imo Tombak G3a Kompromiss kas tsiviliseeritud ühiskonna loomulik käitumisviis või lahingu kaotamine Miks inimene ütleb, et ta ei saa teatud asju teha? Näiteks Timotheus von Bock ei saanud ära sõita põgeneda keisririigist.Timo ei saanud seda teha, kuna ta pidas lahingut keisririigiga. See oli tema enda lahing, keegi teine ei oleks saanud seal osaleda, ainult tema ise. Tema jaoks oli ainuõige olla seal, kus teda sunnitakse, olla kui raudnael keiserriigi ihus. Seda olukorda võib nimetada ka mingil määral kompromissiks - iga osapool nõustub tingimustega, mis põhjustavad talle koos kasuga teatud ebamugavusi, selleks, et teised osapooled nõustuksid tingimustega, mis põhjustavad neile samamoodi ebamugavusi koos kasuga. Timo jaoks oli tegemist kompromissiga, kuna ühelt poolt oli talle vajalik olla nael keisririigis, teisalt oli see talle, kui inimesele, ebamugav, sest tema pere pidi selle kaudu kannatama. Ta perele oleks
Reproduktiivtervis/ abort Mis on abort? Läbi aegade on inimesi hoitud teadmatuses. Paljud naised ei tea, mis on tegelikult abort. Neile on jäänud arusaam, et „midagi“ lihtsalt eemaldatakse nende emakast ning sellega on probleemid lahendatud. Ometi kasvab naise ihus pisike elusolend, kelle süda töötab juba pärast 21. päeva pärast eostamist. Alates 1956. aastast, kui Eestis seadustati vaba abort (meditsiiniliselt põhjendamatu abort), on Eesti Statistikaameti (mittetäielikel) andmetel vaba abordi teel hävitatud vähemalt 1,4 miljonit inimelu – see on kaugelt enam, kui mistahes muude katastroofide – sõdade, küüditamiste, katkude või näljahädade tõttu hukkunute arv. Iga päev katkeb vägivaldselt vähemalt 100 lapse elu ema ihus
selle näidendi ja Ott Aardam, kes mängis keisrit. Näitlejat Karol Kuntselit oli lihtsalt huvitav näha vahelduseks sellises näidendis, sest varem olen teda vaid televisioonis kohanud lastesaateid tegemas või lasteüritusi juhtimas. Näidend iseenesest ei andnud mulle kui mitte väga suurele teatrihuvilisele küll palju, kuid mõtlema panid sellised fraasid sellest teoseks nagu ,, lahingust ei tohi põgeneda" ja ,,kui nael keisririigi ihus." Õnneks ei jäänud ka näindendi sisu mulle arusaamatuks. Kui seda näidendit veel kunagi etendatakse, siis soovitaksin kindlasti kõigil seda vaatama minna, kuid enne oleks hea teosega eelnevalt tutvuda, sest ainukeseks miinuseks minu arvates jäigi see, et inimestel oli näidendist raske aru saada.
lahendatud. Abort on iga inimese jaoks väga isiklik teema ja kõigil on õigus erinevale arvamusele. Abordi kohta on mitmeid arvamusi. Kolm kõige levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on legaalne ja normaalne, abort on aksepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaset levinud probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil rääkida. Enamus aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende ihus on täiesti elav inimene, kelle süda juba lööb 21. päevast pärast eostumist. Ta on väike inimene, kes peab veel arenema. On hämmastav, kuidas inimesi on hoitud teadmatuses sellest, mis toimub. Selle referaadi eesmärk on anda infot abordi kohta ilma fakte varjamata ja ilustamata. 3 Mis on abort? Sõna "abort" tuleneb ladinakeelsest sonast aboriri, mis tähendab ärakaotamist, kadumist.
neiu lahkus ja ilu. Ta andis Rebeka vanematele rikkalikult kingitusi ning too nõustus minema Kaananimaale ja Iisakiga abielluma. Kakskümmend aastat hiljem tõi Rebeka ilmale kaksikud Eesavi ja Jaakobi. Kui pojad olid suured,õhutas Rebeka oma lemmikut Jaakobit panema isa kavalusega uskuma,et tema on vanem poeg,nii et ta saaks isa erilise õnnistuse. Rebeka pettus muutis heebrea rahva ajalugu,sest ta andis nende saatuse voorusliku Jaakobi,mitte Eesavi kätesse. Jumal ütles Rebekale:Su ihus on kaks rahvast,kaks erinevat hõimu saab su üsast alguse: üks rahvas on vägevam teisest-vanem orjab nooremat.(1 Mo. 25:23) Eesav ja Jaakob Kaksikutel oli väga erinev iseloom. Eesavist sai osav jahimees,kellele meeldis ringi uidata,Jaakob oli aga vaikne ja õrn poiss,kes eelistas kodu lähedal püsida. Kui poisid suuremaks said, hakkas Rebeka eelistama Jaakobit ja Iisak Eesavit. Iisaki õnnistus
***1905.a. revolutsioon:Põhjused:Soov laiendada kodanikuvabadusi.Soov reformida senist aegunud riigikorraldust.Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega.Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga.Vasakpoolsete illegaalsete parteide ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei kihutustöö. Ajend- Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) Käik:Revolutsioon oli stiihiline; ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta.Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades ; talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas).Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi. 17.oktoobri manifestiga (1905.a.)lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese ...
