maa ja põrgu. Näitlejad olid veel asjaarmastajad. Näitekirjandus kui selline oli algeline näidendid kirjutati üheks etenduseks või kindlaks tähtpäevaks. Samas olid etendused rahvale tasuta. Commedia dell`arte · Commedia dell'arte on 16. sajandil Itaalias tekkinud rahvakomöödia (improvisatsioonikomöödia) · Peamiseks tunnusjooneks on kindlate tegelastüüpide kasutamine. See on saanud mõjutusi farssidest ja karnevalipidustustest. · Etendustes mängisid professionaalsed näitlejad. · Etendused sisaldasid akrobaatikat, bufonaadi, muusikat, pantomiimi, tantsu ja näitlejate soolonumbreid (lazzid). Etendused toimusid mitte valmiskirjutatud näidendi põhjal, vaid kindlaksmääratud stsenaariumi järgi. Teksti improviseeriti etteantud teema piires, kasutades selleks tekste nii klassikalistest näidenditest kui ka rahvajuttudest. Näitleja pidi oskama kasutada kõikvõimalikke oma maskile kohaseid
kursusel. See risk aga õigustas ennast, sest need 15 noort inimest on tõesti väga andekad. Väga eriline on ka see, et enne lavaka lõpetamist tegid nad filmi ,,Nimed Marmortahvlil", kus kogu kursus kaasa lõi. Hele oli üks peaosalistest. 2002. aastal lõpetas Hele lavakunstikateedri. Ta asus tööle Tallinna Linnateatrisse. Sinna suundusid peale tema veel viis noort näitlejat 20. lennust. Linnateatris töötades on ta teinud palju väga häid rolle. Suuremad neist on olnud etendustes ,,Kaotajad" , ,,Vincent" , ,,Sebastian" ning ,,Karin.Indrek. Tõde ja õigus 4" Hele on teinud palju rolle ka väljaspool Linnateatrit. Üks tähtsamaid on kindlasti Julia roll Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikalis ,, Romeo ja Julia". Helel on ka suurepärane lauluhääl. Ta on võtnud osa sellistest lauluvõistlustest nagu "Laulukarussell" ja "Kaks takti ette". Ka oma näitlejakarjääri jooksul on Hele oma hääle ilu näidanud paljudes etendustes
mäeinseneriks kui ka Eesti Riiklikus Teatriinstituudis näitlejaks. Olles juba teinud valiku näitekunsti kasuks, avanes Kiisal ootamatult võimalus jätkata teatriõpinguid Moskvas. Mees haaras võimalusest kinni ning 1953. aastal lõpetas ta Moskva Riikliku Teatriinstituudi eesti stuudio. Pärast seda naasis noor näitleja Tallinna ning asus tööle Draamateatrisse. Vaatamata sellele, et seal tegutses ta kõigest paar aastat, jõudis ta mängida mitmes tuntud lavastuses, näiteks etendustes ,,Figaro pulm" ja ,,Kaks kaptenit". Üsna populaarseks sai ta mängides Tootsi etenduses ,,Kevade", mida ta muu hulgas ka lavastada aitas. 1955. aastal kutsus Tallinnfilmi direktor Kaljo Kiisa Moskva rezissööridele eesti keele tõlgiks. Sellises vahetalitaja ametis sai Kiisk selgeks kinorezissööri elukutse. Algul tõlgi ja 2. rezissöörina töötanud Kiisk jätkas lavastajana tööd Tallinnfilmis kuni 1990. aastani. Neil aastatel lavastas ta hulgaliselt populaarseid filme, nagu näiteks:
Louis XIV Louis XIV sündis 5. septembril 1638 ja suri 1715 Juba 4 aastaselt võttis Louis XIII trooni üle Kui Louis XIV oli veel noor valitses riiki Cardinal Jules Mazarin Peale Mazarini surma sai Louis XIV 23 aastaselt Prantsusmaa kuningaks Tuntud kui Prantsusmaa Päikesekuningas Louis XIV oli Euroopa kõige pikem valitsemisaeg (1643-1715) Louis XIV viis absoluutse monarhia tippu Cardinal Jules Mazarin Louis XIV meeldis tantsida ja mängida õukonna etendustes Päikese sümbol seostub Apolloga, rahu ja kaunite kunstide jumalaga Louis XIV noorelt Louis XIV esimene armastus Maria Mancini Louis XIV naine Maria Theresa Louis XIV meeldis ratsutamine ja ka piljardi mängimine Louis XIV lasi laiendada Versailles' lossi Louis XIV külastas Versailles lossi juba 13 aastaselt Louis XIV kasutas jahilossi salajase kohtumispaigana Louis XIV ise valis Prantsusmaa, Flandria ja isegi Itaalia eri paikadest lossipargi jaoks pu...
· Selge piir üleva ja madala vahel · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi, võitlema pahede vastu. · Tugevad mõjutused Descartes'i ratsionalismist "Kogu inimliku maailmatunnetuse aluseks on mõistus." · Hilisemad kunstivoolud ühel või teisel moel mäss "ametliku" klassitsismi vastu. Louis XIV · Nimetas ennast päikesekuningaks. · Koondas oma õukonda ajastu kõige andekamad intellektuaalid. · Oli ka ise andekas tantsija ja võttis tihti etendustes osa. Klassitsism kirjanduses · Prantsusmaal 17. sajandil · Põhimõtted: -Rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist -Viljelda eelistavalt kõrgzanre ning kasutada neis ainult vanema ajaloo ainestikku · Eesti kirjanduses avaldub klassitsism kõige rohkem Kristjan Jaak Petersoni luules. Klassitsism kunstis · Maalikunst jäljendati antiikskulptuuri kujutati kangelaslikke stseene antiikajast · Skulptuur
Kreeka teater Teatrietendusdraama (kreeka keeles draama "tegevus" Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest Etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalseks selleks rajatud hobusekaarekujulises teatris Teater kreeka keeles theatron "vaatamise koht" Teatri keskmes paiknes ringi- või poolkaarekujuline näiteplats- orkestra Orkestra taga puust lavakonstruktsioon- skenee Skenee täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet Koor ja näitlejad esinesid orkestral ·Näitemäng polnud üksnes sõnaline ·Tähtis koht näitemängus kuulus ka muusikale ·Etenduse mõju suurendamiseks kasutati kraanataolist seadeldist, millega näitlejat vajaduse korral orkestra kohale tõsteti ·Näitlejate ja koori liikmetena esinesid ainult mehed, täites ka naiste rolle ·Maskid võimaldasid näitlejal mängida etenduses mitut rolli ·Mask välistas näoilme ·Näitlejad võisid mõjule pääseda vaid t...
Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal, kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti alles 1991 ,,Estonia" talveaiana. Kuigi maja kuulub tänapäeval endiselt ,,Estonia" teatrile, tegutsevad selles praegu siiski kolm iseseisvat institutsiooni -- ühes tiivas Rahvusooper ,,Estonia" ja teises Eesti Kontsert ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Inimesed Rahvusooperis Estonia töötab ligikaudu 450 inimest. Neist pooled kuuluvad loomingulisse koosseisu ja teevad kaasa etendustes, teised aitavad kaasa etenduste sünnile ning teevad kõik selle heaks, et lauljad-tantsijad laval ja publik saalis ennast hästi tunneksid. Rahvusooper Estonia peadirektor on Aivar Mäe ja loominguline juht ning peadirigent on Arvo Volmer.
Selle kooli lõpetas Mirtel 2004. aastal. Aastatel 2004-2006 töötas Mirtel Eesti Draamateatris. Seda, miks ta just teatris töötab ta sõnadega täpselt kirjeldada ei oskagi, aga ta arvab, et läheb sinna püüdma mingisuguseid erilisi hetki, mida päris elus kohtab väga harva või siis üldse mitte. Aastast 2006 kuulub Mirtel teater NO99 koosseisu. Ta on tuntud paljudele seriaali "Kodu kesest linna" kaudu, kus ta kehastas teismelist Beritit. Veel on ta osalenud paljudes etendustes, näiteks: 2 · "Liblikad on vabad" (lavakunstikool) · "Nipernaadi" (Emajõe Suveteater) · "Naine mustas" (Eesti Draamateater) · "Adolf Rühka lühikene elu" (Eesti Draamateater) · "Nafta!" (NO99) · "Stalker" (NO99) · "Hirvekütt" (NO99) · "Kommuniati surm" (NO99) Veel on ta mänginud kaasa ka paljudes filmides ja seriaalides:
Ta on ka esinenud Vanemuises, kus ta esitas Orffi ,,Carmina Burana" baritonipartiid. Peale selle on ta veel mõned korrad Eestis esinenud. Oma karjääri jooksul on ta saanud aumedali Mozarti rollide eest. Samuti on ta ka ansambli Amadeus Consort liige ning tal on olnud ka peaosa Ullmanni ooperis Salzburgis. 2000 aastal on ta teinud Ameerika-debüüdi Mozarti aariate kontserdi solistina Chicago sümfooniaorkestriga. Etendustes on ta kehastanud mitut erinevat rolli, nagu: Don Giovanni, krahv Almaviva jpt. Praeguseks on Lauri Vasarast saanud maailma üks võimaim bariton. Kahjuks ei teata aga Eestis temast suurt midagi, kuna peale Muusikakooli lõpetamist lahkus ta Eestist. ( Kasutatud kirjandus: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=4574 , http://www.elukiri.ee/0308/esileht/10075005.php ,
Tallinna 10. Keskkool Tallinna 47. Keskkoolis esimene avalik esinemine Esimest korda stuudiosse 1989. aastal “Charleen” ja “Meeletu maailm” Laiem tuntus 1992. aastal Praeguseks üle 1000 kontserdi Koosseis: Jaagup Kreem – vokaal ja kitarr Taavi Langi - kitarrid ja back Roland Puusepp – trummid Henno Kelp - basskitarr ja back Nukuteater On teinud muusikat mitmele lavateosele Jaagup Kreem on mänginud etendustes Muusikalid: Risk (2001) Miss Saigon (2002) Grease (2004) Romeo & Julia (2006) Diskograafia: 2011 - RAKETT 2007 - "20" 2006 - NAGU ESIMENE KORD 2005 - GO LIVE 2003 - KUUTÕBINE 2001 - RISK 2000 - HEAD UUDISED 1998 - SINGAPUR 1997 - KULD 1997 - PÜHERTOONIA 1995 - MINU VÄIKE PARADIIS 1994 - LÕPUTU PÄEV Suuremad hitid “Torm” – püsis raadioedetabelis üle 30 nädala
o MTÜ R.A.A.A.M. – kultuurilooline ja dokumentaalteater o Teater NO99 – postdramaatiline teater 6. Väljendit „eesti teatri esimene postmodernist“ kasutatakse ühe lavastaja kohta. See on Mati Unt. 7. Mõisted: o Roll – tegelane näitleja kehastuses o Etendus – lavastuse ühekordne esitamine o Näitleja – mängib etenduses tegelast o Lavastus – teatrikunsti teos, mis realiseerub etendustes o Näidend – draamavormis kirjalik tekst o Tegelane – fiktsionaalne olend 8. Autori kommentaar näidendi tekstis on remark. 9. Kahekõne ehk tegelaskõne on dialoog. 10. Sünonüümsed mõisted: o Režissöör – lavastaja o Koreograaf – tantsuteatri lavastaja o Dekoratsioon – lavakujundus o Grimm – jumestus o Stsenograaf – lavastuskunstnik Teatriteaduse alused
Kõrgema Lavakunstikooli. Ta töötab alates 1998.aastast Draamateatri näitlejana. Ta on olnud 2 korda abielus ning tal on kaks last. Hetkel elab koos Gerli Tiganikuga, kellega Jan on abielus. Lisaks Draamateatrile on Jan näidelnud ka Vanemuises ning on teinud monoteatrit. Tema esimene monoteater sai alguse juba 2004.aastal etendusega ''Ürgmees''. "Ürgmehele" järgnes ka "Isa", "Vanaisa" ning "Miks mina?", millega Uuspõld kogus kõvasti kuulsust. Vanemuises on ta lavale astunud etendustes: "Mesimees", "Suur kuri hunt", "Vabamõtleja" ning "Teatriparadiis". Eesti Draamateater asub Tallinnas. See on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Jan Uuspõld on saanud ka mitmeid preemiad ning on tunnustatud näitleja. 2001.
Ott Sepp keda teavad kõik on alati humoorikas ja väga hea näitleja, pole kahtlustki et etendus oleks halb. Riho Kütsar ja Margus Jaanovits keda olen ma näinud tavaliselt väga harva mõnes üksikus etenduses või tele shows, olid selles etenduses ühed parimad. Lava ülesehitus oli suhteliselt ebaloogiline kuna oli tehtud nagu karp, kus sees oli stuudio ja rõdult vaadates polnud sealt eriti hästi kõike näha. Ka oli kasutatud videokujundust, mis oli teatri etendustes uudne ja lahe, kuigi oleks võinud olla midagi sobivamat kui kalad kes mööda seinu ujusid. Etendus ise oli väga hea, kuna polnud enam ammu teatris käinud siis vahelduseks üks teatri elamus on väga super. Ma soovitan seda minna ka teistel vaatama, kuna neid nalju mida seal tehti pole võimalik eriti loogiliselt seletada tuleb see teistel ise ära vaadata. Lisaks sellele oli see etendus ka hariv, kuna näiteks ma ei teadnutki et Eno Raud ja Aino Pervik on Mihkel Raua vanemad
organiseerimine. 1974 veetis ta ühe nädala ühes New Yorgi galeriis koos metsiku koiotiga, loomaga , keda indiaanlased olid pühaks pidanud, valged aga jälitanud. Teose nimi oli "Mina armastan Ameerikat ja Ameerika armastab mind" Beuysi isik oli lummav ja teda on võrreldud samaaniga, kes tegutseb suurlinna tingimustes. Tema loomingu hulgas pole teoseid traditsioonilise kunsti mõttes, vaid ainult esemeid , mida ta etendustes kasutas ja mida ta "valmis" teosteks ei pidanud ning muidugi fotod ja filmid, mis tema isikut jäädvustasid. Inglise skulptorid Gilbert and George korraldasid teist tüüpi, mitte samanistlikke ja tundeküllaseid, vaid jahedalt iroonilisi etendusi. Nad kuulutasid iseennast skulptuurideks ja seadsid end 1969. aastal näitusesaalis laua peale püsti seisma. Nende näod olid kaetud pronksvärviga ja nad kandsid ühesuguseid korrektseid, kuid vanamoodsaid
· Paljud kunstiinimsed pettusid kogu ühiskonnas ja selle väärtustes · Põlati nn. keskmist kodanikku · Absurdsustega sokeerimine ja endast välja viimine · Väärtuste (ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalide) naeruvääristamine DADAISM · 1917 dada kunstigalerii rabav uudsus · Eelistati kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest · Kõrvaline oli traditsiooniliste, püsivast materjalist kunstiteoste loomine · Visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana · Levist trükistena (ajakirjad, plakatid, lendlehed) · New York: Marcel Duchamp, Francis Picabia · Saksamaa: Kurt Schitters, George Grosz, John Heartfield · Itaalia: Giorgio de Chirico Marcel Duchamp `'Trepist alla tulev akt'' Marcel Duchamp `'Jalgratta ratas'' Marcel Duchamp `'Fontään'' Marcel Duchamp `'L. H. O. O. Q.'' Francis Picabia `'Undiin'' Francis Picabia `'La fille nee sans mere'' Francis Picabia `'Cézanne'i portree''
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, kus esitatakse enamasti kogu tekst lauldes. See ühendab endas kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti , tantsu ja muusikat. Ooperi idee algatati 16. sajandi lõpul Firenzes. 17. sajandil oli ooper aga eelkõige muusikateos. Ooperi eelkäijaid võib leida päris vanast ajast. Vana- Kreeka etendustes lauldi monolooge ja dialooge. Ooperist sai väga armastatud zanr. 17. sajandi lõpul oli ainuüksi Veneetsias juba 16 ooperiteatrit. W.A.Mozart ,,Võluflööt" ,,Figaro pulm" ja ,,Don Giovanni" Claudio Monteverdi "Orfeus" Gioacchino Rossini "Sevilla habemeajaja" Richard Wagner "Lendav hollandlane" Giuseppe Verdi "Traviata" ja "Aida" Evald Aav ,,Vikerlased" (Eesti esimene ooper) BALLETT Ballett on nii nagu ooper muusikaline lavateos. Siin on ühiseks kunstiteoseks
Sirp, lavakujunduse eest hoolitses Bo-Ruben Hedwall Rootsist, kostüümidega tegeles Ann- Mari Anttila Rootsist ja valguskunstnik oli Torkel Blomkvist Rootsist. Enamik esinejaid olid välismaalt. Osades olid: Benjamin Kyprianos, Matthew Jordan, Raminta Rudzionyte, Emma Price, Hayley Blackburn, Julia Litvinenko, Jacob Hoover, Brandon Alexander, Julia Litvinenko, Hayley Blackburn, Silas Stubbs, Janika Suurmets ja teised. Etendustes osalesid ka Vanemuise Tantsu-ja Balletikooli nooremate ja keskmiste klasside õpilased. Ma arvan et balletti üldmeeleolu oli rahulolev. Ma usun, et polnud kedagi, kes kahetseks, et vaatamas käis. Esinejad tundusid ka väga rõõmsad, koguaeg oli naeratus näol. Esinejad tantsisid mitmeid tantse. Oli näha ka, et mõni osatäitja mängis mitut erinevat. Minu jaoks oli sisu pisut raske mõista. Ma arvan, et kui ma ei teaks ,,Pähklipureja" sisu, siis ma poleks nii väga aru saanud
Ooperi ja balleti sünd ning areng 17. sajandil Triin Kont Ooperi eelkäijad Vanakreeka tragöödia Keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid Renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenzes 16. saj lõpus. Põhiidee oli kasutada muusikat draamaetenduse mõju suurendamiseks Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Tähtsaim pidi olema lugu ja muusika oli vaid üks seda lugu kandvatest kaunitest kunstidest Esimesed ooperid Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne"(1597), kuid see pole säilinud Säilinud on J. Peri teine ooper "Eurydike"(1600) 1600 aastal etendus esimene ooper ka roomas Oopereid esitati retsiteerides, mida saatis peamiselt paljude harmooniapillidega basso continuo rühm Avamäng lõi meeleolu ja häälestas kuulajaid http://www.youtube.com/watch?v=yxBT1pfVAKQ Claudio Monteverdi (1567-1643) Sündis Ita...
