Geo kordamine Vanaaja geograafia 1) Vana egiptus - U 300 A. EKR TEKKIS EGIPTUSES RIIK NING SELLEGA TEKKIS HUVI NAABERPIIRKONDADE VASTU. HUVI VÄLJENDUS SÕJAS NING KAUBARETKEDES. LÄÄNE POOL- LIIBÜA LÕUNA POOL-NUUBIA foiniiklased- VANAAJA OSKUSLIKUMAD MERESÕITJAD JA ANDEKAD KAUPMEHED. MUSTA MERE JA VAHEMERE ÄÄRDE RAJATI KOLOONIAID, ASUMAID. ATLANDI OOKEANISSE JÕUTI KA NING ARVATAVASTI OLID NEMAD NEED KES AVASTASID KANAARI SAARED. PÕHJA MERES KAUBITSETI BRITTIDEGA. FOINIIKLASED LEIUTASID TÄNU OMA KAUBITSEMISELE KA ALGELISE TÄHESTIKU. Vana-india- VANA-INDIA TEKKIS INDUSE, GANGESE ÄÄRDE. KA INDIALASTEL ARENES KIIRESTI MÖÖDA VETT SÕIT NING OMA RETKEDEGA JÕUTI MÖÖDA ARAABIA MERD ARAABIA POOLSAARENI, SAUDI-ARAABIANI, PÄRSIA LAHTE NING MÖÖDA TIGRIST JA EUFRADI KUNI T.P. IRAAGINI. Vana-hiina SEALT ON PÄRIT KARTOGRAAFIA, MIS LEIUTATI SELLEKS, ET OMA HIIGLASLIKKU MAAD TUNDMA ÕPPIDA.
Indoeuroopa päritolu, asusid poolsaare kesk- ja lõunaaladele. Tuntuimad nende hulgas olid latiinid Latiumi maakonnas, sabiinid ja samniidid Kesk- Itaalia mägismaal.Tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega, ühiskonnakorraldus oli patriarhaalne suurpere. Kreeklased rajasid oma kolooniad Itaalia lõunarannikul ning Sitsiilias 8.-6. saj. eKr.Tõid siia kreeka arenenud kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Algas kohapealsete hõimude ajalooline aeg. Foiniiklased e puunlased e kartaagolased - olid lähinaabrid, kellega jagati Sitsiilia saart ning Sardiiniat. Etruskide ühiskond , õitseaeg oli 8.- 6. saj. eKr Riigitüüp: 12 lõdvalt seotud linnriiki, kus domineeris aristokraatia. Põhitegevusalad olid kaubandus ja meresõit, maaharimine ja käsitöö eelkõige metallitöötlemine. Kultuur: mõjutused nii foiniiklastelt kui ka kreeklastelt. Tähestik- võeti üle kreeklastelt. Säilinud on raidkirju ja pühasid tekste, mis käsitlevad
Foeniilaste päritolu on üldiselt tänaseni kaheldav- millal ja kust nad saabusid. Arvatakse, et tähtsaimad linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros asutati umbes 3000 a eKr. Nendest kõige tuntub on tillukesel saarel asuv Tüüros, mida püüti korduvalt vallutada (nt Babüloni valitseja Nebukadnetsar II), kuid mis suutis pikka aega iseseisvana püsida. Aastatel 1200-1000 eKr oli pealinnaks Byblos ja 1000-333eKr Tüüros. KOLOONIATE TEKE, EESMÄRK ja kaubandus Foiniiklased olid kuulsad meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid, esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule. Kõike kuulsam oli Kartaago, millest räägib hiljem Hanna. Kolooniaid rajati umbes 1100 eKr. Foiniikialased olid maailmas ühed esimesd kolooniate allutajad. Nende eesmärgiks ei olnud uutele aladele paikseks jäämine, vaid tsivilisatsiooni levitamine ja ankrupaikade hankimine (Foeniikiast Hispaaniasse, kust sai hõbedat ja tina). Näiteks levitasid nad oma tähestikku,
Väike-Aasia tasandikel asusid stepid, ning Lõunas asusid seedrimetsad, kus tegeldi karjakasvatusega. I aastatuhandete algul eKr Egeuse merest ja Pärsia laheni ulatuvat maad nimetati vastandite maaks, kus elasid pärslased, nad olid suguluses Indiasse tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad. Pärsias tegeleti vähe põllumajanduse, käsitöö ja kaubandusega. Foiniikialased elasid Vahemere ja Araabia poolsaare kõrbete vahel, mis oli vanal ajal tuntud Kaanani nime all. Foiniiklased olid suured meresõitjad, neid soosis selleks Põhja-Foinikases asuvad seedripuud, millest tehti laudu ehituseks. Juudid, kes olid vanasti heebrialased, elasid Palestiinas, Kaanonimaa Lõunaosas. Juuda riigi maastik oli väga vahelduv st. palju mägesi, kiltmaasid, orge, jõgesi ja järvi. Viljakam maa oli järvede, jõgede läheduses, kus tegeleti põllumajandusega, karjakasvatusega aga tegeleti kiltmaade läheduses.
3. Alistatud rahvastelt võeti üle kombeid ja tavasid suure lugupidamisega, vallutatud maades jäi kehtima nende tavapärane õiguskord ning nad pidid tasuma Pärsia kuningatele vaid makse. Riigi eesotsas seisis suurkuningas. Kindlat pealinna riigil polnud. Riik oli jagatud suurteks asehalduskondadeks ehk satraapiateks. Lk 81 2. Lihtsus ja kerge omandatavus tagas foiniikia tähestiku leviku. See tõi kaasa kiilkirja kadumise käibelt. Lk 83 3. Sest foiniiklased olid tuttavad nii kiilkirja kui ka Egiptuse hieroglüüfidega. Kauplemine nõudis lihtsamat ja kergemini õpitavat kirjaviisi, seega leiutasid foiniiklased oma 22 märgist koosneva tähestiku. Kuna kaubandus oli foiniiklaste põhiline tegevusala siis oli sellise tähestiku loomine väga suure tähtsusega nende jaoks. 4. Pärsias usuti Zarathustra olemasolu, kuigi keegi ei teadnud, millal on selline usuõpetaja elanud.
