Tuhastamise tehnoloogiad PF ehk tolmpõletamine on levinuim põletustehnoloogia. Temperatuur koldes on 1400 1450 °C. Tolmpõletamisel kütus eelnevalt jahvatatakse, misjärel suunatakse see aeroseguna põletite kaudu koldesse. Tolmküttekolle on põletitega varustatud ekraan soojusvahetuspindadega ümbritsetud kamber, kus põlevkivi kõrgtemperatuurilisel põlemisel antakse soojust põlemisgaasilt üle koldeekraanidele. Seal leiavad aset muundumisprotsessid põlevkivi mineraalosas ja tekib tuhk. Tahkosakesesed, mille hõljumiskiirus on väiksem kui gaasi kiirus, kanduvad koos põlemisgaasiga koldest välja, suuremad aga langevad kas raskusjõu või tsentrifugaaljõu toimel kolde põhja. Koos põlemisgaasiga koldest väljuvat tuhka nimetatakse lendtuhaks. Lendtuhast 80% moodustavad tuhaosakesed, mis on suuremad kui 46 µm, ülejäänud 20% on väiksemad. Probleemiks selle meetodi puhul on vääveldioksiidi kontsentratsioonpõlemisgaasis ja suur tahkete osakeste sisaldus heitgaasis.
tsemendist asendada põlevkivituhaga. Põlevkivituha tuhastamise tehnoloogiad Tolmpõletamisel kütus eelnevalt jahvatatakse, misjärel suunatakse see aeroseguna põletite kaudu koldesse. Tolmküttekolle on põletitega varustatud ekraan soojusvahetuspindadega ümbritsetud kamber, kus põlevkivi kõrgtemperatuurilisel põlemisel antakse soojust põlemisgaasilt üle koldeekraanidele. Seal leiavad aset muundumisprotsessid põlevkivi mineraalosas ja tekib tuhk. Tahkosakesesed, mille hõljumiskiirus on väiksem kui gaasi kiirus, kanduvad koos põlemisgaasiga koldest välja, suuremad aga langevad kas raskusjõu või tsentrifugaaljõu toimel kolde põhja. Koos põlemisgaasiga koldest väljuvat tuhka nimetatakse lendtuhaks. Lendtuhast 80% moodustavad tuhaosakesed, mis on suuremad kui 46 µm, ülejäänud 20% on väiksemad. Probleemiks selle meetodi puhul on vääveldioksiidi kontsentratsioon põlemisgaasis ja suur tahkete osakeste sisaldus heitgaasis.
LAKI Brigita Joosing & Gregor Kulla • Laki on Islandi kõige ohtlikum ja aktiivsem vulkaan. • Vulkaan paikneb Islandi lõunaosas. • Vulkaani kõrgus on 818 meetrit. PURSKED • 8. juunil 1783 alanud ja 7. veebruarini 1784 kestnud purskes paiskas Laki koos kõrvalasuvate kraatritega välja 12–15 km³ laavat, mis kattis 565 km² suuruse ala. • Laki purse oli Islandi elanikele üks ajaloo suurimaid katastroofe. Vulkaanilised gaasid ja tuhk hävitasid viljasaagi ja heina, mürgituse ja nälja tõttu suri kolmveerand kariloomadest. Nälga suri viiendik Islandi elanikest. Tänan kuulamast!
VULKAANID JA MAAVÄRINAD referaat Tartu Katoliku Kool Liisa Kivmaa 7.klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestad...
Eesti tulevikuenergeetika Pelletiküte MIS ON PELLETID? Pelletid (saepurugraanulid, puidugraanulid) on metsa ja puidutööstuses üle jäävast saepurust või saepuruks jahvatatud höövlilaastust suurel rõhul kokku pressitud väikesed silindrilised pulgad läbimõõduga 610 mm. Saadav kütus on tänapäeval ainuke kodumaine taastuvenergia valdkonda kuuluv katlakütus, millega kütmine on niisama puhas, mugav ja automatiseeritav kui õli- ja gaaskütte korral. Pelleteid hakati tootma selleks, et mõistlikul moel ära kasutada saetööstuses tekkivaid jääke. Saepuru ennast ei ole majanduslikult otstarbekas põletada, sest väga mahuka ja kaalult kerge kütuse vedu kauge maa taha läheks liiga kalliks. Lahenduse pakkus saepuru pressimine pelletiteks seitsmest kuupmeetrist saepurust saab kuupmeeter pelleteid, mis kaalub ligikaudu 650 kg. Pelleteid on peamiselt kahte liiki kvaliteetpelletid...
