xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx 8. klass KÄSNAD Referaat xxxxxxxx 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 Käsnad on kõige algelisemad loomad. Välimuselt ei sarnane nad loomaga vaid pigem meenutavad taime. Tavaline elukeskkond on käsnadel meredes. Käsnad toituvad vees hõljuvatest toiduosakestest. Nad paljunevad nii pungumise, kui ka sugurakkude abil. Käsnadel on elus suur tähtsus vee puhastamise näol ning meile inimestele vajalik mitmete ravimite valmistamisel...................................3 KÄSNAD.............................................................................................................. 4 Iseloomustus...................................
Mudelõppimine- eelsoodumus mõneks hirmuks Foobia arenemine algus lapse- või varajases täiskasvanueas Mõnikord kasvavad foobiad välja spetsiifilistest sündmustest (ähvardav koer, läbitehtud või nähtud autoõnnetus) Veendumused Veendumus, mis puudutab looma ennast ja kahju, mida ta võib inimesele tekitada, kas ründamise või haiguste ja mustuse levitamisega Veendumus tagajärgedest, mida loomaga kokkupuutumine kaasa toob, nagu see, et inimene võib kaotada füüsilise või vaimse kontrolli enda üle, muutuda abituks, sattuda paanikasse või minestada Veendumus, et loomaga kokku puutudes satub ta lõksu ega ole võimeline põgenema kas siis oma füüsilise võimetuse või abituse või tegutsemisvõimetuse tõttu. Kuidas vältida hirmude tekkimist? Vanemad saavad aidata vältida laste hirme, sisendades neisse usaldust ja normaalset ettevaatlikkust
16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. Vanasti tunti teda nõmmekärbi või palukärbi nime all ning teda kardeti rohkem kui rästikut. Usuti, et tegu on väga mürgise loomaga, kelle hammustuse tagajärjel sureb isegi hobune. Kivisisalikud on Eestis oma levila põhjapiiril ning on meil üsna haruldased. Neid leidub vaid Lõuna- ja Põhja-Eestis, saartelt pole aga kivisisalikke leitud. Kivisisalikku võib kohata eeskätt kuivematel aladel - eriti tüüpiliseks elupaigaks on talle liivased ja künklikud luitemännikud ning ka nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad puisniidud ja metsaservad. Nad elavad üksikult ja haldavad kindlat territooriumi pesauru ümber
Vaata õpimapist Somaatilised rakud on keha rakud. Üle 500000 som raku siis on udar põletikuline Vere valged libled Sündmused -Poegimine, kuupäev, ema nr, vasika nr, sugu, mass, poegimis kergus. -Kinni jätmine kuupäev. -karjast väljaminek kuupäev põhjus mass. -paaritus pulliga-kuupäevade vahemik emas ja pulli loomade nr Seemendused edastab seemendustehnik. Vissuke piimaveiste andmebaas MÄRGISTAMINE Vajalik selleks et teha kontrolllüpsi ja teada millise loomaga on tegemist. VAATA LISA MOODLEST 20 elupäevaks peab olema kõrvanumber kõrvas. Kokku on märgil TAUDITÕRJE SEADUS JÕUDLUSKONTROLL JA MÄRGISTAMINE TK
uusromantikute poolt. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud 1. Tegelasteks võivad olla nii loomad, taimed, kidid kui ka isikustatud loodusjõud (päike, tuul, külm jms). Sageli sisaldavad sellised muinasjutud tekkemotiive 2. Ürgsema päristoluga muinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest. Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine loomaga (loom-abielu). 3. Iidne konflikt- sööja ja söödav, tagaajaja ja tagaaetav, tugev ja nõrk loom- teiseneb ajapikku vastuoluks- rikas ja vaene, rumal ja tark 4. Euroopa muinasjuttudes esindavad loomategelased mitmesuguseid ühiskondlikke kihte ja rolle (n bretooni muinasjutus lubab rebane hundil aidata teaduse doktoriks saada) 5. Loodusrahavaste (siberi, indiaani jms) muinasjuttude ülesehitus ei ole
Inimeseõpetus Haiguse tekitaja Looma kõõm Looma sülg Looma higi Oleneb inimesest Allergia kirjeldus Allergia algab väikestest sümptomitest , ning kasvab suuremaks. Sümptomid olenevad inimesest. Sümptomid Silmade ärritus Vesine nina ja nohu Naha lööve Astma Kuidas vältida? Loomadega mitte kokku puutuda. Allergia rohud ( Zyrtec,Claritin jpm. ) Pesta käsi pärast loomaga tegelemist. Pesta koera vähemalt 1 kord nädalas. Kuidas ravida? Immunoteraapia Ravi koosneb seeriast süstidest, mis sisaldavad väikses koguses allergeeni, millele patsient on ülitundlik. Pärast allergiasüste esineb umbes 8090% patsientidest vähem allergiavaevusi. Eestis ei ole seda kunagi proovitud. Kokkuvõte Allergia on väga raske haigus. Allergia on omamoodi ohtlik. Looma karva allergia on ravimatu haigus Eestis , kuid seda saab kontrolli all hoida rohtudega.
Troopilised käsnad Elupaigad: Käsnad elavad vees taimedele, kividele, limuste kodadele ja teistele veealustele kehadele kinnitunult. Enamik käsnade liike elavad soojaveelistes meredes. Eesti seisuveekogudest võib leida järvekäsnasid ja vooluvetes jõekäsnasid. Ehitus: Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Käsnasid keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnadel on sarv-, lubi- või räninõelkestast toes. Käsna keha toestavad seest tugirakud. Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning heiteava kaudu liigub vesi taas välja.
Loomade vananedes muutub nende keha, hoolimata sellest võivad nad väljast tunduda täiesti terved. Mõned muutused, mis on seotud vananemisega nt. kuulmise ja nägemise kadu pole võimalik ära hoida, kuid ei tasuks unustada, et kuulmise ja nägemise kadu ei pruugi alati olla tingitud vananemisest, see võib olla ka mõne haiguse tagajärg. Paljude haiguste varajane avastamine võimaldab looma ravida või pidurdada haiguse kulgu, seepärast peaks vana loomaga käima loomaarsti juures kontrollimas vähemlt kord aastas. Iga-aastasel vaktsineerimisel saab koer alati üle vaadatud (kuulatakse südametööd, vaadatakse üle kõrvad ja hambad, palpeeritakse looma, et avastada kasvajaid). Kui tekib mingisugune kahtlus , saab alati teha lisauuringuid. Vere biokeemiline ja kliiniline uuring ning uriinianalüüs oleks mõistlik teha igale üle 7 aastasele koerale paari aasta tagant ka ilma kaebusteta. See võimaldab avastada
Klorotoksiin muudab sellega mürgitatud saaklooma liikumisvõimetuks. Paralüüsi kestus oleneb klorotoksiini hulgast. Klorotoksiin on esimene teadaolev kõrge afiinsusega ligand Cl- kanalitele ning blokeerib madala juhtivusega Cl- kanaleid. Ühe kanali sulgemiseks kulub üks ligandmolekul. Kus seda leidub? Leiurus quinquestriatus skorpionides, inglise keeles Deathstalker Scorpion, tuntud ka kui Palestiina kollane skorpion, Omdurmani skorpion, Iisraeli kõrbeskorpion jt, mis on seotud loomaga kaubitsemisega. Leiurus quinquestriatus tähendab laias laastus ingliskeelde tõlgituna viietriibulist silesaba. Teisi Leiuruse perekonda kuuluvaid skorpione nimetatakse üldiselt samuti "deathstalker". Antud skorpion on kollast värvi, 30-77 mm pikk (keskmiselt 58 mm). Elavad valdavalt kõrvetes ning põõsastikes alates Põhja-Aafrikas, kuni Lähis-Idani. Riikidest Alžeeria, Bahrein, Tšaad, Egiptus, Etioopia, Liibüa, Mali, Niger,
Kivisisalik Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16-18 cm. Isasloomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga läheb tal üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Mõnikord võib seljamuster ka puududa ning sellisel juhul on sisalik ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. Vanasti tunti teda nõmmekärbi või palukärbi nime all ning teda kardeti rohkem kui rästikut. Inimesed arvasid, et tegu on väga mürgise loomaga, kelle hammustuse tagajärjel sureb isegi hobune. Kivisisalikku võib kohata kuivematel aladel - eriti tavaliseks elupaigaks on talle liivased ja künklikud luitemännikud ning ka nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad puisniidud ja metsaservad. Nad elavad üksikult ja omavad kindlat territooriumi pesauru ümber. Kivisisalikud varjuvad hiire- ja mutiurgudes...
EBOLA VIIRUS Lugupeetud kuulajad: kaasõpilased ja õpetaja. Mina olen 8.a klassi õpilane Kelli Hinn ja mina räägin täna teemal Ebola Viirus. Mis on Ebola Viirus? Ebola viirus on Aafrika mandril esinev viirus, mis põhjustab inimestel ja primaatidel (ahvidel, gorilladel, šimpansitel) sageli surmaga lõppevat rasket haigust. Arvatakse, et viiruskandjateks on Aafrikas elavad loomad ning nakatutakse kokkupuutel haige loomaga. Haige inimene levitab viirust vere ja bioloogiliste vedelikega. Nakatuda võib ka saastunud meditsiinivahendite kaudu. Peiteperiood on 2–21 päeva. Haigus algab järsku nõrkuse, palaviku, pea-, liigese-, lihase- ja kurguvaluga, millele järgnevad kõhulahtisus ja oksendamine. Mõnel inimesel tekib kehale lööve, esinevad sisemised ja välised verejooksud, mis võivad põhjustada surma. Haiguse diagnoosimiseks võetakse vereproov. Spetsiaalset ravi ja vaktsiini ei ole.
klass Kirjeldus Tiigikonn on väike, kuni 7,5 cm pikkune loomake. Isased on pisut väiksemad kui emased. Välimuselt sarnaneb ta veekonnale - on erkroheline või lausa kollane, mustade laikudega seljal. Teistest rohelistest konnadest on ta eristatav oma väikese kasvu tõttu, kuid kindlamaks tunnuseks on tema valge kõht ning hästi kirkad kollased või oranzid laigud reiel, mida vee- ja järvekonnal ei ole. Eluviis-ja paik Tegu peamiselt veekogudes või veekogu kallastel liikuva loomaga. Sageli veekogudes suurte segagruppidena koos veekonnaga. Tiigikonnad tulevad talveuneks maismaale. Selleks kaevavad nad kaldapinnasesse uru. Peamiselt leidub tiigikonna erinevates veekogudes ja nende kallastel. Armastab päiksepaistelisi veekogusid ja peamiselt päevaaktiivne loom. Paljunemine Tiigikonnad alustavad kevadel sigimist, kui vee temperatuur on umbes 16 °C. Sigimisperiood, millega kaasneb ka konnakontsert, võib kesta pool suve. Valjema
Harilik siil Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused
kunst on seotud usundiga- maagilised toimingud , animism kunst aitas samastuda loomaga Funktsioonid: Naudinguline e. elamuslik Tunnetuslik Ei saa peale suruda Kasvatuslik funktsioon kasvatab indiviide KUNSTILIIGID Arhitektuur e. ehituskunst Opereerib ruumiga Varju mäng Arhitektuur jaguneb kaheks. kiriklik e. sakraalarhitektuur & ilmalik e. profaane arhitektuur kiriklik: kirikud , kloostrid ,kabelid.. ilmalik: kindlustusarh. , elamusarh. Tööstusarh. .. SKULPTUUR
ka nt veevulin, linnulaul) ja lapsed joonistaksid muusikast inspireeritult mingi toreda pildi. Pärast võiks arutleda, mis mõtted kellelgi tekkisid. Selline lõdvestuspaus arendaks kindlasti ka lapse loovat meelt ja oleks heaks vahelduks raskele õppetööle. 5. "Loomade jäljendamine" - Õpetaja jagab igale lapsele 2 silti, kus peal on erinevate metsaloomade nimed. Ülesanne on oma pinginaabrile lihtsate liigutustega selgeks teha mis loomaga on tegu. Kui naaber on ära arvanud, tehakse vahetust. Selline ülesanne arendab kindlasti loovat mõtlemist, tekitab lastes põnevust ja rõõmu ning on tore vaheldus raskele kirjatööle. Kasutatud allikad: Omalooming Laura Järv Klassiõpetajad II
Eluta: puudub viirustel rakuline ehitus ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema · Viirushaigusi ravitakse antibiootikumiga. Vale · Viirustel puudub pärilikkuse aine. Vale · Viirused ja bakterid on eeltuumsed organismid. Vale · Pastöriseerimisel hävivad bakteri spoorid. Vale · Bakterid paljunevad pooldudes. Õige · Bakterid on kõik rakusisesed parasiidid. Vale · Viirused võivad elada sümbioosis loomaga. Vale · Viirused paljunevad pooldudes. Vale · Bakteritel puudub iseseisev ainevahetus. Vale · Bakterid on väiksemad kui viirused. Vale
Lombardi peale puu.Nüüdseks jäi alles vaid kuus. E.C. Brent oli aias lõunal ja mesilane teda tüütas, siis lõi ta mesilasele ja sai nõelata. Kahjuks oli ta alergiline ja suri äkiliselt. Siis saabus saarele inspektor Maine kes võtab endaga kaasa Sir T. Legge kes viiakse linna kohtu ette ja ta pannakse vangi. Järgmine läks kalale ja tuli torm ning ta jäi kadunuks tema nimi oli W.H.Blore. Järele jäi neid nüüdseks vaid kolm. Järgmine kes surma sai oli Dr. E.J. Amstrong kohtus metsas loomaga ja karu ründas teda. Järgi on jäänud vaid kaks kümmnsest. Eelvimmane ellujäänu kõrbes päikse käes kuna ei suutnud leida kodu teed. Ja viimane F. Narracott ei suutnud kõigele vastu panna ja murdus ning sooritas enesetappu. Sellega lõpes see raamat. Kuid mul on hea meel, et raamatul on järg on plaanis ka see läbi lugeda.
Kõik loomad on võrdsed Peter Singer 1) Antud teksti põhiväide: Loomade õiguste idee. 2) Loomade ja inimeste vahel on olulisi erinevusi ja need erinevused peavad tekitama mõningaid erinevusi ka õigustes, mis neil on. Võrdsuse printsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist, see nõuab võrdset arvestamist. Võrdsuse nõue ei sõltu intelligentsusest, füüsilisest jõust, moraalivõimeist või teistest sarnastest tõsiasjadest. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. Inimeste võrdsuse printsiip ei ole inimese tegeliku võrdsuse kirjeldus vaid see kuidas peaksime inimesi kohtlema. Mõningad filosoofid on aga üritanud ümber lükata väite, et loomadel ei ole õigusi. Arvates et õiguste omamiseks peab olend olema autonoomne või ühiskonna liige, austades teiste õigusi ja peab omama õiglustunnet. Õigluse printsiibi kohaselt peab kõiki olendeid arvesse võtma, kes tunnev...
Käsnad 8 klass 2007 1 · Käsnad on loomad, kes elavad vees taimedele, kividele, limuste kodadele jt. veealustele esemetele kinnitudes. · Eesti veekogudes elab järvekäsn ja vooluvetes jõekäsn. 2 · Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. · Käsnade keha meenutab karikat või silindrit. · Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. · Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. 3 4 · Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud, toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja poorid ehk avad.
