Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"elustikku" - 177 õppematerjali

elustikku on planeedil Maa nii maismaal, vees kui ka õhus.
thumbnail
13
doc

Eesti siseveekogude seisund

2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 4 Väikejärved............................................................................................................................................ 5 Kujunemine...

Keskkonnakeemia
43 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Olümpiaad 2007/2008

Sageli on see inimese jaoks jõe või oja kui ökosüsteemi kõige olulisem elusolendite rühm, nii majanduslikust kasust kui ka puhkeväärtusest lähtudes. Ökosüsteem on habras ja ei tohi seda rikkuda mitte ühegi ette käändega. Kui muuta sealset elustikku võib mõni lüli toiduahelast hävida ja terve toiduahel välja surra. 3) Vee-energia ulatusliku tootmise kahjuks Eestis räägib veenvalt ka tõsiasi, et nüüdisaja elektritarbimise mahu puhul on meie vooluvete hüdroenergeetiline potentsiaal kaduvväike, vaid 1­2% Eesti elektrijaamade koguvõimsusest. Pole mõtet teha suuri investeeringuid hüdroenergiasse kui see ennast ära ei tasu. Kui tootmise võimsus on niivõrd väike ja see ohustab veekogude elustikku ei tasu raha...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Põld kui elukooslus

PÕLD KUI ELUKOOSLUS Sissejuhatus Eesti rahvas on läbi ajaloo väärtustanud põllumajandust kui elulaadi, mis on aidanud säilitada ja kaitsta meie ajaloolist ja kultuuriloolist pärandit. Traditsioonilise talukultuuri üheks osaks on liigirikkad pool-looduslikud kooslused, mis on kujunenud ja säilinud just säästliku maakasutuse tulemusel. Põllumehe töö on eelduseks paljude looduslike liikide säilimisele, kes kasutavad põllumajandusmaastikke toitumis- või pesitsuspaigana. Põllumajandusmaastikul on palju detaile, mis elustavad maastikku ja mitmekesistavad loodust. Rohumaad, põllud ja põldude vahelised loodusliku taimkattega servaalad moodustavad terviku. Paljud liigid kasutavad põldude vahelisi ribasid puhke- ja peidupaikadena ning põldusid toidu hankimiseks. Eri koosluste (mets ja põld, veekogu ja põld) vahelised servaalad suurendavad liigilist mitmekesisust veelgi. Kõik loodusliku taimkattega ribad on samal ajal ka nn...

Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Inimene ja tema hävitav tegevus

Happevihmad Happevihmasi põhjustavad happelised oksiidid ( väävel- ja lämmastikoksiidid), mis paiskuvad õhku fossiilsete kütuste põlemisel. Ka autotrantsport suurendab happeliste oksiidide hulka atmosfääris. Happevihmade mõju avaldub ökosüsteemidele ja keskkonnale mitmel erineval moel. · Happevihmad mõjutavad otseselt veelkeskkonna elustikku . Paljud varem kalarikastena tuntud järved on muutunud elutuks. · Mõju muldadele ja taimkattele. Happelisuse tõus võib põhjustada keemiliste elementide väljapesemist muldadest, viies nende viljakuse langusele või mõnede toksiliste elementide konsentratsiooni tõusule.Happevihmad hävitavad mulla elustikku. Olulist kahju teevad happevihmad metsadele. Põhjustavad metsade bioproduktsiooni langust või isegi metsade hävimist....

Bioloogia
133 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vetikad

Veekogu pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust, kasvavad rohevetikad, sügavamal punavetikad ja veel halvemates valgustingimustes pruunvetikad. Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk fütoplanktoni või kinnituda veekogu põhja ja kuuludes bentose elustikku või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada [[muld|]]a pindmistel kihtidel, puutüvedel ja kividel. Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel. Sümbioos Paljud üherakulised vetikad elavad sümbioosis teiste organismidega. Näiteks samblikud võivad koosneda seentest ja rohevetikatest....

Loodusõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Läänemere Keskonna probleemis

Roosna-Alliku Põhikool LÄÄNEMERE KESKKONNAPROBLEEMID referaat Koostas: Liis Reinaru Juhendaja: Anne-Mai Jürisoo Roosna-Alliku 2006. aasta Sisukord Nafta Reostus ....................................................................................................................................................4 Läänemere kaitse .....................................................................................................................................................5 2 Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja töö...

Geograafia
52 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Raba - referaat

b Tallinn 2008 Sisukord RABA............................................................................................................................................. 1 SISUKORD......................................................................................................................................... 2 ÜLDISELOOMUSTUS.......................................................................................................................... 2 ABIOOTILISED TEGURID.................................................................................................................. 3 BIOOTILISED TEGURID RABADES...

Bioloogia
180 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kordamisküsimuste vastused

Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ­ ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja ­hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 ­ Ahvenamaa, 1569 ­ Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 ­ Drachenfelseni kalju Saksama...