● Tripoli asub Põhja serva Sahara kõrbes oaas Vahemere lõunakaldal. Ajalugu ● Tripoli linnas on säilitanud tugev Araabia traditsiooniline stiil ja tunnused, vanalinna suurim ajalooline mošee ehitati 10. sajandil, ümber ehitatud 17. sajandil. ● 7.sajandil araablased vallutasid linna. ● Aastal 1951, Liibüas kuulutatud ametlik iseseisvumine määrati pealinnas Tripolis. ● Tänapäeva Tripoli kohale asutasid foiniiklased 7. sajandil eKr Oea linna. Hiljem läks linn kreeklaste koloonia Kürenaika, seejärel Kartaago võimu alla. Linna Tutvustus ● Tripoli on kapital, Liibüa, ja majandus-, kultuuri- ja transpordi keskus, on ka riigi suurim linn ja oluline sadamalinn. ● Kohalik kliima on tüüpiline vahemereline kliima. ● Tänavad on kitsad ja kurvilised. ● Tänavatel palju antiiki ● Tripoli koos toidu-, tsemendi-, vaiba-, naha-,
Sinihallitusjuust Ajalugu Kuigi juustu täpne päritolu on teadmata, on arheoloogilisi tõendeid, et seda hakati valmistama ligi 10 000 aastat tagasi. Juustu tundsid mitmed antiikkultuuride esindajad, nagu egiptlased, kreeklased, foiniiklased ja sumerid. Arvatakse, et juustu tegemine algas juhuslikult: inimesed märkasid, et sooja kohta jäetud piim kalgendus, ja kui mass vedelikust eraldati, saadigi maailma esimene juust. Mütoloogias on piim ja juust jumalate ning vägilaste toit. Ka vanas Rooma riigis oli juustutegu ja -söömine au sees. Tegemist oli rikaste inimeste toiduga, sest Rooma riigis oli juust isegi veinist kallim. tootmine Kalgendamine, juustumassi vormimine Esiteks piim kalgendatakse
Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres. Valencia asutasid roomlased 138 a. e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia. 714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks. Sevilla, linn Lõuna-Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele sadamaga. Sevilla rajasid umbes 8. saj. e.m.a. foiniiklased. Sevilla oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia. Barcelona asutasid 3.saj. e.m.a. kartaagolased, seejärel kuulus linn: roomlastele, lääne gootidele, araablastele ja frankidele. Hispaania kesmine rahvastiku tihedus on 92,6 in/km2 . Võrreldes Eestiga on see mitu korda suurem. See riik on tihedlat asustatud. Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. Hispaanias on põhiliselt maarahavas. Hispaania on kiire linnastumise etapis. 2002 a
kokkupuutepunkt. Tekkis arvukalt väikeriike arhitektuur ja jäigad kusti kaanonid mille seas tuntumad olid nn Foiniikia linnriigid · Linnad suhteliselt nõrgalt arenenud · Meresõit, vahelduskaubandus, kõrgetasemeline · Väliselt riik väga stabiilne käsitöö. Foiniiklased kujundasid tähestikkirja. Levis Eesaasides ja vahemaades. Sellele · Egiptuse Panthenon väga arvukas ja tuginevad kõik tänapäeva tähestikud. Ei ole mitmepalgeline täishäälikuid neid mõeldakse juurde. · Jumalad nii inimese kui looma kujul, sageli · Kaananimaa lõunaosas Iisraelased levis
· Kaananist kujunes E. ja M. tsivilisatsioonide peamine kokkupuuteala. Nii kujundasid kaananlased omanäolise kultuuri, vahendades samal ajal Ees-Aasia ja Egiptuse mõjusid ka Vahemere läänepoolsetesse maadesse. Foiniikia linnriigid. · Kaananis oli palju erineva suuruse ja mõjukusega riike. · Tähtsamad olid Byblos, Siidon ja Tüüros. Nende rikkus põhines transiitkaubandusel Ees-Aasia, Egiptuse ja Vahemere läänepoolsete maade vahel. · Foiniiklased olid laevaehitajad ja meresõitjad. Nad varustasid kaupadega nii M. kui ka E. suurriikide valitsejaid. · Meresõitude ja kauplemise käigus rajasid nad aruvkalt kolooniaid Küprosel ja Vahemere lääneosas. Sealse piirkonnas tõusis Tüürose koloonia Kartaago mõneks ajaks kõige võimsamaks ja rikkamaks riigiks. · Foiniikia emamaa langes Asüüria ja seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla,
Egiptuse, ülemjooksule Ülem-Egiptuse riik. Samuti on seda jagatud ka Nuubiaks (lõunapool) ja Liibüaks (läänepool). Egiptlaste esimesed kauba-ja sõjaretked naaberaladele leidsid aset ca 3000 a eKr. Sellest ajast pärinevad ka esimesed märkmed ja kaardid erinevate maa-alade ja riikide kohta. Egiptuse põhiline transporditee oli Niiluse jõgi. Foiniikia meremehed olid arvatavasti antiikaja kuulsamaid meremehed. Nemad jõudsidki esimesena Suurbritanniasse ja Kanaaridele. Foiniiklased rajasid hulgaliselt ka kolooniad, alguses Küprosele ning hiljem mujale Vahemere rannikule: tänapäeva Tuneesia, Alzeeria, Maroko ja Lõuna-Hispaania. Foiniiklaste kuulsaim rajatud koloonia oli Kartaago (815 eKr). Foiniiklaste põhiline tegevusala oli kaubandus, rohked kolooniad ning mereteed aitasid sellele kaasa. Hanno oli kõige kuulsam Kartaago väejuht, kes uuris 480 a eKr Aafrika looderannikut. See näitab, et kartaagolased ei piirdunud ainult Vahemere ääre uurimisega.
