Delfiinid on võimelised jäljendama helisid.Nad võivad jäljendada ka inimese sõnu, kuid nad ei saa sellega eriti hästi hakkama. Mõningad neist on öelnud nt. ("This Is a Trick") ja veel mõningaid ingliskeelseid sõnu. Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja.Kui veetase väheneb, siis hakkab delfiin vees vähkrema. Kuigi see teeb kergemaks ka nende hingamist. Delfiinidele meeldib olla soojas veel nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraadi..Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt ujuma, et sooja saada. Vesi, kus on üle 30 kraadi, on nende jaoks palav. Suhtumine. Inimesse suhtuvad nad suhteliselt rahulikult, kui delfiinile midagi ei meeldi, siis hakkab ta hambaid plaksutama.Delfiinide peal on ka ratsutanud lapsi.Delfiinid ei ole kunagi inimesi hammustanud, kuid kui ta hambaid plaksutades oma 88 teravat hammast näitab, tundub see üsna hirmuäratav. Kuuluvus Delfiinid on kiiresti u...
Arvatakse et ta suudab olla söömata kuni 8 kuud. Linask sööb peamiselt selgrootuid. Ta võib süüa kalamarja, surusääsklaste vastseid, kirpvähke, limuseid ja väikeseid kalu. 3)Eluviis: Linask koeb mai lõpust kuni augustini. Vesi peab olema maksimaalselt soe. Kusemispaik on tavaliselt kalda lähedal ja on taimestikuga hästi varjatud. Mari koetakse veetaimedele. Alguses vastsed ei liiguta ja elavad taimedel rippudes. Makrell 1)Välisehitus: Makrell on süstja, sest tal on peen ninaots ja peenesabaots. Sellepärast et makrell ainult merevees elab on tal ka varvus vastav. Tema selg on sinakasroheline, küljed on hõbedased ja kõht on tal valge. Suurim makrell on olnud 41cm pikk ja 600g raske. 2)Toitumine: Makrellid söövad tavaliselt vees hõljuvaid koorikloomi, väikesi kalu ja kalamarja. 1) Eluviis: Makrell elab peamiselt merevees. Vahel koonduvad makrellid ka tihedatesse parvedesse
16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Kariibimeri ja Atlandi ookeani lõunaosa - vähemtähtis. väiksemad kalavarud: sooja vee tõttu (hapniku vähem) - eluahel tihedalt täis, aga massi ei ole. järsk kallas - ei pääse randa. (Aafrika rahvad ei ole ka erilised kalasööjad rahvad). 3) Vaikse ookeani avaalad (Aasia rannik, Venemaa, Hiina, Kanada, Alaska). Kariibi-Kamtsatka hoovus - hapnik - tekivad massilised kalaparved Alaska hoovus.
7.Miks on maailmamerd puudutavaid kokkuleppeid väga raske saavutada? Raske jagada piire,lepete täitmine vabatahtlik,mittekinnipidamise eest karistust ei saa. Lk.59 Põhja-Ameerikas vasakul ääres on TUSK,LÕHE,HEIK ja paremas ääres HEERINGAS,KREVETID,RANNAKARP,KRABI. Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel vasakul ääres on kirjas KALMAARID JA TUUNIKALA ja paremas ääres SARDINELL ja AUSTER. Lõuna-Ameerikas vasakus ääres on kirjas MAKRELL,ANŠOOVITS,HEERINGAS ja paremas ääres HEIK JA KALMAARID. Skandinaavia poolsaare juures on kirjas TURSK JA MAKRELL Selle kinga(Itaalia) juures on SARDINELL,RANNAKARP,ANŠOOVIS sellest allpool vasakul Aafrika kõrval MAKRELL,ANŠOOVIS,SARDIIN ja kõige alumised vasakpoolsed Aafrika kõrval on SARDIIN,HEIK,ANŠOOVIS,MAKRELL.Aafrika all on KREVETID ja Aafrika paremal kõrval on TUUNIKALA ja SARDIIN. Kaardi kõige üleval paremal ääres on SAIDA KREVETID,ANŠOOVIS,VÄHID
haldamine. Järgmises slaidis saate teada, kuidas nad seda siis haldavad. · Norra on kalanduse osas väga arenenud. Väga kõrge kvaliteet. · Enamik Norra kalapüügist toimub Norra majandustsoonis (Exclusive Economic Zone), mis on neil väga suur - 819 620 km2 ümber ranniku. · Kogu kalapüügitsoon on neil 1,878,953 km2. · Põhiliselt püütakse järgmisi kalaliike: Hiidhuulkala, tursk, soomuslest, euroopa süsikas ehk pollak, heeringas, kilttursk, makrell, krevett jne. · Tänapäeval moodustab lõhe 85% kogu Norra kalakasvatuse müügimahust. Sest Viimase 20 aasta jooksul on arenenud kalade, eelkõige lõhe ja forelli, kasvatus akvakultuuris (kalade ja teiste mereandide kasvatamine nii mere kui magevees).Teine tähtis kalaliik on vikerforell · Kalapüügi maht Norra vetes on ajaloo jooksul varieerunud, peamiselt ülepüügi ja looduslike kalavarude kõikumise tõttu. Pärast madalseisu 1990. aastatel on kalapüügi maht
Norra toit Andra Vebus 11. A klass Ajalugu o Põhitoit kala ja piimatooted o Põhjapõder o Hüljes o Lõhe o Forell o Mereannid Kliima mõju toiduvalikule o Seentest ei arva midagi o Teravilja kasvatus riigi lõunaosas o Teravili: kaera, otra o Pärmitaigent teha ei saa o Lame leib, säilib kaua o Letse Norrale omased toitud o Tähtsal koha kartul o Kaladest põhitoit: lõhe, heeringas, tursk, paltu, kammelja, makrell, saida Ajalooline roog o Rakfisk o Sarnaneb Rootsi surströmminguga o Tooraine: forell o Rakfiski festival Aitäh kuulamast.