Ökoloogia
313 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Looduseetika

poolt, prügi hulga kasv maailmas, radioaktiivne aatomi energia ja tuuma relvad, energia ja loodus ressursside raiskamine Eesti loodus on meie kõigi, kogu rahva ühisvara, millest on õigus osa saada igaühel. See asetab igaühele, kes loodusega kokku puutub, nii matkajale, puhkajale kui maaomanikule ja maavaldajale kohustuse hoida loodust inimväärse, puhta ja kaunina. Põhjamaiselt hapra looduse koormustaluvus pole suur, seepärast tuleb kaitsta tema häirimatust ja elustikku . Nii säilib ta ka meie järglastele. Eestis on kõikjal, loodus- ja kultuurmaastikul, sõltumata maa omandivormist, lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Eramaal võib liikuda päikesetõusust kuni loojanguni, kui sellega ei tekitata kahju maaomanikule või muule maavaldajale. Kui eramaa on tarastatud või liikumist keelava tähistusega, siis on selle läbimiseks vajalik omaniku luba. Piirdeks ei loeta ainult karjamaa...

Eetika
40 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Pärandkoosluste eksamiks

Deflatsioon (tuulekanne) on olnud üks alvareid kujundav tegur. 4.Avab elupaiku ruderaalsetele liikidele (r-strateegia!) 5.Taimevabad laigud on olulised paljudele mardika-, kile- ja sihktiivaliste, liblikaliste jt. Putukate liikidele 6.Lombid on kudepaigaks kahepaiksetele NB Oluline on tähele panna, kuidas erinevad tegurid koosmõjus avalduvad! 1.valgus+tuul=kuivus 2.niitmine ja heina ära viimine vähendab viljakust 3.üleujutused mõjutavad mulla elustikku , mis on toiduks lindudele jt. loomadele 4.karjatamine ja tuli võivad suurendada erosiooniohtu 5.niitmise ajastus on kriitiline ent erinev taimestiku ja loomastiku seisukohast 6.ala suurusest ja homogeensusest tulenevad efektid Rohumaatüübid 3-liigirikkuse kujunemine Kaks vaadet kooslusele · Individualistlik - gleasonlik (H. Gleasoni järgi) - kooslus on lihtsalt liikide kogum. Liikide kooseksisteerimine tuleneb nende sarnastest elupaiganõudlustest...

Pärandkooslused
148 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Konspekt

Narva jõe valgala on 56 200 km2 (Eesti territooriumil 17 190 km2); Emajõgi 9 740 km2 Voolukiiruse ja põhja koostise vaheline seos - > 1 m/s kivine; 0,5-1 m/s kivine-kruusane; 0,25- 0,5 m/s kruusane-liivane; 0,1-0,25 m/s peenliivane; < 0,1 m/s mudane või savine Milliseed füüsikalised tegurid mõjutavad vooluvete elustikku ? vee ühesuunaline liikumine, veetaseme muutumine, põhja iseloom, valgustingimused, temperatuuri reziim Millised bioloogilised tegurid mõjutavad vooluvete elustikku? koosluste koosseis ja ajalugu organismide omavahelised suhted (toitumissuhted) Fütoplanktoni jaotus jõelõikudel ­ 1.Seisuveekogudest kuni 1 km allpool asuvad jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi ja arvukuse tase ning taksonite arv on keskmine või kõrge. Biomassi...

Eesti sisevete ökoloogia
70 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Karula rahvuspark

Karula Rahvuspark Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis, täpsemalt Valga- ja Võrumaa piiril, Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu valla maadel. See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Selle suurus on 11097ha, olles pindalalt väikseim rahvuspark Eestis. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp ­ hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Vaade Peräjärve tornist. Maastikuline liigestus Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude ku...

Loodusõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Nord Streami gaasijuhe

Eestit ümbritsevad merealad on osa meie rahvuslikust rikkusest. Nii nagu mitmete muude hüvede puhul, oskame sageli nende tegelikku väärtust hinnata alles siis, kui hakkame neist ilma jääma, ja peale meie ei tule neid keegi kaitsma. Seetõttu mõjutab meie elu, olgu kalavarusid, mürkide sisaldust kalades, lindude ja hüljeste tervist, randade puhtust või madalmere elustikku tervikuna, iga suurem ettevõtmine selles lahes. Toruehitajad pole lõhkekehi kokku korjanud, vaid kavatsevad neid kohapeal lõhata. See võib kaasa tuua ahelreaktsiooni. Toru läbib just uputamiskohti ning nende kohta täpseid andmeid pole. Kui iga lõhkekeha plahvatab oma pooletonnise jõuga, pole sest suurt lugu. Põhiline mure on, et meres on 350 000 tonni kõige mürgisemaid kemikaale. Need hävitaks lahti pääsedes suure osa Läänemere elust. Aruandes arutatakse vähetähtsaid asju ja...

