Kas tänane Eesti on mereriik? Hiljuti jalutasin mööda Pirita rannaäärt ja nägin üht vanemat daami veepiiril istumas ning taamale vaatamas. Merevaade oli minu arust ülimalt ajekas, silmasin sadamat ja mõtlesin, kas see kaunistab Eesti merd või üritab allutada midagi ürgselt metsikut. Vanamemm tundus samal teemal mõtteid mõlgutavat. Meri on ju südamelähedane igale mereriigi elanikule, kuid kas tänane Eesti on mereriik? Geograafilist asukohta ja ümbrust vaadeldes on eestlastel väga vedanud, merepiiri pikkuseks on 3794 kilomeetrit. Eesti on Läänemere kaudu avatud ka Maailmamerele, mis katab 2/3 maakerast, täpselt sedavõrd suur ala annab võimaluse loendamatutele eesootavatele tegudele. Kõik eeldused mereriigiks oleks justkui olemas. Peale ilmselgete erinevuste, sisemaiste ja mereriikide vahel, on ka muid vähem märgatavaid põhjusi, mille alusel saab tituleerida teatud piirkonna mereriigiks
Эстония - морское государство Я выбрала ету тему, потому что я хотела узнать, как море ваздействовала на Эстонию. Морская культура - набор знаний, навыков и опытов связанных с морем и мореходством. Море одновременно, как источник еды, так и работы и развлечения. Мореходством можно в Эстонии заниматься круглыи год. Исторически, город Таллинн является вожным тарговым портом и морским городом, которому даёт потверждение царская морская крепостъ “Батарея”, или например, база подводных лодок в заливе Хара. Мореходство оказало прямое блияние на архитектуру Таллинна: в постройках зданий видны элементы острова Готланд, а также других городов входяших в торговое сообщество Ханса. Море в архитектуре В 19ом веке Эстонцы стали заниматься кораблестроением и мореплаванием на океанах. Деревни мореплавателей выглядели в то время современными. Эстонское побережье и острова характеризует множество рыболовецких деревень и мельнищ. В сегодняшнее время в ...
Mere teema arhitektuuri ja kunstiteostes Eestis 1) Eesti kui mereriik Merekultuur – merendusega seotud teadmiste, oskuste ja kogemuste kogum. Meri on ühtaegu nii toit, töö, kui ka meelelahutus. Mereveondusega saab Eestis tegeleda aastaläbi. Tallinn on ajalooliselt olnud tähtis kaubasadam ning merelinn, millele annab tunnistust nt tsaariaegne Patarei merekindlus või allveelaevade baasid nt Hara lahes.Tallinna gooti arhitektuuri mõjutasid Gotlandi saare ning hansalinnade arhitektuur. 2) Meri arhitektuuris 19
Madalmaade vabadusvõitluse põhjused ja tagajärjed göösid, hetsog Alba Põhjused: Habsburgide ülemvõim; Kõrged maksud; Katoliku kiriku võim, madalmaad tahavad iseseisvaks riigiks saada ja saavad ka Tagajärjed: Põhjapoolsetest provintsidest moodustati Holland; Lõunapoolsed provintsid jäid Hispaania võimu alla. madalmaad iseseisvusid ja hispaania nõrgenb Võitmatu Armaada hukk ja Inglismaast saab mereriik Võitmatu Armaada hukkus Inglismaad vallutama minnes, kuna Inglased kimbutasid vaenlasi laevu hästi läbi mõeldud rünnakutega. Armaada oli sunnitud purjetama piki Inglismaa rannikut, siis tabas teda suur häving, sest tõusis torm. Armaada hukk tähendas pöördepunkti Euroopa ajaloos. Inglismaast sai maailma võimsaim mereriik.
1. Too välja 3 iseloomulikku joont klassikalisele Ateenale ja Spartale Sparta: a) juhtis 2 kungingat, kes pidid üksmeelselt langetama otsuseid b) kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik(vähe lõbusid, kokkuhoidlik) c) poisid võeti perekondadelt 7 a, et treenida nendest sõburid d) maismaariik Ateena: a)mereriik b) arendati välja demokraatia põhimõtted c)kodanikud said osa võtta riigi poliitilisest elust d) kunasti ja kultuuri sümbol 2. Tee rist õige väite ette 1)Õige 2)Vale 3)Õige 4)Õige 5)Õige 6)Õige 7)vale 3. Selgita, miks nim piiblit sillaks Lääne ja Mesopotaamia vahel? Piibel oli Sumerite pärandi otsene edasikandja, mis hoidis elu Lääne tsivilisatsiooni sideme Mesopotaamiaga. 4. Lõpeta Plebeid- olid Rooma riigi kodanike seisus, mis kujunes arvatavasti 7. sajandil eKr. Kõik teed viivad Rooma-Augustus rajas Roomas teedevõrgu. Kõik teed said alguse kuldsest miilipostist, mille ta keset Rooma linna paigutas. 753.a.eKr- Rajati Rooma linn....
Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem, mille eesmärgiks oli täisväärtuslike sõjameeste väljaõpetamine. Sparta oli seega range sisemise korraldusega riik, mille võimsuse tagas hästi korraldatud sõjavägi. Ateena linnriigis kuulus võim aristokraatiale. 594.a. e. Kr. kärpis riigimees Solon aristokraatia eesõigusi. Soloni reformidega rahvakoosoleku osatähtsust suurendati. 5. Sajandil e. Kr. sai Ateenast tugevaima laevastikuga mereriik. 5. sajandi keskel e. Kr. sai Ateenast, mil riigi eesotas seisis Perikles kindlalt demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Rahvakoosolekule võisid tulla kõik täiskasvanud meessoost põliselanikud. Koguneti regulaarselt iga 10 päeva järel. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500 liikmeline nõukogu ja 10 strateegi (väejuhti). Igal aastatl pandi ametisse ka 6000 kohtunikku. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liisu heitmise teel
RHODOSE SAARE KOLOSS KUS? Rhodose saar asub Türgi edelaranniku ääres Kreeta RHODOSE SAAREST Umbes 1200 aastat eKr oli Rhodos tugev ja rikas saareriik ja eriti just võimas mereriik. Linn ise aga oli suur kaubandus- keskus. Atiikmütoloogias kuulus Rhodose saar päikesejumal Heliosele. FAKTE · Arvatakse, et koloss ehitati aastatel 292 eKr280eKr ·(ehitus kestis kokku 12 aastat) · Kolossi kõrgus oli 37 meetrit. · Koloss hävis maavärinas ·aastal 227 eKr (Seega oli ta ·kõige lühemat aega püsinud ·maailmaime - 60 aastat)
Spartat valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Teistes küsimustes juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ehk geruusia. Lõppsõna võttis vastu rahvakoosolek. Sparta kasvatus oli väga range ja eluviis askeetlik. Sparta poisid pidid juba 7-aastaselt perekonna juurest lahkuma ning sõduriks treenimist alustama. Sõjapidamise kõrvalt õpetati neile lugemist, kirjutamst, muusikat ja muud. Ateena Mereriik Ateena asus Atika maakonnas, just see linnriik jättis just kõige sügavama jälje Kreeka kultuurilukku. Algselt peeti linnriigi kodanikeks vaid sugulussidemeid omavaid meessoost elanikke, kuid poliitikute Soloni ja Kleisthenese reformi kohaselt on Ateena kodanikuks linnriigi territooriumil elav meessoost elanik. Siiski koosnes suur osa Ateena rahvastik orjadest. Atena ühiskond jagunes neljaks: aristokraadid, kodanikud, talupojad ja orjad
Tätte töötas seejärel Tallinna Linnateatris 1990-2003 näitlejana, alates 2003 aasta septembrist aga näitekirjanikuna. Ta on mänginud ka filmides. Tegeleb laulude kirjutamisega ning aeg-ajalt kannab neid ka ise ette. Sõidab merd ja armastab väga Vilsandi saart. PILT: ''Hämmastav on see, et mina olen eluaeg merel olnud ja mõtlen, et kõik inimesed on järelikult merel olnud. Aga kõik muusikud ja lauljad, kes meil laevas on käinud, räägivad, et on esimest korda. See ehmatab. On mereriik ja inimesed pole merel käinud! See asi tuleb ära lõpetada!'' Jaan Tätte peale oma kahe-aastast reisi merel. Näidendeid hakkas tähelepanelik inimvaatleja Tätte enda väitel kirjutama põhjusel, et ei leidnud teatris näitlejana piisavalt huvitavat rakendust. Näitlejana on ta püüdnud tekste kirjutada lähtuvalt oma kogemusest ning mõeldes eelkõige sellele, kuidas näitlejal parem mängida oleks. Tätte esimene ja populaarseim näitemäng "Ristumine peateega ehk muinasjutt
Asukoht Click to edit Master text styles Rhodose saar asub Väike- Second level Aasia edelaranniku lähedal. Third level Fourth level Umbes 1200 aastal e.Kr. oli Fifth level Rhodos tugev ja rikas saareriik, võimas mereriik aga linn ise suur kaubanduskeskus. Rajamise põhjus Click to edit Master text styles Antiikmütoloogias kuulus Rhodose Second level Third level saar päikesejumalale Heliosele. Pärast Fourth level Rhodose saare edukat kaitsmist Fifth level
.... 9 Ohutused............................................................................................................ 10 Eesti sadamate kauba- ja reisijatevedu suurenes 2011. aastal..........................11 Kokkuvõte.............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus :............................................................................................. 15 Sissejuhatus. Eesti on mereriik , meil on väga palju sadamaid . Nad koostavad Eesti Sadamate Liidu . Eesti Sadamate Liitu on koondunud kõik aktiivsed Eesti kaubasadamad. Neile lisaks ka väiksemad Lehtma, Mõntu ja Loksa sadamad, kes näevad võimalusi anda oma panust Eesti sadamaettevõtluse arendamiseks ning osaleda ühiste probleemide lahendamisel. Kuigi võib arvata, et konkurents kaubamahtude saamiseks ei soodusta konstruktiivset koostööd sadamaettevõtjate vahel… ei pea selline arvamus paika Eesti Sadamate Liidus
Hollandi kunst 17.saj · Euroopa kõige tugevam mereriik · Hollandi jõukas kodanlus kaunistas oma elumaju maalidega. Hollandi kunstil erinev iseloom teistest riikidest. · Tähtis olustikumaal. o "Väikesed hollandlased" olustikumaaliga tegelevad kunstnikud · Suurte grupiportreede rohkus · Seltskond kogunes kokku ja poseeris kunstnikule · Maastikumaalid · Natüürmort · Kaks viimast on madalmaadel tekkinud zanrid · Hollandi maalikunstis kaks keskust: o Haarlem o Amsterdam · PORTREEMAAL