koorumise järel toitub lutikas eranditult värskest verest, ent võib ka mitu nädalat söömata olla, kui tal sobivat ohvrit ei õnnestu leida. Voodilutikas kuulub lutikaliste seltsi. Lutikad on nokakujuliste suistega varustatud putukad. Voodilutikas toitub püsisoojaste loomade, peamiselt imetajate ning mõningate lindude verest. Inimese poole tõmbab lutikat see, et me hingame välja süsihappegaasi ja meie organism kiirgab soojust. Verd imevad nii emas- kui isasloomad, ent emased, kelle ihus arenevad munad, imevad palju rohkem. 5 - 10 minuti jooksul imeb lutikas niisuguse hulga verd, mis vastab tema viiekordsele kehakaalule. Olles end verd täis imenud, naaseb ta oma varjupaika, kus hakkab toitu pikkamööda seedima. Hästiköetavates majades lutikad sigivad aasta läbi. Emane kleebib valkjad piklikud munad mitmesugustesse pragudesse ning lõhedesse. Lutikas võib muneda koguni 100 muna, harilikult ühe muna kaupa päevas.
Krabi põhikool Andre Koger Kristlus Referaat Juhendaja õpetaja:Merike Niitmets Koostas:Andre Koger Krabi 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus. Lk 3 2.Levik maailmas. Lk 4 3.Pühad paigad ja asjad. Lk 5 4.Ajalugu. Lk 6 Sissejuhatus Valisin selle teema sellepärast, et teised usundid ei huvitanud mind nii palju kui kristluse usund.Ja ka tore oleks teada sellest usundist midagi, sest varem ma pole referaate teinud mingite usundite kohta.Ja kui nüüd sai tehtud ,,Kristluse" usundi kohta referaat siis sain nii mõndagi selle kohta teada. ...
spermatosoidi või munarakku valguskiirega ja alles rikastatud spermatosoidist või munarakkust saab alguse ainetootmistsükkel. Kui rikastub valguskiirega spermatosoid, siis sünnib poeg, kui valguskiirega rikastub munarakk, sellisel juhul sünnib tütar. Teiste sõnadega tekkib inimlapse kaudu aine moodustamine tulevaseks energiatootmiseks, kuid aine vajab ainekoostisosade siseenergiat. Teiste sõnadega toimub vaimne ümberkehastumine, kuid juba ema ihus. See tähendab seda, et mitte kõik ei ole tõsi mis on inimesed kirja pannud. Üks inimene Eestis sai doktori kraadi tõestades fakti, et lehmi on kasulikum hoida ainult laudas teine tõestas fakti et lehmi on kasulikum karjatada suvel õues ja mõlemad omasid doktori aukraadi. Kahtlane tundub ka see, et tuuled, tormid ja tornaadod tekkivad külma ja sooja õhumasside segunemisel. Kui see oleks tõsi,
,,Keisri hull" räägib meile ühe mehe, Timotheus von Bocki, loo. Tegu on ajaloolise isikuga, kes elas oma vaadete jaoks liiga vara ja maksis selle eest väga kõrget hinda: kaheksa aastat vangistust üksikkongis, eluaegne koduarest ja saladuslooriga kaetud surm ( mõrv või enesetapp?). Liivimaa Võisiku mõisa aadlik erineb tavalisest mõisnikutüübist. Ta sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes hiilgavast abielust keisri vallastütrega ja abielludes lihtsa naisega pärisorjade hulgast. Ta oli Aleksander I sõber, niinimetatud keisri tõerääkija, tema suust pidi valitseja tõde ja ainult tõde kuulda saama. Aga tõde on valus kuulata ja tihti ei taha ja ei saa seda kuulda isegi sõprade suust... Niisiis...Jakob Mättik kirjutab päevaraamatut, mis tema enda elu sündmuste taustal keskendub tema õemehe Timotheus von Bocki isikule. Kirjutab vaikselt, märkamatult, palju aastaid, räägib Timost seda, mida tema oluliseks peab ja endast seda,...
temale, nagu tema tegi. Silm on ihu küünal- Silm on ihu küünal tähendab seda, et kui sa püsid kahe jalaga maa peal ja näed kõike reaalselt( mitte ei ela unistustes ja enda kujutlemates), mis tekitab ka südamerahu ja su süda on õnnelik, mis paneb su n.ö üleni särama.Õigemini nii,kuidas keegi elu näeb, nii õnnelik on ta ka ise. ,,Kui su silm on selge, siis on ka kogu su ihu valgust täis, kui ta on aga haige, siis on ka su ihus pimedus". Homne päev muretseb ise enda eest;iga päev saab omast vaevast- Kõike, mida vaja saavutada, saavutab päev päeva järel liikudes.Tuleb elada ühes päevas korraga ja tegelda teise päeva toimetustega edasi järgmises e homses päevas. Silmahimu- Inimese halb pool, mis ahvatleb teda truudusetusele.(piiblis öeldu kohaselt).Muidu tänapäevases mõistes tähendab see, et nt tüdruk tekitab poistele väga suurt silmahimu.