Sellest soovist endale meelepärane leida jõuame järgmise suure erinevuse juurde kui paljud üldse soovivad enam teatrisse minna? Nii Vana-Kreekas kui ka Vana-Roomas oli teatri ühiseks jooneks see, et etendusi korraldati suurte pidustuste ajal. Osavõtt suurtest dionüüsiatest oli kohustuslik, etendused olid tasulised ja vaesemad inimesed said sissepääsu eest maksmiseks riigilt toetusraha. Tänapäeval on teatrietendused igapäevased, suuremates linnades on mitmeid teatreid ja etendustes pole enam midagi erilist ega isegi pidulikku. Ammugi ei maksa tänapäeval riik vaesematele teatripileteid kinni, kuigi sundluslik teatriskäimine on vähemalt koolilaste hulgas endiselt olemas. Teatrihuvilisi on vähe, valikuid aga palju ja eelistatud on kino, televisioon ja internet. Teater pole kindlasti enam see, mis ta oli antiikajal. Tänapäeval räägib aktuaalsetest sündmustest ajakirjandus, tsirkust saab näha tsirkuses, televisioonis ja kinos näidatakse
Vanakreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel Kreeka kultuur arenes välja juba 2000 aastal eKr Kreeta saarel. Seda tunneme me Kreeta- mükeene kultuurina. Edasi levis kultuur ka mandri-Kreekasse, kus hakati ehitama losse ja võeti kasutusele ka kiri. Vana-Kreeka kultuuris võib edaspidi mainida mitut erinevat ajajärku,millest hellenismiperiood 338-30 eKr lõpetab Vanakreeka ajastu. Vanakreeka kultuur on selget mõju avaldanud ka paljudele Euroopa riikide kultuuridele. Mida kõike teame me siis Vanakreeka kultuurist ja mis on säilinud ka tänapäevani? Tänapäeva teater sai alguse just Kreekast. Esialgu toimusid etendused kevadistel dionüüsiatel, mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud. Kui tänapäeval toimuvad siiski enamus etendused siseruumides, toimusid Kreekas etendused lageda taeva all ja pealtvaatajaid oli vahel koguni üle kümne tuhande. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähis...
toimuvad vabas õhus kunstniku esitatud aktsioonidena Etendus ing k performance - etendus happening'iga võrreldes plaanipärasem esineja, esinejad ja publik on rohkem eraldatud performance'i ja happening'i vahel pole teravat piiri etendustekunst on jätkunud tänaseni ühe võimalusena publikut mõjutada selle leviku ühe põhjusena võib nimetada kunstnike soovi saavutada vahetut side ja tagasisidet publikuga sõnaline osa kustnike etendustes on enamasti väike või puudub hoopis, seega on sarnasust pantomiimiga mitte igal kunstnikul pole annet ,julgust või soovi esineda näitlejana , aga mõnede arvates annab just kunstniku amatöörlik näitlejatöö etendusele erilise väärtuse on etendusi, mis on humoristlikud , iroonilised või lihtsalt jantlikud, on aga ka tõsiseid, süngeid või isegi õudseid etendusi mõnda saab võtta meelelahutusena, teist filosoofilistele
Hugo Treffner Hugo Treffner sündis 17. juulil 1845. aastal Kanepis kohaliku köstri Ludvig Treffneri peres, kus oli kokku 5 last - 4 poega ja üks tütar. Ta oli silmapaistev Eesti kultuuritegelane, kooliõpetaja, direktor ja rahvusliku liikumise edendaja. Esialgu õppis ta kodus, hiljem Kanepi kihelkonnakoolis. 1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863−1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena. Ühtlasi kuulus Treffner Eesti Kirjameeste Seltsi, olles esial...
Hugo Treffner Hugo Treffner sündis 17. juulil 1845. aastal Kanepis kohaliku köstri Ludvig Treffneri peres, kus oli kokku 5 last - 4 poega ja üks tütar. Ta oli silmapaistev Eesti kultuuritegelane, kooliõpetaja, direktor ja rahvusliku liikumise edendaja. Esialgu õppis ta kodus, hiljem Kanepi kihelkonnakoolis. 1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863-1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena. Ühtlasi kuulus Treffner Eesti Kirjameeste Seltsi, olles esial...
· 2004: "Aarete saar" Jim Hawkins · 2005: "Suvi" Tõnisson · 2005: "Lõõmav pimedus" Carlos · 2005: "Anna Karenina" krahv Aleksei Kirillovitsh Vronski · 2006: "Saateviga" Dönci · 2006: "Kolm klaasikest kirsiviina" erinevad rollid · 2006: "Marilyn" Joe DiMaggio · 2007: "Opera Comique" - Georges Bizet Aastatel 1999 kuni 2004 on ta esinenud rollidega ka teiste teatrite etendustes: · 1999: "Hamlet" Laertes (Linnateater) · 1999: "Kolmekrossiooper" Filch (Linnateater) · 2001: "Musketärid kakskümmend aastat hiljem" Vikont de Bragelonne (Linnateater) · 2003: "Bent" Rudy (Vanalinnastuudio) · 2004: "Grease" Danny Zuko (Nukuteater) · 2004: "Latern" Sass projektiteater · 2008: Rockooper ,,Ruja" Rannap (Vanemuise suvelavastus) Priit Võigemast on mänginud filmides ,,Nimed marmortahvlil" Henn Ahase rolli ja filmis
Peaosalisi, värskelt abiellunud armastajapaari, hakkavad kehastama Sergo Vares ja Liisi Koikson. Filmi rezissööri Asko Kase sõnul peeti peaosaliste valikul silmas eelkõige nende omavahelist sobivust. ,,Testisime mitmeid väga häid Eesti näitlejaid. Otsisime tüüpe, kes täidaksid ekraani oma säraga ning sobiksid filmi ajastusse," sõnas Kase. Liisi paistis rezissöörile silma oma eheduse ja siirusega. Sergo puhul arvati, et ta on oma näitlejatalenti juba mitmetes etendustes ilmekalt tõestanud. Sergo Varese karjäär on alles tõusuteel, olgu siis tõestuseks eesolev mängufilm või jätkuv osalus Eesti läbi aegade ühes populaarseimas seriaalis. Teatrist ja televisioonist vabal ajal meeldib Sergole kodus olla ja lõõgastuda. Kuid loorberitele puhkama see mees veel ei jää. "Nõuan endalt parimat, vähesega ei lepi. Polegi mõtetki," ütleb ta. Pange tähele sellest näitlejast me veel kuuleme.
leitud teemad. 4. Kus oli võimalik õppida kunsti 20.saj. alguse Eestis? - Tallinna ja Tartu Kunstikoolis. 5. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? - valiku aluseks polnud aga vormiline sarnasus või ühtnme stiil, vaid võimalikult rabav uudsus. 6. Mis loodi teoseid eelistasid dadaistid luua? - ( Dadaistidele oli traditsiooniliste, püsivast materjalist kunstiteoste loomine tegelikult kõrvaline ). Olulisem oli visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana. 7. Mis asjad olid nn. Merzbilder ja Merzbae? - Merzbilder kommertstrükistes kollaazid - Merzbar juhuslikest materjalidest konstruktsioonid. 8. Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? - fotomontaazikunsti. 9. Millistel maadel ja miks oli pärast Ims. eriti tugev soov elukeskkond uueks muuta? - mitte ainult paljud kunstnikud, vaid ka Euroopa avalikkus lootis, et möödunud sõda jääb viimaseks. Selliselt mõtlevad
hinnatud on ka tema vene heliloojate loomingu ning nüüdismuusika esitused. Rahvusooperis Estonia töötab ligikaudu 500 inimest. Neist pooled kuuluvad loomingulisse koosseisu ja teevad kaasa meie etendustes, teised aitavad kaasa etenduste sünnile ning teevad kõik selle heaks, et lauljad-tantsijad laval ja publik saalis ennast hästi tunneksid Repertuaar Mõned näited Rahvusooper Estonia repertuaarist: Tuhkatriinu Gioachino Rossini
energiat , tantsu ja sära. Sobilik oli see nii noortele kui ka täiskasvanutele. Noored tundsid ära ehk mõned sarnased olukorrad ,mis ka nende elus on, ning vanemad tundsid kohati nostalgiat. Lava oli dekoreeritud väga lihtsalt ning selgelt. Kunstilise poole eest vastutas Riina Degtjarenko, kes siis disainis ka lavaehituse. Muidu oli lava tühi ,vaid paremal ja vasakul pool olid suured pingid, mis meenutasid ka treppe. Neid sai ka vajaduse korral liigutada. Paljudes etendustes pannakse tuled kustu või kardinad ette kui on vaja midagi liigutada. Seal aga toimus kõik vaatajate silme ees ning miski ei jäänud segaseks, vaid oli kohe arusaadav mis koha või esemega nüüd tegemist on. Tüdrukutel olid enamuses seljas värvikad, lendlevad ja kirevad kleidid, mis olid tolle ajaga väga seotud. Muidugi ei saanud tüdrukud ka ilma peapaeladeta. Poisid kandsid kõik nahkjakke, alt laienevaid pükse ja juuksed olid neil kammitud ülepea
Caesar(valitses 60- 44 a eKr) oli Gallia vallutaja, Roomat valitses diktaatorina, oli kõnemees ja poliitik. Pani alguse päikese aastale, 365 päeva ja iga 4 a. järel liigaasta Vabariigi ajal rahva koosolek kinnitas senati otsustatut. (Senat aristokraatlik riigi juhtija) Teatud hetkel polnud senatil ja rkoosolekul võimalik riiki kontrollida ja tekkis vabariik, ent sellele järgnesid kodusõjad. Riigi võtab üle Augustus. Talupojad laostusid, Marius sõlmib lepingu, tekib palgaarmee. Kodusõjad, vabariigi langemine. Talupoeg läheb linna ja saab proletaariks. Kodusõda prooviti lõpetada triumviraadi abil. Galius Julius Caesar, Pompeius, Crassus, Augustus tõi kaasa rahu, kultuurilise tõusu ja tema ajal loodi varajane keisririik. Senati võim taandub. (1. keiser, 2. senat [3. rkoosolek]) Riigi paisudes kodanike arv tõusis ja see muutis Rooma rahvakoosoleku võimatuks. keisriprovintsid, senatiprovintsid. Vabariigi alguses vabad kodanikud sõjas....
Tähtsamateks zanriteks olid tragöödia, komöödia ja ajaloolised draamad. Erakordselt meeldisid rahvale tragöödia zanris etendused, mis tegelesid kättemaksuga. Näiteks oli üheks neist Thomas Kydi ,,Hispaania tragöödia" Komöödiast tekkis sel ajaperioodil linnakomöödia alaliik, milles kajastati Rooma komöödiale sarnaselt Londoni linna elu ja tehti selle probleemide üle nalja, näiteks Thomas Dekkeri ,,Kingsepa pühad". Ajaloolistes etendustes kajastati Inglismaa näiteks ja Euroopa ajalugu. Palju kirjutati kuningate eludest. Sellesse zanrisse Shakespeare ,,Richard III" ja ,,Henry V" koos Christopher Marlowe ,,Edward II'ga" ja George Peele ,,Kuningas Edwardi kuulsa kroonikaga" Sama moodi nagu näitlejateks, olid ka näitekirjanikeks renessansi ajal vaid mehed. Mõned neist olid saanud hariduse Oxfordis või Cambridges aga enamik neist oli tavaline lihtrahvas, kelle hulka kuulus ka selle aja tuntuim autor William Shakespeare
Vanaaja Kultuurist ja Olustikust Vana-Kreekat kutsuti kunagi Hellaseks ja see hõlmas Balkani poolsaare lõuna osa. Vana-Kreeka ajalugu jaguneb kuude põhiperioodi. Vana-Kreeka ajaloo vanimat periood on III II aasta tuhandel enne meie aja arvamist nimetatakse kreeta mükeene ehk eugese kultuuri põhiperioodiks. Selle kultuuri keskuseks oli Kreeta saar, kus || aastatuhande paiku enne meie aja arvamist ehitati esimesed lossid ning arenes käsitöö ja laevaehitus. Kujunes ka Kreetal kiri mis on tänaseni desifreerimata. Kreetal ka kujunes oma riik mis püsis umbes 1400 aastani enne meie aja arvamist, mil ahhailased vallutasid Kreeta. Mõne aja pärast kujunes välja rauaaeg ahk nii nimetatud Homerose ajajärk, mis kestis XI IX sajandini enne meie aja arvamist. VIII VI sajandil enne meie aja arvamist kujunesid linnriigid (polised). Kreeklased hakkasid oma maad nimetama Hellaseks ja ennast helleniteks, kuid teisi rahvaid kutsusid barbaritek...
Nukk-Coppelia Ksenia Bespalova Koreograaf-lavastaja Ronald Hynd Koreograafi assistent Marilyn Vella-Gatt Kunstnik Roberta Guidi di Bagno Fakte esitantsijatest, dirigendist, lavastajast ja kunstnikust Eve Andre Ta lõpetas 1996. Aastal Tallinna Balletikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. Tal on olnud palju erinevaid rolle erinevates etendustes. 2009. aastal võitis ta Eesti Teatri aastaauhinna balletilavastuse alal. Sergei Upkin Lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise balletiakadeemia. Töötas Rahvusooper Estonias 1999-2005 aastatel, vahepeal 2005-2007 töötas ta Berliini Staatsballetis, 2008.ndal aastal naases Rahvusooper Estoniasse. Risto Joost Ta on Rahvusooper Estonia dirigent ja peakoormeister alates 2009. aastast. Risto Joost on ühtlasi ka Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Ta on ka
naiste osi täitsid mehed; näitlejad mängisid üle -> loomulikkus kaotatud; repertuaar pidi kiiresti vahelduma; näitlejate maj. seisus parem kui kirjanikel; näitlejad jagunesid: 1. osanikud; 2. vabapalgalised; näitlejate seas palju alaealisi; näitlejatele olid mõeldud erinevad trahvid; · näitlejate riietus efektne, aga mitte ajaloolist tõepära arvestav (näitlejate kostüümid olid ka kallid, etendustes kasutati sageli ülikuilt ostetud vähekasutatud pidurõivaid); · kasutati üksikuid illusiooni loovaid esemeid; · naised laval ei esinenud; · kõik trupi liikmed pidi oskama lauda, tantsida ja mingit pilli mängida; · näitetrupid pidid olema mõne rikka isiku kaitse all, nii oligi Elisabethi ajastu härradel oma nimeline näitetrupp, mille liikmeid hüüti vastava lordi teenriteks; · sissetuleku eest tuli hoolitseda näitlejail endil; · ülemad näitlejad e
sajandil eKr, sellal olid põhizanriteks tragöödia ja komöödia. Seejärel teatrikunst kui selline taandus, teatritraditsiooni kandsid edasi rändnäitlejad, keda ajaloolased nimetavad ka histrioonideks. Keskajal tekkis teater uuesti kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest. Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud.
eeskujudega. Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati lõbusaid teoseid, pööramata tähelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas õhus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Näidend koosnes näitlejate dialoogidel, maskidel ning zestidel, mida täiendasid laulupartiid (aariad). Näitlejad ei olnud kuulsad ning Rooma hilisemal ajal hakati etendustes kasutama ka naisnäitlejaid. Mida aeg edasi, seda labasemaks ja lihtsamaks etendused läksid. Kõige kuulsam rooma näitekirjanik oli Plautus. Tema näidendid kujutasid endast kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandausi. Ka näideindite tegelased olid kreeklased, aga et nad etendasid igapäevasest elust hästi teadaolevaid tüüpe, siis võis rooma publik neis hõlpsasti iseennast ära tunda. Tegelaskujudena ilmus rahva ette
ekraanil. Enesekriitiline vanameister on korduvalt teatanud oma lahkumisest, aga 72-aastaselt esineb ta ikka veel kahes näidendis ning on ikka heas vormis. Mulle meeldib Aarne Üksküla, kuna ta on läbi aegade parim näitleja olnud. Talle ei meeldi meedia ja ega ta sellesse eriti ei sekku ka ja ei eputa ajakirjanduses. Üksküla ikka keskendub enda näitlemisse saja protsendiliselt ja elab etendusse sisse ning teeb seda nii uskuvalt. Ta on näidelnud väga paljudes etendustes läbi aegade ja kuigi ta on väga vana, näitleb ta veel endiselt sama hästi kui varem. Aarne Üksküla elutöö preemiat kätte saamas · Reet Made ,,Lapsepõlvelood" · http://www.postimees.ee/?id=87037 · http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/ukskula-tagasitulek.d?id=27677115 · http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/ukskula-tagasitulek.d?id=27677115 · http://et.wikipedia.org/wiki/Aarne_Üksküla · http://images.google
Tsiviliseeritud maailmas seltskonnatantsuks arenenult on tants oma esialgsed funktsioonid kaotanud ning kujunenud üheks levinumaks kultuurse puhkuse vormiks: ta on saanud rõõmsate ühiskondlike ja perekondlike sündmuste tähistamise endastmõistetavaks koostisosaks, noorte kokkutulekutel aga otse kohustulikuks.Viimase sajandi kogemus näitab, et keskmine eestlaneei ole eriti tantsulembene. Kuid siiani on Eesti kultuuritarbija eelistanud tantsuetendustele muusikaüritusi. Võib spekuleerida, et taoline suhtumine on eestlastele möödunud sajanditest külge jäänud. Raske töö kivistel põldudel või merel ja vähene päikesevalgus, mida peamiselt töötegemiseks kasutati, ei jätnud rahvale palju aega tantsulöömiseks. Teadlikum ajajärk rahvatantsu ajaloos algas 19. sajandi keskel, mil rahvusliku ärkamise ja etnilise püsimajäämise tagatisena tähtsustati omakeelse kõrgkultuuri rajamist. Seejuures etendasid tähtsat osa Eesti seltsid, milliseid loodi üle kog...