aristokraatlikult viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seaduste andja Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks.5. Saj eKr, kui Ateenast sai Kreeta tugevaima laevastikuga mereriik, tõusis vaeste kodanike osatähtsus riigi elus veelgi. Kui eesotsa tuli Perikles kujunes kindel demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast, Atika elanike orjastamine oli Soloni ajast alates seadusega keelatud
kaunistada nn väikese parlamendiga. 1660. aastal sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite dünastia taastamiseks, millega kaasnes ka parlamendi taaskogunemine. Uus kuningas Charles II ei pidanud aga kokkuleppest kinni. Kaitsmaks elanikkonda kuninga omavoli vastu koostas parlament 1679. aastal Isikuvabaduste Akti. Charles II järglaseks sai James II. Kujunesid poliitilised parteid: viigid ja toorid. Inglismaa oli vaieldamatult kõige tugevam mereriik ning kaubanduslikus mõttes oli talle oluline, et säiliks tasakaalupoliitika ning et tal oleks tõrgeteta juurdepääs Euroopa meredel. Hispaaniat vaevas 17. sajandi vältel majandusprobleemid, mis olid tingitud aastakümnete kaupa kestvatest sõdadest mis halvasid riigi rahanduse ja viisid selle pankrotistumiseni.1690. Aastate lõpul oli peamine poliitiline probleem küsimus Carlos II järglastest, sest kuningal ei olnud lapsi. Louis
Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Norra on traditsiooniline mereriik. Kalapüük, laevaehitus ja laevandus on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik. Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne. Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli
Kreeka Ajalooteadus- humanitaarteadus mis uurib inimestega ja temaga seonduvat Antropogenees- inimese kujunemine Arheoloogia- ajalooteadus, uurib esemelisi allikaid Homosapiens- tark inimene Vana-Kreeka perioodid 1. Kreeta-Mükeene periood (umbes 2000-1100 ekr) 2. Tume ajajärk (umbes 1100-800 ekr) 3. Arhailine periood (umbes 800-500 ekr) 4. Klassikaline periood (umbes 500-338 ekr) 5. Hellenismiperiood (umbes 338-30 ekr) Klassikaline Kreeka Ateena 1. Pigem mereriik 2. Vaimne kultuur (kirjandus, ajaloo teadvustamine jne ) 3. Demokraatia Sparta 1. Tegeldi põllundusega, karjanduse kui ka kalapüügiga, meresõidu ja mere taguste kolooniate rajamisega 2. Pigem maismaariik 3. Kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik 4. Väga range distsipliin (kasvatatakse välja sõjaks, militaarne) 5. Aristokraatia 6. Lakooniline kõne (napp kõneviis) Ateena Sparta sarnasus 1. Orjanduslik ühiskond 2
majanduslik ja õiguslik seisund siiski võrdne. Talurahva elu ei olnud lihtne, kuid suudeti toime tulla, seda näitab ka rahvaarvu pea mitmekordne kasv, rahvaarvu kasvule andsid oma panuse ka välismaised kolooniad. Mõisade arvu kasv parandas tunduvalt majanduslikku olukorda, tänu sellele kasvas personaalne jõukus ja rikkad aadlikud hakkasid hindama üha enam luksuskaupu, mis aitas kaasa merekaubanduse hoogsale arengule. Ei tasu unustada, et eesti on eelkätt mereriik. Juba 14. sajandist kuulusid mitmed eesti linnad hansa liitu, ning nende õitseaeg jäi praktiliselt 16. ja 17. sajandi vahele, mil neis hakkasid toimima mitmed käsitööliste tsunftid ja gildid. Põhiliselt olid kabandusartikliteks siiski välismaised produktid, näiteks sool, vein, metallitooted, luksusesemed jne. Kuid eksporditi ka kodumaist toodangut, eriti vilja. Võõrvõim mõjutas ka eestlaste vaimu ja hariduslikku elu. Süvenes ristiusk, haldjad
Saksamaa NSVL Saksamaa, Itaalia, Tirana, Ungari, Rumeenia, Eesti,Läti, Leedu, pool poolast Bulgaaria, Osa poolast, Karjala 4. Millised prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne i vaherahu (1940) Saksa okupatsiooni alla? Kust juhiti Prantsusmaa vastupanu liikumist? 2/m Prantsusmaast sh Pariis 5. Saksamaa püüdis Suurbritanniat alistada kolmel moel: • Sõditi merel (kukkus läbi) suurbritannia oli mereriik, maailma kõveim laevastik • Saksa lennukite pommitamine Inglismaal (kukkus läbi) • Üritati Briti asulaid vallutada 6. Miks Suurbritannia vallutamine ebaõnnestus? Merelahingus oli Suurbritannia tugevam, Brittidel oli äge vastupanu, Inglismaa oli saareriik. 7. Miks tungis Saksamaa NSVL-le kallale, kuigi oli sõlmitud MRP sõpruse-ja piirileping? Saksamaa arvas et kui suudab vallutada kõik teised riigid vallutada siis võib ta ka vallutada NSVL 8
Minu arvamus Lõppkokkuvõttes, mina olin kontserdiga rahul, ja minu arvates kõik need esinejad sobisid nii hästi kokku. Kontsert oli rahulik ja ilus. Kindlasti tahaksin veel korra näha seda kontserdit! ,,Hämmastav on see, et mina olen eluaeg merel olnud ja mõtlen, et kõik inimesed on järelikult merel olnud. Aga kõik muusikud ja lauljad, kes meil laevas on käinud, räägivad, et on esimest korda. See ehmatab. On mereriik ja inimesed pole merel käinud! See asi tuleb ära lõpetada!" Jaan Tätte Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_T%C3%A4tte http://www.google.ee/images?hl=et&q=jaan%20t %C3%A4tte&rlz=1R2SUNC_enEE401&um=1&ie=UTF- 8&source=og&sa=N&tab=wi
Hispaania võimule. Seepärast püüti ülestõusuga ebaõnnestunult Maryt troonilt tõugata. Abiellunud Felipega asus Mary I Inglismaal taastama katoliiklust. Inglis parlament, mis üksmeelselt Roomast lahku lõi palus nüüd paavstilt andestust. Hukati Henry VIII kirikutegelased ja põletati ketsereid. Mary I valitsusaeg jäi lühikeseks. Uueks kuningannaks sai Elizabeth I. Tema valitsusajal arenes kiiresti kapitalism. Inglismaast sai võimas mereriik ja tehti suuri edusamme kultuurivaldkonnas. Elizabeth taastas reformeeritud kiriku. Tema ajal fikseeriti lõplikult anglikaan usutunnistus, mille kinnitas parlament 1571. aastal. Usuprobleemid sotimaal Inglismaa naaber Sotimaa oli eraldi kuningriik, mis iseloomustas klannide osatähtsus. Lõuna- Sotimaal arenes kaubavahetus Euroopa riikidega ning sinna jõudsid ka reformatsiooni mõjud. 1542.aastal päris soti trooni kõigest mõne päeva vanune Mary Stuart, keda kasvati
17. saj Hollandi maalikunst. Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) 17. saj. = Hollandi vabariigi õitseaeg, Euroopa tugevaim mereriik, alles 18 saj alguses tõrjub ta sellelt kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias & Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam). Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort
rahastamise olulist kasvu. Suurendame välisministeeriumi analüütilist võimekust. Majandus Toetame rohkem väikeettevõtlust, jaotades neile senisest suurema osa ettevõtlustoetustest. Depolitiseerime riigiettevõtete nõukogud ja lõpetame Riigikogu poliitikute osalemise nendes. Toetame avatud elektriturgu. Kütuse- ja energeetikapoliitika peab vaatama tulevikku, tagades meie julgeoleku ja varustuskindluse. Muudame riigihanked läbipaistvaks Teadvustame, et Eesti on mereriik, mis vajab selget merenduspoliitikat. Sisepoliitika Anname kohalikule omavalitsusele lisaks toimetulekutoetuse maksmisele täiendavaid võimalusi inimeste abistamiseks. Sotsiaalmaks ei tohi tõusta. Riigieelarve hoiame tasakaalus ja laene ei võta Väldime maksuerisusi ja soodustusi Eraisiku finantsinvesteeringud summas kuni 50 000 krooni aastas tulumaksust. Sotsiaalpoliitika Anname kriminaalasutustele kõik vahendid võitluseks organiseeritud kuritegevusega.
Kasutas külmi kargeid toone ning tõi kontrastiks juurde sooja tooni, näiteks ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · Portreekunst sageli grupiportreed. Suurimaid meistreid F. HALS sidus nii üksik- kui grupiportree mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse · Natüürmort kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuviljade ja muu toiduga, vaipasid jne · Maastikumaal eriline koht meremaalil, sest Holland on mereriik REMBRANDT Hollandi ja euroopa kunstiajaloo üks olulisimaid maalikunstnikke tänu tehnilisele meisterlikkusele ja sügavale inimlikkusele tema maalides. Saavutas edu juba noore kunstnikuna ning abiellus jõuka kaupmehe tütrega, Saskiaga, kellest maalis mitmeid portreid. Tema maalides on sageli tunda itaalia baroki mõjutusi. Tõstis olulise esile nn keldriluugi valguse abil, mis tõi esile kujutatu näo tumedal taustal. Selline valgus on maalitud kunstlikult,
* Inglismaa - Henry VIII - tahtis lahutada, seda katoliiklus ei pooldanud, võeti luterlus - anglikaanikirik – pea on kuningas - suletakse kloostrid - kaotatakse tsölibaat - vähendatakse pühade arvu - teenistused inglise keeles - pärija Mary I - katoliiklane - rekatoliseerimine - Verine Mary - siis Elisabeth II - tagasi anglikaanikirik - kapitalsimi areng - võimas mereriik - Skandinaavia - protestantlik - majan. põhjused Tulemus: ei muutu ainult kirik, vaid tugevneb kuningavõim, areneb haridus, riikide majandus paraneb Vastureformatsioon: juhtriigiks Hispaania, luuakse jesuiitide ordu Baskimaal – eesmärk võidelda ketserite vastu ja katolikuusk tagasi pöörata. Absolutism - ilmalik keskvõim muutub absoluutseks - piiramatu võimuga valitseja, kes väidab, et sai võimu jumalalt - kolmekümneaastane sõda
Majanduskasv oli 0,8% aastal 1999, 2,7% aastal 2000 ning 1,3% aastal 2001. Pärast majanduskasvu pidurdumist aastatel 2002 ja 2003, hakkas 2004. aastal majandus taas kiiremini arenema. 2009. aastal langes majandus 1,4% ja aastal 2010 taas 1,5% tõusis.Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisütt. Sütt on praegu võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus.Norra on traditsiooniline mereriik. Tuhatkond aastat tagasi jõudsid Norra viikingitest meresõitjad Suurbritannia saare, Islandi, Gröönimaa ja isegi Põhja-Ameerika mandrini. Kalapüük, laevaehitus ja laevandus on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik.Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine
Päevas kasutab seda 60 000 70 000 inimest. Ronge on kolme tüüpi: reisirongid, kaubarongid ja metroo. Siseveetransport Jõgedel kasutatakse praame, laevatatavaks jõeks on Pasig. Pasig'i jõgi, punased täpid näitavad praamipeatusi. Meretransport · Riigisisene Saarte rohkuse tõttu kasutatakse palju riigisisest meretransporti praamidega. Kasutusel on suured kaubapraamid ja väiksemad inimeste vedamiseks. · Rahvusvaheline Kuna Filipiinid on mereriik, siis kasutatakse suurte kaubakoguste transportimiseks laevu. Peamine sadam on Manila Rahvusvaheline Kaubaterminal ja Eva Macapagal Sadamaterminal. peamised sadamad Õhutransport Filipiinidel on 12 rahvusvahelist lennujaama ning üle 20 riigisisest lennujaama. Suurim rahvusvaheline lennujaam on Ninoy Aquino Rahvusvaheline Lennujaam, mis on maailmas 34. läbireisitavaim lennujaam ja see teenindab 32,1 mln reisijat aastas.
