Loodi 35000 asundustalu(vabadussõja silmapaistvad sõjamehed said eelisjärjekorras maad). Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kiht Tähtsus Eestlased said endale maad. Algas ülikiire majadnustõus(eriti kiiresti arenes tööstus). Tööliste arv kolmekordistus. Eestlased said tunda vabadust. Põhiseadus: Olulisemad seaduse sisupunktid Sätestas laialdased kodanikuõigused(täielik võrdsus seaduse ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule). Usu ja sõnavabadus. Kõrgemaks võimukandjaks sai rahvas. Tekkis vabariigi valitsus, keda juhtus riigivanem. Riigikeeleks sai eesti keel. Tähtsus Riigikeeleks sai eesti keel. Eesti muutus demokraatlikuks. Inimesed muutusid võrdemaks. 2)Andke hinnang Tartu rahu tähtsusele eestlaste jaoks: Lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Eesti ei saanud Vene keisririigi võlakoormust. Avas tee rahvusvahelisse
Kirjanduse vahearvestus 4.veebruar 2010 1. Milline oli kiriku ja usu roll keskaja kultuuris? Kiriku ja usu roll väga tähtis. Kogu elu oli ehitatud usule. Kristlus oli tähtsal kohal. Tekkis ristiusk ja toimusid ristisõjad. Usk mõjutas kultuuri arengut. Kirjutati piibel. Loodi mungaordud. Ehitati uhkeid kloostreid ja kirikuid.Tänu kirikukoolide rajamisega sai alguse hariduse andmine. Ilmalik ja vaimulik võim. Tänu usule arenes ka teadus. 2. Iseloomusta linnakultuuri. Kogu tegevus toimub turuplatsil. Kitsad tänavad, mis ööseks lukustati. Inimesed elavad kitsastes oludes. Suured ehitised, eelkõige kirikud ja kloostrid. Meelelahutuse eest vatutas narr, tänu kellele kujunes draama. Turul esinesid rändlaulikud, vagandid. Linnas asusid linnakoolid ja esimesed ülikoolid. Roosi- ja rebaseromaan. 3. Mida ühist ja erinevat on keskaja kangelaseepostes?
Rootsis hukati ligi sada ketseriks kuulutatud Sten Sture pooldajat, see sündmus on ajalukku läinud Stockholmi veresaunana. Toimusid ka verised ülestõusud ja sõjad( näiteks Saksa talurahvasõda 1524-1526) . Saksamaal toimus ka pühapiltide rüüste, kirikuid põletati ja hävitati. Kui lugeda läbi artikleid ning jutte reformatsioonist, leian siiski, et reformatsioonil oli rohkem positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Muidugi on paljude inimeste hukkumine väga halb, kuid tänu uuele usule ei pidanud inimesed enam nii palju aega usule pühendama ja said seega rohkem tööd teha, see aitas kaasa majanduslikule tõusule ja teaduse arnengule, milleta poleks meie Euroopa praegu selline, nagu ta on.
Näiteks Saksa talurahvasõda aastail 1524- 1526.Saksamaal toimus ka pühapiltide arvustamisest ajendatud pildirüüste-ülesköetud rahvahulk tormas kirikutesse, kiskus maha altarid, kujud ja pildid ning hävitas need.Kirikuid põletati ja hävitati. Kokkuvõttes oli reformatsioonil minu arvates ikkagi rohkem positiivseid kui negatiivseid tagajärgi.Kuigi näiteks paljude inimeste hukkumine on kindlasti kahetsusväärne ja kahtlemata halb. Aga tänu uuele usule ei pidanud inimesed enam nii palju aega usule pühendama ja said seega rohkem tööd teha, mis aitas kaasa majanduslikule tõusule ja teaduse arnengule, milleta poleks meie maailm praegu selline, nagu ta on.
lihtrahvas, kes ei osand ladina keeles lugeda,sai aru , millest teenused ütlevad.Selle reformatsiooni alguse peetakse mõni kord keskaja lõpuks. 1523a. Jõudis see reformatsioon Eestini. Reformatsioon oli sama luterlus kui Saksamaal,kuid muidugi erinevate riikide reformatsioonidel olid erinevused ja sarnasused Minu meelest kõigest tähtsam sarnasus Saksa ja Eesti reformatsiooniga on see, et usu uuenduse põhisaisukohad olid samad. Väga tähtis luterluses oli usule lähendamine ning rahvakeele nõudmine jumalateenistusel. Ning luterlus toetas tahtevabadust,mis tegi inimesi võrdseks mavahel. Ja üheks tähtsamaks erinevuseks võib peeta seda , et Saksamaal oli väga palju inimesi , kes olid reformatsiooni vastu ning jäid katoliiklastele truud,aga Eestis luteri usul oli lapju poolehoidjaid,sest seda toetasid peaaegu kõik lihtrahvas Eestis. Luteri usk kuulutas , et kõik inimesed on jumala ees võrdsed ,mis talurahva
kolme erineva riigi kuningad. Rootsi aeg oli rahuaeg pärast pikka sõjaaega. Milline oli Rootsi aja mõju Eesti kultuuri arengule? Üks peamisi muutusi, mis toimus Eesti aladel Rootsi ajal, oli katoliikluse asendamine luteri usuga. See oli üks põhjus, mille tõttu hakati rahvaharidust arendama, nimelt taheti kindlustada luteri usu mõju. Samuti tulenes rahvahariduse korraldamine luteri usu põhiseisukohast- inimene saab õndsaks tänu usule, selleks oli aga vaja õpetada talupojad piiblit lugema. Tänu luteri usule hakati rõhku pöörama talupoja harimisele. Rahvahariduses oluline isik oli Bengt Gottfried Forselius, kes korraldas praktilist tööd õpetajate seminaril Tartu lähedal Piiskopimõisas. Tema ülesandeks oli koolmeistrite väljakoolitamine. Seminaridel oli pearõhk ladusal lugemisel ja usuõpetusel. Kuna õpperaamatuid ei olnud, siis kirjutas Forselius ise aabitsa, mille järgi lugemist õpetada. 1687 a
Käituda viisakalt internetivõrgus ei oska mitte ainult noored,vaid ka täiskasvanud inimesed. Nemad on võimelised isegi ähvardama teisi inimesi,teades, et nad ei saa selle eest karistada, kuna on anonüümsed. Minu arust anonüümsus internetis ei ole hea, sest inimesed kuritarvitavad seda. Maailmas on väga palju erinevaid uske ja uskumusi.Mõni usub Jumalat, mõni Buddat, mõni on ateist. Igal inimesel on õigus oma usule ning kõik peavad austama teiste inimeste uske. Me ei ole kohustatud nõustuma nende usuliste põhimõtetega, kuid inimestel ei ole õigus solvata teisi inimesi usu pärast. Internet on üks globaalsemaid kohti, kus arutatakse erinevate uskude üle. Ma olen lugenud mitut blogi ja arutelu erinevate uskude kohta ning veendusin, et inimesed on väga kurjad teiste inimeste suhtes. Kõik arvavad, et just nende usk on see õige ning ei arvesta teiste inimeste mõttemaailmatega
