PORTUGAL (0)

MAARDU GÜMNAASIUM
Nikolai Hodosevitš
11 klass
PORTUGAL
Referaat
Juhataja:
Jelena Vidinjova
Maardu 2012
SISUKORD
SISUKORD.................................................................................................................................2
SISSEJUHATUS........................................................................................................................4
1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS..........................................................................................5
1.1. Üldandmed.......................................................................................................................5
1.2. Riigi geograafiline asend.................................................................................................5
1.3. Looduslikud tingimused...................................................................................................6
1.3.1. Pinnamood .............................................................................................................6
1.3.2. Kliima....................................................................................................................7
1.3.3. Loodusvarad..........................................................................................................7
1.4. Rahvusvahelised organisatsioonid ja rahvusvahelised firmad.........................................7
2. PORTUGALI RAHVASTIK .................................................................................................8
2.1. Rahvaarvu muutumine ja tihedus.....................................................................................8
2.2. Rahvastiku paiknemine ja selle omapära põhjused..........................................................8
2.3. Tööjõu hõive erinevates sektorites...................................................................................9
2.4. Rahvastikupüramiid ja selle iseloomustus.......................................................................9
2.5. Suuremad linnad ja linnade paiknemine........................................................................10
2.5.1. Linnaelanike osakaal...........................................................................................10
3. PORTUGALI MAJANDUS.................................................................................................11
3.1. Eneergiamajandus..........................................................................................................11
3.2. Põllumajandus................................................................................................................11
3.2.1. Pinnamood ja agrokliima iseloomustus...............................................................12
3.2.2. Mullad .................................................................................................................13
3.2.3. Spetsialiseerumine ...............................................................................................13
3.2.4. Toiduainete import ja eksport .............................................................................13
3.3. Metsamajandus ..............................................................................................................14
3.3.1. Metsad ja metsatüübid........................................................................................14
3.3.1.1. Peamised puuligid..................................................................................14
3.3.2. Kasutusalad.........................................................................................................15
3.4.. Peamised tööstusharud..................................................................................................15
3.4.1. Suuremad tööstuseettevõtted..............................................................................16
3.4.2. Tööstustoodete import ja eksport........................................................................17
3.5. Transport ja selle areng..................................................................................................17
3.5.1. Transpordiliigid ...................................................................................................17
3.5.1.1. Raudteevõrk.........................................................................................17
3.5.1.2. Sadamad...............................................................................................17
3.5.1.3. Lennujaamad........................................................................................18
3.5.1.4. Maanteevõrgustik.................................................................................18
3.6. Turism ............................................................................................................................18
4. KESKONNAPROBLEEMID JA GLOBAALSED PROBLEEMID............................19
KOKKUVÕTT.........................................................................................................................20
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU ..................................................................................21
SISSEJUHATUS
Teiste riikide seas pole Portugal väljapaistav või tihti mainitav. Vaatamate sellele aga sellel riigil on ka oma plussid, oma eelised ja antud riik ka erineb oma rahvaarvu, majanduse ja geograafilise asendiga teistest riikidest, arvestades ka turism ja oma keskonnaprobleemid.
See referaat on pühendatud Portugali üldandmete, rahvastiku, majanduse, turismi ja keskonnaprobleemide uurimusele. Referaadis käsitletakse ka Portugali loodusvarasid, metsa-, põllu- ning eneergiamajandust ja turismi arengut.
Referaadi eesmärk on uurida Portugali, selle „talitluse“ ja tähtsuse maailmas.
Probleemid:
1. Uurida Portugali üldandmeid, geograafilise asendi ja looduslikuid tingimusi ning osalemine erinevates rahvusvahelistes organistatsioonides. Selgitada rahvusvaheliste firmade olemasolu.
2. Uurida Portugali rahvastiku muutumist, paiknemist ja tihedust , iseloomustada rahvastikupüramiidi.
3. Uurida Portugali majanduse harusid: eneergiamajandust, põllumajandust ja metsamajandust, transporti arengut, leida suuremaid ettevõtteid ja uurida turusmi.
4. Uurida, millised keskonnaprobleemid Portugalis on.
Referaadi koostamiseks olid kasutatud Interneti allikad, pildid ja fotod ning graafikud , skeemid ja tabelid .