Majandus
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

5)Jõudnud tuumani,annavad nad sellele ära osa oma rauda,kuumenevad, muutuvad kergemaks, kogunevad tuuma pinna kõrgendikele,et taas ülespoole liikuda. 5)Välistuum(vedel)ja sisetuum(tahke) Kivimite ringe-protsess looduses,kus kivimid muutuvad ühest liigist teise Kivimid jagunevad tekke järgi: 1)settekivimid-mere põhjas,palju fossiile e kivistisi(kui meres palju elustikku ,siis palju fossiile) 2)tardkivimid-laava ja magma tardumisel: *süvakivimid-maa sees sügaval-graniit *purskekivimid-maa peal,laava tardumisel-basalt 3)moondekivimid-maa sees,kõrge temp ja suure rõhu tingimustes.Moonduda võivad nii sette kui ka tardkivimid. Nt lubjakivimarmor, graniitgneiss (tardkivimmurenebsettekivim JA settekivimsatub maa sissemoondekivim) LAAMTEKTOONIKA .... teooria, mis selgitab laamade olemust ja nende liikumist Tektoonika-liikumine...

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem.

Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem, Rahvuspargid; Globaalprobleemid ja konventsioonid. Ühe liigi esindajad koos moodustavad populatsiooni.Seega on populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal, samas elupaigas. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas.Kõik niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioone nimetatakse selle niidu taimekoosluseks.Ökosüsteem on looduse elus-ja eluta osa hõlmav iserguleeruv tervik.Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus.Organismide pideva suremise, aga ka pideva juurdekasvu tulemusena püsib nende hulk koosluses teatud piirides. Tekib organismide arvukuse ja vastastikuste suhete looduslik tasakaal. Elusolendite arv ja liigline koosseis on tihedalt seotud eluta loodusega,sõltudes temperatuurist, valgusest jms.Ükski taim...

Bioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 ­ 0,3 mikromeetri suurused....

Bioloogia
137 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ökoloogilised globaalprobleemid

Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud...

Keskkonnaökoloogia
172 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Loeng Eesti vooluveekogud

2000 20 1000 10 0 0 <10 10-25 26-50 51-100 101-200 pikkusvahemik km ·Jõgede ökosüsteemide üheks peamiseks kujundajaks on jõe pikkus. Mida pikem see on, seda omapärasem süsteem tekib, seda rohkem on autohtoonset (samas jões arenenud) elustikku . · Eesti jõgede sängi keskmine laius alamjooksul on 15-40 m. Suurima laiusega on Pärnu jõgi (100 m), Emajõgi (valdavalt 50-80, kohati 145 m) ja Narva jõgi (250-350 m, kohati 900 m). · Madalveeperioodil on enamike jõgede sügavus hauakohtades vaid 2-3 m. Eesti sügavaimad jõed on Narva (16 m), Emajõe sügavus on alamjooksul 11 m. ·Jõesängid on Põhja-Eesti jõgedel püsivad, kuid Kagu-Eesti jõgedel muutuvad. Inimene on muutnud Eesti jõgesid neid paisutades ja õgvendades...

Hüdroloogia
30 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hüdrosfäär - KONSPEKT

- suurim osa koostisest on kloriidid ­ NaCl, KCl, MgCl2 jne - keskmine soolsus on 35 ( 1l vees 35g soola ) - soolsus on eri piirkondades väga erinev - ekvaatoril on soolsus madalam, sest sajab nii palju (vihmavesi on mage) - lähistroopikas on kõige soolasem vesi, sest aurumine on nii suur - parasvöötmes ja aktrikas on soolsus väiksem, sest palju on jõgesid ja liustike sulavett - sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub (2km sügavusel on igal pool 35) - soolsus mõjutab elustikku , nt liikide arvu (suurim 35-40 juures, väikseim 5-15 juures) - merevees on fütoplankton, mis on otsene v kaudne energiaallikas kõigile mereorganismidele (selle teke sõltub soojustingimustest, taimetoitainete olemasolust) - kus on palju planktonit, on palju kalu! - maailmameres toodetava orgaanilise aine hulk erineb eriti räigelt: - Põhja-Atlandils on kõrge produktiivsus, sest jõgede sissevool on suur, soojad hoovused tulevad sinna...

Geograafia
308 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vee kasutamine ja kaitse

Kõige enam on ohustatud ranniku - , mere piirkonnad. Meri kannab reostuse randa. Kuna reostus on peamiselt pindmistes kintides , randa kannavad tuul ja lained.Rannikul on tihti tööstused ja suured linnad ­ kanalasitsiooni vesi. Omaette on nafta ja selle saadustega reostamine. Satub vette tankeri õnnetustel. Rasked ühendid langevad põhja. Hakkavad pikkamööda lagunema. Mõjutavad mere elustikku , hiljem inimest. Kergemad ühendid aurustuvad. Kokku kogumine on väga raske. Nafta reostuse tõttu kannatavad ka mere linnud. Reovee puhastamine. Puhastatakse reovee puhastites. Kasutatakse põhiliselt 1) mehaanilist puhastamist : setitamine ja filtreerimine. 2) bioloogiline puhastamine : Puhastamine toimub mikro organismide toimel. 3) Veekeemiline puhastaine : Kloor. Väikestes asulates kasutataksebiotiike ja pinnase filtrit. Merekonvensioonid e. Kokkulepped. 1970...

Geograafia
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun