Teatrietenduse analüüs ''Meri ja Orav'' Vaatasime Andrus Kivirähki teatrietendust ''Meri ja Orav''. Selles etenduses tuleb kõige enam välja just see, milline oli elu Eestis 90-ndatel aastatel. Etenduse tegevustik on järgi tehtud raamatust ''Ivan Orava mälestused''. Osades mängisid Egon Nuter ja Andrus Vaarik. Nuter mängis Lennart Meri rolli ning Vaarik mängis Ivan Orava rolli. Oli ka kolmas tegelane, Arnold Rüütel, kuid teda etenduse jooksul näha polnud. Nii Nuter kui ka Vaarik said oma rollide etendamisega suurepäraselt hakkama, sest nii välimuselt kui ka kehahoiakult olid mõlemad tegelaskujudega väga sarnased. Andrus Vaariku roll etendas rohkem huumorit, seega meeldis mulle tema roll rohkem. Arvan, et selline huumor ei saanud mitte kellegile mõistmatuks jääda, kuna kogu vaimukus oli rahvale edasi kantud
maailma (näiteks koduna) ning kutsuda tuttavaid sinna nö külla. Edward Castronova hinnangul on järgmise saja aasta jooksul inimeste tähtsaimaks suhtlusviisiks peale näost näkku suhtlemise just sünteetilised maailmad. Virtuaalmaailmadeks võib pidada ka paljusid suhtlusportaal (nagu Facebook, Orkut, Rate, Yahoo, ja paljud teised kaasa arvatud), jututubasid, peaaegu kõiki kohti, kus inimesed üksteisega interneti teel ,,kohtuvad". Daniel Vaarik on öelnud, et edulugude kürval eksisteerib ka süngem poolus, mis räägib mängude ja jututubade tõttu lõhutud perekondadest, abielupettustest ja inimestest, keda reaalses maailmas tegelikult olemaski ei ole. Internetis leidub ka selliseid kasutajaid, kes teevad endale konto, kuid mitte enda nimele, vaid mõne suvalise isikuna. Peagi hakatakse võõrastelt inimestelt nende elu kohta uurima: perekonnaseisu, laste arvu, finantsseisu ja muudki neile vajalikku
Retsensioon ,, Rahauputus ,, Michal Cooney näidend ,,Rahauputus"(,,Cash on Delivery") pärineb Inglismaalt, kus ta esilinastus 1996. aastal Londoni Whitehall Theatre's, lavastajaks autori isa Ray Cooney. 2002 aasta 6. aprillis esilinastus see ka Eestis, seda lavastas seekord Andrus Vaarik, lavakunstnik oli Pille Jänes, muusikaline kujundaja Andrus Vaarik ja osades palju andekaid näitlejaid .Peaosades olid Mait Malmsten , Tiit Sukk , Maria Avdjushko, Jan Uuspõld ja Ain Lutsepp . Teistes rollides : Viire Valdma, Ivo Uukkivi , Ita Ever ja Pille Lukin .Seda etendust on inglise kriitika nimetanud moodsaks klassikaks . See etendus räägib sellest , kuidas majaomanik Eric Swan petab juba mõningat aega Sotsiaalametit kasseerides väljamõeldud üürnike nimel erinevaid sotsiaaltoetusi
Oliver Saare Arvustus ,,Ürgmees" Lavastuse ,,Ürgmees" on monoetendus, mille lavastajad on Mati Unt ja Andrus Vaarik. Peaosas on näitleja Jan Uuspõld, kes samas on selle lavastuse ainus esineja. Näidendi on kirjutanud Rob Becker ja eesti keelde on tõlkinud Hannes Villemson. Muusika kujunduse on valinud Jarek Kasar. Näidendi sisu räägib sellest, et igas mehes on peidus tundeline ja hooliv ürgmees. Tegemist on väga humoorika ja mõtlemapaneva looga, kus tuuakse esile meeste ja naiste vahelised suhted, võrreldakse naisi ja mehi ning tuuakse esile juba ürgajal väljakujunenud erinevused
nagu oleks mulgid selle ära varastanud. Mart viskab kosilased välja, sest nad ütlesid talle, et tema tütred olevat vigased. Kuna pulma ei tohtinud ära jätta, sest kogu külarahvas teadis, otsis Mart uuteks kosilasteks Miina ja Leena tõelised armastatud ning nad abiellusid. Miina ja Leena plaan läks täpselt nii nagu pidigi. Filmi alguses ning ka keskel mängis üks lõbus muusikapala, mis oli minu arvates väga originaalne. Mulle meeldis väga Andrus Vaarik. Ta oli väga naiselik ja naljakas. Guido Kangur mulle nii väga ei meeldinud, sest tema hääl oli siiski tunduvalt mehelikum. Haino Mandri mängis peremeest ka hästi. Paul Poom ja Paul Laasik said oma rollidega hakkama täpselt nii nagu pidi. Kõige rohkem meeldis mulle Aarne Üksküla. Ta mängis natuke rumalalt, kuid kasutas väga huvitavat kõnemaneeri. Oma rollis pidi ta ütlema kõik N-tähed D-tähtedena. Selline mulje jäi nagu oleks tal nina kinni, kuid sõnadest sai selgesti aru
lavastatud näidendi probleemid tänapäeva noorele. Elmo Nüganeni lavatöö koosneb üheksast lühikesest pildist, millest seitse on novellid ja kaks lühinäidendid. Koos Linnateatri suurepäraste näitlejatega on ta põiminud need pildid kokku üheks tervikuks. Lavastuses näitlevad Argo Aadli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Kõik need näitlejad suudavad suurepäraselt oma tegelaskujude kaudu viia publiku ajas tagasi 1880. aastatesse. Kogu etenduse vältel suhtlevad näitlejad publikuga. Nad mõtisklevad koos vaatajatega ning tulevad ka lavalt maha publikule lähemale, et tekitada rohkem huvi tegelaskuju probleemi vastu. Lavakujundus on väga napp, kui välja arvata kergesti lagunevad toolid. Siiski sobib see napp lavakujundus väga hästi, kuna see jätab tähelepanu keskpunkti näitlejad.
Muusikaelamuse retsensioon muusikaõpetuses. Käisin 17.novembril 2007 Tallinna Linnahallis Gaston Leroux` romaanil põhinevat ,,Ooperifantoomi" vaatamas. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Chalice ja Tõnis Mägi. Tuntud nimedest osalesid veel Mikk Saar, Nele-Liis Vaiksoo, Andrus Vaarik, Kaire Vilgats, Egon Nuter, Meribel Müürsepp ja Tanja Mihhailova. Õhkkond muusikali eel Linnahallis oli pidulik, väljapeetud ja inimesi oli kohale tulnud palju. Minu ootused muusikalile olid kõrged ning selle avamäng ainult suurendas seda. Loo sisu oli romantiline: Christine ( Hanna-Liina Võsa), imeilusa lauluhäälega tüdruk armastas laulda ning ooperimaja suursponsor krahv de Chandon (Mikk Saar) saatis ta enda sõbra,
meie publik. Esimene oli Estonia laval 1966. aastal Udo Väljaotsa lavastuses Georg Otsaga peaosas (ülipopulaarseks sai tema esituses laul ,,Päevalööl" ja muidugi eri kooslustes duett ,,Wunderbar") ning 1992. aastal Neeme Kuninga lavastuses Tõnu Karguga peaosas, kuid juba linnahallis. Teine neist Endrik Kerge lavastuses (ka koreograafia) Helgi Sallo, Katrin Karisma, Hans Miilbergi ja Voldemar Kuslapiga peaosades. Ka antud õhtul esinesid suurepärased tegijad! Lavastaja Andrus Vaarik kui suurepärane näitlejaloome tundja on osanud kõik tegijad viia ühisele nivoole, tegevus kulgeb tempokalt ja muidugi on tegelased valitud hea vaistuga. Selles muusikalis on võimalus nautida Kaire Vilgatsi võimeid täies mahus. Karakterrollides on ta silma ja kõrva jäänud ju paljudel etendustel, kuid Reno roll annab talle võimaluse ka kogu oma vokaalse võimekuse teostamiseks. Tema näitleja
Miks on kalal "kalalõhn" Urmas Niklus Eesti Maaülikool Kalakasvatus I kursus Juhendaja-Avo Karus Kalade lõhn. Sõltub: Kala liigist. Kaua on kala olnud õhu käest. Kuidas on kala töödeldud. Kas kalal on füüsilisi vigastusi. Esijalgne lõhn. Kalal pole tegelikult lõhna hetkel, kui ta veest välja võtta. Veekogu lõhn, kust on kala püütud. Sellest, mida kala on söönud. Mis tekitab kalal "kalalõhna" Trimetüülamiin Noksiid kalas. Reaktsioon õhuga pärast kala surma. Ensüümid ja kala mikrofloora hakkavad toimima. Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T. Rehema, A. Zilmer, K. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism ...
*NO99 asub Tallinnas Sakala 3 *See teater asustati aastal 2005 *Teatri nimes peituv number väheneb iga lavastusega ühe võrra nulli poole. Etendusel mängib 10 inimest. *Teater on hetkeseisuga teinud 61 lavastust ja tal on jäänud teha veel 38 etendust enne kui see sulgeb. * Teater on osalenud arvukatel välisfestivalidel Austrias, Saksamaal, Venemaal, Leedus, Hollandis, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Slovakkias, Sveitsis ja Poolas. Välisfestivalidel on esinetud lavastustega "Nafta!", "Totu kuul", "GEP", "Onu Tomi onnike" ja "Kuidas seletada pilte surnud jänesele". Lavastused * NO99 "Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki,, * NO84 "Macbeth" * NO79 Margarita ja Meister * NO46 "Savisaar,, * NO42 El Dorado: klounide hävitusretk * NO38 Punane õhupall Näitlejad 1. Rasmus Kaljujärv (2006) 2. Eva Klemets (2011) 3. Rea Lest (2014) 4. Jörgen Liik (2014) 5. Helena Pruuli (2014) 6. Gert Raudsep (2005...
nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid: “Abieluettepanek” ja “Karu”. Osalised: Anton Tsehhov(Autor), Elmo Nüganen(Dramatiseerija ja lavastaja), Reet Aus(Kostüümikunstnik), Riina Roose ja Jaak Jürisson(Muusikalised kujundajad), Priidu Adlas(Valguskujundus). Mängivad: Argo Adli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Mulle üleüldiselt meeldis näidend, kuid etendus tundus liiga pikk. Oli kohti kus tundus et publik hakkas magama jääma, aga siis äratasid näitlejad vaatajaskonna üles, mingisuguse puändi või näiteks, valju pauguga. Et näidendit täiel määral nautida, on vajalik silmaring, mida riigikoolides sageli ei anta. Siiski, on näidend nauditav kõigile, nii noortele ja vanuritele. 2015-01-14 Martin Rebane
Keel on suhtlusvahend, kultuuri ja mälu kandaja ning rahvusliku identiteedi võimaldaja. Kui me arvestame seda, et eesti keel on on kõrgema astme kirjakeel, mida on maailmas ainult 100 200 (pigem alla 200), siis saame aru, et eesti keel on meie rahva suur kapital, mida tuleb hoida ja mitte suhtuda sellesse lohakalt. Kasutatud allikmaterjalid: 1. Laurisaar, Riho / Eesti Päevaleht, 23.09.2006 2. Liivak, Uno. Eesti keel ja eesti kirjakeel / Keel ja Kirjandus, 1996, nr.5 3. Vaarik, Kristiina. Jaak Urmet säilitab mälestused luuletustes / Sakala, 10.02.2007
ANALÜÜS „Raha uputus“ Lavastuse autor – Michael Cooney Näidendi esmalavastus toimus 1996. aastal Londoni Whitehall Theatre’s. Lavastajaks oli sel ajal, tema isa, Ray Cooney. Eestis etendati etendust esimest korda aastal 2002. Lavastajaks oli ning on Andrus Vaarik Tegevus toimub Eric Swan´i majas. Ning see kõik toimus ainult ühel päeval, hommiku poolikul. Kõik oli nii kiire ja pettus tuli kiirest välja, seega ei toimunud see ei nädal, ega kuu aega. Laval toimuva ja lavavälise ruumi suhe oli hea. Vaadates lavale oli näha ka teisi ruume, mis olid seal majas: magamistuba, söögituba ning köök, oli ka näha treppi, mis viis teisele korrusele. Kogu teksti esitamine ei käinud
Keel on suhtlusvahend, kultuuri ja mälu kandaja ning rahvusliku identiteedi võimaldaja. Kui me arvestame seda, et eesti keel on on kõrgema astme kirjakeel, mida on maailmas ainult 100 – 200 (pigem alla 200), siis saame aru, et eesti keel on meie rahva suur kapital, mida tuleb hoida ja mitte suhtuda sellesse lohakalt. Kasutatud allikmaterjalid: 1. Laurisaar, Riho / Eesti Päevaleht, 23.09.2006 2. Liivak, Uno. Eesti keel ja eesti kirjakeel / Keel ja Kirjandus, 1996, nr.5 3. Vaarik, Kristiina. Jaak Urmet säilitab mälestused luuletustes / Sakala, 10.02.2007