Togo, Vaikse ookeani saared (Mariaanid, Bismarcki, Nauru, Karoliinid). Võeti ära pärast I MS, anti Jaapanile. II MS sai USA endale, kuna Jaapan oli Kolmikliidus. Saksamaa kaotas kõik oma kolooniad pärast I MS. Hispaania: koloniaalajastu algaski Hispaania ja Portugali maadeavastuste tulemusena, lühikese ajaga (16 saj I pool) koloniseeris enamiku Ladina-Ameerika, tänapäeva USA lääne- ja lõunaosa (Texas, California). Hispaania oli 16-17dal sajandil kõige võimsam mereriik ja ka Euroopa tugevaima sõjaväega. Ajalugu: Rahvusvahelised suhted XX saj alguses: Olulised muutused: 1)rahvusriikide tekkimine, 1871 (Versailles' kuulutati välja Saksamaa), oli sõda Prantsusmaaga (Prantsuse-Preisi sõda), vaenu lõpetas EL 1952. Hakkas levima omariikluse ülistamine, marurahvuslus (sovinism), saab imperialismiajastu üheks põhijooneks. Tuli kaasa koloniaalne jagamine (Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameeika), tekkisid emamaad ja kolooniad, majanduslikult ebavõrdsed riigid
EESTI JA ROOTSI MERENDUSPOLIITIKA VÕRDLUS Essee Antud essee eesmärk on võrrelda, mis on meie valitud riigi ja Eesti merenduspoliitikate sarnasused ja erinevused. Mis on valitud riigi poliitikas prioriteedid, fookused. Kas Eesti peaks midagi üle võtma teiste riikide kogemusest või vastupidi tundub teile, et teiste riikide poliitikates on midagi puudu. Valisime võrdlevaks riigiks Rootsi. Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas, kus valitseb konstitutsiooniline monarhia ja 1995. aastast Rootsi on Euroopa Liidu liige. Rootsi majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2015. aastal avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, tööstus ning hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus. Rootsi merenduspoliitika suund on mere- ja rannikualaderessurse kasutamine säästaval viisil selleks, et ökosüsteemi säilitada ja taas...
Erandlikuks oli see et spartiaadid moodustasid elanikkonnast vaid tühise vähemuse. Ateena- Kuni aastani 594 kehtis Ateenas aristrokaatlik kord, kus võim kuulus aristokraatide seast valitud riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul polnud tähtsust. See muutus 594 aastal kui riigimees,poeet ja seaduseandja Solon kärpis mingil määral aristrokraatide võimu ja avas lihtkodanikele võimalused kaasarääkida. 5 saj, kui Ateena oli tugevaima laevastikuga mereriik ja riigi eesotsas seisis Perikles, kujunes Ateenast demokraatlik riik ja kogu võimutäitvus kuulus rahvakoosolekule. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud valiti ametisse liisu teel. Toimis vahendamatta demokraatia- rahvas ei valinud esindajaid vaid tegeles sellega ise. Soloni reformid Solon (640-558 eKr) reformid 594 aastal: 1. tühistas talupoegade võlad ja keelas tulevikus võlgnikke orjaks müüa. 2. keelati vilja väljavedu Atikast 3
Filipiinidel on 199 950 km teid, millest 39 590 km on asfalteeritud.590 km on asfalteeritud. Raudteetransport Raudteeliini pikkus on Filipiinidel 1060 km. Päevas kasutab seda 60 000 70 000 inimest. Ronge on kolme tüüpi: reisirongid, kaubarongid ja metroo. Meretransport · Riigisisene Saarte rohkuse tõttu kasutatakse palju riigisisest meretransporti praamidega. Kasutusel on suured kaubapraamid ja väiksemad inimeste vedamiseks. · Rahvusvaheline Kuna Filipiinid on mereriik, siis kasutatakse suurte kaubakoguste transportimiseks laevu. Õhutransport Filipiinidel on 12 rahvusvahelist lennujaama ning üle 20 riigisisest lennujaama. Suurim rahvusvaheline lennujaam on Ninoy Aquino Rahvusvaheline Lennujaam, mis on maailmas 34. läbireisitavaim lennujaam ja see teenindab 32,1 mln reisijat aastas Peamised lennujaamad 9.Turism
õhukene värvikiht aga all krohv Paraadportree leiutaja, alguses Rubensi all- von Dyke. Esinduspilt, kujutatav isik esinduslik ja võimas, ilusad riided jne Hisp maalikunstnik tõekunstnik Velazquez ,,Paavst Innocentius"- analüüsis in psüühikat, tõepärane töö ei meeldinud paavstile, sest isegi liiga tõepäraselt kujutatud. Hollandi maalikunsti eripära kunst väga realistlik, puudusid kiriku ja piibli teemalised pildid va. Rembrandt. Holland vägev mereriik, majanduse suur õitseng, pani omakord aluse kunsti õitsengule 17.saj, valitses optimistlik meelolu, uus temaatika: meremaal, (olustiku maal), natüürmort- iseseisva kunstina, loomamaal, maastikumaal- iseseisev temaatika. Viljeleti palju olustiku maalijaid (2), Jan Vermeer ja Delft. Väikesed hollandlased tegid väikese formaadilisi olustikumaale, nt in tegelevad oma igapäevaste asjadega, ei poseeritud kunstnikule, kodanikud olid kujutatud oma kodudes või oma tagahoovides
turismist. Suvel on Assooride vees ja õhus sooja 22-24, talvel 15 kraadi. Põhjatuuled on tugevad, kuni 40 m/s. Kõrgeim tipp on Pico vulkaan, saartel on ka sagedased maavärinad. Saarte elanikud on väga säästlikud ning loodust hoidvad. Mõnel saarel toodetakse energiat tuule ja termaalallikate abiga. Saarestiku loomariik on väga vaene- seal on vaid küülikuid, rotte ning hirvi. Lindude liike on alla 15, kuid mereriik on uhke- seal elavate kalade ja imetajate liigirohkus on võrreldes loomariigiga väga rikas. 3 Olulist Assooridest Saarestik Assoori saarestik on autonoomne piirkond, mis kuulub Portugalile aastast 1976. Ametlik keel on portugali keel, kuid esineb ka flaami ja aafrika päritoluga dialekte. Suurim linn on Ponta Delgada 55000 elanikuga. Assoori saarestik on jagatud 3 rühma:
turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisütt. Sütt on praegu võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus. Norra on traditsiooniline mereriik. Tuhatkond aastat tagasi jõudsid Norra viikingitest meresõitjad Suurbritannia saare, Islandi, Gröönimaa ja isegi Põhja-Ameerika mandrini. Kalapüük, laevaehitus ja laevandus on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik. Aastate 1972 ja 1994 referendumitel otsustas Norra mitte liituda Euroopa Liiduga.Kultuur Filmikunst Esimeseks Norra mängufilmiks peetakse 6-minutilist draamat ,,Fiskerlivets farer",
.......................................................... 8 3.1. Sõjapurustuste taastustööd ja Tallinna sadama ülesehitamine....................8 Kokkuvõte............................................................................................................. 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Eesti on läbi aegade olnud mereriik ja tihedalt seotud meresõidu ning kaubandusega. Tallinn kui soodne sadamakoht oli tundud juba 10.sajandil. Esimesi tunnistusi meresõitjast on pärit kogunisti 7.sajandist e.Kr. Tallinna linna areng on otseselt sõltunud sadama arengust ja vastupidi. Referaadis käsitletakse Eesti sadamate arengut läbi aegade, kuidas soodne geograafiline asend ja maailma merekaubanduse areng mõjutasid sadamate infrastruktuuri arengu kiirust
Muhu saar 2002 ASUKOHT Muhu saar asub Läänemeres Eesti läänerannikul. Saare pindala on ligi 200 km2. Sinna mahuks ära terve Tallinn. Ta on Eesti 1500 saare seas suuruselt kolmas. Mandrist lahutab muhulasi 8 km laiune Suur väin ning Eesti suurimast saarest Saaremaast 3 km laiune Väike väin. Põhja poole jääb Väinameri ja Hiiumaa, aga meritsi lõuna poole liikudes jõuame Riia lahte. Saart ümbritsevad väikesed laiud: Papilaid, Kesselaid, Viirelaid, Võilaid, Suurlaid ja Kõinastu laid. Muhu rannajoone pikkus on 108 km. Saare ulatus põhjast lõunasse on umbes 17 km ning läänest itta ligi 20 km. Linnulennult meenutab saar veidi rombi, mis on loode-kagusuunaliselt välja venitatud. Muhu saarel elab praegu umbes 2200 inimest, mida on suhteliselt vähe. Võrdluseks, kunagi oli see arv kolmekordne ning Muhuga samas suurusjärgus oleval Maltal elab 346 000 inimest. Muhu saare ajalugu on 8000 aasta vanune- just siis hakkas v...
Lähemalt kirjeldasin ka üheksat uurimislaeva, mil on täita erinevad ülesanded. 13 Kasutatud allikad · http://www.jamstec.go.jp/e/about/equipment/ships/index.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Technical_research_ship · http://en.wikipedia.org/wiki/Research_vessel · http://en.wikipedia.org/wiki/SS_Aranda · Õpetajate Leht, 18.september 2009. Urmas Lips ei kahtle: Eesti on mereriik. 14
üldkohustuslikke seadusi . Patriitside ja plebeide seisusevahe kadus ja moodustus ühtne võrdne kodanikkond- rooma rahvas . Kuid ka edaspidi juhtis vabariiki kitsas jõukate kodanike ring , kuid sinna kuulusid nii patriitsid kui ka plebeid . 23.3 Roomast saab suurriik. Rooma oli üks tugevaimaid riike Vahemereäärsetel alade . Tõsiseks vastaseks talle oli aga Põhja-Aafrikas asuv Kartaago , võimas mereriik , mille valduses oli nii saari kui ka ulatuslikke rannikualasid . Rooma ja Kartaago pidasid omavahel kolm sõda , mida nimetatakse Puunia sõdadeks , kuna roomlased kutsusid kartaagolasi puunlasteks . Esimeses Puunia sõjas( 264-241 eKr ) sõditi põhiliselt merel ja Sitsiilia saarel . Kuna Roomalastel polnud laevastiku saatis edu alguses kartaagolasi , kuid sõja käigus ehitas Rooma endale võimsa laevastiku ja edu oli roomlastel
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma li...
