Feodaalne killustatus- ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad. Seisused: Vaimulikud, Aadlikud e. feodaalid, Linlased, Talupojad- pärisorjus + tunnused: 1)kogu maa kuulus feodaalidele või kirikule, 2)talupoeg kuulus sellele maale kus ta elas, 3)talupoeg tegi oma feodaali või kiriku heaks tööd- teoorjus, 4)talupoeg pidi tasuma loonusrenti, 5)talupoeg ei tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Domeenid- kuni...
�� # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # #K#A#T#O#L#I#K#U# #K#I#R#I#K# #K#E#S#K#A#J#A#L## ## # # # # # # # # # # # # # # # # # # ## ## #K#e#s#k#a#j#a#l# #o#l#i# #s#u#u#r#e#m# #o#s#a# #E#u#r#o#o#p#a# #e#l#a#n#i#k#u#d#e#s#t# #k#r#i#s#t#l#a#s#e#d#.#n#a#d# #u#s#k#u#s#i#d# #a#i#n#s#a#s#s#e# #J#u#m#a#l#a#s#s#e# #j#a# #k#u#u#l#u#s#i#d# #�#h#t#e# #k#o#g#u#k#o#n#d#a#,#K#a#t#o#l#i#k#u# #k#i#r#i#k#u#s#s#e#,## #m#i#l#l#e# #p#e#a# #o#l#i# #R#o#o#m#a# #p#a#a#v#s#t#.#k#i#r#i#k# #k#o#o#s#n#e#s# #p#a#l#j#u#d#e#s#t# #p#i#i#s#k#o#p#k#o#n#d#a#d#e#s#t#.#n#e#i#d# #v#a#l#i#t#s#e#s#i#d# #p#i#i#s#k#o#p#i#d#.#p#i#i#s#k#o#p# #j#u#t#l#u#s#t#a#s# #k#a#t#e#d#r#a#l#i#s# #j#a# #k#a#n#d#i#s## #v#a#s#t#u#t#u#s#t# #k#�#i#g#e# #e#e#s#t# #,#m#i#s# #t#e#m#a# #p#i#s#k#o#p#k#o#n#n#a# #k#i#r#i#k#u#t#e#s# #t#o#i#m#u#s# #,#s#a#m#u#t#i# #p#i#d#i# #t#a# #h#a#l#d#a#m#a# #k#i#r#i#k#u#l#e# #k#u#u#l#u#v#...
2)Louis IX Püha: *tugevdas avalikku korda *loodi kõrgeim kohtuorgan(Pariisi parlament) *keelustas feodaaltülid, duellid 3)Philippe IV Ilus: *kutsus kokku generaalstaadid *katoliku kirik läks kuninga võimu alla *hävitas templiordu HARIDUS a)ülikoolid- 1)salernos- arstiteadus 2)bolognas- õigusteadus 3)pariisi ülikool- teoloogja uurimise ja õpetamise keskus 4)oxford-matemaatika ja loodusteaduskond 5)salamance- arstiteadus/õppe töö neis ladina keeles KATOLIK KIRIK a) organisatsioonid 1)paavsti nimetas ametisse rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud-kardinalid, see tagas kogenud ja autoriteerse paavsti valimise 2)paavst Gregorius 7. Taotles kiriku sõltumatust ilmalikust võimust 3)Innocentius 3. täiustas ristiusu seisukohti, juhtis võitlust ketselusega, tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke 4)paavsti õukond- kuuria- kujunes suurex kirikuelu keskvalitsusex 5)tähtsamate
Miks eestlase kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Keskajal, mille alguseks loetakse 5.sajanil Lääne-Rooma langust, oli Lääne-Euroopa võimsamaks institutsiooniks rooma katolik kirik. 2.sajandi lõpul oli rooma katoliku kirikupea, paavst Urbanus II, kuulutanud välja ristisõja, milleesmärgiks oli vabastada Jerusalemmas paiknev Püha Maa. Kitsamas tähenduses mõistetakse ristisõdade all sõjakäiku islami usuliste vastu. Laiema terminiga tähistatakse ka Läänemere äärsete rahvaste ristiusustamiseks peetud sõdu. Eestlaste ristiusustamine toimus Muistse vabadusvõitluse käigus 1208-1227. Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse?
Mesoliitikum Eesti alal-Kunda kultuur, peamised tegevusalad olid korilus, jahi pidamine ning kalapüük, elati püstkodades ning eluviis oli rändav. Rahva päritolu oli Kirde-Poolast ja Lõuna- Leedust. Neoliitikum-1)Kammkeraamika kultuur. Peamised tegevusalad olid keraamika, jahi pidamine, kalapüük ja korilus. Nelinurksed villkatusega majad, paikne eluviis. Rahva päritoli: Uural, Volga, Jägala Pronksiaja kultuur (Asva kultuur) Muutused ühiskonnas: Kasutusule tuli ader, uued ehted ning esile kerkisid pealikud. Uued matmiskombed, kasutati kivikirstkalmeid. Tööriistad: Ader Oskused: Habeme ajamine, ehete valmistamine, pronksi sepistamine ja sulatamine. Varajase rauaaja põlluharimisviisid: kõplapõllundus, künnipõllundus, alepõllundus Muinasaja ajalooallikad: arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad Eestlaste suhted naabritega: Olid valdavalt head, toimus kaubavahetus. Eestlased pakkusid vilja, vastu saime aga karusnahku Venemaalt, lä...