1730. aastatel saavutas pietism Eesti pastorkonna kindla kaupmehe kaudu oma toodangut linna müügile ja kaupmees ostis kuuluvat Soomet ja Ingerimaad. 23. septembril asusid venelased 30 000 – hulgas laia leviku. Paljud neist suhtusid pooldavalt vennastekogudusse, talle midagi linnast selle eest. Maale hakkasid tekkima tööstusettevõtted, 35 000 mehega NARVAT piirama. Rootsi garnison suutis siiski hoida linna kuna see tõi just lihtrahva usule lähemale. 1740. aastatel oli Eestis nait; räpina paberivabrik, põldsamaa peegli ja portselani tehas. Rahvaarv vaenlase kätte langemast. Pärast lüüasaamist Narva all 1700. aastal vennastekogudustesse hõlmatud ligi 12 000 inimest, olulisim keskus oli 2x tõusnud (pikk rahu, sisse rändajaid palju). ROSENI DEKLARATSIOON oli hakkas Peeter I tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge. 14. mail Saaremaa
Katoliiklus säilis muinasusund ja juhatas preester. Aga luterluses muinasusund kaob. Muinasusund hindas inimeste töökust, isiklikku initsiatiivi. Oli ka ladina keelne piibel, aga inimesed ei saanud seda lugeda kuna ei osanud ladina keelt. Muinasusund lähtub kokkuhoidlikusest. Piibli asemel oli luhterlastel emakeelne pühakiri, mis oli inimestele meelepärasem. Seega inimesi hinnati ja ka tunnustati rohkem. Inimesed said valida rohkem. Said ka oma usule pühendatud raamatut lugeda. Katoliku kirjandus oli ladinakeelne ja inimesed ei saanud raamatutest aru, seega nende populaarsus ei kasvanud. Aga inimestele oli rajatud kloostrite raamatukogud ja inimesed said enda jaoks vajalikku informatsiooni ja meelepärast kirjandust lugeda, aga neid inimesi oli kahjuks vähe kes oskasid ladina keelt. Lutherluses trükiti raamatuid ja oli nende suurem levik ja need oli emakeeles, seega said eestlased lugeda raamatuid ja said ka nendest aru. Lihtrahva
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eestis? Gustav Adolfi võitudega Poola-Rootsi sõjas oli pandud alus ühele selgesti eristuvale perioodile Eesti ajaloos, nimelt ,,Rootsi ajale", mille alla veidi lihtsustatult võib liigitada 17. sajandi. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt ülimalt oluline sajand. Rahvapärimusse jäi 17. sajand kui ,,vana hea Rooti aeg". Mõjutusi hilisematele eestlastele ning nende kultuurile ja usule võib tihti näha ka tänapäeval. 17. sajand määras ära Eesti kuulumise luterlike maade hulka, mis hõlmasid eeskätt Skandinaaviat ja Põhja-Saksamaad. Rootsi riigi ametlikuks usuks oli luteri usk, mida hakati levitama ka Eestis. Rootsi riik andis raha uute kirikute ülesehitamiseks ja saatis kirikuõpetajad. Eestlaste loodususundid hakkasid 17. sajandi jooksul taanduma ning talupojad hakkasid kirikus käima, millele aitasid loomulikult kaasa ka eestikeelsed jutlused.
vabatahtlikult islamit vastu võtta. 14. ja 15. sajandil. Tähtsamad olid Ottomani, Safavidi ja Mughali impeeriumid. Kui mongolite administratiivne korraldus kokku varises, siis vastava impeeriumi alad ei allunud enam mongolitele. Mongolid leidsid, et nende alade pärast ei tasu sõdida ja suured islami impeeriumid olid taas loodud. Nad olid üldiselt absoluutsed monarhiad, kus usuga tegelemine oli nüüd teisejärguline asi. Safavide impeerium oli selles suhtes erand, usule pöörati ikka küllalt palju tähelepanu: iiitlus oli siin ametlik usk. Algul olid valitsejateks sunniidid, kuid peagi nad kas hakkasid ise iiitideks või nad tapeti. Safavidi impeerium ei püüdnud ennast sõjaliselt arendada, rohkem rõhuti usule. Seepärast oli see kõige lühiajalisem, püsis siiski 300 aastat. Pidevalt tuli sõdida usbekkidega põhjas ja ottomanidega läänes, neile kaotati tasapisi territooriume. Ka kujunes Safavidi impeeriumi ajal välja järjekordne islami suund -sufism
Töömehed tassisid sinna igasugust püssirohtu ja sõjarelvi.Kui raad sai teada ,et linna jutustajad ei tohtinud koostrisse diskuteerima minna ,said nad vihaseks ja hakkasid all keldris püsse paugutama ja katsetama. Raad oli vihane ja lasi töömeestel alati paugutada missade ajal, et mungad alla annaksid ja raadile võimu annaksid. Öösel hiilisid mõned mungad va Heinrich välja ,kes magas ,alla keldrisse ja toppisid suurtükkidel torud puupakkusid täis. Kuna mungad jäid kindlask enda usule ja ei tjutustanud uut usku oma kirikus, tuli neil pahandusi raega.Raehärrad tulid kloostrisse na nõudsid kokkutulekut.Raad keelas koosolekus munkadel enda usu jutlustamist selle maal.Ja et mungad õigele usule pöörduksid ,tulevad kloostrisse jutustama kolm pühapäeva järjest linna jutustajad.Ja nad nõudsid,et kõikide kodanikkude testamendid ,mida kloostris hoitakse ,antaks Lüübeki õiguse alusel raele välja,et
THE MENORAH sümboliseerib kuningas THE TORAH Taaveti kilpi ja ka See on nendest sümboliseerib Iisraeli rullidest kõige tähtsam. Iisraeli rahva rahvast, kes peab lahutamatust Jumalast. ülejäänud maailmale valguseks olema. Judaism on... · Vanim tänapäevani püsinud monoteistlik usund · Aluseks kristlusele ja islami usule · Alguse saanud Abrahami eestvedamisel (u 2000 a ekr) ja Moosese tagantlükkel. · Asub põhiliselt Iisraelis Nutumüür Mütsid millega Ortodoksed juudid palvustel käidakse sünagoog suunad Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism.