SILMULISED: · Merisutt · Jõesilm Ojasilm TUURALISED Atlandi tuur HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala ...
D-VITAMIIN Nõo Reaalgümnaasium 10. C Keili Helekivi, Elo Kumel, Angela Lõhmus, Risto Johanson Jagunemine • D3 – leidub loomses toidus, kasutatakse toidulisandites, • D2 – tekib taimedes, takistab D3 imendumist Olulisus • Kaltsiumi imendumine – luude tugevus • Ca ja P tase kehas • Terve immuunsüsteem • Lihaste tugevus Leidumine • Päikesevalgus • Kalamaksaõli • Heeringas, tursamari, forell, makrell, lõhe, tuunikala, sardiin • Või, pekk, margariin • Vinnutatud kala • Munad • Soolatud veiseliha, maksapasteet Puudujääk põhjustab: • Kasvu kängujäämist • Luuvalud ja deformatsioonid • Probleemid hammastega • Probleemid närvisüsteemiga • Lihasnõrkus • Aneemia e. kehvveresus • Eelsoodumus hingamisteede haiguste tekkeks Liigtarbimine põhjustab: • Neerukahjustused • Anoreksia • Kaalukaotus • Polüuuria – kuseteede haigus • Südamerütmihäired
Karpkala, sasaan Cyprinus carpio Kiisk Gymnocephalus cernus Kilu Sprattus sprattus Koger Carassius carassius Koha Stizostedion lucioperca L Latikas Abramis brama Lest Platichthys flesus Linask Tinca tinca Luts Lota lota Lõhi Salmo salar M Makrell Scomber scombrus Meriforell Salmo trutta trutta Merisiig Coregonus lavaretus Mudamaim Leucaspius delineatus N Nolgus Myoxocephalus scorpius Nurg Blicca bjoerkna O Ogalik Gasterosteus aculeatus P Peipsi tint Osmerus eperlanus eperlanus morphaspirinchus R Raudkiisk Spinachia spinacia
Lestlased: lest Eesti vetes töönduslikult vähetähtsad Läänemere kalad: Ogalikulased: ogalik, luukarits, raudkiisk Merinõelalised: madunõel, merinõel Ahvenlased: kiisk Ridakalalased: suttlimst (Läänemere lõunaosas 20-200m sügavusel) Võikalalased: võikala (Eesti aladel puudub) Emakalalased: emakal (kuni 5 soolsusega riimvees, > 20m sügavusel) Tobiaslased: väike tobias, suur tobias Mudillased: must mudil, väike mudilake, pisimudilake, kirjumudil, ümarmudil Makrellased: makrell Võldaslased: merihärg, nolgus, meripühvel, võldas Merivarblaslased: merivarblane Pullukalalased: pullukala Kammellased: kammeljas Heeringlased: vinträim (tänapäeval harv Valdre) Sõõrsuudest: silmlased: merisutt SOOME LAHE põhjaosa harrastuspüügiliigid (õnge- ja võrgupüük): · Lappalainen ja Pönni, 2000. Ahven, koha, haug, luts, latikas, säinas jt. karpkalalsed, tint, siig, jõeforell, lõhi, räim, lest
Aedviljadest kapsa erinevad sordid, kartul, pipra erinevad sordid ja tomat. Puuviljadest ja marjadest apelsin, banaan, kookospähklid, mango, mandariin, rabarber. Mahladest apelsin ja tomatimahl. Maitsetaimedest kappar, kajeenipipar, must ja valge ning punane pipar, äädikas ja zhelatiin, ketshupi ja majoneesi marinaadid. Taimeteedest ja muudest jookidest naistenõges, oblikas, rabarber, punane ristik, kange alkohol, must tee, soodaveed ja õlu. Kasulikud toiduained: Haug, hõbeahven, lõhe, makrell, sardiin, siig, teod, tursk, vikerforell. Sojajuust, sojapiim, linaseemne - ja oliiviõli, maapähklid ja maapähklivõi, kõrvitsaseemned, kikerherned, mustad ja rohelised aedoad, läätsed. Tatar, idandatud nisust leib, riisikoogid, sojajahuleib, kaera-, riisi-, rukkijahu. Aedviljadest brokkoli, artitshokk, kaalikas, kõrvits, küüslauk, lehtkapsas, peet, sibul, naeris, mädarõigas, porgand, petersell, porrulauk, salat, spinat, võilill.
Koostaja :Sandra Veermets Juhendaja: Anu Teppo Klass:9b PRANTSUSMAA Iseloomustus Pealinn-Pariis Rahvaarv-65102719 Pindala-674 843km2 Riigikeel-prantsuse Rahaühik-euro K.Tihedus-97in/km Riigikord- Semipresidentlaane vabariik Linnad-Marseilles,Pariis, Lyon Pildid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styl Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asend Click to edit Master text styles Koordinaadid-47,5pl Second level 2.5ip ...
D-vitamiin D-vitamiin ehk päikesepaiste vitamiin C27H44O Antirahhiitilised rasvlahustuvad ühendid, mis toimivad hormoonidena. • bioaktiivsed inimorganismis - kolekaltsiferool D3 - ergokaltsiferool D2 • molaarmass: ligikaudu 384,65 g/mol Miks on seda vaja? • annab energiat pimedal ajal, kaitseb kroonilise väsimuse sündroomi, depressiooni, masenduse eest • soodustab kaltsiumi imendumist • lastele normaalseks kasvuks • normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks • stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks • aitab nahaprobleemide korral: leevendab aknet, ekseeme ja psoriaasi • puudujääk organismis soodustab kehakaalu tõusu Allikad ja RDA • Päikesepaiste • Toit: – tursamaksõli – kalad (makrell, lõhe ja heeringas) – või ja munakollane – maks – piim – aedviljad (parimad tumerohelised lehtviljad) ...
Traalpüügi terminid Traalpüük - aktiivne nüüdisaja levinuim kalapüügiviis, mida teostatakse laeva järgi veetava traalnoodaga. Põhjatraalnoot - traalnoota pukseeritakse mööda veekogu põhja, millega püütakse veekogu põhjas elavaid kalaliike. Pelaagiline traalnoot - traalnoot pelaagiliste kalade püügiks (heeringas,sardiin,makrell ja teised kalad). Vertikaalava - on põhjatraalnoodal põhja ja ülemise selise vaheline kõrgus meetrites, pelaagilisel traalnoodal alumise selise ja ülemise selise vaheline kõrgus meetrites traalimisel. Horisontaalava - on traalnootadel ülemiseselise otste horisontaalne vahekaugus meetrites (traalimisel). Ujukid - kinnitatakse traalnooda ülemisele selisele, et kindlustada traalnooda vertikaalava. Ujukid on kerakujulised ja valmistatudpastmassist (õõneskehad). Raskused - kinnitatakse traalnooda alumisele selisele,et kindlustada traalnooda vertikaalava. Raskusteks kasutatakse ankruket...
Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid. Jaapani kalakasvatus hõlmab 15% kogu maailma kalatoodangust. Peamised püügikalad on sardiin, saida, tuunikala, ansoovis, makrell ja lõhe ning mereandidest populaarsemad vetikad, krevetid, kalmaarid ja merekarbid. Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Elektrienergiat ekspordib Jaapan vaid patareide ja akude näol. Samas on Jaapani eramajades küllalt palju kasutusel päikeseenergiat.
v Separates -eraldab v Channel -kanal v Equator ekvaator v Radioactively contaminated radioaktiivsust sisaldav v Economic importance majanduslik tähtsus v Wind power- tuuleenergia v Main way peamine tee v Divides- jagab Vocabulary v Seal- hüljes v Area- ala v Channel- kanal v Connected- ühendatud v Cod- tursk v Haddock-kilttursk v Hake- heik v Herring- heeringas v Mackerel- makrell Basic Information Seas around Ireland are: v The Irish Sea v The Atlantic Ocean v The Celtic Sea The Irish Sea v Separates the islands of Ireland and Great Britain v St George's Channel and the North Channel v Whales and dolphins v Radioactively contaminated sea The Irish Sea v Regional trade, shipping, transport, fishing and wind power v Twenty-one species of seabirds
oma puiduvajadusest. Kalandus Jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal on kala, kalandus on riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatustest veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Peamised püügikalad on saida,sardiin, tuunikala, ansoovis, makrell ja lõhe. Mereandidest populaarsemad: vetikad, krevetid, kalmaarid ja merekarbid. Neid kasvatatakse ka spetsiaalsetes merelahtedes ja tiikides ning sellel viisil kasvatatakse isegi pärlikarpe. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas, mis on suur kogus.
valgusisaldus on kõrge ning aminohappeline koostis suhteliselt hea. Päevase valguvajaduse rahuldamiseks piisab, kui me sööme 200-300g kohupiima või 300-400 g kala või liha. Lehmapiim sisaldab keskmiselt 3,4% valku. Piimavalk on täisväärtuslik ja kergesti seeditav. Kalaliha valk on samuti kõrge toiteväärtusega, sisaldab vähem sidekudet kui veise- või sealiha ning seetõttu kergesti seeditav. Enamiku kalade valgusisaldus on piirides 16-19%, erandi moodustavad siig, makrell ja tuunikala, mille valgusisaldus on keskmiselt vastavalt 21,5%, 22,3% ja 26%. Liha valgusisaldus sõltub looma liigist ja jaotustükist. Liha keskmine valgusisaldus on piirides 15-21%. Vasika- ja veiseliha sisaldavad valku mõnevõrra rohkem kui sealiha (vastavalt 15-17% ja 18-21%), kõrge on valgusisaldus ka jänese- ja küülikulihas (~ 22%). Paremini omastatakse lihaskoe valke. Sidekoerikkad lihatooted on madalama toiteväärtusega, sest sidekoe valgud (kollageen, elastiin) on
Ka rasvhapped on tähtsad, sest tagavad silmade piisava niisutuse. Toon esile toiduained, mis silmadele vajalikke aineid sisaldavad. Igast grupist peaks midagi sööma vähemalt 3 korda nädalas: A-vitamiin – porgandid, lehtkapsas, spinat, piimatooted, munakollane; C-vitamiin – tsitruselised ja nende mahlad, roheline paprika, brokkoli, kartulid; E-vitamiin – munad, täisteratooted, päevalille seemned; Luteiin – spinat, mais, lehtkapsas, brokkoli, rooskapsas; Rasvhapped – lõhe, makrell, heeringas, räim ja sardiin, rapsiõli, linaseemned; Tsink – loomaliha, linnuliha, kala, täisteratooted, piimatooted. Töötegija mõjutab nägemist kolm komponenti: välistingimused ehk tööruum, organismi seisund ja töökoormus. Värvide poolest: Näiteks kui tunnete väsimust või tuleb ettevõtta vajalik, kuid vastumeelne töö, siis kasutage stimuleerimiseks PUNAST värvi ja see annab teile jõudu. Kui jälgime ümbritsevat, teevad silmad ja aju info kogumisel koostööd
Suurimad sadamalinnad Helsinki, Vaasa, Naantali, - Hanko, Kotka, Turku 11 Mereandide eksport Vikerforell, siig, haug, Säga, tilaapia, suitsutatud heeringas, kilu 11 makrell 12 Mereandide import Lõhe, makrell, tursk 11 - Eeldused vesiviljeluseks head 11 halvad 12 (“-” - andmeid ei leidnud) Viited: 1. https://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/okasmetsad.htm 2. https://en
Essee Inimesele oluline biometall: Magneesium Magneesium on mineraal, mida saab nii toidust kui ka apteekidest ja toidupoodidest toidulisandina. Magneesiumi vajab inimene tervise säilitamiseks rohkelt, sest see aine kuulub enam kui 300 ensüümi e biokatalüsaatori koostisse. Magneesium osaleb süsivesiku- ja fosforiainevahetuses, langetab kolesteriinisisaldust veres ja kudedes, laiendab ja lõõgastab veresoont, stimuleerib soolte peristaltikat ning soodustab sapieritust. kõige kõrgemad magneesiumi kontsentratsioonid esinevad kõige aktiivsema ainevahetusega elundeis nagu peaaju, süda, maks ja neerud. Magneesiumi vähesuse korral suureneb veresoonte seintes südame- lihases ja skeleti lihastes kaltsiumihulk, Ilma magneesiumi tasakaalustava mõjuta tekitab kaltsium arterite (eriti südamelihasesse ja peaajju suubuvate) kokkutõmbumist, piirates seeläbi neisse elundeisse saabuva vere hulka,...