1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS
1.1. Üldandmed
Portugal on Lääne-Euroopa riik, mis asub Euraasias. Selle pindala on 92 391 km2 ja elab Portugalis, 2010. aasta hinnangul, 10 735 765 inimest. Portugali pealinn on Lissabon (Joonis. 1), kus elab 545 245 inimest. Peamine keel on portugali, mis ongi ka riigikeel. Peamised usundid on katolitsism (üle 94% rahvaarvust), 4,5% on protestandid , 2% on juudalased ja ligi 1% on ateistid. Rahaühikuks on euro.[1]
Portugal tähistab oma Iseseisvupäeva 5. oktoobril, alates 1143 . aastast; Portugali president on Annibal Kavaku Silva ja peaministriks on Pedru Passuš Koelju. Interneti tippdomeen on „.pt“ ja telefonikood on 351. SKT elaniku kohta koostab $23.000 USA. Ajavöönd on +0 vaid suvel on +1.[1]
Joonistus 1. Lissaboni väljak
1.2. Riigi geograafiline asend
Portugal asub Euraasia maandril Lääne-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugali naaberriik on Hispaania , mis ka asub Pürenee poolsarel. Lõunast ja läänest Portugal piirneb Atlandi Ookeaniga. Atlandi Ookeanis kuuluvad Portugalile Assoride saarestik ning Madeira saar. Portugal asub 38-44 pikkuskraadil ning 4-10 laiuskraadil . Lissabooni koordinadid on 38o N ja 9o W. Lõunaosal Portugal on ka ümbritsetud Kadissi lahtiga. (Joon. 2)[1]
Joonistus 2. Portugali riigikaart
1.3. Looduslikud tingimused.
1.3.1. Pinnamood
Pinnamoodi iseloomu järgi Portugali põhja- ja lõunaosad on hästi erinevad teineteisest. Jõest „ Tejo “ põhjale domineerivad mäed ja mäestikud, lõunaosas on põhiliselt tasandikud ja madalikud. Põhja-Portugali mäed moodustasid paleosooi perioodis. Jõede orud jagavad neid platoodeks ja mäeahelikuteks.[2]
Lõuna-Portugalis jõest „Tejo“ on pinnamod suhteliselt monotoonne. Siin on avar Portugali madalik , mis on ühinenud ka mõnede platookujuliste kõrgustikutega. Tasandikute ja platoode seas on ka harva kohtatavad lubjakivi massivid. Portugali lõunaosas pinnamod jällegi kõrgeneb. Mäed siin sageli vulkaanilise päritoluga; kõige pikem Fóia  mägi (902 meetrit) on lakoliit. Atlandi Ookeani põhjal 150 km rannikust asuvad 2 veealust vulkaanit.[2]
Peale jõe „Tejo“ on Portugalis veel 2 suurt jõgi: Doru ja Gvadianna võtavad oma algust Hispaaniast, ületavad Portugali territooriumi ja suubuvad Atlandi Ookeani.[3]
Portugali rannikud on sirged , tasased. Domineerivad liivased rannikud, piki milliseid asuvad düünid. Jõede Doru ja Gvadianna veealused orjud tunnistavad hiljutisest mere tulekust maismaale.[4]
Portugal asub väga seismoaktiivses alas . Maavärinad jõuga 8 palli ja rohkem toimuvad keskmiselt 1 kord kahes aastas. Maavärinate epitsentrid tavaliselt sattuvad kokku laamade kokkupõrkumiste alaga. Kõige hirmsam maavärin oli 1. novembril 1755. aastal 5 minuti jooksul ja täesti hüvitis Lissabooni ning võttis üle 10000 inimeste elu. Viimane tugev maavärin toimus ainult 1969. aastal.[3]
1.3.2. Kliima
Põhja-Portugali mägised regioonid on ikkagi külmem, kui lõunad regioonid. Ilm piki põhjarannikuid ja keset maad on pehmem. Lissaboonis on keskmine temperatuur 14 kraadi Jaanuaris ja 27 kraadi Augustis. Lõuna-Portugal on soojem.(Joon. 3) Atlandi Ookean reguleerib ranniku alade temperatuuri, aga vaatamata sellele, Lõuna-Portugalis, näiteks, Faru linnas, temperatuur juunis võib jõuda 40 kraadini.[5]
Sademete hulk on põhjaosas suve
perioodil rohkem kui lõunaosas, aga kokkuvõttes pole sademeid palju: põhjaosas 700 mm/aastal, lõunaosas 500 mm/aastal. Mägedes sademete hulk on ligi 2500 mm/aastal. Vahe sademete hulga põhja- ja lõunaosa vahel on seotud üleminekuga ühest loodusvööndist teisesse.[4] Joonistus 3. Keskmised temperatuurid
1.3.3. Loodusvarad
Portugal võtab esimest kohta Euroopas wolfraami tagavara eest. Selle maht on umbes 13 tuhat tonni. Ka rikkad uraani paigad asuvad Uržeirikas. Oluline koht võtab tina, vase, piriiti, berriliumi, marmori, plii, kivisüsi ja soola tagavara, aga Portugal on vaene kütuseressurside suhtes. Üks olulisemaid looduvarasid on korgipuu .[4]
1.4. Rahvusvahelised organisatsioonid ja rahvusvahelised firmad
Portugal on Euroopa Liidu liige, Vahemere Liidu osaleja, Euroopa Nõukogu, NATO , OECD (The  Organisation for Economic Co-operation and Development ), Portugaalkeelte Maade Kogukonna ja Ladina Liidu liige.[6]
Portugalis on väga palju rahvusvahelisi firmaid ja ettevõtteid, näiteks, Coca - Cola , Mc`Donalds, Nokia, Pepsi , Renault, Samsung , PlayStation, Fanta , Sony, Zara ja paljud teised.