- toomkapiitel- kirikunõukogu - toomhärra- toomkapiitli liige, toomhärrassi oli tavaliselt 12 - missa- pidulik jumalateenistus - visitatsioon- kirikuelu kihelkonniti kontrollimine. - reformatsioon- usupuhastus, mille käigus asendati Katolik usk Luteri usu vastu. - pildirüüste- reformatsiooniga kaasnes, see et inimesed tungisid kirikutesse ja purustasid sealseid pühakujusi ja puhapilte. Hävitati ära palju väärtuslikke esemeid. - munk- meessoost isik kes oli ennast ühendanud usule, loobus maisetest rõõmudest - nunn- naissoost isik kes oli ennas pühendunud usule, loobus maisetest rõõmudest. - klooster- koht kus elasid mungad ja nunnad - adratlupoeg- talupoeg, kelle nimetus tulenes adramaade järgi - üksjalg- adratalupoja noorem poeg kes ei mahtunud isakoju enam ära ja ta sai maad kuhugi ääremaale, ja rajas sinna oma talu.Nimi tuli sellest et nad pidid tegema mõisale tegu üks jalapäev nädalas, aga ajapikku kui talu suurenes, suurenesid ka koormised.
kus ei ole olnud vähemalt ühte, väga tähtsat ja suuri tegusid teinud õrnema soo esindajat. Kas naine toob siia ilma siis pigem rahu või rahutust? Naise rolli ühiskonnas määrab tihtipeale sealne religioon. Piibel kirjutab, et Eeva on esimene inimene, kes on kõigis inimkonna hädades süüdi. Naine oli nõrk ja andis järele ahvatlusele ning sõi hea ja kurja tundmise vilja. Jumal määras talle karistuseks menstruatsiooni ja sünnitamine valu. Samas, Hiinas õpetati usule kohaselt naisi kuuletuma oma isadele, siis abikaasadele ja lõpuks abikaasade surma korral nende poegadele. Hindu kultuuris kuulutati naised mittesobivaks iseseisvuse jaoks, loomult nõrkadeks, kergelt valele teele juhitavaiks, patusteks ja rumalateks. Prantsuse katoliiklased aga vaidlesid selle üle, kas naisel on hing või mitte. Keskajal põletati Inglismaal elusalt tuhandeid naisi, kahtluses, et nad on nõiad. Islami usus on tänapäevalgi kehtestatud naistele väga suured piirangud
Sisepoliitiline areng 1920.aastatel Silver Siivard Poliitilised erakonnad Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Kristlik Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunike Koondis Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Esimene põhiseadus 15. juunil 1920.a konstitutsiooni vastuvõtmine Kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, jne Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Riigikogus 100 liiget. Kuidas valitseti Eestit? Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused Erakondade paljusus näitas, et üksik partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitsust Kümnendil tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud. Võitlus riigivastastega Põhilised vastased: Vene...