Hautagune elu : usuti ,et on peale surma teine elu ja ainult nendele kellel olid matuse või kelle kehad säilitati. Mesopot59- 61 : Jumalad on enamasti sumeri päritolu. Jumalaid kujutati ette suure perekonnana,kes elasid muretult. Jumalad kaitsesid iniimlikku õiguskorda ja ka karistasid ülekohtuseid. Igal jumal oli lemmiklinn, Surma kardeti. Olid astmiktemplid ja tsikuraadid. Nendes olid ruumid kombetalitusteks ja majandustegevusteks. Altar oli keset templiõue. Foiniiklased: Vana testament, on peamiseks allikaks . Väga mahukas. Juudid: ( 80-81) Uskusid ,et jahve siinai mäel moosesega lepingu sõlmis, andis ta neile ka seadused. Seaduste täpne järgmine oli tähtis. Moosese kümme käsku olid usu ja moraalireeglite lühike kokkuvõte. Need keelasid jumalat kujutada, jne(v.t teiselt lehelt käske) . uskusid ,et jahve on maailmalooja ja seega ka ainus valitseja. Tegutsesid prohvetid
Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl. Soola põhiliseks koostis osaks on naatriumkloriid, naatriumkloriidi sisaldus soolas oleneb puhtusastmest. Puhas sool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori. Sool on maakeral väga laialt levinud, seda leidub kõikidel mandritel v.a. Antarktikas. Esimesed teada olevad andmed soola tootmisest on umbes 4000a. eKr kui egiptlased, roomlased ja kreeklased soola tootsid. Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased. Naatriumkloriidi leidub maakoores mineraal haliidina, soola leidub lahustunud kujul merevees, sooljärvedes ja iidsete veekogude põhjas. Soola toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades ja aurutades. Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoola, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainena. Keedusool on vees hästi lahustuv ja seda saab maa alustest soolalademetest ''kaevadada'' ka puhta vee abil
aiad, ühe seitsmest maailmaimest. Aedade aluseks olid lossi aitade võlvid. Legendi järgi lõi Nebukadnetsar aiad oma abikaasale, Meedia kuningatütrele, kes tundis igatsust oma kodumaa mägede järele. Uus-Babüloonia riigi langemine • Pärast Nebukadnetsari surma katkestas Meedia liidu Babülooniaga ning Meedia sõjaväed hakkasid tungima Babüloonia aladele. • Pärsia vallutusest unistasid ka võõramaalastest asunikud nagu foiniiklased ja süürlased. Aastal 539 eKr vallutaski Pärsia kuningas Küros Babüloni. Küsimused 1. Väidetakse, et Nebukadnetsari ajal oli Uus-Babüloonia riigil hiilgeaeg. Mis teeb sinu arust valitsejast võimsa valitseja? 2. Babülooniast unistasid ka võõramaalastest asunikud, kuid mis oli põhjuseks? 3. Mida pead Uus-Babüloonia riigi eksisteerimise ajast kõige olulisemaks? (Mõni sündmus, ehitis). Tänan tähelepanu eest!
(2 jumalat, hea ja kuri jumal) Juudid lasti koju Pärslaste valitsusajal. Rooma ajal kiusati Juute 9. AVESTA on nende pühakiri. taga. (Enam Iisraeli riiki ei eksisteerinud). KAANANIMAA 15. DIASPORAA juutide laialivalgumine. 1. Sai kõige varem alguse põlluharimine. 2. Seal on maailma vanim linn JEERKO. FOINIIKLASED 1. Elasid põhjapoolsemas piirkonns 2. Linn-riigid : BYBLOS 3. Foiniiklastelt on pärt maailma esimene TÄHESTIK 4. Olid suured kaupmehed, tegelesid kaubavahetusega Vahemere piirkonnas. 5. Olulisim linn oli KARTAAGO. 6. Kartaago hoidis kaubandust oma kontrolli all. JUUDID 1. 1500 eKr. Jõudsid nad Kaananimaale 2. Seniitidest kujunesid juudid (heebrealased) 3. ANTISEMITISM juudivastased (kuritegelik)
1. Sai kõige varem alguse põlluharimine. eKr olid Ristisõjad (kristlased püüdsid vallutad pühamaad) 2. Seal on maailma vanim linn JEERKO. ISRAEL (Põhjapoolne) – 722. eKr Assüürlased vallutasid FOINIIKLASED Iisraeli. Heebrealased (Juudid) viidi vangi (PAABELI VANGIPÕLV). Juudid lasti koju Pärslaste valitsusajal. 1. Elasid põhjapoolsemas piirkonns Rooma ajal kiusati Juute taga. (Enam Iisraeli riiki ei 2
tekstiilriide viimistlemisel , orgaanilises sünteesis. Tina oli inimkonnale tuntud juba 4000 a. e.Kr. Tina on üks esimesi inimesele tuntuks saanud metalle. Avastajat ning kasutusele võtjat ei teata. Vanimateks leidudeks peetakse tinasõrmust ja pudelit, mis tulid välja 18. dünastia vaaraode püramiidi hauapanustest. Kuni 12. Saj. oli inglismaa ainus riik euroopas, kus tina kaevandati. Vana- roomas olid veetorud pliist, muistsed kartaagolased ja foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne, kuigi seda tol ajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste eluiga, tinatorustiku puhul seda ohtu polnud ning pealegi säilitas vesi seal värskuse ja meeldiva maitse. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogemata sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Eestis valatakse tina aastavahetusel , see pidi head õnne tooma . Kasutatud kirjandus : ,,EE 9" ; H
rasva, kusjuures maisiõli sisaldab üle 50% rasva ja päevalilleõli isegi 69% rasva. Kreeka naised on kasutanud oliiviõli naha ja juuste määrimiseks, aga ta on ka väga hea põletuste ravimiseks, näiteks horvaadid kasutavad seda päikesepõletuste leevendamiseks ja ravimiseks. 3. Päritolu Oliivipuu pärineb Väike-Aasiast, kust ligikaudu kuus tuhat aastat tagasi levis alguses Süüriasse ning Palestiinasse ja hiljem kõikidesse Vahemeremaadesse. Kuningas Minos ja kreetalased, foiniiklased, egiptlased, muistsed kreeklased ja roomlased kõik kasvatasid oliivipuid ja hindasid selle saadusi kõrgelt. Vanad kreeklased raiusid isegi oma metsad maha, et mäenõlvad oliivipuid täis istutada ja puu maharaiumise eest karistati surmanuhtlusega. Oliiviõliga võiti sangareid ja krooniti valitsejaid, oliiviõli põletati lampides ja sellest valmistati peent kosmeetikat. Just oliivioksake tuvi nokas andis Noale kinnitust, et siiski on veel lootust
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Majutusteenindus 23 Käti Peedumäe ,,Sool " Juhendaja: Lemmi Heero Kuressaare 2008 Soola ajalugu · Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas. · Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased. · Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil . · Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas. Soola toodetakse: · Kaevandustes. · Looduslikku vett külmutades ja aurutades. Soola leidub: · Merevees. · Soolajärvedes. · Iidsete veekogude põhjas . Soola kasutamine: · Toiduvalmistamisel maitseainena. · Konserveerimisel säilitusainena . · Meditsiinis.