Need toovad riigi eelarvesse hiiglasuuri rahasummai
2. PORTUGALI RAHVASTIK
2.1. Rahvaarvu muutumine ja tihedus
Portugali rahvaarv muutus ammu ajast ja sõltus, põhiliselt, väljarändest, mis algas geograafiliste avastuste ajal, kui portugallased hakkasid välja sõita maast erinevatele kontineditele. Väljaränne nüüdki toimub. Peamiseks põhjuseks on suhteliselt madal majandustase võrreldes teiste Euroopa riikidega . Pärast II Maailmasõda Portugalist lahkusid ligi 1 mln elanikku. Aastaringselt Portugalist sõidavad ära 60-80 tuhat inimest. Vaatamata sellele, tänu kõrgele sündmusele, rahvaarv aina kasvab.[7]
Tänapäeval rahvastiku tihedus on 114 inimest/km2. Varem, 1980. Aastatel tihedus oli 109,6 inimest/km2, aga mõned regioonid, näiteks, Faro linn ja Beja linn, erinesid päris madala tihedusega – 17,0 ja 35,6 inimest/km2 vastavalt. Kõige tihedam asustatud linnade Lissaboon ja Porto territooriumid ning ka läänerannikud. Lissabooni ja Porto tihedus on 770,2 ja 697,5 vastavalt.[8]
Need erinevused on hästi selgitatavad – peamised põhjused on mägine reljeef Põhja-Portugalis, vee lähedus
Joonistus 4. Rahvaarvu muutumine ning sisse- ja väljaränne regioonidest.[8]
2.2. Rahvastiku paiknemine ja selle omapära põhjused
Estitatud kaardist (Joon. 5) on näha, et peamised territooriumid, kus rahvastik pakneb on Loe-Portugal, Portu ja Aveiru linnades ja linnade ringkondades, Lissaboon ja Lissabooni ringkonnas, jõe „Tejo“ kallad, jõe „Doru kallad“ ning ka Santareni linn. Need paigad on kõige kõrgema tihedusega ja rahvastik paikneb siin palju rohkem, kui teistes riigi alas. Palju vähem on asustatud Lõuna- ja Kägu-Portugal, Kirde-Portugal, linnad Guarda ning Portalegri, Portugali lõunaosa ja piirkonnad Hispaaniaga. Assoride saarestik ja Madera saared on keskmiselt asustatud,kuigi Assoride saarestik on asustatu Joonistus 6. Rahvastiku paiknemine
tihedam, kui Madori saared.[8]
Põhjust, miks mõned territooriumid nii hästi asustatud, kui mõned harva, mitu. Kõrget tihedust Loe-Portugalis selgitab Atlandi ookeani lähedus ning sadamate olemasolu. Lissaboni ala hästi asustatud ka sellepärast, et suur riigi sadam Lissaboonis on üks olulisemaid. Jõe „Tejo“ kalldadel ka paikneb suur rahvastiku osakaal. Tänu jõele ja viljakatele muldadele ka tihedus selles alas suhteliselt kõrge. Kivisüsi ja wolfraami tagavara kindlustab rahvastiku ja määrab rahvastiku elamist selles piirkonnas. Vastupidi, mägine reljeef on harva asustatud, kuid mõned külad on olemas siin, sest viljakad mullad tänu väävlile köidavad inimeste tähelepanu. Ida-Portugali rahvastiku paiknemine on madal: vee kaugemal, pole looduvarasid.[9]
2.3. Tööjõu hõive erinevates sektorites
Portugal on Euroopa arenenud maa. Aastal 2010 üldine tööhõive kolmas sektoris oli:
1. Põllumajandus, metsandus, kalastus – 10,9%
2. Tööstus, ehitus- ja eneergiasektor – 27,7%
3. Teenused – 61,4% [10]
2.4. Rahvastikupüramiid ja selle iseloomustus
Portugali rahvastikupüramiid pakkub 2010. aasta andmeid.

• Sündmus.
  

Püramiidilt on näha, et poissi sündivad natuke rohkem, kui tüdrukuid, aga see vahe pole nii märgatav.

• Tööealised
  

Tööealiste arv on meestel ja naistel umbes samasugune , kuigi vananemisel meeste hulk Joonistus 7. Rahvastiku püramiid
väheneb pigem, kui naiste hulk. Kõige rohkem inimeste on 30-35 aastased.

• Vanurid .
  

Alates 60 aastast vanurite hulk hakkab kahanema , kuigi üldiselt vanurid moodustavad väga suurt osakaalu Portugali rahvastikus. 95-100 aastaseid vanureid on vähe. Tendets tuleb niisugune, et vanureid saab ainult rohkem ja see riik on Vananemise etapil, sest need, kes on praegu 30-35 tulevikus saavad 70-aastateks.

