(palju v6imsam kui kristlik paradiis) Buddha sureb 80 aastaselt ja tema viimased s6nad on 2rge lootke abi kelleltki teiselt peale iseenda. Kaks koolkonda mis hakkavad seda j2rgima 1) Hinajana vanameelne, v2idab et 6petus on muutumatu, edasiarenemat 2) Mahajana v2idab et B. 6petus areneb edasi nii nagu inimestel vaja on Budistlik 6petus toetub kolmele nn kalliskivile 1) Budda k6rgem valgustatus 2) Dharma aitab j6uda valgustatu seisundisse 3) Sangha need, kes usuvad Buddat 6petus maailmast Loka (maailma k6iksus) haarab enda alla inimese elu kuni surmani ja kosmoseni. Kosmos tohutu galaktikasysteem kus on h2sti palju erinevaid galaktikaid, k6ik yhinevad kokku yhiseks metagalaktikaks Loka h6lmab k6ike. Budda n2gigi metagalaktikat seal n2gi korraga nii minevikku kui tulevikku Budismis on v2ga olulisel kohal sygavus e. isiklik kogemus. Sellel on kolm tasandit
2. Mis on religioon? religio "sidumine" religare "sidumine" relegere uuesti lugemine, uurimine või taastõlgendamine 1) Raamatureligioon raamatu-keskne religioon 2) Pärimus-religioonid Religiooniteadlased uurivad religiooni sisu, sotsioloogid religiooni mõju. Usk eri religioonides. 1) Aafrika usk on muu eluga väga tihedalt seotud (usku peetakse traditsioonist ja ühiselust eraldamatuks) 2) Hinduism usu keskseks mõisteks on "dharma", mis tähendab elujuhist. (inimese vaatevinklist on "dharma" eetilised nõudmised, ühiskondlikku asendit sätestavad reeglid kui ka eluetappe puudutavad seadmused.) 3) Budism usu keskseks mõisteks samuti "dharma", mis budismis käsitletakse kui tõde maailma loomusest. 4) Hiina "jia" õpetus, põhimõtted "jiao" õpetuse, põhimõtete järgimine 5) Judaism usk on tihedalt seotud pühade tekstide usaldamisega
BUDISM Budism Budismi määratletakse erinevalt. Mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist, teised näevad selles aga põhiliselt filosoofiat. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat. Idamaade budistid ei räägi tavaliselt üldse ,,budismist", nemad ütlevad ,,Buddha-dhamma" või ,,dharma" Budismi ajalugu Traditsioonilise dateeringu järgi on budism 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia. See on üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse alused Budism ei ole teistlik õpetus nagu näiteks kristlus. Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Budismi õpetustest tuntuimad on neli õilsat tõde ja kaheksaosaline tee.
puhkenud Induse kultuuri Rajaja puudub Levinud Indias Suuruselt kolmas usk Mõiste algul geograafiline, hiljem religioosne 4 suunda: visnuism, sivaism, saktism, smartism 6 koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta Väga salliv Pühakirjad Shruti ja smriti Veedad-rigveda, samaveda, atharvaveda, yajurveda Brahma raamatud Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Elu 4 etappi Kastisüsteem
Buddha kaelal on kujutatud alati kolme joont, mis tähistavad Buddha sügavat ja kõlavat häält, mis kuulutas Dharmat. Seda seostatakse merikarbiga, mis väljendub Buddha hääletoonis ja sõnumis. Tänapäeval on merikarbil puht rituaalne funktsioon budismis, kus tema heli annab märku kloostris templisse kogunemisel ,tal on oma kindel koht rituaalides koos teiste pillidega ja kasutatakse merikarpi ka templis altaril veemahutina. · Dharma (sanskriti k 'seadmus', 'õpetus') on India usundite keskne mõiste, mis tähendab nii kõiksuse toimimise aluspõhimõtteid kui nendega kooskõlalist õiget elamisviisi. Dharma on asjade ja sündmuste sisemiselt omane tõeline reaalsus, mis vastandub ainelise maailma näitavatele asjadele ja mille poole pöördumine võib tuua rahulolu meelele. Dharma võib avalduda inimese elus ja teguviisis õigluse ja voorusena.