Isiksus ja temperament Tarvo Haggi Kärt Kunu Margarita Bestuževa Isiksus on isikule omased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks(Vikipeedia, 2008). Isiksuseteooriad 1) Bioloogilised isiksusekäsitlused: inimene on sarnane loomaga, inimeste käitumist suunavad instinktid. 2) Psühhodünaamilised isiksusekäsitlused: inimese käitumist põhjustavad seesmised teadvustamata psüühilised jõud, alateadvuse oluline osa. (S.Freud, C.G.Jung) 3) Kognitiivsed isiksusekäsitlused: inimene käitub vastavalt sellele, kuidas ta maailma mõistab ja mõtestab, inimene kui mõtlev olend. (J.Piaget) 4) Käitumuslikud isiksusekäsitlused: inimese käitumine on õppimise tulemus,
Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn levinud peamiselt laialdaselt Euraasias. Kesk- ja Lääne-Euroopas tegu väga tavalise loomaga. Idapoole liikused muutub levik lünklikumaks, kuid levinud kuni Jaapanini. Euroopas puudub mõnedel Vahemere saartel, Iirimaal, Põhja-Soomes, Rootsi ja Norra mägisel alal.Kokku teada asustus 41 riigis.Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, keda leidub igal pool Eestis.Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Täiskasvanud kärnkonn on väga krobelise nahaga loom. Tavaliselt on harilikud kärnkonnad pruunikad,
KÄSNAD Koostajad:Vaiko Vaher,Mark- Andre Perve,Karel Hinno,Siim Vorobjev Juhendaja:Maarja Männiste Ehitus Ø Käsnad on veekogu põhjale kinnituvalt elavad,tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Ø Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Ø Käsnade läbimõõt on mõni mm,suurimad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. Eluviis Ø Erinevalt enamikust loomadest on nad liikumatud.Nende elu möödub Kinnitatult substraadile. Ø Käsnad elavad vees. Elupaik Ø Käsnad elavad peamiselt soojades meredes.Magevetes on liike vähe. Ø Käsnad elavad vees taimedele,kividele,limuste kodadele ja teiste veealustele kehadele kinnitunult. Ø
nahkesemete töötlemisel. Neid kasutatakse ka mingil määral tehnikas. Troopilised käsnad Elupaigad: Käsnad elavad vees taimedele, kividele, limuste kodadele ja teistele veealustele kehadele kinnitunult. Enamik käsnade liike elavad soojaveelistes meredes. Eesti seisuveekogudest võib leida järvekäsnasid ja vooluvetes jõekäsnasid. Ehitus: Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Käsnasid keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnadel on sarv-, lubi- või räninõelkestast toes. Käsna keha toestavad seest tugirakud. Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning heiteava kaudu liigub vesi taas välja.
Ehitus Käsnad on kõige lihtsama kehaehitusega hulkraksed loomad, kelle keha pole eristunud kudedeks. Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Käsnade keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud, toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid. Käsnade välimisel kihil on kattefunktsioon.
TÄHNIKHIRV Tähnikhirv on võõr Tunnused. Suvel on selja mõlemal küljel valged tähniread ning loom on ise kastanipruun. Talvel on isased hallid või mustjad ning emased helepruunid või hallid ja täpid on mõlemal loomal ebaselged või puuduvad üldse. Sarved on kuni 8 haruga kummalgi sarvel üks ettepoole ulatuv haru. Elupaik. Eelistab niiskeid tiheda alustaimestikuga leht- või segametsasid, mille läheduses on põlde. Võib liikuda ka okaspuunoorendikes. Eluviis. Enamjaolt hämarikuloom, kes liigub nii hommikul kui ka õhtul. Varem oli ta aktiivne ööpäev läbi, kuid inimtegevuse tõttu liigub rohkem hämarikus. Pullide liikumispiirkond võib ulatuda kuni 12 hektarini. Emanjaolt kipuvad elama karjades, mis on külmal ajal ja toidu nappusel suuremad ning muul ajal väiksemad. Isasloomad on domineerivad. Segamini võib ajada. Kui teda kellegil näha õnnestub siis vaevalt teda segamini mõne teise loomaga ajada saab...
sellest tuleb vaikida." Kuid kas mitte kunst ei laga sealt, kus lõpevad sõnad? Kiviaja inimesed ei saanud end väljendada sõnadega, kuna neil polnud kujunenud meile omast kõnevõimet. Ometi näitavad koopamaalingud, et neil oli, mida kunsti läbi üksteisele edasi anda. Tolleaegsed inimesed uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil ,,päris" loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige hämaramatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla kaunistuselementideks. Ürgne kunst kandis endas suuresti maagilist tähendust. Ajapikku õppisid inimesed kunsti kaudu väljendama oma uskumusi, tõekspidamisi ja suhtumist maailma. Keskajal oli Euroopas kunsti ja kultuuri kandjaks eeskätt usk. Lihtrahvale
" ,,Oletan." ,,Peaks proovima" ,,Ise just ütlesid, et oled mitu korda proovinud." ,,Ma tegin nalja." ,,Milleks?" ,,Naljakas oli." ,,Kas hauas oli kah naljakas?" ,,Kust mina tean. Ma pole seal ju olnud." ,,Äsja just ütlesid, et olid." ,,Seletasin ju, et tegin nalja." ,,Kas siis niisuguste asjadega tehakse nalja?" ,,Niisuguste asjadega just tehaksegi..." ,,Kiirustav kahetsus" · Kui vaatad kauget tähte, pea meeles, et ka tema vaatab sind. · Räägi loomaga nagu inimesega, aga kavalda vähem. · Ainus, mis aitab surma vastu, on elamine. · Ära süüdista juhust, vaid ennast, et sa talle ette jäid. · Eriti ei saa leppida asjadega, mis sinust ei olene. · Ära sõltu sellest, mis sinust ei sõltu. · Kes ennast lohakalt petab, on langenud inimene. · Ka inimese sisemine põlemine võib saastada keskkonda. · Eneseanalüüs on levinumaid eneseimetluse vorme. · Valitse ennast, kuid mitte teiste abiga.
Muinasaeg. Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13 saj alguses p.Kr. nimetatakse muinasajaks. Uurivad arheoloogid ( väikesed kühvlid ja pintslid). Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Zooloogid määravad, mis liiki loomaga on tegemist vms. Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel leitud müntidega. Etnoloogia e. rahvateadus. Rahvaluules esineb palju vanu pärimusi. Kirjalik allikas muinasajast- Henriku Liivimaa kroonika. Muinasaeg jaguneb: kivi-, pronksi-, ja rauaaega, need oma korda veel alaperioodideks. Kiviaeg: paleoliitikum , mesoliitikum, neoliitikum. Kunda kultuur.(mesoliitikum) 9 aasta tuhande algus või 7500 e
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks
See on omamoodi väga taunitav, sest riik peaks andma oma panuse loomade abistamiseks. Teiseks: Loomadega kaasnevad kulutused. Mitte ainult materjaalne kulu, vaid ka ajaline kulu. Looma pidamine ei ole ainult lust. Loomad tahavad ka süüa, hoolt ja armastust. Samuti vajavad noored loomad nt. Kutsikad, mänguasju. Nad vajavad tähelapanu ja,et nendega keegi mängiks. Samuti peab koeri väikesest peale treenima, muidu hakkavad nad pahandusi tegema. Kui loomaga ei tegele, siis hakkavad nad tähelepanu nõudma. Hakkavad lõhkuma ja laamendama. Häirivad nii sinu kui ka naabrite elu. Oma lemmikuid ei tohi ära unustada. Nende, puurid, akvaariumd või siis asemed tuleb korras hoida ja kindel olla,et loomadel on hea elu. Kolmandaks: Kui on palju lemmikuid ja neid aina tuleb juurde, on ka oht, et loomad ei saa omavahel läbi. Tekib võimuvõitlus. Loomad hakkavad kaklema ja võivad vigastada nii omanikku kui ka endid.
Pane haava peale steriilne side Võimalusel aseta haavale külmakompress (geelikott) (ahendab veresooni, takistab kiiret infektsiooni levikut) Taga vigasaanud kehaosale rahu ja liikumatu asend, et mitte haava hullemaks teha. Valu vastu võib võtta näiteks Paracetamoli või Ibuprofeni Mine traumapunkti, vajadusel teha kaitsesüst ja õmmelda haav (paranemine parem)! Esmaabi järgselt Loomahammustuse korral tee kindlaks, millise loomaga on tegu ja kas loomal on väliseid haigustunnuseid: loom kannatab janu all, suust tuleb vahtu; ta on agressiivne, arg ja tige üheaegselt, sööb kodus ebanormaalselt, 3-5 päeva raevusteb, ulub, lõpuks halvatus ja surm. Varases staadiumis haiget looma on raske tervest eristada. Tee kindlaks, kes on looma omanik ja küsi näha vaktsineerimistunnistust. Inimesel on marutaudi tunnused peaaegu samad nagu loomadel, puudub söögiisu. (Tallinna Tehnikaülikool, Loomahammustus)
Elu nagu seapesas? (sissejuhatus) Metssea kohta on levinud palju eksiarvamusi. Temast kõneldakse rahva hulgas kui räpasest ja kommeteta loomast. Paljud näevad temas vaid rumalat põllusonkijat. Vahel kasutatakse vaest looma lausa sõimusõnana. Käesolev näitus tutvustab elu seapesas nõnda, nagu see tegelikult on. Lähemalt vaadates näitab nii mõnigi sea tegu, et tegemist on targa, puhtust armastava ja lausa eeskujuliku loomaga. Siiski ei jää mõnikord ka seatemp tegemata. Kult täiskasvanud isane metssiga Emis täiskasvanud emane metssiga Kesik ühe- kuni kaheaastane noorloom Põrsas kuni üheaastane siga Poegimispesa (metssea pesa on kangainstallatsioon kuhu lapsed saavad sisse pugeda) Metssiga on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui suurim imetaja, kes poegimiseks pesa ehitab. Tiine emis tassib kokku pisikesi oksaraage, pilliroogu ja muud alustaimestikus leiduvat ning sätib need ükshaaval seest õõnsaks kuhilaks. Poegimispa...
Üleminekuriitus: inimene liigub ühest sotsiaalsest seisundist teise Tootem: loom, kellest usutakse olevat põlvnenud Riitus: usuline toiming müüdi elustamiseks Müüt: tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused Selgita Totemismi erivormid: •Grupitoteism - mingi grupp tajub, et mingi loom vms on nende esivanem(?) •Individuaalne toteism - inimene tajub seotust just mingi ühe kindla loomaga ja kui loom sureb, siis võib tihti surra ka omanik. •Soototeism - meestel ja naistel on erinev tootem(mis ei pruugi alati olla elus asi) •TABU - negatiivne toteism, ei või mingit sõna või asja öelda, või ei või mingit looma ntx süüa(lehma) •Positiive toteism - tootemloom on peamine toiduallikas •Hiis - mingi püha koht, kus tehti pühasid asju •Toonela - surnute linn umbes ja must toonekurg on sõnumitooja
Enamasti põevad peanaha seenhaigust lapsed enne murdeiga. See on haigus, mis kuidagi ise üle ei lähe, pigem läheb hullemaks, koldeid tuleb juurde. Eelkõige kandub nakkus edasi lemmikloomadelt, kuid on ka võimalik, et nakkus levib ühelt lapselt teisele kas vahetu kontakti või saastunud esemete kaudu (näiteks kamm, müts, padi vms). Sagedamini tekivad haiguskolded avatud kehaosadele, näiteks näole, kaelale ja käsivartele, ning tavaliselt just sinna kohta, mis on loomaga otseselt kokku puutunud. Harvematel juhtudel haigestub ka juustega peanahk, kus tekib üks või mitu murdunud juustega haiguskollet. Peaseene ravi kestab keskmiselt kuus kuni kaheksa nädalat, mil laps neelab tablette. Peale kõigi nende punktide on veel see haigus ka nakkav. Kiirikseentõbi ehk aktinomükoos Kiirikseentõbi ehk aktinomükoos on inimestel ja loomadel esinev krooniline haigus, mida põhjustab kiirikseen ja iseloomustab mädakollete tekkimine
Kuidas peaks tegutsema, et tegevus oleks kooskõlas seadusega? Enne laskmist tuleb olla kindel, et inimest pole jahitava looma lähedal ning sihitakse ainult looma. Tõsielu juhtum Saaremaa hirvelaskmise juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakond alustas Saaremaal jaanuari lõpus aset leidnud hirvelehma ebaseadusliku laskmise uurimiseks kriminaalmenetluse. Kuna spetsialisti poolt tehtud ülevaatus näitas, et tegemist oli tiine loomaga, mille puhul hinnatakse keskkonnakahju suuruseks 36000 krooni, kuulub juhtum kriminaalkorras menetlemisele. Hirvelehm lasti 28. jaanuaril Leisi vallas Metsaküla jahiseltsi maadel toimunud ühisjahi käigus. Kasutatud materjalid https://www.riigiteataja.ee/akt/12766181 http://www.kki.ee/est/index.php?part=news&id=313&PHPSESSID=ce152f2e4d575b13b649c34 Tänan kuulamast!
Kreeta sõnn oli vanakreeka mütoloogias imekaunis pull, kelle Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele ja kelle äratoomine oli Heraklese seitsmes vägitöö.Poseidon kinkis pulli Minosele, et see tolle jumalatele ohverdaks. Ent Minose naisele Pasiphaele hakkas loom meeldima ja ta rääkis mehele augu pähe, et see pulli tõuparanduseks alles jätaks.Poseidoni kättemaks oli hirmus: et Pasiphae pulli armastas ja selles tõuparandajat nägi, siis pani ta naise pulli armuma, nii et see loomaga suguühtesse astus ning tõi ilmale inimese keha ja härja peaga inimsööja koletise Minotaurose. Lisaks saatis Poseidon pullile hulluse, nii et see rändas mööda saart ja külvas kõikjal hävingut.Herakles viskas loomale lasso kaela ja kui loom merre jooksis, hüppas talle selga. Ta laskis härjal ujuda Argolída lahte ja ratsutas temal sealt Tirynsisse Eurystheuse juurde.Eurystheus tahtis ohverdada sõnni Herale, kes aga Heraklest ei
ÜRGAEG Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Tõetruud ja loomulikud teosed. Piisonid, põdrad, harvem inimkujud. MESOLIITIKUM Lihtsustatud, skemaatiline. NEOLIITIKUM Kiviarhitektuur...
niivõrd kängu jäänud asurkonnaga kui looduslikest tingimustest põhjustatud mõjutustega. Looma vanuse saab paika panna alalõualuus asuvaid hambaid uurides. Lõualuid ei valgendata, sest valgendatud hammastel osutub vanuse määramine peaaegu et võimatuks. Vanuse määramisel on olulise tähtsusega tagumine esipurihammas, mis talledel on kolmeosaline, aga täiskasvanud loomadel kaheosaline. Kui alalõualuu ühes pooles on kuus purihammast, siis on tegemist täiskasvanud loomaga.1 1 K. Roht, Metskitsetalledest, sokkudest ja üldse metskitsejahist. Eesti Jahimees 2008, nr 6, lk 955-958. 7 3. Kiskjad Eesti metsades esineb mitmeid kiskjaid, nt. karu, ilves, hunt. Pruunkaru on Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi, kaal 90 - 340 kg. Arvukus 500 isendit. Ilves on Eestis ainus paikselt looduses elav kaslane
Aafrika kultuuris on alati inimese välimusele rõhku pandud, mistõttu mängivad juveelid olulist rolli isiklike aksessuaaridena. Maskid on üksikasjalikult välja töötatud ning hoolega viimistletud ja Aafrika kultuuris väga olulisel kohal. Maske kasutatakse tseremooniates esivanemate, vaimude, mütoloogiliste olendite ja ka viljakusjumalate kujutlemisel. Aafrika traditsioonilises kunstis ja käsitöös esineb arvukalt püsimotiive, näiteks paare (naine lapsega, mees relva või loomaga, kõrvalise isiku või võõraga). Paarid võivad esindada esivanemaid, ühiskonna loojaid, abielus olevaid paare või kaksikuid. Paaride teema esindab aga harva mehe ja naise vahelist intiimsust. Ema lapsega või lastega väljendab intensiivset emaduse olulisust aafriklastele, emakest Maad ning inimesi kui tema lapsi. Mees relva või loomaga sümboliseerib au ning võimu. Võõras võib olla mõnest muust hõimust või mõnest muust riigist ning teda võidakse kujutada moonutatult
põllumajanduse poliitiline suurreform käesoleval sajandil riiklike ja kollektiivsete suurmajandite jaotamineväiksemateks eraettevõteteks. 2000. aasta alguseks oli umbes 300 reformieelse suurmajandi asemele tekkinud 680põllu-majanduslikku ühistut või aktsiaseltsi ning 51 081 talu. Talu keskmiseks suuruseks oli vaid 20,8 hektarit. Väiketalud ei suuda aga põllumajandus-tootmise arengusse olulist panust anda. 1998. aastal andsid 56% piimatoodangust 100600 loomaga ettevõtted ja 47% teraviljatoodangust ettevõtted, millel oli enam kui 100 ha maad. Aastal 2009 on Euroopa Liidu riikidega võrreldes Eesti üsna põllumajanduskeskne maa. Meil tuleb ühe elaniku kohta 0,7 ha põllumaad, seega rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Seitse protsenti Eesti elanik-konnast tegeleb põllunduse ja karjakasvatusega, Euroopa Liidus keskmiselt viis protsenti. KHOLOOSIDE KADUMINE: Vene ajal oli kõigil tööd, nii maal kui linnas. Polnud sellist
Kordamine 7. Klassile 2 1. Mille poolest loomad erinevad teistest organismirühmadest? Nad kasvavad, liiguvad, mõtlevad, saavad järglasi. 2. Võrdle selgroogseid ja selgrootuid! Roolised- on selgroog, arenenud lihased, luud on sees pool, luud kasvavad koos loomaga. Rootud- pole selgroogu, vähem arenenud lihased, luud on rohkem väljas pool, luud ei kasva koos olendiga. 3. Nimeta selgroogsete klassid! Millisesse klassi kulub kõige rohkem liike? Roomajad, kahepaiksed, linnud, imetajad, roomajad, KALAD. 4. Nimeta selgrootute hõimkonnad! Ämblikud, putukad, vähid, limused, käsnad, ainuõõsed. 5. Milleks on vaja meeli? Tajubad ümbritsevat maailma. 6. Nimeta inimese meeled ja meeleelundid!
antibeebipillid hoiavad ära soovimatu raseduse. Seksuaalhälbed - transvetism, transseksuaal, sadomasohism, sodoomia. Transvestim - inimene kes soovib muuta oma väliseid sootunnuseid jäädavalt või elab vastassoo rollis . Transseksuaal inimene, kelle sooidentiteet on erinev tema bioloogilisest soost. Sadomasohhism see on sadistlik või masohhistlik suhe. Naudingut saadakse kellegi piinamisest või enda piinata laskmisest. Sodoomia - inimese suguühe loomaga. 4 Seksuaalne kuritarvitamine - vägistamine, pedofiilia, pederastia ja intest. Vägistamine inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Pedofiilia - seksuaalne kiindumus lastesse, puberteediealistesse või endast tunduvalt noorematesse isikutesse.. Pederastia mehe ja poisi vaheline seksuaalsuhe.
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi snal kunast on mitu thendust. Kultuur-laiemas mttes thendab inimtegevust(mtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga nide. Kunsti erinevaid thendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-vlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tnapev on) Niteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate tpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipra ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmrk? Enesevljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede vljendaja. Visuaalste...
naudinguga. Lastes lapsel uurida erinevaid allikaid, saavad nad teada millised eripärad on loomadel. Isegi kui lapse lemmikloomaks on hobune ja teil ei ole võimalik endale koju hobust võtta, julgustage last ikkagi hobuste kohta uurima, kogutud info õpetab lastele loomade eripärasid ja nad saavad kergemini aru milliseid tingimusi loomad eluks vajavad. Viimase punktina tõi Dickstein (2007) välja lemmikloomad kui hinge ravijad. Tihti areneb lastel tugev emotsionaalne side loomaga ning lapsed usaldavad loomi paremini kui inimesi. Sellest tulenevalt võivad lapsed hakata järk-järgult ka usaldama inimesi, kuna loomadega suheldes on nad saanud kätte turvatunde mis kandub üle ka inimestega suhtlemisse. Veel on leitud, et loomade mõju lastele ei ole ainult psühholoogiline. Mitmes artiklis on eksperdid väitnud, et lapsed kes kasvad üles koos lemmikloomadega on vähem tõenäolisemalt