• Keskmine eluiga
  

Keskmine eluiga on võrreldes teiste riikidega kõrge - 78,8 aastat: kusjuures meestel 75,12 ja naistel 81,86 aastat.[11]

• Suremus
  

Suremus on keskmine tänu meditsiini arengule ja koostab 10,74 promille.
2.5. Suuremad linnad ja linnade paiknemine
Suuremad Portugali linnad on Lissaboon (489 562 inim.), Porto (216 080 inim.), Vila Nova de Gaia (193 100 inim.), Amadora (172 110 inim), Braga (117 440 inim.), Almada (116 000 inim.), Queluz (100 300 inim.) ja Koimbra (92 100 inim.)[12]
Need linnad paiknevad peamiselt ookeani lähedal ning ka jõede Tejo ja Doru ääres. Veelähedus määrab need linnade inimeste suurt osakaalu ning ka kõrget tihedust.[12]
2.5.1. Linnaelanike osakaal
Portugalis on 33 linna rahvarvuga üle 10 tuhande inimeste. Nendest 16 on 10-20 tuhat inimest, 10 – 20-50 tuhat inimest ja ainult 7 on üle 50 tuhande inimeste. Lissabon ja Portu linnades elavad 2/3 kogu Portugali elannike ja tänu ürbanisatsioonile, kõigepealt Lissaboonia ja Porto linnade, linnaelanike osakaal kasvab, aga praegu see on 70%.
3. PORTUGALI MAJANDUS
3.1. Eneergiamajandus
Portugal on teinud taastuvenergia tootmise vallas tõsiseid edukaid samme . Portugal on tuule-, päikese- ja hüdroenergia (sh hoovuste ja lainete kasutamisel toodetava energia) tootmise ja kasutamise näitajate poolest Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas 4. kohal, 56,7% Portugalis 2010. aastal tarbitud energiast moodustas taastuvenergia. Riiklik energiastrateegia aastani 2020 näeb ette vähendada Portugali energiasõltuvust 74%. Tammide, tuuleparkide ja kombijaamadesse on selleks perioodiks planeeritud investeeringuid 400 miljoni euro ulatuses. Portugal oli üks esimesi riike, kus valmis elektrilise mobiilsuse võrgustik.[10]
Portugali eneergiatarbimine ühe inimese kohta aastal on 2000-5000 kWh. Eneergiatootmine teoastab firma Energias de Portugal(Joon. 8), mis tegeleb elektrieneergiatootmisega ning maagasi hankimise ja müümisega. Kompaania oli rajatud 1976 aastal ja asub Lissaboonis. See firma tegutseb kõigepealt Portugalis, seejärel Hispaanias, Prantsusmaal, USA-s, Belgiumis, Poolas, Rumeenias ja Brasiilias. Energias de Portugal on suurim elektritootja Portugalis ja tuuleeneergia tootmisega seisab kolmandal kohal.[10][11]
Tänapäeval Portugalis töödeldakse palju proekte GEJ loomisest Doru jõel. Teadlaste eesmärk on suurendada eneergiatootmise vahendeid, mille abil need saavad toota eneergia rohkem ja ka selleks, et olla sõltumatu maadest , kes müüvad Portugalile eneergia- ja kütusevarasid, milliseid selle maa territoorimil on väga vähe.[14]
Joonistus 8. Energias de Portugal-i logotüüp
3.2. Põllumajandus
Portugali põllumajandus on üks kõige halvemaid harusid, ehkki see võib tunduda imelikuks. Seda selgitatakse niisugused tegurid nagu nõrk tehnoloogiline kasutus ja uute masinate puudus, väetise kasutuse puudus, väike töötlikus, ekstensiivsete põllumajandusevormide domineerimine , madal paljude kultuuride saagikus. Seega, Portugal, kus on niivõrd nõrk põllumajandus, täeisti sõltub impordist, eriti see puudutab teraviljadesse.[15]
Peamine põllumajanduse haru Portugalis on taimekasvatus , loomakasvatus mängib teist rolli.[15]
Põllumajandus Portugali põhja- ja lõunaosas on päris erinevad. Põhjaosas domineerib väike maavaldus ja maakasutamine . Need territooriumeitel kasutatakse intensiivset põllumajandust. Tihti saagis tuleb kaks korda aastas: suvel kasvatatakse maisi, vaid talvel – ubasid. Taimekasvatus põhjaosas ühinetakse loomakasvatuse ja viljakasvatamisega.[15]
Suur maavaldus ja maakasutamine on lõunaosas. Algabri, olles lõunaimaks proviintsiaks, on kõige tähtsam regioon, mis spetsaliseerub viljakasvatamisele. Kõige levinum kultuur selles kuivas regioonis on mandlid. Lisaks siin kasvab vigipuu. Jõede kaldadel kasvatatakse riisi. Kohati ka kotuvad apelsiinipuud ning dattel.[15]
Peamine põldude territoorium on hõivatud maisi ja niisuga. Kagu-Portugalis kasvatatakse rukki, kartuli ja ubasid kasvatatakse mõnedel põlludel Kirde-Portugalis.[15]
Loomaksavatuses domineerib ekstensiivne haru. Peamiseks probleemiks, mis on seatud karja- ja loomakasvatusega, on sööda puudus. Paljudes regioonides on surepärased tingimused lambakasvatuseks.[15]
3.2.1. Pinnamood ja agrokliima iseloomustus
Pinnamood on Portugalis erineb. Jõest „Tejo“ põhjale domineerivad mäed ja mäestikud, lõunaosas on põhiliselt tasandikud ja madalikud. Jõede orud jagavad neid platoodeks ja mäeahelikuteks.[3]
Lõunas on avar Portugali madalik, mis on ühinenud ka mõnede platookujuliste kõrgustikutega. Portugali Faro linnaralas pinnamod jällegi kõrgeneb. Mäed siin sageli vulkaanilise päritoluga.[3]
Portugali rannikud on sirged, tasased. Domineerivad liivased rannikud, piki milliseid asuvad düünid. Jõede Doru ja Gvadianna veealused orjud tunnistavad hiljutisest mere tulekust maismaale.[4]
Portugal asub troopilises ja lähistroopilises agroregioonis. Selles regioonis on troopiline suvi ja mittetroopiline talv. Aastane temperatuur on rohkem, kui 15 kraadi, kuigi kõige külmem kuu temperatuurid on umbes 0 kraadi. Ookean subtroopikas erineb suhteliselt kõrgett temperatuuridega ( 15-20 kraadi), kus on palju fütoplanktooni, mis määrab kala suurt hulka.[15]
3.2.2. Mullad
Mullad Portugalis on põhiliselt liivased ja hapud , moodustatud peamiselt vulkaanilistest kivimitest . Erandid on alluviaalse tasandiku viljakad liivsavised mullad jõe Tejo ääres.[16]
3.3. Spetsialiseerumine
Portugal põhiliselt spetsialiseerub puuviljakasvatusele, juurviljakasvatusele, viinamarjakasvatusele, wolframi, piriiti, uraani hankimisele, metsakeemiale, korgipuu- ja toidutööstusele (peamiselt masliinide, veini tootmisele), tekstiilitööstusele. [16]
3.4. Import ja eksport
Portugali peamised väliskaubanduspartnerid on EL riigid, moodustades ligi ¾ kaubavahetusest. Oluliseimaks partneriks on Brasiilia, kuhu eksporditakse rohkem, kui 44%. Peamisteks artikliteks olid oliivõli (Joon.9) ja tursk. Portugal peab väga oluliseks arendada suhteid Mercosul riikidega, eelkõige Brasiiliaga.[10]
Portugali sisse importeeritakse toidukaubast rohkem leiba, liha, tsitruseid, mune, juustu, kana ja kohvi.[10]
Üldine Portugali eksport ja import 2011. aastal oli järgmine:
Eksport. Portugali peamised ekspordipartnerid:
Hispaania 25,2%;
Saksamaa 13,8%;
Prantsusmaa 12,24%;
Angola 5,0%;
Suurbritannia 5,0%.
Portugali peamised ekspordiartiklid: Joonistus 9. Oliiviõli
Masinad ja seadmed 14,5%
Sõidukid ja teised transpordivahendid 13,3%
Mitteväärismetallid 8,2%
Naftatooted 7,0%
Plastik (Joon.10) ja kumm 7,0% Import: Portugali peamised impordipartnerid:
Hispaania 31,1%; Joonistus 10. Plastik
Saksamaa 12,4%;
Prantsusmaa 6,9%;
Itaalia 5,3%; Holland 4,8%.
Portugali peamised impordiartiklid:
Naftatooted 17,8%
Masinad ja seadmed 14,8%
Sõidukid ja teised transpordivahendid 11,0%
Keemiatooted 10,4%
Põllumajandustooted 10,3%.[10]
3.3. Metsamajandus
3.3.1. Metsad ja metsatüübid
Portugali metsade seas domineerivad peamiselt Vahemere igihaljad metsad ja võsad. Põhjaosas on ka segatud metsad. Lõunaosas kasvavad enamikus igahaljad metsad kivi- ja korgipuudest, ning tamme- ja männametsad.[16]
3.3.1.1. Peamised puuligid
Domineerivad või rikkalikult esinevad kodumaised liigid: jaanileivapuu, sanglepp, iilekstamm, värvitamm, portugali tamm, pürenee tamm, harilik tamm, kastanipuu , magus kirsipuu , ahtalehine saar, harilik maasikapuu , harilik mürt, merimänd, kivimänd, harilik pakspuu, korgitamm ja sookask.[17]
Laialt või rikkalikult levinud mittekodumaised liigid: must mänd, ebatsüüga, eukalüpt, kanada pappel ja punane tamm.[17]
Ohustatud liigid: teravalehine iileks, jugapuu , harilik mänd, portugali lorberikirsipuu, andaluusia tamm ja portose rodendron.[17]
Joonistus 11. Sanglepp Joonistus 12. Jugapuu
3.3.2. Kasutusalad
Portugali peamised metsade ja määratud puuliikide kasutusalad on metsatööstus (merimänd), tseluloosi- ja paberitööstus (eukalüpt), puiduallikad, metsakeemia, paadiehitamine, mõned puuligid kasutatakse loomade söötmiseks ja majade ehitamiseks.[17]
3.4. Peamised tööstusharud
1. Mäetööstus.
Portugalil on mäetööstuse vallas märkimisväärne geograafiline potentsiaal, lisaks aitab kaasa arenenud tehnoloogiliste infrastruktuuride olemasolu. Portugali tähtsaimaks kaevandusprojektiks on viimastel aastatel Neves -Corvo vase- ja tinakaevandused, oluline on ka volframikaevandus. Lisaks kaevandatakse erinevates Põhja- ning Kesk-Portugali piirkondades rauamaaki, magneesiumi, titaani, uraani, kvartsi , marmorit ja kaoliinsavi.[10]
2. Töötlev tööstus
Pika ajalooga traditsioonilistele tööstusharudele nagu tekstiili, rõiva-, jalatsi - ja toiduainetööstus ning ehitusmaterjalide tootmine, on lisandunud tehnoloogilisemad autotööstus ning eriti masinate ja seadmete tootmine; samuti farmaatsia -, elektroonika - ja keemiatööstus.[10]
3. Tekstiili- ja rõivatööstus
Tegemist on ühe traditsioonilisema ja läbi ajaloo olulisema tööstusharuga Portugalis, mille tähtsus on tänaseks kahanenud, kuid on siiski jätkuvalt kaalukas. 1990. aastal moodustas tekstiili- ja rõivatööstuse toodang 30% kogu ekspordist. Aastaks 2008 oli see langenud 12%-ni, kuid samas moodustas sektoris töötav elanikkond märkimisväärsed 23% kogu tööhõivest.[10]
4. Jalatsitööstus
Aastal 2009 oli Portugali Äriregistris u 1 200 jalatsitootjat, valdav enamus neist väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Et uute majandusoludega kohaneda, tuleb väiketootjail oma senist ärimudelit muuta ning ühineda. Valdavalt toodetakse ekspordiks – tervelt 90% toodangust läheb välisturule. Aastal 2008. eksportis Portugal üle 60 miljoni jalatsipaari.[10]
5. Veinitööstus
Portugalis on 13 oma selge eripäraga veiniregiooni üle terve riigi. Portugali veinid on kõikjal maailmas tunnustatud kui ülikvaliteetsed, kuid samas mõistliku hinnaga. 2008. aastal tootsid Portugali veinitootjad ligi 6 miljonit hektoliitrit veini.[10]
6. Metsatööstus
Metsatööstus on strateegiliselt oluliseks ja arengupotentsiaaliga sektoriks. 36% Mandri-Portugali territooriumist on kaetud metsaga. Levinumateks puuliikideks on merimänd, korgitamm ja eukalüpt – koos moodustavad need liigid 75% kogu metsast. 25% kogu maailma korgitammedest kasvab Portugalis ning Portugal annab poole maailma korgitoodangust.[10]
7. Farmaatsiatööstus
Tihedalt teadus- ja uurimistööga seotud farmaatsiatööstus on üks peamisi kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule tööd pakkuvaid sektoreid Portugalis. Lisaks tavapärasele ravimitootmisele pannakse üha enam rõhku bioloogiliste ravimite arendamisele ning tootmisele. Portugali farmaatsiaettevõtete teadustöö on rahvusvaheliselt väga hinnatud ja kõrgetasemeline.[10]
8. Autotööstus
Autotööstuse areng sai hoo sisse 1980ndate aastate alguses seoses Renault’ suuremahuliste investeeringutega Portugalis. Autotööstuse harud ulatuvad kõigisse töötleva tööstuse sektoritesse (metall, elektroonika, klaas, plastik jne). Viimased aastad on Portugali autotööstusele rasked olnud, Portugali autotööstuse toodangumahud on oluliselt vähenenud, tootjad on tõsistes raskustes. Mitmeid tehaseid on suletud, ajutist tootmise peatamist on rakendanud kõik tehased või siis töötatakse osalise tööajaga. Teistest edukamaks ja stabiilsemaks on osutunud Volkswageni Autoeuropa tehas Palmelas Lissaboni lähistel.[10]
3.4.1. Suuremad tööstuseettevõted
Suurim osa ettevõttet on kahes linnas – Lissaboonis ja Portos. Lissaboonis tegutsevad nafta -, keemia-, terase-, auto-, elektri-, tseluloosi-, paberi- ja toidutööstuseettevõted. Porto tuletab tekstiili, jalatse, riideid ja veini.[10]
Suuremad tööstuse ettevõted Portugalis on tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõted Lanidor, Dielmar, Petit Patapon, Onara, Do Homem, Vicri (joon. 15); veinitööstuse ettevõtte Douru; autotööstuse ettevõted Toyota , Volkswagen(joon. 13), Mitsubishi ja Peugeot -Citroën farmaatsiatööstuse–(joon.14) Farmacia.[10]