TÖÖLEHT barokkmuusika tekkest ja arengust Rühm:021K Nimi:Leevika Vilja Loe teksti, täida lüngad. Vastused leiad nii IVA barokiajastu materjalidest kui ka antud töölehelt ja loomulikult ka internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1. Täida lüngad Renessansiga lõppes üks ajastu ja sündis uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnad kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mi...
juures, mis pärjati korduvalt Emmy auhindadega ning mida on näidatud 68 riigis. David De Silva usub aga, et "Fame'i" kõige edukamad aastad on hoopis teatrilaval. Selle muusikali noortepärane ideestik ning siinjapraegu toimuva etenduse energia vaimustab noori üle maailma. José Fernandez libretto autor. José Fernandes sündis 1948.a. Kuubal, Havannas. Ta alustas oma teatrikarjääri näitlejana ning on mänginud Broadway etendustes. 1984. aastal alustas José Fernandes koos David De Silvaga tööd "Fame'i" toomiseks muusikalilavale. Steven Margoshes helilooja. Jacques Levy laulusõnade autor. Muusikal "Fame" ("Kuulsus") on loodud järjena kahele edukale samanimelisele eelkäijale, milleks olid kaks Oscarit võitnud film ja kolm Kuldgloobust võitnud teleseriaal. Muusikal "Fame" esietendus 1988. aastal Miamis ning ta on aastate jooksul kõikjal
"Nõmmekingsepad", Anton Hansen-Tammsaare "Juudit". Ent 1923 pani avalikust kriitikast ja salajastest intriigidest kibestunud Pinna ameti maha. "Estoniasse" tagasipöördumise katse ebaõnnestus, kuna Pinna pidas rangemaks muutunud distsipliininõuetele alistumist liiaks, seda enam, et nõudjaks oli tema õpilane Ants Lauter. 1923 rajas Pinna Eesti ainsa erateatri - Rahvateatri, mis seadis eesmärgiks rahva lõbustamise lustmängudega. Midagi kunstiväärtuslikku neis etendustes polnud ega saanudki olla, kuna trupp koosnes vaid asjaarmastajatest. Tagantjärele on leitud, et selle ettevõtmisega ei teinud Pinna oma nimele au, kuid Pinna ise ei võtnud toimuvat põrmugi traagiliselt. Loomult seiklushimuline ja impulsiivne, mõnules ta meelsasti publiku poolehoiuavaldustes ja sukeldus boheemlaslikku elunautlemisse, kus ei puudunud seltskondlik hiilgus, rahakad sõbrad ja hommikuni kestvad olengud.
Lõuna-Aasia, Ida-Aasia kui ka Austraalia kultuuri poolt. Singapuri kohta on öeldud, et see on riik, kus “ ida kohtub läänega”. 42% Singapurlastest on välismaalased, mis tõstab riigi kuuendale kohale kõrgeima välismaalaste osakaalu poolest maailmas. Singapur on kõige enam arenenud riik Aasias ning samuti on seal üks kõrgemaid elustandardeid maailmas, mis jätkuvalt meelitab ligi välismaalasi. Singapuris on ranged piirangud kunstis ja kultuursetes etendustes. Enamik kunstiteoseid peavad läbi käima valitsusest, kus neid tehakse “korda”. Singapuris on palju kauneid saari ja ajaloolisi rajoone. Ühed tuntuimad neist on Sentosa saar ja Hiinalinn. Üldiselt on riigi kultuur väga värviline just toitude, ehitiste, festivalide jms poolest. Üks kuulsamaid festival seal on laterna festival. Singapuris on üldiselt usuvabadus, kuid siiski on ära keelatud või piiratud mõned religioossed sektid nagu jehoova tunnistajad.
ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni artiklis 34 öeldakse, et osalisriigid kohustuvad kaitsma last igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ahistamise eest. Selleks võtavad osalisriigid tarvitusele vastavad riiklikud, kahe- ja mitmepoolsed abinõud vältimaks lapse ahvatlemist või sundimist osalema ükskõik millises ebaseaduslikus seksuaaltegevuses, lapse kasutamist prostituudina või mõnel muul ebaseaduslikul seksuaalsel eesmärgil ja laste kasutamist pornograafilistes etendustes ja materjalides. Kahjuks ei saa väita, et konventsiooni 100% täidetakse, sest laste seksuaalne väärkohtlemine on nii Eestis kui ka välismaal endiselt väga aktuaalne probleem. Laste vastu suunatud seksuaalne vägivald on sokeeriv ja õudne. See tungib sügavale lapse sisemusse ning mõjutab teda ka täiskasvanueas. Lapsena seksuaalse vägivalla ohvriks langenud inimesed kannatavad mitmesuguste psühholoogiliste ja sellest
sädeleva kohtu Versailles, ja võitles enamik teiste Euroopa riikidega neljas sõjas. Varasel valitsemisajal (1643-1661), kui Louis oli noor, valitses peaminister Cardinal Mazarin. Valitsusaja keskpaiku (1661-1685) valitses Louis ise ja väga innovaatiliselt, kuid viimased aastad tema valitsusajast (1685-1715) kujunesid problemaatiliseks. (1) 2.2 Louis XVI kui Päikesekuningas Noorele Louis XVI-le meeldis tantsida ja mängida erinevates õukonna etendustes. Ükskord, pidi ta mängima päikest balletis nimega `'de la Nuit''. Peale seda esinemist otsustas ta valida päikese oma sümboliks. Päike oli seotud Apolloga, rahu ja kunsti jumalaga, ja oli samuti taevakeha, mis andis kõigele elu. Päike reguleeris kõike tõusu ja loojumisega. (2) Nagu Apollo, tõi sõjakuningas Louis XVI rahu, oli kunsti kaitsja, jagas oma heldust. Tema regulaarsus oma tööharjumustes ja rituaalsetes tõusudes ja mõõnades, oli samuti päikesega võrreldav
Kooliajal tantsis ta neljas balletilavastuses: ``Don Quijote´´, ``Dr. Aboilt´´, ``Mere kaldal´´ ning ``Giselle´´. 1959. aastal lõpetas Väino Aren Eesti Koreograafiakooli VI lennu. Diplomaaditöödeks olid: ``Tiina´´ ja ``Esmeralda´´. Väino rekord oli 33 etendust ühes kuus. Väino tantsis ka Vladimir Burmeistri lavastatuses lühiballetis: ``Strausianas´´ ja ``Boleros ´´. 1960. aastal etenduses ``Rigonda´´ peaosalise Ako rolli. Arvati, et Väino Aren sobib etendustes ainult printsilikke rolle täitma. Väino tõestas, et ta suudab ka mingit muud rolli täita. Etenduses ``Põhjamaa unenägu´´ tantsis ta mehist kaptenit ja hoolitsevat isa. S. Prokofjevi balletis ``Kivilill´´ tantsis ta Severjani rolli ja see kujunes tema tantsijaloomingus märkimisväärseks ja see tantsitud roll kujnues Estonia teatri 1960/61. a. hooaja üheks parimaks balletirolliks. Samal aastal oli Väino Arenil ka teine märkimisväärne roll Eugen Kapi 3-
solvanguid. Põlati nn keskmist kodanikku. Kunstnike arvates on maailm sõge ja kuritegelik ning ,,korralikud kodanikud" olevat seetõttu kuriteo kaasosalised. Neid tuli absurdsusega sokeerida ja endast välja viia, et neid seda taipama panna. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Dadaistid eelistasid kolaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest. Oluline oli visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana. Kuulsad: Arp (Naise torso); Duchamp (Trepist alla tulev akt); Picabia (Undiin); de Chirico (Suur metafüüsik). Dadaistlikud meeleolud levisid Sveitsis, New Yorkis, Saksamaal ja Itaalias. Sveitsis oli Voltaire kabaree, New Yorkis oli suurim mõjutaja Duchamp, Saksamaal Schwitters (Juuksenõelapilt). Dada oli lühiajaline nähtu ja lagunes pärast sõda. Seda ei maksa pidada ainult kõike eitavaks mässuks, vaid ka kunsti piiride avardajaks.