Ka maakera õige kuju avastamine inimeste jaoks toimus just nimelt varauusajal, sest kui enne arvati, et maakera on lapik, siis sel ajastul mõisteti, et kujult sarnaneb see pigem keraga. Tänu maadeavastustele läbi meresõitjate õppisid inimesed palju loodusgeograafiat, misläbi saadi teada ka paljusid uusi looma ning taime liike. Ajapikku arenes ka eri riikide vaheline suhtlemine ja kaubandus ehk merkantilism. Muutused toimusid ka usu kohapealt. Inimesi häiris, et katolik kirik oli hakanud üha rohkem algkristlikke põhimõtteid vältima ning muutus omakasupüüdlikuks. Sellised tegurid kutsusid esile rahva meelepaha, mis omakorda viis reformatsiooni ehk usupuhastusliikumiseni, mille algatajaks oli Martin Luther, kes avalikustas munkade mittekristlikud eluviisid ning teavitas rahvast paavstide ilmalikust omakasupüüdlikusest. Selliste tõdede väljatulek viis selleni,et loodi avalik rahvakirik, mis muutis usu lihtsamini ligipääsetavaks ka tavainimestele.
ja perekonnaelu. Taodeldi distsipliini tugevdamist ja tõsta jumalateenistuse tähtsust. 5. Gregoriuse reformid Vt pt 4 ja taheti paavstivõimu tugevdada ja kehtestada paavsti ülevõimu kreeka katoliku kiriku üle. 6. Kirikulõhe. Millal? Miks? Tulemused? 1054a Kõik sai alguse sellest, kui paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius põõrasid tülli. Selle tulemusel jagunes katolik kirik kaheks 1.Rooma katolik kirik (selle alla läks ka Eesti) 2.Kreeka katolik kirik. 7. Ristisõdade põhjused. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõjast" ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte maailma juhtohjad. Peale rekonista jäi palju noori sõdalasi üle kes olid seiklustehimulised ja neid oli hea ära kasutada. 8. Ristisõdade tulemused ja tagajärjed. Ristisõdasid oli kokku üheksa ja kord võideti, kord kaotati, aga mingit edu sellest ei tulnud
9. Ketserid (hereesia) need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kohus 12. Simoonia kiriklike ametite müüdavus (NB! Oli üheks põhjuseks kirikuvõimu langemisele) · 1054. aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama katolik kirik läheb kaheks 1) Rooma Katrolik kirik ja 2) Kreeka katolik usk(õigeusk). · Preestrid võisid olla abielus Munklus · Vaimuliksud või sõjalis religioossed ordud · Kloostris elamise põhimõtted: 1. Alandlikkus 2. Dissipliin 3. Vaesus · Loobu iseksusest, tahtest ja asjadest · Koostreid iseloomustab: 1. Täiuslikke munkasid oli vähe 2. ''normaalse munga'' jaoks oli vaja ranget dissipliini
9. Ketserid (hereesia) – need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid – liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon – ketserluse vastu loodud spetsiaalne kohus 12. Simoonia – kiriklike ametite müüdavus (NB! Oli üheks põhjuseks kirikuvõimu langemisele) • 1054. aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama – katolik kirik läheb kaheks 1) Rooma Katrolik kirik ja 2) Kreeka katolik usk(õigeusk). • Preestrid võisid olla abielus Munklus • Vaimuliksud –või sõjalis religioossed ordud • Kloostris elamise põhimõtted: 1. Alandlikkus 2. Dissipliin 3. Vaesus • Loobu iseksusest, tahtest ja asjadest • Koostreid iseloomustab: 1. Täiuslikke munkasid oli vähe 2
PROBLEEM: Kas eutanaasia ehk surmaabi peaks olema legaalne üle maailma? Pooltargumendid Vastuargumendid Teeb lõpu kannatustele. Katolik kirik peab seda elu pühadust arvestades mõrvaks. Annab inimestele võimaluse valida, Eutanaasia piirdub vaid nendega, kes kuidas ja millal nad surevad on võimelised oma nõusolekut andma. (väärikas surm) Eutanaasia legaliseerimine üle maailma Rääkides eutanaasia legaliseerimisest üle maailma, tuleb arvestada nii poolt- kui ka vastuargumentidega. Eutanaasia ehk surmaabi on teise inimese elu
augustinus Piibel: · vana testament (5 koosnes raatatut)(elu algus , maailma loomine) · uus testament (jeesuse õpetus,4 evangeeliumit, jeesuse elulugu , imed , tegevus) -lukase evangeelium(evangelist-jeesuse jünger,apostel-usukuulutaja -Matteuse evangeelium -johannese evangeelium -markuse evangeelium · inimene pole võimeline patust ise vabanma . seda aitab ainult katolik kirik sakramentide kaudu. Jumalaarmu saab jagada vaid kirik . 13.saj. keelati piibli tõlgendamine. Ketser- kahtlesid jeesuse õpetustes, usust kõrvale kalduja , tavaliselt peeti nõidadeks. Inkvisitsioon kiriku kohus, . anti välja ka raamatuid et nõidasid ära tunda. Kristluse põhitagmad: · kolmainsuse tagma- 1 isik 3 erinevas vormis. kirikukogu sinod paavsti võim pärineb paavstile on rajatud katoliku kirik.rooma I paavst-
Mitu vallutajat. Eestit käidi vallutamas, mitme erineva vallutaja poolt. Käisid Saksa ristisõdijad aastal 1208, siis käisid taanlased 1219 ning käis isegi Rootsi 1220. Terve selle aja vältel toimus eestlaste majanduslik kurnatus ja inimjõud ammendus. Tagajärjeks kujunes see et Eesti jagati mitme riigi vahel. Katoliku kiriku toetus. Katolik kirik oli ristisõja väljakuulutaja ning kirikul oli lootus kiiresti rikastuda. Samuti ka see tõsiasi, et katolik kirik andis samuti tugeva löögi eestlaste vastu. Tagajärjeks oligi Baltimaade ristiusustamine. Kui eestlased oleksid koostööd teinud ja kui neil oleks algusest peale olnud korralik sõjavarustus ja oskused, siis oleks neil olnud isegi lootust, võita vabadussõda. Kuna aga oli nii palju segavaid tegureid, mis kahjustasid eestlaste tuge, siis kahjuks eestlased kaotasid.