meredest ainus, mille vesi kogu aeg oma nime värvi on. Riigid mere rannikul, majandus · Kollane meri on olnud kalastuspaik Hiina, Jaapani ja Korea laevadele · Kollast merd ümbritseb kagust sajandeid. Rikkaim kalasaak peitub Jaapani riik, idast Põhja- ja mere põhjakihtides. Püütakse Lõuna Korea. Kollast merd umbes kahtsadat kalaliiki, sh ümbritseb ka suur Hiina, kust makrell, angerjas, heeringas jpt. voolavad merre Huang He ja · Peamised Hiina sadamad on Yangtze jõed. Dalian, Tianjin, Qingdao ja Qinhuangdao. Peamised Korea · Kollasesmeres on väga head sadamad asuvad Gunsanis ja purjetamiskohad, laevaliiklus Mokpos, ainuke Põhja-Korea sadam on tihe. on Nampho, mis asub Pyongyangis. Keskkonnaprobleemid · Kollast merd peetakse üheks kõige
lahest avastatud niidirullisuurune Ameerika vetest pärit võõrliik kammloom võib soodsate asjaolude kokkulangemisel Läänemere kalade (eelkõige räime ja kilu) toidulaua mõne aastaga tühjaks süüa. Meritäht Madutäht Kalad Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Kilu Elab Läänemeres kõikjal Püügikala, millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu Kaladest veel tursk, lest, merihärg, tuulehaug, makrell jne. Merivarblane Linnud Hank, kivirullija, alk, pardid, kajakad, västrikud, merisk, lauk, luiged jne. Merisk Imetajad Viigerhüljes, hallhüljes, pringel e. Seakala (kuulub delfiinlaste sugukonda) Viigerhülge poeg Pringel Aitäh!!! Sai läbi!
Hiina haikala uim tugevdab siseorganeid ja aeglustab vananemist. "Hai raiutakse tükkideks ja tükid pannakse vajutuse alla või rippuma. Siis algab käärimisprotsess, liha hakkab roiskuma. Ta on tugeva ammoniaagilõhna ja -maitsega. Islandi rahvustoit Mereannid (85-170g 3-5x nädalas) + hiidlest, tursk, vikerforell, ahven, haug, merikeel (v.a. hall), tuurakala v sageli: forell, hai, heik, hõbeheik, tuunikala, heeringas (värske), homaar, võikala, karpkala, krevett, lõhe, makrell harva: krabi, lest, siig - heeringas (suitsu ja marineeritud), kalmaar, kaheksajalg, konn, suitsulõhe ja lõhemari. Kirjeldus: Söögiks Kasutatakse peamiselt 8-50kiloseid haikalu. Kuigi väiksemaid haikalu tarnitakse ka tervelt, siis enamasti müüakse fileesid, Lõike või tükeldatud kala. Hailiha kohta luudevaba, tugeva Maitse ja Madala rasvasisaldusega, kontsistentsilt meenutab tavalist liha. Ostmine: Kuigi värske hailiha Peaks olema lõhnatu, siis Kerge ammooniaagilõhn on lubatud
Kalamajandus Kalavarad: 1. Kalad - 95% (tursk, makrell, tuunikala) 2. Koorikloomad (krevetid, vähid) 3. Molluskid (kalmaarid, teod, karbid) 4. Mereimetajad (vaalad, hülged) 5. Vetikad Varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele 1. Sisevete kalavarad - Antud riigi omand, kus siseveekogu asub - Väljamüük suhteliselt väike, aga kasvab - Kasutatakse enamasti siseturul 2. Rannikuvete varad - Territoriaalvete kalavarad
Kalandus Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majadusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatus test veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Peamised püügikalad on sardiin, saida, tuunikala, ansoovis, makrell ja lõhe ning mereandidest populaarsemad vetikad, krevetid, kalmaaridja merekarbid. Neid mitte ei püüta ookeanidest, vaid kasvatatakse ka spetsiaalsetes merelahtedes ja tiikides ning sellel viisil kasvatatakse isegi pärlikarpe. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas. Energeetika Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergia l töötavates elektrijaamades. Suurem
Haug 0,7 Lõhe 13,3 Merelõhe 0,8 Merehaug 2,5 Jõeahven 0,8 Mereahven 3,6 Lest 1,9 3.1 Oomega- 3 ravhapped Oomega-3 rasvhappeid leidub rasvastes kalades, heeringas, lõhe, angerjas, makrell ja sardiinid. Antud rasvhappeid on vaja aju normaalseks funksioneerimiseks, samuti on vajalikud aju ehituses. Reguleerib immuunsüsteemi, vereringetja on oluline närvisüsteemi talituses. 3.2 Valgud Kalas leiduvad valgud sisaldavad kõiki inimesele vajalikke aminohappeid. Magevee kalades on valke 18- 12%, merekalades 17- 18% on ka liike kellel on valke 25%. Kala valgu koostis on inimesele väga soodne, kerge omestada
saavad Tsiilisse reisida viisavabalt, Eestile lähim Tsiili saatkond saatkond asub Soomes, Tsiilis on Eesti aukonsul. Tsiili ekspordib Eestisse umbes nelja miljoni USA dollari eest ja impordib Eestist ligikaudu kahe miljoni USA dollari eest kaupu. Põhilisteks ekspordiartikliteks Eestisse on veinid (Cabernet Sauvignon, Chardon Chardonnay, Merlot), kalatooted (lõhe, makrell makrell ja forell), aga ka paber, kokkupandavad majad, puidust mööbel ja maiustused. Eesti ekspordib Tsiilisse peamiselt ammooniumnitraati, väiksemas koguses koguses kalastustarbeid, elektroonika elektroonikasead seadmeid, meid, mürakonvertereid, kemikaale, raadioaparatuuri. 92% Tsiili ekspordist Eestisse moodustavad moodustavad vein ja kala. 2004
1. Nimeta maailma suurimaid kalapüügiriike? Hiina, Peruu, Tsiili, Jaapan, India, USA jne. 2. Nimeta maailma suurimaid kalakasvatusriike? Hiina, India, Peruu (Aasia riigid), (Hiina, Iisreal) 3. Millised piirkonnad maailmameres on kalarikkad, millised kalavaesed? Kalarikkamad piirkonnad - Norra meri kalavaesd: süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani piirkonnad (pinnakihid) 4. Too näiteid külmade ja soojade vete kaladest. Külmad veed - tursk,lõhe, heeringas, makrell, hõbeheik,moiva. Soojad veed - makrell, tuunikala,kalmaar, sardiin, ansoovid 5. Iseloomusta erinevaid kalapüügivorme: a. Sisevete püük - püütakse 1/10 maailma kalast, kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega kalad, peamiselt arengumaades (Hiina, India, Indoneesia), pindala piiratud- kalavarud kahanenud, saastuse oht b. Hajali rannapüük - toimub ranna lähedal, töötlemine rannakülades,
Osaleb valgete vereliblede tootmises, vähendab vähihaiguste teket. D-vitamiin Selle päikeseeliksiiri peamine ülesanne on aidata organismil omandada kaltsiumi ning kaltsiumisooli ning kasutada neid luude ja hammaste arenguks. D-vitamiin toetab skeleti püsivust. Nägu ja käed peaksid iga päev vähemalt 10 minutit saama päikest või päevavalgust, kuid liialdamisel on päikesekiirgus tervisele kahjulik. D-vitamiini poolest on rikkad kalad (heeringas, sardiinid, makrell, forell), maks, õli, piim, munad. E-vitamiin E-vitamiin kaitseb gripi, seedeorganite põletike ja südamehaiguste eest, mis vanemas eas võivad saada eluohtlikuks, kaitseb ateroskleroosi ja vähi tekke eest, takistab küllastumata rasvhapete oksüdeerumist. E-vitamiini leidub taimeõlis, mandlites, kreeka pähklites, nisuidandites. K-vitamiin K-vitamiin parandab vere hüübimist, soodustab haavade kokkukasvamist. Sel
Portugali kalatööstus on suhteliselt suur ja mitmekesine. Kalalaevad klassifitseeritakse vastavalt selle piirkonnaga, kus nad tegutsevad, saab jagada kohalike kalalaevadega rannapüügiga laevade ja pikamaatranspordi kalalaevad. Kohalik laevastik koosneb väikestest laevadest, mis on varustatud erinevate vahenditega näiteks konksude, võrkude ja mõrdadega, püüdmaks erinevaid liike kalu. Tähtsamad püütavad kalaliigid: 1. Sardiin 37% 2. Makrell 9% 3. Saturiid 8% 4. Limused 12% 5. Koorikloomad 0,6% 10 Rõhk on ka hariduse andmisel kalanduses. Kutsehariduse ja kõrgkoolides on pühendatud kalapüügi, kalanduse, merebioloogia ja mereteaduse õpetamisele. Sõlmitakse koostööleppeid teadus ja arendustöö tegemiseks. Peamine eesmärk on riikliku kalanduspoliitika säilitada, eelkõige alates aastast 2002 on üritatud
on liiga suur. Naha nooruse tagavad muud tegurid: UV-kiirguse vähesus C-vitamiin - kollageeni moodustamiseks, E-vitamiin - aitab neutraliseerida vabu radikaale, A-vitamiin on vajalik naha taastamiseks ja paranemiseks, selle puudus võib muuta naha kuivaks ja kestendavaks. B2-vitamiin ehk riboflaviin (piim, juust, rohelised köögiviljad, sojaoad). oomega-happeid (asendamatud) on vajalikud hormoonide tootmiseks. ( rasvastes süvaveekalades -lõhe, makrell, sardiinid, tuunikala, heeringas, linaseemnetes, linaseemneõlis, oliiviõlis, sojaubades, sojaõlis, lill- , spargekapsas. Loobu suhkrust ja rafineeritud nisujahust toitude tarbimisest - põhjustab hüperglükeemia, mille tagajärjel kollageen kalestub ja kaotab oma elastsuse. http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=15049 3. Ehituslik ülesanne 1 1 2
A-vitamiinil on kandev roll kudede ja seega ka lihasmassi parandamises. Nii E- kui ka B12- vitamiinid osalevad organismis valguainevahetuses, lisaks on B12-vitamiini vaja vere punaliblede valmistamiseks. Kalad on rikkad eelkõige kaaliumi, joodi, fluori ja vase poolest. Kala on üks olulisemaid polüküllastumatute omega-3 rasvhapete allikaid, mis mõjutavad meie tervist mitmel erineval moel: kaitseb haiguste eest, aitab lihaste ehitamisel ning mõjutab isegi rasvapõletust. Lõhes, makrell, heeringas, räim ja sardiin sisaldavad piseimaid omega-3 rasvhappeid DHA-d ja EPA-d - tervisele kõige kasulikumad. DHA ja EPA aitavad kaasa lihaste ehitamisel ja taastumisel; kaitsevad rakke vabade radikaalide eest; kiirendavad ainevahetust (tõhusam rasvapõletus);mõjutavad suuresti aju arengut ja tööd; aitavad alandada vere kolesteroolisisaldust. Kala on hinnatud tema tervislikkuse ja kerge seeditavuse tõttu, seetõttu on soovitav kala süüa kahel või kolmel korral nädalas
on ka efektiivne põllumajandus. Peamised majandusvaldkonnad on autotööstus, kosmose- ja infotehnoloogia, elektroonika, keemia-, ravimi-, ja moetööstus. Prantsusmaal on raudteeühendus kõigi naaberriikidega va. Andorra. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast. Peamine teravili on nisu, lõunaosas ka riis. Rannikul püütakse kala (tursk, heeringas, tuunikala, makrell, sardiin) ja kasvatatakse austreid. Prantsusmaa on rohkem tööstus- kui põllumajandusmaa. Tööstuse kogutoodangult on ta maailma võimsamate riikide järel 5. kohal. Prantsusmaal kaevandatakse kivisütt ja rauamaaki ning sulatatakse metalle, valmistatakse mitmesuguseid masinaid, sealhulgas sõidukeid ( autod, lennukid, laevad ), aparaate, kemikaale ja toiduaineid. Maailmas paistab Prantsusmaa
Majandus Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast. Peamine teravili on nisu, lõunaosas ka riis; igal pool kasvab kartul, suhkrupeet, lina, tubakas ja päevalill. Palju on aedu kus kasvatatakse õunu, pirne, ploome, kirsse, pähkleid, marju; lõunaosas ka aprikoose, virsikuid, oliive ja tsitrusvilju. Rannikul püütakse kala (tursk, heeringas, tuunikala, makrell, sardiin) ja kasvatatakse austreid. Prantsusmaa on rohkem tööstus- kui põllumajandusmaa. Tööstuse kogutoodangult on ta maailma võimsamate riikide järel 5. kohal. Prantsusmaal kaevandatakse kivisütt ja rauamaaki ning sulatatakse metalle, valmistatakse mitmesuguseid masinaid, sealhulgas sõidukeid ( autod, lennukid, laevad ), aparaate, kemikaale ja toiduaineid. Maailmas paistab Prantsusmaa silma moe- ja luksuskaupade valmistajana: kosmeetikatooted,
Nimelt Väsimus on süsteem ubikinoon/dihüdroubikinoon redokssüsteemina Jõuetus Rasvlahustuv võimeline elektronide ülekandeks ehk Q-vitamiin on Koormustaluvuse langus sardiin rakuhingamist tagavate süsteemide hulgas kesksel kohal. Suurenenud risk südame- ja veresoontehaigustele, makrell Q-vitamiin on ka lipofiilse keskkonna antioksüdant ehk omab immuunsüsteemi häiretele, kasvajate tekkeks loomaliha kaitset lipiidide peroksüdatsiooni vastu. Endogeensed Kiirenenud vananemine kanaliha antioksüdandid saavad enamasti normaalsetes oludes hakkama ilma muna väljaspoolse juurdemanustamiseta, kuid alkoholi, narkootikumide,
toidust. Kui aga menüüs on liiga palju valku, siis see tähendab ka suuremat koormust neerudele ja maksale. Valgu liigne tarbimine põhjustab ka rasvumist. Kui oled taimetoitlane, siis kindlustab kõrgekvaliteedilise valgu kaun- ja teraviljade kombineerimine. Kala on soovitav tarbida 5 korda nädalas. Külmaveekalad (lõhe, makrell ja heeringas) sisaldavad omega-3 rasvhappeid (DHA ja EPA). Sadades uurimustes on tõestatud, et need rasvhapped aitavad langetada kolesterooli ja triglütseriidide taset ning vähendada riski südamehaiguste ja trombide tekkeks. Muna Inglismaal valminud uuring kinnitab, et vähemalt ühe kanamuna söömine päevas on väga tervislik. Munas on valku, D- ja B12-vitamiini ning seleeni. Kanamunas olevad aminohapped on www.toitumisnoustaja.com
KALA Kaladega seotud ohud Botulism seda soodustab vaakumpakendamine. Hävib autoklaavis 120C juures. Saasteained raskemetallid elavhõbe, arseen, dioksiinid. Mida vanem suurem ja rasvasem on kala, seda suurem on oht, et on saasteainete oht Parasiidid laiuss. Hävib kui kala külmutada vähemalt 24 tundi või kala küpsetatakse (65C) Allergeen kalalõhn Kalade toiteväärtus Kõrge toiteväärtusega, sisaldavad asendamatuid aminohappeid Kergesti omastatav Madala kalorsusega sobib dieettoiduks 100g/ 100-130Kcal Lõheroosa karotenoidid antioksüdant Kalade toitainetesisaldus Vett 50-85% Valku 9-27% (enamus täisväärtuslik asendamatud a.h.) Rasva oomega-3 rasvhapped (0,3-35%), oluline närvisüsteemine, vereringeks, ajule Vitamiinid A,D,B-rühma, E, K Mineraalid 3% - J,P,Ca,K, Fe Süsivesikud 0,5-1% Kalade liigitus Suguko...