7 eluga selle eest, et ta oma venna mattis, kuna vend oli reetur. Teater keskajal Keskajal tekkis teater uuesti kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest. Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud.
· Charlie Parker(1920-1955) Altsaksofon/Tenorsaksofon ,,Billie's bounce" 1945 (Charlie Parker, Npr.org) 4. Saksofoni kuulsamaid palad Saksofonistid tihti näppavad teistelt muusikapalasi ja kõikidel muusikapaladel ei pruugi õige autor olla. Üks maailma kuulsamaid saksofoniste Simon Haram olevat öelnud, et saksofonistid on nagu harakad, kes peavad ühtelugu näppama. Enamus kuulsamaid saksofoni palasi on just saksofoni soolod etendustes. Ühed kuulsamad saksofoni palad on: · ,,Fantasie sur un theme original" (1860) Jules Demersseman · ,,Légende, Op.66" (1918) Florent Schmitt · ,,Quartette" (1879) Caryl Florio · ,,Saxophone Concerto" (1958) Erland von Koch · ,,Quatuor" (1962) Alfred Desenclos · ,,Premier Quatuor, Op. 53" (1857) Jean-Baptiste Singelée · 5. Uurimistöö metoodika ja valim Uurimistöö eesmärgiks on uurida koolilaste teadmisi saksofoni kohta. Lähtuvalt
SISSEJUHATUS Urmas Kibuspuud (1953-1985) elas teatrilavadel küll väga lühidalt, kuid tema täht oli nii ere, et teda peetakse veel praegusel ajalgi üheks olulisimaks Eesti 20. sajandi näitlejaks Theodor Altermanni kõrval. Kuigi Kibuspuu tegi oma karjääri jooksul väga palju mõjukaid ja tõsiseid rolle, on võimalik nüüd Kibuspuu andest aimu saada vaid tema telelavastuste kaudu. Oma lühikese elu jooksul õnnestus Kibuspuul täita osi lisaks tõsistele tükkidele ka laste etendustes, koomilistes rollides ja estraadikavades. Väga oluliseks sai Kibuspuu näitlejakarjääri jooksul sõprus Lavakunstikateedris kohatud Jüri Krjukoviga, kellega koos tegi ta mõned oma põnevaimad rollid ja saavutas Eestis tõeliselt suure tuntuse. KIBUSPUU NOORPÕLV Urmas Kibuspuu sündis 5. detsembril 1953. aastal esimese lapsena Helju ja Lembit Kibuspuule. Näitleja isapoolne suguvõsa oli pärit Hiiumaalt – Urmase vanaisa Karl Kibuspuu sündis Hiiumaal Tubalal Matse talus
Roomlastele polnud teater nnda thtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite vitlused ja hobuste viduajamised. Etendati lbusaid teoseid, pramata thelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas hus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Nidend koosnes nitlejate dialoogidel, maskidel ning estidel, mida tiendasid laulupartiid (aariad). Nitlejad ei olnud kuulsad ning Rooma hilisemal ajal hakati etendustes kasutama ka naisnitlejaid. Mida aeg edasi, seda labasemaks ja lihtsamaks etendused lksid. Rooma teatrid erinesid kreeka omadest: nad ehitati mitte mekljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud krge, kaunilt kujundatud kivimriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. vaatajatele pakuti surevat kunsti. Teatrites mngiti enamasti koomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, siuks purjutamine, ahnus, abielurikkumine. Kreekas
Järgmisel sajandil ehitus jätkus. Õukond oli 20 000 inimest, lisaks 338 kokka, arstid, teenrid, lauljad, preestrid jne. Lossis oli 2 000 ruumi. Jagati tiitleid tühiste kohustuste ja suure palgaga. Õukondlased olid kogu aeg salapolitsei järelevalve all. Mitte olla Versailles, oli olla mittekeegi. Ka kõige tavalisemat toimingut saatis range tseremoniaalsus. Õukonnas oli muusikuid, teadlasi, intellektuaale. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Etendustes esines kuningas isiklikult. Õhtuti, kui süüdati tuhanded tuled ja need lossi peeglitelt ning kroonlühtritelt vastu särasid, näis see fantastilise vaatepildina, muinasjutuna. Samal ajal oli lossis halb õhk, sest tolleaegne kõrgseltskond pesi end harva. Vesi oli ju matslik ja talupoeglik. Võib liialdamata öelda, et tavaline teenijanna-köögitüdruk oli isikliku hügieeni poolest võrreldamatult parem, kui kuninganna. Kõrgseltskonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