Kas vulkanism on ainult kasulik või ka kahjulik loodusnähtus? Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, mudavoolud, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Kõige ohtlikumad on lõõmpilved ja mudavoolud. Lõõmpilved koosnevad tulikuuma gaasi ja tefra segust, mis kiirusega kuni 700km/h vulkaani nõlva mööda alla kihutab, hävitades oma teel kõike. Näide: 1902. aastal hävines lõõmpilves
Järvamaa Kutsehariduskeskus 21. märtsil 2010.a. hakkas Islandi lõunaosas Eyjafjallajökulli liustiku läheduses purskama 200 aastat vaikinud vulkaan. Viimati purskas pealinnast Reykjavíkist 120 kilomeetri kaugusel asuv Eyjafjallajökulli vulkaan peaaegu 200 aastat tagasi -- 1821. aastal. Vulkaan muutus aktiivseks aastal 2010, ja purskas 20. märtsil. Selle vulkaani 14. aprillil 2010 alanud purskest atmosfääri paiskunud tuhk põhjustas lennuliikluse seisaku suures osas Euroopast, mis 7. aprilli seisuga jätkus nädal aega. Vulkaani eelmine purse toimus aastal 1821, siis kestis aktiivsus terve aasta. 1815. aasta vulkaanipurset oli tunda kogu maailmas ning atmosfääri paiskus rohkem kui 30 kuupkilomeetrit magmat ja ligi 400 miljonit tonni vääveldioksiidi. Selle tagajärjel langes kogu maailmas temperatuur ühe kraadi võrra. Atmosfääri paiskunud tuhk ning praht rikkus
Tekstiilkiudude põlemine. Põletuskatse on vana võte, mida kasutati ammu enne tehis- ja sünteeskiudude kasutuselevõttu. Põlemiskatse abil on võimalik eristada looduslikke kiude teineteisest ja sünteeskiududest. Üldreeglina põlevad kõik tsellulooskiud hästi, nad põlevad ja /või hõõguvad edasi ka väljaspool leeki, põlemisjääk on hajuv hall tuhk (põleb nagu paber). Valkkiud põlevad halvasti, tekitades kõrbenud karvade lõhna, väljaspool leeki nad kustuvad. Atsetaatsiid ja sünteeskiud põlevad võrdlemisi hästi. Enamasti nad sulavad leegis, lõnga otsa tekib sulanud kuulike. Valmistekstiiltoodete puhul tuleb arvestada, et tootele lisatud värv-ja viimistlusained võivad mõjutada põlemise iseloomu, tekkivat lõhna ja põlemisjääke. TEKSTIILKIUDUDE PÕLEMINE
Kindlasti kuis vaja: Vaikne, ilus talveilm... Olen matkaja Astun üle hange... Läbi Eesti raja! Ukse poole pöördub silm külm on õues kange! RATSASÕIT Johannes Aavik Üks, kaks, kolm, lendas tuhk ja tolm! KROKODILL Poiste sõit käib tuhatnelja trepilt alla, õuest välja, nagu tuhk ja tolm. Üks, kaks kolm! Hoidke eest! Läbi porist, veest! Üle aasa, üle mäe, kaldalt alla, läbi jõe, läbi porist, veest! AHNEPÄITS Hoidke eest! Heljo Mänd Üks, kaks, kolm! Kord elas ahne harakas, Lendab tuhk ja tolm! Läbi laane, läbi luha, kes oli väga varakas.
Energiatootmise tehnoloogiline diagramm TURBOGENERAATOR Aur turbiini KATEL SUITSUGAASIDE PUHASTUS Genereerimin e Tsüklon Elektrifiltrid KORSTEN Tuhk katlast Lend- PLOKITRAFO tuhk Energia Põhivõrku TUHA Tuha KUIVTUHAÄRASTUS segistid SILOD
Laboratoorne töö X Tuha analüüs Töö ülesandeks ja eesmärgiks oli kindlaks teha fosfaat-, kloriid-, sulfaat- , raud(III)- ja kaltsiumiioonide sisaldumine tuhas, lisaks võrrelda keemiliste ühendite lahustumist vees ja happes. Töö käigus tuli esimesena läbi viia tuha eeltöötlus. Kahte keeduklaasi tuli võtta mõlemasse üks spaatlitäis tuhka. Ühte keeduklaasi lisada 50 mL destilleeritud vett ja teise 50 mL 10% HCl lahust. Mõlemaid lahuseid segada klaaspulgaga. Vees tuhk sadenes, HCl lahuses toimus tugev oksüdeerumine ja gaasi eraldumine. Eralduva gaasi saaks tõestada selle mahtu mõõtes ja arvutades tuha massi kaudu. Teiseks tuli läbi viia võrdluskatsed, mis tehti katseklaasides. Reaktsioonides võtta alguses katseklaasi mõni tilk otsitavat katiooni või aniooni sisaldavat lahust ja seejärel tõestusreaktiivi. Jälgida ning fikseerida lahuste värvuse muutused ja/või sademe teke ja selle värvus. 1
2007: Petroter 2013: Enefit 280 Võimsus: Võimsus: Võimsus: Võimsus: 200 t/p / Enefit 140 / Petroter 3000 t/p Enefit 280 500 t/p UTT 3000 2 Galoter tehnoloogia Utteseadmes toimub töödeldava kütuse termiline lagunemine kontakteerumisel kuuma,temperatuuri 750800°C omava tuhk soojuskandjaga nn. ülikiire soojuse ülekande tingimustes, kus utteprotsess reaktoris kulgeb lõpuni 1520 minuti jooksul. 3 galoter tehnoloogia Põlevkivi termilisel lagunemisel utmisprotsessis, st hapnikuvabas keskkonnas temperatuuri piirkonnas 480500°C, moodustuvad lenduvate lagunemisproduktidena õli ja gaas ning pürogeneetiline vesi, mille kogused ja keemiline iseloom sõltuvad eeskätt
nimetatakse ka neoliitiliseks revolutsiooniks). Tänu sellele vähenesid näljahädad ja suremus, pikenes eluiga ning kasvas inimeste arvukus. Põlluharimine tingis paikse eluviisi sinna, kus oli hea muld, seega jäid soised piirkonand asustamata. Aja jooksul jagunes ka tööjaotus (põlluharijad ja karjakasvatajad) Pronksiajal võeti kasutusele ader, mis muutis põllu kündmise märksa lihtsamaks. Aletamise puhul raiuti rajataval põllul kasvavad puistaimed ning need põletati, puidust saadav tuhk oli väetiseks. Põldu kasutati 2-5 aastat. Peale kasutamist jäeti ala sööti, kuni uus mets peale kasvas. Aletamiseks sobivad happelised mullad, kus tuhk annab väetisena suuremat efekti. Ja lisaks on paremad savikad, mitte liivased maapinnad. Põlispõllundusega oli üks ja sama põld väga kaua aega ühe ja sama koha peal. Põlispõllunduses kasutatikolmeväljasüsteemi: ühel osal põllust kasvas suvivili, teisel osal talivili ja kolmas osa põllust oli kesa all (puhkas).