Eestis on üheks enampüütavaks kalaliigiks lest, mille varud Läänemeres on head. Viimastel aastatel on rannikumeres paranenud meritindi, ahvena ja haugi varu. (Keskkonnaministeerium) Kliimamuutused Kalavarude olukord sõltub olulisel määral mereökosüsteemide seisundist, mis on mõjutatud kliimamuutuste poolt. Aasta- aastalt on muutunud kalade rändeteed, see põhjustab ka kalavarude muutumist. Lõuna- Euroopas kõrgelt hinnatud siirdekalad, näiteks Atlandi pelamiinid, sinikala ja makrell rändavad reeglina sügisel lõuna poole, Vahemerre ja kevadel põhja, Musta merre kudema. Aastate lõikes on läbi Türgi väinade rändavate kalade arv pidevalt vähenenud. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Kalade rändeteekonda on ebasoodsalt mõjutanud veetemperatuuri ja vajalikke hoovuseid tekitavate hooajaliste tuulte muutused. Vahemeres elavad kalaliigid vajavad kindlaid tingimusi, mis tagaksid neile sobiva veetemperatuuri ja toidukoguse ning piisava aja kudemiseks
et need, kes võtsid 3000 milligrammi C-vitamiini enne suurema rahvahulga ees esinemist või raskete matemaatiliste ülesannete lahendamist, tundsid vähem stressi ning nende vererõhk ning stressihormooni tase normaliseerus pärast stressi tekitanud olukorda kiiremini .Stressihormooni suureks vaenlaseks on Omega-3 rasvhape, mis ei lase kortisoolil ja adrenaliinil keha üle võimust võtta. Vähemalt kolm korda nädalas rasvast kala nagu näiteks lõhe, forell, heeringas, makrell, ning elu tundub jälle roosa ja rõõmus. Spinat, mis on rikas magneesiumi ja paljude teiste mineraalainete poolest, ei ole mitte asjata stressirohkete perelõunate laual. Nimelt aitab magneesium hoida keha stressinivood madalal, vältida peavalu ning väsimust. Kuna umbes seitse inimest kümnest kannatab magneesiumi puuduse all, siis mõni ime, et me end halvasti tunneme ning peavalude ja väsimuse üle kurdame. Lisa spinatit salatisse ja
TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeningõpetuse instituut Martin Mölder JALGPALLURITE TOITUMINE Referaat Kehalise kasvatuse ja spordi alal Juhendaja: Janar Sagim, MSc Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................... ........................................3 1. PEAMISED TOITAINED JALGPALLURI TOIDULAUAL...............................................4 1.1SÜSIVESIKUD.................................................................................................. 4 1.2VALGUD.......................................................................................................... 5 1.3LIPIIDID (RASVAD)........................................................................................... 6 2MINERAALAINED JA...
jäätis pett piimakokteil piimasokolaad piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid Kui inimene ei talu absoluutselt piima ega ka hapupiimatooteid, on kaltsiumivarude täiendamisel head alternatiivid ka pähklid ja seemned, oad, apelsinid, spargelkapsas ehk brokoli ning sojatooted. Oluline on pidada meeles, et kaltsium ei saa imenduda ilma rasvlahustuva D-vitamiini juuresolekuta. Selle vitamiini põhilised allikad on kala (lõhe, makrell, tuunikala) ja muna. Nii et kui saada kaltsiumi taimsetest toiduainetest, tuleks kõrvale süüa midagi rasvast, mis sisaldab D-vitamiini. Parim valik ongi kala, mis samal ajal varustab organismi oomega-3 rasvhapetega. Tähelepanu tuleks pöörata ka teistele toiduainetele, mida ei valmistata piimast, ning medikamentidele. Konsistentsi, maitse ja aroomi parandamise huvides lisatakse toiduainetööstuses laktoosi näiteks vorstidele, farmaatsiatööstuses aga kasutatakse seda
3 10,3 Ida-Hiina meri 25.2 25,2 15.1 15,1 16.0 16,0 Lõuna-Hiina meri 63.0 63,0 12.9 12,9 53.1 53,1 25 Kokku 103.3 103,3 43.1 43,1 81.8 81,8 Seal on umbes 3000 merelooma, mis pakuvad rohkem kui 150 liiki. Põhimetaboliit kalapüügi liigid on: kalad: Hairtail, Great kollane croaker, kollane, Jaapani makrell, SCAD, Vaikse ookeani heeringa, hispaania makrelli, Hiina heeringas, S.niphonius, jaapani makrell, Conger haug, vasakule silmadega jõelest, Parem silmadega jõelest, punane riffahven, Golden keermes, Must kaabits, sardiin, ansoovis; molluskid: Seepia, Kalmaarid, rannakarp, ABALONE ja Kammkarp; koorikloomad: krevetid, krabid; Okasnahksed: meripura; Vetikad: Kelp, Laver. Hiina merekalapüügi toodang koosneb väikesemahulistest kalapüügi ja riigi omandis olevatest ettevõtetest
Peamine D vitamiini allikas on siiski päikesevalgus, kuid päikese käes viibimise aega tuleb piirata; · liha, peamiselt punane, maks ja kala on head raua allikad. Oad, läätsed ja rohelised köögiviljad samuti. Raud on vajalik korras vere jaoks; · laps peaks tarbima vähemalt kaks portsjonit kala nädalas, sest kala on väga hea valkude, mineraalide ja vitamiinide allikas ning ei sisalda peaaegu üldse küllastunud rasvhappeid. Rasvased kalad, nagu makrell, lõhe, forell ja latikas sisaldavad omega 3 rasvhappeid. Poistele võib anda kuni neli portsjonit kala nädalas, kuid oluline on jälgida, et tüdrukutele ei antaks üle kahe portsjoni kala nädalas; · tsitrusviljad (näiteks apelsinid ja sidrunid), tomatid ja kartulid on päris head C vitamiini allikad. C vitamiin soodustab raua imendumist, seega soovitav oleks juua apelsinimahla rauarikka toidu kõrvale;
Taimed annavad põhiosa päevasest magneesiumivajadusest, teda leidub ju klorofülli koostises ja rakukestades. Mg allikatena võib ülesse lugeda nisukliid, täisterad, rohelised lehtköögiviljad, piima liha, oad, banaanid, aprikoosid, sinepipulbri, karripulbri, kookose. Oma osa annab ka loomne toit, kus on magneesiumi sisaldus küll väiksem, aga biosaadavus hoopis parem. Merevesi sisaldab arvestatavalt magneesiumi, seega annavad räim, lõhe ja makrell, tuunikala ja vähilised oma osa meie magneesiumivajaduse katteks. Ka piimas, munas, lihas ja juustus on natuke kergesti omastatavat magneesiumi. MANGAAN (Mn) Mangaan avastati Stocholmis Scheele poolt 1774a. Mangaan kuulub väikestes kogustes kõikide elavate organismide (taimed, loomad, bakterid) koostisse. Rohkem on teda looma luudes, maksas, neerudes, hüpofüüsi koostises. Mn aitab aktiveerida C vitamiini, biotiini ja tiamiini kasutamist kontrollivaid ensüüme.
