Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Kui hindude valdustesse tungisid aarjalased, muutus kõik. Nad rääkisid sanskriti keelt. Neil oli kastisüsteem. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Ksatrjad on teine kast ehk sõjamehed-aristokraadid. Vajaduse korral aitasid brahmaneid ning olid nende õpilased. Vaisijad olid käsitöölised ehk kolmas kast, kes pidid tootma. Neljas kast olid sundrad ehk teenijad, kes tegid musta tööd. Kui inimene sünnib mingisse kasti, siis ta sinna ka jääb. Kastivälised abielud olid keelatud. Pühakiri oli veeda
saa teda ohustada. Jumalad vabastavad oma saktid. Seitse sakti tõusevad taevasse ja muutuvad üheks jumalannaks Durgaks, kellest saab võitmatu, kartmatu sõjajumalanna, kes teeb deemonile otsa peale. Avataarad on jumala ümberkehastused. Need sekkuvad aeg-ajalt maapealsesse ellu, et võidelda kurjusega ja tagada universumi toimimine kooskõlas dharmaga. Armastatumad on Visnu avataarad Rama ja Krisna. Brahma Kuigi kummardatakse paljusid jumalikke olendeid ja jumalate kujusid, usuvad paljud hindud, et on üks jumal Brahma. Brahma on kõige looja. Ühes upanisaadis on öeldud: ''Brahma on elu. Brahma on rõõm. Brahma on tühjus... Rõõm on tõesti sama mis tühjus. Tühjus on tõesti sama, mis rõõm.'' Siin mõeldakse tühjuse all mitte kõledat mitteolemist vaid tühjust, millel on piiritu loomingu-potentsiaal. Brahma on ülim reaalsus. See reaalsus on ühendav üldmõiste, misa
Hinduismis puudub Jumal ühtse isiku või jõuna. Puudub ka kindel rajaja nagu Jeesus kristluses või Buddha budismis India mitmepalgeline panteon, kus valdavalt inimnäoliste jumalate kõrval esines ka loomakujulisi, muutus aja jooksul tunduvalt Induse tsivilisatsiooni asukate austatud jumalatest teame väga vähe, kuid seevastu aarjalaste austatud jumalad on meile veedade kaudu hästi tuntud Hinduismis on kolm olulisemat jumalat, nendeks on BRAHMA, VISHNU ja SHIVA On brahmanismi peajumal Brahma on Loomise valitseja ja tal on neli nägu, mis esindavad maa eri väärtust Ta on ka tarkuse jumal Talle kuuluvad Veedad, tarkuse ja õppimise raamat ühes tema kätest. Ühes käes on samuti pärlikee, et arvet pidada aja kulgemise üle või ohvrilusikas, mis on vaimse loomu sümboliks Neljas käsi on tõstetud, et kõiki õnnistada Üllataval kombel on Brahma hindude poolt väga vähesel määral kummardatud
Loodest Indiasse Indoeuroopa keel Hindude esivanemad Kujunes sanskriti keel Tänapäeva kirjakeel Veedad - ühiskonnakorraldus Aarjalaste ühiskonnakorraldus Karjakasvatajad hiljem põlluharijad Riis Elati kogukondadena Ühiskoosolekud Kastikord Tekkis brahmanismi ajal Ühiskonnaliikmete jagunemine Braahmanid Kšatrijad Vaišjad Šuudrad Paariad Braahmanid Preestrid loodud Brahma huultest võivad kõneleda jumalate nimel Ülesandeks kontrollida uskumuste ja seaduste täitmist Kšatrijad Loodud Brahma kätest. Peasõdalane oli kuningas ehk radža Ülesandeks – kaitsta riiki, hoida korda. Vaišjad Talupojad, käsitöölised, kaupmehed Loodud Brahma puusadest Ülesanne – ülal pidada brahmaane ja sõdalasi. Šuudrad Teenijad India põliselanikud Loodud Brahma poriga määritud jalgadest Paariad
m.a Äärmiselt mitmekesine ja muutuv religioon. Tekkinud, mitte rajatud Dogmad puuduvad Piirdub ainult Indiaga Kahe voolu sulam: muinasindia religioon ja aarja ehk veedade religioon Ajalugu Muinasindia religioon: fallosekultus ja naisjumalused Aarja religioon: veedad. Jumalad päikesejumal Mitra ja taevajumal Varuna Kastisüsteemi rajamine I aastatuhat e.m.a: seisuslik sünnipärane süsteem. Preestrid kuuluvad kõrgeimasse klassi. Ajalugu Uued jumalad: Brahma, Visnu, Siva. Ohverdamispaikade ehitamine. Alates 4. saj. e.m.a algab budismi õitseng. 4. saj. uus õitseng 8. saj. islami pealetung: ainujumala õpetuse levik 16. saj. kristluse pealetung 1947 India iseseisvumine Ajalugu Veedad: ohvri-, palve- ja ülistuslaulud Brahma raamatud: tutvustavad, põhjendavad ja selgitavad veedasid Upanisadid: Brahma raamatute jätk ja täiendus. Püha pärimuse üleskirjutused: Mahabharata Hinduismi õpetus usk jumalatesse või ühte jumalasse
Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Pühad tekstid Vanimat ja usuliselt kõige väärtuslikumat kirjandust nimetatakse veedadeks. Veedasid jaotatakse kolme rühma: 1) Veeda hümnid Hinduismi pühad raamatud on veedad. Preestrid (brahmaanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid - ohvri-, palve- ja ülistuslaulud, loitsud. Veedad tekkisid vahemikul 1200-800 eKr. 2) Brahma raamatud Brahma raamatud - veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud. Tekkisid umb. 1000-800 eKr. 3) Upanisaadid Brahma raamatute kommentaarid - usundifilosoofilised teosed. Tekkisid 800-600 eKr. (Upanisaad - istudes kuulamine, retsiteerimine) Hilisemad pärimused: eeposed Ramâjana ja Mahâbhârata. Tekkisid umb. 400 eKr - 400 pKr. Õpetuse alused Õpetus on üheaegselt polüteistlik, sest on palju jumalusi,
· Moksasse. Moksa - kustumine, sansaara ratta peatumine. · Trimurti süsteemi. Visnu - maailma alalhoidja ja armastuse jumal, kolm püstjoont laubal. Siva - hävitav ja loov jumal, elevandipäine poeg Ganesa. Kali - hävituse ja surma jumalanna, tema auks ohverdatakse elusaid loomi. Saktism - naiselik jõud. · Põletusmatusesse - tuhk visatakse Gangese jõkke. Guru - õpetaja. Hinduismi ja budismi võrdlus Jumalad: · Hinduismis brahman (vägi) jaguneb Brahmaks, Brahma omakorda Visnuks ja Sivaks. · Budismis pole jumalaid, sest Buddha oli inimene, kuid tänapäeval on Buddha erinevaid külgi jumalikustatud. Usutakse: · Hinduismis usutakse: sansaarasse (ümbersündi), karmasse ja moksat. · Budismis usutakse: sansaarasse, karma seaduseid ja nirvaanat (sama mis moksa). Hinduism on rahvuslik usund. Budism on ülemaailmne teadusvool. Buddha elu · Siddharta Gautama (566-486 eKr) sündis Indias valitseja pojana.
