PORTUGALI VABARIIK (0)

Miina Härma Gümnaasium

PORTUGALI VABARIIK
Kristel Raudik
Referaat
Juhendaja : Maiu Kaljuorg
Tartu 2013
Sisukord
1.Riigi geograafiline asend………………………………..4
2.Suurregioon………………………………………………..4
3.Arengutase…………………………………………………5
4.Majandusorganisatsioonid……………………………...5
5. Rahvastik …………………………………………………...6
5.1.Rahvastiku muutumine…………………………………6
5.2.Rahvastiku tihedus………………………………………7
5.3.Rahvastiku koosseis…………………………………….8
6. Linnastumine ……………………………………………….9
7.Energia majandus………………………………………….9
8.Põllumajandus………………………..…………………...11
8.1. Pinnamood ………………………………………………..11
8.2.Kliima………………………...……………………………..11
8.3. Mullad …………………………………………...………….12
8.4.Maaparandustööd………………………………………..12
8.5.Tööjõud…………………………………………………….12
8.6.Põllumajandusliku tootmise vormid………………….12
8.7. Spetsialiseerumine ………………………………………13
8.8. Eksport ja import ………………………………………….13
8.9.Põllumajandusega seotud keskkonna probleemid…13
9.Metsandus……………..………………………………......14
9.1.Levinud puud………………………………………………15
9.2.Import ja eksport…………………………………………..15
9.3.Probleemid………………………………………………....15
9.4.Osakaal maailmast…………………………….………......16
10.Tööstus……………………………………………………16
11.Transport……...…………………………………………..17
11.1.Infrastruktuuri areng……………………………………..17
11.2.Rahvusvahelised- ja siseveod…………………………17
11.3.Transpordiliikide arengutase…………………………...17
12. Turism …………………………………………………..…18
12.1.Arengueeldused………………………………………….18
12.2.Tuntus ja külastatavus………………………………….19
13.3.SKT osakaal………………………………………………..19
Kasutatud allikad……………………………………………20
1.Riigi geograafiline asend
Portugal ( Pilt1 ) asub Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lõunaosas. Piirneb lõunast ja läänest Atlandi ookeaniga ning idast ja põhjast Hispaaniaga. Portugali pindala on 92 212 km² (suuruselt 111-nes riik). Ka Assoori saared kuuluvad Portugalile. Portugali pealinnaks on Lissabon . Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril, Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures, Tejo jõgi (Püreneede pikim jõgi 1038km, millest 47km Hispaania -Portugali piiril ) voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme, mille ääres asub ka Lissabon. Guadiana jõgi voolab samuti Hispaania piiril. Portugali põhjaosa on kivine ja mägine (kõrgeim punkt on vulkaan Pico , mis siiski asub ühel Assoori saarel) , kuid lõunaosa paikneb tasandikul.
Portugali asend - märgitud tumerohelisega ja ringitatud riigile kuuluvad saared. Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/File:EU-Portugal_with_islands_circled.svg
Pilt1
2.Suurregioon
Portugal kuulub (Lääne-) Euroopa suurregiooni , sest tal on olemas Euroopa suurregiooni tunnused. Riik asub Euroopa maailmajaos ning pärineb Vana-Kreeka traditsioonidega maailmajaost. On läänetsivilisatsiooniga riik põhja-idapoolkeral, mis asub lääne tsivilisatsiooni sünni- ja väljakujunemise regioonis. Asub parasvöötmes ja kliima on vahemereline . Riigis on demokraatia toimimine ühiskonnas ja tagatud inimõigused ja sotsiaalne hoolivus.
3.Arengutase
Portugal on arenenud riik, seda on kohe nähe majandussektori osa järgi, kus teenindav valdkond on kõige suurema osakaaluga 59,8 % , sellele järgneb tööstus 28.5% ja madalaim osa põllumajandus 11,7% (2009. aastal). Elektritoodang ulatub Portugalis 50,3 miljardi kWh-ni.
2012 aasta järgi kogu SKT on 244 960 miljardit USA dollarit. SKT üheinimese kohta on 19 768 USA dollarit. Populatsioon alla vaesusepiiri oli 18% 2006. aastal. Töötute protsent 2011. a oli 12,7%. Ainult 4,8% rahvastikust on kirjaoskamatud.
