(palju v6imsam kui kristlik paradiis) Buddha sureb 80 aastaselt ja tema viimased s6nad on 2rge lootke abi kelleltki teiselt peale iseenda. Kaks koolkonda mis hakkavad seda j2rgima 1) Hinajana vanameelne, v2idab et 6petus on muutumatu, edasiarenemat 2) Mahajana v2idab et B. 6petus areneb edasi nii nagu inimestel vaja on Budistlik 6petus toetub kolmele nn kalliskivile 1) Budda k6rgem valgustatus 2) Dharma aitab j6uda valgustatu seisundisse 3) Sangha need, kes usuvad Buddat 6petus maailmast Loka (maailma k6iksus) haarab enda alla inimese elu kuni surmani ja kosmoseni. Kosmos tohutu galaktikasysteem kus on h2sti palju erinevaid galaktikaid, k6ik yhinevad kokku yhiseks metagalaktikaks Loka h6lmab k6ike. Budda n2gigi metagalaktikat seal n2gi korraga nii minevikku kui tulevikku Budismis on v2ga olulisel kohal sygavus e. isiklik kogemus. Sellel on kolm tasandit
Usundimaailma suurimad küsimused 1. Inimene ja religioon Religioon omandamise põhjused: 1) Traditsioon (põlvest-põlve) 2) Intellektuaalse otsingu lõppfaas 3) Kaasaminek autoriteediga 4) Rahvuslikud/poliitilised taotlused Maailmas levinud religioonid ja maailmavaated: 1) Kristlased 32% 2) Moslemid 21% 3) Hinduistid 13,5% 4) Usunditesse kuulumatud 12,5% 5) Budistid 6% 6) Hiina usundid 6% 7) Rahvausundid 4% 8) Ateistid 2,5% 9) Muud 2,5%...
Budism näeb elu kui pidevat muutumise protsessi. Vana budistlik tekst ütleb, et meie elu on vormitud meie mõistuse järgi, me saame selleks, mida me mõtleme Õpetuse alused Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk Valgustumine. Enda mõtlemise ja tundeelu arendamiseks on budismis palu meetodeid. Budistlikku arenguteed järgivad inimesed pühenduvad kolmele kalliskivile, nende kohta öeldakse et nad lähevad Varjupaika. Kolm kalliskivi sümboliseerivad Buddhat, Dharma ja Sanghat. Buddha ei viita siinkohal mitte niivõrd ajaloolisele Buddhale, kui virgumise ideaalile, mille poole püüeldakse. Buddha Buddha tähendab sanskriti keeles "ärganu, virgunu". Buddhade ehk budade all mõeldakse budismis kõiki virgunuid ehk valgustunuid. Pärisnimena ja suure algustähega tähendab Buddha buddhismi ehk eestipäraselt budismi rajajat Siddhrtha Gautamat ehk Gautama Buddhat ehk Buddha Gautamat. Kombed Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on
puhkenud Induse kultuuri Rajaja puudub Levinud Indias Suuruselt kolmas usk Mõiste algul geograafiline, hiljem religioosne 4 suunda: visnuism, sivaism, saktism, smartism 6 koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta Väga salliv Pühakirjad Shruti ja smriti Veedad-rigveda, samaveda, atharvaveda, yajurveda Brahma raamatud Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Elu 4 etappi Kastisüsteem
Buddha kaelal on kujutatud alati kolme joont, mis tähistavad Buddha sügavat ja kõlavat häält, mis kuulutas Dharmat. Seda seostatakse merikarbiga, mis väljendub Buddha hääletoonis ja sõnumis. Tänapäeval on merikarbil puht rituaalne funktsioon budismis, kus tema heli annab märku kloostris templisse kogunemisel ,tal on oma kindel koht rituaalides koos teiste pillidega ja kasutatakse merikarpi ka templis altaril veemahutina. · Dharma (sanskriti k 'seadmus', 'õpetus') on India usundite keskne mõiste, mis tähendab nii kõiksuse toimimise aluspõhimõtteid kui nendega kooskõlalist õiget elamisviisi. Dharma on asjade ja sündmuste sisemiselt omane tõeline reaalsus, mis vastandub ainelise maailma näitavatele asjadele ja mille poole pöördumine võib tuua rahulolu meelele. Dharma võib avalduda inimese elus ja teguviisis õigluse ja voorusena.