Tere Kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja. Esiteks, mis on abort? Abordiks nimetatakse raseduse tehislikku katkestamist või ka iseeneslikku katkemist. Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt eemaldatakse "midagi" ja sellega on nende probleem lahendatud. Enamik aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende ihus on täiesti elav inimene, kelle süda lööb juba 21. päevast pärast eostumist. Ta on väike inimene, kes peab veel arenema. Abordi tegemise meetodeid on palju. 70 protsenti aborte viiakse Eestis läbi emakasisu väljutamisega plastikust või metallist toru abil, mis on ühendatud elektrilise või manuaalse vaakumpumbaga. See väike inimolevus imetakse ema seest toru kaudu välja ja lömastatakse. Kas alaealistel Eestis on õige ise otsustada abordi tegemise üle
Raseduse varajane diagnoosimine raseduseks nimetatakse eostatud järglase kandmist ema ihus Rasedus - (graviditas), graviidsus, naise füsioloogiline seisund, mille ajal tema organismis areneb viljastatud munarakust laps. Raseduse kestus (viimase menstruatsiooni esimesest päevast) on keskmiselt 280 päeva, s. o. 40 nädalat (10 lunaar- ehk 9 kalendrikuud), normaalseks peetakse 259-293-päevast rasedust vaadeldavaks muutus elu edasiandmine alles 19. sajandi lõpus 1826. aastal avastas Karl Ernst von Baer imetaja (koera) munaraku 1875
Ometi tuli sellega harjuda, siin tööd teha, vaeva näha ja lapsi sünnitada - siin tuli elada. Päris omaks Krõõt Vargamäed ei võtnudki, kuid ta kohanes, sest pidi. Esimestel aastatel meenutas Krõõt ikka isakodu, kui tal parajasti rasked päevad käes olid. Kuid ajapikku muutus pilt isatalust üha ähmasemaks. Vargamäe oli tema mõtted vallutanud oma pideva ränkraske tööga. Krõõt ei saanud hinge tõmmata isegi siis, kui laps tema ihus sündi ootas, sest perenaist pidi jätkuma kõikjale. Peremees ei arvestanud seda, et naise jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust poole ööni rasket tööd tehes üles võiks öelda, kuigi Krõõt oli ju peene kondiga. Isegi hobuse eest oskas Andres paremini hoolitseda kui oma lihase naise eest. See näitas kui vähe mehed panevad naiste pingutusi tähele. Neile tundus, et naine ei tee midagi võrreldes selle tööga, mida nad ise pidid tegema aga Krõõda
loobunud oma mõtete kirjapanemisest. Siiski, endisest hiilgava karjääriga ohvitserist oli saanud nõdrameelseks tunnistatud riigivastane, kes pidi kogu oma ülejäänud elu veetma koduarestis. Timo otsustas põgeneda Eestist ning pärast mõningasi ebaõnnestumisi oli eruohvitser von Bock sama hästi kui pääsenud arestist. Siiski Timo ei lahkunud: ta leidis, et ainult Vene tsaaririigis elades suudab ta midagi muuta, kas või pelgalt oma olemisega olla raudnael impeeriumi ihus. Von Bock pöördus tagasi Võisiku mõisavalitseja majja, kus ta peaaegu kümne aasta pärast ka segastel asjaoludel suri. Lisaks eetilist käitumist ülimaks pidava Timo, on romaanis ka teisi tegelasi, kellest rohkem paistavad silma Jakob Mätlik, Eeva Mätlik ehk Katarina von Bock ja mõisavalitseja Laming, kelle nimi kõlab romaanis seoses erinevate tegelastega. Eeva oli Timo truu abikaasa ja mõttekaaslane. Pärit talupoja perest, tuli tal algul
tegemistes. Timotheus von Bocki elu Eestis ei olnud täisväärtuslik, sest ta oli kogu oma elu sunnitud elama Võisiku mõisas koduarestis. Seetõttu tekkis tal soov Eestist põgeneda ning välismaal oma kirjatööd jätkata. Plaan oli peaaegu sada protsenti kindel, kuid viimasel hetkel hüppas Bock ise alt ära ning otsustas siiski Eestisse jääda. Ta arvas, et suudab kõrgemaid instantse mõjutada oma kohalolekuga olles raudnael Vene tsaaririigi ihus. Nii pöördus ja tagasi Võisikule, kus ta ka suri. Arvatavasti laskis üks endine keisri mõisavalitsejast nuhk Timo maha. ,,Keisri hull" on kirjutatud 1970ndatel aastatel, mil Eesti oli NSV Liidu okupatsioonivõimu all. Vaatamata kommunistliku partei survele ei ole ,,Keisri hullus" propagandistlikke jooni. Pigem vastupidi. Kross on suutnud
päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Lõpuks Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja. Jakob läheb välismaale ning annab päevaraamatu Jürile. S - Sõnum Jaan Kross püüab lugejale tõestada keisri võimu suurust ning tähtsust. Ta esitleb veenvalt
päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Lõpuks Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja. Jakob läheb välismaale ning annab päevaraamatu Jürile. 5. Keel ja stiil ,,Keisri hullu" kirjutusstiil oli kergelt loetav, hoolimata sellest, et Krossi laused on pikad ja looklevad
päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Lõpuks Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja. Jakob läheb välismaale ning annab päevaraamatu Jürile. 5. Keel ja stiil ,,Keisri hullu" kirjutusstiil oli kergelt loetav, hoolimata sellest, et Krossi laused on pikad ja looklevad
oma mõtete kirjapanemisest. Siiski, endisest hiilgava karjääriga ohvitserist oli saanud nõdrameelseks tunnistatud riigivastane, kes pidi kogu oma ülejäänud elu veetma koduarestis. Timo otsustas põgeneda Eestist ning pärast mõningasi ebaõnnestumisi oli eruohvitser von Bock sama hästi kui pääsenud arestist. Siiski Timo ei lahkunud: ta leidis, et ainult Vene tsaaririigis elades suudab ta midagi muuta, kas või pelgalt oma olemisega olla raudnael impeeriumi ihus. Von Bock pöördus tagasi Võisiku mõisavalitseja majja, kus ta peaaegu kümne aasta pärast ka segastel asjaoludel suri. Lisaks eetilist käitumist ülimaks pidava Timo, on romaanis ka teisi tegelasi, kellest rohkem paistavad silma Jakob Mätlik, Eeva Mätlik ehk Katarina von Bock ja mõisavalitseja Laming, kelle nimi kõlab romaanis seoses erinevate tegelastega. Eeva oli Timo truu abikaasa ja mõttekaaslane. Pärit talupoja perest, tuli tal algul
omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Kuidas lõpeb? Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja. Jakob läheb välismaale ning annab päevaraamatu Jürile. Miks? Jaan Kross püüdis lugejale tõestada keisri võimu suurust ning tähtsust. Ta esitles
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Paganlik kiil Euroopa ihus Baltikumi ristisõja põhjused Saksa kaupmeeste soov saada oma kontrolli alla läbi Baltikumi kulgevad kaubateed Venemaale. (1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.)