Budism Märjamaa Gümnaasium 8B Hanna-Liisa Hannus 2013/2014 Budism • Idamaade budistid ei räägi tavaliselt üldse “budismist”, nemad ütlevad “Buddha-dhamma” või “dharma” • Budism on üks vanim maailmareligioonidest. • Budismi rajajaks on Indiast pärinev munk Siddhartha Gautama. Õpetuse alused • Budismi õpetusest tuntumad on neli õilsat tõde ja kaheksa osaline tee. • Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. • Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) • Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk Valgustumine
Teadvuse Eesti Kogudus (Tln, Tartu). Igapäevase usuelu juurde kuulub ka nn Hare Krišna mantra kordamine ja elu pühendamine jumal Krišnale Oluline taimetoitlus, õpingud vaimse õpetaja juures, mõned pühendunud elavad templite juures, teised perekonnaelu. Liikmed käivad usulistel rongkäikudel, kandes indiapärased rõivaid ja lauldes mantrat. Budism: Pühakiri. Budismi pühakirjaks on tripitaka (kolm korvikest) suutrad-kogum Buddha kõnesid, reeglid, dharma(abidharma-kõrgeima õpetuse kogum) *suutrad-evangeeliumid *reeglid *dharma-lisa, filosoofilised tõlgendused, abi Uuestisünniahel ja mokša. 2 ratast: Samsara ratas-uuestisünniahel Dharma ratas-õpetuseahel Samsara ring ja Dharma ring. Samsara ring - Dharma ring - Siddartha Gautama virgumise lugu. Siddharta oli kuningapoeg, kellele ennustati et kui ta näeb vanurit, haiget, askeeti ja surnut, siis valib ta kuningaks olemise asemel mõtluse ja vaesuse. Ta eraldati muust
leidsid. · Hinduks saab ainult sündides ning see pole vabatahe vaid sündimine sellesse seisusesse · Selles religioonis on mitu tõde, samas nad on vastuolulised ja ühel ajal kehtivad · Hinduismi ja Indiat ei ole võimalik üksteisest eraldada · 2001a toimunud rahvaloenduse järgi o 80-81% hindud o 12-13 % moslemeid o 2 % kristlasi o 2 % shike o 0,8% budiste · Vägivallatuse printsiip ahimsa · Hinduismi ühisjooned o Dharma seadmus o Veda - pühakiri, loodud 1500-500 ekr , koosneb mitmest kihistusest Veda Brahmaan selgitus preestritelt Upamisad Surra o 4 erinevat Vedat Rg hümnid jumalustele Atharoa loitsud Yajum ohvrirituaalide kirjeldus Suma laulud, hümnid, mida rituaalidel kasutatakse
Rebekka Mäng » Tekkis Indias » 5-6 sajand eKr » Õpetuse rajaja Sakjamuni ehk buddha » Buddha õpetus ehk dharma e. seadmus » Pärines Põhja-India valitsejasoost » Sai buddhaks ehk virgus 35-aastaselt » Hakkas õpetama ja rajas koguduse » Ülejäänud elu pühendas õpetamisele » Rändas ringi mööda Bihara osariiki » Õpetas suuliselt » Esimesena pandi kirja õpetus 1. saj eKr » Ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus » Kannatuse kaotamiseks 8-astmeline tee Õige vaade Kavatsus Jutt Tegu Eluviis Püüdlemine Mõtlus
- Seletamisvajadus - Hirmutati (aukartus) - Mõtte tekkimisega seotud - Võimutahe - Elava laiba usk - Kõrgema jõu aktiivsus HINDUISM Atman inimese hing/vaim, mille eesmärgiks on sulandumine Brahmanisse Brahman Brahman on kõiksus, absoluut, kuhu kõik elav tagasi püüdleb. Trimorti jumalate kolmik /(Visnu, Siva, Brahma) Sansara ümbersündide ahel, kuhu kõik sisse on haaratud. Püüeldakse surma / Brahmanisse, mitte ei ihaleta uut elu (uus elu = järjekordsed piinad) Dharma jumalik maalimakord ja seadused, millega on määratud iga indiviidi kohustused (seadumus) ja millega tagatakse maailma tasakaal ning funktsioneerimine (mõistusinimene puhul on Dharma mõistmiseks pühakirjade uurimine, tunneteinimesele jumalad ja tahteinimesele askees) Moksa atmani jõudmine/elutee Brahmanisse Rigveeda autoriteetne osa India pühakirjas Sadhu viimane etapp hindu elus enne Brahmanisse jõudmist, askees, sadhu on
". Tuleb aru saada, et teisi abistades aitame ka iseennast, saame teadmisi ühiskonna varjupoole kohta ning tõstame enesetunnet, olles samal ajal eeskujuks ka tulevasele põlvkonnale. Tõeliseks eeskujuks heategevuse sektoris on näiteks meie enda valla kodanik Urmas Sõõrumaa. Tänu temale on meie vallas toimunud mitmed edasiminekud-eelkõige on olnud suur panus just haridusega seotud valdkondades. Tema poolt asutatud heategevusfondi Dharma tegevus hõlmab aga kogu Eestit. Selle fondi eesmärgiks on aidata hättajäänud lapsi. Tema tegevusviis võiks olla eeskujuks nii ettevõtjatele kui ka teistele, kes hoolivad kaasinimestest ja kellele on tähtis meie rahva ja riigi tulevik. Dharma poolt kogutud toetuse sihtrühmadeks on kuus erinevat gruppi: lasterikkad pered, majanduslikes raskustes lastega pered, erivajadustega lapsed, lastekodulapsed, projekt ,,Aitame alustada elu" ja maakoolide lapsed
Ta nägigi ja hakkas askeediks, aga see ei aidanud. Läks Bodhi-puu alla mediteerima, kuni saab valgustatuse. Saigi valgustatuks e. Buddhaks. 4 üllast tõde: 1. tõde kannatuses elu ongi kannatus 2. tõde kannatuse põhjusest kannatusel on põhjus, võrgutatus 3. tõde kannatuse lakkamisest 4. tõde teest kannatuse lakkamiseks (õilis 8-osaline tee kesktee, milles tuleb vältida äärmusi) Lunastusõpetus Lunastusseisund nirvaana (tühjus) Dharma Samsaarast saab välja vaid enda pingutusega, ainult mungad võivad välja pääseda. Jumalatel puudub roll inimese lunastuses. Inimene võib nirvaanasse jõuda ainult läbi 8-osalise tee. Kausaalsus põhjuslikkus, kõik asjad on millegi poolt põhjustatud AVIDYA teadmatus, nõmedus Kolm kalliskivi, millele toetub · Buddha · Dharma e. õpetus · Sangha e. kogudus Pühakiri: ,,T(r)ipitaka", tähendab kolme korvi õpetust. Meetodid:
