elises. Kuu aega enne mängude algust kogunesid atleedid Elise linna. Siin kontrollisid nende vastavust olümpiamängude nõuetele kohtunikud. Võistlejad lõpetasid treeningu 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Olümpiamängude kava Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu (1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation (maadlus koos rusikavõitlusega). 680. aastal e. m. a
3 Olümpiamängud Olümpiamängude asukoht Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom, mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia polnud ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid.
elavad kohtla-jarvel võivad jalutada kodust kooli jalgsi. Samuti need, kes sõidavad bussiga, siis distants peatusest kooli on kaunis suur see on ka igapäevane füüsiline aktiivsus. - Mis puudutab miinuseid, siis ma tahaksin, et meie koolis oleksid ürituseid, seotud füüsilist aktiivsust, näiteks spordivõistlused nii sportsallis, kui ka õues. Ka, tahaksin et ülikooli lähedal oleks staadion, kus vaheajal me saaksime jalutada ja puhata ja võib olla joosta. Samuti, tahaksin et meie sööklas oleksid puuviljad ja juurvilad.
Mängudest võis osa võtta iga vaba kreeka mees, kes austas jumalaid ja polnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge 10 kuud treenima kodukohas. Sellele järgnes veel 30-päevane eritreening Elises. Kuu aega enne mängude algust kogunesid atleedid Elise linna. Siin kontrollisid nende vastavust olümpiamängude nõuetele kohtunikud. Võistlejad lõpetasid treeningu 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Istekohad olid ette nähtud ainult kohtunikele ja aukülalistele. Staadionist itta jäi 770m pikkune ja 320m laiune hipodroom. Veel asusid Olümpias avar gümnaasium ja palestra koos saunade ja õpperuumidega ning varakambrid väärisesemere hoidmiseks. Võistlused olümpias Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi
maailmaorganisatsiooni FIFA liikmeks. Eesti koondis Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, kes oli selles Eesti koondis arvestuses Euroopa rekordimees 2009. aasta novembrini. Enim väravaid (36) on löönud Andres Oper. Koondise peatreener on alates 2008. aasta jaanuarist Tarmo Rüütli. A le qoq arena Koondis peab kõik kodused valikmängud Tallinnas 2001. aastal avatud A. Le Coq Arenal, mis mahutab 9692 ja koos lisatribüünidega kuni 11000 pealtvaatajat Staadion avati 2. juunil 2001 väljamüüdud MMvalikmänguga Hollandi vastu. See on Eesti suurim jalgpallistaadion. A. Le Coq Arena on ühtlasi jalgpalliklubi FC Flora koduväljak. Varasem peamine koduväljak oli Kadrioru staadion, mis juunis 1926 avati 3:1 võiduga sõpruskohtumises Läti vastu. Kadriorus on istekohti 5000 pealtvaatajale ja erinevalt A. Le Coq Arena staadionist peetakse seal regulaarselt ka kergejõustikuvõistlusi.
eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a. 472 e. m. a. pikenesid 3päevasteks ja hiljem 5päe vasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks (l staadion = 192,27 m; a. 724 e. m. a. pikendati jooksurada 2 staadionini), a. 720 (teistel andmetel a. 716) e. m. a, võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 e. m. a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 e
tõttu. Pärast sõja lõppu kokku tulnud ROK-i kongressil otsustati pidada VII olümpiamängud Prantsusmaal, kuid prantslased loobusid Belgia kasuks. Lõplik otsus korraldada olümpiamängud Antwerpenis võeti vastu ROK-i XVII istungil Lausanne'is 1919. aastal. Muud kandideerinud linnad: Lyon (Prantsusmaa), Budapest (Ungari). Võistluste patroon oli Belgia kuningas Albert I (1875 - 1934), kes avas ka olümpiamängud. Olümpia peaareen oli Champs de Beerschot'i staadion, mis mahutas 40 000 pealtvaatajat. Staadioni rada oli 400 m. Korralduskomitee esimees oli krahv Henri de Baillet-Latour (1876 - 1942). Olümpial osalenud majutati Antwerpeni koolimajadesse; eestlased olid ühes tütarlaste koolis. Medaleid jagati välja 161 komplekti, sealhulgas 29 kergejõustikus. Antwerpen, samanimelise provintsi ja flaamide asuala keskuses, on linn Põhja-Belgias, 17 km Schelde jõe suudmest ja 88 km Põhjamerest. Rajatud 600. aastail, linn aastast 1291. Maailma
spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. Spordirajatised Sportimise keskkond ehitatakse võistlusreegleile vastavalt. Staadion on rajatis, mis võimaldab mitmesuguste spordivõistluste korraldamist, peamiselt kergejõustikus ja jalgpallis. Sisevõistluste jaoks ehitatakse võimlaid, ujumisvõistluste jaoks ujulaid, jalgrattavõistluste jaoks velodroome. Spordiga kaasnevad nähtused Spordi kaasnähuks on doping, mille levik on suurenenud koos võistlustel antavate auhindade kaalukusega. Mõnel spordialal esineb sageli vigastusi.Võistkondlik tippsport on suurel määral
Linnas on ka väiksemat sorti park, mille keskel on monument. Kõige sagedamini rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad Joonis 4. Kõige sagedamini rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad Kõige sagedamini kasutatav ala on linna park, mis algab juba linna keskelt. Kus asub välijõusaal ja mis on hea kot jalutamiseks ning looduse nautimiseks, pargis on ka lauatennis. Kevadeti ja suviti toimuvad mitmed üritused pargis, just kultuurimaja juures, pargi lõpus on ka staadion, mis on avatud kõigile. Seal staadioni juures asub ka välibassein, mida saab kasutada suviti. Kooli õpilastel on võimalus ka oma kooli staadionitel mängida korvpalli, jalgpalli, tegeleda kergejõustikuga. Kõikide koolide staadionid on avatud ka mitte kooli õpilastele ja töötajatele, ainus kooli staadion kuhu „võõraid” ei lasta on Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi staadion. Tähtsamad liikumisteed Motoriseeritud liiklus Joonis 5
Mugavad lauad, ilusad nõusid, võõraste asjade puudumine. Toit peab olemi mitmekesine, rikkalik. Avarad magamistoad Korralikud tualettruumid valgusrikkas,avar,mugav, kaasaegne pallaslastele,kus igaüks vastuvõetav,armastatav õpetajate poolt. Ruumid on varustatud kaasaegse tehnoloogiatega, mänguasjad on tehtud ökoloogilistest materjaalidest. väikesed uurimiskeskused Igas lasteaias peab olema mitte ainult võimlemissaal, kuid ja terve kompleks spordivarustusega bassein avalik staadion batuudiruum meditsiiniline ja massaazikabinet Soolakamber Sensoorne ruum. Spetiaalselt varustatud ruum, ravi-proffilaaktiliste seansside jaoks, mis on vajalik nii erivajaduste lastele kui ka täiskasvanutele, ning ka tervete inimeste elukvaliteedi paranemiseks. Sensoorses ruumis toimud mõjutamine 3 taju protsessidele: tunnetavale ,kuuldavale ja nähtavale ( kompimistunne, helid ja värvid) kinnine liuväli koht,kus saab õppida liikluseeskirju, valgusfooridega, ülekäigurajatega,
polnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge 10 kuud treenima kodukohas. Sellele järgnes veel 30-päevane eritreening Elises. Kuu aega enne mängude algust kogunesid atleedid Elise linna. Siin kontrollisid nende vastavust olümpiamängude nõuetele kohtunikud. Võistlejad lõpetasid treeningu 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Istekohad olid ette nähtud ainult kohtunikele ja aukülalistele. Staadionist itta jäi 770m pikkune ja 320m laiune hipodroom. Veel asusid Olümpias avar gümnaasium ja palestra koos saunade ja õpperuumidega ning varakambrid väärisesemere hoidmiseks. Pealtvaatajad
Hispaania Hispaania on suur riik. Seal elab üle 46 miljoni inimese. Hispaania pindala on 504 605 km², mis on umbes 11 korda suurem, kui Eesti. Hispaanial on neli naabrit: Prantsusmaa, Maroko, Portugal ja Andorra. Hispaania rahaühikuks on euro. Hispaania pealinn on Madrid. Linna pindala on 605,77 km². Linnas tegutseb kuulus jalgpalli koondis Madridi real. Seal asub ka maailma suurim staadion. Hispaania on kuningriik ehk seda valitseb kuningas. Hispaania on maailmas kõige populaarsemate turismimaade hulgas – aastas külastab seda riiki 50–60 miljonit turisti. Riik on tuntud oma imeilusate liivarandade ja kristalselt puhta veega merede poolest. Teisalt vaatamata lõunapoolsele asendile on Hispaania ka arvestatav mägisuusapiirkond. Sellele aitab kaasa mitmel pool mägine maastik ja viimastel aastakümnetel tehtud investeeringud suusaturismi arendamiseks. 89% hispaanlastest
· umbes 450 pKr Bütsantsi mungad ehitasid Olümpia Pheidiase töökoja kohale kloostri. · 522 pKr Suur maavärisemine purustas Olümpia ehitised. · 551 pKr Teine suur maavärisemine täiendas purustusi. · umbes 600 pKr Kladeose jõesängi muutmisega kaasnevad üleujutused haarasid Olümpia ning matsid varemed liiva, savi ja kivirusude alla. http://de.wikipedia.org/upload/6/6c/Olympia-Stadion.jpg Olümpia staadion praegu 18 Nüüdisaegsed olümpiamängud Olümpialipp Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk
ettevalmistuse. Kohtunikud kandsid purpurset rüüd, korraldasid võistluspaigad, pidasid võistlustele registreerunud sportlaste nimekirja ning jälgisid mängude ajal, et võistlused toimuksid määrustepäraselt ja ausalt. Võistlusmäärused olid ranged ning eriti teravalt mõisteti hukka ebasportlikku käitumist. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) 30 päeva enne võistluste algust saabusid võistlejad võistluspaika, et rahva ees ühiselt treenida. Võistlejate kasutada olid staadion ja hipodroom, mis mahutasid umbes 45000 vaatajat. Kasutada sai ka harjutuspaiku, milleks olid gümnaasium ja palestra. Kohtunikud otsustasid kes on võistlemiseks sobilikud ning see piiras võistlejate arvu. Jooksudes olid ka eeljooksud. (Pihu, 2011) VANA-KREEKA HARJUTAMIS- JA VÕISTLUSPAIGAD Vana-Kreeka riigid, hinnates kõrgelt kehalist kasvatust, pidasid ausasjaks omada hästikorrastatud harjutamis- ja võistluspaiku.
Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud Vana Kreeke religioossed pidustused. Olümpias aastast 776 eKr kuni 393.aastani pKr. Mänge peeti Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Algul oli ürituse pikkuseks 1 päev, hiljemalt juba 5. Toimusid 293 korda. Kaasaegsed olümpiamängud Esimesed toimusid 1896.aastal 6. - 15.aprillini Ateenas. Osales 13 riiki. Naissportlased ei osalenud. Esimene toimumiskoht oli Panathenaikoni staadion. Suveolümpiamängud Esimesed 1896. aastal Ateenas. XXVIII mängud 2004.a. Ateenas. Toimunud 27 korda! Taliolümpiamängud Esimesed Chamonixis aastal 1924. Toimunud 20 korda. Sellel aastal 21. kord. Esimesed olümpiamängud Ateena 1896 Osales 13 riiki. Võistlesid ainult mehed. Osa võisid võtta kõik soovijad. Võisteldi kergejõustikus, jalgrattasõidus, laskmises,
veebruarini on keskmised temperatuurid päeval 9°C lähedal ja öösel 5°C lähedal. Sademed · Aastane sademete hulk on vahemikus 600700 mm. Kõige vähem sajab juulis (20 mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris (90 mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhteliselt ühtlaselt (4060 mm). Vaatamisväärsused · Kõige rohkem vaatamisväärsusi on Hispaanias aga seotud ajaloolise arhitektuuriga või kultuuriga laiemalt. · La Boqueria, Camp Nou staadion ja muuseum, Barcelona katedraal, Barcelona nüüdiskunsti muuseum (MACBA), Picasso muuseum, Güelli park. Miks mulle meeldib Hispaania? · Hispaanias saab odavalt ja mugavalt puhata lõunarannikul, käia Kataloonia ajaloolisi linnu vaatamas või külastada pealinna, Madridi kuningalossi ja parki. · Hispaania lõunarannikul sajab aastas vaid mõni päev · Soojad rannad on täis erineva tasemega hotelle, restorane ja ajaveetmiskohtasid. Transport