Sa usud: nagu unenägu öösse nii kaob su selja taha silmapilgus pikk kannatusterodu (1:135) ja saabub ammuoodat kodu (1:135). Seo raamat kui ma ütskõrd ärä koole jääp minust pallu kavvemb elämä (2:106). Siis olgu nii, et mis ma jätnü maha, om tollele, kes temä valla lööp (2:106). Nii kui tol, kel elulõpp om käen, suuv viil läbi kävve sünnüraja´, niida tõmmas minnu igätsüse väen iks üts maakene nink vana maja (2:111). Suur võiduajamine surmaga käis ihus ja nagu läbi enese viis võigas tee (1:123). Sa pole kurb, et see, mis sinus muutub, ja sina ise oled äkki põrm (1:114). Sa istut, nägu päivä sisen nink silmä´omma kinni sul, suur rahu om su olemisen, ent rahutus om otsmikul (2:125)... Kirjandus 1. Semper, Johannes, 1975. Väike luuleraamat. Tallinn, Eesti Raamat. 2. Adson, Artur, 1990. Väike luuleraamat. Tallinn, Eesti Raamat.
Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ). Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari. 10)Tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise: gaasi kasutamine 1915.a.Ypresi all (15 000 sai kannatada). kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid. tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916.a.) -siiski I maailmasõjas ei omanud veel erilist sõjalist kasutegurit. autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus,1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini).
nüüd püüab kobaraid, mis okste lael loond loogeldes suurt värisevat varju. Ja silmad niiskuvad: ei julge harju mad iluga, liig raske minu vael – ah, piki maja violetne pael, seal pungi puhkemas kui suuri marju. Ja tõstan säravamat safiirkrooni, et see end juuste kullakuhja plehiks, ma õite rasket küllust üle pää. Taas tunnen tuksatavat noori sooni: on nagu mind mu õtsev veri ehiks, Ah, elada on imeliselt hää! ’’Suudlus’’ Su suu minu suus su hing minu ihus su suu mu suus me vili küpseb samas vihus. Su suu mu suus su närvilülid mu närvikees, su suu mu suus su süda tuksub kui minu sees. Kus lõped sa? Kus algan ma? Kes lahutas küll lained merest? Su verelibled minu verest? Üksteisest kumbki põlev laast. Kes tõstis me jalad maast? Vaid kõrged kohad, tornid, mäed! Aeg langeb alla, ära heidet: suu suul ja ühte kasvand käed, me igavikku ära peidet. Kus algab päev? Kus lõpeb öö? Näen hinge kinni pidaden:
nüüd püüab kobaraid, mis okste lael loond loogeldes suurt värisevat varju. Ja silmad niiskuvad: ei julge harju mad iluga, liig raske minu vael ah, piki maja violetne pael, seal pungi puhkemas kui suuri marju. Ja tõstan säravamat safiirkrooni, et see end juuste kullakuhja plehiks, ma õite rasket küllust üle pää. Taas tunnen tuksatavat noori sooni: on nagu mind mu õtsev veri ehiks, Ah, elada on imeliselt hää! ''Suudlus'' Su suu minu suus su hing minu ihus su suu mu suus me vili küpseb samas vihus. Su suu mu suus su närvilülid mu närvikees, su suu mu suus su süda tuksub kui minu sees. Kus lõped sa? Kus algan ma? Kes lahutas küll lained merest? Su verelibled minu verest? Üksteisest kumbki põlev laast. Kes tõstis me jalad maast? Vaid kõrged kohad, tornid, mäed! Aeg langeb alla, ära heidet: suu suul ja ühte kasvand käed, me igavikku ära peidet. Kus algab päev? Kus lõpeb öö? Näen hinge kinni pidaden:
sajandil ning osaliselt on aines ka tõsieluline. Probleemid · Väärtused kas tähtsam on kindlaks jääda oma seisukohtadele või need alla suruda, kui see peaks eluolu halvendama ja ühiskonna halvakspanu teenima? Timo otsustas oma eesmärkidele truuks jääda ja neid avalikult ka esitada, olgugi et see ta vangi viis ja seltskonna ees põlu alla pani. Välismaal oleks tal küll kergem olnud, ent ta otsustas jääda Eestisse, et olla raudnael impeeriumi ihus. · Hullus kas Timo oligi hullumeelne või vaid teeskles nõdrameelsust vastavalt vajadusele? Selle üle arutles Jakob oma päevaraamatus, kuid ühest ja ainust vastust polegi arvatavasti natuke nii üht kui teist. Timo hullus sümboliseerib teisitimõtlemise hukkamõistu riigivõimuvastased kui nõdrameelsed. · Ühsikonnanormid baltsisakslased käitusid tihtipeale kindlate reeglite järgi, mis olid