Varauusaeg. Varauusaja mõiste, selle erinevad kronoloogilised raamid. 1500 1800. Tinglik piiriks uusaja ja varauusaja vahel on prantsuse revolutsiooni algus 1789. Varauusaja lõpetamiseks on loetud ka Napoleoni sõdasid 19 saj alguses. Seda perioodi hakati eristama pärast II maailmasõda. Sattelzeit. 1770/1789 1830 kõik vormilised muutused pärast Prantsuse revolutsiooni ehk siis vanast korrast uude aega üleminek. R. Kosselicki mõiste. Alteuropa. Vana ühiskond ja vana korra riik väga priviligeeritud ja hierarhiline. Vana ühiskond agraarne põllumajandusühiskond, põhilised rikkused tulid põllumajandusest, aadli ja vaimulikkonna positisioon tulenes maavaldustest. Christoph Cellariuse ajaloo periodiseering. Eristas vana-, kesk- ja uusaja. Kesk ja uusaja piiriks on Konstatinoopoli langemine aastal 1453. Hiljem on loetud ka Ameerika avastamist 1492 või reformatsiooni algust 1517. Euroopa eelis...
kaheks. Kokku oli 8 ristisõda, mille eesmärk oli seotud kristlaste jaoks Jeruusalemmaga, sooviti vabastada seal asuv Püha Haud. Alati sooviti ka saada uusi maavaldusi ning ka kristlaste arvu suurendada. Ristisõjad pidid suurendama ka paavsti autoriteeti. Kõik ristisõjad ebaõnnestusid. Ka kirik oli kaasatud sõjategevusse, kuna rüütliorud olid kiriku peamine relvajõud. Tulemusena kiriku mõju langes, vaen Islami ja Bütsantsiga süvenes, Katolik kirik levis Pürenee poolsaarele ja läänemere piiskondadesse ning erinevad kultuurid õppisid üksteist tundma. Kerjusmungaordud hakkasid tekkima 12.sajandil, nad aitasid palju kaasa katoliku kiriku õpetuse levimisele. Nagu ka Jeesuse õpetuse kohaselt pidid usklikud olema vaesed, olid seda ka nemad. Varasemad ordud aga olid rikkad ja seetõttu lihtrahvas neid ei sallinud. Mungaordud olid tähtsad, kuna nad levitasid kiriku põhimõtteid. Ning ka inimesed
ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni? Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. Mida tegi katolik kirik refor. Vastu võitlemiseks? 1Vallandas vastureformatsiooni, 2Inkvisitsiooni tugevnemine, seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise, 3katoliku kiriku sisene uuendusliikumine. Itaalia sõjad Habsburgide ja prantsuse kuningate vahel 1494-1559 Põhjendused: 1itaalia oli lõhenenud ja kuna ta oli jõukas siis ta pakkus huvi teistele riigi valitsejatele
uksele tegi 95 teesi. Antiikaeg- 8.saj ekr kuni 5.saj. pkr. Hõlmab vana-kreekat ja vana-roomat. Seda aega iseloomustab optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse. Antiikajal elati polistes need on linnriigid. Inimesed uskusid jumalatesse ja müütidesse. 5.saj jõudis kreeka orjanduslik ühiskond oma suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni. Keskaeg- Hõlmab 5saj. Kuni 15.saj. oli ristiusk ehk kristlus. Ühisnimetaja oli katolik kirik. Ehitati suuri katedraale, käidi ristiretkedel. Oli feodalism ehk läänikord. Saavutsed teaduses(prillid,aurumasin, tuuleveskid.) Tehnika hakkas arenema, arenes pangandus. Keskajal oli kapitalistlik ühiskond ning majandus. Sel ajal oli kiire linnade kasv, arenes rüütlikirjandus ja rahakirjandus. Kloostritest said kultuurikeskused. Ristiusk hävis euroopas , jäi ainult iirimaale ja islandile. Kirjutati kangelaseeposeid.
See kõik aga ei peatanud ketserluse tormilist edu Euroopas. Erinevate riikide majandusliku tõusu tõttu tõusis ka inimeste eneseteadvus. Kisendav ebaõiglus tööd rabavate inimeste ning elu nautivate vaimulike vahel soodustas protestantismi kasvu ja reformatsiooni vajadust. Reformatsioon ehk usupuhastus- ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde. Algas aeg, mil katolik kirik hakkas kiiresti oma mõjuvõimu kaotama. Näiteks Saksamaal, vaatamata vastureformatsioonile, mille käigus taaselustati inkvisitsioon, oli luterlus saavutanud suure populaarsuse. Tekkinud usutülide käigus käivitus Prantsusmaal isegi kodusõda katoliiklaste ja hugenottide ( nii nimetati Prantsusmaal ketsereid) tõttu, mis lõppes ketserluse keelu lõpetamisega. Inglismaal aga kuulutati protestantism riigi ametlikuks religiooniks. Inglismaa kuningavõim oli väga suur ning
Milles avaldus? Nõrgestab konflikti ilmaliku võimuga, paavst võitis tõli, ilmalik jäi alla, võisid olla abielus(hiljem see muutud, ei tohtinud perekonda olla) vaimuliku ametiskohti saadi ostes. Miks?Tülid keisriga Gregoriuse reformid: keelab simoonia, keelab vaimulik abielu, sätestati paavstide valimiskord Mis toimus aastal 1054? Mille poolest 2 kirikut erinesid? Saadik läks patriarhiga tülli ja nad panid teineteise kirikuvande alla. Pani aluse lääne ja ida kirikule Rooma katolik kirik Kreeka katolik kirik õigeusukirik Paavst patriarh Konstantinoopol Lähtub nii isast kui ka pojast Lähtub ainult isast Tsölibaat-abielukeeld Ainult munkadel *Talupojad: Pärisorjadel on maa, kuid orjadel mitte? Talupoegade pärisorjastamine
Võrdle õigeusku ja katoliku 1. õigeusk rahvuskeel katolikus ladina keel 2. õigeusus saavad kõik veini, katolikus ainult preestrid 3. õigeusus võib vallaline olla, katolikus ei tohi 4. lihavõtted õigeusus kõige tähtasam, katolikus jõulud 5.Õigeusus pinke pole, katolikus kirikus on pingid kus istuda sab võrdle katoliku ja lutheri usku 1. katolik kirik on rikkalikum kui lutheri kirik on lihtne ja odav 2.pidulik missa katolikus, lutheril lihtne 3. lutheri usus emakeelne, katolikus ladina keel 4. lutheri usus vaja 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), katolikus 5 vaja kindlasti saada sakramente 5.katolikus usus on kloostrid, lutheri usus pole kloostreid tsivilisatsioon -kõige suurem kultuuriline eneseteaduslik jaotus, mille jagavad ära keel, usk, kombed ja ajalugu.
