Itaalia rahvatantsud Tants on läbi aegade andnud erinevatele rahvastele võimaluse salvestada om kogemusi, tundeid ja olemust. Kõik rahvad pole suutnud luua tugevaid tantsutraditsitsioone, kuid tuntumad tantsud on ulatanud üle riigipiiride. Nii tantsiti 14. ja 15. sajandil Euroopas kuningakodades Itaalia tarantellat ning Prantsuse menuette ja kadrille. Itaalia Rahvatants on olnud lahutamatu osa Itaalia kultuuris sajandeid. Tants on olnud pidev niit itaalia elu Dante läbi Renaissance tulekuga Tarantella ja tänapäeva ärkamised on rahvamuusika ja tants. Carole, ring või kett tants , mis sisaldab laulu, oli domineeriv Keskaja tantsu vorm Euroopas vähemalt 12 läbi 14. sajandi. See vorm tants leiti Itaalias samuti ja kuigi Dante on mõni põgus viide tantsida, see on Dante kaasaegseid Giovanni del Virgili, kes annab meile varem maininud Itaalia rahvatantsu. Ta kirjeldab grupp naisi...
Rahvalaul, pillid, tantsud, asjaarmastajad heliloojad. Eesti rahvamuusika 1) Vanemrahvalaul e regivärsiline e regilaul e runalaul 18 saj. lõpuni 2) Uuem rahvalaul tekkis 18.saj. lõpul domineeris 19saj. keskpaigas ja siis hakkab hääbuma Vanem rahvalaul · tekst/sõnad kõige tähtsam · lauldi kõigest (igapäevaelu) · eeslaulja + koor (mõttekordusi on palju) · esitasid peamiselt naised · eeslaulja oli vanemlaulja · regilaulu ehitamise aluseks on värss · viisid on hästi lühikesed · regivärsile on omane algriim · rütm on vähe vahelduv · värsile lisandub refrään v pikendatud lõppheli p.l-eestis Regilaulu liigid: a) töölaulud b) tavandi ja kombelaulud (kalendritähtpäevad, üleminekurituaalid, lüüriline) Rahvapillid · torupill mängiti enamus Euroopa riikides · kannel eestlased, soomlased, lätlased, leedukad · vilepill · roopill valmistatud...
tsitter) võis osta ka poest või meistrilt. Laias laastus võib eesti rahvapillid jagada nelja rühma: ·puhkpillid (flööt, klarnet, trompet) ·keelpillid (kannel, põispill, viiul, mollpill, kitarr, Hiiu kannel) ·lõõtspillid (lõõts, Eesti lõõts, akordion, libliklõõts) ·löökpillid (Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram , parmupill ) ·Roopillid, Sarvepillid, torupill Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks vanem ja uuem. Vanem : Tantsud sõõris ja reas (Kihnu ratas, Viru löss, jpm ); Imiteerivad tantsud (Härjatants, kasatsokk, mustlasetants jpm.); Akrobaatilised tantsud (tokitants, varvatants, kandali...) Uuem : Paaristantsud (Polka , valss, labajalavalss, galopp); Kontratantsud. 3.Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levik oli otseses seoses kohaliku hariduselu arenguga. Koorid tegutsesid enamasti kihelkonnakoolide ja
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Janek Kõvask 11Õ Eesti rahvatantsud ja laulumängud: Rahvatantsu akrobaatiline pärand Kodune kirjalik töö Juhendaja: Katrin Kobolt Pärnu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 MIS ON RAHVATANTS?............................................................................................
Austria muusika Paremale 1. Valsi sünnimaa 4. Kuulus tants 18. sajandi Viinis 6. Viini klassik 7. Eriline laulmisviis 8. Valsikuningas Alla 2. Rahvapill Alpi aladel 3. Millised on Austria rahvalaulud? 5. Millest arenes välja valss?