Imikusuremus 2012 aasta järgi on keskmiselt 4,6 surma iga 1000 sünnikohta. Keskmine oodatav eluiga on 78,7 aastat. SKT-st 11,3% läheb haigekassa kuludeks (17 kohal maailma riikidest).
4.Majandusorganisatsioonid
Portugal kuulub Ühendatud Riikide Organisatsiooni (ÜRO) aastat 1995. Portugal kuulub ja on ka üks rajaja riikidest NATO -s (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ) (1949), OECD -s (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) (1961). Samuti on olnud Portugal rajaja riik EFTA-s (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon ) (1960), kuid lahkus seal, et liituda Euroopa Majandusühendusega (1986), millest saigi Euroopa Liit. Portugalis on ka käibel Euro 1999. aastast.
Veel on Portugal Ladina Liidu (1983) ja Organisatsiooni Ladina-Ameerika Riigid (1949) liige. Portugalil on oma endise koloonia maa Brasiiliaga sõprus liit ja topeltkodakondsus. Portugal jagab Ühendatud Kuningriikidega maailma vanimat aktiivset sõjalist kokkulepet Anglo-Portugali fraktsiooni (1373).
Portugalil on olemas firmad, mis on rahvusvahelised. Näiteks Lactogal (toidufirma, mis spetsialiseerinud piimatoodetele), Logoplaste (toodab plastik konteinereid) ja muidugi TAP Portugal ( lennufirma ).
5.Rahvastik
Portugali rahvaarv on 10 miljonit ja 781 459 inimest. (2012. aastal)
5.1.Rahvastiku muutumine
Pilt2 Rahavastiku muutumise graafik 1980-2010 Allikas: http://www.indexmundi.com/portugal/population.html
Pilt 2.1 Rahvastiku muutumise andmed 1980-2010
Allikas: http://www.indexmundi.com/portugal/population.html
Aastaks 1980 oli Portugali rahvaarv üle 9 ja poole miljoni. See tõusis aastani 1988, ületades 10 miljonit. 1988 aastast hakkas aga rahvaarv langema kuni aastani 1992, millal rahvaarv oli jälle alla 10 miljoni, seejärel hakkas see uuesti kasvama. Portugali rahvaarv oli 2010 aastaks tõusnud üle 10 ja poole miljoni ja tõusnud edasi praeguse aastani.
5.2.Rahvastiku tihedus
Keskmine rahvastiku tihedus on 115in/km². Portugal on suurema tihedusega, kui suurem naaberriik Hispaania, kus rahvastiku tihedus on 93in/km². (Hispaanias on elanikkond küll umbes alla 40 miljoni suurem, kuid maaala on siiski tohutult palju suurem, et rahvastiku tihedus on väiksem.)
Asustus on tihe lääne pool ookeani juures ja palju hõredam ida pool Hispaania piiri ääres ( Pilt3 ). See on nii, sest juba ammustest aegadest on inimesed ikka vee äärde elama asunud . Ookeani ääres suuremad linnad on ka sadamalinnad ja sinna on eriti elanikkond kokku kogunenud, kus kohe töölisi vaja ja nii ongi sinna suured asulad (nüüdseks linnad) välja kujunenud. Lisaks on mereline kliima on ka pehmem (väiksema muutlikkusega, kui mandriline ).
Pilt3
Rahvastiku tihedus Portugalis ja neli suurimat linna. Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Densidade_populacional_por_concelho_-_INE_2001.gif
5.3.Rahvastiku koosseis
Lapsed (alla 15a) moodustavad kogu rahvastikust 16,1%. Poisse u 100 000 võrra rohkem, kui tüdrukuid. Tööealisi (15-64a) on 65, 7% . Mehi on u 6000 võrra rohkem, kui naisi. Vanemaealised (65a -…) moodus -tavad rahvastikust 18,1%. Mehi on üle 300 000 võrra vähem, kui naisi.
Pilt 4 Rahvastiku püramiid 2012 Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/population/populationtemplate_PO.ht m
Rahvastik vananeb, sest töölisealiste osakaal, kes hakkavad kuuluma vanemaealiste alla on suurem, kui noorte, kes vanemaks saades peaksid hakkama järglasi saama. Nii on tulevikus vanemaid inimesi rohkem, kui noori, kes juurde sünniksid.
Keskmine eluiga on 78,7 aastat. Meestel 75,3 ja naistel 81,6 aastat. See on kõrge, kui võrrelda, et maailmas on keskmine eluiga meestel 64,52 aastat ja naistel 68,76 aastat.
Sündimus näit riigis on 9,76 sündi/1000 elaniku kohta. Suremus näit 10,86 surma/100 elaniku kohta. Sündimus kordaja on 10,12 promilli ja suremuskordaja 10,47 promilli. Imikisuremus on 4,6 surma iga 1000 sünni kohta
Pilt5 Surmade muutused Portugalis 2000-2012 Allikas: http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?v=26&c=po&l=en
Pilt5.1 Sündide muutused Portugalis 2000-2012 Allikas: http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?v=25&c=po&l =en
6.Linnastumine
2010-nda aasta seisuga 59% rahvastikust elab linnades. Portugali kõige suurema elanikuarvuga koht on pealinn Lissabon 547 631 elanikuga, millele järgneb Porto 237 584 elanikuga. Veel on suurematest linnadest Vila Nova de Gaia 186 503 ja Braga 181 874 elanikuga. (Pilt3)
7.Energia majandus
Energiavaradest leidub fossiilkütust, maagaasi ja kivisütt ning isegi ka toornaftat mandrilavalt, mille leiukohtade juures paiknevad ka energiajaamad . ( Pilt6 ) Portugalis kasutatakse ka päikese-, tuule-, vooluenergiat.
Energiavaradest impordib ja ekspordib riik toornaftat, puhastatud naftatoodet, maagaasi, fossiilkütust.
Portugalis toodetakse energiat 81 tuulegeneraatoris, 21 hüdrojaamas, 3 maagaasi energiajaamas, 6 raske kütteõli energiajaamas, 3 geotermilises energiajaamas, 3 päikseenergiajaamas, 3 prügilagaasi elektrijaamas 2 kivisöe energiajaamas, 1 diisliõli energiajaamas, 1 gaasiõli jaamas, 1 tahke olmejäätmejaamas, 1 laineelektrijaamas, 1 biomassi energiajaamas. (Pilt6)
päikeseenergiajaam
biomassi energiajaam
kivisöeenergiajaam
geotermiline energiajaam
gaasi energiajaam
hüdroelektrijaam
tuuleenergiajaam
olmeenergiajaam
Pilt6 Energiajaamad Portugalis (NB! Kaardil pole kõiki olemasolevaid jaamu). Allikas: http://enipedia.tudelft.nl/wiki/Portugal/Powerplants
2012 andmetel toodetakse Portugalis ühe inimese kohta elektrit 4,477 kWh.
8.Põllumajandus
Pilt 7 Põllumaa osakaal kogu riigi territooriumist
Põllumajanduslik maa moodustab umbes 40,3% kogu territooriumist.
8.1.Pinnamood
Pinnamood põhjaosas on mägisem ja mida rohkem lõuna suunas seda tasandlikumaks maapind läheb, lõuna osas on avar madalik . Põllumaad on rajatud just lõunasse, keskosasse ja lääne küljele, kus on põllumajandusliku arengu seisukohalt väga hea asukoht põllurajamiseks, sest seal on lauge ja tänu jõgedele loodud sobivad tingimused. Kuigi ka põhjaosas on rajatud oliivi istandusi (Pilt8.1), sest need on sobilikud lõunapoolsete mäekülgedele rajamiseks.
8.2.Kliima
Portugal asub lähistroopilises kliimavöötmes ja on vahemerelise kliimaga riik, kus suved on palavad ja kuivad ning talved on soojad ja niisked . Aastane keskmine temperatuur maismaal varieerub 12°C juures ja mägisel alal põhjaosas üle 18 °C. Aastane keskmine sademetehulk maismaal on varieerub üle 3000mm ja põhjas mägisel alal alla 300mm. Aktiivsete temperatuuride summa lõuna osas jääb vahemikku 2500-1000 ja põhja osas 1000- alla 500 . Vegetatsiooni perioodi pikkus on peamiselt terves riigis aastaaegne. Saagikuse arv aastas on üldiselt 2 korda.