Kilimanjaro 80% vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel , 15 % laamade eemaldumisvööndis ning ülejäänud mandrite ja ookeanide keskosades. Asukohast sõltub, millist laavat vulkaanist purskab. See määrab purske tüübi ja vulkaani ehituse. Vulkaanide all mõistetakse koonuse või kuplitaolisi kuhikuid , mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega . Viimaseid mööda tungivad maapinnale vulkaanilise tegevuse produktid- gaasid, laava , vulkaaniline tuhk , tahkete kivimite tükid. Vulkaani tegevus avaldub kas : - rahulikult laava valgub aeglaselt vulkaani lõõrist mööda vulkaanikoonuse nõlva alla - plahvatusega- atmosfääri paisatakse suurel hulgal gaase , veeauru ja laavat või tahket kivimmaterjali Vulkaanide koonused kujunevad lõõrist väljapaiskunud laava ja purdmaterjali kuhjumise tulemusel. Enamikel juhtudel vulkaaniline tegevus perioodiliselt kordub. Vulkaani ehitus: Joonis. Kraater- vulkaani purskeava
.......................................................................12 2.7 Puidu niiskus. .................................................................................................................12 2.8 Puidu kütteväärtus. .........................................................................................................13 2.9 Süttimistemperatuur, lendosised ja koks.........................................................................13 2.10 Tuhk.............................................................................................................................. 14 3. Millist puitu tuppa tahta?...................................................................................................... 15 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus:.......................................................................
Algselt pühapäeviti ei paastutud. Laisknaine Lääne-Eestis ja saartel tuntud personifikatsioon. Usuti, et laisknaine liigub tuhkapäeva õhtul ringi ja vaatab akendest sisse. Kellel põleb toas tuli ja kes teeb tööd, sellele ta viskab töökoti selga - aasta jooksul tuleb töid aina juurde ja nendega on võimatu hakkama saada. Tuhk Tuhka on väga laialdaselt kasutatud mitmesuguste riituste juures ja viljakuse taotlemiseks, samuti ravimisel. Tuntud maagilise tõrjevahendina kaitses tuhk igasuguse nõiduse ja kahjustamise eest, mistõttu teda on riputatud metsloomade ja kurjade inimeste jälgedesse, visatud soovimatutele isikutele, vaenlastele, nõidadele kas riietele või näkku. Ravimisel kasutati tuhka erinevate nahahaiguste peletamiseks. Tuhka kasutati ka ennustamisel. Eestlased vaatasid eeskätt vana-aastaõhtul, millised jäljed olid hommikuks koldetuhale tekkinud, ja ennustasid selle põhjal enda ja loomade saatust. Tuhka nagu muldagi on võetud amuleti või
Tuul- õhu horisontaalne liikumine Tuul tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas. Õhu liikumist mõjuvad jõud Gradientjõud- tekib õhurõhu erinevuste tõttu Coriolise jõud- tekib maakera pöörlemise õttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhuihtides puhuvad tuuled piki isobaare Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule Soe õhk tõuseb *Pilvine taevas Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360km/h ja soodustab õhukeeriste- tsüklonite ja antitsüklonite teket Külm front Külm õhk liigu sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees Mere mõju kliimale *Kaugus merest Keskonna probleemid Loodusnähtused Välk, metsatulekahjud *Osoon *Lämmastik *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Vulkanism *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Happevih...
1400 vulkaani) Kustunud(Inimkond ei mäleta selle purset.) Uinunud vulkaan- ei ole mitmeid aastaid tegutsenud Vulkaan- Maa sees tekkinud magma purskub pinnale. Nimetus tulnud vulcano saare järgi. Kaldeera- vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Fumarool- auk maapinnas, kust tulevad välja gaasid. Vulkaaniline pomm- vulkaanist välja paiskunud tahke kivi. Vulkanismi kasulikkus *vulkaaniline tuhk mullaomaduste parandaja *vulkaanilisi kivimeid kasutatakse mitmesuguste materjalide tootmiseks(kergbetoon,puhastusmaterjal) *vulkaani tuhk on hea skulptuurimaterjal *vulkaaniliste mineraalsadesutsel suur tähtsus keemiatööstuses Maalihe on nähtus kus settekeha või monoliitsetest kivimitest blokk liigub suure kiirusega nõlva jalami suunas, kusjuures pinnas liigub mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas endas ei tarvitse muutusi toimudagi. Maalihke tekke eeldused
(imetatavad on hiljem lisatud). Terakota on põletatud savi, millest valmistatud skulptuurid olid suurte mandlikujuliste silmadega, raskete laugudega, muigel, suure ninaga. Mõjutusi saadi Kreeka kultuurist. Väga tähtis oli surnukultus, haudadeks olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud koopad jne. Nekropolid on haudade 'linnakud'. Surnud tuhastati, tuhk paigutati lahkunu portreega urnidesse. Tähtsamate isikute tuhk säilitati sarkofaagides, kus lahkunuid kujutati pooleldi lamavas asendis figuuridena. Kuulsaimad hauakambrite seinamaalid asuvad Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid, hoogsaid tantse, musitseerimist, jahti, kalastamist. Figuurid ja portreed on Kreeka omadest isikupärasemad ja tundeküllasemad (Veji Apolloni figuur)
TEHISKIUD (Viskoos, Kupro, Atsetaat) VISKOOS (VI, CV) 1. Põletuskatse. Leegile lähenedes süttib suure leegiga põlema. Põleb kiiresti ja suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi. Põlemisel on tunda plaberi põletamise taolist lõhna. Põlemisjäägina jääb alles hall tuhk. 1. Märguvuskatse. Kohe ei märgu, püsib veidi aega vee pinnal. Mõne aja möödudes hakkab vett imama ja vajub põhja alles läbimärjana. Välja võttes tundub kare. 2. Põletuskatse. Leegile lähedale viies hakkab sulama ja seejärel lahvatab põlema, põleb ereda ja suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi. Lõhn on küllaltki tugev ja meenutab paberi ja plastiku kooslust, jäägina tekib hallikas tuhk. 2. Märguvuskatse. Ei märgu hästi
Etruskid võtsid vastu mõjusid Kreeka mütoloogiast ja kunstist peamiseks allikaks Etruski kultuuri tundmaõppimiseks on hauad. Neid on mitu tüüpi.: 1. kivisesse maapinda raiutud tunnelid 2. ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad(tombid) 3. kivist ehitatud majataolised hauakambrid 4. mäe külge raiutud kambrid, mille etteotsa on ehitatud eeskojad Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnutelinnadena e. nekropolidena. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk pandi savist või kivist urni, mille kaanel oli lahkunu portree. Mõjuvõimsate inimeste tuhk säilitati savist sarkofaagides, millel kujutati lahkunud inimest pooleldi lamamas. Sarkofaag on kivist v. metallist kunstiliselt kujutatud monumentaalne kirst. Tõstetud ülakehaga lamav asend oli kombeks Kreeka ja Etruski ülikute pidusöömingutel. Paljudest hauakambritest on leitud seinamaale ja käsitööesemeid. Seinamaalidel näeme kalastamist,
valmistamiseks. Greip USA Vilja koor Vesi 88,06 sellest pressitakse sarnaneb Hiina sisaldab rohkelt Kalorsus 42 haput mahla, apelsiniga, Mehhiko eeterlikke õlisid. Lipiidid mida kasutatakse kuid on LAV 0,14 nii värskelt kuid suurem. Iisrael Tuhk 0,36 ka konservitult. Seemned ja India Süsivesikud koor Argentina - moodustavad Türgi 10,66 greibi massist Kuuba Sahharoos- 49 %. Brasiilia 3,51
Jäägina tekkib must, söestunud pundar. Märgamine (paksem vill): Vett hülgav, ei taha üldse märguda ega vett endasse imada. Jääb vee pinnale ka vette surudes. Välja võttes tundub kergelt niiske, aga pigem kuiv. PUUVILL (CO) Põletamine: Lahvatab suure, ereda leegiga põlema. Põleb kiiresti ja kiud jätkavad intensiivset põlemist ka leegist eemaldamisel. Põlemisel eraldub puidu või paberi põlemist meenutav lõhn. Tekkib hele, ühtlane tuhk. Märgamine: Vette asetamisel märgub kiiresti. Puuvillakiu omadused: · Niiskub ja kuivab kiiresti · Talub kõrget temperatuuri · Õhku hästi läbilaskev · Jäik · Üsna tugev · Ei ole pillingualdis SIID (SE) Põletamine: Süttimiseks kulub veidi aega, põleb puhanguti, leegist eemaldumisel ainult hõõgub kergelt või kustub täiesti. Lõhn on küllaltki tugev ja ebameeldiv, meenutab naha või karvade põlemisel tekkivat lõhna
Nii alustatigi 1976. aastal UTT-3000 ehitamisega ning seade valmis aastaks 1980. 3 Tahke soojuskandja meetod Põlevkivi pürolüüsi protsess TSKm-l toimub tahke soojuskandjas sisalduva soojuse arvelt. TSKm põhimõtteline skeem on esitatud joonisel 2. Reaktoris utmisel tekkiv auru- ja gaasisegu jaguneb kondensaatorit läbides põlevkiviõliks, uttegaasiks ja fenoolveeks. Tekkinud tuhk eemaldatakse reaktorist, osa sellest täiendavalt kuumutatakse ning suunatakse soojuskandjana tagasi reaktorisse. TSK meetod Joonis 2.Tahke soojuskandja utmise meetod Galoteri protsess Põlevkivi termiline töötlemine TSK meetodil on Eestis rakendatud Galoter protsessina (joonis 3) Galoter protsessis põlevkivi, läbinud kuivatis katel-utilisaatorist väljuvate kuumade suitsugaaside voos kuivatusprotsessi, suundub segistisse, kus segunedes kuuma soojuskandjaga (tuhk) liigub
Maapinnale jõudnud magma ongi laava. LAAVA Maakera sügavuses on temperatuur kõrge ja kivimid on sulanud ning kivimimass voolab tulemäest välja laavana. Mööda mäenõlvu voolates hävitab ta kõik, mis ette jääb. Välja purskab tuhandeid tonne tuhka, kivimeid, mis katab maa kilomeetrite ulatuses. Võib matta enda alla terved külad ja linnad. KRAATER · Tulemägi on enamasti koonusekujuline · Koosneb eelmiste pursete ajal kuhjunud materjalist tuhk, purustatud kivimid, laava · Kuhiku tipus on lehtrikujuline süvend, mis ongi kraater VULKAANI EHITUS VULKAANID ON · tegevvulkaanid · puhkavad vulkaanid · kustunud vulkaanid TEGEVVULKAANID · Tegutsevad (purskavad) vulkaanid. · Vulkaani tegevus on vaibunud ning aja möödudes hakkab ta uuesti purskama. · Neid on maailmas üle 800, enamik Vaikse ookeani rannikualadel. · Euroopas on neid Islandi saarel Jaava saarel asuv Sundora ja Vahemere ääres.