Muusika jaguneb : 1) rahvamuusika ja 2) prof.muusika Rahvalooming on tekkinud pika aja jooksul, levinud peamiselt suuliselt ning seetõttu pidevalt muutuv. Rahvamuusika jaguneb: 1) rahvalaulud 2) rahvatantsud 3) pillimuusika 2 perioodi: 1) vanem- e. regi- e. runolaul 2) uuem rahvalaul Vanema rahvalaulu esitajateks olid naised. Esitati eeslaulja ja kooriga vaheldumisi. Sõnad olid tähtsad. Viis oli lihtne ja monotoonne. Sõnade aluseks oli värss, mis koosneb 8 silbist. Kasutati refräänsõnu nt. marti, kaske, allea. Kasutati algriimi. Rütm oli lihtne ja ühehäälne välja arvatud setudel. Rahvalaulu liigid. 1. Vanimad on töölaulud. 2. Hälli- e. unelaulud 3
Muusika LÄTI Lätil on Eestiga sarnane ajalugu ja kultuur, kuna meid siduvaks lüliks on liivlassed. Läti rahvalaulud on enamasti ühehäälsed. Suurim osa neis on töö- ja tavandilaulud, kuhu kuuluvad ka liigolaulud ehk jaanilaulud. Neid lauldi jaanipäeva paiku. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Enamlevinud rahvapillid on viiul, vilepillid, torupill ja kannel. Pulmalaulude saateks kasutati löökpilli nimega trideksnis. Esimene Läti üldlaulupidu peeti 1873. aastal Riias. Läti populaarseim bänd on Brainstorm. Tuntumad heliloojad- Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls. ROOTSI Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul
Vallarahvas vaatamaie, Mõisad mõtteid märkamaie Kui mina lahkelt laulan palju. 9. 10. Tõmba eelmise ülesande regivärsis ringid ümber ALGRIIMIL 11. Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? Vabad aerofonid, AEROFONID õhkpillid, IDIOFONID - isehelisevad pillid. Sest need on nii vanad pillid, et neid on lihtsalt nii vähe säilinud ja uuel kujul neid enam juurde ei tehta. 12. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta). Kõige vanemad rahvatantsud olid imiteeriva või sõõrisliikumisega mängud, imiteerivad ja akrobaatilised. 13. Enamus eesti rahvatantse on üle võetud Inglismaalt. 14. Valsi eestipärane vorm on labajalavalss 15. Reinlender, padespann, polka, ingliska ja krakovjakk on uuemad rahvatantsud. 16. Võrreldes teiste maade tantsudega on eesti rahvatantsud rahulikumad, pidulikumad, väärikamad, temperamentsemad ja hoogsamad. 17
Rahvatants Marleen Mõttus 10.e Rahvatants Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Tänapäeval eristatakse pärimuslikku rahvatantsu ning lavarahvatantsu. Rahvatants Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. Pärimuslikud rahvatantsud ei ole loodud esitamiseks laval või publikule, kuigi tänapäeval on paljusid pärimuslikke rahvatantse kohandatud esitamiseks publikule. Rahvatants Rahvatantsudes domineerib rahvapärimus (traditsioon) uuenduse (innovatsiooni) üle, kuigi rahvatantsud muutuvad ajas nagu kõik teisedki rahvaloomingu liigid. https://www.youtube.com/watch?v=UV_g_IY 4__c
· Kuulub kontratantsude hulka. · Tüüpmotiivideks on käärhüpped, käteplaksud ja käimine sõõris või käeristis päri- või vastupäeva. · Tantsu tunti algselt Lõuna- Tartumaal ja Võrumaal. · Väga palju on sellest tantsust kirjapanekuid ning teda on tantsitud üle Eesti. · Laul on võrdlemisi pikk ja obstsöösne. · Selle algupärasest versioonist pole midagi peale esimeste ridade täpsemalt säilinud. · Hiljem on laulu täiendatud ja muudetud. Rahvatantsud · Enamus meie rahvatantsud on teiste maade tantsudega sarnased.(mingilmääral ka Kaera- Jaan) · Labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss. · kaerajaani seostati kadrilliga · Tuljakut seostati slaavi tantsudega. Eesti tantsudele iseloomulikud jooned · Rahulikkus. · Väärikus. · Puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused. · Vähe on akrobaatilisi elemente. · Korduvad motiivid. · Lihtne liikumisskeem.
10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: Kandled: väikekannel (5-6-keelne); viisikannel(simbel); hiiu e.vormsi kannel, põispill, moldpill, viiul *Puhkpillid: Pajupill, savipiilu, roopill, putkepill, torupill, karjapasun(piibar), sokusarv *löökpillid: Trumm, kammipill, põsepill 10.Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? Löökpille, kuna keel- ja puhkpillidega saab rohkem erinevaid helisi luua/kasutada. 11.Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kontratantsud – tantsitakse vastastikku viirgudes; Labajalavalss-eestipärane variant viini valsist; "Kaerajaan- on tants, kus tantsijad või paarid asetuvad vastamisi ning nende tegevus tantsust osavõtjate rühmas on omavahel kooskõlastatud. 12.Enamus eesti rahvatantse on üle võetud naaberkultuuridelt. 13.Valsi eestipärane vorm on labajalavalss. 14.Reinlender, padespann, polka, ingliska ja krakovjakk on eesti rahvatantsud. 15
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile
Viimsi Keskool Õpimapp Poola muusika Magnus Kruusing Henri Viigimäe Raigo Jerva Mikk Laanes Juhendaja õp Kätlin Puhmaste Merike Sepp 2 Viimsi 2009 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 2 Festivalid.....................................................................................................................................3 Tradisioon...................................................................................................
on ühiseid jooni. RAHVALAUL · Soome vanim rahvalaul on runolaul. · Iseloomulik algriim ehk sarnaste algushäälikutega sõnade kasutamine värsireas Näiteks: Õit-se, õit-se, õi-e-ke-ne, Kas-va- kas-va, kau-ni-ke-ne. · Laule esitatakse eeslaulja ja koori vaheldudes. · 18-19. sajandil asendus vanem rahvalaul uuema rahvalauluga · Lõppriim- on sõnade lõpphäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena. RAHVATANTS · Soome rahvatantsud on rahulikud ning neis on tunda naabrite Rootsi ja Vene tantsude mõjutusi. RAHVAPILLID · KANNEL PARMUPILL VILEPILL LÕÕTSPILL · Eesti ja Soome hümnil on sama viis, mille autoriks on saksa päritolu Soomes elanud ja töönanud helilooja Friderik Pacius · Soome kuulsaim professionaalne helilooja Jean Sibelius LORDI · 2006 a. võitsid Eurovisiooni lauluvõitluse.