mustkarud. Taimed: männid, vahtrad, kased, paplid, jalakad. Lehtmetsad ja segametsad (mägedes). Poliitika Põhja-Koreal on igavene president Kim IL-Sung, kes suri aastal 1996. Tema sünni järgi loetakse ka Põhja-Koreas aastaid. (1910) Põhja-Korea on kommunistlikku ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. Riiki juhib diktaator Kim Jong-Un Valimised Põhja-Koreas on valimine kõigile kohustuslik, kuid valimistel on kandidaate ainult 1. Faktid Põhja-Koreas asub maailma suurim staadion (150 000 istekohta). Riigis on ainult 3 telekanalit millest 2 töötavad nädalavahetusel. Piibli omamine on ebaseaduslik ja seda võidakse karistada surmanuhtlusega. Faktid Põhja-Koreas on teksade kandmine keelatud. Bill Gatesi vara väärtus on 5 korda suurem kui Põhja-Korea SKP. Üle 90%-l elanikest puudub kodudes elekter. Põhja-Koreal on maailma suurim sõjavägi kuhu kuulub 10 miljonit inimest (40% rahvastikust) Kasutatud allikad https://en.wikipedia.org/wiki/North_Korea#Geography
relvarahu" , kogu vaenutegevuse terveks kuuks seiskunuks . Relvarahu tagasid rahulepingud . Olümpia . Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj. e. m. a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom , mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete kõlaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid.
Tänavaküsitlus Käisime Ellega Viimsi tänavatel inimesi küsitlemas. Kuna ilm oli halb, siis eriti palju inimesi meie teele ei jäänud, aga paar tükki me siiski leidsime. Meie küsimuseks oli, et mis on teie arvates Viimsis puudu ning noore 12-aastase Susanna arvates, on siit puudu üks suur ja korralik kaubanduskeskus, kus oleks kõik olemas. Samas jällegi poe koristaja Leila leiab, et on puudu hoopis üks suur turg. ,,Mina käin tihti linnas just turul, ma ei mäletagi millal ma viimati korralikult poes käisin, sest turult saan ma alati kõik vajaliku," sõnab ta. 20-aastane Kristjan leiab, et Viimsist puudub üks korralik kino. "Selleks, et head kinoelamust saada, tuleb alati linna sõita, aga see võtab nii kaua aega, miks meil ei võiks siis siin Viimsis ühte head kino olla?" lausub ta. Siis kohtasime tänaval sportlikku kahe-lapse ema Paula't, kes ütles nii: "Mina, kes ma igapäevaselt sporti teen, ausan seda väga, et koolil oleks oma staadion. S...
Unistuste Kool Unistuste koolis tohiks olla raske mõelda. Seal peab olema kõik mis sulle meeldib. Paljudele arvatavasti meeldiks väga kui klassides oleksid tugitoolid nende väikeste puupinkide asemel, kirjutama ei peaks ja mis veelgi parem, lühemad tunnid ja pikemad vahetunnid. Minu unistuste kool peaks olema väike ja hubane koolimaja. Seal peaks olema kindlasti ka spordisaal koos jõusaali, sauna ja basseiniga. Ka staadion peaks seal olema, kuna mis õige kool see on kus staadioni pole. Klassides peab olema igal õpilasel oma tugitool, kus ta saaks lõõgastuda ja kuulata mida õpetajal öelda on. Tundides võib süüa ja juua palju soovid, õpetaja ei pahanda aga õppetöö peab olema tehtud. Vihikutesse kirjutama ei pea, võib kasutada selle asemel arvutit. Kooli väljanägemine peab olema hästi ilus, nii seest kui ka väljast. Seest peab olema kool hubane ja jätma õpilastele mulje, et nad oleksid nagu kodus
Siseturistide meelitamine antud Omavalitsuste sundliitmine piirkonda Riigi poliitika (reformid) muutlikkus ja El ja riigipoolne tugi tegevusalale ebamäärasus (toetused, nõustamine) Luua uusi infovahetuse vahendeid, küsida nõu teistele kogenenud vallavalitsustelt Sportimis ja vabaaja võimalused; staadion, rulluisurada Rohkem koostöövõimalusi naaberomavalitsustega Turismi toetavate uute teenuste ja toodete pakkumine. SWOT- analüüs Valla missioon ja visioon Valla missioon on uuenemine ja pidev areng, millega kindlustada turvaline elukeskkond. Eesmärkideks oleme võtnud turisminduse, maastikukaitseala ja sportimis ning vabaaja võimaluste tekitamise. Mille raames parandame veevarustus, kanalisatsiooni ja soojavarustus tiheasustusaladel.