(b) ärevus peab olema piiritletud kindla objekti või situatsiooniga; (c) foobset situatsiooni välditakse niipalju kui võimalik. Sõltumata foobia algpõhjusest, näib hirm olevat seotud rea ebaõigete negatiivsete uskumustega, mis on omavahel seotud. Need on: Veendumused, mis puudutavad looma ennast ja kahju, mida ta võib inimesele tekitada, kas ründamise või haiguste ja mustuse levitamisega. Veendumused tagajärgedest, mida loomaga kokkupuutumine kaasa toob, nagu see, et inimene võib kaotada füüsilise või vaimse kontrolli enda üle, muutuda abituks, sattuda paanikasse või minestada.. Veendumus, et loomaga kokku puutudes satub ta lõksu ega ole võimeline põgenema kas siis oma füüsilise võimetuse või abituse või tegutsemisvõimetuse tõttu. Kuidas vältida hirmude tekkimist ja kuidas saada üle juba tekkinud hirmust? Ükski hirm ei ole ületamatu. Psühhoterapeudid väidavad, et igasugused foobiad alluvad
Samuti kasutatakse vastavate zooloogia harude kokkuvõtlikku nimetust "selgrootute zooloogia", näiteks kursuse nimetusena ülikoolides. Mõiste 'selgrootud' võttis aastal 1801 esimest korda kasutusele Jean Bapdiste de Lamarck. Meririst on selgrootu loom. Siil Selgroogne loom Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka
Pindala : 587 041 km2 Rahvaarv : 18 606 000 Pealinn : Antananarivo Peamised keeled : Malagassi Valdavad religioonid : Hõimuusundid , roomakatoliiklus , madagaskari protsentantlus Rahaühik : Madagaskari ariary Ekspordiartiklid : kohv , vanill , krevetid , puuvill , nelk jne. Valitsus : vabariik ; piiratud demokraatia Miks just reisida Madagaskarile ? Madagaskari saar, mis on üle kümne korra suurem kui Eesti, kubiseb haruldastest olenditest. Kui tutvud Madagaskaril järjekordse taime või loomaga, võid olla juba ette enam-vähem kindel, et mujal seda ei leidu. Madagaskar on imeline paik puhkamiseks , abiellumiseks või muudeks põhjusteks . Madagaskaril leiad endale põhjuse miks jälle ja uuesti reisida tagasi madagaskarile. Madagaskari asend on niivõrd rikkalik paik , et sinna tasub reisida. Miks Mina soovitan Teistel reisida Madagaskarile? Kuna tegemist on juba maailmas 4 suurima saarega. Üks ilusaim paik maailmas Põnevad vaatamisväärsused Ilus loodus
karjääris, ehitusplatsil); - kukkuva eseme või varingu alla jäämisel 3 juhtumit (tõstukit remontides, kaevetöödel, palkide laadimisel); - mehaaniline lämbus 2 juhtumit (tsemendi- ja killustikupunkris); - rünnak looma poolt 1 juhtumit. Ülalnimetatud surmaga lõppenud tööõnnetuste kohta alustas politsei kriminaalmenetluse, v.a loomaga kokkupuutumise juhul. 21-st surmaga lõppenud tööõnnetusest toimusid 4 välismaal, neist 2 riigikaitse sektoris. Tegevusalade lõikes on Eestis enim tööõnnetusi ehituse valdkonnas (422). Töötleva tööstuse harudest metalli- ning puidutööstuses ning lisaks jae- ja hulgikaubanduses, kus toimus 369 tööõnnetust. 100 000 töötaja kohta registreeriti enim õnnetusi töötleva tööstuse harudest puidu- (1831),
hauasambad, piirikivid või religioosse austuse objektid. Nn skulptuuri eelkäija kui tarvitus. Paljudes algelistes kivi-pühamutes ei kujuta Jumalat mitte üksik kivi, vaid terve hulk tahumata kive, mis moodustavad erinevaid kujundeid. Näit. Bretagne geomeetrilised kivid, Stonehenge · Loomapildid nende ajalugu ulatub kuni jääajani so 60 000 10 000 ekr. avastati 19 sai lõpul Prantsusmaalt ja Hispaaniast koobaste seintelt. Paljud müüdid on seotud tähtsa loomaga kes tuleb ohverdada et tagada viljakust või isegi loomisakti. Näit härja ohverdamine Pärsia päikesejumala poolt MIhtra, kellest kasvas välja maailm kõigi oma rikkuste ha viljakusega. Babüloonias paigutati jumalad taevasse sodiaalmärkidena. Hindude hea õnne jumalal Ganesal oli inimese keha ja elevandi pea. Hindudel on kõrgem koht elevandil ja lõvil kui inimesel. Ka kreekas kõigi jumalate isa Zeus ilmub ihaldatud tütarlapse juurde luige, härja või kotkana
(päev, kuu, aasta) 10 juuni 1987 KELLAAEG 8.40 TÄISTUNDE TÖÖAJA ALGUSEST 0 TÖÖÕNNETUSE RASKUSASTE KERGE RASKE SURM TÖÖVÕIMETUS MÄÄRATUD VIGASTUSE LIIK: Raske trauma VIGASTATUD KEHAOSA: Parem häbemeluu, pea. NAHKA LÄBISTAV KOKKUPUUDE NAKKUSOHTLIKU ESEME, INIMESE VÕI LOOMAGA. SAANUD ENNETAVAT RAVI 4. TÖÖÕNNETUSE ASJAOLUDE KIRJELDUS (Kirjelda töötamiskohta, tööprotsessi, kasutatud töövahendit, töötaja tegevust tööõnnetuse hetkel, vigastuse vahetut tekitajat jms.) Ergo-mehaanika osakonna juhataja E. Vainlo korraldusel pidi 10. juunil 1987. a. M. Joel remontima kombinaadi metallväravat. Talle ülesanne lahti keerata 2 polti, mis kinnitasid metallvärava hinge sarniiri väravapostile. Metallvärav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