Pärast seda asus Tubin õppima Tallinna Konservatooriumi , mille ta edukalt lõpetas. Pärast seda naasis ta Tartusse, kus sai tänu uue muusikakooli asutamisele jätkata õpinguid Heino Elleri juures. Tubin on kirjutanud palju sümfooniaid, ballette, oopereid, viiulikontserte, klaverikontserte jm. Iseloomulikumateks tunnusteks on näiteks: vabalt arendatud rahvamuusikast pärinevad motiivid, polüfoonilised arendusvõtted, värvikas orkestratsioon. Balleti muusikas on kaks lähtepunkti: 1. rahvatantsud ja 2. helilooja fantaasia, nt maksamereliste tantsud viimases vaatuses jms. Ta on eeskujuks noortele heliloojatele Eestis. Suur tähtsus on Rootsis loodud muusikal, mis rikastas samal ajajärgul kodumaal levinud muusikat värskema ja euroopalikumaga. Eduard Tubin jätkas Heino Elleri alustatud rahvuslikku suunda, kirjutas kõrgel kunstilisel tasemel sümfoonilist ja lavamuusikat, rikastas eesti muusikat moodsama helikeelega ning uute, Euroopas valitsevate suundadega.
identiteet oli maha surutud näiteks Tsehhi, Poola, Soome. Muusika oli kasulik vahend nende maade rahvusliku identiteedi taasavastamisel ja selle kasutamisel propagandavahendina. Kaheks rahvusromantismi teerajajaks peetakse Liszti ja Chopini. Ehkki põhiosas kuulub nende looming peavoolu hulka, kasutasid nad aeg-ajalt oma teostes rahvuslikke rütme. Näiteks võib tuua Lizti ,,Ungari rapsoodia" ning Chopini polonees ja masurka, mis on Poola rahvatantsud. Esimesed suuremad rahvuslikud koolkonnad tekkisid Ida-Euroopas Venelaste, eriti Tsaikovski, mõjul püüdsid ka tsehhid ühendada Lääne vorme tsehhi meloodiate ja faktuuridega. Umbes samal ajal tekkisid rahvuslikud koolkonnad ka Skandinaavias. Esimene, kes jõudis oma maa piiridest kaugemale, oli norralane Edvard Grieg. Kuid paarkümmend aastat hiljem kerkisid skandinaavlased uuesti eesotsas taanlase Carl Nielseni ja soomlase Jean Sibeliusega. 19
alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidu on tähtis, kuna see väljendab ühte kuuluvust. Esimene laulupidu oli Tartus 1869.aastal Laulupeod jagunevad Üldlaulupidu Kohalikud laulupeod Erilaulupeod Väliseesti laulupeod Rahva-ja üldtantsu pidu Rahvatantsupidu on etendus, millel põhiesinejad on rahvatantsurühmad, keda saadavad rahvamuusika ja puhkpilliorkestrid. Rahvatantsupeo kavas on suurte koosseisude esitatavad rahvatantsud ja nende töötlused. Eesti kõige suurem rahvatantsupidu on iga viie aasta tagant korraldatav üldtantsupidu. Üldtantsupidusid korraldatakse 1934. aastast. Peale üldtantsupidude peetakse 1962. aastast koos noorte laulupidudega noorte tantsupidusid. Leigo Leigo on suurepärane koht erinevate pidude ja koosviibimiste läbiviimiseks. Leigo on koht kust ammutada inspiratsiooni. Leigo järvemuusika
võistlustel saanud auhinnalisi kohti. Tuntumad koorid on naiskoor Dzintars (merevaik), segakoor Latvija ja kammerkoor Ave Sol (Olgu tervitatud päike). Nagu Eestiski, toimuvad ka Lätis laulupeod. Esimene Läti üldlaulupidu toimus aastal 1873 pealinnas Riias. Rahvapillidest on enamlevinud mitmesugused vilepillid, sarvepillid, torupill, viiul ja kokle. Üks omapärane pill on keskajast pärit poogenpill giga, mille kõlakast on pirnikujulise põhjaga. Vanemad rahvatantsud olid seotud aastaaegade vahetusega. Eriti palju tantsiti jaanipäeva (liigo) pidustustel. Nagu meilgi, olid vanimad tantsud sõõrtantsud. Rühmatantsud ja paaristantsud lisandusid hiljem. Läti populaarsem rahvatants on "Sudmalinas" ("Veskitants"). Tuntumad Läti heliloojad on Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls ja Peteris Plakidis. Läti hümni viisi kirjutas Karlis Baumains. Leedu rahvamuusika Leedu rahvalaulude hulgas on kõige arvukamalt töölaule ja tavandilaule,
Võimas rühm andis lühikese ajaga hindamatu ja teedrajava panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Vene Rahvamuusika Erinevalt meie teistest lähinaabritest esineb vene rahvalaulus mitmehäälsust. Vene rahvalaulu lauldi ilma saateta. Sangarilaul ehk bõliina jutustas venelaste võitlusest võõraste vastu. Tuntumad vene rahvapillid on: gusli, balalaika, domra, bajaan ja 7 keelega kitarr. Löökpillidena kasutatakse puulusikaid. Vene rahvatantsud on hoogsad ja nendest tuntumad on hopakk, trepakk ja kasatsokk. Romanss Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul.
