Näituseretsensioon ,,Vorm ja värv." Külastasin Ajamaja galeriid, kus on alates 4 jaanuarist kuni 3 aprillini Ruti Jõgi ja Aivar Rumvolt'i näitus ''Vorm ja värv''. Mõlemad kunstnikud on pärit Võrumaalt. Ruti Jõgi juured ulatuvad ka Kuressaarde . Ruti on lõpetanud maali eriala ja Aivar on erialalt keraamik, aga viimased aastad on ta tegelenud õlimaalidega. Mulle ei meeldi eriti sellised asjad, sest ma ei oska maale õigesti hinnata, aga vähemalt oli aru saada, et inimesed oskavad teha seda mis neile meeldib. Kuigi kahe kunstniku tööd olid koos ühel näitusel ja mõlemate tööd olid väga
Taimed võib ette kasvatada või külvata otse avamaale. Hea hoidiste valmistamiseks. 3. Mehhiko pisikurk- väike kurk, mehhiko kurk, arbuusike, sebrake. Kasvatatakse kui üheaastaseid taimi. Noorte viljade maitse meenutab kurki, ainult koor on hapukas. Vilju süüakse toorelt, marineeritakse, kasutatakse salatites, võib valmistada mitmesuguseid kurgiassortiisid. Kasvatatakse nagu tavalisi kurke. Külvata kastidesse veebruarist aprillini, avamaale maist juunini. Taimed istutada kasvuhoonesse mais-juunis. II PIKAVILJALISED KURGI SORDID 1. Kurk ´Telegraph improved Varajane ja kõrge saagikusega. Viljad on pikad ja ilusad. Külvatakse potti veebruari lõpust aprilli lõpuni. Kasvuhoonesee istutatakse mai alguses. Saaki annavad juuli lõpust kuni hilissügiseni. 2. Kurk ´Futura´F1 Varajane iseviljuv salatikurk Vili on keskmiselt 30 cm pikk.
NAPOLEON Markus Ohtla Mina Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte sündisin 15. augustil 1769 aastal ja surin 5. mail 1821 Saint Helena saarel. Ma olin Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ma valitsesin Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. Ma olin ka konsul ning hiljem esimene konsul. Ma olin ka 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 Prantsuse esimese keisririigi Prantsusmaa keiser. Minu aadlipäritolu ja perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid mulle hariduse mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Ma läksin Autini usklikku kooli, et õppida prantsuse keelt ning sama aasta mais võeti mind vastu sõjakooli. Ma rääkisin rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Minu
Napoleoni isa suri 1785.aastal ja Napoleon pidi perele raha teenima. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale. 1796-1797 saavutas Itaalias võidu ja sai vabariikliku kindrali kuulsuse. 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. oli ta Prantsusmaa valitseja, sõlmis rahu Austria ja Inglismaaga. 1804.aastal pani ta kehtima uue seadusekogu. Pärast võidukaid sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud (Austerlitzi lahing), saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu. Napoleoni siht oli muuta vallutustega suurendatud Prantsusmaa feodaaliganditest vabaks ja rangelt tsentraliseeritud võimuga riigiks. 18. maist 1804 kuni 11
Napoléon I Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte, sündinud 15. augustil 1769 oli Prantsusmaa valitseja 11. novembrist 1799 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 22. juunini 1815. On levinud väärarvamus, et Napoleon oli lühikest kasvu. Tegelikult oli ta täiesti tavalise prantslase pikkune umbes 168 sentimeetrit. Väärarvamus on ilmselt tulnud sellest, et tema pikkust mõõdeti prantsuse, mitte inglise jalgades. Sündinud väikeaadliku pojana Korsikal oli ta lapsepõlves tuline Korsika patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Tänu oma suguvõsale olid tal märgatavalt paremad
Hr Margus Möldri Päästekolledzi direktor 30.03.2012 AVALDUS Palun lubada mind akadeemilisele puhkusele 10. aprillist 2012 kuni 9. aprillini 2013. (allkiri) Toomas Kask (Rühma number)
ja Madagaskarile omased okastaimedega Rahvaarv: 20 milj. Madagaskari keskosas pealinna piirkonnas umbes 1200 m tihnikud. Suunakood: +261 kõrgusel merepinnast on päevased keskmised temperatuurid Madagaskari veestik ei ole väga suur, kuid Ajavöönd: GMT +3 maist septembrini 20 °C – 23 °C ja oktoobrist aprillini 25 °C – seal on palju jõgesid ja suurimad neist Pindala: 587 041 km2 28 °C. Öised keskmised temperatuurid on maist kuni on Mangoky, Sambirano, Mahajamba, Betsi oktoobrini 10 °C – 13 °C ja novembrist kuni aprillini 15 °C – 17 boka ja Onilahy.
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleon I e. Napoleon Bonaparte valitses Prantsusmaad 11.novembrist 1799 kuni 11.aprillini 1814 ja 13.märtsist 1815 kuni 22.juunini 1815. 18 maist 1804 kuni 11.aprillini 1814 oli ta isegi Prantsusmaa keiser. 1803.aastal likvideeriti Prantsusmaa kontrolli all olevatelt Lääne-Saksamaa aladelt üle 100 väikeriigi mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. a suvel moodustati 16 suuremast Saksa riigist Reini Liit, mille juhiks sai Napoleon isiklikult. Reini Liit kohustas liidus olnud riike osalema Prantsusmaa impeeriumi vallutussõdades; liidus olnud riigid lahkusid kõik Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Euroopa valitsejad aga ei tunnustanud Napoleoni võimu ning need riigid jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu, et taastada vana kord. Tänu sellele saigi Prantsusmaa peamiseks vastaseks sel ajal Euroopa enim arenenud riik Inglismaa, kellega liitusid kõik teised riig...
mõjunud talle. 9 -aastasena saadeti Napoleon Prantsusmaale Brienne'i sõjakooli ning ta asus teenima suurtükiväeleitnandina. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma ka vapruse ja määratu tahtejõuga. Kui ta 1796-1797 Itaalias võitis, sai ta vabariikliku kindrali kuulsuse. Ta oli Prantsusmaa valitseja alates 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 25. detsembrini 1799 oli ta konsul koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga. 25. detsembrist 1799 18. maini 1804 oli ta esimene konsul ning kehtestas uue riigikorra. Konsulina piiras ta süvenevat anarhiat, tegi lõpu kodusõjale. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon 1799.aastal riigipöördega Prantsusmaal võimu. Sõlminud
kahe tuhande esimesest kuni kahe tuhande teise aastani 2001. 2002. aastani kolmesaja tuhande suurune summa 300 000 suurune summa möödunud saja kümnendast aastapäevast möödunud 110. aastapäevast saja-aastane Eesti Vabariik 100-aastane Eesti Vabariik vanem härra kuuekümnendates eluaastates vanem härra 60. eluaastates Tartu rahu üheksakümne esimene aastapäev Tartu rahu 91-ne aastapäev vaheaeg on esimesest aprillist kolmeteistkümnenda aprillini vaheaeg on 1. aprillist 13. aprillini talle kulus ära pooletunnine paus talle kulus ära 30-minutiline paus tal on nelja-aastane laps tal on nelja-aastane laps õnnitleme viieteistkümnenda sünnipäeva puhul õnnitleme 15. sünnipäeva puhul Paranda vead. Kirjuta õigesti terve fraas või lause välja. 110. meetri jooks 110 meetri jooks Mul on 2 koera ja 1 hamster. Mul on kaks koera ja üks hamster. Avatud 4. 12. september Avatud 4. kuni 12. september
LAOS Asukoht: Kagu-Aasia, Kirde-Tai, lääne Vietnam. Pealinn : Viangchan. President : Choummaly Sayasone. Piirkond: Kokku: 236,800 km. Riik võrreldes maailma: 84. Land: 230,800 km. Vesi: 6000 km ². Kliimat: troopiline mussoon vihmaperiood (maist novembrini), kuiv hooaeg (detsembrist aprillini). Piirkond: enamasti kaljune mäed, mõned tasandikud ja platood. Loodusvarad. Riik on rikas mineraalide. Veevarad. Järved ja märgalad Laoses on vähe, aga on palju jõgesid. Nad voolavad läbi tasandikel ja mäestike kuristiku. Looduskatastroofid: Üleujutused, põuad. Rahvaarv: 6586266(2012 a.) Riigikeel(ed) : Lao keel.