ümbersünnini. Uuestisünd on selleks, et oma karmat täiustada. Siinkohal kirjutaks ühe lõigu hindude ühest eeposest ''Mahbhratast'': ''Nii nagu inimene viskab minema kantud rõivad ja paneb selga uued, viskab kehastunud hing minema ärakasutatud keha ja võtab uue. Teda ei haava relvad, teda ei põleta tuli. Teda ei tee märjaks vesi, teda ei kuivata tuuled. Hing on alati ühesugune: avaldamatu, tajumatu, paigalolev.'' Karma on lahutamatu dharmast ja sansaarast. Dharma võib tähendada nii ühiskondlikku korda kui ka kosmilist korda, kuid samahästi võib see osutada üksikisiku käitumisele ja hoiakutele. Dharma juhatab hindusid mitmete vooruste juurde, nende hulgas kaastunne, andestamine, heategevus, tarkus, õigus. Lihtsamail tasandil tähendab see inimeste religioosseid ja ühiskondlikke kohustusi, mida ta peab täitma vastavalt oma seisundile ja elujärgule. Näiteks
[email protected] 2. november 2016. Budismi põhimõisted Dharma – seadmus, Õpetus Sangha – budistlik kogudus Tripitaka – Kolmikkorv: Kloostrireegel, Buddha jutlused (suutrad) , abhidharma (Buddha jutluste kommentaarid) Suutra – „juhtlõng“ Tantra – (sala)õpetus Neli üllast tõde Kaheksaosaline tee Sansaara – ümbersünniahel Karma – teo ja tagajärje seadus Nirvaana - vaibumine Buddha nimed: Buddha - Virgunu Siddhartha Gautama Sakyamuni – Õpetlane sakya hõimust Bodhgaya „Virgumise koht“ linn Põhja-Indias
kuuluvust Hiinale ning nõustuti iseseisva haldusüksuse loomisega, mille juhiks on Dalai Laama. (BBC kodulehekülg, 06.01.2017) 10. märtsil 1959. aastal toimusid Tiibetis sündmused, mis lõppesid XIV dalai-laama Tenzin Gjatso siirdumisega pagulusse, mis nüüdseks on kestnud juba üle poole sajandi. Koos dalai-laamaga lahkus maalt hulk edumeelseid tiibetlasi. (Herkel 2013. 06.01.17) 4 Kultuur Tiibeti budism Esimesed dharma-tekstid ühes mantrate ja kuldse stuupaga ilmusid müstilisel kujul Tiibetisse kuningas Lhato Thori valitsemise ajal l. Kuningale ennustati, et 5 põlvkonna pärast tuleb isik, kes nende esemete tähendust mõistab. (Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia 2016. 06.01.2017) 7.sajandil hakkas valitsema esimene dharma-kuningas Srongtsen Gampo, Avalokitesvara kehastus. Ta ühendas Tiibeti ühtseks riigiks ja lõi konstitutsiooni, mis põhines budistlikul eetikal
üleminekurituaalid, usulised pühad, loomade austamine. Kastisüsteem. Peamised kastid: 1. Braahmanid - preestrid 2. Ksatrjad - ühiskonna administratiivne aristokraatia 3. Vaisjad - tegutsevad põllumajanduses, kauplemises ja käsitöös 4. Suudrad - kõikide eelmiste kastide teenijad Väljaspoole kaste jäävad "puutumatud", kõrgemasse kasti kuuluv hindu võib tunda end roojasena juba üksnes tolle inimese varjust, mis temale langeb. ¤ Dharma ehk jumalik kord - igaühel on oma jumalik dharma, mis määrab kindlaks tema kohustused ja ülesanded. Uuenduslikud liikumised. Mahatma Gandhi tuntuim, arendas välja õpetuse vägivallatust vastupanust. Selle algallikaks olid hinduistlik-dzainistlik ahimsa põhimõte, Jeesuse tegevus ja mäejutlus ning Tolstoi teosed. Kastid nimetas "Jumala rahvaks". Teda nimetati ¤ mahatma - suur hing
- Praktiseeris budismi, katsetas paljusi narkootikume. - Stiil - biitnikud - 1950ndail tuli ameerika kirjandusse uus põlvkond - Beat Generation. - Püüe vabastada kirjandus akadeemilisusest e. tuua see “tänavale”. - Vihkasid ameerika elulaadi. - Looming anarhistlik ja vahetu, kirja pandud narkootikumide, džässi, seksi või spiritismi abil teravdatud tajuga. Tuntumad teosed - “Teel” (“On the road”) - “The Dharma Bums” - “Big Sur” - “The Subterraneans” - “Visions of Cody” “Teel” - Kirja pandud spontaanses proosas e. “esimene mõte on parim mõte”. - Mässumeelne ja äge energia kirjutamisviis mõjus tolaegsele noorsoole jõuliselt ja vahetult. - Kriitikud tegid romaani maatasa. - Ta armastas kirjutada teadvustamatult, pooleldi transiseisundis. Kasutatud allikad http://studiomosaic.org/wp-content/uploads/2014/12/jack_kerouac_2114480244.jp eg https://et.wikipedia
Vigala Sass, rahva hulgas tuntud ravitseja ja maausuline. 19841985 aastal ehitati kolm stuupat Läänemaale, Haapsalu lähedale. Taola poolt on rajatud siiani ainukesed Eesti stuupad. Tõlgiti suur hulk budistliku kirjandust eesti keelde. Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus "Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus" , Eesti Nyingma, Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade kohalik osakond, budistlikku kirjandust väljaandev Dharma kirjastus, Budismi Instituut ja Eesti- Tiibeti Kultuuriselts. Tallinnas on budistlik tempel.
Pärast pikka aega kestnud meditatsiooni Põhja-Indias Varanai lähedal tänapäeva Bodh Gaya jõudiski ta virgumisele, ning sai budaks (buddha) ehk virgunuks.Budism õpetuse järgi oli enne Siddhrthat elanud meie maailmas juba neli nn maist budat: Dipankara, Krakutsanda, Kanakamuni ja Kasjapa.Saavutanud Valgustatuse ehk virgumise, hakkas Buddha kuulutama enda õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest. See õpetus ehk dharma algas nelja õilsa tõe ja kesktee kuulutamisega. Neli õilsat tõde avaldas Buddha esmalt väikesele askeetide rühmale India linna Varanasi lähedal asuvas Sarnathi Hirvepargis. Buddha õpetas kasvavat budistlikku munkade hulka umbes 45 aastat, kuni oma surmani 80-aastaselt.
. Kõigil neil on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline ja filosoofiline. Hinduismi juured ulatuvad umbes 3000 eKr Induse kultuuri. Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liidetud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad mõisted on dharma(seadmus, isiklik ja üldine eetika, kombed ja kohustused), sansaara (ümbersündimine), karma (tegutsemine, põhjuslikkus) ja mokša (vabanemine ümbersündide ahelast). Teoloogilisi käsitlusi on hinduismis mitmesuguseid. Hinduistlik jumalateenistus on individuaalne. Seda viiakse läbi kodus, looduses või templis. Templiteenistuse oluliseks osaks on
Vedanta India filosoofiline suund, kus mõistes kuidas asjad tõeliselt on saavutatakse vabanemine(uuestisünnitsüklist). Vabanemine e moksa, uuestisünd e Sansaara e reinkarnatsioon. Uuestisünni tsüklist vabanemiseks on mitu võimalust. 1. Tegelemine karmaga põhjuse ja tagajärje seadus see, kes sa olid eelmises elus, mõjutab sind ka järgmises elus. Karma isetu tegu, tegusid tehes mõtled teistele ja ümbritsevale. 2. Jooga jaguneb: vaimne ja kehaline pool. 3. Dharma aasama varna. Dharma - millele hinduism tugineb seadmus/kohus(dharma) miks asjad on nii nagu nad on. Varna seisus, kuhu inimene sünnib (sünnib hindu ühiskonna peamiseks osaks) Aasram erakla, mis tavaliselt on tekkinud mingi pühamu ümber ja kus tegeletakse vaimse tervise arendamisega. Hiljem lisandusid sanjaasid erak, rändajad, kelle ainus eesmärk on moksa. 2. Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud(1000-800ekr.) 3
Usundilugu Budism 2 Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.
Shakti – jumalik energia Īšvara – Isand (Issand) Polüteistlik, panteistlik, monoteistlik, monistlik Jumalused: Višnu Avataara – Višnu ilmumiskuju maa peal Rāma Krišna Šiva Ganeša Pārvatī Kālī Durgā Hanuman šakti ja tamas – loov vägi ja kaos Kama - armastusjumalanna Lingam - meessuguliige Yoni - naissuguliige brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing sansaara – (tiirlemine) - ümbersünniahel karma – (tegu) – teo ja tagajärje seadus dharma – seadmus, seadus, kohustus mokša – vabanemine (ka orgasm) Tähtsamad filosoofiad: Vedānta filosoofia – „veedade lõpp“ - Teadmiste tee - Tegude tee - Armastuse tee (bhakti) Šankara Sānkya Jooga (rajaja Patanjali) - Radžajooga - Mantrajooga - hathajooga Püha linn Varanasi (Benares) Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm Casta port. ´seisus´