8.3.Mullad
Portugalis on levinud rohkem okasmetsa leetmullad . Mullad on põhiliselt liivased ja kuivad ning ka happelisemad, ning ka vulkaaniliste kivimite koostisega. Mullad on vähem viljakad ning toitainete vaesed- vajavad niisutust. Viljakad mullad on liivsavised mullad ja viljakas muda Tejo jõe ja teiste peamiste jõgede ääres. Madeira saarel on viljakam vulkaaniline muld .
8.4.Maaparandustööd
Maa parandustöid tuleb teha eriti põhjaosas, kus on mägine ala- rajatakse terasspõlde, mis lubaks mäenõlvale põldu rajada, et toitained ei valguks orgu ja niiskus püsiks. Üleüldiselt tuleb riigis tegeleda ulatuslike niisutussüsteemide rajamisega, sest mullad on kuivad.
8.5.Tööjõud
11,7% rahvastikust on hõivatud põllumajanduses.
8.6.Põllumajandusliku tootmise vormid
Põllumajanduslikest tootmise vormidest on esindatud peamiselt keskmise suurusega üheperekonna rajatud segatalud ja ka istandused (oliivi). Kuid siiski leidub ka spetsialiseerunud suurtalusid, mis toodavad toodangut ekspordiks.
Pilt8 Põllumajanduslikud ja tööstuslikud regioonid
Allikas: http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/portugal/pt03_06a.pf
8.7.Spetsialiseerumine
Põllumajandus on spetsialiseerunud rohkem põllukultuuride kasvatamisele ja ekstensiivsele põllumajandusele.
Portugali põllukultuuridest peamised on oliivid, viigimarjad, tsitrusviljad, seened, päevalilleõli, tomatid , teraviljad (nisu (Pilt8.2)), banaanid (Madeira saarel) ja ananass (São Migueli saarel). Veel konkureerivad nendega viinamarjad , lehtköögiviljad, korgipuud, töötlemiseks mõeldud tomatid, riis ja suhkrupeet.
Loomakasvatuses on enim arenenud veiste ja sigade kasvatamine.
8.8.Eksport ja import
Peamised ekspordi artiklid on veinid, õlu, oliivi õli, tomatipasta, suhkruroog , värske lehmapiim , pirnid , piimavõi, tubakas , sealiha vorstid, sojaoa õli, lehelised köögiviljad, röstitud kohvioad , puuviljad, apelsinid .
Peamised sisseveo artiklid on sojaoad, nisu, mais, pagaritooted, veiseliha , oliivi õli, toorsuhkur, lehmapiim, sealiha, raps , toidujäätmed, sojaõli.
Portugal on üks suurimad töödeldud tomati (tomatipasta) ja üks juhtivaid veinide eksportija .
8.9.Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid
Põllumajandusega kaasneb alati mitmeid probleeme. Kõige tüüpilisem probleem on reostus , mille toob kaasa väetamine, eriti ohtlik on see just siis, kui põllud asuvad jõgede kallastel, sest siis satub väetist vette. Muidugi toimub ka metsaraiet põllumajandusliku maa juurde saamise eesmärgil. Raskusi valmistab ka niisutussüsteemide rajamine, mis kulutab hulgaliselt vett. Põhjaosas on probleemne terasspõllundus.
Pilt8.1 Viinapuu istandused Douro Orus Põhja-Portugalis.
Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Rio_douro.jpg
Pilt 8.2 Nisupõld Alentejo regioonis Allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/35/Alentejo_oak_on_wheat_field.jpg
9. Metsamajandus
Legend
Vesi
Suletud mets
Killustatud mets
Ülejäänud metsamaa
Ülejäänud maaPilt 9 Metsaga kaetud alad, metsamassiivide paiknemine Allikas: http://www.fao.org/forestry/country/en/prt/
9.1.Levinud puud
Portugali kogu pindalast umbes 38% on kaetud metsaga.
Levinud on okasmetsad. Metsaala on veel jagatud kaheks eraldi piirkonnaks . Esimene piirkond koosneb istutaud alast, kus levinumad puud on meremänd ja eukalüpt ja teine piirkond koosneb iilekstammest ja korgitamme puudest. Peale nende leidub puuliike nagu sanglepp, portugali tamm, münt, kastanipuu , korgitamm, sookask , must mänd, ebatsüüga ja kanada pappel .