• nahkhiir • Nahknääk • Nahklapp • Nahklapak • nahkrott • Kehamass: 5-12 g • tüvepikkus: 42-52 mm • küünarvarre pikkus: 36-43 mm Levik eestis • Kesk- ja Lääne-Eestis • Haruldasem põhjarannikul ja Kagu- Eestis, pole leitud saartelt • On haruldane ja vähearvukas Eluviis • Öise eluviisiga elutseb väikesearvuliste kolooniatena • Päevaste varjepaikadena eelistab puuõõsi ja varemeid • Sept-oktoobrist aprillini talveunes- suurtes paekivist ehitatud ja mahajäetud mõisa- ja lossikeldrites, harvem koobastes Toitumine • Putuktoiduline Areng • Talve jooksul • Mai lõpus koonduvad emasloomad kokku ja moodustavad poegimiskolooniad, mis asuvad enamasti puuõõntes. • Juuni keskel sünnitab 1 poja • Suguküps 1-2 aastaselt Ohustatus • Kuulub II kategooriasse • Ohupõhjuseks- varjepaikade ning talvitumiskohtade vähesus ja
prantsuse ja inglise Pindala: 26 338 km² Rahvaarv: 9 300 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 355 Rwanda Lipp in/km² Rahaühik: Rwanda Frank (RWF) Ajavöönd: GMT+2 President: Paul Kagame Rwanda vapp Asukoht Riik aafrika keskosas Naaberriigid: Kongo Demokraatlik Vabariik, Tansaania, Uganda ja Burundi Kõige tihedamini asustatud riik Aafrikas Kliima Keskmine temperatuur: 24.6 - 27.6ºc Kaks vihmaperioodi Veebruarist Aprillini ja Novembrist Jaanuarini Majandus 90% inimestes tegeleb põllumajandusega Peamine tuluallikas on kohvi ning tee kasvatamine SKP $2,836 (2007a) Vanuseline koosseis Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Rwanda https://www.cia.gov/library/publications/th e-world-factbook/geos/rw.html http://www.exxun.com/Rwanda/prka_1.ht ml http://www.exxun.com/Rwanda/b_mp.html
Maailmaklassi naisvõrkpallurid on kiiresti liikuvad, kõrgele hüppavad ning võimsa ründelöögiga. Hästi organiseeritud jõutreening aitab arendada mängijate sooritust võrkpalliväljakul, lisaks vähendab vigastuste riski ja suurendab enesekindlust. Pika võistlushooaja tõttu tuleb hoolikalt läbi mõelda jõutreeningute sisu ja perioodiline ülesehitus Võrkpallurite treeningplaan peab olema hästi läbi mõeldud, kuna hooaeg kestab septembrist kuni aprillini. Mängudega alustatakse juba septembris, ja heast esinemisest nendes mängudest sõltuvad järgmised vastased, siis on oluline, et füüsiline vorm oleks juba hooaja alguses väga hea. Aastane treeningplaan võrkpallis jaguneb kolmeks: ettevalmistav periood( kestus ~3 kuud), võistlusperiood( kestus ~8 kuud) ja üleminekuperiood(kestus ~1 kuu). Ettevalmistusperiood: Et saavutada häid tulemusi peab üldkehaline ettevalmistus igal alal olema väga hea. Kuna
esindusülesandeid täitis peaminister, keda nimetati riigivanemaks. Valitsuse määras ametisse ja vabastas ametist Riigikogu, valitsus oli parlamendi ees vastutav. Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. * I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond, Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei. * II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei ja Tööerakond. * III Riigikogu valiti 1926. aasta mais
Kas rästikuid ja nastikuid leidus metsas? Võtsin uurimisobjektiks ussid. Soovisin teada, kas metsades leidub septebrikuu lõpuks rästikuid ja nastikuid, kelle pärast peavad seenelised valvel olema. Uurisin inetrnetist rästiku elupaiga kohta. Rästik eelistab rohuseid, paraja niiskusega mitmekesise kooslusega elupaiku, kus on võimalus end soojendada ja jahti pidada. Harvemini kohtab teda ka veekogude kallastel. Talvituma suunduvad rästikud septembri teisel poolel või oktoobri alguses, elab muttide urgus, puude-põõsaste juurte sees olevates käigudes, heina- või kivikuhja all, turbasoodes, mis ei valgu vett täis, ja kaljupragudes Nastikud Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel. Oktoobrist märtsi- aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all, kompostihunnikutes, külmumata pinnases või lehekuhjades. Arvan, et usse ei kohta enam metsades ena...
suud katab nahakurd. Mutil on väga hea haistmine millega varub ta endale toitu (väiksemaid loomi). Mutid on veel ka poolpimedad ja pelgavad valgust, sellepärast ei olegi eriti neid näha. Talveks kogub mutt endale talvevarusid - vihmausse, ta peidab need oma pessa. Mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud. Jooksuaeg on muttidel märtsist - aprillini. Mutt poegib üks kord aastas. Pesakonda sünnib 3-8 abitut poega, kes iseseisuvad 1 kuuselt, suguküpseks saavad nad 1 aastaselt. Eluiga on muttidel 3 - 5 aastat. Mutt on eranditult loomne. Toiduks on muttidel enamasti vihmaussid, putukad ja nende vastsed, saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt, kellest üle käib. Mutid söövad ka teisi mutte. Looduslikud vaenlased on mutile nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk.
uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. 1997. aasta lõpus astus Ilves Eesti Talurahva Erakonda, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga Parempoolsed. Ilves oli liitumisel tekkinud Rahvaerakonna asutajaid ja aastani 1999 selle esimees, aastast 1999, mil Rahvaerakond ühines Mõõdukatega, tekkinud erakonna Rahvaerakond Mõõdukad aseesimees, seejärel kuni 2002 esimees. Hiljem muutis Rahvaerakond Mõõdukad oma nime.
ROHUKONN Hendrik Põhjala 7b MRK Liiginimi ladina keeles Rana temporaria L. Elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ja kultuurmaastikul. Kogu suve Elupaik ja -viis veedab maismaal, veekogudest üsna kaugel. On öise eluviisiga, päevaks varjub põõsastesse, kivide alla jt. niiskematesse paikadesse. Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad suurte gruppidena põhjani mittekülmuvates veekogudes, kus veetemperatuur ei lange alla 2,5 °C - kaevudes, kraavides, tiikides, järvedes; kus nad poevad sügavale mut...