süsteemis. Tina on üks esimesi inimesele tuntuks saanud metalle. Avastajat ning kasutusele võtjat ei teata. Arvatavasti sai tina ja tinasulamid tuntuks meie eellastele umbes 6000-7000 aastat tagasi. Vanimateks leidudeks peetakse tinasõrmust ja pudelit, mis tulid välja 18. dünastia vaaraode püramiidi hauapanustest. Kuni 12. saj oli britannia ainus riik euroopas, kus tina kaevandati. Vana- roomas olid veetorud pliist, muistsed kartaagolased ja foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne, kuigi seda tolajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste eluiga, tinatorustiku puhul seda ohtu polnud ning pealegi säilitas vesi seal värskuse ja meeldiva maitse. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogematta sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Tule kustumise järele võiski leida lõkkeasemest metallitombu.
katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Portugali pealinna Lissaboni ametlikuks elanike arvuks on 559 000. Kogu riigis on üle 10,6 miljoni elaniku ehk siis umbes sama palju kui Rootsis. Üle 4,5 miljoni portugallase elab välismaal - enim Brasiilias, Prantsusmaal ja Kanadas. Tänasesse Lissaboni on oma jälgi jätnud nii foiniiklased, keldid, roomlased kui ka araablased. Omal ajal kogu Ibeeria poolsaart valitsenud islamiusulised maurid sunniti lahkuma alles 1147. aastal ning Portugali pealinn on Lissabon alates 1252. aastast. Neil aegadel oli tegu tõelise maailmalinnaga, kust algas enamik suuri mereretki - nii Aafrikasse, Ameerikasse kui ka Aasiasse. Umbes 95% rahvastikust on rooma-katoliku usku. Riigis on säilinud ohtralt usulisi traditsioone, samuti on paljude pühakute päevad riiklikud pühad
Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas(sõduritele oli ette nähtud igakuine soolaports, sool oli väärtuslik) ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Saadakse järvevee settimisel järvesool Kaevandatakse mere põhjast või aurustatakse mereveest meresool Kivisool, kaevandustest Sool e. Keedusool koosneb 40% naatriumis ja 60% kloorist Nende sisaldus ei tohi olla vähem kui 97% kuivaines Keedusoolas sisalduv naatrium ja kloor on
kuid! Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamia püüdsid saada oma kontrolli alla FOINIIKIA LINNRIIGID (õitseaeg 10.-7. saj eKr) Kaanan oli territoriaalselt killustatud, peale sisemaariikide mängisid erilist rolli rannikul asuvad väikesed, rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid Byblos, Siidon, Tyros jt., tekkisid III aastatuhandel eKr rikkus põhines Ees-Aasia piirkondade, Egiptuse ja läänepoolsete Vahemeremaade transiitkaubandusel foiniiklased olid osavad meresõitjad, rajasid hulgaliselt kolooniaid (Küprosel, Põhja-Aafrikas, Hispaanias, Sardiinias, Korsikal), tuntuim Tyrose poolt rajatud Kartaago Aafrika põhjarannikul. SUMERI JA FOINIIKIA LINNRIIGID SARNASUSED ERINEVUSED Linnriigid Sumeris suured templivaldused ja preestrid juhtis sõjaväge ja valitses riiki mõjukas kiht riigi poliitikas
naaberaladele (Mesopotaamia ja Egiptus). III at. eKr. tõusid seal esile mitmed rikkad linnriigid, millest tähtsaimad olid Byblos, Siidon ja Tüüros, mis tegelesid transiitkaubandusega, ja rajasid Vahemere äärde kolooniaid (Kartaago). Nad jõudsid oma merereisidel kuni Briti saarteni ning sooritasid u. 525 eKr. meresõitja Hanno juhtimisel suure laevastikuga uurimisretke Aafrika läänerannikule kuni ekvaatorini välja. Kreeka ajaloolase Herodotose andmetel olevat foiniiklased Egiptuse vaarao käsul teinud ka merereisi ümber Aafrika (u. 600 eKr.), milleks kulunud kokku kolm aastat. Foiniiklased tundsid oma naaberrahvaste hieroglüüf- ja kiilkirja, ent oma keerukuse tõttu see neile ei sobinud, seetõttu olid esimesed, kes leiutasid tähestiku (2000 eKr.). Koosnes 22 häälikust. Oli eeskujuks kreeklastele. Iisraeli riik Semiidi rahva iisraellaste (heebrealaste) ajalugu, religiooni ja seadusi käsitlevaks peamiseks ajalooallikaks on Tanah (heebrea keeles Tanakh)
............................................................................................8 Sissejuhatus Ma valisin Mesopotaamia kunsti osa, Assüüria kunsti referaadi teemaks, sest ma ei teadnud enne selle referaadi koostamist midagi sealsete alade ajaloost, veel vähem kunstist. Lehitsedes raamatut "Mesopotaamia ja piiblimaad" sain teada, et on seal elas väga palju erinevaid rahvaid: sumerid, babüloonlased, hetiidid, assüürlased, foiniiklased, pärslased, Araabia noamaadid ja israeliidid. Tänapäeval Assüüriat enam ei eksisteeri, kuid sellel alal asub nüüd Iraak. Tahaksin selle referaadiga anda lugejale ülevaate Assüüria erinavatest kunstiliikidest, assüürlastest ja leidude tähtsusest tänapäeval. Selleks kasutan Vikipeedia, Google´i ja ka raamatu "Mesopotaamia ja Piilbimaad" (autor Neil Morris) abi. Assüüria Assüüria oli vanaaja piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul
1. Koorilüürika: Pindaros. 2. Dramaturgia: kujunemine; kreeka teatri üldiseloomustus; Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes. 3 Filosoofia ja teadus. Ajalookirjutus (Herodotos, Thukydides, Xenophon). Teoreetiline filosoofia: Parmenides, Demokritos, sofistid (Protagoras), Sokrates ja tema vahekord Ateena riigiga; Platon; Aristoteles. Retoorika: Isokrates; Arstiteadus: Hippokrates. 14) Kartaago ja kreeklased Vahemere lääneosas 8.–3. sajandini eKr 1. Foiniiklased ja Kartaago: merevõim, riigikord 2. Sitsiilia türannid ja sõjad Kartaagoga: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. Dionysios vanem. Dionysios noorem ja Dion. Timoleon. Agathokles. 15) Hellenismiperioodi ja Rooma vabariigi ajaloo allikad: Polybios; annalistid ja Titus Livius; Caesar, Plutarchos. 16) Varane Itaalia ja Rooma esiletõus 1. Etnilised olud Itaalias ja Sitsiilias: itaalikud, etruskid; kreeklased; foiniiklased. 2
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid.