Braahmani koolid Suuline õppetöö Range distsipliin Usulised kloostrikoolid Nalanda kolledz Õpilasi ka väljaspoolt Indiat Haridus Minimaalne kirjaoskus Vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti ja UusIndia kirjakeeli oskasid lugeda vaid vähesed Islami mõjutused Vallutuslik huvi tärkab 8.saj Delhi valitsejad püüdsid islamiseerida Kerkis uus pealinn Firuzabad Lammutati hindu ehitisi Valdav osa indialasi jäid siiski usule truuks Budism vähenes, dzainism kasvas Kirjandus Eeposed "Mahabharata" ja "Ramayana" Tunti puraanasid (18 suurt puraanat) Kirjandust mõjutas bhakti (õitseng 11.12. saj.) Piiramatu armastus ja andumus jumalate vastu Bhakti ideed kandusid kõikjale üle maa Kabir ja Nanak levitasid bhakti tõekspidamisi Kunst Tihedasti seotud religioonina Palju jumalustele pühendatud templeid Lennukas fantaasia kandis usulisi eesmärke
See tähendas ajajärgu lõpul seniste palgasõduritest rüütlite asemel juba ülemineku algust regulaar- ja rahvaarmeedele. Algasid maailmarännud (Marco Polo), maadeavastused (Portugal) ja alates portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng. Need viisid lõpuks atlaste ja gloobusteni, ümbermaailmareisideni ja üldise huvi kandumisele nende järgselt päikesesüsteemile ja kosmosele. Hiliskeskajal toimus üleminek rahvuslikele kultuuridele, usule ja lõpuks ka riiklustele. Koos sellega tekkis aadli metseenlus, kuningate merkantiilsus ja selle najal järkjärguline üleminek absolutismi. See tagas omakorda rahva vagadusliikumise ärakasutamise poliitilistel eesmärkidel ja seeläbi ülemineku ülemkihtide poolt toetatud reformatsiooniks. 1.5 Hiliskeskaja lõpp Sisuliselt lõpetas hiliskeskaja sellal tekkinud rahvusriikide reaalpoliitika ja absolutismi algus,
Varakristlik kunst · Ristiusk tekkis Vahemere ääres · Roomlastele vastuvõetamatu -Kõik inimesed võrdsed jumala ees -Jäid oma usule truuks -Peab olema alandlik ja sõnakuulelik -Peale surma läheb hing paradiisi · 313 Rooma keiser Konstantinus lubab ristiusku · 380 muutub ristiusk ametlikuks usuks · Varakristlikust peamised kunsti leiud seina ja laemaalid, millel on kristli sümboolika · Vaba skulptuuri ei tehtud -Tahtsid erineda paganlikest uskumustest · Basiilikast (Kohtu ja turuhoone) areneb välja ristiusu kirikutüüp
Essee: kristlik kultuur versus rahvakultuur Meie esivanemate muinasusund erines suuresti tänapäevasest kristlusest, kuid oli üsna sarnane teiste loodusrahvaste usule. Usk oli inimestele lähedasem, polnud keerukat mütoloogiat ega kutselisi preestreid, küll aga tegutsesid targad ja nõiad, kelle poole sai vajadusel pöörduda. Muinasusundi olulisemad osad olid animism usk hingestatusse ja esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid puudes, kivides, metsas, allikates ja mujal. Lahkunutesse suhtuti suure aukartusega. Muinasusund hakkas muutuma paikse eluviisi ja kokkupuudete tõttu balti ja germaani hõimudega
· 1578.a Balthazar Russow kroonika Usupuhastus ja reformatsioon usupuhastus usu uuendamine, lihtsaks tegemine reformatsioon ühiskonna muutmine · 1517.a Wittenberg Martin Luther, kirikuõpetaja ja teoloogiaprofessor · lauakirik lihtne kirik , hariv ning teenistus omas keeles · 1517.a kirjutas 101 teesi, algselt oli katoliku vastu · 1524. a jõudis Tallinnasse, algas reformatsioon. · Kirikuid hakatakse puruks peksma Põhinõuded Luteri usule (luterism) · jumala ees on kõik võrdsed · ainsaks usu tõdede aluseks on piibel. Oluline on mida loeb, mitte mida kuuleb · al. 16 saj. Rohkem kirjaoskajaid. · Luterism muutub populaarseks · talupoegi õpetatakse · õpetada tuleb nii poisse kui tüdrukuid · patte saab andeks anda vaid jumal, mitte kirikuõpetaja · suleti kõik kloostrid · tänu sellele oskavad eestlased lugeda ja kirjutada
ühiskonnaõpetusse peaks lisanduma tolerantsiõpetus. Seda sellepärast, et liberaalne ja demokraatlik Euroopa nõuab mõistmist ja vabameelsust. Meie riik ei tohiks Venemaa kombel vaadata mööda probleemidest, mis paari aasta pärast ka meie uksele koputavad. Küll hakkavad homoseksuaalid ka Eestis aktiivsemalt tänavail oma õigusi nõudma, Ida- Eestisse immigreeruvad mustanahalised soovivad ka seal kohalikega võrdseid võimalusi ning moslemite kogukonnad jäävad meie riigiski oma usule jäigalt kindlaks. Alalhoidliku ja uuendusvastase haridussüsteemi tõttu väheneb järjest Eestis kõrgkooli lõpetanute konkurentsivõime, samuti väheneb sisseastujate arv kohalikesse ülikoolidese, sest kuluerinevustest tingituna muutub välismaal õppimine järjest odavamaks ja ahvatlevamaks. Nagu on rõhutanud Brüsselis ajakirjanikuna töötav Indrek Treufeldt ning meie riigi president Toomas Hendrik Ilves, tuleks ammu juba suruda alla uhkustunne hea ingliskeele oskuse üle
Keskaeg: 5.-15.saj - suur rahvasteränne - filosoofia tugines usule - ristiusk Roomas ametlikuks - "Jumal on harmoonia ja inimene peab alluma, ei võrdsusta end temaga. - inimest talutati kui last - kloostri-, rüütli-, linnakirjandus. allegooriline romaan - inimese eesmärk: täiustada vaimu - haridus ja filos. tasemel (lad.kl) - ehituses ja arhitekt. kõrge tase - käsitöö areng, esimesed ülikoolid - kunstis gooti ja romaani stiil - loodi palju eeposeid (ajalool. mahukas jutust. teos värs.) - "rebase- ja roosiromaanid" TEOSED: Gilgames (3eKr, sumeri)
Jesuiitide tegevus vastureformatsiooni käigus · Poola võimu ajal taastatakse katoliku kirik · Paavst saadab oma saadiku kaudu Liivimaale jesuiidid, eesmärgiga levitada siit katoliku usk edasi Rootsi ja Venemaale · Jesuiidid tegutsevad Tartus ja asutavad siin gümnaasiumi · Gümnaasiumi kõrvale asutati tõlkide seminar, et ette valmistada preestreid kohaliku rahva hulgast · Jesuiitide tegevus lõpeb rootslaste võimu kehtestamisega ja üleminekuga luteri usule Luterlus Rootsi aja alguses · Kirikud peale Liivi sõda purustatud, pöörduti uuesti oma muinasusu poole, loobuti ristimisest ja kiriklikust laulatusest, pastorite haridus puudulik ja ebamoraalne eluviis · Luterlikku kirikuorganisatsiooni hakkab uuesti üles ehitama Joachim Jhering aabitsa väljaandmine, kirikukaristuste süsteemi väljatöötamine · Hakkab toimuma nn. nõiajaht. Hermann Samsoni õpetus, kuidas nõida ära tunda