Indias kujunesid: Hinduism, budsim, dzainism ja Sikhism. Induismi nimetus pärineb algselt Induse jõe orust. Juured ulatuvad umbes 2500 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Kultuuri rajajateks olid u 3000 eKr Indiasse tulnud draviidid. Vanim ja oluliseim karamus on veedad, mis tähendab usulist ja püha teadmist. Veedade rühmitus: 1. Veeda hümnid - sanskritikeelsed ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Vanim Rig-Veda u 1200-1000 eKr; 2. Brahma raamatud - seletavad veedasid, olid preestrite rituaalsed käsiraamatud. 3. Upanisadid - tekkisid u 800-600 eKr Brahma jätkuna. Esiplaanil õpetus ja meelelaad. Kasutatakse ka nimetust veedanta ehk veedade lõpp. Peetakse veedade täienduseks, kuna neis on religioonifilosoofia arenenum kui veedades. Pühade meets kirjapenkud: Ramajana, India rahvuseepos Mahabharata (u 400 eKr), mille iseseisev osa on Bhagavadgita - Jumala laul.
gif Juured ulatuvad umbes 3000 a eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri Rajaja puudub Levinud Indias Suuruselt kolmas usk Mõiste algul geograafiline, hiljem religioosne 4 suunda: visnuism, sivaism, saktism, smartism 6 koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta Väga salliv Pühakirjad Shruti ja smriti Veedad-rigveda, samaveda, atharvaveda, yajurveda Brahma raamatud Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride
ning õnnetuste vastu, moraalsete eksimuste ja kuritegude vastu, loitse preestrite edukuse tagamiseks, kosmoloogilise ja filosoofilise sisuga hümne. Yajurveda on proosas kirjutatud teos, millel on viis osa, mis jagunevad neljaks mustaks ja üheks valgeks Yajurvedaks, viimane neist on olulisim. Upanisadid Kirjandusliik, tekkis aastatel 800600 eKr. Upanisadid kirjeldasid Aatmani ja Braahmani vahelist suhet´ja olid sisuliselt Brahma raamatute kommentaarid usundifilosoofilised teosed. Brahma raamatud Veedade selgitused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis kirjutati üles umbes 1000800 eKr. Smritid On puraanad ja eeposed, on seadused, kus on kirja pandud, kuidas elada õnnelikult ja harmooniliselt igal tasandil. Puraanad on muistsed jutustused jumalatest, mis räägivad rahvalikest traditsioonidest, nt Brahma, Visnu ja Siva puraanad. Smritide hulka kuulub ka kaks eepost, mis tekkisid umbes 400 eKr.
[email protected] 26.oktoober 2016. Hinduism India < Sindhu Bharat/a Harappa ehk Induse kultuur 3000-1500 eKr Draviidid Mojenjo-Daro Harappa Aarjalased < ārya – õilis (proto-indoeurooplased) Veeda usund < vēda – teadmine Veedade keel > sanskriti keel (sam.skr.ta – kokku tehtud) Pānini – 2.saj. ekr Braahmanid Rigveeda Brahma braamatud Upanišaadid Rāmājana Mahābhārata Bhagavadgītā - ( Jumala laul ) Brahma - loojajumalus Shakti – jumalik energia Īšvara – Isand (Issand) Polüteistlik, panteistlik, monoteistlik, monistlik Jumalused: Višnu Avataara – Višnu ilmumiskuju maa peal Rāma Krišna Šiva Ganeša Pārvatī Kālī Durgā Hanuman šakti ja tamas – loov vägi ja kaos Kama - armastusjumalanna Lingam - meessuguliige Yoni - naissuguliige
panteism ja isegi ateism. Selline uskumuste vastandlikkus leiab lahenduse sel teel, et igaüks võib valida meelepärase koolkonna või vastuvõetava jumaluse. Ka tähtsamad pühad raamatud sisaldavad vastuolulisi arusaamu, nii et iga koolkond ja suund leiab neist endale midagi sobivat. Hinduismis kajastuvad peaaegu kõik usulise kogemuse ja tegevuse vormid. Hinduismis on miljoneid jumalusi. Brahmanismi ajast alates on enim austatud jumaluste kolmikut Brahmat, Visnut ja Sivat. Jumal Brahma toel on sündinud praegune maailm, mille lõppedes loob ta uue maailma.Hinduistlik maailmakäsitust väljendab kõige paremini ringjoon, millel maailmaajastud järgnevad lõputult üksteisele. Kultusepaigad on templid, seal toimib rohke preesterkond; tähtis on ka usulise kirjavara tundjate tegevus. Austatakse pühapaiku (nt. Gangest), pühi olendeid (nt. Lehma) ja pühakuid. Hinduistid usuvad, et pärast surma sünnib inimene uuesti kas loomana või inimesena