Rooma paiknes Apeniini poolsaarel ning selle lähedal asuvatel saartel.. Sealse rahvastiku moodustasid algeslt: 1) etruskid (Põhi) 2) indoeurooplased, itaalikud+latiinid (Kesk) 3) kreeklased (Lõuna) Itaalikud harisid põldu ning kasvatasid karja. Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilikke omadusi. Kreeklased Itaalias juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatust, tõid kaasa linnriikliku ühiskonna korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, s...
Nii valmisidki rippaiad. Seal kasvas palju haruldasi puid, lilli ja teisi taimi. On leitud keldrivõlv, mille sees asus nendel aegadel ennekuulmatu vesivarustuse süsteem. Tänapäeva mõiste järgi olid need kahtlemata väga toredad aiad hoone katusel, tolleaegse tehnika ime, kuid mitte rohkem. Rhodose koloss Rhodose saar asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. Umbes 1200 aastal e Kr oli Rhodos tugev ja rikas saareriik, eriti just võimas mereriik, linn ise aga suur kaubanduskeskus. Andeka väejuhi Demetriose tähelepanu äratas Rhodose rikkus ja tähtsus, ent tema sõjakäik oli edutu ning võidu auks otsustati püstidada päikesejumal Heliose hiigelkuju. Selline austav ülesanne tehti skulptor Charesele. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna sadamasse ning see läks edaspidi ajalukku kuuenda maailmaimena Rhodose kolossi nime all. Kolossiks nimetati esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse
kodanike kasvatamise süsteem range ühiskondlik kord summutas loomingulise, vaimukultuur peaaegu puudus · Ateena asus Kesk-Kreekas, ühendas Atika algne aristokraatlik võim hakkas 6. sajandil taanduma - Solon andis rahvale senisest suuremad võimalused poliitikas kaasarääkimiseks, suurenes rahvakoosolekute tähtsus Periklese ajal (5. saj) kujunes välja kindel demokraatlik kord, Ateenast sai tugeva laevastikuga mereriik Kodanikkonna moodustasid kõik täiskasvanud Atika meessoost põliselanikud Kõik kodanikud said rahvakoosolekutest osa võtta, mis kogunes iga 10 päeva tagant. Seal otsustati kõik tähtsamad riigiasjad Rahvakoosolekute vahepeal juhtisid riigi elu nõukogu ja riigiametnikud Isikud · Homeros - pime laulik, eeposte ,,Illias" ja ,,Odüsseia" autor · Herodotos - ajaloolane, ,,ajaloo isa" · Sophokles - näitekirjanik
tähtsuse · Peloponnesose poolsaare suurimaks templiks oli Zeusi tempel Olümpias · Zeusi tempel oli ehitatud dooria stiilis ja ta valmis 5. saj keskel eKr · Kõige kaunimaks Kreeka templiks peeti aga Ateena peatemplit Parthenoni · Parthenoni tempel püstitati Ateena kohal kõrguvale kindlustatud mäele akropolile · Parthenoni ehitati 430.aastatel eKr · See aeg oli Ateena poliitilise võimsuse kõrgpunkt Kreeka tugevaim kaubanduse- ja mereriik · 480.a eKr olid pärslased hävitanud Ateena tähtsamad templid · Ateenas oli sel ajal kõige tähtsamaks poliitikuks Perikles · Võimuorganiks oli rahvakoosolek, millega Perikles osavalt manipuleeris · Parthenoni ja teiste Ateena templite töid alustati Periklese korraldusel · Perikles määras töödejuhatajaks skulptori Pheidiase · Parthenon ,,neitsilik ruum" · Parthenon oli pühendatud neitsilikule jumalannale Athenale, kes oli Ateena peajumal
oma kaubandusliku tähtsuse. Peloponnesose poolsaare suurimaks templiks oli Zeusi tempel Olümpias. Zeusi tempel oli ehitatud dooria stiilis ja ta valmis 5. saj keskel eKr. Kõige kaunimaks Kreeka templiks peeti aga Ateena peatemplit Parthenoni. Parthenoni tempel püstitati Ateena kohal kõrguvale kindlustatud mäele akropolile. Parthenoni ehitati 430.aastatel eKr. See aeg oli Ateena poliitilise võimsuse kõrgpunkt Kreeka tugevaim kaubanduse- ja mereriik. 480.a eKr olid pärslased hävitanud Ateena tähtsamad templid. Ateenas oli sel ajal kõige tähtsamaks poliitikuks Perikles. Võimuorganiks oli rahvakoosolek, millega Perikles osavalt manipuleeris. Parthenoni ja teiste Ateena templite töid alustati Periklese korraldusel. Perikles määras töödejuhatajaks skulptori Pheidiase. Parthenon ,,neitsilik ruum". Parthenon oli pühendatud neitsilikule jumalannale Athenale, kes oli Ateena peajumal- Parthenon oli ehitatud peripteerina, mõõtmed u
sõjad, algul Laatsiumi aladel, hiljem kogu Itaalias, mis lõpevad kogu Apenniini poolsaare alistamisega Roomale. Sellesse aega kuulub rida katseid luua võimsaid suurriike Vahemeremaade lääneosas. V ja VI sajandil eKr. Koondus suurem osa Sitsiiliast Sürakruusa ümber, kes pretendeeris üksvahe Itaalias asuvate kreeka linnade juhtivate võimude kohale. Kuid kõige võimsamaks riiklikuks moodustiseks oli Kartaago mereriik, mis laiendas oma mõjuvõimu mitmetele aladele Vahemeremaade lääneosas. Sajandite vältel oli läänes vastuolude koldeks Sitsiilia, mille pärast Sürakruusa ja Kartaago lakkamatuid sõdu pidasid. Kui Rooma oli koondanud enese ümber kogu Apenniini poolsaare, sekkub ta 264.aastal eKr. Sitsiilia asjadesse ja sellest ajast algab uus periood, mida võib nimetada Rooma võitlusperioodiks Vahemere alistamise pärast. Pärast pikki ning