Hinduism on väga salliv. Ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline. Suunad ja koolkonnad Hinduismi suunad: 1. višnuism 2. šivaism 3. šaktism 4. smartism Hinduismi koolkonnad: 5. nyaya 6. vaisheshika 7. sāmkhya 8. jooga 9. mimansa 10. vedaanta Teoloogia Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liidetud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad: dharma - seadmus; eetika - kombed ja kohastused; sansaara - ümbersündimine; karma - tegutsemine, põhjuslikkus; mokša - vabanemine ümbersündide ahelast. Kultus - Hinduistlik jumalateenistus Inimese elus on 4 etappi: 1. Õppimise aeg ehk lapsepõlv; 2. Kodu ja pere loomise aeg; 3. Erakuna elamise aeg; 4. Kerjusaskeedina rändamise aeg. Hinduistliku ühiskonna erapära Kastid - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust
Usklik võib palvetada mõne teise jumala poole, kui tema elus on periood, kus ta vajab abi sellelt konkreetselt jumalalt. Hindud usuvad ka Samsaarasse, mis on pidev sünni- ja taaskehastumise tsükkel, ja karmasse, põhjuse ja tagajärje seadusse, mis ühendab meie praegust elu tulevase taassünniga. Hindud loodavad saavutada head taassündi praegust elu hästi elades ja seeläbi head karmat kogudes. Selles protsessis on oluline dharma idee sellest, mis on õige nii rituaalses mõttes kui igapäevaelus. Usklikud püüavad dharmat ehk moraalistandardit järgida nii hästi kui võimalik. Kuid sansaarast on 5 võimalik välja pääseda moksa saavutamisega, mida ,, Bhagavadgita" kirjeldab kui vabadust klammerdumisest oma keha külge, vabadust vihast, surmast ja isegi karmast. 1.6. Eetika, moraal ja seadus Hinduismi eetika põhineb karmal, põhjuse ja tagajärje seadusel, ja dharmal, õigel moraalsel teel,
11. Mahabharata ja Ramajaana india eepos. 12. Puraanad - lihtsamale rahvale hinduismi põhivarad kirja pandud. 13. Suutra mõttesalm, käsiraamat, õpik. 14. Tantra salaõpetus. 15. Brahman on isikuühtne maailmahing. 16. Atman igas olendis individuaalne mina. 17. Sansaara alguseta tiirlemine ümbersündide ahelas. 18. Mahsa ehk vabanemine. Ülim vaimne tee, mis vabastab sansaarast ja aatman samastub brahmaniga. 19. Dharma seadmus, ühiskonnas toimumise reeglite kogum, mis peegeldab hinduismi nelja elustiili. 20. Karma tegu, üldise põhjuslikkuse ilming teo ja selle tagajärje vahel. 21. Puudza austusavaldus või ohverdus jumalatele. 22. Mantra loits, lause või silpide kombinatsioon. Maagiline vägi. 23. Mandala ringikujuline põhiplaaniga kahe või kolmemõõtmeline sümboldiagramm rituaalides. 24. Jooga ühendamine. 25. Karma jooga igapäevane tegutsemine. 26
sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, Virgumisele eelnes väga hirmussuri nägemus, Buddhakusningteda ründas siirdus Mara, "kurjuse kehastus", nirvaanasse. "dharma vaenlane". Mara keelitas teda tõusma ja järgima oma seisusekohast teed (dharmat), "printsil ei sobi elada kerjusena". Kuna meelitused ei kandnud vilja, vihastas Mara ja kihutas kõik oma käsilased tulevase Buddha mediteerimist segama. Öö laskudes puhusid rajutuuled ja maa vappus, kuid Mara deemonid ei häirinud tulevast Buddhat rohkem kui lapsukesed vallatus mänguhoos. Mara deemonid raevusid, nad loopisid mäesuurusi kive, puid, kirveid ja leegitsevaid palke
tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. · Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. · Elukorraldust määrasid umbes 227 reeglit · Nunnadel reegleid rohkem. · Varased mungad olid rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäid mungad paikseks ja moodustusid kloostrid Sümboolika · II sajandil oli üks põhilisi ja populaarsemaid budistlike sümboleid stuupa. · Kaheksa kodaraga ratast nimetatakse Dharmatshakraks ehk Dharma rattaks, see sümboliseerib Buddha poolt uue õpetuse ehk Seadmuse Ratta liikuma ja levima panekut. · Buddha pott ehk kerjakauss, Buddha Gautama aegadest. · Kerjakauss on munkluse ja munkade eluviisi sümboliks. · Merikarp sümboliseerib võimu, iseseisvust ja sõltumatust.