Põhiliselt kasutatakse puitu tselluloosi, paberi ja korkide valmistamiseks, kui ka metsatööstuses ja ehituses.
9.2.Import ja eksport
Kogu vajadusi riigi puiduvarud ei rahulda. Lisaks on vaja sisse importida paberit, mööblit, muid puitesemeid ja tekstiili ning puitumaterjale üleüldiselt (palke, latte) ehitusmaterjalideks ja ka majapidamise otstarvetel.
Ekspordib riik nii metsamaterjali ehk toorpuitu, kui ka puidutooteid nagu tselluloos , paber, korgid ja metsakeemia
9.3.Probleemid
Üks peamisi ohte ja probleeme metsadel on metsatulekahjud. Süvenenud probleem on, et puuduvad adekvaatsed meetmed probleemi lahendamiseks. Metsatulekahjudel on hävitav mõju keskkonnale, näiteks põhjustades pinnase erosiooni ja mõjutades ökoloogilist tasakaalu metsakeskkonnas. Metsamajandusse on lisatud probleemiks tuletõrjujate vähesus ja ebakompetentsus .
9.4.Osakaal maailmast
Portugali tootmine kogu maailma metsatööstuse tootmisest on 0,48% ja tarbimise osa kogu maailma metsatööstuse tarbimisest on 0,035%.
10.Tööstus
Portugalis leiduvad tööstuslikud toorained on tina (Sn), vask (Cu), uraanium (U), raua maak (Fe), kroom (Cr) ja volfram (W). (pilt8)
Tööstusharudest on Portugalis esindatud mäetööstus, töötlev tööstus, tekstiili- ja rõivatööstus, jalatsitööstus, veinitööstus, metsatööstus, farmaatsiatööstus ja autotööstus.
Kõik suuremad tööstusettevõtted Portugalis paiknevad (pilt8) lõunaosas Lissabonis ja põhjaosas Porto ja Braga linnades. Need paiknevad Lääne-Portugalis ranniku ääres sadamate läheduses, sest siis ei ole transportimine nii kulukas , sest tooted suunduvad just sadamatest edasi teistesse riikidesse. Samuti paiknevad need asustatud aladel, et tööjõud oleks lähedal olemas.
Tööstustoodetest imporditakse: tekstiilitooteid, põhimetalle, masinaid ja seadmeid, sõidukeid ja muid transpordivahendeid, keemiatooteid, optikariistu ja täppisinstrumente.
Tööstustoodetest eksporditakse: tekstiilitooteid, põhimetalle, masinaid ja seadmeid, sõidukeid ja muid transpordivahendeid, keemiatooteid, jalatseid, plastikut ning kummit .
11.Transport
11.1.Infrastruktuuri areng
Transpordi infrastruktuuri arengut on soodustanud riigi soodne asukoht, jõgede rohkus , kliima, mis ei ole suuresti kõikuv. See on eriti kaasa aidanud sadamate ja laevade infrastruktuurile, kuid ka teistele transpordivõimalustele.
Peamiseks taksitavad teguriks on pinnamood, mis näites Põhja- Portugalis on väga kivine ja mägine ja erineb suuresti põhja- ja lõunaosa poolest.
11.2.Rahvusvahelised- ja siseveod
Rahvusvahelistes vedudel on peamine rõhk laevatranspordil, sest Portugali ookeaniäärne asukoht on seda soodustanud ja laevaveod on hästi suuremahulised ja seetõttu odavamad, kuid tähtis on ka õhutransport.
Sisevedudel on tähtsaimaks raudtee transport, sest samuti rong mahutab rohkem kaupa, kui teised transpordiliigid. Ka autotransport on sisevedudes tähtis, eriti kuna Portugalis on hea teedevõrgustik. Kuid kuna Portugalis on ka paljujõgesid on laevatranspordil sisevedudes oma roll.
11.3.Transpordiliikide arengutase
Portugalis on 65 lennujaama , millest 45 on suuremad ja asfalteeritud hoovõturadadega. Lissabonis asub Portugali suurim Lissaboni Portela lennujaam (2009. Aastal teenindas 13 277 959 reisijat). Portugali peamine ja rahvuslik lennufirma on TAP Portugal. Lissaboni hea asukoha tõttu on see peatuspaigaks paljudele välismaistele lennuettevõtjatele.