Hindu usub ka ühte Kõrgeimat Olendit või Maha-Ishwara või Bhagwan, mis on kõikvõimas. Kõrgeimat Olendit saab intellektuaalselt või vaimselt andekate inimeste poolt kujutleda abstraktsena, aga ilmalikud inimesed vajavad oma riitusteks mingit kindlat vormi ja tundeavaldust. Seetõttu on Ülim Olend personaliseeritud mitmete jumalate poolt. Elu seisneb loomises, hoidmises (säilitamises) ja hävitamises (purustamises). Seetõttu on Hinduismis 3 olulisemat jumalat. 1. BRAHMA, Looja 2. VISHNU, Hoidja 3. SHIVA või ka Mahesh, Hävitaja Neid kolme jumalat kutsutakse Hindu triaadiks või kolmainsuseks. Brahman Hinduismi mono- ja panenteistliku teoloogia kohaselt on Jumal kõrgeimas mõttes lõputu, igavene ja vormitu, väljaspool aega, ruumi ja põhjuslikkust, muutumatu teadvuse allikas. Jumal kui igavene printsiip on Brahman. Brahman on kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev,
draviidid Pühad kirjad Vanimat ja usuliselt kõrgväärtuslikumat kirjandust nimetatakse veedadeks. Veeda tähendab usulist ja püha teadmist. Ilmutatud kirjutised sisaldavad pühade meeste püha õpetust, mida preestrid suulise pärimusena täpselt säilitasid. Veedasid jaotatakse kolme rühma: 1. VEEDA HÜMNID sisaldavad sanskritikeelseid ohvri-, palve- ja ülistuslaule ning erinevateks puhkudeks mõeldud loitse. 2. BRAHMA RAAMATUD on tihedalt seotud veeda raamatutega, kuna nad tutvustavad, põhjendavad ja selgitavad veedasid. Brahma raamatud olid preestrite rituaalsed käsiraamatud, mille põhjal tuli sooritada üksikasjadeni täpset ohverdamist, sest väiksemgi kõrvalekalle kaotas ohvi mõju. 3. UPANISADID ilmusid Brahma raamatute jätkuna ja täiendusena. Seavad esiplaanile õpetuse meelelaadi. Upanisad see tähendab nii istumist ja kuulamist kui ka
Jumalaid ei kummardata vaid usutakse Hinduism p6hineb pyhadel tekstidel e veedadel Veedasi on 4 t2htsamat 1)indra 2) Agni 3) Soma 4) Varuna jagatakse kolme kategooriasse hymned jumalatele veedade seletused upanisaadid hinduismi filosoofia alusteks P6him6tted (aluste) Atman ja Brahman on identsed Brahman on igavene n2htusliku maailma n2ilus e maaja sansaara, karma seadus mok`sa Hinduismi kolm t2htsamat jumalat Brahma looja Vi`snu h2vitaja `siva loovus need kolm moodustavad yhtse kolmiku, visnu ja siva on vastandid, keda brahma pyyab tasakaalustada Hinduismi suunad Visnuism selle jumala teoks oli et ta saatis elava tagasi , t2his III tehakse tavaliselt laubale Hinduismis ei kardeta surma, surma all m6istetakse maailma vahetust Sahtism Kummardatakse jumala loovaat vaimu, kasutatakse maagilisi silte e mantraid, k6ige pyham mantra , OM Atman ja Brahman
Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku. Tänapäeval nimetatakse nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks Hinduismi tunnistajaid . Hinduismil on maailmas umbes 600 miljonit pooldajat, Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Jumal, jumalad ja jumalannad Hindud võivad olla polüteistid, monoteistid või monostid. On olemas ka ateistlikke hindusid. Paljud hindud usuvad, et on olemas üks jumal Brahma, kes võib avalduda mitmel kujul. Jumal võib ilmuda näiteks kui imik, sober, kuningas, ema või armuke. Jumal võib avalduda mehe või naise kujul või üldse mitte võtta inimese kuju ning seetõttu võib kummardada kas vormitut või vormiga jumalat, ta võib avalduda ikoonides ja kujudes. Mõnikord moodustavad jumalad kolmainsuse ehk Trimurti: Brahma (looja), Visnu (säilitaja) ja Siva (hävitaja). (pilt 1) Karma
(2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatust ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Veedad tekkisid 1200 800 eKr. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 800 eKr. Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vednta veedade lõpp kui Brahma raamatute kommentaarid ja usundifilosoofilised teosed. Need tekkisid 800 600 eKr. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Rmjana ja Mahbhrata. Eeposed tekkisid 400 eKr 400 pKr. Klassikaline hinduism Tekkis 1 at keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena.
Hinduism Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Ksatrjad on teine kast ehk sõjamehed-aristokraadid. Vajaduse korral aitasid brahmaneid ning olid nende õpilased. Vaisijad olid käsitöölised ehk kolmas kast, kes pidid tootma. Neljas kast olid sundrad ehk teenijad, kes tegid musta tööd. Kui inimene sünnib mingisse kasti, siis ta sinna ka jääb. Kastivälised abielud olid keelatud. Pühakiri oli veeda
India looduses on suured kontrastid, mille vastuolule on rajatud seal valitsevad usundid- hinduism, budism ja džainism. Ühisteks tunnusteks on usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Hinduism Hinduismi mütoloogia on India omadest kõige keerukam ja fantaasiarohkem. Peajumalad- kõige looja Brahma, säilitaja Višnu ja hävitaja Šiva(trimurt, triaad). Teistest jumalustest on kirjutatud eepostes ‘’Mahabharata’’ ja ‘’Ramajana’’. India elanikest on tänapäeval 80% hinduistid. Hindud on enamasti taimetoitlased. Hinduismi 3 aspekti, mis tähtsustavad inimese-looma suhet: 1.Ahisma- vägivallatuse printsiip 2.Samsara- taassündide protsess 3.Karma- varasemad teod määravad käesoleva seisundi. Hinduism: Brahma
absoluut ning igavik), selles sisaldub minevik, olevik ja tulevik. 2) Lootose õis on sealses templiarhitektuuris ja kunstis palju kasutatud loomise, ilu, tervise, pika elu, puhtuse sümbol. 3) Svastika on õnnetoov heaolu sümbol, mille neli suunda sümboliseerivad kosmost ja päikest. Kuigi hindud teenivad erinevaid jumalaid on nad kõik ühe ülima jumala ehk brahmani erinevad tahud. Jumalal on niisiis erinevaid kujusid, lausa miljoneid, kuid kolm tähtsamat on: Brahma, Visnu ja Siva. Brahma on looja jumal;Visnu ülesandeks on maailma säilitamine ja kaitsmine, selleks kehastub avataarana aegajalt maapeal; Sivat seostatakse destruktiivsusega ehk hävitava jõuga. Pühad tekstid: Veedad (teadmine), hinduismi kõige varasemad pühakirjad, millele omistatakse jumalik autoriteet. Veedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud. Mõisted hinduismi teoloogiast: dharma (õpetus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused)
Aastatel 19821988 tegutses Eestis Vello Väärtnõu juhtimisel budistlik ühendus Eestimaa Budistlik Vennaskond, kes asutas Eesti Nyingma traditsiooni. See oli tuntud rahva hulgas Taola nime all ja asus Tallinnas Kadriorus. Traditsiooni kohaselt alustati esimese stuupa ehitamisega, mis püstitati kunstnik Jüri Arraku suvekodusse Pangarehele. Ehituses osalesid Jüri Arrak, Urve Arrak, Jaan Arrak, Jaanus Tamm, Siim Jõesaar ja Vello Väärtnõu. Stuupa ülemise osa, mis sümboliseerib Brahma taevaid, tegi Vigala Sass, rahva hulgas tuntud ravitseja ja maausuline. 19841985 aastal ehitati kolm stuupat Läänemaale, Haapsalu lähedale. Taola poolt on rajatud siiani ainukesed Eesti stuupad. Tõlgiti suur hulk budistliku kirjandust eesti keelde. Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus "Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus" , Eesti Nyingma, Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade
aastatunhandel eKr. Praegu asub sellel territooriumil Pakistan. 3. Tähtsamad linnad : Harappa, Mohenjo-Daro. Linnad olid reeglipärase planeeringuga, eeskujulikult heakorrastatud, olemas olid kaevud ja kanalisatsioon. Linnas olid peamiselt elamud, templeid ega valitsejate paleesid polnud. Osad elamud olid 2-3- korruselised. 4. Peamised usundid : hinduism, budism, dsainism. 5. Hinduismi 3 peajumalat : Brahma, Visnu, Siva. 6. Stuupa poolkerakujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 7. Templid vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Templi kõige pühap paik, kus asus jumalakuju, oli väike. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad on tihedalt ja muudavad isesruumi hämaraks. Ehitati kivist, ilma mördita. Avad sillati suurte kividega, laed kiviplaatidest
Kastikord § Seisuslik kord ,mille alusel jagati indialased väga rangelt määratud seisustesse ja kastidesse. § Kujunes välja aarjalaste hulgas, kes tõid selle Indiasse kaasa. § Alguses oli kaks kasti : 1 )valge kast võitjad aarjalased; 2)must kast- pärismaalased. § Kastikorra loomisel mängisid rolli eeskätt varalised huvid, hiljem anti sellele usuline tõlgendus. § Usulise tõlgenduse järgi olevat selle korra paika pannud aarialaste jumal Brahma. Vastavalt tema õpetusele oli neli kasti: Brahma õpetuse 4 kasti I Braahmanid ehk preestrid, ülesandeks oli hoolitseda pärimuste säilitamise ning edasikandmise eest. ( loodus jumala suust ) II Ksatrijad ehk sõjamehed, kohustuseks oli kaitsa riiki ja hoida seal korda ( loodi kätest). III Vaisjad kasvatasid karja,harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega ( puusadest) IV Suudrad olid teenijad, põliselanikud ( dporiga määäri jalalabadest) Lisaks puutumatud e