Joonistus 13. Volkswagen Joonistus 14. Farmacia Joonistus 15. Vicri
3.4.2. Tööstusainete eksport ja import.
Portugali tööstuseeksport moodustavad masinad ja seadmed, seejärel sõidukid ja teised transpordivahendid, mitteväärismetallid, naftatooted ja kumm.[10]
Portugali import tööstusainetest on naftatooted, masinad ja seadmed, sõidukid ja teised transpordivahendid, keemiatooted ning põllumajandustooted [10]
3.5. Transport ja selle areng
Portugal on viimase kümnekonna aasta jooksul äärmiselt oskuslikult suutnud kasutada Euroopa fondide raha oma infrastruktuuride väga heal tasemel väljakujundamiseks ning arendamiseks. Kuigi meretransport on jätkuvalt olulisim, kasvab üha enam raudteetranspordi osatähtsus.[10]
3.5.1. Peamised transpordiliigid
Peamisteks Portugali transpordiliigiks on autod, jalgrattad, rongid , bussid, trollid , trammid, lennukid , laevad ja paadid .[10]
3.5.1.1. Raudteevõrk
Raudteevõrk katab 3 600 km põhja-lõuna suunal mööda rannikuäärt ja ida-lääne suunal läbi riigi. Raudteevõrk on tihedam piirkondades, kus on ka suurem rahvastiku tihedus.[10]
3.5.1.2. Mereteed ja sadamad
Portugali mandriosas on üheksa tähtsamat sadamat : põhjas Viana do Castelo (joon. 16) ja Leixões; keskosas Aveiro ja
Figueira da Foz, Lissaboni piirkonnas Lissaboni Joonistus 16. Viana de Castelo
enda ja Setúbali sadam; Alentejo piirkonnas
Sines; lõunas Algraves Faro ja Portimão. Assoori saartel on viis ja Madeiral kolm sadamat. Mandriosas toimub reisijate vedu vaid Lissaboni ja Leixõesi sadamates. Sadamate infrastruktuurid on üles ehitatud kaupade käitlemisele. Eriti Sinesi sadamas (39,3% käitlemise mahust 2010. aasta seisuga), Leixõesis (22,4%) ja Lissabonis (18,5%).[10]
3.5.1.3. Lennujaamad
Tähtsamad rahvusvahelised lennujaamad asuvad Lissabonis, Portos ja Faros. Lissaboni lähistele teisele poole Tejo jõge rajatakse uut rahvusvahelist lennujaama (Alcochete). Kokku on Portugalis 14 lennuvälja. Kuna saared on autonoomsed piirkonnad, seletab see ka suurt kohalike lennuväljade arvu. Assooridel on üheksa ja Madeiral kaks lennujaama. Riigi tähtsamates lennujaamades tegutsevad kõik põhilised rahvusvahelised lennukompaniid. Portugali nn lipukandja on TAP Portugal.[10]
3.5.1.4. Maanteevõrgustik
Portugalil on üks Euroopa arenenumaid teedevõrke, mis koosneb kiirteedest (AE), põhimaanteedest (IP), tugimaanteedest (IC), riigimaanteedest (EN) ja kohalikest maanteedest – kokku ligi 13 112 km. Eriti suure tähendusega on suurepärane kiirteede võrgustik, mis on ehitatud peamiselt viimase 10 aasta jooksul (kokku u 2500 km). Kogu Euroopa Liidu kõige tihedama kiirteede võrgustikuga piirkond on Lissabon koos Tejo jõe oruga.[10]
3.6. Turism
Ka kriisiajal edukalt arenev turismitööstus on Portugali majanduse üks alustalasid (u 6% SKP-st). Portugal on Euroopas 10 populaarseima turismisiriigi hulgas. 2007. aastal külastas Portugali 12,3 miljonit turisti. Turismitööstuse arengule aitab kaasa pehme vahemereline kliima, mida mahendab veelgi Atlandi ookean oma ulatusliku rannikualaga.
Portugalil on turistidele palju pakkuda: suurepärane kliima, turvalisus, kaunid rannad, kuurordid , rikkalik ajaloopärand ja monumendid, väga hea tasemega hotellid ning kvaliteetne ja sõbralik teenindus. Populaarseimad on turistide seas Lissabon, Algarve piirkond ning Madeira ja Assoori saared. Samuti on Portugalil väga hea lennuühendus kogu maailmaga . Lisaks regulaarlendudele toimuvad peamistesse turismipiirkondadesse tihedad tšarterlennud. Portugali lendavad ka paljud odavlennufirmad.