1947 India iseseisvumine Ajalugu Veedad: ohvri-, palve- ja ülistuslaulud Brahma raamatud: tutvustavad, põhjendavad ja selgitavad veedasid Upanisadid: Brahma raamatute jätk ja täiendus. Püha pärimuse üleskirjutused: Mahabharata Hinduismi õpetus usk jumalatesse või ühte jumalasse (Brahman), kes võib avalduda eri vormides (kaasaarvatud materiaalsed asjad) ohverdamise oluliseks pidamine kastisüsteem: 4 kasti + puutumatud. Abielupiirangud. uuestisünd: dharma, aatman, moksa, karma, sansaara Õpetus Kolm teed: tarkuse tee (pühade tekstide uurimine); tegude tee (kohustuste täitmine); pühendumise tee (jumalateenimine). Neli sihti: maine jõukus ja edu; iha ja nauding; voorus ja moraal; vaimne vabanemine Olulisemad jumalad: Brahma, Siva (hävitaja), Visnu (looja) Hinduismi rituaalid Tempel annetuste, laulmise, palvetamise ja õpetamise koht. Pidevalt avatud. Pühasilp: "Om" Palverännak: sadu erinevaid paiku. Eri paik
* Sakti vägi/jõud, naiselik energia. * Looja Brahma * Säilitaja - Visnu * Hinduismi suurim traditsioon visnuism või vaisnava * Ustav ja tugev ahvide valitseja Hanuman * Visnu 8. kehastus Krisna. Rõõmus, tore ja vahetu laps. * Siva hävitaja ja armuline. Veedade jumal. * Hindu teine suurim traditsioon Saiva. (Jumalad Siva, Ganesa hea õnne jumal, Devi emajumal, Sakti vägi, Kali hävitusjumalanna) * Kohus, seadumus - Dharma * Tegu - karma * Tempel koht kus inimene kohtub jumalaga * Jooga ühendus. vaimne kirgastumine * Chakra energiakeskus * Svastika kaitsemärk, universumi märk, rahu märk * Om kõige oleva alus * Safi lese enese põletamine, kui mees on hukkunud ja lapsi ei ole * Lehm püha loom, elu allikas, Jumala kingitus, Maa sümbol BUDISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Selle traditsiooni keskseks ei ole Jumal. Tuumaks on kolmikaare: 1) Buddha
nunnad. ,,Tripitaka/ Kolmikkorv" is on jumalikud tõed. Neli õilsat tõde: 1.Elu on kannatus 2.Kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes.3.Kannatus lakkab kui elujanu on kustunud. 4.Elujanu kustutamisele ja valgustatuse saavutamiseni viib 8 osaline tee. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu ja omal jõul. udismis tähendab dharma tõde, mis on tõlgitsetud ja sätestatud Buddha Õpetuses see on ühtaegu nii tõde, õpetus kui pühakiri. Judaism tekkis 14000 aastat tagasi. Esimene monoteistlik usk. Sümbol taaveti täht. Jumal Jahve. Püha raamat on Vana testament. Kõige olulisem pühak on Mooses. Püha päev on laupäev. Kultushoone on sünagog. Jumalakäsitlus: inimene on jumala loodu ja on vastutav, Inimese kohustus on täita jumala seadust. Inimesekäsitlus : Jumal on õiglane kohtunik ja halastav isa.
sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja need jagunevad nelja seisuse vahel: braahmanid ehk preestrid, ksatsijad ehk valitsejad ja sõdurid, vaisjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid, suudrad ehk sulased ja teenijad. Mõned kastid jäävad ka seisustest välja. Sinna seisusesse kuulujad teevad kõige mustemaid ja põlatimaid töid, inimesed ei või neid puudutada ja neid kutsutakse seetõttu puudutamatuteks ehk roojasteks. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. India religioonides on olulisel kohal ahinsa ehk vägivallatuse idee. Seda kasutas edukalt Mahatma Gandhi, india iseseisvusliikumise vägivallatu vastupanu juht 20. saj I poolel. Budism Tekkis 6. saj eKr Kirde-Indias vastukaaluks brahmanistliku hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Rajaja oli ajaloolne isik, kuningapoeg Siddhrtha Gautama ehk Buddha. Õpetustekstid kirjutati üles sajandeid hiljem pärast Buddha surma. Kaanon, mis
Kaitseb nt peret kurivaimude eest. Voodoo pärit Beninist, levis Haiitile ja muutus seal omanäoliseks. Haiiti vodoule omane: possessioon, ohverdamine, mambod (vodou preestrinnad), märgid-sümbolid (vever), zombid. 4 5 INDIA USUNDID Etniline ja traditsionaalne usund, hõlmab elu sünnist surmani; tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Põhitunnus: igavene seadumus e. sanatana dharma Väga salliv usund, ainus nõue on pmst tunnistada veedade autoriteeti. Ajalugu: · Juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 30001500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. · Varajane faas: Veedade usund. ~1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse
Karmajooga. Pühad lehmad - lehm on elusümbol (maa ja India sümbol).Pole suuremat kuritegu kui lehma tapmine. Inimese jaotamine: õpilase aastad, pere aastad, metsa eraku, ränderaku aastad. Hindu tempel - jumalakujud (kuhu tuuakse ande, suitsutatakse lõhnaaineid) mille kaud näeb jumal inimest. Templite juures asuvad köögid, kus jagatakse süüa. Kujud ja jumalapildid kuuluvad ka kodudesse. Kodu kõige puhtam ja püham paik on köök. BUDISM (14. dalai laama) Buddha - õpetaja. Dharma - õpetus. Shanga - kogukond. Dharma - neli õilsat tõde: 1) õilis tõde kannatusest 2)tõde kannatuse põhjusest (lõbujanu, elujanu, surmajanu) 3) tõde kannatuse vaibumisest 4) tõde teest kannatuse vaibumisele. Oleva kolm tunnust: püsitus, kannatus, minatus /isetus. SANGHA Theravaada (väike kk) - nirvaanasse jõuavad vaid mungad (hinajaana). Buddha on õpetaja. Arhat - ideaaö, kes sammub Buddha õpetusjälgedes. Anatman - minatus. Tipitaka - õpetus, pühakirja kaanon
aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Erinevalt paljudest teistest usunditest ei ole raamat/tekst iseenesest püha, püha on see siis kui keegi seda ette kannab. · Neli vedat : 1) Rg veda - hümnid erinevatele jumalatele. Värsitarkus.
