............................ 6 Hetkeolukord.......................................................................................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 2 Sissejuhatus Uuritav detailplaneering Kalasadam asub Põhja-Tallinnas. Joonisel 1. on planeeritav ala roosa värviga. Kalasadama planeeringut on menetletud 12 aastat enne kui jõuti mingi lahenduseni. Enne lahendust protsess venis ning lahendus ei näivat tulevat. Ühel poolel on Pro Kapital, kes on üks eraomanikest ning teisel pool Kalasadama elanikke esindav Telliskivi Selts. Telliskivi Selts on teinud kõik võimaliku, et oma hüvesid säilitada. Pöördutud on isegi õiguskantsleri
Paul Burman Epp Uus 11c Paul Wilhelm Burman 28.veebruar 1888 3.juuni 1934 Päritolu baltisaksa Maalikunstnik ja graafik Vend Karl Burman (1882-1965) Eesti V. van Gogh Elukäik 1892.a. tuli Tallinnasse Peetri Reaalkool Ants Laikmaa ateljee kool Peterburi kunstide akadeemia Moskva, Läti, Pariis, Saksamaa ja Tallinn Seevald Looming Esimene animalist Loodus Tallinna jäädvustaja Koloriit hele, vaheldusrikas Impressionism Hobused! Hilisem looming Jõuline ja rahutu Koloriit tumeneb ja muutub tuimemaks Pingetsus ja äng Perioodid 1912 - 1913 elas Pariisis eesti kunstnike Koloonias 1914 viibis Krimmis ja Saksamaal 1915. aastast vabakunstnik Tallinnas 1918. aastast kuni surmani elas ta Seevaldis Maastik lehmaga 1920-ndad õli Talumaastik õli Metsamotiiv 1918 tempera Vahimaja 1910 80 000.- Õli, kartong Sügis Lõpphind: 240000.- Maast...
rubbish and pieces of concrete, water samples were taken and analysis results were posted on a notice board. (Lift11, 2011) All of this was made by initiative of locals. While the site was cleaner and more in order, Kalarand still remained as a non-public bathing beach and it was not included in the list of the Tallinn official beaches. Therefore there was no lifeguard present and swimming was strictly at own responsibility. It is clear that locals of Kalamaja value Kalarand and Kalasadam as a place where to spend their free time, to relax and recharge by the seaside. People of Kalamaja are not against renewing Kalarand and having buildings built there. The idea is not unwelcome but losing the 2 flat and sandy coastline is definitely a no-go. People of Kalamaja wish that Kalarand would stay as a public space, at least 50meters from the coastline, where everyone has access to any
............................................................................5 Sauga sild....................................................................................................................................7 Silla ajalugu.................................................................................................................................8 Ajaloolised faktid Sauga jõe kohta.........................................................................................8 Sauga kalasadam.........................................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................11 Lisad....................................................................................................................
Arreso järv-- 42 km2. Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku. Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha, munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest. Enamik põlde paiknevad Jüüti
Viimsi Püha Jaakobi kirik, erinevad spordikeskused Maavarad Mõlemad: Midagi erilist maavarade kohta ei olnud. Leidub ehituskruusa, lubjakivi ja liiva. Põllumajandusettevõtted Leppneeme: Leppneemes on põllumajandusel äärmiselt väike osakaal, kuigi ta üle riiklikus statistikas platseerub kolmandaks. Ettevõtlusvormiks on Usaldusühing Haabneeme: Viimsi lihatööstus Kalandusettevõtted Leppneeme: Kalasadam: Leppneeme sadamas tegutseb kalandusühistu ,,Räim", mis omab sadamat ja sellega piirnevat territooriumi. Ühistul on kolm kalatraalerit. Sadamas on ligi 100 jm kailiini. Tegeletakse peamiselt räime ja kilu püügiga. Tegutsevad ka iseseisvad kalurid, kes on spetsialiseerunud suuremate kalade püügile. Ettevõtlus vormiks on FIE ja Tulundusühing Haabneeme: Hoolimata et Haabneemes oli varasemalt Kirovi kalurikolhoos, ei ole
mõjuta riigi majandustegevust. Maavarad Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. Geoloogia Geoloogiliselt valitsevad maastikku viimase, Weichseli jäätumise maastikuvormid. Kuigi Jüütimaa lääneosa jäi jäävabaks (eelmise, Saale jäätumise ajal oli ka see jääga kaetud), on ka sealne tasandik tekitatud mandrijää servas voolanud moreenirikaste sulamisvete poolt (sandurtasandik). Läbi Jüütimaa jookseb lõunast põhja (ja alates Viborgist läände) jäätumise
Territoriaalveed- 12 meremiili laiune rannikumeri kuulub rannikuriigile, kes korraldab kalapüüki ja omab maavaru. Majandusveed- 200 meremiili laiune rannikumeri, kus riik korraldab kalapüüki ja kalakasvatust, kehtestab püügimahud, ammutab maavarasid, müüb kalapüügi õigusi teistele riikidele ja lubab teistel riikidel uurimustöid teostada. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib põhjustada liigi hävimise. N: Kaspia merest püütakse massiliselt tuuralisi, sest elanike jaoks on see ainsaks elatusallikaks. Kalarikkamad veed: 1) parasvöötme ja lähispolaarsetes vetes- külmas vees on rohkem hapniku ja planktonit. 2) külmades hoovustes. 3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu. Kalarikka...
Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. Arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. 3 Kasutatud materjalid 1. Taani. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Taani 2. Taani. URL=http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/taani.htm 3. Taani Kuningriik. URL=http://www.annaabi.com/taani-kuningriik-m34559.html 4. Taani. URL=http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/denmark/index_et.htm 4
sadam , Prangli sadam (Kelnase sadam), Puise sadam ,Purtse sadam ,Pärnu sadam, Ristna sadam, Rohuküla sadam, Roograhu sadam, Roomassaare sadam, Ruhnu sadam (Ringsu sadam), Saaremaa sadam , Saastna sadam, Salinõmme sadam, Sarve sadam ,Seanina sadam, Sillamäe sadam, Suur-Holmi sadam, Suursadam, Sviby sadam, Sõru sadam, Tallinna Vanasadam , Tapurla sadam , Tartu jõesadam, Toila sadam , Treimani sadam , Triigi sadam ,Turbuneeme sadam, Vahtrepa sadam, Virtsu kalasadam (ka Virtsu Vanasadam), Virtsu sadam, Vene-Balti sadam, Veere sadam, Vergi sadam, Väike-Pakri sadam, Vätta sada Tallinna Sadamad. Eesti suurim reisisadam. Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele. Vanasadamast väljuvad Tallinki, Eckerö Line'i ja Viking Line'i laevad Helsingisse, Tallinki Tallinn-Stockholmi liini teenindavad reisilaevad ning St. Peterline'i laevad Peterburgi.
* Suurbritannia, Valgevene * New York, Tjan-San 3.3. Asukohta täpsustav kohanimi + kohanimi kirj sidekriipsuga Kohtla-Järve, Keila-Joa, Kolga-Jaani, Pärnu-Jaagupi 4. Kohanimede KLK oleneb ka kohanime esiosast: 4.1. Kohanimi või isikunimi + liiginimetus LAHKU Pärnu jõgi, Klooga rand, Ruhnu saar, India ookean, Elva linn, Endla järv, Beringi väin 4.2. Nimisõna (mida nimena ei tarvitata) + liiginimetus KOKKU Emajõgi, Hirvepark, Kalasadam, Vahemeri, Karujärv, Munamägi 4.3. Omadussõna (käändub nagu tavaline omadussõna) + liiginimetus LAHKU Suur väin (Suure väina) Vaikne ookean (Vaikse ookeani) Must meri (Mustal merel) 4.4. Omadussõna (mida me ei kääna) + liiginimetus KOKKU Pühajärv (Pühajärvele) Vanaküla (Vanakülla) Suursaar (Suursaarele) IV Muutumatute sõnade KLK I. Kuidas muutumatud sõnad jagunevad? MUUTUMATU SÕNA
Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. Arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. Arvestatavatest maavaradest kuulub Taanile ainult suhteliselt väike osa Põhjamere naftast ning gaasist. Eksporditakse tuuleveskeid. Tuuleenergia Taani on näidanud, et läbi püsiva ja aktiivse energiapoliitika säästev areng on võimalik. Energiatõhususe edendamine ja taastuvenergia toidab jätkusuutlikku majanduskasvu. Mitte üksnes Taani ei ole väga tõhus ja puhas energia sektor, kuid tehnoloogiaarenduse algatanud aktiivne poliitika
rannikule ja Stavengeri. Mo i Ranas asuv mustmetallurgia tehas toodab siseturu tarbeks. Peamiselt väljaveoks toodavad kala ning paberi ja tselluloositööstus Kuni II maailmasõjani oli Norra kalapüügilt maailmas esimesel kohal, tänapäeval on kümmekond riiki temast möödunud. Poole kalasaagist moodustab moiva, järgnevad tursk, heeringas, skumbria ja mitut liiki krevetid. Varem laiaulatuslik vaalapüük on nüüd täielikult lõpetatud. Peamine kalasadam on Hammerfest. Suurem osa metsa (84% Norra pindalast; joon. 10) on eravalduses. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien. Keemiatööstus hakkas arenema 20. sajandi alguses Telemarkis Norsk Hydro kontserni rajatud hüdroelektrijaamade põhjal: õhust hakati tootma lämmastikku ja selle ühendeid, sealhulgas nn. norra salpeetrit
näitab, et tegemist on eduka infoajastu riigiga ja kasutusel on efektiivne tehnoloogia. Valitsus toetab põllumajandust palju. Norra suudab toota suure osa vajaminevatest toiduainetest ise. Kuni II maailmasõjani oli Norra kalapüügilt maailmas esimesel kohal, tänapäeval on kümmekond riiki temast möödunud. Poole kalasaagist moodustab moiva, järgnevad tursk, heeringas, skumbria ja mitut liiki krevetid. Varem laiaulatuslik vaalapüük on nüüd täielikult lõpetatud. Peamine kalasadam on Hammerfest. Suurem osa metsa (84% Norra pindalast) on eravalduses. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien. Metsamajandus ja metsatööstus Norras kasvavad metsad 37%-l kogu territooriumist. Kaarti vaadates on näha, et riik on hea metsanduse tasemega kui arvestada, et tegemist on väga mägise ja külma piirkonnaga.
remont ning hooldus, metallide kokkuost ja töötlemine, metallkonstruktsioonide tootmine, laadungikäitlus, logistika ja konteinervedu ning sadamateenuste pakkumine. Linnaosa territooriumil asuvad sadamad omavad olulist rolli Eestit läbivas kaubavoos. Seda mõjutavad eelkõige Kopli sadam, Paljassaare sadam, Bekkeri sadam ja Kopli raudteesõlm. Veeteede Ameti (2012) andmetel asub Põhja-Tallinna linnaosas kokku 11 sadamat Tallinna 16-st sadamast: Lennusadam, Kalasadam, Peetri s, Miinisadam, Hundipea s, Lahesuu s, Paljassaare s, Patarei s, Vene-Balti s, Bekkeri s, Meeruse s ja Piirivalvesadam. Veeteede Ameti sadamaregistri (sadamad, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega) alusel asuvad linnaosas järgnevad registreeritud sadamad: Lahesuu s, Vene-Balti s, Bekkeri s, Meeruse s, Piirivalvesadam, Peetri s, Patareisadam. Riskikaart 1. Dekoil OÜ, naftasaaduste ümberlaadimine 2. BLRT Transit OÜ, laadungi käitlus 3
Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 8 Majandus Taani kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse majanduslike liitudesse (nt.WTO ja EL). Erakordselt oluline on väliskaubandus. Välja veetakse üle poole põllumajandus ja kolmandik tööstustoodangust. Tegeletakse ka taimede kasvatamisega (seda kasvuhoonetes).
Põllumajandus on suuresti hääbunud ning põllu- kui karjamaad kasvavad jõudsalt kinni. Kitsukese rannaniiduriba kinnikasvamist takistavad iga-aastased talgud. Avatuna on säilinud ka Tohvri rannaniidud (Joonis 5). Siin-seal leidub puisniiduilmelist liigirikast lehtmetsa. Ala sisse jääb ka Sepaste maastikukaitseala, kus kasvab umbes 100-aastane tammik ja Sõru sadam, mille ehitamist alustati 19. sajandi lõpus, asub tegelikult Pärna külas. Sõru on olnud põhiliselt kalasadam, alates 1998. aastast ka Hiiumaa- Saaremaa vahelise parvlaevaühenduse sadam. Ala asukoha tõttu on see pakkunud huvi ka kaitse- või sõjalisel eesmärgil. Joonis 5. 8. Hiiumaa lühiajalugu ja kultuur 10 Hiiumaa esmaasunikeks peetakse Skandinaavia päritolu hülgekütte (joonis 6.), kes põletasid Kõpu poolsaarel oma laagrilõkkeid juba 7600 aasta eest
Poska 49 jt). Köleri tänava lõpuosa hoonestati nn Tallinna maja tüüpi kivitrepikodadega puumajadega. 1934. aastal toimusid Kadrioru staadionil I Eesti mängud, mille raames toimus I üldtantsupidu, kus osales üle 1500 tantsija. II tantsupidu toimus Kadrioru staadionil 1939. aastal. Lk 9/20 TALLINN TURISTIDELE 5 KALAMAJA Kalamaja on olnud ammustest aegadest Tallinna peamine kalasadam, millele viitab ka nimi. Piirkond on tuntud omal ajal töölisklassile ehitatud puitmajade ja nende boheemlasliku võlu poolest. Alates 14. saj elasid siin kalurid, kalakaupmehed ja paadisepad. Kõik muutus aga 1870. aastal, kui valmis TallinnaPeterburi raudtee. Linnaossa kerkisid suured tehased, mis tõid endaga kaasa tuhandete töötajate sissevoolu. Kõige enam tööstuspärand, aga ka Euroopa tasemel muuseum Lennusadam ja Peeter Suure aegne