Mesopotaamia usk Jan-Are Nursi Usund. Mesopotaamia usk sarnaneb Egiptuse usule. Usku levitasid preestrid. Jumalad olid Egiptuselt üle võetud. Kuningas Jumala maine asemik. Jumalaid palju. Tähtsamad jumalad. Taevajumal Anu- Jumalate isa. Tuule-,tormi-,vihma- ja piksejumal Enlil- Jumalate tõeline kuningas ning paljude müütide peategelane. Maa-aluste vete ja sügavuste isand Ea- Kaval ja tark jumal. Tundis hästi maagiat. Anu Enlil Ea Teised Jumalad. Kuujumal Sin Päiksejumal Samas
aastal Itaalias Assisi linnas. Ta armastas lõbutseda ja luges kirglikult trubaduuride luulet. Vanemad täitsid iga ta soovi.Hakkas rändjutlustajaks ja rändas mööda maad nagu seda oli kunagi teinud Jeesus Kristus. Franciscust peetakse üheks tähtsamaks suurkujuks kristlikus religioonis. Suri 1226. Dominicus oli haritud Hispaania vaimulik, kelle kutsumuseks sai ketserite pööramine. Kuna tundis hästi pühakirja ja elas rändjutlustaja elu, suutis ta palju inimesi katoliku usule tagasi võita. 1215. aastal asutas selle töö jätkamiseks dominiiklaste mungaordu. Jan Hus- Üks kuulsamaid ketsereid. Ta taunis kiriku rikkust ja nõudis ümerkorraldusi. Pidas Prahas tsehhikeelseid jutlusi ja arvas, et piiblid peaks tõlkima kõigile arusaadavatesse keeltesse. Põletati avalikult tuleriidal. Innocentius 3.- Sündinud 1160.a Itaalias. Üks ajaloo nooremaid paavste. Saavutas suurima võimu, mis paavistil kunagi on olnud. Arvas, et temast kõrgemal on vaid Jumal.
1)Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid,lõpetas see jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu Eestis.Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks.Luteri kiriku ülesehitamine sai alata alles rooti võimu juurdumisel Eestis
hallutsinatsioonid. Aja möödudes hakati rangetest reeglitest kõrvale kalduma. Tööd ei viitsitud enam teha ning see jäi talupoegade õlule. Munkadele sigines raga, mille tagajärjel soetati endale omandivara. Igapäevasesse toidukorda lisati liha, mis varasematel aegadel oli lubatud ainult haigestunud munkadele. Kõhnadest paastuvatest munkadest oli saanud jässakad, veini tundvad mungad. Mungad läbisid ränku katsumusi iga päev, lojaalsusest oma usule. Paljud mungad, kes olid eluaeg eeskujulikud, olid külarahva seas tunnustatud.
Damaskuse kalifaat · Pärast Süüria ja Egiptuse vallutamist sai araablaste riigi pealinnaks Damaskus. · Damaskuse kaliifide juhitud riiki nimetatakse Damaskuse kalifaadiks. · Alistatud rahvastesse suhtuti üsna leebelt, kohalikke seadusi väga ei muudetud ja ka islamit ei surutud väga peale. · Makse koguti nendelt, kes polnud muhameedlased, islamiusulised makse maksma ei pidanud, seetõttu läksid paljud inimesed vabatahtlikult üle islami usule. Bagdadi kalifaat ja selle lagunemine · 8. sajandil kukutati Damaskuse kaliifide võim. · Uueks pealinnaks sai Bagdadi kalifaat. · Rikkamates linnades edenes kiiresti põllutöö, käsitöö ning kaubandus. · 9. sajandil hakkasid mõned piirkonna asevalitsejad Bagdadi kaliifidest lahku lööma. Bagdadist lõid lahku Hispaania, Egiptus, Pärsia ja Kesk- Aasia. · Bagdadi kaliifide võimu alla veel ainult Mesopotaamia.
Mis mulle meeldib/imponeerib keskaegses arhitektuuris/ muusikas Keskaja alguses peetakse 476. aastat, kui barbarid hävitasid lõplikult Lääne- Rooma riigi. Toimus rahvaste rändamine ja Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Nii otsused muusikas kui arhitektuuris tuginesid usule ja jumalikule algele. Tekkisid suured ehitised, algul basiilikad ja hiljem veel võimsamad gooti stiilis katedraalid. Põhjus, miks ma isegi eelistaksin keskaja muusikat nüüdisaja muusikale seisneb selles, et looming oli aus, see tugines millegile ja sellel oli oma mõte, nüüd on kõigi soov meeldida massidele, vähesed teevad asja hingega. Esimesed laulmised tekkisid jumalateenistusest 8-9.saj, ning seda toetas kirikuorel
akent.Uued seinad laoti sissepoole kaldu, et tolm ei jääks seintele.Ta sai selle valmis 7 aastaga(1534-1541), ta tegi seda üksi.Sixtuse kabeli altariseinal kujutas meister hiiglafreskos viimset kohtupäeva. Selles maalis on 350 üksikut figuuri.Maalil on surnute hinged, kes tõusevad Jumala raevunud palge ette. Seda teemat kasutatakse altarikujunduses harva. Paavst valis selle hoiatusena katoliiklastele, et nad reformatsiooniaja segaduses oma usule ustavaks jääksid. Michelangelo on siin üle astunud renessansi kunstiideaali raamidest. Kristus ei väljenda sümpaatiat ümbritsevate erutatud pühakute vastu, kes kannavad oma märtsisurma sümboleid. Ka ei väljenda ta kaastunnet hukkamõistetetute vastu, need paisatakse alla põrgudeemonite juurde. Siin lükkab Charon inimesi oma paadist Hadese sügavikku ning Dante Põrgust tuttava põrguliku kohtumõistja Minose ette. Minosel on eeslikõrvad , ta nägu on maalitud õukondlase
maeti surnuid (laipmatus). Kataombe on leitud mitme pool Lähis-Ida, Itaalias jm. Kuulsaimad on Calixtuse katakombid, kuhu on maetud esimesed paavstid. Katakombides leiduvad ka esimesed seina- ja laemaalid. Üldilmelt on need tavaliste rooma seinamaalide sarnased, aga oluline vahe on temaatikas. Ära on jäetud kõik erootiline, samuti kõik, mis võib seostuda paganlike jumalatega. Kristlikus kunstis kasutati palju usule viitavaid sümboleid. Näiteks kristlust sümboliseeris rist, kala, karjane. Jumala kujutamine oli raskendatud, kuna jumalal oli kolm aspekti (Isa, poeg, pühavaim). Pühavaimu sümbol oli valge tuvi. Paabulind sümbolisseris surematus. Ankur sümboliseeris lootust. Roos sümboliseeris armastust. Harrastati ka reljeefikunsti. Temaatika oli võetud piiblist. Pärast Milano Edikti hakatakse looma avalikke kristlike kirikuid. Esialgu võeti eeskujuks rooma basiilikad.
Otsustavat tulemust see võitlus aga ei andnud. Alles pärast Friedrichi surma suutis paavst koos oma liitlastega keisrivõimust jagu saada. Pideva võitluse kõrval leidis Friedrich aega ka kultuuri jaoks. Temast sai oma aja Euroopa harituim valitseja, kes kõneles vabalt mitut keelt, kirjutas luuletusi ja tundis elavat huvi teaduse vastu. Keisri õukonda kogunes õpetlasi mitmelt maalt. Seejuures ei pööranud Friedrich mingit tähelepanu oma alluvate rahvusele ega usule. Tema õukonnas tegutsesid nii katoliiklikud lääneeurooplased, õigeusklikud kreeklased, muhameedlased kui ka juudid. Kõigisse suhtuti lugupidamisega ja kõik võisid vabalt oma usutalitusi pidada. Keiser tundis erilist huvi loodusteaduste vastu. Ta kirjutas traktaadi (teadusliku uurimuse) jahipistrike teemal. Kirgliku kütina oli ta hankinud pistrikke paljudelt maadelt ja tundis neid väga hästi. Tema traktaat ei piirdunud aga sugugi ainult
Pärslased võtsid palju üle vallutatult rahvastelt. · JUUDAMAA (Lõunapoolne) - Büstants vallutas, 11-13 saj. eKr 5. Neil oli väga hea teedevõrk, SUUR KUNINGA TEE. olid Ristisõjad (kristlased püüdsid vallutad pühamaad) 6. Riik oli jaotatud straapideks (nende juhid olid vallutatute alade ülikud) · ISRAEL (Põhjapoolne) 722. eKr Assüürlased vallutasid Iisraeli. 7. Nende usule pani aluse Zaratustra Heebrealased (Juudid) viidi vangi (PAABELI VANGIPÕLV). 8. Usk on mazdaism see on dualistlik usk. (2 jumalat, hea ja kuri jumal) Juudid lasti koju Pärslaste valitsusajal. Rooma ajal kiusati Juute 9. AVESTA on nende pühakiri. taga. (Enam Iisraeli riiki ei eksisteerinud).
3. Ei toimunud vastuhakke P-Suurriigile. 4. Pärslased võtsid palju üle vallutatult rahvastelt. KRISTLASED 5. Neil oli väga hea teedevõrk, SUUR KUNINGA TEE. JUUDID 6. Riik oli jaotatud straapideks (nende juhid olid vallutatute alade Messias (Jeesus Kristus) on tulnud Messias ülikud) alles tuleb 7. Nende usule pani aluse Zaratustra 8. Usk on mazdaism – see on dualistlik usk. (2 jumalat, hea ja kuri 11.Vana-Testament põhineb Surnumere käsikirjadel (kirjutati jumal) paarsada aastat eKr.) 9. AVESTA on nende pühakiri. 12.Ainus Jeruusalemma templist säilinud osa on NUTUMÜÜR. 13.KIPAH- juutide mütsike
Islam Ka islam on monoteistlik religion, nii nagu on Judaism ja kristlus, mis on rajatud usule Ainujumalasse. See tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhamaadile. Selle usundi pooldajaid kutsutakse moslemiteks. Moslemid kasutavad oma Jumala, maailma ja kõige elava Looja poole pöördumisel sõna Allah, mis tähendab araabia keeles Jumal. Allah on moslemitele kogu universumi isand. Islam on järgijate arvult teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale kutsutakse moslemiteks. Maailma 6-miljardilisest elanikkonnast moodustavad moslemid suure osa: nende ligikaudne arv on 850. miljonist 1. miljardini. Muhammad oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja ning ka valitseja ning kohtunik oma rahva seas. Ta oli mees kes elas Jumala teenistuses alandlikku elu ning ...
ISLAM Islam, maailma üks levinumaid usundeid, on järgijate arvult teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale, kutsutakse moslemiteks. Nii nagu judaism ja kristlus, on ka islam monoteistlik religioon, rajatud usule Ainujumalasse. Moslemid kasutavad oma Jumala, maailma ja kõige elava Looja poole pöördumisel sõna Allah, mis tähendab araabia keeles Jumal. Moslemitele on Allah kogu universumi isand. Sõna islam on araabiakeelne ja tähendab allumist Allahi tahtele. Moslemid usuvad, et Allah saatis oma sõnumi inimkonnale selleks, et juhtida neid, kes on talle ustavad, ning hoiatada patustajaid oma viha eest. Mees, kelle Jumal valis oma uut sõnumit edastama (maailmas
Kiviajal maaliti koopa seinadele pilte, tänapäeval kõige kuulsamad koopamaalingud on vast Prantsusmaal Marseille'si lähedusest leitud pildid. Meie eelkäijad joonistasid selliseid pilte, sest nad lootsid läbi nende joonistuste ellu viia oma uskumusi, näiteks parandada küttimise õnne ja nii edasi. Meie jaoks on need aga olulised infoallikad, mille abil saame teada nende juhtumistest, uskumustest ja igapäeva elust. Kunstistiile on olnud mitmeid ning paljud neist on allunud usule. Peamiselt keskajal julgeti maalida ainult seda, mida kirik või piibel lubas. Kunst on eneseväljendamine ning sellepärast arvan, et keskaja kunst võis olla ilus kuid see on väheusutav ning sellest pole inimestel kasu. Usun, et kui oleks siiamaani see kunst, mida usk lubab, ei oleks kunst kestma jäänud. Alates eelmisest sajandist ei tähenda kunst enam erinevaid taieseid ja skulptuure vaid ka fotosid.