sõnu. Varem kasutati kirjalikul suhtlemisel vaid piltide või jooniste abi. Esimesed selle laadsed varaseimad ilmingud on täheldatud ligi 5000 aastat tagasi Sumerite ühiskonnas Mesopotaamia aladel (umbes nüüdisaegse Iraani lõuna poolsematel aladel). Teadaolevalt on Sumerid senimaani esimesed rahvad, kes hakkasid info talletamiseks kasutama kirjatehnikat. [2] Usutavasti mõningate kontaktide olemasolu tõttu sumerite rahvaga hakkasid ka foiniiklased vahetult enne Sumerite ühiskonna lagunemist tegelema oma kirjatehnika arendamisega. Foiniiklased küll lõid tänapäevase tähestiku eelkäia ehk kasutasid kirjatehnika õpetamiseks sümboleid, mitte sõnu, nagu Sumerid. Tänu foiniiklastele, kes suuremalt jaolt on ajaloos tuntud, kui meresõitjatest rahvas, levis kirjatehnika kiirelt 5 samuti nende Vahemere ääres olevate kaubanduspartneriteni
poliitilist mõjuvõimu ja isiklikku jõukust. Hispaanlased, kes jõhkralt anastasid asteekide impeeriumi, oli ilmekas näide ahnusest ja julmusest, mis tihtipeale iseloomustas varaseid uurimisretki. Need olid mõjuvad motiivid ja põhjused, miks mehed ja naised võtsid ette usukumatult raskeid ja väga kulukaid retki. 3 Merel sõitmine Oma merekaubandusest sõltuva majandusega olid foiniiklased muistsete Vahemerepiirkonna suurimad maadeuurijad. Alates 15. sajandist eKr kuni nende lõpliku hääbumiseni 4.sajandil eKr sooritasid foiniiklased kaubandusreise kogu Vahemere ulatuses. Nad jõudsid oma kaubareisidel väga kaugele. Nad asutasid alalised kaubanduskeskused paljudel Vahemere saartel. Selline ettevõtmine sai võimalikuks tänu puutöö ja paadiehitamise oskuste omandamisele ning maaharimissüsteemidele, mida sai uues elukohas rakendada.
Brändi Ajalugu Brändit on valmistatud tõenäoliselt juba alates 12. sajandist. Ilmselt olid need foiniiklased ja roomlased, tänu kellele veinivalmistamise kunst levis üle kogu Lõuna-Euroopa. 17. sajandi alguses oli brändi üks olulisimaid tooteid Prantsusmaal, mis aitas kaasa majanduse kasvule. See levis läbi Hollandi Inglismaale, Kaug-Idasse ja Ameerikasse. Brändi on alkohol, mis on destilleeritud puuviljadest. Sõna brändi tuleneb inglise sõnast brandy, mis on lühend sõnast brandywine, mis oma korda tähendab ,,põletatud vein’’.
1. Sumerite linnriigidkõige vanem tsivilisatsioon (IV at. Lõpp ekr) 2. Ratas 3. Vask 4. Maailma vanim eepus gilgames 5. Vanim kirjalik seaduste koguHammurami seadused 6. Leiutati metallitöötlemine 7. Järgmine avastus pronks sai uue ajastu alguseks 2500 a ekr 8. Kiilkiri 9. Suured mõjutused naaberriikidelt Seknudaarsete tsivilisatsioonide saavutused: 1. hetiidid võtaid kasutusele raua (1300a ekr) 2. foiniiklased leiutasid tähestiku (14 saj ekr) 3. juudid võtaid esimesena kasutusele monoteistliku religiooni (judismi) 4. pärilased lõid kahte vastandikku alget rõhutava dualistliku õpetuse mazdaismi (hea ja kurja vastandamine ja nende omavaheline võitlus) EGIPTUS Egiptuse vanaaja põhietpid: 1. aega arvestatakse dünasstiate järgi (31) või 4poliitilise ühtsuse perioodid 2. varadünastiline(12) ajajärk (ühendas oma riigiga Alam ehiptuse,
Apeniini poolsaarel elasid - Kesk- ja Lõunaosa asutasid peamiselt itaalikud(indoeuroopa hõimud) Kesk-Itaalias elasid latiinid, merepoolsetel aladel foiniiklased ja kreeklased.Itaalia loodealadel etruskid. Etruskid - võtsid üle kreeka tähestiku, nendel kujunes 12 suuremat linnriiki, neil oli palju erinevaid jumalaid, religioonis oli tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu, väga oluline oli ennustuskunst,nende pühad tekstid käsitlesid rituaale ja inimeste ning jumalate vahekordi reguleerivadi eeskirju. Rooma linnade tekkimine - Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksu vasakule kaldale.Sellel jõetasandikul
tagasi. Vanimateks leidudeks peetakse tinas]rmust ja pudelit, mis tulid v'lja 18. d[nastia vaaraode püramiidi hauapanustest. India vanimas kirjavaras veedades, mis p'rinevad 2. aastatuhandest ekr, nim. Tina trapu´ks. Egiptuses tinamaaki ei leitud kuid pronksi valmistamiseks veeti seda sisse mesopotaamiast, indiast ja iraanist. Kuni 12. saj oli britannia ainus riik euroopas, kus tina kaevandati. Vana- roomas olid veetorud pliist, muistsed kartaagolased ja foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne, kuigi seda tolajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste eluiga, tinatorustiku puhul seda ohtu polnud ning pealegi säilitas vesi seal värskuse ja meeldiva maitse. Tina algne tootmine ja avastamine Tina tootmine oli lihtne: tinamaak segati söega ja kuumutati lõkkes, kuni tina maagist puusöe arvel redutseerus ja välja sulas. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud
Õlu suurendab söögiisu ja õlles leidub märgatavas koguses B-grupi vitamiine. Kogu ööpäevase B-vitamiinide vajaduse rahuldamiseks piisab juba 500 ml õlle joomisest. Oma uurimuses püüan õlust ja kõigest lähemalt rääkida. Õlle ajalugu Õlu on ilmselt sama vana kui leib. Inimesed on õlut joonud juba aastatuhandeid, oletatakse, et esimesed õlled pruulisid muistsed sumerid, kellelt seda kunsti õppisid esmalt babüloonlased, egiptlased ning foiniiklased ning sealt edasi juba kogu maailma rahvad. Teadlased oletavad, et õlu oli olemas juba 8000 a. eKr. Esimesed kirjalikud teated õlle olemasolust pärinevad Mesopotaamia savitahvlitelt 3000 a eKr. Sumerid nimetasid õlut `vedelaks leivaks'. See termin on laialt kasutusel ka tänapäeval. On kindel, et sumerid tundsid vähemalt 12 erinevat õllesorti, pakutakse, et neid oli veelgi enam. Sumeri naised armastasid õlle sisse mett segada.