Regulaarse terviseliikumise korral on mõttekas Cooperi testi läbi viia 2-3 korda aastas. Test võimaldab hinnata kehalise töövõime muutumist aastate jooksul tervisespordi, vanuse kasvamise, kehakaalu muutuste, krooniliste haiguste mõjul. Testi läbiviimine Test viiakse läbi tasasel maa-alal. Hinnatakse 12 minuti jooksul kas kõndides-sõrkides või joostes läbitud maa pikkus meetrites. Tähtis on võimalus hinnata läbitud vahemaad, selleks on sobivaim teadaoleva ringisuurusega staadion, täpselt mõõdetud tervisespordirada vm. Testi ei tohiks teha päris " tugitoolist" tõustes. Vajalik on eelnev mõnenädalane treening. Testi tulemus jaotub 5 rühma: VÄGA HEA; HEA; RAHULDAV; NÕRK; VÄGA NÕRK. Eraldi on välja töötatud tulemused meestele ja naistele sõltuvalt vanusest. Mehed alla 30 a. 30-39 a. 40-49a. üle 50 a. TULEMUS üle 2800 m üle 2700 m üle 2500 m üle 2300 m VÄGA HEA
19 O. Kirss, Jalutaja teejuht, lk 115-116 20 Gustav Heinrich Beermann (1832-1917) 21 Koduloolane Einar Hiob, Praost Gustav Beermann. Särevere, aprill-mai 2004. Rakvere spordikeskus Kastani puiestee lääneserval asub Rakvere spordikeskus. Selle kõige lõunapoolsem ja ühtlasi kõige uuem osa on liuväli, mis jääb silla tänavale. Omal ajal oli Rakvere tunnustatud spordikeskus, kust vaatamata kesistele võistlus- ja treeningoludele võrsus kümneid tublisid sportlasi Rakvere staadion avati kõigi raskuste kiuste 29. mail 1930. Staadioni saamise lugu on suurelt osalt ka Rakvere spordiliikumise üldise arengu lugu kõigi ta murede ja rõõmudega /.../ Rahvaaia väljak Kui Rakvere mõis pärast Vabadussõda võõrandati, leppis Rakvere Kalev mõisa uueks valdajaks saanud Rakvere rahvamaja ja haridusseltsiga kokku rajada Rahvaaia tiikide tagusele platsile uus spordiväljak. Väljak valmis kiiresti, juba 1920. aastal. Vaatamata sellele, et normaalse staadioni
Hellenismi periood A.S. vallutusretke tagajärjed-pärslased makedoonlased vallutasid pärsia impeeriumi, seega kõik maad egiptusest iraanini ja kagu-aasiani. riik lagunes selle tagajärjel muudatused kaasnes kreeklaste ja makedoonlasteümberasumine euroopast lähis-idasse. vahemere idarannikul levisid kreeka keel ja elulaad, ajavahemik Aleksander suure vallutustest kuni rooma võimuni nimetatakse hellenismi perioodiks. Hellenistlikud suurriigid- Aleksandri surma tagajärjel hellenistlikud riigid 1)Egiptus kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose- nimelised kuningad 2)nn Seleukiidide riik alguses oli suurem kuid kahanes süüria aladele 3)Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid, nende omavahelised suhted tihti vaenulikud, linnriigid püsisid veel, kuid polnud sõltumatud nagu varem vaid allusid suurriikide valitsejatele, suurriikide eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka makedoonia monarhd, hellenistliku egiptuse kuningad nõudsid et neid j...