Kordamisküsimused: Hinduism I 1. Mis on hinduism ja kuidas seda nimetatakse sanskriti keeles? Sõna hindu (sanskriti keeles sindhu) on pärsia sõna ja tähendab "jõge", kuna Induse jõe org oli tihedalt asustatud. Hinduism on India traditsiooniline usund hindu dharma. 2. Kuidas nimetavad hindud ise oma usku sanskriti keeles ja mida see tähendab? Hindud ise nimetavad oma usku "igaveseks õpetuseks" või "igaveseks seaduseks" sanatana dharma. 3. Nimetage kaks Induse jõe orus võrsunud kultuuri: Harappa kultuuri õitseng dateeritakse aastatega 2200-2100 eKr. Mohendjo Daro kultuuri dateeritakse aastatega 2400-2160 eKr. 4. Kes olid Põhja-Indiasse tunginud rändrahvad, kust nad tulid ja millal? Umbes 1500 aastat eKr tungisid Iraanist mitme lainena Põhja-Indiasse nomaadlikud aarialased ehk aarjalased (sanskriti keeles tähendab arja resp. arya "isandat", hiljem "õilis"). 5
pidutsetakse ja päeval paastutakse olla kuni 4 Jumal Allah (ei tohi olla haige, rase või kurnaval naist rännakul) 9. kuu aastas Hiduis 900 mln Üks lõpmatu Sanatana Hing taaskehastub 84 000 x hinge Kujunes Veedad- India Tempel m ülim olend, dharma seisund surmahetkel mõjutab veedaõpetus usundi vanim India kellel on mitu lõplik tõde; järgmist kehastumist e baasil; kirjalik mälestis; erinevate Lõuna- identiteeti iidne usund moka ümbersünnist vabanemine; rõhutab sisaldavad loitse, hindu Aasia on võimalik vaid siis, kui reinkarnatsi palveid, laule jumalate
Eestist. Vennaskonnad I · Eestimaa Budistlik Vennaskond 1984 1988, ühenduses tiibeti budistliku kloostriga Ulan Ude lähedal, rajas Läänemaale kolm stuupat ja ühe Pärnumaale. Vello Väärtnõu saadeti NSVL välja ja 7 liiget asus Läände · 1980nendatel ja 1990nendate alguses Eesti Budistlik Liit Vennaskonnad II · 1967 Inglismaal moodustatud Lääne Budistliku Vennaskonna Sõbrad (The Friends of the Western Buddhist Order) · "Dharma kirjastus" · 2001 Budismi Instituut (algselt Mahajaana Instituut), üldbudistlikud uurimused ja tutvustused, juhatuse esimees Sven Grünberg Eesti Budistlik kogudus "Drikung Kagyu Ratna Shri Keskus" · Asutatud 1993, järgib XII sajandist pärit Tiibeti kagjü traditsiooni · 1994 drikung kagjü pealaama Tema Pühaduse Drikung Gyabgon Chetsang Rinpoche külaskäik · 2000. aastal 21 inimest · http://www.drikung.ee/ Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus
1. kõigi kuue meele (sealhulgas mõtlemine) kaudu saadav nauding, 2. lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma, 3. väärusk, 4. nõmedus e. teadmatus (rumalus). Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb); 2. kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva ebakindlusega) 3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada). Budalased ise nimetavad end ka dharma järgijateks või ka virgumisele viiva õpetuse järgijateks. Ammu enne protsessilise maailmapildi välja kujuneeist tänapäeva füüsikas või filosoofias oldi budismis arusaamisel, et eksistentsi juhttunnuseks on protsessiline kulg, muutuvus, üleminek ühest olekuvormist teise. Kõik tekkinu areneb, muutub ja kaob kunagi. Nähtuste püsikindlus ja ürgkehtivus on näiline. Mingil ajahetkel kindlas kohas ainuõigena näiv osutub teisel ajal või teises kohas illusoorseks ja vääraks.
jumalat, siis see teeb temast muslimi). Almuste andmine ehk zakat (tuleb anda almusi ja palveid, et mitte muutuda uhkeks). Paast ehk thaum (kuuaasta üheksas kuu on Ramazan ehk paastukuu). Palverännak ehk hadz, mida peavad kõik kord elus tegema. Sunna, mis sisaldab jutustusi ehk hadithe lood sellest, mida ütles ja kuidas käitus Muhammed. Dhimma leping kristlusele ja judaismile on järjeks islam, sp olid nad kaitse all. BUDISM Budismi algus 568/563 544/583 eKr. Dharma. Budism ütleb, et kõik, mida näeme, kuuleme, katsume on illusioon ehk maya. Illusioonses maailmas toimub ümbersünd, eksistentsi ahel samara. Ahimsa ehk vägivallatus (kui mõtled, et tapad, siis oled juba mõrvar). Meditatsioon ehk dhyana. Kloostri reeglistik vinaya. Budistlik kogukond on loodud selleks, et eirata kastisüsteemi. Karman idee sellest, et sinu teod, sõnad ja mõtted mõjutavad sinu seda ja kõiki järgmisi eksistentse. Buddha õpilased ehk arhantid
kodunt oma poja sündimise ööl. Olevat söönud ühe riisitera päevas. Tal oli viis õpilast. Ta sai ühel hetkel aru, et nälgimine ei vii kuhugi. Ta sõi kõhu täis ja pesi end puhtaks. Ta istus Bodhagayas ühe puu alla ja 49 ööpäeva pärast olevat kirgastunud. Legendi kohaselt olevat teda kiusanud ka surmajumal. Kirgastudes sai temast Buddha (kirgastunu, virgunu, enne oli Siddharta Gautama) Pärast kirgastumist otsis oma õpilased üles ja pidas neile jutluse, pani liikuma dharma-ratta, mis on kaheksa kodaraga ratas. Jutluse pidas ta Sarnathis. Õpilastest said uue budistliku kogukonna, mungavennaskonna liikmed (sangha kogudus). Buddha kirgastus 40-aastaselt, suri 88-aastaselt. Ülejäänud elu jutlustas ta, asutas mungakogudusi. Kolm budistlikku kalliskivi: buddha, dharma, sangha. Õpetus. Buddha vormistas oma õpetuse ravimiretsepti meenutavana: sümptom, diagnoos, prognoos, ravi. Dharma seisneb neljas üllas tões: 1
Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust
Budism sai alguses 563-483 eKr Põhja-Indias elanud kuningapoja Siddharta Gautama õpetusest. Kui Gautama nägi maailmas valitsevat kannatust, loobus ta oma rikkusest ja perekonnast ning läks rändama ja süvenes mõtlusse. Kolme aasta pärast jõudis ta ärkamiseni ehk täieliku teadmiseni maailmas valitseva kannatuste põhjustest. Ta sai buddhaks ehk "virgunuks". Gautama hakkas kuulutama oma õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest. Buddha õpetus ehk dharma algab "nelja õilsa tõe" ja "kesktee" kuulutamisega. Neli õilsat tõde: On olemas kannatus, mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis ehk sansaaras. Kannatusel on põhjus, mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). Kannatusest on võimalik vabaneda selle põhjuste kaotamisega. Nii on võimalik saavutada täielik vabanemine ehk nirvaana.
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.
hääbuma. · Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. · Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias. Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. · Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Budistlikud sümbolid · Budismis on oluline koht sümboolikal. stuupa · Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. · II sajandil hakkasid budistid ehitama suuri kloostreid
hääbuma. · Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. · Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias. Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. · Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Budistlikud sümbolid · Budismis on oluline koht sümboolikal. stuupa · Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. · II sajandil hakkasid budistid ehitama suuri kloostreid
Bodhgaya paik, kus Buddha virgumise saavutas. Tänapäeval palverändurite sihtkohaks. Bodhisattva kutsutakse sageli ka Kaastunde-Buddhaks. Tema jääb alati maailma, et aidata teisi inimesi virgumise poole. Buddha tiitel, mis anti Siddharthale, kui ta virgunud oli. See tähendab: ,,virgunu". Dalai-laama Tiibeti budistide usujuht ning Tiibeti eksiilis elav valitseja Dharasala Dalai-laama kodukoht, tänapäeval palverändurite sihtkoht Dharma muutumatu loomulik seadmus, mis on kõige oleva aluseks. Buddha õpetus Karma praeguses ja eelmistes eludes tehtud teod; teo ja tagajärje seadus Kusinara koht, kus Buddha suri ning põletati. Tänapäeval palverändurite sihtkohaks. Lumbini Siddharta Gautama sünnikoht oli Lumbini puudesalu. Tänapäeval palverändude sihtkoht. Mahajaana- ,,Suur vanker", budismi haru, mis on levinud nii põhjaskui idas
Õige eluviis Õpetuse põhimõisted: Neli õilsat tõde · 1. tõde: kannatusest · 2. tõde: kannatuse põhjusest · 3. tõde: kannatuse lakkamisest · 4. tõde: kannatuse lakkamisele viivast teest. · See tee on õilis kaheksaosaline tee Õpetuse põhimõisted: Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi (triratna) on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti Virgunu ehk buddha Seadmus ehk dharma Kogudus ehk sangha Õpetuse põhimõisted: Sansaara ja nirvaana · Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda · Nirvaana on tee siht: seisund, kuhu soovitakse jõuda · Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu Budistlik eetika · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest
Selle asemel hakati hindama selliseid elu väärtusi nagu originaalsus ja individualism. See tõestab, et isegi, kuigi neid, kes Holdeni mõtteviisi ei mõistnud, pani ta veerema lumepalli, millest tekkis laviin, mis pani pool maailma teda mõistma. Raamatu autor Salinger on inspireeritud zen-budismist, mida ta on Holdeniski selgelt näha. Poiss suhtub oma varasse kuidagi ükskõikselt, mis on budismi ühe kolmikaarde Dharma moodi. Caulfieldile toob rohkem rõõmu raha ära andmine, kui selle saamine, ja oma mütsigi annab ta hea meelega oma õele. Ta leiab rahulolu oma tegudes ja sõprades, asjade üle on tal aga peaaegu ükskõik. Kuigi võib arvata, et maailmas ei jõua ilma varata väga kaugele, ei pea Holden seda oluliseks. Läänemaailmas leitakse ikka, et ärimehed ja ja kuulsused, kes palju raha teenivad, on teistele eeskujudeks, mille poole tuleks pürgida. Salinger minu arust
· 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Erinevalt paljudest teistest usunditest ei ole raamat/tekst iseenesest püha, püha on see siis kui keegi seda ette kannab. · Neli vedat : 1) Rg veda - hümnid erinevatele jumalatele. Värsitarkus. 2) Atharva veda osa proosas, osa värsivormis
annaabi.ee 