Lacium-maakond Itaalia keskosas, kus hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Etruskid Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Asub seitsmel künkal X saj eKr kujunes asula Palatinuse künkale, teistele küngastele natuke hiljem. Terviklik linnakompleks kujunes VI saj eKr. Etruski
Juba tumeda ajajärgu lõpul hakkas Kreeka ühiskonna areng kiirenema. 8. saj eKr ilmnesid taas kõik tsivilisatsiooni märgid. Uuteks keskusteks said linnad. Esile kerkis aristokraatia (rikas ja mõjukas ülemkiht). Ühiskonna organisatsiooni täiustumisel hakkasid tekkima linnriigid. Järgnevatel sajanditel võeti mitmes linnriigis käsile seaduste üleskirjutamine (kindlamad piirid ühiskonna sisemisele ehitusele ja õiguskorraldusele). Tekkisid tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. (foiniiklased! Kaupmehed ja meresõitjad) Kreeka käsitöölised õppisid foiniiklaste vahendusel tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ida kunstistiili. Kõige olulisem oli ikkagi kreeka alfabeedi (tähestiku) loomine foiniikia tähestiku põhjal (arvatavasti u 800 a eKr). Kangelaslood pandi kirja. Ilmus mitu kangelaseepost (8.saj lõpus), mille seast tähtsaimad "Ilias" ja "Odüsseia" (Homerose eeposed) on säilinud. 8. saj alguses kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd
selles piirkonnas 1021°C, juulikuu oma aga 2633°C, seetõttu on kevadel ja sügisel mere ääres soe. Suvel on siin küll palav, ent kosutavat jahutust pakuvad merelt puhuvad kerged tuuleiilid. Õhk on siin kuiv, seetõttu ei ole kuumus koormav. Ööd on Tuneesias jahedad. Tuneesia asukoht maailmakaardil Riigist üldiselt Ajalugu. Tuneesia on terve oma ajaloo vältel olnud väga tihedalt Euroopaga seotud. XII sajandil eKr maabusid siinsetel rannikualadel foiniiklased, kes tõid Tuneesiasse esimese oliivipuu. Siit levis puu kogu Põhja-Aafrikasse ja Hispaaniasse. IV sajandil eKr oli Tuneesia suure kaubandusimpeeriumi Kartaago keskus, hiljem sai see ala Rooma impeeriumi osaks. VII sajandil vallutasid Tuneesia moslemitest araablased, XIX sajandil aga prantslased. Tuneesia sai iseseisvaks riigiks alles 1956. aastal, mil tollane president Habib Bourguiba rajas üheparteilise riigi, mida ta valitses 31 aastat.
2.) Nimetan järgmiste rahvaste kõige tähtsamad saavutused egiptlased- tähtsad teadusharud, templid, papüürus-hieroglüüfid, püramiidid, päikesekalender, novelli zanr sumerid- ratta leiutamine, kiilkiri, maailma esimene eepos (Eestis Kalevipoeg 19 saj. Kreutzeald, Faehlmann) babüloonlased- esimesed seadused-hamurappi assüürlased- võimas armee, II maailmaime Semiramise rippuvad aiad juudid- Moosese 10 käsku, Jahve tempel Jeruusalemma linnas. foiniiklased- maailma esimene tähestik, hetiidid- raua töötlemine, ratta leiutamine -sõjavanker, kaarik VANA-KREEKA Kreeta-Mükeene periood Kaart-skeem. Poolsaared: Balkani, Väike-Aasia. Mered: Vahemeri, Joonia, Egeuse meri. Kreeta saar, linnad: Knossos, Trooja, Mileetos, Sparta, Ateena, Olümpia. Põhjenda, et väide on õige. lk 90-92 1. Kreeta tsivilisatsioon tekkis hiljem, kui Egiptuses.