Jaan Tätte Norman Maaring Robert Pertel Elukäik 24 märts Viljandi 19821984 Tartu Riiklik Ülikool 19851986 Tallinna Pedagoogiline Instituut 1990 Tallinna Riiklik Konservatoorium 19902003 Tallinna Linnateater 2003 Näitekirjanik Margit Tätte Jaan, Kunter Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming Näidendid Oma kogemused "Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest" Looming "Tere!" (lavastanud Jaan Tätte) "Ristumine peateega" (lavastanud Jaan Tätte) "Palju õnne argipäevaks!" (Linnateatris lavastanud Andrus Vaarik) "Kaotajad" (Linn...
Muusikaline arvestus "Nii on meil moes" Käisin hiljuti vaatamas Muusikaliteatri etendust "Nii on meil moes." See on Cole Porteri poolt 1934. aastal kirjutatud muusikaline komöödia. Osatäitjad olid nii kogumustega muusikalilauljad kui ka uued noored näitlejad: Kaire Vilgats ,Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Etenduse lavastaja oli Andrus Vaarik. Etendusega jäin üleüldiselt rahule, muusikaline pool oli enamjaolt tugev ja ka laulude repertuaar oli päris kuulatav. Ka valgustehnikaga oli etenduse juures hästi "mängitud." Enim, aga avaldas muljet 7-me liikmeline orkester ,kes oli ennast üles seadnud lava kohale. Esiteks oli hästimärgatavalt kohalt mängimine efektne ja teiseks oli see orkester tõesti tasemel. Niiet kui etendus ära vajus (oli ka mõni nõrgem/igavam koht), sai jälgida orkestri meisterlikkust.
Standardis olevast 15 elemendist tuleks kindlasti kasutada järgmisi: Title, Creator, Subject, Description, Publisher, Contributor, Date, Format, Identifier, Language, Rights. Ehk eesti keeles: Pealkiri, Autor, Teema ja märksõnad, Kirjeldus, Väljaandja, Kaasautor, Daatum, Vorming, Inforessursi identifikaator, Keel, Õigused Kirjeldused tuleb koostada järgmiste veebiallikate kohta: 1. http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-mind/ Allikakirje: Vaarik, D. (2011). Turg sundis mind! Kasutatud 05.11.2015 http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-mind/ - Pealkiri: Turg sundis mind! - Autor: Daniel Vaarik - Teema ja märksõnad: Meedia; stereotüüp; utoopia; turg; reklaam - Kirjeldus: Autor räägib halvast ja väikesest turust. Kuidas tootjad teevad kehvemat tööd, arvates, et tellijad või kliendid ei tahagi paremat. Siiski on autor välja toonud ka väikese turu eeliseid
Sergo Vares Televaatajad on uue osatäitjaga väga rahul Sergo Vares liitus "Kättemaksukontoriga" Sergo Vares on väga tuntuks saanud kui Kättemaksukontori näitleja Karl Suur noor ja nägus endine välisluure ohvitser, kes suunati ametialase käki tõttu tööle kriminaalpolitseisse Näitlejatega peaks "uuel poisil" küll hea klapp olema, sest Fridat kehastab Sergo kolleeg teatrist NO99, Marika Vaarik Kommentaarid Sergo Varese kohta Sergo Vares "Kuidas seletada pilte surnud jänesele?" Teater NO99 ETV-salvestus. http://www.youtube.com/watch?v=w1XqQST