1)BRAHMANID (sanskriti k.) (preester, usujuht) VALGE ; brahman - maailmavaim 2)KSHATRIYAD (aadlikud ja sõdurid) PUNANE 3)VAISYAD (põllutöölised ja kaupmehed) KOLLANE 4)SUDRAD ( orjad ja teenijad) MUST Puutumatud ehk PAARIAD on kastivälised -->> haridzanid jumalarahvas KARMA- saatus, inimese elutegevuse ja selle tagajärg MOKSA e. vabanemine- vabanemine sansaariast SAOHUD-asteedid, kes mediteerivad *2 maailmavaadet hinduism (~80%) ja budism HINDUISM- 2500 e.m.a - OM(AUM) BRAHMA-looja jumal VISHNU-säilitaja, elu hoidja 10 taaskehastust AVATAARA; jaguneb rama, krishna, buooha, jeesus kristis SHIVA- hävitaja Genisha-Shiva poeg Hanuman-Rama saatja, ahvinäoga jumal HINDUISMI PÕHITÕED: *kedagi ei tohi tappa ega vigastada *ei tohi valetada *ära kadetse *ära varasta *ole puhtana *ole leplik *ole heatahtlik *haru ennast *anna oma hina Brahmanile -- BUDDHA-valgustatu Tiibeti budism lomaism KARMA koosne 8 astmelisest tees (SÜMBOL on ratas, kui on 8 kodarat)
SISUKORD ARHITEKTUUR Indias on arhitektuur, skulptuur ja usk sulandunud omapäraseks tervikuks. Omavahel on segunenud hinduism, budism ja dzainism. Nee on üksteisess põimunud nii, et üksikute religioonide piirjooni on raske eraldada. Kõigile neile on ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. Eri usunditega seotud kujutav kunst on samuti väga sarnane. Kõige fantaasiaküllasem neist on hinduismi mütoloogia. Hinduismis on kolm peajumalat- Brahma, Visnu ja Siva ning lisaks veel palju teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. Neist on kirjutatud suurtes eepostes ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Eeposte tegevustikku kujutatakse tihti templite müüridel ja seintel. 3. sajandil eKr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonnised monoliitseid Buddha
Rabindranath oli India kirjanik, helilooja, filosoof ning kultuuri- ja rahvustegelane (Rabindranath Tagore 2013). Ta pälvis 1913. aastal Nobeli kirjandusauhinna (Entsüklopeedia 2007) R. Tagore oli loovisiksus, keda tunti kui poeeti, prosaisti, dramaturgi, filosoofi, ajakirjaniku, heliloojat, maalikunstniku. Tagore on India ja Bangladeshi hümnide autor. Ta sündis 7. mail 1861. aastal India linnas Kolkatas. Tema isa Maharishi Debendranath Thakur oli religioosse monoteistliku ühingu Brahma Samadz üks juhte. Maharishi Debendranath kasvatas oma lapsi rangelt, lapsed austasid ning armastasid teda. Nad said kodus hea hariduse, neid õpetati bengali keeles ja kasvatati iseseisvateks ning tööarmastajateks. 17-aastasena elas Rabindranath mõnda aega oma venna juures Ahmedabadis, ta lõi oma esimesed lauluviisid öösiti terrasil mõtteid mõlgutades ja ringijalutades. Järgnevatel aastatel ilmusid üksteise järel tema luulekogud, romaanid, jutustused. 1884
7. Zen'i olemus - meditatsioon, tühjus, vaimne treening. Maailmaruumis on kõik üks ja kõik on üks. Zen on maailmale andnud: teetseremoonia, karate, happening, ühevärviline tusimaal, ikebaana jne. 8. Koaan probleem ; mondo - kahekõne 9. 3 jooga tähendust, 4 jooga liiki tähendused: 1)tee, mida käiakse enda sees; 2)ike(rakend) ; 3)ühendus jumalatega. liigid: karma, bhakti radza, mantra 10. Hinduismi jumalad - Isvara(peajumal, kujuteldamatu) ; Brahma(looja); Visnu(säilitaja); Siva(hävitaja) 11. Loomujooned Indias: 1)radzas-erutatus, ärevus ; 2)tamas-uimasus, tuimus; 3)satva- tasakaal, harmoonia Kastid indias: brahman(preester); ksatria(võitleja); vaisja(käsitööline, kaupmees); suudra(mustatööline) 12. Armastuse kolmnurk Vivekananda põhjal - Armastus ei tingi, võistle ega tunne hirmu. 13. Bhakta suhtumine jumalasse - "Annan sulle kõik mis mul on ega taha vastu midagi" 14
INDIA JA HIINA KUNST INDIA Vanim kõrgkultuur Induse orus (III at. eKr.) Kunst püsivate tunnustega, peamiselt religioosses teenistuses. Usunditeks hinduism, budism, dzainism; ühine usk hingede rändamisse, taassündi ja looduse igavesse ringkäiku. Hinduism- Keerukas, fantaasiaküllane mütoloogia. Peajumalate kolmik- Trimurti (Brahma-looja, universumi juhataja; Visnu- maailma hoidja; Siva- looja,kaitsja,hävitaja.) Eeposed: ''Mahabharata'' , ''Ramajana'' Hinduistlikud templid: Templid meenutavad monumente, käbitaoliste tornidega; väikesed ruumid, tähtsaim pühakojaruum; väljast rikkalikult skulptuurselt (reljeefiga) kaetud - meelelised stseenid jumalate ja kangelaste elust. Budism 6.saj. eKr. Siddhartha Gautama u.560-480 eKr. Pühamees, valgustunu- Buddha. Eesmärk: vabaneda maistest kannatust
Hinduismis puudub Jumal ühtse isiku või jõuna. Puudub ka kindel rajaja nagu Jeesus kristluses või Buddha budismis India mitmepalgeline panteon, kus valdavalt inimnäoliste jumalate kõrval esines ka loomakujulisi, muutus aja jooksul tunduvalt Induse tsivilisatsiooni asukate austatud jumalatest teame väga vähe, kuid seevastu aarjalaste austatud jumalad on meile veedade kaudu hästi tuntud Hinduismis on kolm olulisemat jumalat, nendeks on BRAHMA, VISHNU ja SHIVA Brahma On brahmanismi peajumal Brahma on Loomise valitseja ja tal on neli nägu, mis esindavad maa eri väärtust Ta on ka tarkuse jumal Talle kuuluvad Veedad, tarkuse ja õppimise raamat ühes tema kätest. Ühes käes on samuti pärlikee, et arvet pidada aja kulgemise üle või ohvrilusikas, mis on vaimse loomu sümboliks Neljas käsi on tõstetud, et kõiki õnnistada
Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve-, ja ülistuslaulud ning loitsud. 1. Vanim on neist Rigveeda. Veedad tekkisid vahemikul 1200 800 ekr. 2. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 800 ekr. 3. Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vedanta veedade lõpp kui Brahma raamatute kommentaarid ja usundifilosoofilised teosed. Need tekkisid 800 600 ekr. Sõna ,,upanisad" tähendab istudes kuulamist ja retsiteerimist. 4. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Ramajana ja Mahabharata. Viimasesse kuulub ka Bhagavadgita (Jumala laul)
tulla regulaarne nõupidamine astroloogiga. Hinduim hakkas oma kaasaegset vormi võtma 4.sajandil pKr, kui tekkis suurem vajadus laiema levikuga religiooni järele. Laiemal pühendumisel põhinev ja seega suuremale hulgale inimestele sobiv bhakti asendas ohvritalitused, mida viisid läbi vaid brahmaanid. Öeldakse, et hindu panteonis on 330 miljonit jumalat, kuid neid võib käsitleda kui üheainsa jumaluse 330 miljonit palet. Juamal kolm kõige olulisemat kuju on Visnu, Brahma ja Siva. Visnu on universumi hoidja, neljakäeline jumal nuia, merekarbi, ketta ja lootosega. Tal on palju inkarnatsioone, millest kuulsaim on Krisna, kes ilmub võiduka kangelase, flööti mängiva armastaja või tülika imikuna. Visnu abikaasa Laksmi on jõukuse jumalanna. Brahma on maailma looja, universumi alguses Visnu nabast kasvanud lootoseõies ise (emata) sündinud. Siva on tantsiv purustaja, kes kannab pealuudest keed ning käte ja kaela umber madusid
Kui inimene teeb head ja on üldse hea inimene, siis järgmises elus elab ta hing parema olevuse sees. Kui inimene teeb halba ja on loomult pahatahtlik, siis järgmises elus on tal halvem elu. Hinduistide eesmärgiks on lõpetada elu ja surma tsükkel ehk siis vabaneda lõplikult karmast. Karmast vabanemist nimetatakse Moksaks. Kui ta seda soovib saavutada, siis peab ta olema hea olevus. Jumala täielikuks kehastuseks on Visnu, kes lõi Brahma ja Laksmi. Usutakse, et Visnu on maailma hoidja ning kui ta korraks kõrvale astuks, siis häviks terve maailm. Visnu ülesandeks on maailma kaitsmine ja juhtimine. Visnul on palju kehastusi, näiteks Krisna, Rama ja Narasimha. Nendest kõige kuulsam on Krisna. Teda loetakse isegi mitme vooruse sümboliks. Hinduismis austatakse pühapaiku, pühakui, pühakirjasid ning pühasid olendeid. Pühadeks olenditeks on näiteks lehmad
o Õppimine ; verdad pähe o Naise võtt + lapsed o Lähed metsa elama, jagad vara laiali o Kõndimine kirdesse kuni kukud ja sured · Bhagavadgita oluline on vägivallatuse idee · Isiklik dharma on kõige olulisem · Krsha õpetab yogat ehk on tegude tee ja mõistmise tee, et pääseda moksa poole · Bhakti pühendumine ühele jumalale, uks temasse viib vabanamisele · Hindu kolmainsus o Brahma looja ( talle on 6 templit) o Siva hävitaja o Vismu säilitaja ·
korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, dzainism põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Visnu, Siva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism levis 3. saj. E.m.a. valitses Asoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Lasti püstitada 84000 tükki. Kupli tasandatud tipus nelinurkne aedik, millest kõrgub maailma telge sümboliseeriv
2. Jooga jaguneb: vaimne ja kehaline pool. 3. Dharma aasama varna. Dharma - millele hinduism tugineb seadmus/kohus(dharma) miks asjad on nii nagu nad on. Varna seisus, kuhu inimene sünnib (sünnib hindu ühiskonna peamiseks osaks) Aasram erakla, mis tavaliselt on tekkinud mingi pühamu ümber ja kus tegeletakse vaimse tervise arendamisega. Hiljem lisandusid sanjaasid erak, rändajad, kelle ainus eesmärk on moksa. 2. Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud(1000-800ekr.) 3. Upanisaadid brahma raamatute kommentaarid usundifilosoofilised teosed(800-600ekr) Brahman jumal kui lõputu, igavene ja vormitu Aatman hing/maailmahing, mis annab elu kõigile olendeile. Isvara ülim isikustatud jumal Purusa universum Deevad jumalad, jumalannad, jumalused. Asurad deemonid 3 peajumalat Brahma(looja loovus), siva(hävitav jõud), Visnu(loov jõud) BUDISM
India, Indoneesia ja Indohiina 2. Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at. e.Kr. Praeguse Pakistani aladel. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo Daro Peamiselt elamud(põletatud tellis), reeglitepärane planeering. 4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hinduistlikud templid 8. Mis oli India skulptuuri valitsevaks vormiks? Valitsevaks vormiks oli reljeefkunst: jutustav laad. 9
Suured Ukraina, Põhja-Aafrika, Itaalia, Serbiasse, hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bulgaariasse, Iisrael Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis. Pühad Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis Hinduismi pühakirjadveedad raamatud jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus, Brahma raamatud õpetus), nebiim (prohvetid) ja ketubim Upanisaadid (kirjad eeposed Ramâjana ja Mahâbhârata Peavoolud 1. Ortodoksne judaism: 1. Visnuism Peasuunad 2. Konservatiivne judaism ehk 2. Sivaism Masorti judaism 3. Reformistlik judaism ehk 3. Saktism