• Budismi õpetusest tuntumad on neli õilsat tõde ja kaheksa osaline tee. • Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. • Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) • Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk Valgustumine • Budistlikku arenguteed järgivad inimesed pühenduvad kolmele kalliskivile,nende kohta öeldakse et nad lähevad varjupaika.Kolm kalliskivi sümboliseerivad Buddhat, Dharma ja Sanghat Buddha • Buddha tähendab sanskriti keeles “ärganu” , “virgunu” Kombed • Vaimulikeks on laamad-mungad näiteks Dalai-laama • Igapäevaelus avaldub budism alatarite eest hoolitsemises ja palvetes, armulettide kasutamises ning templite ja kloostrite külastamises • Kantakse armulette ja talismane • Igal majal ,asutusel ,ettevõttel ja kohal on oma altar kus on Budhha pilt või kuju Sümbolid • Bodhi puu ,ratas, kala ,merikarp,
templite juures, teised perekonnaelu. Liikmed käivad usulistel rongkäikudel, kandes indiapärased rõivaid ja lauldes mantrat. Budism: Pühakiri. Budismi pühakirjaks on tripitaka (kolm korvikest) suutrad-kogum Buddha kõnesid, reeglid, dharma(abidharma-kõrgeima õpetuse kogum) *suutrad-evangeeliumid *reeglid *dharma-lisa, filosoofilised tõlgendused, abi Uuestisünniahel ja mokša. 2 ratast: Samsara ratas-uuestisünniahel Dharma ratas-õpetuseahel Samsara ring ja Dharma ring. Samsara ring - Dharma ring - Siddartha Gautama virgumise lugu. Siddharta oli kuningapoeg, kellele ennustati et kui ta näeb vanurit, haiget, askeeti ja surnut, siis valib ta kuningaks olemise asemel mõtluse ja vaesuse. Ta eraldati muust maailmast, kuid soovis siiski tutvuda eluga väljaspool paleed. Siddharta kohtas ikkagi vanurit, haiget, askeeti ja surnut ning mõistis, et elu on kannatus ja muutis kohe oma eluviise
leidsid. · Hinduks saab ainult sündides ning see pole vabatahe vaid sündimine sellesse seisusesse · Selles religioonis on mitu tõde, samas nad on vastuolulised ja ühel ajal kehtivad · Hinduismi ja Indiat ei ole võimalik üksteisest eraldada · 2001a toimunud rahvaloenduse järgi o 80-81% hindud o 12-13 % moslemeid o 2 % kristlasi o 2 % shike o 0,8% budiste · Vägivallatuse printsiip ahimsa · Hinduismi ühisjooned o Dharma seadmus o Veda - pühakiri, loodud 1500-500 ekr , koosneb mitmest kihistusest Veda Brahmaan selgitus preestritelt Upamisad Surra o 4 erinevat Vedat Rg hümnid jumalustele Atharoa loitsud Yajum ohvrirituaalide kirjeldus Suma laulud, hümnid, mida rituaalidel kasutatakse
Rebekka Mäng » Tekkis Indias » 5-6 sajand eKr » Õpetuse rajaja Sakjamuni ehk buddha » Buddha õpetus ehk dharma e. seadmus » Pärines Põhja-India valitsejasoost » Sai buddhaks ehk virgus 35-aastaselt » Hakkas õpetama ja rajas koguduse » Ülejäänud elu pühendas õpetamisele » Rändas ringi mööda Bihara osariiki » Õpetas suuliselt » Esimesena pandi kirja õpetus 1. saj eKr » Ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus » Kannatuse kaotamiseks 8-astmeline tee Õige vaade Kavatsus Jutt Tegu Eluviis Püüdlemine Mõtlus
Brahman Brahman on kõiksus, absoluut, kuhu kõik elav tagasi püüdleb. Trimorti jumalate kolmik /(Visnu, Siva, Brahma) Sansara ümbersündide ahel, kuhu kõik sisse on haaratud. Püüeldakse surma / Brahmanisse, mitte ei ihaleta uut elu (uus elu = järjekordsed piinad) Dharma jumalik maalimakord ja seadused, millega on määratud iga indiviidi kohustused (seadumus) ja millega tagatakse maailma tasakaal ning funktsioneerimine (mõistusinimene puhul on Dharma mõistmiseks pühakirjade uurimine, tunneteinimesele jumalad ja tahteinimesele askees) Moksa atmani jõudmine/elutee Brahmanisse Rigveeda autoriteetne osa India pühakirjas Sadhu viimane etapp hindu elus enne Brahmanisse jõudmist, askees, sadhu on kindlasti mees, algajatel aetakse pea paljaks, seejärel jätavad nad juuksed looduse hooleks. Sadhul on almusekauss, millesse pannakse süüa. Sadhusid austatakse väga see on hinduismi vandes nii kirjas. Sadhu jätab perekonna maha.
". Tuleb aru saada, et teisi abistades aitame ka iseennast, saame teadmisi ühiskonna varjupoole kohta ning tõstame enesetunnet, olles samal ajal eeskujuks ka tulevasele põlvkonnale. Tõeliseks eeskujuks heategevuse sektoris on näiteks meie enda valla kodanik Urmas Sõõrumaa. Tänu temale on meie vallas toimunud mitmed edasiminekud-eelkõige on olnud suur panus just haridusega seotud valdkondades. Tema poolt asutatud heategevusfondi Dharma tegevus hõlmab aga kogu Eestit. Selle fondi eesmärgiks on aidata hättajäänud lapsi. Tema tegevusviis võiks olla eeskujuks nii ettevõtjatele kui ka teistele, kes hoolivad kaasinimestest ja kellele on tähtis meie rahva ja riigi tulevik. Dharma poolt kogutud toetuse sihtrühmadeks on kuus erinevat gruppi: lasterikkad pered, majanduslikes raskustes lastega pered, erivajadustega lapsed, lastekodulapsed, projekt ,,Aitame alustada elu" ja maakoolide lapsed
vältida äärmusi) Lunastusõpetus Lunastusseisund nirvaana (tühjus) Dharma Samsaarast saab välja vaid enda pingutusega, ainult mungad võivad välja pääseda. Jumalatel puudub roll inimese lunastuses. Inimene võib nirvaanasse jõuda ainult läbi 8-osalise tee. Kausaalsus põhjuslikkus, kõik asjad on millegi poolt põhjustatud AVIDYA teadmatus, nõmedus Kolm kalliskivi, millele toetub · Buddha · Dharma e. õpetus · Sangha e. kogudus Pühakiri: ,,T(r)ipitaka", tähendab kolme korvi õpetust. Meetodid: · Meelerahu vahend, mis aitab inimesel keskenduda, inimene peab ennast piirama. · Analüüsiv vaatlus inimene hakkab uurima seda konkreetset objekti, millele ta keskendub; eesmärk on jõua arusaamale, et asjadel polegi olemas ühtegi kindlat omadust, ainult tühjus. Brahmaseisund eetiliste väärtuste koondnimetus: - kaastunne