Muusikal ,,Fame" 3. novemril käisin Tallinna Linnahallis vaatamas ja kuulamas muusikali ,,Fame". Muusikal rääkis noortest, kel oli suur tahe saada kuulsaks. Veel rääkis see nende läbikukkumistest, saavutistest, õppimistest ning armastusest. Muusikali esitati vokaal-ja instrumentaalmuusikat. Tegelik helilooja on Steven Margoshes. Eestis lavastas selle muusikali Jüri Nael. Esinesid Kaire Vilgats, Ülle Lichtfield, Hannes Kaljujärv ja Andres Vaarik ( Õpetajate osatäitjatena). Õpilaste osatäitjatena olit tuntumad Susan Lilleväli, Rolf Roosalu, Nele-Liis Vaiksoo, Kaido Põldma ja Taavi Immato. ,,Fame" on teistest muusikalidest erinev, kuna seal oli pandud rohkem rõhku tantsule ja efeksusele. Muusikal iseenesest oli vaatemänguline ja kaasahaarav. Naljakais ja kummalisi momente oli ,,Fame´is" tõepoolest palju. Lugu, mis mulle kõige rohkem meeldis oli kirjutatud popstiilis ja kandis nime ,,Let´s Play A Love Scene", kahjuks
oli viimaseid kuid lapseootel. Niisiis sõitis Liisi tegelaskuju reisile. "Kelgukoertesse" kirjutati Adamsoni rasedus sisse ja ta lõi sarjas kaasa kuni poeg Voldemari sünnini novembris. Järgmisena osales Adamson Marika Vaariku kõrval teises peaosas krimisarjas ,,Kättemaksukontor", kus mängib Marion Pärna. Marion on romantiliste unistustega noor naine, kes armub alatasa valedesse meestesse. Koos Fridaga ( Marika Vaarik ) lahendavad nad erinevaid mõrvu. 2006. aastal mängis Adamson peaosa muusikalis ,,Pipi Pikksukk", 2010 mängis Vana Baskini teatris ,,Hilinenud pulmaöö" kus kehastas värsket abielunaist. Teleseriaali ,,Kodu keset linna" Liis pälvis nii Vanalinnastuudio parima naisnäitleja kui ka publikulemmiku tiitli. Adamson ise arvab, et edu põhjuseks oli viljakas ja hea koostöö lavastaja Eino Baskiniga etenduses ,,Linnud". Parima naisnäitleja tiitlit aitasid Kadri kasuks
Osades: kultuuriminister Fantoom Priit Kiigemägi Chalice Flora Christine Daeé Nele-Liis Vaiksoo Hanna-Liina Võsa Fleure Gerard Carriere Meribel Müürsepp Tõnis Mägi Florence krahv de Chandon Tanja Mihhailova Mikk Saar noor Erik La Carlotta Heldur Harry Põlda Kaire Vilgats ooperidiiva Alain Cholet Anneli Pilpak Andrus Vaarik Peale osatäitjate tegid kaasa inspektor Ledoux veel suur muusikakoor, tantsijad Egon Nuter ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel. Jean-Claude Peeter Veltmann
mille aluseks on sama romaan, mille põhjal kirjutas Andrew Lloyd Webber oma hittmuusikali "Ooperifantoom".Seega on see maailmas väga tuntud lugu. Lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael. Lava kunstilise kujunduse eest vastutas Ann Lumiste. Kostüüme kujundas Gerli Tinn ja grimmikunstnikuks oli Tiiu Luht. Peaosades mängisid: Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Mulle isiklikult väga meeldisid Chalice ja Tõnis Mägi. Chalice teeb uut ja teistsugust stiili muusikat ning temas on selline salapära ,mis paneb sind teda kuulama. Tõnis Mägi on muidugi alati tasemel olnud, peale selle sobis talle selles muusikalis oma roll väga hästi. Andrus Vaarikut tõstan esile negatiivsema poole pealt, ma küll ei kahtle tema näitlemisoskustes,võib isegi öelda ,et ta on üks mu lemmiknäitlejatest ,kuid ma usun siiski ,et laulmine ei pole päris
Sealesinesid väga tuntud Eesti näitlejad, eesotsas Märt Avandi, Ülle Lichtfeldt, Tõnu Kark, Kaire Vilgats, Ines Aru ja Kristi Roosmaa. Esitati teose näitemänguga seotud lugusi, enamasti olid need naljaka või koomilise sisuga, kuid esines ka mõni emotsionaalne ja armastuslaul. Üldiselt oli muusikali üldmeeleolu naljakas ja teravmeelne, oli ka üksikuid kurvameelseid hetki. Muusikali helilooja ja laulusõnade autor on ameeriklane Cole Porter, lavastaja Andrus Vaarik. Esitatavad muusikateosed oli tol muusikalil suhteliselt palju. Kokku sai seal kuulda muusikaesitusi umbes kümnel korral. Laulud langesid vägahästi kokku vastava näitemänguga ja ei jätnud ilmselt külmaks ühtegi pealtvaatajat ja tavaliselt tõid palad endaga kaasa lavateoses mingi kulminatsiooni või põõrdepunkti. Kõige esimene laul muusikalis kirjeldas laulja armastuse otsimist ja emotsioonide kirjeldamist. See laul andis ka ülevaate kogu toimuvast näitemängust
2005. aastast põhirõhk looduskaitselistele tegevustele - metsa, mere, märgalade ja liigikaitsega seonduvale. Inimesed: Juhatus: Jüri-Ott Salm - juhatuse esimees Tarmo Tüür - juhatuse aseesimees Kadri Kalmus Praegune nõukogu: Rainer Nõlvak (esimees) , Andres Arrakm, Rein Einasto, Üllas Ehrlich, Ahti Heinla, Mart Jüssi, Rainer Kuuba, Henri Laupmaa, Sakarias J. Leppik, Riinu Rannap, Andres Tarand, Uudo Timm, Daniel Vaarik, Katarina Veem Koostöö: Välispartnerid. ELFi peamisteks välismaisteks partneriteks on Maailma Looduse Fondi (WWF) tütarorganisatsioonid Soomes, Rootsis, Taanis ja Lätis. Partnerid Eestis. Koostöö kõigi meie keskkonda kaitsta soovivate firmade, organisatsioonide ja riigiasutustega. Üheks olulisemaks tegevuseks sel alal on osalemine Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) tegevuses. Info:
Ka Mart Juur, tunnustatud muusik, ajakirjanik ja humorist, on oma algse hariduse saanud veel väiksemas koolis kui Jaan Tätte. Nimelt alustas Mart Juur õppimist Vastse-Otepää kolmeklassilises algkoolis. Ka tema on olnud väga edukas ja teda pole heidutanud, et ta õppis oma esimesed kooliaastad maakoolis. Kui järgi mõelda, siis kõik tuntud inimesed, kes mulle inimesena meeldivad (Elina Born, Jüri Pootsmann, Leelo Tungal, Marika Vaarik jt), on pärit väikestest kohtadest, mis asuvad erinevatest Eestimaa nurkades. Samuti ei pea edukaks saamiseks taotlema igal juhul kõrghariduse omandamist, vaid võib ka piirduda ametikooliga. Tubli spetsialist või oskustööline võib saada kõrgharidusega inimesest rohkem palka, vaja on vaid pühendumist, indu ja armastust enda valitud eriala suhtes. Kokkuvõttes võib öelda, et haridus on tuleviku kujundamisel tähtis, kuid hariduse omandamisel pole vahet, kas sa elad maal või linnas
,,Detektiiv Triibik loomaaias" Reeli Reinaus Selle raamatu tegelased on Triibik (peategelane, tema päris nimi oli Pille-Riin,väike esimese klassi tüdruk), Katre (Triibiku tädi), Bert ja Birgit (Triibiku onu lapsed), Andres (Triibiku onu, kes oli väga kuulus näitleja), Maarika Vaarik (Triibiku esimese klassi õpetaja), Lauri (Triibiku uus tuttav loomaaiast), Mariliis, Liisi, Richard, Reti, Jaanika, (Triibiku klassikaaslased) ning Triibiku Loomad. Selles raamatus jutustatakse ühest tüdrukust. Kes pidi minema esimesse klassi ning teda ootas terve seikluste rikas aasta. Ta elas oma tädi Katre ja onu Andrese juures. Sellepärast, et tema vanemad olid loomauurijad, kes olid sellel hetkel Aafrikas. Ta väga igatses oma vanemaid.