karjäärides kui ka maa alustes kaevandustes. Põlevkivi põletatakse ahjudes, tootes sellest elektrienergiat, kuid tundub, et tagajärgedele üldiselt ei mõelda. Põlevkivi sisaldab suhteliselt palju erinevaid väävli ning lämmastikuühendeid, mis põletamisel sattuvad atmosfääri, põhjustades seal päikeselt tuleva soojuse neeldumist ning seega ka globaalset soojenemist. Samuti on põlevkivi tuhasus väga suur, ning pool sellest, mis ahju visatakse, tuleb sealt välja tuhana. See tuhk kuhjatakse suurtesse tuhamägedesse. Sealt alt satuvad jällegi ohtlikud kemikaalid keskkonda ning praeguseks on juba märkimisväärne osa Ida-Virumaast ilma jäänud oma põhjaveest, kuna need kemikaalid on selle lihtsalt kasutuskõlbmatuks muutnud. Teisalt ähvardab Ida-Virumaad põhjavee sooldumine merevee sissetungi tõttu, kuna kaevandustest pumbatakse välja niivõrd suur hulk põhjavett. See süvendaks veelgi põhjavee
Kodused ülesanded: 1. Kui palju 90%-lise sisaldusega talliumit on võimalik saada kahest tonnist talliumi mineraali kukersiidi Tl12Cu5Se kontsentraadist, milles on kukesiidi sisaldus 76% Lahendus: Tl12Cu5Se 12Tl m(Tl12Cu5Se) = 2000000g*0,76 = 1520000g n(Tl12Cu5Se) = 1520000g/2847g/mol = 533,9mol m(Tl) = 12*533,9mol*204,4g/mol = 1309538g m(Tl)90% sisaldusega = 1309538g/0,9 = 1455043g = 1,5t 2. Kui palju m3 45%-list HF vesilahust (=1,16g/cm3) on võimalik saada 2 tonnist fluoriidi maagist, mis sisaldab 80% CaF2, kui kaod protsessis on 16%? Lahendus: CaF2 2HF m(CaF2) = 2000000g*0,8 = 1600000g n(CaF2) = 1600000g/78g/mol = 20513mol m(HF)ilma kadudeta = 2*20513mol*20g/mol = 820513g Kaod = 16%, seega saagis = 84% m(HF)84% saagisega = 820513g*0,84 = 689231g m(HF)45% lahus = 689231g/0,45 = 1531624g V(HF) 45% lahus = m/ = 1531624g/1,16g/cm3 = 1320365cm3 = 1,3m3 3. Kui palju CaCO3 on materjalis, mis saadi j...
vulkaanipurskega õnnetused suure tõenäosusega ei lõppe. Ta põhjendab, et kuna vulkaaniline aktiivsus on perioodiline, perioodi kesvus on 50-80 aastat, ning vulkaaniline aktiivsus on viimasel kümnendil kasvanud, on suure tõenäosusega oodata uusi vulkaanipurskeid. Terve Euroopa lennuliiklus sai vulkaanipurske tagajärjel tekkinud tuhapilve tõttu aga kohutavalt kannatada. Villu Päärt seletab ära ka selle, mida tuhk täpselt lennukile teeb. ,,Vulkaaniline tuhk koosneb klaasijast kivimipurust, mis ähmastab pilootide väljavaate. Mootorid imavad tuhka endasse, kus see üles sulab ja turbiinide ümber kleepub, takistades õhu juurdepääsu." (Päärt, Villu. ,,Mida teeb vulkaaniline tuhk lennukile?" [http://www.novaator.ee/ET/loodus/mida_teeb_vulkaa niline_tuhk_lennukile]) V. Päärt mainib oma artiklis 1998. Aastal Islandi ülikooli teadlaste poolt läbiviidud uurimust, kus võeti kokku viimase 800 aasta andmeid
Rasvad 2,5g Valgud 5,1 g Valgud 8,25 g Vesi 133,5 g Naatrium 63 mg Vesi 37,55 g Sool 0,16 g Kaalium 229,5 mg Tuhk 0,865g Kaltsium 180 mg Kiudained 0,085 g Magneesium 16,5 mg Fosfor 132 mh Sahharoos 2,195 g Laktoos o,635 g Hommikusöögi sisaldus: Banaan 75 g Vesi vähemalt 200 g Kalorusus 67,28 kcal
Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril ehk subduktsioonivööndeis. Kihtvulkaani nõlva kalle sõltub vaäljapaiskunud ainest. Peen tuhk ja räbu jääb paigale umbes kaldenurga 30 kuni 35 kraadi juures. Et need ained kanduvad tavaliselt kraatrist kaugemale kui jämedam materjal, lasuvad nad koonuse jalamil, kuna jämedam materjal kuhjub kraatri vahetusse lähedusse 40- kraadise ja suuremagi nurga all. Sellest tulenebki kihtvulkaani nõlvade tavaliselt veidi nõgus kuju. Kui pursked korduvad aastatuhandete või kümnete tuhandete aastate vältel sageli,võivad 4
Paljud vulkaanid on just Vaikse-Ookeani küljeall ja seetõttu nimetatakse seda piirkonda ka tihti Vaikse ookeani tulerõngaks. Kihtvulkaanid on näiteks: Etna, St. Helens, Fuji, Vesuuv. Kilpvulkaanid on näiteks: Mauna Loa, Kohala, Fernandia Island ja Mauna Kea. Päris palju vulkaane on näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul, Põhja-Ameerika lääne-rannikul, Vaikse ookeani rannikualad. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol. Vulkanismi tähtsused: LOODUSELE: 1) Vulkaaniline tuhk muudab mulla viljakamaks 2) Tekib uus maakoor, seejärel uued saared. 3) Vulkaanipursked, mõjutab kliimat, temperatuuri langust. INIMESTELE: 1)Ehitusmaterjalid (graniit), 2)Viljakas muld, hea põldu harida.
0 VITAMIIN 812, µg 0 0 0 0 106 FOOLHAPE, µg 91 72 48 52 0,2 PANT,HAPE, mg 1,9 1,15 0,44 1,7 0 BIOTIIN, µg 74 76 64 102 0,6 VITAMIIN C, mg 0 0 0,8 0 1,42 TUHK, g 2,2 2,2 3,1 - 4 NAATRIUM, mg 1 0,6 0,4 400 482 KAAL1UM, mg 660 650 740 810 59 KALTSIUM, mg 109 140 280 37 54 MAGNEESIUM, mg 165 160 280 180 128 FOSFOR, mg 320 310 490 410
Jukust, ei nukkudest laulda. Laulan vaid sellest, kes kõikidest parem, kõikidest kõige armsam. Refr.: Ema, sinust ongi mu laul Väike ja lihtne see viis. Ema, sulle rõõmuks see laul mured kõik minema viib. 2. Olla ma tahaksin kõiges su moodi, kasvada niisama pikaks. Juba ma salaja proovin su kingi, kleidid on, tead, kui pikad. Refr.: Ema, sinust ongi mu laul... POISID RITTA Vene rahvaviis / sõnad E. Enno Poisid ritta, kodu poole, üle vainu marssides. Üks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm, üle vainu marssides. Jalad sirgu, nina püsti, sammud käivad matsudes! Üks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm, sammud käivad matsudes. Mis sealt tuleb nagu vägi, tuleb suure müraga? Üks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm, tuleb suure müraga? Vaata poisse, ühes reas koolist koju marsivad! Üks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm, koolist koju marsivad. ( Lastekaraoke. 2010). Kui kell on kõlanud arutatakse kiirelt mitu laulu ära tunti. KUNSTI KLASS:
põhi Jaguneb 2-ks (ülemine ja alumine) Vahevöö Ülemises on magma teke Jaguneb 2-ks (väline ja sisemine) väline Tuum vedelas olekus, sisemine tahkes olekus 2. Nimetage vulkaanipurskega kaasnevaid nähtusi 4p. 1)Eraldub vingugaas, tuhk, jm mürgiseid aineid 2)Nähtavus on halb 3) Suured kahjustused (majad jne) 4)Viljakas muld, maavarad, kivimid 3. a) Selgitage milliste laamade liikumisega on antud joonisel B ga märgitud kohas tegemist? Märkige laamade liikumise suunad. 1+1p. Laamade liikumine: b) Missugused protsessid sellega kaasnevad? 4p. 1) 2) 3) 4) 4. Selgitage mõistet ,, astenosfäär ,, 1p.Astenosfäär- Maa vahevöö ülemises osas
Tsunami ja vulkaan andsid Indoneesiale kaks hoopi korraga see toimus 26.oktoobril 2010. Sumatra saare läänerannikut raputanud 7,7-magnituudine maavärin paiskas Mentawai saartele kolme meetri kõrguse tsunami, mis tappis vähemalt 272 ja viis kardetavasti endaga kaasa veel 400 inimest. Jaava saarel purskas aga Merapi vulkaan, nõudes vähemalt 28 inimelu. Kahe katastroofi vahele jäi vaid paar tundi. Paljud inimesed said kohutavaid põletushaavu,kui tulikuum tuhk neile peale langes. Jaava saare ohupiirkonnast on evakueeritud 11000 inimest. MERAPI VULKAAN KASUTATUD MATERJALID-www.epl.ee,www.google.com,www.delfi.ee
Valdavat osa sellest piirkonnast tabas esmalt võimas kividest, tuhast, aurust ja gaasidest koosnev pilv. Kuumus pilves ulatus +260 kraadini ja see tormas mäest alla kiirusega 1078 km/h. Puud 4,8 km raadiuses hävisid aurustusid või paisati teadmata kohta. Järgmise löögi andis peamiselt mudast, tuhast, kividest ja jääst koosnev sagelaviin. Liikudes kiirusega 250 kuni 290 km/h, surus vee Spiriti järvest välja just nagu vannist. Mudavoolud, mille põhjustas kuum tuhk, mis vulkaani tipust varisenud jäätükid üles sulatas, andsid kolmanda ja viimase löögi. Muda voolas mööda jõesänge allavoolu kiirusega 48 km/h, purustades sildu, mattes maju ja tappes kariloomi. Krakatau, tegevvulkaan Indonaasias, Sunda väina saarel, mis on 10,7 ruutkilomeetrit. Krakatau kõrgus on 813 m, kaldeera läbimõõt on 4-5,5 km. 1883. aastal oli saarel kohutav vulkaani purse. Purskega kaasnes hiidlaine, mille kõrgus ulatus 40 meetrini
lavakunstikooli (18. lend) 3.töötab Eesti Draamateatris 1998. aastast 4. Praegu mängukavas Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus Rollid Eesti Draamateatris 1996 Betti Alver, Priit Pedajas Lugu valgest varesest (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1997 Hannikas Madis Kõiv Peiarite õhtunäitus (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus)