rajati teid (Suur Kuningatee Väike-Aasia ja Susa vahel), austati rahvaste erinevaid kombeid ja tavasid. 20. Mis on Foiniikia? Iseloomusta. Kreeklased kutsusid Vahemere idaranniku alasid Foiniikiaks. Seal oli soodne ala põlluharimiseks, mägedes kasvasid seedrimetsad, mille puit oli hinnaliseks ehitusmaterjaliks. Tekkisid linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros. Rajasid kolooniaid Küprosel, Sitsiilias, Põhja- Aafrikas(Kartaago) ja Hispaanias. Foiniiklased leiutasid tähestikkirja, mis levis teistesse maadesse. 21. Kuidas kujunesid Juuda ja Iisraeli riik? Taavet lõi Iisraeli riigi 10. saj eKr, pealinn Jerusalemm. Peale Taavetit sai kuningaks tema poeg Saalomon, kui Saalomon sureb laguneb riik kaheks: põhja poole jään Iisraeli riik ja lõuna poole Juuda Kuningriik. 22. Mõisted: Kiilkiri - mõistemärgid,mis vajutatakse kirjutuspulgaga pehmesse savisse. Tsikuraat massiivne astangutena ülespoole ahenev torn, mille tipus asub väike tempel
laevaehituskohti jms.- säilinud Tallinnas, Pärnus , Narvas, Kuressares ja Haapsalus ning Ikla Kabli, Häädemeeste, Kihelkonna, Emmaste, Käsmu, Eisma jt. rannakülades. 1980 a-te algul tõhustus merekultuuri uurimine kogu maailmas. Eestis tegeleb sellega meremuuseum. Sügisel 1994 asutati Kuressaares esimene merekultuuriselts- Saaremaa Merekultuuri Selts (juhatuse esimees mereajaloolane B.Pao s.1931 1.2 MERESÕIDU AJALUGU.FOINIIKLASED JA NENDE PEAMISED TEGEVUSALAD Meresõidu Ajalugu Arheoloogid on avastanud Kreeta saarelt tõendeid sellest, et inimesed oskasid juba väga kaugetel aegadel merd sõita. Saare põhjarannikult leitud kivikirveste ja muude tööriistade vanuseks on hinnatud 130 000 kuni 700 000 aastat. See tähendab, et juba selles ajavahemikus pidid inimesed olema suutelised merd ületama, sest Kreeta on olnud mandrist lahutatud viis miljonit aastat.
Itaalia elanikkond:A.p. poolsaare kesk- ja lõuna osa asutasid peamiselt itaalikud(arvatavalt II a. t. põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Kesk- Itaalias Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesidki hilisemad roomlased ja nende keelesti sai Rooma riigi ametlik keel. A. p. poolsaarel elasid veel etruskid ja foiniiklased e kartaagolased. Kreeklased, kes ränasid a. p. poolsaare lõunaossa rajasid seal 8-9 saj eKr kolooniad. Rooma linna rajas Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja ta noore preestrinna poeg. Tütarlapse ise jõhker, kartmatu kuningas, käskis visata Romuluse ja ta kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool uhus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla. Kutid said suureks, kukutasid vanaisa võimult, hakkasid uut riiki rajama
Praktiliste kogemuste varal õppisid inimesed tundma taimede või nende osade, seente ja samblike värvitoimet. Teadaolevalt on hiinlased juba 5000 a. tagasi leidnud taimed, millega siidi punaseks ja siniseks värvida. Aastasadadega muutus rõivastus inimühiskonnas teatud kuuluvuse kandjaks. Peenemad, värvirikkamad, aega ja palju materjali nõudvad tööd ehtisid vaid valitsejaid. Egiptuse vaarao Tutanhamoni oranzikas-kollane surilina oli teadlaste arvates värvitud safraniga. Foiniiklased õppisid värvimisoskusi ilmselt egiptlastelt ja saavutasid 3000 a. tagasi kuulsuse purpurpunasega. Eesti vanimad teadaolevad taimedega värvitud riietusesemed pärinevad Pariselja turbaraba leiust. 14.sajandi vöö ja paelte kudumisel on kasutatud punast ja kollast lönga, mis arvatavalt on värvitud lepakoorte ja madaraga. Kõige paremini värvuv materjal on vill, mida võib värvida kas lõngana või ketramata villana. Kihnu Roosi õpetab: "Lamba palve on see, et enne niitmist
sibula. Aegade jooksul aitas sibul meremeestel hoiduda skorbuudi eest. Vein Vana Testamendi järgi rajas Noa pärast suurt veeuputust viinamarjaistanduse, mis viitab sellele, et veini valmistamine oli üks tähtis osa inimeste igpäevategevustest. Tänapäeval arvatakse, et veini valmistamine sai alguse Kaukaasias ja Mesopotaamias 6000 aastat e.m.a. Esimesed veinikultuurikandjad olid Vahemere idarannikul elanud foiniiklased, kes varustasid veiniga Egiptuse impeeriumi ning viisid veini tõenäoliselt ka Kreeta saarele, kust see levis Kreekasse. Kreeklased tõid veini ka kirjasõnasse ja filosoofiasse Homerose aegadest alates. Kreeka kõrgkultuur lõi ka veinipidude kombestiku ja püüdis määrata veini kohta ühiskonnas. Platoni riigiõpetuses on veinil tähtis koht. Ta uskus, et vein aitab luua koosmeelt, liita inimesi kollektiiviks, toimivaks riigiks.
Sajab põhiliselt talvel, mil ka stepis on rikkalik taimestik, kust loomakarjad toitu hangivad. Kuival ajal jäävad ainsaks kohaks, kust nomaadid oma loomadele toitu leiavad, vaid kultuurmaad. Ikka ja jälle on rändrahvad püüdnud kultuurmaadele paigale jääda. Nii toimus ka iisraeli rahva paikseks jäämine, umbes 1200 eKr. VT KIRJUTAMISE SEOS AJALOOGA Juudid kuuluvad semiitlike rahvaste hulka. Tuntumatest rahvastest kuuluvad sinna veel araablased, assüürlased, foiniiklased ja babüloonlased. Üldnimetuse on nad saanud piiblitegelase Noa poja Semi järgi, kellest nad arvasid endid põlvnevat. Juutide algkodu asub Araabia poolsaarel. Aastatel 2000-1200 eKr rändasid nad karjakasvatajatena Mesopotaamia ja Egiptuse vahel. Arvatavasti pärinevad selle ajastu algusest 1. Moosese raamatu esiisade pärimuste juured. Iisraeli paikseksjäämise ajal kuulus Palestiina temast lõuna pool asuva Egiptuse uue riigi (1670- 1200 eKr) mõjusfääri
päevaks määratud ravimid on patsiendile tasuta. Retsepti saab väljastada vaid riiklikku süsteemi kuuluv arst. Maltal saab ravimeid osta igast jaemüügiapteegist. Ravimite eest tasub patsient ise.(5) 6 4. AJALUGU Õigupoolest meenutab kogu riik ühte suurt tegutsevat vabaõhumuuseumi. Läbi aastatuhandete on kontroll Malta üle tähendanud kontrolli kogu Vahemere regiooni üle. Siin on valitsenud ja oma kultuurist märke maha jätnud foiniiklased, kartaagolased, roomlased, araablased, normannid, Malta ordu, Napoleon ja inglased.(6) 1964. aastal kuulutati välja Malta Vabariik, viimane inglise sõdur lahkus 1979. aastal. Esimesed asukad tulid Maltale umbes 7000 aastat tagasi ilmselt Sitsiiliast. Pisut uuemast ajast (vanus ca 5500 aastat) on pärit vanimad megaliitehitised Xaghra Ggantija, Tarxieni ja Hagar Qimi templid, mis on vanemad kui Egiptuse püramiidid.(6)
Argentina, mis on saanud oma nime hõbeda ladinakeelse nimetuse (argentum) järgi, jääb keskmiselt sajatonniste aastatoodanguga üsna tagasihoidlikule kohale, tahapoole isegi Rootsist ja Norrast. Venemaa tuntuimad leiukohad asuvad Siberis (Altais ja Nertsinski ümbruses), Uurali mägedes ning Kaug-Idas. Rikas on hõbeda poolest ka Kesk-Aasia. Keskne koht selle halja metalli tootmise ajaloos on Hispaanial. Juba II aastatuhande lõpul e.Kr. rajasid foiniiklased sinna kaubanduskoloonia ja leidsid ka kohalikku hõbedat, mida sealt veeti kõigisse Vahemeremaadesse. Hispaania hõbedakaevandustes olevat sel ajal töötanud üle 40 000 orja, kes suutsid oma isandatele iga päev üle anda rohkem kui sada kilo hõbedat. Pärast Ameerika avastamist kasutasid hispaanlased sama taktikat Ladina- Ameerika maades, kust nad kolme sajandi pikkuse valitsemisaja jooksul vedasid välja nii palju hõbedat, et sellest võinuks rajada silla Euroopa ja Ameerika vahel.