Kodukaku elupaik ja eluviis • Elupaigana eelistab ta kultuurmaastike ja vanu talukohti. • Levikualadeks on tal peamiselt Euroopa, Korea ja Hiina. • Elab paariti Kodukaku Toitumine • Toitub peamiselt närilistest, väikestest lindudest, kahepaiksetest, jms. • Toitu hangib öösiti kasutades oma teravaid küüniseid ja nokka. • Nokk sobib hästi saagi kandmiseks ja tükeldamiseks. Kodukaku pesitsemine • Pesitseb märtsist aprillini • Pesapaigaks eelistab ta õõnsustega puid. • Pesa tunneb ära tema ebameeldiva lõhna ja omapärase vooderduse poolest, milleks on tema enda räppetompude ja kõdunenud puupuru segu. • Muneb tavaliselt 2-5 muna. • Haudumine kestab 30 päeva. • Pojad on pesahoidjad. Kodukaku pojad • Kooruvad eri aegadel. • Väljuvad pesast pooleldi udusulgedes. • Lendama hakkavad 30-35 päevaselt. Kodukaku talvitumine • Talvitub enda tavalisel territooriumil,
lemmikelupaigad: rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad rästikuid leidub Eestis igal pool väga paiksed loomad, elavad terve elu ühes kohas nende varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod rästikud jahivad videvikus ja on eriti aktiivsed öö esimesel poolel kui jahiretk on olnud edukas, siis ei lahku nad varjepaigast 2-3 päeva septembrist/oktoobrist kuni aprillini on rästikud talveunes talvituvad allpool läbikülmuvaid pinnasekihte, näiteks näriliste urud, heinakuhjade või kivihunnikute alune pinnas peale talveunest ärkamist hoiavad isased rästikud soojadesse kohtadesse pulmamängud toimuvad 2-3 nädalat peale kevadist ärkamist rästikute pulmatants on rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma keha võngutavad rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad
Siil Annette Kirotar 8.C Gustav Adolfi Gümnaasium Kirjeldus Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), tema keha seljapoolt katavad kuni 3 cm pikkused okkad. Peas ja kõhupoolel on karvad. Pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili pikkus on 2030 cm. Siili saba pikkus on 1,5-3 cm. Elupaik- ja viis Leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Toitumine Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi. Sigimine Poeg...
127 000 m2 Suurima elanike arvuga saar maailmas 25.12.12 2 Üldine tutvustus Pealinn Jakarta Populaarseim saar 864 inimest km2 Jaava keel, Sunda keel ja Madurese keel 25.12.12 3 Kliima Temperatuur 37c Novembrist Aprillini vihmahooaeg Tormid külmad tuuled 610m miinus kraadid Ekvatoriaalne kliima Aasta läbi väga soe ja õhuniiskus pidevalt kõrge 25.12.12 4 Taimed ja Loomad Puud - Palmid,akaatsiad jne. Loomad Ninasarvik,leopard jne. Linnud Papagoi,haigur jne. 25.12.12 5 25.12.12 5.
valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu.magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. inimese juuresolElusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Silmad avanevad poegadel kuu aja
Tuhala Nõiakaev hakkab keema 100 liitrit sekundis vaid siis kui Tuhala jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit sekundis. Teadlaste arvates on Nõiakaev unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas. Tegemist pole arteesia kaevuga. Ühtejärgi võib seda ürgset vaatepilti näha ühest päevast kuni kolme nädalani. Kaevu sügavus on 2,4 m ja selle vesi on soopäritolust tingituna veidi pruunikas. Rahvapärimus ütleb - Nõiakaev hakkab keema kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. Nõiakaev on suurim ajutine allikas, mis asub Sulu talu õueveerul.Talu on esmaskordselt mainitud 1765. a ja selle nimi tuleneb suletud keskkonnast ehk "vesi voolab sulus". Tõenäoliselt samal ajal ehitati joogivee kaitseks allikasse kaevurakked. Samal põhjused tõsteti 1958. a rakkeid veel meetri võrra. Allikat pole kaevu tarvis kunagi süvendanud. Enamasti hakkab Tuhala Nõiakaev pulbitsema kevadel, pursates vett kuni poolemeetrise kuplina. Kohisedes vajub vesi raskesti alla, ujutades ...
Tavaliselt elab inimasulates või nende lähedal olevates parkides. 3 Eluviis Suurkõrv on öise eluviisiga. Suvel elab aedades, parkides ja pargi taolistes puistudes. Päeval varjub ta lindude pesakastidesse või puuõõnsustesse. Varjepaigas on suurkõrv üksinda või väikese grupina. Septembrist aprillini talvitub kartulikeldrites või pae- või liivakoobastes, kus temperatuur on tavaliselt 6 °C. Suurkõrv on paikne ja ta suvised ja talvised elupaigad asuvad lähestikku. Toitumine Suurkõrv on putuktoiduline. Peamiselt sööb liblikaid. Erinevalt teistest nahkhiirtest püüab ta mitte ainult lendavaid, vaid ka maapinnal, lehtedel ja puuokstel peatuvaid putukaid. Sigimine Paaritumine võib toimuda kogu talve jooksul. Mai lõpus koonduvad
vedajaid, 1911 sai temast Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees ja Eesti Vabariigi aastatel ka ühistegevuse professor · Kui NSV Liit 1940. aasta suvel Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust demokraatia eest, püüdes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ülesseadmisele juulikuistel Riigivolikogu valimistel. 12. detsembril 1940 ta arreteeriti, peeti kinni Pagari tänava sisevanglas[11] ning ta oli vähemalt kuni 1941. aasta aprillini Tallinnas ülekuulamistel. Seal käitus ta sirgeseljaliselt ning kindlameelselt, keeldudes nimetamast oma mõttekaaslasi ning andmast muud kommunistidele kasulikku infot. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole, võimalik, et ta lasti 1941. aasta juulis maha. Kaupo Deemant ning teised Tõnissoni elu ja tegevust uurinud ajaloolased on jõudnud järeldusele, et pärast 2. juulil korraldatud farslikku
Angola Üldandmed • Angola paikneb Aafrika edelaosas Atlandi ookeani kaldal. • Pindala: 1 246 700 km² • Rahvaarv – 18 056 000 (2012) • Suuremad rahvusrühmad on umbundud (37%), kimbundud (25%) ja kikongod (13%). • Väiksemad rühmad on ovambod, hererod, lundad, bušmanid ja pügmeed. Rahvastiku tihedus: 14,5 in/km² Pealinn ja suurim linn - Luanda Elanikke: 4 500 000 (2004) Virtus Unita Fortior • 28% – Rooma Katolik • 15% - protestandid • 47% - põlisusk • Keel: portugali Poliitika • Iseseisevus: 11. november 1975 • Riigikord: presidentaalne vabariik • President: José Eduardo dos Santos Kliima Keskmine temperatuur rannikul: • talvel 16 °C • suvel 21°C Kaks hooaega: • kuiv aastaaeg (maist oktoobrini) • palav, vihmane aastaaeg (novembrist aprillini) Majandus • Kodusõja ajal (1974-2002 august) oli Angola majandus madalseisus...
• Sinimäed - kauni loodusega piirkond Sydney lähistel • Suur Vallrahu – maailma suurim korallrahu • Tasmaania saar Sydney Üldandmed • Sydney on Austraalia suurim linn ning populaarseim turismisihtkoht. • Sydney asub Austraalia kaguosas Uus-Lõuna-Walesi osariigis. Linnast lääne poole jäävad Sinimäed ning ida poole Tasmani meri. • Valitseb lähistroopiline kliima. Maist septembrini on keskmised temperatuurid on 11-15°C ning oktoobrist aprillini 17-22°C Vaatamisväärsused • Sydney ooperihoone – ehittud 1959-1973 aastatel • St. Andrew katedraal - aastatel 1819-1888 ehitatud gooti stiilis anglikaani kirik • Harbour sild – üks maailma pikimaid kaarsildu (avatud 1932, pikkus 1150 m) • Sydney teletorn – vaateplatvorm asub 250 m kõrgusel • Bondi rand • Kuninglik Rahvuspark – kesklinnas asuv botaanikaaed, maailmas vanuselt teine rahvuspark (asutatud 1879).
Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Ajalugu Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Valimised 6. märtsil 2011 valis Eesti kodanikkond XII Riigikogu. Riigikogu käis valimas 580 264 kodanikku 913 346 hääleõiguslikust kodanikust, mis on 64 protsenti. Riigikokku kandideeris 789 kandidaati. 9 üles seatud erakonna nimekirjas kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina.
Riigiduumasse. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastate alguses Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts. 1919. aastal nimetas Tõnisson ome erakonna ümber Eesti Rahvaerakonnaks. Ta jäi valimistel oma erakonnaga kolmandaks. 1931 – 1932 oli Tõnisson ome endise rivaali Konstantin Pätsi valitsuse välisminister. 1938 tuli Tõnisson tagasi poliitikasse ja kandideeris edukalt riigivolikokku. 12. detsembril 1940 arreteeriti ta ning ta oli kuni 1941 aprillini ülekuulamistel Tallinnas. Ta keeldus andmast kommunistidele infot. Tema kohta edasisi andmeid ei ole, võimalik et ta lasti 1941. aasta juulis koos mitme teise avaliku elu tegelasega maha.