b) Rüütli 15 c) Heinapuu 15c d) Sellist asutust ei olegi 7. Millal asutati esimesed spordiseltsid? a) 2000.a b) 2010a c) 1990a d) 19 ja 20 sajandi vahetusel 8. Kelle võistkonda kuulus eestlasi aastal1912. Stockholmi olümpiamängudel a) Rootsimaa võistkonda b) Venemaa võistkonda c) Eestimaa võistkonda d) Norra võistkonda 9. Mis rajati 1857.aastal Toomemäele? a) ülikooli võimlemisväljak b) tennisväljak c) korvpalli plats d) staadion 10. Kellele astus vastu voorimees Johann Innok aastal 1838? a) Venelastele b) Tsirkusejõumehele c) ratsaväele d) sellist inimest ei ole kunagi olnud 11. Kes kirjutas "Turnimise raamatu"? a) Leelo Tungal b) Edgar Savisaar c) Gustav Boeserg d) Johann Kurrik 12. Kuna 1880tel tekkis suur huvi purjetamise vastu, siis mis aastal asutati Eestimaa Merejahtklubi? a) 1890 b) 1888 c) 1895 d) 1900 13. Esimest korda Eestis lisas .................
· Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri, Kura kurk, Sõrve säär, Suur Munamägi, · Maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa, Siber, Ees- Aasia, Lähis-Ida, Idamaad. · Maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika. · Taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Suur Vanker, Põhjanael, Linnutee. · Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild · Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigutuba. 2. ASUTUSED, ETTEVÕTTED, ORGANSATSIOONID, ÜHENDUSED · Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Eesti Kontsert, aktsiaselts Eesti Raudtee, Värska laulukoor Leiko, Suure tõllu kauplus, Estonia teater. · Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega: riigikohus, statistikaamet, Põlva maavalitsus, Otepää tarbijate ühistu, Nõmme
kukutades loosungi all "Mina või kaos" sotsialistist presidendi Salvador Allende. Vabaturumajandusel baseeruv majanduspoliitika. Esimesed aastad valitses karmikäeliselt. Tema suunitlus oli antikommunistlik. Tuntuim kinnipidamiskoht: Santiago rahvusstaadion Kultuuri reguleerimine tema ideoloogi järgi. Nt 17 aastat väldanud diktatuuri ajal löödi käärid igasse filmi, mis armeetegelastes kahtlust äratasid. Santiago staadion (Estadio Nacional de Chile) 1962. aastal Nüüd Süüdistused 2000. aastal süüdistas Tšiili kohus 85-aastast Pinochetti seotuses 55 inimese tapmise ja 18 inimese röövimisega. Lisaks sellele on Pinocheti vastu esitatud 190 hagi inimõiguste rikkumise eest tema võimuperioodil, aastail 1973- 1990. 2002. aastal otsustas Tšiili ülemkohus, et Augusto Pinocheti ei kutsuta kohtu ette aru andma tema 17-aastase valitsusperioodi jooksul
I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56-e puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 1857. Aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Eestlaste laulupäevi oli juba korraldatud Saaremaal, Jõhvis, Laiusel jne aga seekord kavatseti kokku kutsuda eestlased üle kogu maa. Laulupeo ettevalmistamine nõudis kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. Ka 1868. Aasta ikaldus ja sellele järgnenud näljahäda ei soosinud korraldajaid. Vastukihutust tegid Peterburi eestlaste juhid Johann Köler ja C.R.Jakobson pidades laulupidu liig saksikuks ettevõtmiseks. Jannsen hoidis oma luge...
Olümpias võidab. Ega kasva sellest ka linna jõukus. * Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid aga ainult hellenid, mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud ! * Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks - staadionijooks. Staadion, u 192 m, oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli seega ka maa, mis jooksjatel läbida tuli. Peagi lisandusid staadionijooksule teisedki alad : pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõitlus (jooks,odavise,kettaheide,hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. * Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki ainult spordiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