Väliskaubanduslike sidemete kujunemine maailmas (vt artikkel: 5000 aastat väliskaubandust) Rahvusvahelise kaubanduse teoreetilised alused: 1) Merkantilism · Teoreetiliselt- kaubandust peetakse rahvusvahelise rikkuse kõige olulisemaks allikaks. Võimalikult palju välja vedada kaupu. Väärismetallide kogumine. · Praktiliselt- viljeleti kaubandust. Inglismaast esimene tõeline merkantilistlik maa (16.saj). 1558- võitmatu Armada hukk, Inglismaast juhtiv mereriik, koloniaalimpeerium sai.. 2) Absoluutse eelise seadus Esindajaks Adam Smith. Viiakse välja sellist kaupa, milles on eelis teiste kaupade ees. Veab sisse sellist kaupa, milles on absoluutne halvemus. Nt USA veab välja puuvilla Brasiiliasse ja Brasiiliast toovad sisse kohvi. 3) Suhtelise eelise seadus Kui riigil on ainult halvemus. Teoreetik D.Ricardo. Rahvusliku rikkuse allikaks on kapitali laekumine
Oluline osa on mütoloogial, millest lähtuvad mitmed riitused. Dyonysose kultus, millest arenes välja Kreeka teater. Palju jumalaid. Mees- ja naisjumalate liitumise kaudu sündisid titaanid ja algelemendid. Oluline koht nümfidel ja satüüridel. Jumalatel ei ole absoluutset võimu, neid kujutatakse inimestele omaste loomuomadustega. · Klassikaline periood (5-4 saj) kõrgperiood. See toimub linnriikide õitsengu kontekstis (Ateena, Sparta). Ateena avatud ja demokraatlik mereriik. Tegeletakse muusika, teaduse, esteetilise ja teadustegevustega- filosoofia areng. Sparta tugevalt militaarse korraga. Prioriteediks sõjategevus ja kehaline areng. Vana Kreeka kultuur: o Lääne tsivilisatsiooni baas, seal tekkinud hoiakud on eeskujuks. Tekivad järgmise saj imetlusobjektid teadused ja kunstid. o Ratsionaalne lähenemine. Ümbritseva maailma teaduslik kirjeldamine. o Uuris ja elas läbi paljud emotsionaalsed seisundid ja käitumismallid
Tööd nad tegema ei pidanud nende elu möödus põhiliselt väeosas sõjalise treeningu tähe all. Nii sai Sparta maaväest kogu Kreeka võimsaim relvajõud. Ateena Algselt oli Ateena aristokraatlik linn, kuid 594 eKr kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon nende eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Lihtkodanike tähtsus suurenes 5. saj eKr kui Ateenast sai suur mereriik nad asusid madruste ja sõudjatena laeval tööle ning aitasid tagada riigi võimsust. 5. saj eKr, Periklese juhtimise all, kujunes välja demokraatlik kord kogu võim kuulus rahvakoosolekule. Kodanikeks loeti kõikki täiskasvanud põliselanike, sõltumata nende varanduslikust seiskorrast. Orjastamine keelati seadusega. Kõigil oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis kogunesid iga 10 päeva tagant. Vahepeal ajas riigi asju
vallutusel. Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Sparta kodanikkond-spartiaadid. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Perioigid-olid küll vabad, kuid andami-ja sõjaväekohustuslikud;heloodid-spartiaatide maaorjad. Spartas kujunes range kodanike kasvatamise süsteem. Tööd tegid heloodid. Sõjakas ühiskond, suletud ühisk., tänap. totalitarismi eelkäija. Demokraatlik Ateena-5 saj. eKr sai Ateenast Kreeka tugevaima laevastikuga mereriik. Eesotsas Perikles-iga kujunes kindlalt demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodust. kõik Atika täiskasv. meessoost põliselanikud. Kõigil kodanikel õigus osal. rahvakoosolekul. Riigi elu korral. 500- liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulgas 10 täht. strateegi (väejuhti). Iga aasta ametis 6000 kohtunikku. Ateenas kehtis otsene, vahendamata demokraatia-rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise
I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest D...
Kreeka kuningas Pyrrhos aitas Itaalias elavaid rahvuskaaslasi võitluses Rooma riigiga ja saavutas väga raske võidu Rooma üle. "Veel üks selline võit ja ma olen hukkunud!", olevat Pyrrhos öelnud. Sellest sündmusest on pärit väljend Pyrrhose võit, mis tähendab võitu, mis on võrdne kaotusega. Rooma vallutused jätkusid ja 3.sajandiks eKr oli Rooma suutnud vallutada kogu Itaalia. Seejärel sai Rooma vastaseks Kartaago Põhja-Aafrikas paiknev foiniiklaste kolooniast välja kasvanud mereriik. 3.-2.sajandini eKr pidas Rooma Kartaagoga 3 Puunia sõda (roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, sellest ka Puunia sõdade nimetus). I Puunia sõja tulemusena loobus Kartaago osast oma valdustest. II Puunia sõja ajal ründas Kartaago väepealik Hannibal Itaaliat, liikudes oma vägedega Põhja-Aafrikast Hispaania ja Gallia kaudu üle Alpide. Hannibali rünnak "selja tagant", samuti tema vägedes olevad sõjaelevandid tekitasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