"Viiulikontsert D-duur" "Klaverikontsert nr.2" Ludwig van BEETHOVEN ( 1770 1827 ) Loomingus põhirõhk sümfooniatel Looming: 9 sümfooniat Ooper "Fidelio" 30 klaverisonaati SAKSA RAHVALAUL ÜHEHÄÄLNE Sageli IMPROVISEERITAKSE viisile juurde LISAHÄÄLI Enamik kirjutatud DUUR helilaadis Tüüpiline Saksa rahvalaul on RÜHMALAUL Tekstides esineb sageli MEIEVORMI 19. sajandil tekkis UUEM RAHVALAUL SAKSA RAHVATANTSUD ALLEMANDE ,LENDLER,VALSS,POLKA SAKSA RAHVAPILLID DULCIMER ,VIIUL , AKORDION, SUUPILL Saksa firmad HOHNER ja WELTMEISTER valmistavad muusikainstrumente SAKSAMAA HÜMN Haydn kirjutas Saksa-Rooma ja hiljem Austria keisrite hümni "Jumal, kaitse keiser Franzi" ("Gott erhalte Franz den Kaiser"), mille viisi kasutati 1841. aastal loodud "Sakslaste laulus" ("Das Lied der Deutschen" avasõnadega "Deutschland, Deutschland über alles ..
Samuti on globaliseerumine jagunenud laiali näiteks kultuuriline, poliitiline ja majanduslik. Kuid kuidas mõjub globaliseerumine riikidele ja kultuuridele, kas globaliseerumine vähendab või suurendab erinevusi? Kultuuriline globaliseerumine ehk massikultuuriga liitumine on minumeelest üks suurimaid probleeme, kuna kaob ära kultuuriline omapära, näiteks võib tuua kas või Eesti, järjest rohkem kaovad ära meie setud, rahvalaulud ja rahvatantsud. Just noorem põlvkond on see, keda ei huvita kultuur, vaid kes pigem läheksid kaasa teksa, muuvi ja popkorni kultuuriga. Inimeste suhtlemine muutub rahvusvahelisemaks, suheldakse palju Inglise keeles, tuuakse üle slänge ja muid sõnu. Kindlasti on see tingitud ka Eesti rahva vähesusest ja ole nii pikki traditsioone kui teistel riikidel, aga selliseid muutusi on märgata ka mujal riikides. Järelikult
armastus looduse vastu. Leedu keeles tähistab rahvalaulu sõna DAINA. Leedu vanemad rahvalaulud on töö- ja tavandilaulud. Suurem osa neist on ühehäälsed kuid esineb ka mitmehäälsust. Näiteks kirde-Leedust pärineb kaanonilaadne rahvalaulu tüüp sutartine ,mida saadeti mõnikord pillidel ,ning mille saatel vahel olid ka tavalised naised ,pille mängisid mehed. Elizabeth :) (paaniflööt). Praegused Leedu rahvapillid on torupill ,viiul ja lõõtspill. Leedu vanemad rahvatantsud on enamasti rahulikud ja väärikad sõõrtantsud ,hiljem lisandusid paaristantsud. Ka leedu rahvatantsu pidude tuntuim tants on polka laadne hüppetants suktinis ,kus paarid tantsivad mööda ringjoont. Leedu popmuusikud on Gjan, Tautinis Brandas , PINUP GIRLS , Milita , Alive Way , Martynas jpt. Leedus asuvad kas sellised muusika koolid nagu: Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia ja Elizabeth Gorjatseva ja Kirke Kallasmaa 6a
Mängis ka flööti. Läks õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Lõpetanud selle, asus ta tööle dirigendina ,,Vanemuises", juhatas ka tartu Meestelaulu Seltsi koori. Tegeles ka loominguga. Elas Rootsis. Seal elades lõi ta esimese eesti balleti ,,Kratt". See on igakülgselt rahvuslik helitöö. Ballett oli meisterliku muusikaga ja pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust. Mõjutajateks on folkloor, polüfooniavõtted. Balleti muusika jaguneb kahte plaani. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud ja teine osa on seotud fantastiliste stseenidega. Valmisid ka teised muusikazanrid. Eriti oli ta tuntud, kui tugev sümfonist. ,,Kratti" sisu Varaahne peremees, kes on müünud oma hinge kuradile, meisterdab endale külatarga abiga krati. Esialgu on kratt kuulekas ja tassib ihaldatud varandust kokku. Kuid siis tuleb õnnetus. Õitsil olevad külanoored kimbutavad kratti, see raevub. Süütab talu, kägistab peremehe ning kaob siis kuradiga, kes tuleb peremehe hinge järele. Gustav Ernesaks.
Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimust. Vanema muusika suuline levik maapiirkondades kestis umbkaudu 20. sajandi alguseni ning üksikutel äärealadel nagu Setumaa ja Kihnu saar on see traditsioon säilinud tänini. Rahvamuusika jaguneb: Laulumängud, rahvalaulud, pillimuusika, rahvatantsud Rahvalaulud jagunevad: Varased vokaalzanrid, vanemad rahvalaulud e regilaulud, uuemad rahvalaulud e salmilaulud. Eesti rahvalaulud võib ajalooliselt jagada kaheks suureks kihistuseks: vanemaks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemate rahvalaulude hulka kuuluvad varased vokaalzanrid ja regilaulud. 18.-19. sajandil kujunesid välja lõppriimilised salmilaulud, mida hakati nimetama uuemateks rahvalauludeks. Vanemate ja uuemate rahvalaulude põhilised
MUUSIKA NAISHÄÄLED 1. Koloratuursopran - Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Võluflööt“ 2. Lüüriline sopran – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Figaro pulm“ 3. Subrett ehk operetisopran – Johann Strauss, operett „Nahkhiir“ 4. Dramaatiline sopran (eriti alates 1:25) – Richard Wagner, ooper „Valküür“, ooperitertaloogiast „Nibelungi sõrmus“ 5. Metsosopran – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 6. Alt – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 7. Kontraalt – Gaetano Donizetti, ooper „Rügemendi tütar“ MEESHÄÄLED 1. Kontratenor (alt-kontratenor) – Georg Friedrich Händel, ooper „Rodelinda“ 2. Lüüriline tenor – Gaetano Donizetti, ooper „Armujook“ 3. Tenore di buffa ehk operetitenor – Franz Lehar, operett „Lõbus lesk“ 4. Dramaatiline ehk kangelastenor – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 5. Lüüriline bariton – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Don Giovanni“ 6. Bass-bariton –...
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Eesti rahvapillid Kordofonid Lühitutvustus 04.04.2001 2 Kõige nooremaks pillirühmaks peetakse kordofone ehk keelpille. Ometi algas nende areng juba iidsetel aegadel, siis, kui inimene hakkas tähele panema pinguldatud kõõluse helilisi omadusi. Kõige algelisem keelpill oli vahest nöör või väät, mille üht otsa hoiti hammaste vahel ja teist pingutati käega. Järgmine etapp on juba vibupingutus, mida tunnevad paljud eksootilised ja ka Euroopa rahvad. Edasi tulid mitmesugused arenenumad vormid. Enam arenenud keelpillidest väärib esmajoones nimetamist kannel. Eesti rahvatraditsioonis anti sellele kõlarikkale pillile õigusega aukoht. Üks vana rahvalaul ("Kannel") ja samuti muinasjutt kõnelevad, et kandlepuu olevat kasvanud ülekohtust surma saanud vaeslapse südamest. Seepärast kõlab kannel nukralt. Setu pruugis n...
kratt talu, kägistab peremehe ja kaob siis koos kuradiga, kes tuleb peremehe hinge järele. Balleti sisu kui ka muusika on otseselt seotud rahvaloominguga . suurimaks väärtuseks on meisterlikult kirjutatud muusika, mille motiivid pärinevad rahvamuusikast. Heliloojat on köitnud just pilli- ja tantsumuusika kandle-, viiuli- ja torupillilood. Muusikas jaguneb ballett kahte plaani, lähtudes reaalsest ja fantaasiamaailmast. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud, kuid krati ja kuradimaailm on fantaasiamaailm ja seda iseloomustab müstiline ning salapärane muusika. Ballet "Kratt" on üks omanäolisemaid kogu maailma balletiloomingus.
Globaliseerumise mõju Eesti ja teiste maailma kultuuridele Igal rahval on omad tavad ja tõekspidamised, kuid mida aeg edasi ja avatumaks erinevad inimühiskonnad muutuvad, seda enam kanduvad teatud riigile iseloomulikud rahvuskultuurid üle teisele. Sõna ,,avatumaks" all pean silmas eelkõige eelmise sajandiga võrreldes tunduvalt vabamat võimalust reisida ühest riigist teise, kuna viisanõuded ei ole enam nii ranged ja Euroopasiseselt saab reisida viisavabalt. Nagu igal nähtusel, võivad üleilmastumisel ja mitmekultuurilisusel olla omad head ja halvad küljed. Ida-Euroopas ja ka paljudes teistes maailmaosades võib üheks suurimaks probleemiks nimetada kindlasti eestlaste poolt tihti kasutatavat väljendit ,,ameerikastumine". See tähendab USAst pärit kommete laialikandumine üle terve maailma. Kõige rohkem paistab see välja kõnes, kus eesti sõnavarasse tekib viimasel ajal hulgaliselt Ameerikast pärit slänge ja väljende...
8Eesti muusika Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329. Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada. Kloostrikoolides õppis ka eesti poisse. Suuremate kirikute ja kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid. Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegiu...
kratt talu, kägistab peremehe ja kaob siis koos kuradiga, kes tuleb peremehe hinge järele. Balleti sisu kui ka muusika on otseselt seotud rahvaloominguga . suurimaks väärtuseks on meisterlikult kirjutatud muusika, mille motiivid pärinevad rahvamuusikast. Heliloojat on köitnud just pilli- ja tantsumuusika – kandle-, viiuli- ja torupillilood. Muusikas jaguneb ballett kahte plaani, lähtudes reaalsest ja fantaasiamaailmast. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud, kuid krati ja kuradimaailm on fantaasiamaailm ja seda iseloomustab müstiline ning salapärane muusika. Ballet “Kratt” on üks omanäolisemaid kogu maailma balletiloomingus.