Ka raudteevõrgustik on kõrgemalt arenenud, üle riigi ja ühenduses Hispaaniaga. Elektrirongid, mille kiirus on üle 120km/h. Rongidega veetakse reisijaid, kui ka palju kaupa. Lissabonis on ka metroo süsteem. Igas vähegi suuremas kohas on oma transpordi võrgustik.
Portugalil on üks Euroopa arenenumaid teedevõrke, mis koosneb kiirteedes, põhimaanteedest, tugimaanteedes, riigimaanteedest ja kohalikest maanteedest ja väiketeedest- ulatuslikult 68 732km, millest pea 3000km on kiirteede võrgustikuna. Kogu Euroopa Liidu kige tihedama kiirteede võrgustikuga piirkond on Lissabon koos Tejo jõe oruga.
Peamised sadamad ja terminalid asuvad Leixões, Aveiros, Figueira da Foz’is, Lissabonis, Setubalis, Sines ja Faros. Mandriosas toimub reisijate vedu vaid Lissaboni ja Leixõesi sadamates. Sadamate infrastruktuurid on üles ehitatud kaupade käitlemisele. Eriti Sinesi sadamas (39,3% käitlemise mahust 2010 a).
Eestis Portugali saab kõige kiiremini lennates. Näiteks Tallinn – Faro lennureis kestab ainult üle kolme tunni.
12.Turism
12.1.Arengueeldused
Portugali turismi arengueeldused on soodsad. Kliima on soe ja parajalt niiske ning ookeani lähedus meelitab rohkesti turiste ligi. Ka maastikuline mitmekesisus lõuna- ja põhjaosa vahel pakub vaheldust. Ajalooliselt on Portugal Euroopa vanim riik ja on tänu sellele kultuuriliselt väga väärtuslik ja vaatamisväärsusi jätkub. Riik on ka majanduslikult hästi arenenud ja nii on olemas toimiv infrastruktuur , mis muudab reisimise lihtsaks, kõike vaatamisväärt ka reklaamitakse ja on olemas info. Poliitiliselt on Portugalil head suhted teiste riikidega, tänu Euroopa liidule üks rahakurss ja lahtised piirid teiste liikmesriikidega.
12.2.Tuntus ja külastatavus
Portugal on tuntud turismimaa , ta kuulub 20 maailma kõige enam külastatavama riigi hulka ja seda külastab umbes 13 miljonit võõramaalast aastas.
Kõige külastatavamad kohad on Lissabon, Algarve (Pilt10) ning Madeira ja Assoori saared, kuid ka Douro org, Porto Santo saar, Alentejo ja Coimra. Lissabon (Barcelona järel) on Euroopa linn, mis meelitab ligi kõige rohkem turiste.
Ka Eesti turismifirmad pakuvad päris palju Portugali reise ja neid ka just kõige enam külastatavamatesse paikadesse. Populaarseimad ongi Lissabon ning Madeira ja Assoori saared. Muidugi tehakse reise ka teistesse suurematesse linnadesse ja pakutakse ka Portugali ringreise (Nt läbitakse Lissabon – Sintra – Pena Palee – Cabo Da Roca – Queluz – Óbidis – Nazare – Bathala – Coimbra – Bucaco metsapark – rongisõit Douro orus – Porto – Bom Jesus Do Monte).
12.3.SKT osakaal
Turismi osa riigi SKT-st on umbes 6%.
Pilt10 Algarve kõrged platood ja valged liivarannad . Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Dona_Ana_beach,_Lagos.jpg
Kasutatud allikad
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/po.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Portugal
http://et.wikipedia.org/wiki/Portugal
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/portugal_liina.ht m
http://www.indexmundi.com/portugal/
http://enipedia.tudelft.nl/wiki/Portugal/Powerplants
http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/256286/Soils
http://faostat.fao.org/desktopdefault.aspx?pageid=342&lang=en&country=174
http://www.slideshare.net/nikolaihodosevich/portugal-15523715
http://www.indexmundi.com/map/?v=81000
http://www.forestry.pt/forest-area.html http://www.fao.org/countryprofiles/index/en/?iso3=PRT&subject=5
http://www.fao.org/docrep/003/X6953E/X6953E02.ht m
Maailma ühiskonna geograafia gümnaasiumile lk 15