Olümpiamängud Madis Aavik Kullamaa Keskkool 10A.klass Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud Vana Kreeke religioossed pidustused. Olümpias aastast 776 eKr kuni 393.aastani pKr. Mänge peeti Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Algul oli ürituse pikkuseks 1 päev, hiljemalt juba 5. Toimusid 293 korda. Kaasaegsed olümpiamängud Esimesed toimusid 1896.aastal 6. - 15.aprillini Ateenas. Osales 13 riiki. Naissportlased ei osalenud. Esimene toimumiskoht oli Panathenaikoni staadion. Suveolümpiamängud Esimesed 1896. aastal Ateenas. XXVIII mängud 2004.a. Ateenas. Toimunud 27 korda! Taliolümpiamängud Esimesed Chamonixis aastal 1924. Toimunud 20 korda. Sellel aastal 21. kord. Esimesed olümpiamängud Ateena 1896 Osales 13 riiki. Võistlesid ainult mehed. Osa võisid võtta kõik soovi...
küsimuste lahendamine; Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral; Urmas Paet (sündinud 20. aprill 1974 Tallinnas) on Eesti poliitik, Eesti Reformierakonna liige. Alates 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 oli ta välisminister Andrus Ansipi esimeses valitsuses. Urmas Paet on välisminister ka 5. aprillil 2007 ametisse astunud Andrus Ansipi teises valitsuses. Välisministeeriumi eelarve oli 2010.aasta riigieelarve seaduses algselt 718 200 000 krooni. Viimaste aastate suurimateks saavutusteks võib pidada Eesti ühinemist: Euroopa Liidu, NATO, Schengeni ruumiga.
kabjalised (sebrad, ninasarvikud) ja suured kiskjad (lõvid, gepardid, leopardid). Savannides tegeletakse ekstensiivse karjatamisega, rahvusparkides saadakse tulu turismist ning erilubadega jahipidamisest. Samuti on seal veel mussoonmetsad ja hõrendikud. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes sajab keskmiselt kuni 1000mm aastas. Üks suurim lähisekvatoriaalses kliimas asuv riik on Brasiilia. Vihma sajab peamiselt oktoobrist aprillini. Temperatuuri amplituud on umbes 12oc. Kõige soojemad kuud on jaanuar ja veebruar (umbes 30oc) ning kõige külmem kuu juuli (umbes 18oc). Võimsa Amazonase jõgikonnas kasvav vihmamets hõlmab kolmandiku Brasiilia pindalast. Lähisekvatoriaalses kliimas on tohutud loodusvarud: kohvi- ja sojaoad, maavaradest on seal kulda, hõbedat, rauamaaki, vaske, teemante ning ka naftat. Muld on viljakas, mis tõttu on võimalik kasvatada paljusid kultuurtaimi, millest üks tähtsaim on puuvillapõõsas
Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Eestis elab üksned 5 liiki roomajaid Vaskuss Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllalt kiirelt Talvel on vaskuss talveunes. Vaskuss on looduskaitse all Rästik Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu. Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired. Rästikud on Oktoobrist Aprillini talveunes. Rästik hammustab inimest vaid siis kui talle peale astutakse või kätte võetakse. Rästik on looduskaitse all. Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Nastikut kohtab enamasti saartel või rannikualadel. Erinevalt rästikust pole nastik mürgine. Looduses on nastikul palju vaenlasi. Nastik on looduskaitse all. Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik.
Paul-Eerik Rummo Cristian Villem Elulugu Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik. Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Poliitiline tegevus Rummo oli Eesti Kongressi liige ning riigikogu liige. Ta kuulus 1990–1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse ja alates 1994 Eesti Reformierakonda. 1992. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister. 2003. aasta aprillist kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti rahvastikuminister. Alates 16. aprillist 2007 oli ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. Paul-Eerik Rummo on olnud Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, Integ...
Peedul kodutiigi äärde hekivillu. Läinud aastal korjas peretuttav puuriida vahelt oma poolsada tigu kilekotti ja viis koju Keerile. Maha jäi neid aga ilmselt sadu. Viinamäetigu · Kuulub tippsilmaliste seltsi kopstigude perekonda. · Koja kõrgus ja laius võivad täiskasvanud ehk kolmeaastasel isendil ligineda 5 cm. · Viinamäeteod on liitsoolised: kõik jagavad paaritumisel seemnepakikesi ja kõik munevad. · Viinamäetigu elab oktoobrist aprillini mullas, kasvatades koja suudme ette lubjast kaanekese.