14. oktoobril 2007 12.00 käisin vaatamas balletti nimega ,,Sülfiid". Seda etendati Estonia teatrimajas. Peaosades olid Marie Lindqvist sülfiidina, Marina Kresler Annana, Olof Westring Jamesina ning Urve-Ly Voogand Effyna. Dirigent oli Mikk Murdvee. Lavastajad olid Eva Kloborg, Frank Andersen ning Anne Marie Vessel Schlüter. Kunstnik oli Mikael Melbye.1 Mõnda esinejate tutvustamiseks. M.Lindqvist õppis Rootsi Kuningliku Ooperi Balletikoolis ja Rootsi Kuninglikus Balletikoolis. O.Westring õppis Rootsi kuninglikus Balletikoolis. Dirigent M.Murdvee lõpetas 1998. aastal Tallinna Muusikakeskkooli viiuli erialal. 2 Etendus oli tõeline tragöödia. Ballett on sisu poolest väga kurb, selle põhjustajaks on printsi õnnetu, võimatu armastus ning tema soov saada kaunis metshaldjas enda valdusesse. Prints ei suutnud otsustada, kas abielluda oma kihlatu Effy või sülfiidiga. Tema ja Effy pulmapeo ajal viib haldjas ta metsa, kus nad koos armunult ringi kõ...
Iidne somme runoluule Lauljate erilised harmooniad Tugevad ja energilised naisvokaalid Rootsi rahvamuusika Rootsi rahvalaul on ühehäälne salmilaul, kus esineb sageli lõppriimi. Laululiikidest on enam levinud lüürilised laulud ja ballaadid. Teemaks kodu, meri, loodus, armastus. Tantsude saateks lauldi tantsulaule. Erinevalt teistest Euroopa rahvastest on Rootsi rahvalauluse iseloomulik moll-helilaad. Populaarsed Rootsi rahvatantsud on hambo ja polska. Mõlemad on kolmeosalises taktimõõdus. Tantsiti ka polkasid, valsse ning kadrille. RAHVAPILLID Väga paljus kattuvad ka meie pillidega. Viiul, kannel, lõõtspill, torupill, parmupill, spilapipa (flöödisarnane puhkpill), puukingaviiul (vanast puukingast, juurde ehitati puust kael, tõmmati peale 4 keelt, mängiti nii poognaga kui näppides), nyckelharpa (9-keelne poogenpill) Hugo Emil Alfen 1872-1960 Oli helilooja, viiuldaja, dirigent
Tants Eestis läbi aegade Koostas: Juhendas: 1 Sissejuhatus Tants on läbi aegade andnud erinevatele rahvastele võimaluse salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. Inimene, kes oma keha tunnetab ja oskab tema vajadustega toime tulla, on ka ise rõõmsam ja teotahtelisem. Professionaalne ja heatasemeline tantsukoolkond rikastavad riigi kultuurielu ning tõstavad tema mainet maailma silmis. 2 Esimesed märgid 12.sajandil Esimene kirjalik vihje eesti tantsulaadsele liikumisele Saxo Grammaticuse kroonikas "Gesta Danorum", kus vihjatakse sõdalaste rituaalsele rütmilisele liikumisele tapluse eel. 1777 eesti geograafia, majanduse ja kultuurielu uurija A.W.Hupel on oma raamatus "Topograafilised teated" peale muu iseloomustanud ka eesti rahvatan...
Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna- ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust. Ta õppis ruttu mängima mitut pilli. Juba 11-aastaselt esines ta kirikukooris soolosoprani osas. 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli- konvikti, kus valmistati ette kapelli artiste ja mis Salieri juhtimisel oli kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks. Ka siin etendab õpilaste muusikaline isetegevus Schuberti
1943. aastal "Vanemuises" Tubina enda juhatusel. Eesti rahvamütoloogias on kratt tuntud kui inimkätega valmistatud viirastuslik olend, kes on oma elujõu saanud kuradilt endalt. Olles ühenduses kurjade jõududega, lendab kratt, tulejuga taga, pimedas taevas ja tassib oma peremehele varandust kokku. Kuid sellega on krati peremees kuradile maha müünud ka oma hinge. Muusikas jaguneb ballett kahte plaani, lähtudes reaalsest ja fantaasiamaailmast. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud, kuid krati ja kuradimaailm on fantaasiamaailm ja seda iseloomustab müstiline ning salapärane muusika. Ballet "Kratt" on üks omanäolisemaid kogu maailma balletiloomingus. Eduard Tubin 1. Helilooja Eduard Tubin sündis Tartumaal, Torila külas, Kallaste lähedal. Tema haridustee algas Naelavere külakoolis ning jätkus hiljem Torila Ministeeriumikoolis. Karjas käies õppis Eduard Tubin mängima pikoloflööti, mis venna varase surma järel temale jäi. 2
Rahvatantsude liigid Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust. Voor- ja sõõrtantse esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris). Akrobaatilised ja imiteerivad tantsud Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tšehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks.Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest – labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest. Labajalavalsi muusika on suuresti pärit endisest poloneesitaolisest tantsust. Oma lihtsa ehituse ja hoogsa liikumise tõttu sai rahvale eriti meelepäraseks polka. “Kaerajaan” sai 19. ja 20. ...