külge, kiirusega 100 kilomeetrit tunnis, temperatuuril 398 kraadi. Herculaneum mattus selle alla sekundite jooksul, koos kõigi linna elanikega. Viimane purse kell 6:30 mattis enda alla kogu Pompei linna, koos seal olnud 200 elanikuga, kes surid sekundite jooksul (kõrbedes ja lämbudes). Ehhki Pompeis sai hulk inimesi surma langevate kivide ja lämbumiste tõttu, oli suurim hädaoht tuhasete, mis purustas oma raskuse all maju. Tuhk langes kaheksa tundi, kuhjudes 2-4 meetri kõrguseni. Tuhanded linnaelanikud evakueerusid ja suundusid välja maale, jättes maha kõigest õnnetud 10% rahvastikust. Purske tagajärg Kaardil näidatud linnad, mida 79. aasta vulkaanipurse puudutas. Kaardil tumedana näidatud alale Vesuuvist kagus langes tuhk. Vesuuvi purske tagajärjel mattusid tuha alla kaks linna - Pompei ja Sabiae ning üks mudavoolu alla - Herculaneum. Nüüdseks on Pompei ja Herculaneum
07.07.2009 Guido Saar Tallinn 0,17 0,204 0,085 08.07.2009 Juss Tool Viljandi 0,08 0,096 0,04 09.07.2009 Sulev Sepik Pärnu 0,15 0,18 0,075 10.07.2009 Simo Ahven Tartu 0,3 0,36 0,15 11.07.2009 Mikk Seitel Narva 0,19 0,228 0,095 12.07.2009 Laura Kaasik Tallinn 0,5 0,6 0,25 13.07.2009 Jaan Tamm Kuressaare 0,64 0,768 0,32 14.07.2009 Aadu Tuhk Tartu 0,35 0,42 0,175 15.07.2009 Tõnu Õun Narva 0,45 0,54 0,225 16.07.2009 Marju Kamin Pärnu 0,3 0,36 0,15 17.07.2009 Simo Ahven Tartu 0,25 0,3 0,125 18.07.2009 Sulev Sepik Pärnu 0,2 0,24 0,1 19.07.2009 Jaan Tamm Kuressaare 0,15 0,18 0,075 20.07.2009 Marju Kamin Pärnu 0,6 0,72 0,3 21.07
majanduses, tööstustootmises, kõrgtehnoloogilises tööstuses ja spordisektoris. (27,7% SKTst) ■ Enamik territooriumist on madalal kohal ■ Suurbritannia keskmine temperatuur on kõrgem kui teistes sama laiusega piirkondades. Aasta keskmine sademete hulk riigis varieerub vahemikus 3000 mm kuni 553 mm ■ Briti saarte looduslik taimestik on taiga ja segametsad, kus põhjas asuvad mänd, tamm ja kase; lõunapoolsete tamme-, küngas-tamme- ja tamme tuhk metsad. Mäedes on domineerivad puuliigid tamm, kask ja pöök ning mägede ülemises vöös asuvad heinamaad, veerised ja turbarakud ■ Suurima Suurbritannia fauna kõige sagedasemad esindajad on rebased, jänes, oras, siil, mitmesugused maumänderite imetajad
Energeetika Mis on energeetika? Töötleva majanduse haru, mis tegeleb: energiaressurside kaevandamisega energia muundamisega sobivaks energialiigiks edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Energialiik-energia-tarbija Probleemid Eestis Süsinikuleke tekitab vajaduse kõrgete taastuvenergia toetuste järele ja takistab uute elektrijaamade rajamist. Elektrijaamade ehitamiseks pole raha Taastumatud energiallikad on ammendumas Saastatus Taastuvenergia allikad pole võimsad. Alternatiiv energia Puit(saepuru,höövilaastud) Turbas Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Laineenergia Biomassienergia Geotermiline energia Eestis kasutatavad energiallikad Tuuleenergia Hüdroenergia Prügienergia Põlevkivi energia,põlevkiviõli maagaas Iru soojuselektrijaam töötab 1978 aastast elektriline võimsus 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda suurim soojatootja ...
· Munakoor kaetud pealt poore sulgeva liimja kaitsekihiga kutiikula - , mis on tähtis koore tugevuse kujunemisel. Läbi kutiikula aurustub säilitamisel vett ja haudumise ajal toimub gaasivahetus Kogumuna keemiline koostis: Vesi 74,6% süsivesikud 1,2% Valk( proteiin) 12,1% tuhk8 mineraalained) 0,9% Rasv 11,1% Munakollase keemiline koostis. Rasv 32,9% tuhk 1,7% Vesi 24,8% süsivesikud 0,2% Valk 16,45 A;D;E vitamiinid Munavalge keemiline koostis Vesi 88,1% tuhk 0,6% Valk 10,1% rasv 0,00% Süsivesikud 1,2% b-rühma vitamiinid NB! Protsente ei pea arvuliselt pähe jätma! Vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud standardile jagunevad munad järgmistesse kaalukategooriatesse ja tähistusse
1883 aasta, augusti kuus. Krakatau on tegevvulkaan mis asub Indoneesias ja on 813 meetrit kõrge. Vulkaani täpsem asukoht on Sunda väinas, Sumatra ja Jaava saare vahel. Vulkaanipurse hävitas peaaegu kogu saarest, mille kogupindala on 10,7 ruutkilo- meetrit. See oli nii võimas, et hävitas enamus saarest, kus vulkaan asus. Väidetavalt purskas vulkaan sellise pauguga, et see oli kuulda nii Taimaal kui Austraalias. Vulkaan oli umbes 80 meetri kõrgusele õhku pursanud vulkaanilist tuhka. Tuhk oli nii kõrgetesse õhukihtidesse sattunud, et selle maale jõudmiseks kulus aastaid. Tuhka oli õhus nii palju, et see varjas kogu saare läheduses oleva ala (naabersaared) valguse eest ja päevast oleks nagu öö saanud. Purse oli nii võimas, et kogu maapind värises ja sellest tekkis 24 meetri kõrgune hiidlaine, mis tekitas suuri purustusi ja hukutas Sumatra ja Jaava saare rannikul 36 000 inimest.
temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiire ühinemine atmosfääri õhuhapnikuga. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiire ühinemine atmosfääri õhuhapnikuga. Põlemine õhu osalusel ei ole täielik. Peale süsihappegaasi ja veeauru tekivad ka vingugaas, tahm, süsi ja õhu lämmastikust (78% õhust) osaliselt lämmastikoksiidid (NOx) ning tuhk (mineraalne jääk). KÕDUNEMINE Kõdunemine on protsess, mille jooksul tekib kõdu ehk pooleldi mullastunud orgaaniliste ainete (tavaliselt taimejäänuste) lagunemissaadus.
Osalenud paljudes Eesti saadetes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LAPSEPÕLV Veri Higi Pisarad NOORUSAEG Viin Naised Muusika KESKIGA Kepp Kõnd Järelravi VANADUS Kirst Tuhk Teemant JÄRELSÕNA Peer ja könt PEETER OJA RAAMATUST "Tegemist ei ole eluaruandega, kus ma oma saavutused ja asjad ette loen ja medalid ja nii edasi. Tegemist on elulooga ja elulugu peab olema läbi mõeldud, konkreetne ja seda ta vaieldamatult on" "Mul on nii täiuslik raamat, sinna on võimatu midagi juurde kirjutada. Täiust saab teha ainult halvemaks" ,,17 x 4 on 68, 68 on sümboolne, see on hetk enne asendit" Ideest teostuseni kulus 2 minutit
EESTI DRAAMATEATER Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teatri ajalugu Kasvas välja Paul Sepa teatrikoolist aastal 1920 1937. aastal nimetatakse esimest korda Eesti Draamateatriks Teater on algusest peale tegelenud Tallinna kesklinnas 1930. aastatel hakati lavale tooma eesti kirjandusteoseid (Kitzberg, Vilde, Luts) Teater tänapäeval Eesti suurim sõnateater 37 näitlejaga püsitrupp, 4 koosseisulist lavastajat Aastas ligi 500 etendust Aastas ka üks lastenäidend Teatri juhid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level ...
Põld ja Eesti mullad Põld on haritav maa, kus kasvatatakse inimestele todutaimi ja loomadele söödataimi. Eesti rahvas on üle 2000 aasta olnud meie toitja, paljud vanasõnad, laulud, kombed ning need kirjeldavadki põlde ja talumehi. Põlluharimine sai alguse korilusest. Üks esimesi põlde oli alepõld sellege oli nii, et alguses oli kas mets või metsatukk sealt võeti puud maha, põletati ära ja tuhk oli väetiseks ja kui enam hea saak polnud lasti põllul võssa kasvada. Põlispõllud on niisugused põllud, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on jätkuvalt viljakad.Põldudel on ka oluline viljakas muld selleks hakati mulda kobestama. Pideva põlluharimisega peaks vahepeal ka põld puhkama Mullal on kihid: Metsakõdu. See koosneb maapinnale kuhjunud orgaanilistest ainetest Huumushorisont. See on mulla viljakas osa. Väljauhtehorisont
Kasvatamine • Üle maailma • Parasvöötmes • Valgusnõudlik • Niiskuse suhtes nõudlik • Soojus Haigused ja kahjurputukad • Eestis 1965. a • Bakter; seen; viirushaigused Kasutamine • Toit- ja loomasööt • Tärklis; piiritus; siirup; • Ilutooted, erinevad näomaskid Toiteväärtus ja keemiline koostis • Vesi • Kuivaine • Ekstraktiivained • Toorproteiin • Rasv • Toorkiud • Tuhk Huvitavad faktid • 2009. aastal 329,5 miljonit tonni • 18.3 miljonit hektarit • Hiina, India, Venemaa Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org/wiki/Kartul • http://www.eestikartul.ee/sordid/ • http://www.agrotrade.ee/index.php?id=10570 • http:// naistekas.delfi.ee/ilumood/ilusnaine/neli-mood ust-kuidas-kartulitega-iluhooldust-teha?id=656 44634
lemmikjoon oli tume vein. Kääritamiseks pandi viinamarjamahl suurtesse väävliga töödeldud savitünnidesse ja viidi keldrisse Toiteväärtus Väärtus Toitained 100 g kohta Kalorsus 69 kcal Vesi 80,54 g Süsivesikud 18,10 g Fruktoos 8,13 g Glükoos 7,20 g Kiudained 0,9 g Valgud 0,72 g Tuhk 0,48 g Lipiidid 0,16 g Sahharoos 0,15 g Tänan kuulamast!
Evolutsiooni tõendid Bio IV Kivistised · Paleontoloogia · Luud, karbid, seemned, lehed, taime puitunud osad; ihnofossiilid · Kumbaid rohkem: maismaa- või veeloomi? · Settekivimid: lubjakivi, savid, kildad, liivakivi, vulkaaniline tuhk Ihnofossiilid trilobiit 2paikne Fossiliseerumine · Mineraliseerumine (kaltsiit, räni, püriit, apatiit) · Merevaik · Mumifikatsioon · Turbarabad Fossiliseerumine · jää Elavad fossiilid 400-150 Ma 270Ma 15 Ma Elavad fossiilid 400-150 Ma 270Ma 15 Ma Suhte Stratigraafia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