arya "isandat", hiljem "õilis"). 5. Milline oli kõige varasem hinduismi vorm ja mis ajavahemikul see levis? Veeda usund (1500 eKr 500 eKr) 6. Nimetage neli peamist veedat: "Rigveeda", "Atharvaveeda", "Jadzurveeda", "Samaveda" 7. Kuidas kutsuti "Metsaraamatuid" ja "Istungeid" sanskritipäraselt? "Aranjakad" ehk "Metsaraamatud". "Upanisadid" ehk "Istungid". 8. Kuidas kõlab "Ma olen brahman" sanskriti keeles? aham brahma asmi ("Ma olen brahman") 9. Mida tähendab " tat tvam asi" ? tat tvam asi ("sina - aatman - oled Tema brahman") (Varasemates upanisadides on kesksel kohal õpetus Brahmast kui loovast jumalast, ülimast olendist mille manifestatsiooniks on kogu maailm, samuti õpetus brahmanist kui absoluutsest maailmahingest ja aatmanist kui subjektiivsuse ja individuaalsuse algest, elusolendi muutumatust põhiolemusest, tema hingest. Keskseks mõtteks on
..on nähtus, mis omab inimeste üle suurt mõjuvõimu, annab lootuse paremale homsele ja ühendab, hirmutab, äratab inimestes aukartust. Tekkis sest - Seletamisvajadus - Hirmutati (aukartus) - Mõtte tekkimisega seotud - Võimutahe - Elava laiba usk - Kõrgema jõu aktiivsus HINDUISM Atman inimese hing/vaim, mille eesmärgiks on sulandumine Brahmanisse Brahman Brahman on kõiksus, absoluut, kuhu kõik elav tagasi püüdleb. Trimorti jumalate kolmik /(Visnu, Siva, Brahma) Sansara ümbersündide ahel, kuhu kõik sisse on haaratud. Püüeldakse surma / Brahmanisse, mitte ei ihaleta uut elu (uus elu = järjekordsed piinad) Dharma jumalik maalimakord ja seadused, millega on määratud iga indiviidi kohustused (seadumus) ja millega tagatakse maailma tasakaal ning funktsioneerimine (mõistusinimene puhul on Dharma mõistmiseks pühakirjade uurimine, tunneteinimesele jumalad ja tahteinimesele askees) Moksa atmani jõudmine/elutee Brahmanisse
Sruti kui ilmutus sõna-sõnalt kuuldu; smrti tekst, mida keegi on kellelki kuulnud. Brahmanid ehk preestrid on tähtsamad, kui jumalad, vahendaja. Indias on kastisüsteem: kõige kõrgemal on preestrid ehk brahmanad, sõdalased ehk ksatriyad, kaupmehed ehk vasyad, alistatud pärismaalased ehk sudrad, kes sunniti teenriteks. Kast ehk varna! Oluline upanisadide kirjanduses põhimõte, mis on idee vägivallatusest ehk ahimsa. Isikustatud jumal Brahma, ei tee taevas midagi, aga 42a. tagant teeb silma lahti ja siis tekib maailm, silma kinnipanemisel maailm hävib. Üksikinimene on koguaeg tsüklis, mida nim samsaraks, mis on ümbersünd. Vabanemine ümbersündidest ehk moksa. Põhjus, miks inimesed ja maailm vaevade tsüklis edasi rabelevad on karman tegu, toiming, tegevus). Moraalne aura peab olema nullis.Brahmanism muutub keskajal hinduismiks. Sva oma karma. Moksani jõudmiseks on kolm
religiooni teenistuses. Kõige konfutsianismi, seesmiselt aga taoismi viima ootamatu selgenemiseni, tõelise keerukam ja fantaasiarikkam on põhimõtete järgi. 3. sajandil hakkas levima arusaamiseni. hinduismi mütoloogia, kus oli budism, varsti küll eelneva kahe peamise kolm peajumalat (Brahma, Visnu usundiga segunedes. ja Siva) ja arvutu hulk teisi jumalaid. Hilisemal ajal taganes budism islami ja hinduismi ees. 3. Arhitektuuri omapära Linnad olid reeglipärase Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale Templite eeskujudeks olid talumajad. planeeringuga, olemas olid palkkonstruktsioonile
· Maailma rahvaste algasustusala · Läbi ajaloo saanud väga palju erinevaid mõjutusi ja sulanud kokku ühtseks kultuuriks. · Valitsevad usundid: budism, hinduism, dzainism eksisteerivad üheaegselt, on omavahel läbipõimunud, ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku (v.a islam) · Kunst on väga tihedalt seotud usunditega, ülifantaasiarikas, elurõõmus. · Hinduismi mütoloogia peajumal kõige looja Brahma, kõige säilitaja (elujumal) Visnu, kõige hävitaja (surmajumal) Siva; lugematu hulk teisi jumalaid, peajumalaid, deemoneid, kangelasi; eeposed ,,Ramajana" ja ,,Mahabharata" · Peajumal Brahma kujutatakse kolmenäolisena, nelja käega, lootose- või poollootose istes · Elujumal Visnu Taastab korra ja rahu, nelja käega, valitsusatribuutidega, madu kaela ümber, 10 taaskehastust
Hinduismi juured peituvad u 2500 a eKr, Indias õitsele puhkenud induse kultuutis, sellele kultuurile panid aluse u 3000 a eKr Indiasse saabunud draviidid. Nende religionn (usund) oli polüteistlik ( mitu jumalat). Õpetus: Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi. Kõik elusolendid nii inimesed kui loomad on osakesed jumalast. Materiaalse maailma loomikseks võtab jumal 3 erinevat kehastust : 1. Brahma looja 2. Visnu hoidja 3. Siva hävitaja Hinduistlikud pühakirjad Hinduistidel on mitmesuguseid erinevatest aegadest pärit pühakirju, mis on kirjutad sanskriti keeles. Vanimad kirjutised on Rigveda hümnid 2 at ema. Hilisemad on Upanisadid. Olulised pühakirjutised on ka : 1. Puraanad 2. Ramajana 3. Mahabharata 4. Bhagavadgita kõige populaarsem Kastisüsteem
Vanim on Induse kultuur. 33Nimeta rahvas, kes elasid yukatani poolsaarel. Nimeta nende 9Mis on pagood. Iseloomusta. Mis kultuuri kuulub? kultuurisaavutusi. India. Seee on mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate maajad, oli oma kiri ja ajalookirjutus katuseservadega tornikujuline tempel. 34Kes on hinduismi peajumal, kõige looja? 10Mida tead terrakotasõdalstest? Millal ja miks nad loodi? Mis Brahma kultuuri kuulub? 35Nimeta India argitektuuri suurteos Kambodzas. Iseloomusta Hiina kultuuri, valvasid keisrihauda, igaüks oli erinev, tehtud Angkorvati temepl savist 36Nimeta ürgaja kuulsaim skulpuur. 11Kui vana on Hiina kustitraditsioon? Nimeta Hiina usundid. Willendorgi veenus