avaneb, sümboliseerib see Kristuse ilmumist rahvale. (Wilkinson,P. 2009:106) Kirikute eesotsas on patriarhid või metropoliidid (kiriku kõrgeim vaimulik). Õigeusu kirikuhooned on kas ristkülikukujulised, sümboliseerides Noa laeva, või ristikujulise põhiplaaniga. Jumalateenistuse juurde kuulub kindlasti viiruk ja peaaegu kogu liturgia lauldakse või antakse tekst edasi ühel kindlal noodil. Õigeusklikud tähistavad jõule jaanuaris ning kõige tähtsam püha on ülestõusmispüha. ROOMA KATOLIK USK Rooma katolik kirik on suurim kristlikest kirikutest, millel on rohkem kui 960 miljonit liiget. Kiriku peana tunnistatakse paavsti, kes on Rooma piiskop ning keda peetakse Kristuse esindajaks maa peal ja esimese Rooma piiskopi Püha Peetruse järglaseks (Peetrus rajas esimese kristliku kiriku Roomas 1.sajandil pKr.(Wilkinson,P. 2009:104)). Paavsti ametlikke seisukohti usu või moraaliküsimustes võetakse kui kohustusi ning teda peetakse eksimatuks.(Partridge,C.2006:324)
16. saj. kujunes lõhestunud Rootsi ühiskonnas välja kolm mõjukat poliitilist suunda : 1. Uniooni pooldajad- Selle suuna toetus kuulus Taani kuningale Kristian II-le kes püüdis uniooni säilitada ning taasallutada Rootsit. Pooldajateks olid põhiliselt Rootsi kõrgaadlid kellel oli läänivaldusi mõlemal pool piiri 2. Rootsi iseseisvuse pooldajad- nemad koondusid Sten Sture Noorema ümber 3. Rootsi katolik kirik- mille võimupüüdlusi esindas peapiiskopiks saanud Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni. 1520. aastal ründas Kristian II Rootsit uuesti Pärast Taani kuninga võitu sõlmiti vaherahu ning Kristian II sai Rootsi kuningaks, 4nov. toimus kroonimine, millele järgnesid pidustused 7.nov näiliselt kuningapidustuste jätkamiseks kutsuti inimesed kuningalossi suurde saali kus neile teatati et karistatakse ''ketser'' Sten Sture pooldajaid.
kaheteist tahvli seadused. Teise seisukohana loetakse Rooma õiguse algusajaks 529 eKr, kui loodi Konstantinoopolis imperaator Justinianuse algatusel Corpus iuris civilise seadustekogu, millele ka meie tänapäevased teadmised põhinevad. Tänapäeval ei saa tugineda kaheteist tahvli seadustele, sest neid pole säilinud ja nende olemasolust on vaid oletused. Rooma õigus on see, millele Euroopa õigus põhineb. Rooma õiguse levikule Lääne-Euroopa aitasid kaasa Püha Rooma Keisririik ja Katolik kirik. Oluliseks osaks Euroopa arengus võib pidada ka Bologna ülikooli tekkimist, millest sai tolleaegne õiguse keskus ja kus hakati õpetama õigust. 3 1. Rooma riigi tekkimine Rooma seletab oma tekkimist linna asutamisega kahe venna, Romuluse ja Remuse poolt. Räägitakse küll ka seda, et troojalane pooljumal Aeneas olevat tulnud purustatud Trojast Itaaliasse
Kuna Lucien Fevbre on ise prantslane, võiks väita, et teos on kirjutatud neutraalsest vaatepunktist, oma emotsioone arvesse võtmata. Samuti ei ole käsitlus Lutherist religioosne, kuigi just katoliku kiriku langemine on siin keskseks teemaks. Võim saksamaal oli jagunenud mitmete institutsioonide vahel, kes kõik lähtusid omakasust. Erinevate ühiskonnakihtide vahel esinesid tugevad vastuolud ning linnas valistes kaupmeeste mentaliteet ja linnakodanlus. Katolik kirik seda aga heaks ei kiitnud. Kuna Lutherit ei katolik kirik ega ka muud usuõpetused ei rahuldanud, hakkas ta looma uut usuõpetust. Nõnda kirjutaski ta 1517ndal aastal välja oma ideedel põhinevad 95 teesi, legendi järgi naelutas need Wittenbergi linnakiriku uksele, tegelikult saatis Mainzi peapiiskopile. Need veendumused rahuldasid Saksamaa vajadusi. Martin Luther oma ideedega ja 1517nda aasta sündmustik on niivõrd oluline ajaloos, et selle põhjal on tehtud ka filme
Lääne tsivilisatsioon Koostajad:Kaisa Kängsep Hanna Allmann Emma- Lotta Kägo Asukoht kaardil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Näiteriigid: Eesti Itaalia Soome Tsehhi Rootsi Prantsusmaa Norra Hispaania Läti Portugal Leedu Island Saksamaa Suurbritannia Poola Iirimaa Horvaatia Gröönimaa Sloveenia Kanada Austria Ameerika Ühendriigid Kujunemisaeg XVII ja XVIII sajand Ladina ehk Lääne tsivilisatsioon kujunes katoliku kiriku mõjutusel välja Vana-...
Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, ladina keel. filsoofiat, poliitikat, ladina, kreeka keelt, ajalugu. teoloogia, õigusteadus või meditsiin Ülikoolis vehklemistreener, tantsu-ja muusikaõpetaja. Lisa & Allikad Allikad: Pärtel Piirimäe "Ajalooõpik 8. klassile I osa"
Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, ladina keel. filsoofiat, poliitikat, ladina, kreeka keelt, ajalugu. teoloogia, õigusteadus või meditsiin Ülikoolis vehklemistreener, tantsu-ja muusikaõpetaja. Lisa & Allikad Allikad: Pärtel Piirimäe "Ajalooõpik 8. klassile I osa"
LOODUS Ungaris on ilus loodus, mis koosneb valdavalt tasandikest, esinevad üksikud küngaste ahelikud. Läänepiiri ääres on ka väike osa Alpidest. Riigis on viljakas pinnas, mis sobib hästi põllumajanduseks. Ungaris on ka mõningad maavarad. Näiteks: boksiit maagaas vähesel määral leidub seal ka naftat. RAHVASTIK Elanikkond: 9 941 000 (seisuga juuni 2012) Rahvastiku tihedus: 108 in/km² Usk: katolik ja kristlus MAJANDUS SKP jaotumine sektoritesse Tööjõu jaotumine sektoritesse SEKTOR OSAKAAL SEKTOR OSAKAAL Teenindus 62,5% Põllumajandus 4,5% Tööstus 34,7% Tööstus 32,1% Põllumajandus 2,8% Teenindus 63,4% MAJANDUS Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on: masinad ja varuosad 61,1% teised tooted 28,7% toidukaubad 6,5% toormaterjalid 2%
reekviem- katolik leinamissa estampii- keskaegne tants ja muusikazanr ordinaarium- missa muutumatu tekstiline osa kitaroodia- hingestatud soololaul mida saadab kitario-keelpill auloodia- soololaul kanti ette aulose-puhkpilli saatel aoidid- kutselised luljad kes kandsid lüüra saatel ette eepilisi laule rapsoodid- rändlaulik kes kes ei olnud ise laulude looja vaid kandis ette valmis homofoonia- ühe juhitava meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas polüfoonia- mitme iseseisva meloodia kõlamine muusikas lüüra- keelpill kinnor- 5-9 keelega kantav lüüra kitara- suuremõõduline 5-7 keelega lüüra tüüpi pill aulos- vanakreeka puhkpill süürings- paanivile lauto- näppepillide hulka kuuluv keelpill põikflööt- puhkpill mida hoitakse paremale põiki salmei- torupill pentatoonika- viieastmeline diatoonika, puuduvad poolnoodid gregoriuse koraal- ühehäälne kristlik laul missa- liturgilise muusika vorm ja zanr mille aluseks on katoliku ki...
eraldus põllumajandusest, Kaubandus kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda, mitte feodaalide võimu all, Turvalisus linn oli kaitstud müüriga, Soodne asukoht linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale. Linna 2 keskpunkti: Turuplats oli linna süda, seal toimusid üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos linnavalitsus ehk raad. Tallinna raekojaplats · Katedraal väärtushinnangud erinesid sellest, mida kuulutas katolik kirik Tallinna Toomkirik, vanim kirikutest Tallinnas Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna üle kandsid: Haridus kõige tähtsam on maailmas JUMAL, teadmised põhinesid piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. ·Arhitektuur -
Tekkis mitmehäälsus. Kreeka muusika õpetus: Kreeka helisüsteem: tähtsüsteem , 7astmelised laadid , (dooria, früügia, lüüdia) Filosoofid: · Pythagoras- matemaatika ja muusika vahelised seosed · Platon- muusika on seotud kõige mis pole silmaga nähtav · Aristoteles- seostas muuskat loodusega · Aristoxenes- muusikaeooria õpiku autor Varakristlik muusika Algust tähistab Rooma riigi lõhenemine 395. a pKr Muutused: · Lääne-kristluses: Ladian keel , Rooma katolik · Ida-kristluses: Kreeka keel , Kreeka katolik Keskaeg 5.saj-13.saj Kristlus oli eluvaadete keskpunktis , rahvaste ränne , algus- missa aeg , kirkik juhtis kõike , inimesed olid usklikud. Arhidektuur- 2 olulisemat stiili(*gooti-terav kaar , *romaani-ümar kaar) Niguliste kirik, Raekoda Maalikunst- tahvelmaal Skulptuur- tasapinnalised reljeefid , värvitus puitskulptuurid Inimeste maailmavaated: orjenteerusolevikul , kartis tuleviku , keskpunktis oli kristuls e. usk
Üldist materjali katedraali ajaloo kohta leidsin erinevatelt internetilehekülgedelt- alustades katedraali kodulehega ja lõpetades wikipediaga. Käsitletud on muu hulgas katedraali ajalugu, arhitektuurilisi aspekte ja kunstiteoseid katedraalis. Referaadis sisaldub ka illustratiivset materjali. 3 1. Ajalugu Antwerpeni katedraal, hollandi keeles Onze-Lieve-Vrouwekathedraal on Belgias, Antwerpeni linnas, asuv rooma katolik kirik. Katedraal on gooti stiilis ja selle arhitektideks olid Jan ja Pieter Appelmans. Kuigi tegu on gooti stiilis katedraaliga, siis on seda renoveeritud ja uuesti sisustatud korduvalt, selle tõttu on mõjutusi ka renessanssist, rokokoost, barokist ja veel mõnestki teisest stiilist. Ehitust alustati aastal 1352. Esimene ehitus lõpetati aastal 1521, aga katedraal pole sellegi poolest siiamaani veel päriselt valmis saanud. Katedraalis on esindatud ka tähtsate kunstnike teoseid- Peter Paul
poeg oli 10-aastane ning nõrga tervisega (suri), siis mõneks ajaks sai tütar I abielust, Mary, võimule. Ta oli katoliiklane. Sel ajal tehti katse katoliiklust taastada, aga ei läinud korda, sest enamik elanikkonnast oli katoliikluse taastamise vastu. Pärast Mary surma sai valitsejaks Elizabeth I ja jätkas oma isa poolt valitud teed. RISTIUSU KIRIK ROOMA KATOLIK KREEKA KATOLIK E. ÕIGEUSU PROTESTANTLIKUD K. *luteri k. (Põhja-Saksamaa väikeriigid -> Taani, Norra, Rootsi, Eesti, Soome, Põhja-Läti) *reformeeritud k. kalvinism (Sveits, Madalmaad) hugenotid (Prantsusmaa) presbüterid (Sotimaa) puritaanid (Inglismaal) *anglikaani k. (Inglismaa) 16. saj. levis reformatsioon. Tõi endaga kaasa ka suured ususõjad.Sageli ei olnud need sõjad riikide vahel, vaid riigisisesed (kodusõjad), kus erinevad pooled omavahel võitlesid.