Kolmandal põgenemis katsel saadi Jüri kätte ja jõuti isegi Pärnusse.Jüri eest seda põgenemist varjati, kuid poiss sai sellest plaanist ikkagi aru, ning ütles " Isa, Isa, ära kuula neid! Sa ei põgene ju, sest see oleks ju keisri vastu ebaaus"Peale seda istus Timo maha ega tahtnudki enam põgeneda. Ta leidis, et ainult Vene tsaaririigis elades suudab ta midagi muuta, kas või pelgalt oma olemisega olla nn raudnael impeeriumi ihus või pinnuks silmas. 3.3 Väärtused- tal olid esikohal pigem teised nt tahtis parandada vene tsaari riigi olukorda, sest ta arvas, et tal on võimalik seda teha, kuna tal olid isiklikult head suhted keiser Aleksander esimesega. Ta tahtis päästa eestlaste olukorda ning päästa neid sajandeid kestnud talupojaseisusest. 3.4 Üksikvanemaks olenemine- Tiomo naisel Eeval oli väga raske, kui kuulis, et tema mees Timo läheb üheksaks aastaks vangi, olles ise kolmandat kuud lapseootel
Mis on abort ? Mis on siis abort ? Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt eemaldatakse "midagi" ja sellega on nende probleem lahendatud. Enamus aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende ihus on täiesti elav inimene, kelle süda juba lööb 21. päevast pärast eostumist. Ta on väike inimene, kes peab veel arenema. On hämmastav, kuidas inimesi on hoitud teadmatuses sellest, mis toimub. Selle lehekülje eesmärk on anda edasi infot abordi kohta ilma fakte varjamata ja ilustamata. Alates 1956. aastast, kui meil seadustati vaba abort, on Eesti Statistikaameti (mittetäielikel) andmetel VABA ABORDI * TEEL HÄVITATUD VÄHEMALT 1,4 MILJONIT (
meeles lapsepõlve kordumatud pildid, mälestustepaigad kõige kallimad. Siis vast mõistad tuhandete tuski päevalillemailt või Musta mere kaldalt- kõigi nende kurbust, kelle kodu kuskil tuhaks sai või vaevleb vägivallas. Miilab ikka jälle sinu pilgus Tallinn tulesambaiks taeva paisatud, Ja ta kurgu ümber kokku tõmbuv silmus, Oleviste kohal tiirlev raisakull. Siis vast tunned nagu oma pihus Leningradi laste külmavõetud käsi. Väljad ühishaudu Tuikavad su ihus 7 ja su süda vihkamast ei väsi. See on sama viha, igatsus ja valu, millega end püsti tõukas Stalingrad. See on jõud, mis võidab, surmaõudu talub, miljonite jõud, mis vabastab me maa. Ju Orjoli tervitasid kogupaugud, pahvatava rõõmuga nad täitsid sind ligi, lähemale nende kaudu tuli Tallinngi, su kodulinn! 8
aastaga vähenud. Fourth level 2001 aastal oli abortide arv kokku Fifth level 14 049 ja 2010 aastal on abortide arv oli 9087. Aborti ohud Mis on siis abort ? Suurem osa Enamus aborti tegevaid naisi ei tea naisi, kes teevad aborti ei tea midagi sellest, et nende ihus on tegelikult, millega on tegu. Neile on täiesti elav inimene, kelle süda juba jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt lööb 21. päevast pärast eostumist. eemaldatakse "midagi" ja sellega Ta on väike inimene, kes peab veel on nende probleem lahendatud. arenem Abort on operatsioon ja iga operatsiooniga kaasneb risk. Emakakaela laiendamine on füüsilise jõuga tegevus patsiendi soovil. Abort on väga
ja vaata, see hukkub oma kõik on tühi töö ja vaimunärimine. õigluses ja õel elab kaua oma kurjuses. 5 Nõnda nagu sa ei tunne tuule teed *Siis ma mõtlesin südames: See, mis juhtub albile, või luude-liikmete tekkimist raseda ihus, juhtub ka nõnda sa ei tunne Jumala tööd. minule. Aga milleks siis mina olen saanud Tema teeb kõike seda. targemaks kui teised? Ja ma mõtlesin südames, et ka see on tühi töö. 8 Jah, kui inimene elab palju aastaid, siis tundku ta neist kõigist
selle südame laulmatud laulud! kuu kummardab su kumeruse üle - su taga puhatakse viimset und. Veel siinpool ma. Kui pea ehk kostab hõik, mis avab mullegi su valge süle. SUUDLUS Kes tõstis me jalad maast? Su suu minu suus Vaid kõrged kohad, tornid, mäed! Su suu mu suus su hing minu ihus Aeg langeb alla, ära heidet: su hing mu kehas - su suu mu suus suu suul ja ühte kasvand käed, me hõljume ehas. me vili küpseb samas vihus. me igavikku ära peidet. Su suu mu suus Kus algab päev? su närvilülid mu närvikees, Kus lõpeb öö? su suu mu suus Näen hinge kinni pidaden: su süda tuksub kui minu sees. see, millest elan, see on - õnn. Kus lõped sa
Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Vana-Liivimaa oli killustatud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida Euroopa vahel ning mitmed suured tugevad riigid ümerringi, kes tahtsid siinset territooriumi endale. Eelkõige ihus Venemaa hammast Läänemere kaubateede valitsemisele.Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana- Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Sig-Alei juhtimisel järgneva aasta jaanuaris Liivimaale
Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Vana-Liivimaa oli killustatud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida Euroopa vahel ning mitmed suured tugevad riigid ümerringi, kes tahtsid siinset territooriumi endale. Eelkõige ihus Venemaa hammast Läänemere kaubateede valitsemisele.Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana- Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Šig-Alei juhtimisel järgneva aasta jaanuaris Liivimaale
Eeva) arvab, et olen terve mees." Timot hinnati kui järjekindla mõtlemisega ja absoluutselt ausat meest. Sellisena ei saanud ta edasi elada oma mõisas Viljandimaal- Vene riigis. Tal on võimalik välismaale põgeneda, kuid ta ei tee seda, öeldes, et välismaale lähevad ainult need, kes tahavad enese eest kätte maksta. ,,Kes midagi tahab, jääb koju. Minu jaoks on ainuõige olla seal, kus mind sunnitakse olema- kui raudnael keisririigi ihus." Ometigi lõpeb Timo elu traagiliselt. Ühel päeval leitakse ta oma kabineti toas surnuna. Tema peas on haavlid, ta on maha lastud. Veidi aega varem harjutas Timo laskmist. Oli see enesetapp? Nii arvatakse. Kuid Jakobit kummitab küsimus: mispärast on ta peas haavlid, kui ta harjutas kuulidega? Jakobil on Timo surma kohta oma versioon, milles mängib tähtsat rolli nende kunagine mõisavalitseja Leming, kes osutus nuhiks. Nüüdki tuli ta Timo kabinetti kompromiteerivaid pabereid otsima
soovitakse. Kahtlemata ei olnud Henrik Visnapuu armastusluuletuste puhul tegu erilise tunde materdamisega, kuid Marie Underi värsse Visnapuu omadega kõrvutades pole raske vahet märgata. Kerglaselt mänglevad read ei lasegi Underil armastusteemat negatiivselt lahata, pigem oli naise jaoks tegu võimalusega erinevaid kooslusi katsetada. Su suu mu suus, su hing mu ihus, su suu mu suus, me vili küpseb samas vihus. Su suu mu suus, su närvilülid mu närvikees, su suu mu suus, su süda tuksub kui minu sees. ,,Suudlus"
seisavad ühiskonnad -ning neid on olnud palju: Hiina, Jaapan, India, Rooma ja ka araabia-moslemi ühiskonnad. Armukunstis tuletatakse tõde naudingust, millesse suhtutakse kui praktikasse ja mida kogutakse kui kogemusi. Naudingut ei suhestata lubatut ja keelatut reguleeriva absoluutse seadusega ega mingi kasulikkuse- kriteeriumiga, vaid ennekõike ikka naudingu endaga. Seda tuleb võtta kui naudingut, vastavalt tema intensiivsusele, konkreetsetele omadustele, kestusele ning vastukajale ihus ja hinges. Meie tsivilisatsioonis (nii tundub vähemalt esmapilgul) ars erotica't pole. Seevastu on see küllap ainus, kus tegeldakse scientia sexualis'ega. Või õigemini on siin sajandite jooksul välja arendatud seksist tõe rääkimise protseduurid, mis seonduvad initsiatsioonikunstile ja õpetajate käes hoiul olevale saladusele kardinaalselt vastanduva teadmise ja võimu suhtega: ülestunnistusega. Vähemalt keskajast saadik on Lääne Ühiskonnad seadnud ülestunnistuse kõige
Eeva) arvab, et olen terve mees." Timot hinnati kui järjekindla mõtlemisega ja absoluutselt ausat meest. Sellisena ei saanud ta edasi elada oma mõisas Viljandimaal- Vene riigis. Tal on võimalik välismaale põgeneda, kuid ta ei tee seda, öeldes, et välismaale lähevad ainult need, kes tahavad enese eest kätte maksta. ,,Kes midagi tahab, jääb koju. Minu jaoks on ainuõige olla seal, kus mind sunnitakse olema- kui raudnael keisririigi ihus." Ometigi lõpeb Timo elu traagiliselt. Ühel päeval leitakse ta oma kabineti toas surnuna. Tema peas on haavlid, ta on maha lastud. Veidi aega varem harjutas Timo laskmist. Oli see enesetapp? Nii arvatakse. Kuid Jakobit kummitab küsimus: mispärast on ta peas haavlid, kui ta harjutas kuulidega? Jakobil on Timo surma kohta oma versioon, milles mängib tähtsat rolli nende kunagine mõisavalitseja Leming, kes osutus nuhiks. Nüüdki tuli ta Timo kabinetti kompromiteerivaid pabereid otsima
See ei ole vahelduse otsimine või märk tüdimusest,see on soov viia abielu edasi ja avastada üksteist uuesti.Kahjuks selle suure tungi sees ei märganud Karin,et Indrek otsustab tema juurest lahkuda,et anda naisele tagasi vabadus.Puhtast juhusest pidi Indrek sel päeval koju tagasi tulema oma revolvrile järele ja samal hetkel istusid kõrval toas Karin ja Rönee.Karin lausus oma saatusliku lause : "Keda sa jälle tapma lähed?".See haava lahti kiskumine,vihahoog Indrekus ja kuulid Karini ihus,muutsid nende abielus taas kõik.Või oli see hoopis relv,mis sundis Indrekut naasema?Igatahes oli see parem lahendus,kui mees oleks oma naise juurest sõna lausumata lahkunud,nagu alguses plaanitud oli. Saatus oli määranud Karini abielule sellise lõpu ja seal juures ka tema elule.Tema käitumisest ei saadud ehk tõesti tema elu ajal aru,kõige vähem veel Indrek,kellele see suunatud oli,kuid kindlate sammudega ta oma eesmärgini siiski jõudis.Aegamisi oleks