peenem nimi olla välja mõeldud: Jean de Kaër. Arvatakse, et tantsulugu sai nõnda menukaks sellepärast, et ta kohe algusest peale oli seotud kindla viisi ja liikumisega. Mingil hetkel taipasid rahvaluulekogujad rahvatantse koguma ja kirjeldama hakata. Selle ürituse peamiseks eestvedajaks sai Oskar Kallase juhtimisel Eesti Üliõpilaste Selts. 1930. alanud "puhta" eesti rahvatantsu otsingud lõppesid peagi tõdemusega, et seda polegi olemas. Ilmnes, et meie rahvatantsud on kohati väga sarnased teiste rahvaste tantsudele. Näiteks leiti, et meil laialt levinud labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss, kaerajaani seostati kadrilliga ja tuljakut, tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest, slaavi tantsudega. Tolleaegsest suhtumisest haaratuna hakati avalikkuses arutlema rahvakunsti arendamise võimaluste üle. Rahvatantsule soovitati läheneda loovalt, edendada ja kohandada teda vastavaks aja vaimule. Tegelikult on
Eesti rahvatants Kadri Laur XI B Pärnu Raeküla Gümnaasium Mingil hetkel taipasid rahvaluulekogujad rahvatantse koguma ja kirjeldama hakata. Selle ürituse peamiseks eestvedajaks sai Oskar Kallase (18681946) juhtimisel Eesti Üliõpilaste Selts. 1930. alanud "puhta" eesti rahvatantsu otsingud lõppesid peagi tõdemusega, et seda polegi olemas. Ilmnes, et meie rahvatantsud on kohati väga sarnased teiste rahvaste tantsudele. Näiteks leiti, et meil laialt levinud labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss, kaerajaani seostati kadrilliga ja tuljakut, tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest, slaavi tantsudega. Tolleaegsest suhtumisest haaratuna hakati avalikkuses arutlema rahvakunsti arendamise võimaluste üle. Rahvatantsule soovitati läheneda loovalt, edendada ja kohandada teda vastavaks aja vaimule
10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: kannel, hiiukannel, viiul, mollpill, põispill, kitarr, mandoliin *Puhkpillid: pajupill, vilepill, putkepill, savipiilud, piibarid, valipill, kõrrepill, roopill, torupill, karjapasun *löökpillid: lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram, parmupill 8. Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? keelpille. neid on kõige raskem valmistada. 9. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kaera-Jaan 10. Enamus eesti rahvatantse on üle võetud naaberkultuuridelt. 11. Valsi eestipärane vorm on labajalavalss 12. Reinlender, padespann, polka, ingliska ja krakovjakk on eesti rahvatantsud 13. Võrreldes teiste maade tantsudega on eesti rahvatantsud ................................................................................................................................. ....................................................
Referaat Ülevaade Eesti tantsudest Tartu 2012 Sissejuhatus Tants on olnud aegade hämarusest alates inimese eluavalduste saatja, unistuste, soovide, palvete, tahtmiste ja loitsude omapärane väljendusvahend. Ta pidi tagama jumalate armulikkust, sõja- ja jahiõnne, ettevõtmiste kordaminekut. Tants oli tseremoonia, oli rõõmu ja kurbuse, armastuse ja vihkamise väljendusvorm, riituse ja kombetalituste koostisosa. Standardtantsud Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi aeglast ja viini valssi. Aeglane valss, mida kutsutakse ka inglise valsiks, on poole aeglasem kui viini valss. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude alguseks, mõned arvavad, et alguseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse. Vii...
Eestis on nii, et ühelt poolt justkui ei ole ühegi usuliikumise tagakiusamist märgata, aga tegelikkuses on meil usuvabadusega nii nagu iga muu vabadusega. Kui Eesti Vabariik püüdleb usuvabadusele, siis tuleks luua tõeliselt võrdsed võimalused kõigile usunditele. Eesti riik peaks toetama oma kultuuri: kultuurimajade korrashoidu, koolide rahvalaulu ja tantsurühmasid ja nii edasi. Kui tuleb riigipoolne toetus, siis tuleb rahvas maal taas talgutele ja kiigeõhtutele, säilivad rahvatantsud ja laulud koos käsitöötubade ja muistenditega. Siis ei ole vaja enam minna muuseumisse, kui tahetakse lapsele algupärast eesti nime, hällilaulu või sokimustrit leida. Eestlase suhe religiooni kipub olema selline kui silma ei hakka, elamist ei sega, las olla. Aga see ei ole vaba rahva ja inimese suhe. Igal usundil on oma koht maailmas, seda lihtsalt ei saa keegi eitada. Usk pakub tunde erksust ja vaimsust. Usuline kogemus arendab vastuvõttu, mida muuga võrrelda ei saa.
talt on ära võetud võime reageerida teda ümbritsetud keskkonna ärritajale. Selle tagajärjel võib lapse kasv ja areng pidurduda. Väikelapsele on äärmiselt tähtis tundma õppida, mis tema ümber toimub, ning liikumise igasugune piiratus mõjub hävitavalt lapse ettekujutusele endast täskasvanu eas. (Roper jt 1996: 274). Sotsiokultuurilised tegurid mõjutavad loomingulise liikumisega seotud toiminguid. Mõnedel maailmamaadel on olemas rahvatantsud, mis on seotud nende 7 kultuuriloominguga ja päritoluga, mida pärandatakse põlvest põlve. Tantse esitatakse tihti muusika saatel ning isegi lapsed on võimelised alateadlikult tabama rütmi ja heameelega ennast liigutada muusika saatel. (Roper jt 1996: 276). Keskonnategurid väljenduvad eelkõige koduses keskkonnas, ümbruskonnas ja kliimas.
Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna- ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust. Ta õppis ruttu mängima mitut pilli. Juba 11-aastaselt esines ta kirikukooris soolosoprani osas. 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli- konvikti, kus valmistati ette kapelli artiste ja mis Salieri juhtimisel oli kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks. Ka siin etendab õpilaste muusikaline isetegevus Schuberti kasvatuses palju suuremat osa
Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna- ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Õpinguaastad (1797-1813) Schumanni looming Schumanni looming on arvuliselt suur ja küllaltki mitmekülgne. 1. Palju klaveriteoseid kahele ja neljale käele, neist tähtsamad: a) kahele käele: "Liblikad" (op.2,1831), "Sümfoonilised etüüdi" (op.13, 1834), "Karneval" (op.9 1834- 36), sonaat fis-moll (op.11, 1835), Fantaasia C-duur (op.17, 1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (op.6, 1837), "Fantaasiapalad" 8op
FRANZ SCHUBERT 2007 Franz Schubert (31. jaanuar 1797 19. november 1828) Franz Schubert oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Elulugu Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Schubert oli lühinägelik (magas prillid peas), väikest kasvu, tagasihoidlik ja häbelik ning armastas väga ema, isa, vendi ja õdesid. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist. Juba lapsepõlves oli isa teda viinud suure muusika maailma- Haydni...
Südame ja veresoondkonna haigused ongi enamuses lääneriikides põhiliseks surma põhjuseks (WHO, 1993). 3.3.2. Sõltuvus liikumisel ja sotsiaalne roll Kõik asjaolud, mis vähendavad liikumisvõimet võivad mõjutada indiviidi rolli perekonnas, tööl, vaba aja harrastustes. Ent paljud inimesed oskavad oma puuet kompenseerida ja kohanduvad ning elavad sama täisväärtuslikku elu, kui nende terved eakaaslased. 3.3.3. Liikumine ja rütm Enamus maailma maades on oma rahvatantsud, mis kannavad endas sümboolset järjepidevust, kuna nad pärandatakse ühelt sugupõlvelt teisele. Ka väikesed lapsed tunnevad siis rõõmu keha liikumisest muusika saatel. Ka paljud täiskasvanud naudivad rütmilisi kehaliigutusi, mis kuuluvad sellistesse sotsiaalse meelelahutuse viisidesse nagu tantsimine, uisutamine, võimlemine. Teatud religioossete gruppide toimingutes on palju laulmist, käteplaksutamist ja keha liigutamist. 3.4. Keskkonnategurid 3.4.1. Kodune keskkond
Venestuse pealetung pidurdas 70-ndate aastate teise poolel kogu senist kultuuri arengut. Loomingulisele vabadusele seati taas piire. Rahvas tõmbus endasse. Kultuuri mõjutajaks sai suurest Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon. Ametliku kroonukultuuri surve alt leiti aastakümnete jooksul leevendust taidluses. Rahvarõivad, rahvatantsud ja rahvalik muusika ning laulu- ja tantsupeod, kus seda kõike esitleti, võimaldasid välja elada oma salajasemaid soove ja tundeid. Eesti rahvas tervikuna ei painutanud oma meelsust kunagi täielikult Nõukogude okupatsiooni alla. Kasutatud kirjandus ,,Eesti ajalugu II" Mati Laur, Ago Pajur, Tõnu Tannberg ,,Eesti ajalugu ärkamisajast tänapäevani" Silvia Õispuu ,,Eesti ajalugu. Kronoloogia" Sulev Vahtre ,,Linnulennul Eesti ajaloost" Mart Laar http://www.esm.ee/kulm-soda/
puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust. Ta õppis ruttu mängima mitut pilli. Juba 11 aastaselt esines ta kirikukooris soolosoprani osas. 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli konvikti, kus valmistati ette kapelli artiste ja mis Salieri juhtimisel oli kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks. Ka siin etendab õpilaste
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Autor: Juhendaja: Koht ja aasta Sisukord Nõukogude võimu taastamine...................................................................................... 3 Nõukogulik võimustruktuur......................................................................................... 4 Territoorium ja haldusjaotus........................................................................................6 Metsavendlus.................................................................................................................7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine............................................................ 8 Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolsevistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas......9 Sula.....................
Mõni neist kandus ringmänguna koduümbrusest kaugemalegi. Talurahva linnastumisega levis ringmängutraditsioon ka linnadesse. Ringmänge mängiti mõnevõrra linna peoõhtutel, veelgi rohkem aga perekondlikel koosviibimistel ja koolis. Laste repertuaarist pole nad päriselt kadunud tänaseni ("Rits, rats, rundibumm", "Aadamal oli seitse poega", "Lapaduu", "Kaks sammu sissepoole" jne). 9. Rahvatantsud Tants on sünkreetiline rahvaloomingu liik, mis on seotud laulu ja pillimänguga. Tants on ürgne nähtus, selle juured on tagasi viidavad aega, mil inimlikud käitumisviisid polnud veel õieti välja kujunenud. Tantsuks võib nimetada inimese vaimselt mõtestatud kehaliigutusi ja liikumisi muusika saatel. Muistsed tantsud võisid olla tagasihoidlikud rütmiline tammumine, keha õõtsutamine või käte liigutamine. Tantsulisi elemente kasutatakse ka laulumängudes ja rahvalaule esitades.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