1224-27 Henriku Liivimaa kroonika 1219-41 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustavina (kreeka ja heebrea keele, retroorika ja poeetika ning orientalistika professuur 1637 ilmus esimene eestikeele grammatika
65 aastased ja üle: 18% Mehi: 48,7% Muutke teksti laade Teine tase Naisi: 51,3% Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rahvusvaheline ja usundiline koostis. Keeled Usk Protsent Räägitakse portugali keelt Rooma katolik 84,5% Natuke alla 100 000 aafriklase immigreerus Muu kristlus 2,2% dekolonaliseerimise käigus Portugali Teised usundid 0,3% 1990ndatel hakkasid Portugali Tundmatud sisenema ida-eurooplased 9% usundid Usuta inimesed 3,9% Hõive ehk tegevusalad Sektor Osakaal Põllumajandus 10% Töötuse protsent on Portugalis
väärtusest moodustab üle poole riigi. . Vaatamisväärsused ● Red Castle Museum, suur palee kompleksi paljude siseõuedega, domineerib linna panoraami ja asub kohas agul Medina. Leidub klassikalisi kujusid ja purskkaeve alates Ottomanist mis on hajutatud ümber lossi.Ottomani serail asub nüüd Traveleri raamatukogu. ● Tripoli katedraal on endine roomakatoliku katedraal, mis on ümber mošee. Liibüa teine katolik kirik avati 1928. aastal 1970. aastal muudeti mošee peale rekonstrueerimist. ● Red Castle Museum ● Royal Miramare teater oli teater mis asus Märtrite väljakul Tripolis.See oli Red Castle kõrval.Teater lammutati 1960. aastate lõpus. The Arch of Marcus Aurelius . ● Kasutatud kirjandus: ● http://et.wikipedia.org/wiki/Tripoli ● http://et.swewe.net/word_show.htm/?290078_1& Tripoli ● http://en.wikipedia.org/wiki/Royal_Miramare_Th eatre
Angola Üldandmed • Angola paikneb Aafrika edelaosas Atlandi ookeani kaldal. • Pindala: 1 246 700 km² • Rahvaarv – 18 056 000 (2012) • Suuremad rahvusrühmad on umbundud (37%), kimbundud (25%) ja kikongod (13%). • Väiksemad rühmad on ovambod, hererod, lundad, bušmanid ja pügmeed. Rahvastiku tihedus: 14,5 in/km² Pealinn ja suurim linn - Luanda Elanikke: 4 500 000 (2004) Virtus Unita Fortior • 28% – Rooma Katolik • 15% - protestandid • 47% - põlisusk • Keel: portugali Poliitika • Iseseisevus: 11. november 1975 • Riigikord: presidentaalne vabariik • President: José Eduardo dos Santos Kliima Keskmine temperatuur rannikul: • talvel 16 °C • suvel 21°C Kaks hooaega: • kuiv aastaaeg (maist oktoobrini) • palav, vihmane aastaaeg (novembrist aprillini) Majandus
Vana-Liivimaa maahärrad: Harju-Viru maahärraks Taani kuningas Tartu piiskopkond Tartu piiskop Saare-Lääne piiskopkond Saare-Lääne piiskop Kuramaa piiskopkond Kuramaa piiskop Liiviordu alad ordumeister Riia peapiiskopkond Riia peapiiskop Roll ei olnud just väga suur, sest seal pidi otsustama nende riigikeste asju aga una seal kehtis ühehäälne nõue, siis seal tavaliselt ei jõutud kokkuleppeni. 15. sajandil oli katolik usk. Sellel ajal hakkasid eestlased panema kristliku algupäraga nimesid. Lubatud oli ka ohverdus. Ehitati palju kabeleid üle terve maa. Võeti kasutusele katoliiklik kalender. Hakati pidama ka pühapäeva, mis algul ei võtnud erilist hoogu üles. Eestlased olid teinud tõsise pingutuse, kuid alla jäänud. Jüriöö ülestõusu lõppemisega võib lugeda vabadusvõitluse lõppenuks. Peale Jüriööd müüs Taani kuningas Eestimaa hertsogkonna Saksa ordule, kes selle järgmisel aastal Liivi
Miks toimus varauusajal ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas murrang? 16-18.saj oli Euroopas varauusaeg. Tekkisid renessanss ja humanism, toimusid suured maadeavastused ja reformatsioon, samuti arenes ka teadus. See kõik põhjustas ühiskonnas murrangu ja tõi ka muutusi inimeste mõttemaailma. Renessanss tähendab Euroopa ajaloos kultuurilist ja vaimset murrangut ning uut maailmavaadet. Esialgu kujunes see välja Itaalias, hiljem levis ka Kesk- ja Lääne Euroopasse. Tähtsustati inimese individuaalsust ning toimus antiikkultuuri taassünd. Hakati väärtustama maist elu. Humanismi põhipunktis ei olnud enam jumal vaid inimene. Kuna viimases nähti suursugust loojat, tõusis kirjanikke ja kunstnikke loomingulisus. Meresõidu ja kaubanduse areng oli üks eeldutest, mis pani aluse suurtele maadeavastustele. Toimus esimene ümbermaailmareis. Ameerika avastamine ja meretee leidmine Indiasse laiendasid inimeste maailmapilti ning...