paljutele riikidele. Napoleon oli ka olnud abielus kuid lahutas, aastal 1810 ta jälle abiellus Austria keisri tütrega Maria-Luoise, abielust sündis poeg kes ei saanud kunagi valitseikas vaid suri 1832.Aastal tuberkoloosi. Napoleon ja Maria-Louise Napoleon Ehk Napoleon Bonaparte Oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleon Valitses prantsusmaad 11.Nov 1799 - 11. Aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22.jun 1815. Trafalgari merelahing nurjas Napoleoni plaani vallutada Inglismaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806.Aastal Napeloen kuulutas välja majandusblokaadi.Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti
paljutele riikidele. Napoleon oli ka olnud abielus kuid lahutas, aastal 1810 ta jälle abiellus Austria keisri tütrega Maria-Luoise, abielust sündis poeg kes ei saanud kunagi valitseikas vaid suri 1832.Aastal tuberkoloosi. Napoleon ja Maria-Louise Napoleon Ehk Napoleon Bonaparte Oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleon Valitses prantsusmaad 11.Nov 1799 - 11. Aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22.jun 1815. Trafalgari merelahing nurjas Napoleoni plaani vallutada Inglismaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806.Aastal Napeloen kuulutas välja majandusblokaadi.Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti
tollase peaministri Tiit Vähi ning tollase Reformierakonna juhi Siim Kallase poliitiliste konsultatsioonide salajases lindistamises pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Savisaar eitas süüdistusi, vastutse võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega ta hiljem abiellus. 1996. aasta suvel lõpetati alustatud kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel. 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2006 oli Savisaar Andrus Ansipi esimeses valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ministrina pani ta aluse Arengufondile. Edgar Savisaar sündis 31. mail 1950. aastal Harku vanglas, kus ta ema hobusemüügi pärast karistust kandis.
Toimus Jaapanis, Mihama linnas, Fukui Prefektuuris, Mihama tuumaelektrijaamas Kuum vesi ja suits lekkis purunenud torust, mis tappis 4 töölist. Lisaks 7 tükki sai vigastada. Seda peetakse suurimaks õnnetuseks enne Fukushima tuumaelektrijaama katastroofi. Fukushima katastroof Aeg: 11. märtsil 2011. aastal Selle tagajärjeks oli ulatuslik radioaktiivne reostus, mis peamiselt kahjustas mereala. Radioaktiivselt tugevasti saastatud vee leke, peamiselt reaktori 2 juurest, kestis vähemalt 6. aprillini. 37 inimest sai füüsiliselt vigastada ning 2 viidi haiglasse radioaktiivsete põletustega.
Napoleoni sõdade peamine eesmärk oli levitada Revolutsiooni, suruda seda teistele riikidele peale ja vallutada uusi maid. Maismaal olid prantsuse väed edukad, kuid merelahingutes nõrgad. Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane: Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoleon juba prantsuspärast nimekuju: Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos'ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25.detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 3 Pilte Napoleonist: 4 Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht 2. http://www.lucidcafe.com 3. http://historyonyx.blogspot.com
PRUUNKARU Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini. Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see...
diskussiooni ning edendada oma eriala. Ajakirjandusfotograafia on Eestis eksisteerinud juba üle 100 aasta, kuid teadlikku arendamist on selle aja jooksul toimunud vähe. Tänavune näitus ja raamat on alles algus," lubab ta. Suureformaadilisel näitusel on esindatud 22 pressifotograafi tööd. Näituse kujundas Lii Treimann. Koostööpartner on Eesti Ajalehtede Liit. Viru Keskuse aatriumis jääb näitus avatuks 3. aprillini Näitusel olid tõesti huitavad pildid, mis peegeldasid Eesti elu eelneval aastal väga hästi. Pilte oli igast valdkonnast. Aasta Pressifoto ja parima uudisfoto auhinna sai Erik Prozes Äripäevas fotoga ,,Minister, anna aru" Sotsiaalministeeriumi tellimusel Pärnu lastekodu peatöövõtjast ehitaja jättis alltöövõtjatele tasumata. Samaaegselt lastekodu avamisega nõudsid tüssatud alltöövõtjad väravas oma raha. Fotol jagab sotsiaalminister Hanno Pevkur neile omapoolseid selgitusi
Toidubaasi suurendamine SÖÖDAPÕLDUDE RAJAMINE · Ulukite paiknemise suunamine, et vähendada põllukahjustusi ja hõlbustada jahti; · Jäetakse talvekuudeks koristamata, et pakkuda ka siis toidulisa; · Raps, söödakapsas, rukis, kaer, maapirn, segatis, nisu, hernes. Toidubaasi suurendamine HAABADE LANGETAMINE · 4...5 puud korraga; · Vähem korbastunud koorega, suurema võraga puud; · Novembrist aprillini. Toidubaasi suurendamine SOOLAKUTE RAJAMINE · Ulukite naatriumivajaduse rahuldamiseks; · Soolabriketid, mis sisaldavad ka muid ulukitele vajalikke mineraale; · Enimkasutatav tulpsoolak; · Söödasõimede lähedusse. Looduslike vaenlaste arvukuse reguleerimine · Väikekiskjate (eelkõige kährik, rebane, mink) küttimine; · Vareste ja ronkade küttimine. Elupaikade parendamine · Pesitsuskohtade loomine, tehispesad;