nimi. Need kindlad asendid võivad kujutada kindlat teadvuseseisundit või -protsessi. Mudrad hoiavad tegevuses aju ja hinge kindlaid piirkondi ning avaldavad neile mõju. Indias on mudrad kõigi usuliste tegvuste osaks. Hindu jumalate piltidel on mudrad olulise tähendusega. Koos kehaasenditega ja muude märkidega tähistavad käeasendid jumalusi eristavaid unnusjooni, palvetaja näeb nendes väljendites igale jumalale eriomast võimsust, suutlikust, jõudu. Brahma ehk Looja mudra Višnu ehk Kaitsja mudra Mudrad on hästi tuntud ka India tantsudes, kus erinevad kehaosad esindavad kogu draama ilma sõnadeta. Need sümbolid on idamaades siiani üldarusaadavad. Oma käega väljendab tantsija universumi elu. Zestide abil saavutab tants suurema tähenduslikkuse, kui sõnad suudaksid väljendada. Allikad: *http://www.culturalindia.net/indian-dance/folk-dances/south-india.html *https://en.wikipedia.org/wiki/South_Indian_culture#Dance *http://topyaps
· jäi veda tekstidest välja · Arjuna, võimas sõdur võitjate poolel, Krishna tema kaarikujuht · Üldiselt on tõdemus, et isiklikud kohustused tulevad enne ühiskondlikke kohustusi. Krishna tegi Arjunale selgeks, et tema kastiga seotud õpetus on olulisem, kui tema isiklik huvi. · Bhakti põhimõte pühendumus. Iga indiviid valib omale välja ühe jumaluse. Kõik need jumalused on tagasiviidavad kahele jumalusele Siva või Visnu. (On olemas ka Brahma, kes avab või suleb ühe silma iga 4,2 miljardi aasta tagant, mis vastavalt loob või hävitab maailma.) · Siva on hävitaja. Askeetide jumal, kõige seksuaalsem jumal. Nõretab erootikast. Vastandlik ühelt poolt väga maskulliinne, teisalt tantsijate jumal. · Visnu on säilitaja, kellel on 10 avatari e. kehastust sh. Mohammad, Buddha ja Jeesus Kristus · Istadeva jumalus, kelle/mille valisid ·
totemismi ehk tabu puhul tootemilooma ei tapeta brahman preestriklass hinduismis; maailmavaim, kõiksus atman inimindiviidi hing, mille ajutine peatuspaik on keha; ümbersündide kaudu tuleb arusaamine, et brahman ja atman on samad samsara inimese hinge uuestisündimine uutesse eludesse; määrab karma seadus; ümbersünniahel karma töö, tegu; elu ajal tehtud teod upanisadid ehk Vedanta ehk Veedade lõpp; Veedade ja Brahma raamatute kommentaar; loodi 800600 aastat eKr; pühakiri hinduismis veeda pühakiri hinduismis; loodi umbes 1200800 aastat eKr avatara jumalal hinduismi suunas Visnuismis on erinevad kehastused; näiteks kangelane Rama Krisna moksa atmani ja brahmani ühinemine nirvaana esmärk; kõrgeim teadmise ja rahu seisund; ei saa kirjeldada aja ja ruumi seadustega; ümbersünnid lakkavad duhkha kannatus; ahistus; kõik on seotud kannatusega, ka nauding;
moodustasid kosmogoonilised jumalad, kes olid väga tähtsad ning tihti inimesekujulised või kaheosalised. Sintoism on usund, mis on eelkõige levinud Jaapanis ning mis põhineb esivanemate kultusel ja mägede, jõgede, puude, kaljude ning madude austamisel. Hinduismi on nimetatud kui usundite kogumit, eelkõige seetõttu, et antud religioon sisaldab mitmeid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijad usuvad mitmeid jumalaid, kellest tuntumad on Brahma, Visnu ja Siva. Teiseks jaotatakse usundeid vastavalt tekkeprotsessile. Esiteks on etnilised ehk rahvusreligioonid, millel puudub rajaja ning mis esinevad kindlas keele- ja rahvuspiirkonnas. Teiseks on rajatud usundid, mis on tekkinud individuaalse rajaja ümber. Etnilised ehk rahvusreligioonid on näiteks mitmed loodususundid, sintoism ning judaism. Loodususundeid iseloomustab see, et üldjuhul ei usuta looja-jumalasse, ning kui usutakse, siis teda ei austata ega kummardata
mustad muhameedlased. Judaismi pühakiri Tanah, Pühad raamatud/ Uus Testament ja Vana see koosneb 39 raamatust: tekstid Testament, mis kokku Toora, nebiim ja ketubim. Veeda hümnid, Brahma Koraan Tipitaka moodustavad Piibli ning Seadusekoodeksid on raamatud, upanisaadid. evangeeliumid Talmud, Misna ja Haskala. Jumalakäsitlus Jumala kolmainsus
Ohverdamise all mõisteti jumalate toitmist. 9.2. Brahmanistlik periood Algab I aastatuhtat eKr. Rikkalik religioosne kirjandus. Olulisimaks allikaks on upanisadid. Tekib india filosoofia, upanisadid on filos traktaadid. Vanimad upanisadid on pärit 8. 7. saj. eKr. Siia perioodi kuuluvad India eeposed Mahabharata ja Ramajana. Mahabharata olulisim osa on Bhagavadgita. Kerkivad esile uued jumalad, kes Veedades puudusid või olid väheolulised. Brahma esineb Veedades Brahmanaspatina (palvuste isand). Brahmast saab peajumal ja maailma looja. Visnu esineb Veedades päikesejumalana. Nüüd saab temast universumi korra ja seaduste kaitsja. Saab alguse uskumus, et jumal kehastab inimest Maa peal (avatara). Visnu tähtsaimad avatarad on Krisna ja Rama. Visnu avataraks peetakse Buddhat. Kui rita satub ohtu kehastab Visnu end avataradena. Esimesed avatarad ei ole antropomorfsed. Veedades ei mainita jumal Sivat. Sival on ambivalentne
annaabi.ee 