muistse vabadusvõitluse? Eestlased olid alati olnud rahvuslikkuselt vähemuses. Eesti rahvas ei hoidnud kokku vaid üritati üksteisele ära panna. Rüüstati ja riisuti kõrvalkülasid. Kui ristirüütlid tungisid Eestisse ei suutnud eestlased endeid kokku võtta ja ühineda nii kiiresti. Kõik üritasid võidelda ristisõdijatega üksi võidelda ja nii langeti kiiremini. See soodustas ristirüütlite kiiremat pealetungi! Ristirüütlitel oli suur selgroog. Neid toetas katolik kirik. Katolikul kirikul oli muidugi ka endal kasu sees. Igal ristirüütlite poolt vallutatud maal said nemad oma usku levitada. Neil oli plaanis ristiusku levitada üle maailma. Ühtlasi oli ristirüütlitel pidev sõdurite pealevool. Vajadusel tuli ristirüütleid juurde. Eestlased olid ise vähemuses. Samuti oli neil ainult mõni liitlane. Ristiusu levitamist aitasid takistada ainult liivlased. Loodeti ka Vene tsaaririigi abile, kuid sealt tulid nii vähesed
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus vürtside järele, kaubad olid vahenduse tõttu kallis, seliklusjanu, kullajanu(puudus väärismetallidest), vajadus turvalisemate mereteede järgi, müüdid pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi av...
· Raamatuid oli vähe, ajalehti polnud. Ei saanud kuskilt lugeda ega õppida Kloostrid · usuelu-, haridus-, meditsiini- ja vaestekeskus dominiiklased -(usuline ordu) Tallinn, Tartu · frantsisklased- Tallinn, Tartu · benediktlased Tallinn, Tulid Itaalia mägedest ja aretasid kloostrites benhardiini koeri ja kasutasid ravimina maarohtudest valmistatud napsu ravimina . · Birgitta ordu Pirita (tegutseb siiani) mungad+nunnad · Katolik ja vene usk (kloostrid , ntks Kuremaa klooster on vene õigeusu klooster ) · 1578.a Balthazar Russow kroonika Usupuhastus ja reformatsioon usupuhastus usu uuendamine, lihtsaks tegemine reformatsioon ühiskonna muutmine · 1517.a Wittenberg Martin Luther, kirikuõpetaja ja teoloogiaprofessor · lauakirik lihtne kirik , hariv ning teenistus omas keeles · 1517.a kirjutas 101 teesi, algselt oli katoliku vastu · 1524. a jõudis Tallinnasse, algas reformatsioon.
Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks, sõda sai alguse sellest, et katoliiklased tungisid hugenottidele kallale nende jumalateenistuse ajal, usulisi pingeid jäi saatmakolme perekonna vaimuvõitlus. Bourbonid toetasid protestante, Guise'id toetasid katoliiklasi ja Valoised proovisid olla mõlema leeri vahel, mistõttu võib pidada sõda nii usuliseks, kui ambitsioonidepõhiseks. Sõja tagajärjel: Prantsusmaa oli lõhestatum, kui kunagi varem Henry IV astus katoliku usku, katolik usk kuulutati valitsevaks usuks protestantidel anti luba tegutseda, aga mitte Pariisis ega kuningakojas Hugenottidele antud õigused muutsid nad omaette riigist, neil oli oma esindaja kuninga juures ja alles jäid kindluslinnad Usulised pinged jäid siiski püsima terveks sajandiks 4. Miks sattus Saksamaa Kolmekümneaastase sõja peamiseks tallermaaks? Nimeta sõja osapooled. Saksamaa jäi sõja tallermaaks, sest keisrivõim oli süvendanud Saksamaa poliitilist
Napoleon - väejuht ja riigimees Referaat Juhendaja: Marju Pehlak Autor: Magnus Lehiste Kambja 2012 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Napoleon väejuht ja riigimees 4. Pilte Napoleonist 5. Kasutatud kirjandus 2 Napoleon väejuht ja riigimees 1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks ning parlament saadeti laiali. Sellest ajast peale hakkas ta tegema palju ümberkorraldusi. Ta kaotas revolutsioonikalendri ning pöördus tagasi kristliku ajaarvamise juurde, lisaks sellele tegi ta Prantsusmaast monarhistliku riigi ning võttis vastu ,,Tsiviilkoodeksi", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Tänu sellele kuulutati enamus prantslaste usuks katolik...