Talvel intensiivse külmenemise ja konvektsiooni arenemise toimel toimub aadria madalkihivee tekkimine. Tema temperatuur varieerub 13,5-13,8 piires ja soolsus 38,6-38,8‰. Läbi Ortonto väina see vesi voolab Vahemere keskosa madalkihtidesse ja võtab osa madalavee tekkimisest. 6.Keskkond Elustik on liigirikas (üle 400 kalaliigi, üks hülgeliik, merikilpkonnad, delfiinid, käsnad, korallid ja peajalgsed), kuid isendivaene, tähtsaimad püügikalad on sardiin, tuun, makrell, anšoovis, sardinell ja angerjas. Kuigi Vahemeri eristub oma vähese planktoni ja zooplanktoni arenguga. Fütoplanktoni arv ülemkihtides on 8-10 mg/m3 ja sügavusel 1000-2000m on seda 10-20 korda vähem. 7.Keskkonnaprobleemid Vahemeri on ka erinevatele taimedeliikidele koduks, kuid kahjuks umbes 50% põhjataimi on hukkunud Vahemeres intensiivse kalapüügi pärast ja nafta reostuse tõttu. Vahemeres on ka tähtsamad kaubateed, kuid kahjuks laevad reostavad samuti vett
Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Maailmas on kalu üle 20 000 liigi (võib-olla isegi üle 25 000), neist valdav osa elab troopikas mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värv...
antiikkultuurist impressionismini. Majandus Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast. Peamine teravili on nisu, lõunaosas ka riis; igal pool kasvab kartul, suhkrupeet, lina, tubakas ja päevalill. Palju on aedu kus kasvatatakse õunu, pirne, ploome, kirsse, pähkleid, marju; lõunaosas ka aprikoose, virsikuid, oliive ja tsitrusvilju. Rannikul püütakse kala (tursk, heeringas, tuunikala, makrell, sardiin) ja kasvatatakse austreid. Prantsusmaa on rohkem tööstus- kui põllumajandusmaa. Tööstuse kogutoodangult on ta maailma võimsamate riikide järel 5. kohal. Prantsusmaal kaevandatakse kivisütt ja rauamaaki ning sulatatakse metalle, valmistatakse mitmesuguseid masinaid, sealhulgas sõidukeid ( autod, lennukid, laevad ), aparaate, kemikaale ja toiduaineid. Maailmas paistab Prantsusmaa silma moe- ja luksuskaupade
steriinide, fosfolipiidide ja asendamatute, ainult toiduga saadavate polüküllastamata rasvhapete 6 linool-ja linoleenhape tõttu (Kaarma jt., 1992). Pika ahelaga polüküllastamata rasvhapped on eluliselt vajalikud loote närvisüsteemi, aju ja silma võrkkesta arenguks. Kõige paremaks allikaks on rasvarikkad kalad nagu lõhe ja makrell. Aga leidub ka pähklites, seemnetes, täisteraviljas (Fenwick, 2002). Siiski on raseda jaoks oluline, mitte liialdada rasvadega, sest liigtarbimine soodustab kahjulike vaheproduktide kogunemist, atsidoosi ja ketoosi tekkimist ning rasvumist. Raseduse esimesel poolel soovitatakse päevas 75 grammi, teisel poolel 85 grammi rasva. Lipiidide osakaal päevasest kalorsusest peaks jääma 25-30% vahele. Taimse ja loomse rasva vahekord võiks olla 1/3 ja 2/3 (Kaarma jt., 1992). 1.3.4 Vitamiinid
Delfiinidel on vaid üks pealael asuv hobuseraua kujuline hingats, mille kaudu nad veepinnale tõustes hingavad.Delfiinid hingavad kopsudega.Väljahingamine on väga kiire, sellele järgneb kohe sissehingamine.Korraga hingab delfiin väga lühikese aja jooksul sisse 5-10 liitrit õhku.Enamikul liikidel on esiletungiv nokataoline teravate hammastega koon ning kumer ,,otsmik''. Toitumine: Delfiinid toituvad pelaagilistest parvkaladest (nt kilu, heeringas, sardiin, hamsa, makrell, lendkala ), aga ka peajalgsetest limustest, harva vähilaadsetest, keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Kiirelt liikuvaid saakloomi aitab neil jahtida looduslik kajalood delfiinid saadavad välja helisignaale, mis peegelduvad tagasi teele jäänud kalaparvelt. Tihtipeale piiravad delfiinid, enne kui sööma hakkavad,kalaparve ühiselt sisse.Mõnikord kasutavad na valje helisid parvekalade segadusse ajamiseks ja isegi halvamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