ümbersünnini. Uuestisünd on selleks, et oma karmat täiustada. Siinkohal kirjutaks ühe lõigu hindude ühest eeposest ''Mahbhratast'': ''Nii nagu inimene viskab minema kantud rõivad ja paneb selga uued, viskab kehastunud hing minema ärakasutatud keha ja võtab uue. Teda ei haava relvad, teda ei põleta tuli. Teda ei tee märjaks vesi, teda ei kuivata tuuled. Hing on alati ühesugune: avaldamatu, tajumatu, paigalolev.'' Karma on lahutamatu dharmast ja sansaarast. Dharma võib tähendada nii ühiskondlikku korda kui ka kosmilist korda, kuid samahästi võib see osutada üksikisiku käitumisele ja hoiakutele. Dharma juhatab hindusid mitmete vooruste juurde, nende hulgas kaastunne, andestamine, heategevus, tarkus, õigus. Lihtsamail tasandil tähendab see inimeste religioosseid ja ühiskondlikke kohustusi, mida ta peab täitma vastavalt oma seisundile ja elujärgule. Näiteks
[email protected] 2. november 2016. Budismi põhimõisted Dharma – seadmus, Õpetus Sangha – budistlik kogudus Tripitaka – Kolmikkorv: Kloostrireegel, Buddha jutlused (suutrad) , abhidharma (Buddha jutluste kommentaarid) Suutra – „juhtlõng“ Tantra – (sala)õpetus Neli üllast tõde Kaheksaosaline tee Sansaara – ümbersünniahel Karma – teo ja tagajärje seadus Nirvaana - vaibumine Buddha nimed: Buddha - Virgunu Siddhartha Gautama Sakyamuni – Õpetlane sakya hõimust Bodhgaya „Virgumise koht“ linn Põhja-Indias Nn „usutunnistus“: Buddham saranam gacchami – Buddha kaitse alla lähen Dharmam saranam gacchami – seadmuse kaitse alla lähen sangham saranam gacchami – koguduse kaitse alla lähen Voolud: hinajaana – Väike sõiduk (Vietnam, Tseilon, Nepaal) mahajaana – Suur sõiduk, kus aitab boddhisattva – „Hüvesõber“ (Kaug-Ida, Kagu- Aasia, Tiibet) vadžrajaana – Teemantsõiduk (õpetaja juhatusel saab vabaneda samas elus) T...
Noarootsi Gümnaasium - 11.D klass TIIBETI AJALUGU JA KULTUUR Referaat Pürksi 2015 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks Tiibeti ajaloo ja kultuuri, kuna Tiibeti on kindlasti seotud Hiina ja selle ajalooga vähemal või suurema määral. Lisaks ajaloolisele seotusele võib ka öelda, et töö peaks olema informeeriv ka Tiibetist mitte midagi teadvatele inimestele. Loodan, et töö toob lugejani mõningad teadmised Tiibetist ja selle ajaloost ning kultuuri eripäradest. 2 Tiibeti ajalugu Varane ajalugu Tiibeti platoo asustati inimeste poolt vähemalt 21 000 aastat tagasi. 3 saj. eKr rändasid Tiibetisse elama hiinlased Põhja-Hiinast asendades nõnda suure osa algsest elanikkonnast. Kõige esimeseks riigiks Tiibetis oli Zhangzhung/Shangshung, mis oli kuningriik põhja ja loode Tiibetis 500eKr-625p...
üleminekurituaalid, usulised pühad, loomade austamine. Kastisüsteem. Peamised kastid: 1. Braahmanid - preestrid 2. Ksatrjad - ühiskonna administratiivne aristokraatia 3. Vaisjad - tegutsevad põllumajanduses, kauplemises ja käsitöös 4. Suudrad - kõikide eelmiste kastide teenijad Väljaspoole kaste jäävad "puutumatud", kõrgemasse kasti kuuluv hindu võib tunda end roojasena juba üksnes tolle inimese varjust, mis temale langeb. ¤ Dharma ehk jumalik kord - igaühel on oma jumalik dharma, mis määrab kindlaks tema kohustused ja ülesanded. Uuenduslikud liikumised. Mahatma Gandhi tuntuim, arendas välja õpetuse vägivallatust vastupanust. Selle algallikaks olid hinduistlik-dzainistlik ahimsa põhimõte, Jeesuse tegevus ja mäejutlus ning Tolstoi teosed. Kastid nimetas "Jumala rahvaks". Teda nimetati ¤ mahatma - suur hing
- Praktiseeris budismi, katsetas paljusi narkootikume. - Stiil - biitnikud - 1950ndail tuli ameerika kirjandusse uus põlvkond - Beat Generation. - Püüe vabastada kirjandus akadeemilisusest e. tuua see “tänavale”. - Vihkasid ameerika elulaadi. - Looming anarhistlik ja vahetu, kirja pandud narkootikumide, džässi, seksi või spiritismi abil teravdatud tajuga. Tuntumad teosed - “Teel” (“On the road”) - “The Dharma Bums” - “Big Sur” - “The Subterraneans” - “Visions of Cody” “Teel” - Kirja pandud spontaanses proosas e. “esimene mõte on parim mõte”. - Mässumeelne ja äge energia kirjutamisviis mõjus tolaegsele noorsoole jõuliselt ja vahetult. - Kriitikud tegid romaani maatasa. - Ta armastas kirjutada teadvustamatult, pooleldi transiseisundis. Kasutatud allikad http://studiomosaic.org/wp-content/uploads/2014/12/jack_kerouac_2114480244.jp eg https://et.wikipedia
Vigala Sass, rahva hulgas tuntud ravitseja ja maausuline. 19841985 aastal ehitati kolm stuupat Läänemaale, Haapsalu lähedale. Taola poolt on rajatud siiani ainukesed Eesti stuupad. Tõlgiti suur hulk budistliku kirjandust eesti keelde. Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus "Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus" , Eesti Nyingma, Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade kohalik osakond, budistlikku kirjandust väljaandev Dharma kirjastus, Budismi Instituut ja Eesti- Tiibeti Kultuuriselts. Tallinnas on budistlik tempel.