· Hetiidid- rajasid riigi Väike-Aasias, esimene indoeuroopa rahvas, kes jõudis tsivilisatsioonini, kiire ja võitlusvõimeline kaarikuvägi, vallutused Mesopotaamias ja Egiptuses, mahukas kiilkirjatahvlite arhiivraamatukogu, raua kasutusele võtt (efektiivsemad tööriistad, suurem varandus, parem sõjavägi ja varustus). Olid lüliks Vana-Idamaade ja Euroopa vahel. · Foiniiklased- head meresõitjad, rajasid kolooniaid (Kartaago), tähestiku loojad, purpurvärv 2) Egiptus a) Ajaloo põhietapid: · Vana riigi aeg (3000 a eKr) 27-21 saj. eKr · Keskmise riigi aeg 20-17 saj. eKr · Uue riigi aeg 16-11 saj. eKr b) Üldiseloomustus: Egiptuse tsivilisatsioon kuulub primaarsete tsivilisatsioonide hulka ehk see tekkis iseseisvalt. Tekkis Niiluse kaldale, oli tugevasti mõjutatud loodusest (niiluse
5 head ja kindlat vee all hoidu ja võimaldas tal reisida üle vahemaade, kui see oli enne. Ka, nad olid esimesed, kes on kasutanud oma laevade purjed, et anda laevade kiirust ja kasutasid traditsioonilisi aerutamist. Tänu kõigile uuendustele, mida kreetalased kasutasid, see võimaldas neil saada esimese mere riikiga. Tema aeg alustas XVII - XIV sajandil eKr. Laevad koos kaariga on muutunud populaarsemaks vahemere piirkonnas.Foiniiklased kasutasid kreetalaste tehnoloogiat, nad elasid riigis, mis oli rikas seedritega, millest nad hakkasid ehitama oma laevad, nad erinesid kindlatega. Foiniiklased hakkasid tootma sõjavägi laeva, sest nad erinesid vastupidavuse, ja vaenlaseleoliraskemneidkahjustada(..2012). 6 1.2 Meretransporditüübid Joonis1-laevadeklassifitseerimine Merelaevad jagatakse erinevateks tüüpideks. See sõltub motoori tüübist,
6)Kelle poolt ja millal panti kirja vana testament ja millest see jutustab? 7)Mille poolest erineb juudi usk kõigist seni õpitud uskudest? 8)Mida tähendab Moosese käsuõpetus? 9)Võrdle juudi naiste olukorda naiste olukorraga Mesopotaamias ja Egiptuses? Vastused Aaaaaaaaaaaaaaaarrrrrrrrghhhhhhhhhhhhhhhh!!!!!!!!!!!!!!!! 1)Tuleb Kreeka keelest ja tähendab ,,purpurpunane" 2)Sarnanevad selle poolest, et mõlemis olid linnriigid, aga Foiniikias oli võim jagatud kuninga ja aupmeeste vahel. Foiniiklased rajasid ka oma asumaid ehk kolooniaid. 3)Sest nende kaheks tähtsamaks kaubandusartikkliks oli purpurpunane riie ja seedripuu 4)Foiniikia tähestikul oli palju vähem märke ja see tõi kaasa keele segunemise.On mõjutanud teiste rahvaste keelte kujunemist. 5)Aabraham- tema pani aluse juutide tsivilisatsioonile Mooses- tema tõi välja juudi rahva Egiptuse vangipõlvest Taavet- Iisraeli riigi rajaja ja selle väekuningas Saalomon- rajas Jahve templi Jeruusalemma 6)6- 2 sajand ekr
30 eKr - kodusõdade aeg o 30eKr-235 Varane Keisririik o 235-284 Sõdurkeisrite ajajärk (ka segaduste aeg) o 284-476 Hiline Keisririik, lõppes Lääne-Rooma lagunemisega · Looduslikud olud ja rahvad o Loodus - suhteliselt tasane -> sobiv põlluharimiseks, rannajoon vähem liigendatud -> vähem meresõitu // eeldused ühtse riigi tekkeks o Rahvad etruskid, itaalikud, samniidid, sabiinid, kreeklased, foiniiklased o · Etruskid o Etruskide päritolu pole teada, elatusaladeks meresõit, kaubandus, käsitöö, naiste kõrge positsioon, valitsemine - 12 linnriigi liit, religioon - surmajärgne elu, nekropolis'ed - suured ühised hauad(vt. nt. Cerveteri ja Tarquinia nekropolid UNESCO maailmapärandis), ennustuskunst · Rooma linna rajamine ja kuningate aeg o Legend Romulusest ja Remusest kaks laste, kelle kasvatas ülesse
annaabi.ee 