pehmematest või kõvematest putukatest, olles seega kasulikud kahjurihävitajad. Eesti külmas kliimas lendab öösiti suhteliselt vähe putukaid ning needki on aktiivsed vaid soojal aastaajal. Seetõttu rändavad nelja nahkhiireliigi esindajad talveks lõuna poole, ülejäänud seitse liiki aga veedavad külma aja taliuinakus. Selleks varjuvad nad püsiva õhutemperatuuriga niisketesse koobastesse või keldritesse. Talveuni kestab oktoobrist aprillini ja nahkhiired elavad sellal suve jooksul kogunenud rasvakihi arvel. Talvituvate nahkhiirte kehatemperatuur ei ületa kuigivõrd ümbritseva keskkonna oma ning ainevahetus on neil väga aeglane. Ärkamisel kehatemperatuur tõuseb ja varuained kasutatakse kiiresti ära. Seetõttu on talvine ärkamine nahkhiirtele ohtlik ja neid ei tohi talvitumispaikades häirida Nahkhiired ei suuda kiirete inimtekkeliste muutustega kuigi edukalt
1990. aastal valiti Savisaar Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu saadikuks. Ametialane tegevus peale iseseisvumist: 19901992 Eesti Vabariigi peaminister 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige 19921995 Riigikogu aseesimees 12. aprill 10. oktoober 1995 siseminister 19961999 Tallinna Linnavolikogu esimees 20012004 Tallinna linnapea märts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea Savisaare algatusel sündis 1991. aastal Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond Eesti Keskerakond. Eestimaa Rahvarinne lõpetas aga 1993. aasta novembris oma tegevuse, sest vastavalt Rahvarinde Hartale oli Rahvarinne oma ülesande täitnud. Demokraatlik riigikord oli Eestis stabiliseerumas.
Nastik Sissejuhatus Nastik ehk harilik nastik on nastiku perekonda kuuluv maoliik. Ta on üks kahest Eestis elavast maost. Erinevalt rästikust ei ole nastik mürkmadu. Välimus Nastikute põhivärvus on erinevates varjundites hall, Eestis tavaliselt tumehall või pruun. Harva esineb osaliselt või täielikult musti nastikuid. Eestis tuleb täielikult musti nastikuid ette Saaremaal. Kõhualune on valkjashall või kollakas, Eestis valge. Sellel on malelauamuster. Nastiku kõige silmatorkavam tunnus on heledad laigud kummalgi poolel kukla piirkonnas. Need laigud on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Plekid võivad olla ka keskelt ühendatud, moodustades heleda paela. Siiski võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Mõõtmed Emase nastiku pikkus võib Eestis ulatuda 150 sentimeetrini, keskmine pikkus on 100 cm. Taanist leitud suurim isend on o...
järvede ja jõgede kallastel ning mõnikord ka niitudel ja männimetsades. Eestis on rästikuid peaaegu kõikjal. Rästikud elavad tavaliselt kogu oma elu ühes ja samas kohas, see tähendab, et nad on väga paiksed loomad. Nad elavad mahajäetud urgudes, igasugustes pragudes ja vanades kändudes. Päeval nad sealt tavaliselt ei lahku ja on väga loiud. Selliseid kohti, kus elab koos palju rästikuid, nimetatakse maokolleteks. Talveuni Septembrist või oktoobrist alates kuni aprillini välja magavad rästikud talveund. Nad talvituvad 0,4-2m sügavusel maa all. Rästikutele meeldib talvitumiseks kasutada näriliste urge ja kivi- või heinahunnikute alust pinnast, temperatuur ei lange alla 2...4 kraadi. Tavaliselt kasutavad rästikud kogu elu jooksul talvitumiseks vaid paari erinevat paika, kuna neile meeldib talvituda samas kohas. Mõnikord magavad mitu rästikut ühes urus talveund. Vahel harva on rästikute talveunekaaslaseks ka vaskuss. Paaritumine ja poegimine
loomade urud, pehkinud knnud, praod. Kuigi neid vib tihti nha end pikese kes soojendamas, on rstikud peval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud pgiretke ei vlju nad 23 peva jooksul varjepaigast. Rstikute toidust moodustavad phiosa hiired, raba- ja rohukonnad, ka maapinnal pesitsevate lindude sjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid. Noored rstikud svad putukaid, nlkjaid ja vihmausse. Septembrist-oktoobrist aprillini on rstikud talveunes - nad talvituvad allpool lbiklmuvaid pinnasekihte, 0,42 m sgavusel, kus temperatuur ei lange alla 24 C. Sellisteks paikadeks on nriliste urud, heinakuhjade vi kivihunnikute alune pinnas. Talvekorteri suhtes on rstikud konservatiivsed, kasutades sama paika aastaid jrjest. Esimestel kevadpevadel peale rkamist hoiduvad isased rstikud kige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas pikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutvedel vi soojadel kividel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