Matsalu 7.5 7.2 2.43 20 FPO Karepa 5.6 5.38 0.96 5.88 0 FPO Nasva 28.3 25.5 126 423 0 OTM Kurkse 5.1 4.9 0.77 28.4 FPO Käsmu 4.3 4.13 0.5 11 FPO Kassari kalasadam 4.46 4.28 0.6 15 FPO Tallinn 46.05 41.28 888 1649 1200 OTB Salu 13.75 13.2 9.32 44.1 0 FPO Haapsalu 12.62 12.12 13 114 0 PTM Kaunispe 11.9 11.42 10.75 183.87 0 SDN Tallinn 27
Miks on üleeuroopaline väikese tähega? – See on nimetuletis. Kirjutage Eesti toiduained. Võib kirjutada nii Aleksandri kook kui ka aleksandrikook. Õige on kirjutada Kuressaare raekoda. Sõna maailmameistrivõistlused on kokku ja väikese algustähega. Õige on kirjutada noorte laulu- ja tantsupidu (kõik sõnad väikese tähega). Õige on kirjutada kaevurite päev (väikeste tähtedega). Õige on kirjutada Eesti kapital. Tallinnas on Kalasadam, Miinisadam ja Lennusadam. Kirjutage püha õhtusöömaaeg (väikeste tähtedega). Õige on kirjutada VIII rahvusvaheline konverents (väikeste tähtedega). Sõna põhiseadus on väikese tähega. Sõna maakond kui liigisõna on väikese algustähega: Pärnu maakond. Õige on kirjutada Siiditee (tee, mida mööda veeti kaupu Hiinast Euroopasse). Kas kasutada „pronksiöö“ või „pronksöö“? – Soovitame omastavalise täiendosaga liitsõna pronksiöö. Algustäht on väike.
Kirjutage õpetaja Lauri tiitel. Sõnaühendis Damaskuse teras on täiend suure tähega. Sünonüüm on damaskteras. Merevaigutuba kui ruumi nimi on suure tähega. Tallinna linnateatris on Põrgulava ja Taevalava. Kirjutage Tallinna bussijaam. Kirjutage Austria kirjandus (esimene sõna on suure tähega). Juunis toimuvad Rakvere linna päevad. Võib kirjutada esisuurtähega: Gulag (ei pea kirjutama GULAG). Kirjutage Paldiski Põhjasadam ja Paldiski Lõunasadam. Tallinnas on Kalasadam, Miinisadam ja Lennusadam. Organisatsioonide liikmed kodutütar ja noorkotkas on väikeste algustähtedega. Augustis 2010 algas rahvusvaheline noorteaasta. Kirjutage noore pere laen (mitte Noore pere laen ega Noore Pere laen). Kas lepingus kirjutada Leisi vald või Leisi Vald? Rakendage üldist kohanimede malli, st kirjutage liigisõna väikese tähega: Leisi vald. Õige on ausa hinnastamise kokkulepe (mitte Ausa hinnastamise kokkulepe). Kirjutage Euroopa jalgpall.
Muuseum on avatud iga päev kella 1013. Odiáxere kirik Maalilises valgete seintega majakestega Odiaxere külas asuv peakirik on üles ehitatud XVIII sajandil, sellel on ilus ukseava punastest kividest ja lihtne interjöör. Altaritel on XVIII sajandist pärit ikoonid, sealhulgas Kristusest dramaatilise väljendusviisiga. Kiriku juurest avanevad head vaated Lagose rannikule. Luzi küla Luzi kalasadam asub mägede vahel ja küla on hoolimata tähtsa turismikeskuse mainest säilitanud traditsoonilise ja tüüpilise olemuse. Küla kirik pärineb keskajast ja selle peakabelil on gooti triumfikaared. Peaaltar on kaunistatud kullatud nikerdistega barokkstiilis, mis pärinevad XVIII sajandist. Külast leiab ka tähtsa Rooma villa varemed, millel on mosaiigid ja basseinid. Väike akvedukt viib vee Quintast Luzi. Ranna lähedal on hoidlad soolakalale, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