4. Liikumine ja hea kehaasendi saavutamine. 5. Magamine ja puhkamine. 6. Sobiva riietuse valik- riietumine ja lahtiriietumine. 7. Kehatemperatuuri normaalpiirides hoidmine riietuse ja ümbrusega kohanemise kaudu. 8. Keha hoidmine puhta ja hoolitsetuna ning naha ja limaskestade kaitsmine. 9. Ümbritseva maailma ohtude ja teiste kahjustamise vältimine. 10. Eneseteadvustamine teistele tunnete, vajaduste, hirmu või arvamuste väljendamise teel. 11. Palvetamine vastavalt oma usule. 12. Töötamine, saavutades eneseteostuse tunde. 13. Mängimine ja erinevates meelelahutustes osalemine. 14. Õppimine, avastamine ja uudishimu rahuldamine ning sellega normaalse arengu tagamine ja kättesaadavate tervishoiuabinõude kasutamine.
põhiseaduse vastuvõtmist. Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumisest lähtus ka Asustatav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. Asustatav kogu võttis selle vastu 15. juunil 1920, aga selleks ei korraldatud rahvahääletust. Põhiseaduse vastuvõtmine oli tähtis, kuna see sätestas laialdased kodanikuõigused. Nendeks olid täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule), isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimuks rahvas. Võimu teostas ka Riigikogu ning Vabariigi Valitsus. Riigivanem juhtis valitsuse tegevust. Ainsaks probleemiks oli riigipea puudumine, mis viis kahjuks 1930.aastatel vallandanud ränga kriisini. Siiski suutis Eesti Vabariik saavutada rahvale vabaduse ning võrdsuse ja riigi
meele vallata, ning mongolite vagadusel ei näinud piiri olevat. Pühakirjad tõlgiti kõikidele kättesaadavaks ning püstitati tuhandeid, sageli suurejoonelisi eraklaid, mis haarasid enestesse kuni 45% meestest, olles väga võimsateks vaimukeskusteks. Kolmeteistkümnendal sajandil viis Iraani vallutamine mongolite poolt Buddha usu keskuste rajamiseni sealmail pool sajandit enne, kui valitsejad Il-khanidid said muhameedlasteks 1295. aastal. Pärast teist usule virgumist levitasid mongolid Buddhismi ka teistele rändrahvastele, nagu burjaatidele ja kalmõkkidele. Urgast sai lamaismi suur keskus. Viimane Hutuktu suri 1924. aastal ja tema talitluse võttis üle Mongoolia Rahvavabariik. Kolmsada aastat mongolite pühendumist Buddha Õpetusele on olnud kantud kirglikust andumisest, määralise ühiskondliku kurnatuse hinnaga, nagu rööbitisel puhul Koreas 14. sajandil, on mõistetavalt pööranud nad praeguseks teisele teele.
vastuseid vaatluste, katsete või arvutuste käigus, mis on iseloomulik teadusele. Hoopis leiti vastuseid mitte-empiiriliste arusaamade käigus, isegi kui vastus oli ebatõenäoline. Kuna ei teatud, kuidas astronoomilisi küsimusi lahendada. 4. Inimesed tõlgendavad maailma väga erinevalt. Igal inimesel on enda nägemus või teadmine mingist asjast. Esiteks usk, eks me kõik usu millessegi selles pole kahtlust, kuid osad inimesed on usule rohkem pühendunud kui teised. On inimesi kelle usk räägib, et Jumal on loonud maailma ja mida vähem patte teed seda paremat elu elad peale surma. On inimesi kelle usk räägib, et on olemas põrgu ja taevas, ning kui sured siis vastavalt sellele milline inimese oled olnud saad minna kas taevasse või põrgusse. Ehk siis iga inimene näeb usku erinevalt ja saab sellest erinevalt aru, mis on täiseti mõistetav. Sest mitte keegi ei saa väita, et see usk on õige ja
Moslemid ei söö ka sealiha, sest nende arust on siga räpane loom ja ei joo alkoholi. Küllaltki palju mõjutab usk budistide elu. Eriti veel nende, kes on otsustanud saada lahti reinkarnatsioonist ja hakata erakuks. Kui neil poleks usku, siis nad ei käi-tuks nii. Kõikide usklike jaoks on nende usk just see ainuke ja õige.Kuigi mina pole usklik, arvan ma et usklikele on nende usund väga tähtis nad ei suudaks teistmoodi elada, kui nad on elanud vastavalt oma usule. Henri ALLIK
Igas sünagoogis on toorarullid. Juut on kohustatud järgima Jumala seadusi. Poisslapsi lõigatakse ümber ning kolmeteistkümne- aastaselt on neil bar mitsva. Abiellutakse nii sünagoogis kui ka vabas õhus ning maetakse inimesi ühe ööpäeva jooksul. Tefillin (toorasõnad peas või käel), mezuza (uksepiidas kirjarullid), jarmulke (väike müts) ja tallit (tuttidega rätik). Pühasid on palju. Juut on lisaks usule ka etniline rühm. Kolm suuremat suunda on ortodoksne, reformitud ja liberaalne juutlus. Söögid on kas kosser või treife. Juutide tagakiusamist II MS ajal nimetati holokaustiks (koonduslaagrid). Kristlus Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskudele allumatud inimesed. Enamik kristlasi arvab, et Jeesus on Neitsi Maarjast sündinud Petlemmas, kus Joosep ja
Metsavendlus toimus Teise maailmasõja ajal ning lõpul. ,,Sest pea kohal laius kodutaevad, pea all hingas kodumuld.". Nii kirjutas autor novelli lõppu. Selle põhjal võib väita, et teksti tegevus lõppeb Eesti ajal. 4. Sõnasta novelli peamõte, lähtudes mõistetest ,,ootus" ja ,,lootus". J. Kruusvalli novellis ,,Berta T. mees" kirjeldatakse inimeste vahelisi suhteid hoolimata toimunud sõjast ja õnnetustest. Lühijutus on rõhk pandud Berta ootustele ja usule, et ta mees siiski naaseb sõjast, ent kõik peale tema enda teavad, et seda ei saaks enam juhtuda. Kuigi Bertal on kõigi- nii külarahva, mehe kui ka laste- suunas ootusi, peab ta pettuma. Novelli peamõte on pigem siiski, et lootust ei tohi kunagi kaotada aga alati tuleb oodata kõige hullemat, sest siis ei saa kunagi pettumus liialt suur olla.