EESTLASED EI OLEKS SAANUD VÕITA VABADUSSÕDA Eestlaste muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 12081227.ning oli Balti ristisõdade osa. Kahjuks, aga kaotas vabadusvõitluse justnimelt Eesti ning jäi mitme võõra riigi võimu alla. Põhjuseid, miks meie esivanemad sõja kaotasid, on mitmeid: Paraku ei toetanud katolik kirik eestlaste paganlust ning pooldas hoopis vallutussõdu. Teadaolevalt oli katoliku kiriku toetus sel ajal äga oluline ning mõjtas oluliselt sõdijad. Just kiriku taganttõuke ja sõdade heatunnistamise tõttu, olid ristisõdijad võitluses väga järjepidevad ja vastupidavad. Vastasted olid meist tunduvalt üle, nii relvade kui ka kogemustega. Kogemused olid nad saanud idas võideldes ning oskasid seetõttu paremini olukorda kontrollida. Relvadeks kasutasid võõramaalased näiteks
AUSTRIA Üldandmed Austia Vabariigi kohta Pealinn: Viin (Wien) Rahvaarv: 8,3 miljonit Euroopa Liidu liige: Alates 01.01.1995 Pindala (km²): 83 858 Religioon: rooma katolik 88%, protestante 9% Keel: Saksa keel Rahaühik: Euro Ingliskeelne nimi: Austria Venekeelne nimi: Австрия Omakeelne nimi: Österreich Elanike arvud seisuga 1.1.2012.: Viin - 1,731 mln Graz - 265 tuh. Linz - 191 tuh. Salzburg - 149 tuh. Innsbruck - 121 tuh. Klagenfurt - 95 tuh. Religioon Keel Saksa keel on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel
hinduism, sintoism, taoism, animism, konfutsioism. Vanim on judaism: usuvad jahvesse, püharaamat on avan-testament, nõuab ranget usukommete täitmist, püha linn on jeruusalemm, pühakoda on sünagoog, rabi on preester. BUDISM: pole ainujumalat vaid inimeste täiustamine, enam levinud tiibetis, aasia, jaapanis, hiinas. KRISTLUS: peamine levitaja on jeesus, püha raamat on uus testament, usk halastavasse ja andeksandvasse jumalasse, püha linn on jeruusalemm. Jaguneb 3-ks: protestantism, katolik, õigeusk. ISLAM: muhamedi usk, pühakirjad on koraan ja sunna, usutakse allahisee, nõuab vastuvaidlematut allumist usujuhile, pühad linnad on jeruusalemm mediina ja meka. HINDUISM: india peamine usund, pühakirjad on mahabharata, ramjana. Seal on jumalate mütoloogia, kastisüsteem, filosoofia. Pühapaigaks on templid. Tabeleid tehakse, sest arvandmeid on lihtne süstamiseerida ja esitada tabelites. Suurim pindala: venemaa, kanada, usa, hiina, brasiilia, austraalia
UNGARI Taavi Peters 1 Pindala: 93 030 km² Rahvaarv: 10 053 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 108 in/km² President: László Sólyom Pealinn: Budapest Naabrid: Austria,Slovakkia, On jaotatud 19 komitaadiks, ja 24 komitaadi õigusega linnaks Usk: katolik ja kristlus Pinnamood: Suhteliselt tasane,enamus Ungarist moodustab alföld(madalik),kõrgeim punkt:Kekes(1014m) Veekogud: Doonau jõgi (Duna), 410 km, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava (Dráva). Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv, mis on Ungari oluliseim turismi ja kuurordi piirkond. Kliima: Mandriline paraskliima,talved on külmad ja niisked,suved soojad tihti põuased
Püha õhtusöömaaeg Leonardo da Vinci kuulus kõrgrenesanssi ajastusse (15.sajand), Tintoretto, aga hilisrenessansi ajastusse. Leonardo loomingule avaldas mõju Verrocchio. Tintoretto on saanud mõjutusi Parmigianino ja hiljem Michelangelo loomingust. Renesanssiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Siiamaani valitsenud katolik kirik oma tõekspidamistega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroops tekkisid usuliikumised , mis taotlesid usu taaslähendamist inimestele. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad. Reformatsiooni vaen katoliku kiriku vastu sünnitas ulatusliku pildirüüste, milles hävinesid paljude kirikute ja kloostrite kunstiväärtused. 15.sajandil hakkas levima humanism. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teoste temaatika oli enamasti usuline, piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaegsete inimeste taoliseks. 16.sajandil hakkas levima manerism. Võrreldes 15....
-6. Kuidas keiser oma vimu teostas? +7. Milliste riikide ja rahvastega Btsants sdis? Trklased, langobardid, araablased, prslased, bulgaarlased, slaavlased. +8. Millal ja mis Btsantsi riik hvis? 1453. aastal, kuna see langes trklaste ktte. +9. Iseloomusta riigi ja kiriku suhteid Btsantsis. Kirik oli riigile suureks toeks sotsiaalvaldkonnas. Ta pidas leval vaeste varjupaika, lastekodusid ja haigemaju. .10. Mille pooles erines igeusu kirik katoliku kirikust? Katolik krirk- Kirikut juhtisid patriarhid, preestrid kannavad tonsuuri, preestrid elavad tslibaadis, jumalateenistused on ladina keeles, ikoone eriliselt ei austata. igeusu kirik- Kirikut juhib paavst, preestrid kannavad habet, preestrid vivad olla abielus, jumalateenistused on kohalikus rahvakeeles, ikoone austatakse. +11. Miks kirik 1054. aastal lhenes? Sest paavst pani patriarhi krikuvande alla, patriarh vastas samaga. +12. Kirjelda igeusu phakoda
seksuaalsuse ajalugu, nätieks jurist Johann Bachofen. Tihedamalt uuris seda Prantsuse filosoof, sotsiaalteoreetik, kirjandus kriitik Michel Foucault. Ta avaldas kolm raamatut enne oma surma. Esimeses, kuulsaimas raamatus, lükkas ta ümber hüpoteesi, et 17.-18.-ja 19.- lõpus oli seksuaalsus maha surutud ja tabu, samas kui selle kohta tehti uuringuid. Ta hoopiski väidab, et 17. sajandi kuni 1970. toimus plahvatuslik muutus, millal hakati sellest rohkem rääkima. Seda mõjutas Rooma katolik kirik, kus kästi inimise pihtida ihaldustest ja tegudest. Teises ja kolmandas raamatus räägib ta Vanast-Kreekast ja Roomast. India mängis suurt rolli seksuaalsuse ajaloos, kus võib leida kõige vanemat kirjandust mis käsitleb seksuaalsust kui teadust. Arvatavasti oli Indias seksuaalõpetus läbi kunsti ja kirjanduse. Esimesed tõendid tulevad ühtedest vanimatest budismi ja hinduismi tekstidest, mis räägivad abielust, viljakusest ja seksuaalsusest. Sealt tuleneb ka Kama Sutra.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