Under aga pidas armumist ja armastust igapäevaseks elu osaks, mis kunagi tulemata ei jää ning mille puhul ,,ainuvalitsus mu hullul südamel." Luuletaja meelest on võimatu armastusest mööda vaadata ning tundeid ei saa ise valida kunagi ei tea, millal uuesti armuda võib. Naisele omasena hõivab armastus Underi jaoks mitte ainult südant, vaid tervet keha ja mõistust ning ollakse üksteisega tihedalt seotud, hingesuguluses: ,,Su suu mu suus, / su hing mu ihus, / su suu mu suus, / me vili küpseb samas vihus. /.../ Kus lõped sa?/ Kus algan ma? / Kes lahutaks küll lained merest? / Su verelibled minu verest?" Naine on oma luuletustes kasutanud ka julgeid, kohati koomilisi vihjeid, millega tõestab, et oma tundemeelse naiselikkuse keskme tabamiseks ei pea alati sügavaid sõnu kasutama. ,,Me sööme ühisest roast, sa kergitad mu patja,
TÖÖLEHT JAAN KROSSI ROMAANI ,,KEISRI HULL" KOHTA I. TEGELASE ANALÜÜS TIMO 1. Timo sünnipäev oli 13. November (1788.a.) 2. Pärast vanglast tulekut oli Timo halli nahaga, hambutu, üsna kõhn, helehallide silmadega ning nägi vanem välja kui ta tegelikult oli. 3. Timo oli pärit Võisiku mõisast (Viljandi kreisist, Põltsamaa alt). 1. Timo oli teisitimõtleja ning ta ei varjanud seda. Ta kirjutas keisrile kuna oli andnud talle vande, rääkida talle alati tõtt. Pärast vanglast väljasaamist oli Timo kurnatud ja vaimselt ebastabiilne. Proovis Eeva pärast tugev olla. 2. Iseloomult oli Timo väga julge ( saatsis keisrile sellise manifesti, abiellus Eevaga) , kannatlik, tugev ( pidas vastu 9 aastat vangis), kindlameelne ( tal oli võimalus põgeneda, kuid ta ei teinud seda), hoolitsev ( hoolitses hästi Eeva ja Jakobi eest), enesekindel ( ta ei lasknud ennast teiste arvamusest häirida), oli su...
Canova saabumine rooma 28.detsembril 1780, märgib tema elus uut ajajärku. Siin pidi ta end täiustama hiilgavate antiikreliikviate uurimise kaudu ning panema oma ande tõsiselt proovile, võisteldes elavate kunsti meistritega. Tulemused vastasid kõrgeimatele lootustele, mida tema ise ja ta sõbrad olid eneses hellitanud. Töö, mis tõi temale Roomas tuntust, oli 'Theseus võidab Minotauruse.' Sellel on esitatud Theseus, kes istub koletise elutu keha peal. Väsimus, mis on nähtav kogu ta ihus, toob esile selle konflikti kohutavuse, milles ta on äsja olnud. Lihtsus ja loomulikud näoilmed on Canova stiilile iseloomulikud. Järgmised Canova tööd oli paavst Clement XIV ja Clement XIII haua monumendid, mis tõid talle veelgi suuremat tuntust. Vahepeal oli ta avanud oma kuulsa stuudio Via del Babuino lähistel. Nüüd valmis tema peitli abil kiiresti palju töid. Nende hulgas 'Psyche', mis peaks väljendama
Millised komponendid kuuluvad holistliku inimesekäsitluse juurde? Võrreldes eelmisega, pööratakse siin palju rohkem rõhku indiviidide subjektiivsetele tunnetele, väärtustele ja püüdlustele. Tervis on palju enamat kui haiguse puudumine; inimene on enamat kui bioloogiline organism. Seega ei piisa inimese tervisliku olukorra määratlemiseks tema füüsilisest läbivaatusest. Kui inimese püüdlused jõuda teatud eesmärkideni on takistatud (nt tema ihus oleva haiguskolde tõttu) ja kui inimene seda ise kogeb, siis on see tunnuseks haigusest. Holistlikus lähenemises ei saa inimese tervislikku seisundit lahutada tema enda arvamusest selle kohta (eelmise vaate puhul piisas füüsilisest läbivaatusest, inimese enda seisukoht polnud oluline). Kui biostaatilise lähenemise eesmärgiks oli haiguseelse olukorra (tervise) taastamine, siis siin aidatakse patsiendil läbimõtestada oma elu
Augustinus uskus, et inimene on loodud Jumala poolt ilma patuta. Kui Aadam patustas, siis seetõttu on patustanud ka tema järglased. Inimene on keha ja hinge duaalsus ja jumalanäolisus peitub inimese hinges. Aadama patt ei kustutanud seda jumalanäolisust, kuigi iga inimene on patu läbi langenud. Augustinus uskus, et Kristus oli oma täies olemuses inimene, kuid siiski ilma patuta. Kristus võttis omale inimese kuju Neitsi Maarja ihus, kuid samas oli ta ka Jumal igavesest ajast igavesti, olemuselt sama Isaga ja Püha Vaimuga. Lunastuse allikaks on Jumal, ja see on võimalikuks saanud Kristuse kannatamise, surma ja ülestõusmise läbi. Väga oluline on inimese usk. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Augustinus http://www.ut.ee/teaduskond/Sotsiaal/Politoloogia/97s/ref/aug ustinus.htm http://wiki.zzz.ee/index.php/Augustinus http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/filosoofia
. Maailmamuuseumides ringi uidates võite tihti kohata taieseid, mis kannavad pealkirja MAARJA KÜLASKÄIK (ingl. ja pr. k. VISITATION). Sellistel piltidele näeme Maarjat kohtumas Ristija Johannest ootava Eliisabetiga. Luuka evangeeliumis on Maarja külaskäigust kirjas nii: Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti. Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega: "Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!..." Maarja külaskäik Eliisabeti ja Sakariase poole on kunstnikke paelunud juba gootika ajastul (Giotto, Jean Fouquet). Renessansiajast on ehk tuntuim teos Louvre'is paiknev Ghirlandaio (14491494) maal, mis seal kannab pealkirja "Visitation". Kõigist ilmekam on ehk Madalmaade kunstniku Rogier van den Weydeni (u. 14001464) maal "Maarja külaskäik",
Doktor Robst oli kindel, et Timo on hull, ainsad, kes selles kahtlesid olid , Eeva ja Georg, esialgu Jakob. Hiljem Jakob siiski mõistis seda isegi, hetkel kui Timo keeldus lahkumast. Timo ei tahtnud Eestist põgeneda oma arusaamade pärast, ta oli veendunud, et ta ei saa siit lahkuda, kuna sel juhul kaotaks ta oma „61. lahingu.“ – „lahingust ei põgeneta“ (lk 246). Ta ütles, et ta ei saa lahkuda, kuna ta tahab olla raudnael keisririigi ihus (lk 246). Leian, et Timo hullust on raske kinnitada, kuid kindlasti jättis pikk vangipõli oma jälje tema meeltesse. Ainuke kindel tõestus Timo hullusest on tema käitumine Laminguga, kuid seegi oli farss. Kui ta tõesti oligi hull, siis leian, et see lõi välja alles elu lõpul, kui ta keeldus põgenemast ja keisrist tema fataalne(oletatavasti) kinnisidee sai. EEVA Eeva oli pärit lihtrahva seast, seega kui Timo tema isalt tütart naiseks palus arvas
Arend Goswin omal ajal Laurentz Bruysi parim sõber. Tal oli 4 last 3 poega ja tütar. Pojad surid noortena, tütre Dorothea sünnitamine käis aga naisele üle jõu ja viis ka tema hauda. Goswin ei abiellunud uuesti ja pühendus virtina abiga tütre kasvatamisele. Dorotheast kasvas imeilus neiu, kes oli küll vaga ja kombekas, kuid veidi nõdrameelne. Seetõttu otsustas Goswin ta mehelepanemise asemel hoopis kloostrisse anda. Kuid neiu ilu peale ihus koos teiste austajatega hammast ka Bruysi vanem poeg Thyl, kellele ei piisanud ainult imetlemisest, ja ükspäev tabati teda linna peal ja kõrtsides sellega kiitlemas, et linna kaunim neidis nüüd tema oma olevat. Kuna ühtegi märki, et see vägisi sündinud oleks, ei leitud, siis ei saanud Thyl selle eest mingit karistust. Aga vaatamata Dorothea nõdrameelsusele, oli tüdruk millestki siiski aru saanud ja ennast väärituna tundma hakanud, kes jumala teenimiseks liiga roojane ja rikutud on
kindlad inimesed ja sündmused. Lapsepõlves olid tal hoopis teised kiindumused. Neljaselt hakkas ta ema hämmastuseks riste joonistama ja teatas, et temast saab kirikuõpetaja. (5) Nüüd valmistus väikemees apteekriametiks. Varajasele teatrihuvile viitab vaid üks asi: karbi sisse meisterdatud nukuteater. ,,Nööride külge riputasin riidetükist eesriided. (6) Kui keegi jäi puudu, voolisin ise plastiliinist juurde," mäletab Alo. Hammast ihus noor lavastaja ka isa tööriistariiuli mutritele ja poltidele, sest neistki oskas ta oivalisi mehikesi kokku sobitada. (7) Selleks sobis hästi vanemate voodijalutsi kõrge äär, mille taha Alo koos näitetrupiga kenasti ära mahtus. ,,Kui ma 2000. aastal kõrgemasse lavakunstikooli sisse ei saanud, olin ikka väga kurb," tunnistab Alo. Aga ta ei norutanud kaua, vaid otsis üles sõbrad ja tuttavad. Palju aitas edasi Üllar Saaremäe Rakvere teatrist. Tasapisi tulid
Antant? - Antant: *Venemaa *Prantsusmaa *Inglismaa *1894 sõlmiti Venemaa ja Prantsusmaa liiduleping. Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari. *1904 Prantsusmaa ja Inglismaa leping (Entente cordinale e "südamlik kokkulepe"). Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas (Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale), millega vähenesid pinged vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