Pärast pikka aega kestnud meditatsiooni Põhja-Indias Varanai lähedal tänapäeva Bodh Gaya jõudiski ta virgumisele, ning sai budaks (buddha) ehk virgunuks.Budism õpetuse järgi oli enne Siddhrthat elanud meie maailmas juba neli nn maist budat: Dipankara, Krakutsanda, Kanakamuni ja Kasjapa.Saavutanud Valgustatuse ehk virgumise, hakkas Buddha kuulutama enda õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest. See õpetus ehk dharma algas nelja õilsa tõe ja kesktee kuulutamisega. Neli õilsat tõde avaldas Buddha esmalt väikesele askeetide rühmale India linna Varanasi lähedal asuvas Sarnathi Hirvepargis. Buddha õpetas kasvavat budistlikku munkade hulka umbes 45 aastat, kuni oma surmani 80-aastaselt.
Hinduism Hinduism on Indias levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumalakäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, selle järgijate arv kasvab kiiresti. Teda peetakse praegu järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistlikud kogukonnad on Nepaalis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal ja Pakistanis. Paljudesse riikidesse on rajatud ka hinduistlikke templeid. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, jooga, mimansa, vedaanta, vaisheshika ja sāmkhya . Kõigil neil on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Hinduism võib...
Vedanta India filosoofiline suund, kus mõistes kuidas asjad tõeliselt on saavutatakse vabanemine(uuestisünnitsüklist). Vabanemine e moksa, uuestisünd e Sansaara e reinkarnatsioon. Uuestisünni tsüklist vabanemiseks on mitu võimalust. 1. Tegelemine karmaga põhjuse ja tagajärje seadus see, kes sa olid eelmises elus, mõjutab sind ka järgmises elus. Karma isetu tegu, tegusid tehes mõtled teistele ja ümbritsevale. 2. Jooga jaguneb: vaimne ja kehaline pool. 3. Dharma aasama varna. Dharma - millele hinduism tugineb seadmus/kohus(dharma) miks asjad on nii nagu nad on. Varna seisus, kuhu inimene sünnib (sünnib hindu ühiskonna peamiseks osaks) Aasram erakla, mis tavaliselt on tekkinud mingi pühamu ümber ja kus tegeletakse vaimse tervise arendamisega. Hiljem lisandusid sanjaasid erak, rändajad, kelle ainus eesmärk on moksa. 2. Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud(1000-800ekr.) 3
Usundilugu Budism 2 Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele): Ei tapa ühtegi elusolendit Ei võta seda, mida mulle antud ...
[email protected] 26.oktoober 2016. Hinduism India < Sindhu Bharat/a Harappa ehk Induse kultuur 3000-1500 eKr Draviidid Mojenjo-Daro Harappa Aarjalased < ārya – õilis (proto-indoeurooplased) Veeda usund < vēda – teadmine Veedade keel > sanskriti keel (sam.skr.ta – kokku tehtud) Pānini – 2.saj. ekr Braahmanid Rigveeda Brahma braamatud Upanišaadid Rāmājana Mahābhārata Bhagavadgītā - ( Jumala laul ) Brahma - loojajumalus Shakti – jumalik energia Īšvara – Isand (Issand) Polüteistlik, panteistlik, monoteistlik, monistlik Jumalused: Višnu Avataara – Višnu ilmumiskuju maa peal Rāma Krišna Šiva Ganeša Pārvatī Kālī Durgā Hanuman šakti ja tamas – loov vägi ja kaos Kama - armastusjumalanna Lingam - meessuguliige Yoni - naissuguliige brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing sansaara – (tiirlemine) - ü...