2009. aastal nimetati Lissabon World Travel Awards´i võitjaks kolmes olulises kategoorias: Portugali pealinn nimetati aasta parimaks reisisihtkohaks Euroopas, lisaks võitis Lissabon parima kruiisireiside sihtkoha ning parima nn City Break sihtkoha tiitlid . Ka parim puhkekeskus-golfiklubi asub Portugalis – Praia d’el Rey Resort Òbidoses. Varem on oma kategoorias maailma parimaiks kuulutatud mitu Lissaboni hostel -tüüpi võõrastemaja ning ka Portugali luksushotellide hinna ja Joonistus 17. Worlds Travel Award
kvaliteedi suhe on pidevalt kiita saanud.[10]
4. KESKKONNAPROBLEEMID JA GLOBAALSED PROBLEEMID
Peamisteks keskkonnaprobleemideks on:
1. Prügi suur hulk. Kuna Portugal asub vee lähedal, palju prügi tuleb teistest riikidest ja isegi maandritest, näiteks Hispaaniast, Põhja-Aafrikast, Prantsusmaalt. Mõned rannikud on selle prügiga täis ja on liiga raske koristada neid. Ka prügi hulk suureneb sellepärast, et Portugalis pole vajalikuid kohti selle sorteerimiseks ning ümbertöötamiseks ja väiketes linnades eksisteerivad nii nimetatud „prügimäed“.[12]
2. Toiduainete nappus. On seatud kõigepealt rahvaarvu kasvuga geomeetrilises progressioonis ja toiduainete kasvuga aritmeetilises progressionis. Teine põhjus – mõned mullad ei anna suurt saagist. See ongi põhjus, miks oluliseimad impordiartikled on toiduained.[12]
3. Suur palav. Suveperioodil temperatuurid ulatavad kuni 39 kraadini, mis on suremuse suurenemine ning muldade hävimine.[12]
4. CO2 kontsentratsiooni tõus. Kuna Portugalis masinad, sõidukid pole nii arenenud ja keskkonnasõbralik, heitgaasite hulk tõuseb väga kiiresti ja maht ulatab paljude tonnideni. See on kliima muutmise põhjuseks ning temperatuuri kõrgenemine.[12]
5. Tulekahjud .(Joon.18) Suured tulekahjud tekitavad metsade hävimist ja tekkivad palava tõttu. Paljud linnad hukkuvad ja majad hävinevad.[12]
Joonistus 18. Metsatulekahju
KOKKUVÕTT
Referadi koostamisel oli vaadeldud Euroopa maa – Portugali. Selle maa käsitamiseks olid kasutatud järgmised aspektid: Portugali iseloomustus, rahvastik, majandus, turism ning keskonnaprobleemid. Võib teha järelduse, et Portugal on Euroopa tavaline maa, mis on oma eelised ja oma probleemid; Portugali maa on suhteliselt kõrge, võrreldes riigi pindaalaga; majandus on stabiilne, import ja eksport on määratud; keskkonnaprobleemide suhtes võib öelda, et pole midagi fenomenaalset – kõik probleemid ka igas riigis on.
Portugal – vääriline Euroopa Liidu liige. See maa omab oma infrastruktuuri, oma „luukerega“ nagu iga riig ja võin ainult võrreldes teiste riikidega aru saada, mis on ja mis pole selles riigis.
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU
1 .Portugali üldandmed ja geograafiline asend. http://ru.wikipedia.org/wiki/ Portugal
2. Portugali geograafia. http://inportugal.ru/index.php?option=com_content&task=view&id=34&Itemid=2
3. Portugali kliima http://www.dnevnikdorog.ru/portugalija/Prirodnye_usloviya_Partugalii.html
4. Portugali kliima ja pinnamood http://www.dnevnikdorog.ru/portugalija/Prirodnye_usloviya_Partugalii.html
5. Portugali ilm http://www.photius.com/countries/portugal/climate/portugal_climate_climate.html
6. Rahvusvahelised organisatsioonid. http://ru.wikipedia.org/wiki/ Portugal
7. Portugali Rahvaarv. http://ru.wikipedia.org/wiki/ Portugal
8. Portugali rahvaarvu muutumised . http://www.photius.com/countries/portugal/society/portugal_society_population_size_and_~1078.html
9. Maailma Atlas . 2010
10. Portugali majandus. http://www.vm.ee/?q=node/9425
11. Portugali usundid ja kultuurielu . http://www.vm.ee/?q=node/9425
12. Portugal. Major Cities. http://citypopulation.de/Portugal-Cities.html#Stadt_gross
13. Portugali rahvastik. http://inportugal.ru/index.php?option=com_content&task=view&id=31&Itemid=2
14. Portugali energeetika . http://geoportal.narod.ru/data/euro/portugal/9.ht m
15. Portugali põllumajandus http://www.visitportugal.ru/articles/priroda/selskoe_hozaystvo/
16. Portugali metsad. http://www.terravision.ru/country/view/52
17. Portugali metsad. Puuliigid. http://ypef.eu/flora_fauna_p_est