keskendumine avab ukse vastava meistri või valgusolendi valgustunud teadvuse juurde. Buddha sündis praeguse Nepaali territooriumil väidetavalt feodaalriigi kuninga perekonnas umbes 6. sajandil e.m.a. Midagi täpset tema edasise elu kohta teada pole. Arvatakse, et ta õppis munkade juures ja jõudis aja jooksul nendest kõrgemale arengutasemele ja töötas välja oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris õpetus kasinust, paastu ja palvetamist, lahtiütlemist maistest naudingutest ja väärtustest. Budistidel on sadu köiteid pühakirjatekste, mis on teemade järgi liigitatud kaanoniteks. Kuigi tekstide allikaks on Buddha, on need kirja pandud suuliste pärimuste kaudu tagantjärele, mistõttu on neis palju pühakute omaloomingut.
abielluda(mõisnikud ei lubanud) 7. Miks kujunesid teoorjus ja sunnismaisus? Mõisnikel on maad ja tööd palju, tänu millele sunniti talupojad tasuta tööle. Alguses 1 päev, siis juba 3 ja siis 6(ainult pühapäev oli vaba) Sunnimaisus tuli kuna muidu läheksid talupojad möisnike juurest minema. 8. Kuidas muutus Eesti kultuur keskajal? Mis seda mõjutas? Mõjutas: katolikuusk kõikjal (kuni 16 saj. ainuke usk, sisserändajad rootsist, tänu usule hakkas toimuma kirikuehitus) Majad olid 2-3 kordsed, 1 korrusel oli pood või töökoda ja teisel elati. Maalikunst, saksa keele möju eesti keelele, pölluharimisoskused arenesid tänu sakslastele edasi. Hakati ehitama kloostreid, tekkisisd kloostrikoolid, kloostreid asutasid ordud, tänu Euroopakultuuri sissetulekule hakati õppima lugema ja kirjutama. 9. Kas me võime rääkida Vana-Liivimaast kui riigist? Miks? Ei, sest ei olnud ühtset valitsejat
Lugu õpetab, et õige asja eest võitlev sõdur võidab alati. Püha Jüri peetakse sõdurpühakuks ja märtriks, kes kehastab vaprust ja jõudu. Kuna lohe on peetud saatana ja printsessi kiriku sümboliks on lohe tapmine erakordselt sügava tähendusega. See tähistab kristluse võitu paganluse üle. Lohe tapmise eest pakuti Jürile mitmeid autasusid millest ta keeldus, paludes vaid rahval ennast ristida lasta. Püha Jüri keeldus keisri soosingust, jäi oma usule kindlaks ja suri märtrina 303.aastal. Tema usukindlust nähes hakkas keisrinna Aleksandra kristlaseks. Püha Jüri auks on loodud mitmeid kirikuid üle maailma. Ka Tartusse on ehitatud Püha Jüri kirik (1870). Legend Pühast Jürist jõudis Eestisse kahelt poolt: idaslaavlastelt (9.-12. saj) ja germaanlastelt (13.saj). Eestlastele tähistab 23.aprill kevade ja kevadtööde algust ja kuna kevadel löödi Georgius märtriks (nimi tähendab kreeka keeles kündjat, maaharijat)
Metsavendlus toimus Teise maailmasõja ajal ning lõpul. ,,Sest pea kohal laius kodutaevad, pea all hingas kodumuld.". Nii kirjutas autor novelli lõppu. Selle põhjal võib väita, et teksti tegevus lõppeb Eesti ajal. 4. Sõnasta novelli peamõte, lähtudes mõistetest ,,ootus" ja ,,lootus". J. Kruusvalli novellis ,,Berta T. mees" kirjeldatakse inimeste vahelisi suhteid hoolimata toimunud sõjast ja õnnetustest. Lühijutus on rõhk pandud Berta ootustele ja usule, et ta mees siiski naaseb sõjast, ent kõik peale tema enda teavad, et seda ei saaks enam juhtuda. Kuigi Bertal on kõigi- nii külarahva, mehe kui ka laste- suunas ootusi, peab ta pettuma. Novelli peamõte on pigem siiski, et lootust ei tohi kunagi kaotada aga alati tuleb oodata kõige hullemat, sest siis ei saa kunagi pettumus liialt suur olla.
Fra Kunnid: Henry IV (1589 1610) läks üle katoliku usule, mõrvati protsetantide poolt. Louis XIII (1610 1643) + Austria Anna, absolutismi kujunemisaeg, kardinal De Richilien(valitses tegelt) Louis XIV (1643 1715) päikesekuningas, abs. Kõrgaeg, riik see olen mina, Versailles, Hugenotid lõplikult maas. Louis XV (1715 1744) XIV lapselaps, pärast mind tulge või veeuputus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