Hinduism on väga salliv. Ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline. Suunad ja koolkonnad Hinduismi suunad: 1. višnuism 2. šivaism 3. šaktism 4. smartism Hinduismi koolkonnad: 5. nyaya 6. vaisheshika 7. sāmkhya 8. jooga 9. mimansa 10. vedaanta Teoloogia Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liidetud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad: dharma - seadmus; eetika - kombed ja kohastused; sansaara - ümbersündimine; karma - tegutsemine, põhjuslikkus; mokša - vabanemine ümbersündide ahelast. Kultus - Hinduistlik jumalateenistus Inimese elus on 4 etappi: 1. Õppimise aeg ehk lapsepõlv; 2. Kodu ja pere loomise aeg; 3. Erakuna elamise aeg; 4. Kerjusaskeedina rändamise aeg. Hinduistliku ühiskonna erapära Kastid - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust
Usklik võib palvetada mõne teise jumala poole, kui tema elus on periood, kus ta vajab abi sellelt konkreetselt jumalalt. Hindud usuvad ka Samsaarasse, mis on pidev sünni- ja taaskehastumise tsükkel, ja karmasse, põhjuse ja tagajärje seadusse, mis ühendab meie praegust elu tulevase taassünniga. Hindud loodavad saavutada head taassündi praegust elu hästi elades ja seeläbi head karmat kogudes. Selles protsessis on oluline dharma idee sellest, mis on õige nii rituaalses mõttes kui igapäevaelus. Usklikud püüavad dharmat ehk moraalistandardit järgida nii hästi kui võimalik. Kuid sansaarast on 5 võimalik välja pääseda moksa saavutamisega, mida ,, Bhagavadgita" kirjeldab kui vabadust klammerdumisest oma keha külge, vabadust vihast, surmast ja isegi karmast. 1.6. Eetika, moraal ja seadus Hinduismi eetika põhineb karmal, põhjuse ja tagajärje seadusel, ja dharmal, õigel moraalsel teel,
11. Mahabharata ja Ramajaana india eepos. 12. Puraanad - lihtsamale rahvale hinduismi põhivarad kirja pandud. 13. Suutra mõttesalm, käsiraamat, õpik. 14. Tantra salaõpetus. 15. Brahman on isikuühtne maailmahing. 16. Atman igas olendis individuaalne mina. 17. Sansaara alguseta tiirlemine ümbersündide ahelas. 18. Mahsa ehk vabanemine. Ülim vaimne tee, mis vabastab sansaarast ja aatman samastub brahmaniga. 19. Dharma seadmus, ühiskonnas toimumise reeglite kogum, mis peegeldab hinduismi nelja elustiili. 20. Karma tegu, üldise põhjuslikkuse ilming teo ja selle tagajärje vahel. 21. Puudza austusavaldus või ohverdus jumalatele. 22. Mantra loits, lause või silpide kombinatsioon. Maagiline vägi. 23. Mandala ringikujuline põhiplaaniga kahe või kolmemõõtmeline sümboldiagramm rituaalides. 24. Jooga ühendamine. 25. Karma jooga igapäevane tegutsemine. 26
istus, sirutas ta käe ja puudutas maapinda. Seepeale kärgatas maapind: "Mina olen tunnistaja!" Mara oli alistatud. Buddha õpetas dharmat ka teistele meestele, naistele, lastele, rikastele ja vaestele, kõigis vanustes ja ühiskonnagruppides olevaile inimestele, et ka nemad võiksid virguda. Ta asutas sangha, munkade ja nunnade kogukonna, et säilitada õpetusi peale oma surma. Buddha suri umbes 80 aasta vanuses, enne surma andis ta veel järgijaile nõu olla hoolikas dharma täitmisel ning seejärel suundus ta nirvaanasse. Dalai-laama Dalai-laama on Tiibeti budistide usujuhi tiitel. Tiitel Dalai tähendab Tarkuse Ookean ning laama tähendab õpetajat. Usutakse, et dalai-laama on läbi aegade seesama. Dalai- laamade vaimset identsust seletab kaks erinevat taassünniteooriat. Esimese järgi sünnib surnud laama uuesti lapsena. 1950. aastal tungis kommunistliku Hiina sõjavägi
tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. · Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. · Elukorraldust määrasid umbes 227 reeglit · Nunnadel reegleid rohkem. · Varased mungad olid rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäid mungad paikseks ja moodustusid kloostrid Sümboolika · II sajandil oli üks põhilisi ja populaarsemaid budistlike sümboleid stuupa. · Kaheksa kodaraga ratast nimetatakse Dharmatshakraks ehk Dharma rattaks, see sümboliseerib Buddha poolt uue õpetuse ehk Seadmuse Ratta liikuma ja levima panekut. · Buddha pott ehk kerjakauss, Buddha Gautama aegadest. · Kerjakauss on munkluse ja munkade eluviisi sümboliks. · Merikarp sümboliseerib võimu, iseseisvust ja sõltumatust.
kristluse pealetung 1947 India iseseisvumine Ajalugu Veedad: ohvri-, palve- ja ülistuslaulud Brahma raamatud: tutvustavad, põhjendavad ja selgitavad veedasid Upanisadid: Brahma raamatute jätk ja täiendus. Püha pärimuse üleskirjutused: Mahabharata Hinduismi õpetus usk jumalatesse või ühte jumalasse (Brahman), kes võib avalduda eri vormides (kaasaarvatud materiaalsed asjad) ohverdamise oluliseks pidamine kastisüsteem: 4 kasti + puutumatud. Abielupiirangud. uuestisünd: dharma, aatman, moksa, karma, sansaara Õpetus Kolm teed: tarkuse tee (pühade tekstide uurimine); tegude tee (kohustuste täitmine); pühendumise tee (jumalateenimine). Neli sihti: maine jõukus ja edu; iha ja nauding; voorus ja moraal; vaimne vabanemine Olulisemad jumalad: Brahma, Siva (hävitaja), Visnu (looja) Hinduismi rituaalid Tempel annetuste, laulmise, palvetamise ja õpetamise koht. Pidevalt avatud. Pühasilp: "Om" Palverännak: sadu erinevaid paiku. Eri paik
* Sakti vägi/jõud, naiselik energia. * Looja Brahma * Säilitaja - Visnu * Hinduismi suurim traditsioon visnuism või vaisnava * Ustav ja tugev ahvide valitseja Hanuman * Visnu 8. kehastus Krisna. Rõõmus, tore ja vahetu laps. * Siva hävitaja ja armuline. Veedade jumal. * Hindu teine suurim traditsioon Saiva. (Jumalad Siva, Ganesa hea õnne jumal, Devi emajumal, Sakti vägi, Kali hävitusjumalanna) * Kohus, seadumus - Dharma * Tegu - karma * Tempel koht kus inimene kohtub jumalaga * Jooga ühendus. vaimne kirgastumine * Chakra energiakeskus * Svastika kaitsemärk, universumi märk, rahu märk * Om kõige oleva alus * Safi lese enese põletamine, kui mees on hukkunud ja lapsi ei ole * Lehm püha loom, elu allikas, Jumala kingitus, Maa sümbol BUDISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Selle traditsiooni keskseks ei ole Jumal. Tuumaks on kolmikaare: 1) Buddha
nunnad. ,,Tripitaka/ Kolmikkorv" is on jumalikud tõed. Neli õilsat tõde: 1.Elu on kannatus 2.Kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes.3.Kannatus lakkab kui elujanu on kustunud. 4.Elujanu kustutamisele ja valgustatuse saavutamiseni viib 8 osaline tee. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu ja omal jõul. udismis tähendab dharma tõde, mis on tõlgitsetud ja sätestatud Buddha Õpetuses see on ühtaegu nii tõde, õpetus kui pühakiri. Judaism tekkis 14000 aastat tagasi. Esimene monoteistlik usk. Sümbol taaveti täht. Jumal Jahve. Püha raamat on Vana testament. Kõige olulisem pühak on Mooses. Püha päev on laupäev. Kultushoone on sünagog. Jumalakäsitlus: inimene on jumala loodu ja on vastutav, Inimese kohustus on täita jumala seadust. Inimesekäsitlus : Jumal on õiglane kohtunik ja halastav isa.
sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja need jagunevad nelja seisuse vahel: braahmanid ehk preestrid, ksatsijad ehk valitsejad ja sõdurid, vaisjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid, suudrad ehk sulased ja teenijad. Mõned kastid jäävad ka seisustest välja. Sinna seisusesse kuulujad teevad kõige mustemaid ja põlatimaid töid, inimesed ei või neid puudutada ja neid kutsutakse seetõttu puudutamatuteks ehk roojasteks. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. India religioonides on olulisel kohal ahinsa ehk vägivallatuse idee. Seda kasutas edukalt Mahatma Gandhi, india iseseisvusliikumise vägivallatu vastupanu juht 20. saj I poolel. Budism Tekkis 6. saj eKr Kirde-Indias vastukaaluks brahmanistliku hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Rajaja oli ajaloolne isik, kuningapoeg Siddhrtha Gautama ehk Buddha. Õpetustekstid kirjutati üles sajandeid hiljem pärast Buddha surma. Kaanon, mis
Kaitseb nt peret kurivaimude eest. Voodoo pärit Beninist, levis Haiitile ja muutus seal omanäoliseks. Haiiti vodoule omane: possessioon, ohverdamine, mambod (vodou preestrinnad), märgid-sümbolid (vever), zombid. 4 5 INDIA USUNDID Etniline ja traditsionaalne usund, hõlmab elu sünnist surmani; tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Põhitunnus: igavene seadumus e. sanatana dharma Väga salliv usund, ainus nõue on pmst tunnistada veedade autoriteeti. Ajalugu: · Juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 30001500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. · Varajane faas: Veedade usund. ~1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse
Karmajooga. Pühad lehmad - lehm on elusümbol (maa ja India sümbol).Pole suuremat kuritegu kui lehma tapmine. Inimese jaotamine: õpilase aastad, pere aastad, metsa eraku, ränderaku aastad. Hindu tempel - jumalakujud (kuhu tuuakse ande, suitsutatakse lõhnaaineid) mille kaud näeb jumal inimest. Templite juures asuvad köögid, kus jagatakse süüa. Kujud ja jumalapildid kuuluvad ka kodudesse. Kodu kõige puhtam ja püham paik on köök. BUDISM (14. dalai laama) Buddha - õpetaja. Dharma - õpetus. Shanga - kogukond. Dharma - neli õilsat tõde: 1) õilis tõde kannatusest 2)tõde kannatuse põhjusest (lõbujanu, elujanu, surmajanu) 3) tõde kannatuse vaibumisest 4) tõde teest kannatuse vaibumisele. Oleva kolm tunnust: püsitus, kannatus, minatus /isetus. SANGHA Theravaada (väike kk) - nirvaanasse jõuavad vaid mungad (hinajaana). Buddha on õpetaja. Arhat - ideaaö, kes sammub Buddha õpetusjälgedes. Anatman - minatus. Tipitaka - õpetus, pühakirja kaanon
aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Erinevalt paljudest teistest usunditest ei ole raamat/tekst iseenesest püha, püha on see siis kui keegi seda ette kannab. · Neli vedat : 1) Rg veda - hümnid erinevatele jumalatele. Värsitarkus.
Kordamisküsimused: Hinduism I 1. Mis on hinduism ja kuidas seda nimetatakse sanskriti keeles? Sõna hindu (sanskriti keeles sindhu) on pärsia sõna ja tähendab "jõge", kuna Induse jõe org oli tihedalt asustatud. Hinduism on India traditsiooniline usund hindu dharma. 2. Kuidas nimetavad hindud ise oma usku sanskriti keeles ja mida see tähendab? Hindud ise nimetavad oma usku "igaveseks õpetuseks" või "igaveseks seaduseks" sanatana dharma. 3. Nimetage kaks Induse jõe orus võrsunud kultuuri: Harappa kultuuri õitseng dateeritakse aastatega 2200-2100 eKr. Mohendjo Daro kultuuri dateeritakse aastatega 2400-2160 eKr. 4. Kes olid Põhja-Indiasse tunginud rändrahvad, kust nad tulid ja millal? Umbes 1500 aastat eKr tungisid Iraanist mitme lainena Põhja-Indiasse nomaadlikud aarialased ehk aarjalased (sanskriti keeles tähendab arja resp. arya "isandat", hiljem "õilis"). 5
pidutsetakse ja päeval paastutakse olla kuni 4 Jumal Allah (ei tohi olla haige, rase või kurnaval naist rännakul) 9. kuu aastas Hiduis 900 mln Üks lõpmatu Sanatana Hing taaskehastub 84 000 x hinge Kujunes Veedad- India Tempel m ülim olend, dharma seisund surmahetkel mõjutab veedaõpetus usundi vanim India kellel on mitu lõplik tõde; järgmist kehastumist e baasil; kirjalik mälestis; erinevate Lõuna- identiteeti iidne usund moka ümbersünnist vabanemine; rõhutab sisaldavad loitse, hindu Aasia on võimalik vaid siis, kui reinkarnatsi palveid, laule jumalate
Idamaised usundid Eestis Ilmo Au ja Ringo Ringvee "Kirikud ja kogudused Eestis", 2000 Budism · VI V saj eKr elanud Gautama Siddharta (ka Sakjamuni) õpetus neljast õilsast tõest: on olemas kannatus; kannatusel on põhjus; kannatusest on võimalik vabaneda (vabanedes kannatuse põhjusest); kannatusest vabanetakse õilsa 8-osalise tee kaudu (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine) Vend Vahindra · Kodanikunimi Karl Tõnisson (Karlis Tennisons), sündis 1873 Põltsamaa lähedal, suri 1962 Myanmaris (Birma). Friedrich Voldemar Lustig · Sündis 1912 Narvas ja suri 1989 Yangonis (Birma). · 1930 lahkus koos Tennisonsi (Vahindraga) Eestist. Vennaskonnad I · Eestimaa Budistlik Vennaskond 1984 1988, ühenduses tiibeti budistliku kloostriga Ulan Ude lähedal, rajas Läänemaale kolm stuupat ja ühe Pärnumaale. Vello Väärtnõu saadeti NSVL v...
1. kõigi kuue meele (sealhulgas mõtlemine) kaudu saadav nauding, 2. lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma, 3. väärusk, 4. nõmedus e. teadmatus (rumalus). Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb); 2. kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva ebakindlusega) 3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada). Budalased ise nimetavad end ka dharma järgijateks või ka virgumisele viiva õpetuse järgijateks. Ammu enne protsessilise maailmapildi välja kujuneeist tänapäeva füüsikas või filosoofias oldi budismis arusaamisel, et eksistentsi juhttunnuseks on protsessiline kulg, muutuvus, üleminek ühest olekuvormist teise. Kõik tekkinu areneb, muutub ja kaob kunagi. Nähtuste püsikindlus ja ürgkehtivus on näiline. Mingil ajahetkel kindlas kohas ainuõigena näiv osutub teisel ajal või teises kohas illusoorseks ja vääraks.
jumalat, siis see teeb temast muslimi). Almuste andmine ehk zakat (tuleb anda almusi ja palveid, et mitte muutuda uhkeks). Paast ehk thaum (kuuaasta üheksas kuu on Ramazan ehk paastukuu). Palverännak ehk hadz, mida peavad kõik kord elus tegema. Sunna, mis sisaldab jutustusi ehk hadithe lood sellest, mida ütles ja kuidas käitus Muhammed. Dhimma leping kristlusele ja judaismile on järjeks islam, sp olid nad kaitse all. BUDISM Budismi algus 568/563 544/583 eKr. Dharma. Budism ütleb, et kõik, mida näeme, kuuleme, katsume on illusioon ehk maya. Illusioonses maailmas toimub ümbersünd, eksistentsi ahel samara. Ahimsa ehk vägivallatus (kui mõtled, et tapad, siis oled juba mõrvar). Meditatsioon ehk dhyana. Kloostri reeglistik vinaya. Budistlik kogukond on loodud selleks, et eirata kastisüsteemi. Karman idee sellest, et sinu teod, sõnad ja mõtted mõjutavad sinu seda ja kõiki järgmisi eksistentse. Buddha õpilased ehk arhantid
Kirgastudes sai temast Buddha (kirgastunu, virgunu, enne oli Siddharta Gautama) Pärast kirgastumist otsis oma õpilased üles ja pidas neile jutluse, pani liikuma dharma-ratta, mis on kaheksa kodaraga ratas. Jutluse pidas ta Sarnathis. Õpilastest said uue budistliku kogukonna, mungavennaskonna liikmed (sangha kogudus). Buddha kirgastus 40-aastaselt, suri 88-aastaselt. Ülejäänud elu jutlustas ta, asutas mungakogudusi. Kolm budistlikku kalliskivi: buddha, dharma, sangha. Õpetus. Buddha vormistas oma õpetuse ravimiretsepti meenutavana: sümptom, diagnoos, prognoos, ravi. Dharma seisneb neljas üllas tões: 1. Kõigi olendite maine eksistents on kannatus (duhkha vilets riisitoit, vastand sukha). Ka õnnehetked on kannatus, sest inimene teab, et ühel hetkel need lõppevad. Kannatus on ka lahusolek millestki meeldivast. 2. Kannatusel on konkreetne põhjus, trsna janu, tungid, ihad. 3. Prognoos: lakkamine on võimalik
Siirderiitused · Usuline pöördumine ( konversioon) nähtus , milles isiku personaalsus ja tõelisuse kogemine muutuvad. Usuline pöördumine muudab niihästi inimese arusaama endast kui tema arusaama enda kuulumisest sotsiaalsesse keskkonda ( Meredith McGuire) Eetiline dimensioon · Eetika ja ususeadus Sariaat usuline seadusraamistik islamis koraan ja prohveti pärimus ( sunna) Halaka juudi usu seadus Dharma Ühiskond ja institutsioonid · Kogukond Kristlik kirik Budistlik sanga Islami umma Sikhi khalsa · Preester, samaan, prohvet, guru, rabi jt · Religioosne institutsioon · Religioon reprodutseerib ühiskondlike institutsioonide kaudu ( D. Hervieu-Leger) · Emilie Durkheim (1858-1917) Religioon kui ühiskonna liim · Religiooni teisenemine · Tänapäeva Läänemaailm Post traditsionaalne maailm ( D
Budism Budism on maailmareligioonidest üks vanimaid. Budism sai alguses 563-483 eKr Põhja-Indias elanud kuningapoja Siddharta Gautama õpetusest. Kui Gautama nägi maailmas valitsevat kannatust, loobus ta oma rikkusest ja perekonnast ning läks rändama ja süvenes mõtlusse. Kolme aasta pärast jõudis ta ärkamiseni ehk täieliku teadmiseni maailmas valitseva kannatuste põhjustest. Ta sai buddhaks ehk "virgunuks". Gautama hakkas kuulutama oma õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest. Buddha õpetus ehk dharma algab "nelja õilsa tõe" ja "kesktee" kuulutamisega. Neli õilsat tõde: On olemas kannatus, mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis ehk sansaaras. Kannatusel on põhjus, mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). Kannatusest on võimalik vabaneda selle põhjuste kaotamise...
omaoleku ehk ise puudumisele. Inimese kirjeldamisel tähendab see, et puudub see, mida nimetatakse iseks ehk minaks. "Mina" on vaid asesõna, kuid sellega määratletav on pidevalt muutuv koostisosade (skr skandha) kogum. Selle pidamist püsivaks ja selle järele haaramist peetakse aga budismis kannatuse põhjuseks. Kolm kalliskivi Kolm kalliskivi (skr triratna, pl.k. tiratna) on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks (skr: araa) ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Skjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid, aga ka kõiki
hääbuma. · Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. · Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias. Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. · Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Budistlikud sümbolid · Budismis on oluline koht sümboolikal. stuupa · Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. · II sajandil hakkasid budistid ehitama suuri kloostreid
hääbuma. · Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. · Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias. Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. · Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Budistlikud sümbolid · Budismis on oluline koht sümboolikal. stuupa · Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. · II sajandil hakkasid budistid ehitama suuri kloostreid
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda ni...
Õige eluviis Õpetuse põhimõisted: Neli õilsat tõde · 1. tõde: kannatusest · 2. tõde: kannatuse põhjusest · 3. tõde: kannatuse lakkamisest · 4. tõde: kannatuse lakkamisele viivast teest. · See tee on õilis kaheksaosaline tee Õpetuse põhimõisted: Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi (triratna) on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti Virgunu ehk buddha Seadmus ehk dharma Kogudus ehk sangha Õpetuse põhimõisted: Sansaara ja nirvaana · Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda · Nirvaana on tee siht: seisund, kuhu soovitakse jõuda · Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu Budistlik eetika · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest · 4
Richard Riispere 12B Jõudmaks selgusele võimalikus, peab taotlema võimatut Salingeri jutustuses ,,Kuristik rukkis" on peategelane Caulfield omamoodi tegelane, sest ta kritiseerib täiskasvanuid, kes on üles kasvades kaotanud oma lapsepõlve omapära ja sulandunud massiühiskonda, mis on tegelikult võlts ja paheline. Holden otsustab, et tema ülesandeks on püüda lapsi kuristikuga rukkipõllul, et nad ei langeks täiskasvanute masendavasse maailma. Kuigi peategelane on nagu must lammas kõigi seas ja tundub, et keegi tema mõttekäiku ei jaga, on ta siiski sihikindel oma missioonis. Tema ajaloo õpetaja Pencey koolis, kust ta välja visati, õpetab teda: ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." Igal pool surutakse reegleid ja norme peale. Kui koolis üks poiss kõnekunsti tunnis üritas rääki...
· 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Erinevalt paljudest teistest usunditest ei ole raamat/tekst iseenesest püha, püha on see siis kui keegi seda ette kannab. · Neli vedat : 1) Rg veda - hümnid erinevatele jumalatele. Värsitarkus. 2) Atharva veda osa proosas, osa värsivormis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