ipigeneia ise nõus ennast ohvriks jumalate eest tooma. · Meest ei ole kunagi kodus aitamas lapsi kasvatada · Vendade vahelsied suhted olid väga keerulsied kuna 4. Teose sõnum, moraal · 5. Lavastaja · Lavastaja ja kunstnik Lorna Marshall · Lavastaja assistent Jüri Nael 6. Näitlejad · Agamemnon Tambet Tuisk · Vanamees Gert Raudsepp · Koor Marika Vaarik · Menelaos Rasmus Kaljujärv · Teataja Risto Kübar · Klytaimestra Mirtel Pohla · Iphigeneia Eve Klemets · Achilleus Jaak Prints 7. Kunstniku tööd · Kunstnik oli Lorna Marshall laval puudusid igasugused dekoratsioonid olid vaid inimesed ja nende hääled, seega ei oska ma väga kusntniku tööd hinnata, kuan minu jaoks see ju puudus.
käivet suurendada. Kindlasti paljude positiivseks eeskujuks on Armin Karu, kes on Eesti rikkaim ja edukaim ärimees. Tema kasiinoärid õitsevad ja inimesed proovivad püüelda sellise edukuse poole. Äri alustamine on alati kõige raskem ja ei pea looma suuri äriimpeeriume. Tuleb alustada vaikselt ja aja möödudes ning kogemuse kasvades alles suunduda niinimetatud suurte meeste mängumaale. Näiteks Marta Vaarik on minu silmis edukas ettevõtja ja positiivne eeskuju. Ta alustas väikese vintage- riiete poekesega, kus ei käinud just palju ostlejaid. Aja möödudes poe maine kasvas ja nüüd avas ta oma ööklubi, mis toob kindlasti rohkem raha sisse. Positiivsus on erinev, inimeste väärtused on erinevad. Perfektsionistid, auahned, rahahimulised tahaksid olla tipus ja nende ainus positiivne eeskuju ongi isik tipus. Lihtsamate
muusikalist komöödiat ,,Nii on meil moes!", mis esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ning seda mängiti üle neljasaja korra! Cole Porter on üks ameerika armastatumaid ning hinnatumaid heliloojaid. Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira, kes mängis mingit reporterit, laulis kooris ning tantsis. Tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Peategelaseks oli Billy Crocker(Märt
eelarve strateegiat koostav, elluviiv ja hindav meeskond Komunikatsioonistratateegia alus on visioon oma tegevuskeskkonnast pikemas perspektiivis ja oma organisatsiooni kohast selles missioon- tegevused, milleks ollakse ellu kutsutud, kuidas oma visiooni teostada põhiväärtused- mida organisatsioon hindab, millest juhindub oma tegevuses ja kommunikatsioonis. * vt. raadio 1, restart, E-residentsus, D. Vaarik. Sidusrühmad vs sihtrühmad- vahe seisneb selles, mida sa tahad nendega teha Integreeritud kommunikatsioon Selge ja defineeritud tuum- mida me kommunikeerime, kas uus toode, väärtuste nihe, uus bränd vms väärtustest ja missioonist tulenevad sõnumid ühtsed elemendid igas kanalis ja sõnumis ühtne verbaalne ja visuaalne kood Integratsioon 3 tasandil mikrotasand- orgi komm operatsioonitasandil, ühtne stiil ja „hääletoon“ mesotasand- org
Kontserdiretsensioon Cole Porteri muusikal ,,Nii on meil moes" leidis aset 15.11.2008 õhtul Tallinna linnahallis. Esietendus toimus päev varem ehk 14.11.2008. Esinesid eesti tuntud lauljad ja näitlejad Kaire Vilgats (Reno Sweeny), Märt Avandi (Billy Crocker), Kristi Roosmaa (Hope Haircourt), Tõnu Kark (Moonface Martin), Ülle Lichtfeldt (Erma), Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikali lavastajaks on Andrus Vaarik, kunstnikud Gerly Tinn ja Ain Nurmela, muusikaliseks juhiks on Erki Pehk ja koreograafiks Kristin Pukka. Kõlasid paljud juba maailmaklassikaks saanud meloodiad - ,,I Get a Kick Out of You", ,,All Through the Night", ,,You're the Top", ,,It's De-Lovely", ,,Blow, Gabriel Blow" ning muusikalide ajaloo üks säravaimaid show-numbreid ,,Nii on meil moes". Loo tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal
ameerika helilooja ja luuletaja. Tema silmapaistvamateks töödeks on muusikalised komöödiad ,,Suudle mind, Kate" (Kiss Me, Kate) , ,,Can-Can" ja teised. Tema muusikat iseloomustavad keerulised sõnakombinatsioonid, nutikad riimid ja huvitavat vormid, mida oli tunda ka nähtud muusikalis. Peaosi täitsid Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeld, Ines Aru, Bert Pringi ja Peeter Jakobi. Mainimist vajaksid veel ka Silver Laas (ansambli Slide 50 solist), Marta Vaarik ning Dagmar Oja, kes ei ole just konkreetselt muusikalilauljad-näitlejad, ent vaatamata sellele, said nad oma osadega hästi hakkama. Muusikalielamuse tegi eriliseks minu aravates see, et kui enamikes muusikalides orkestrit kas üldse ei ole või ei ole laval, siis antud muusikalis oli orkester kõigile nähtaval, selleks eraldi ehitatud alusel, mis asus lava kohal. Orkestri koosseisu kuulusid Katrin Peitre, Edmunds
Sken Selge Andrus Vaarik Homoseksuaal homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid tupp, emakas, munasarjad, munajuhad Emakas naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. ·Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, milla kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps Emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel laps ilmale. ·Tupp tupp on naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. ·Munasarjad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. ·Munarakk naissugurakk, mis areneb ja küpseb munasarjades. ·Menstruatsioon korrapärane, ligikaudu kord kuus ...
otsimiseks ja edastamiseks või andmete üleskirjutamiseks, mitteametlikel aga videomängude mängimiseks, Internetis surfamiseks või mõnes sünteetilises maailmas tegutsemiseks. Virtuaalmaailmad, milles hinnanguliselt liigub praegu umbes 30 miljonit inimest, on arenenud lihtsate mängude tasemelt juba sellise astmeni, et nendest võiks kujuneda teadustöö keskkond, näiteks sotsiaalsete eksperimentide läbiviimiseks. Daniel Vaarik mainib oma artiklis ,,Virtuaalmaailmad ja suhtlemise sajand", et ka sünteetilise maailma mõiste välja pakkunud Edward Castronova arvab, et kui Karl Marx oleks saanud eksperimenteerida oma teooriatega Second Life'i sarnases virtuaalses maailmas, siis oleks maailma ajalugu olnud kindlasti teistsugune. Miks on virtuaalmaailmad nii populaarsed, kui päriselus saab kõike reaalselt ja vahetumalt kogeda? Tegelikult on tänased sünteetilised maailmad väga elulähedased. Mõningates neist
Andrus Kivirähk Elukäik Sündis 17. augustil 1970 Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust 1996 Eesti Kirjanikkude Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Tal on vend Juhan, kes on sotsioloog Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga, kellega tal on 3 last. Loominguline tee ·Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt ·Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi-ja telestsenaariume. Tegutsenud ka publitsisti ja arvustajana. Raamatud: romaanid ja kogumikud ·"Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) ·"Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) ·"Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) ·"Kalevipoeg" (1997, BNS) ·"Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; ...
Andrus Vaarik Teise maailmasõja algusaastad 1939-1942 Miks puhkes maailmasõda? Poliitilised eeldused: Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks, Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine, MRP. Majanduslikud eeldused: Suur majanduskriis valitses ning, et viia Saksamaa sellest välja otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Ka Nõukogude Liit kasutas sarnast majanduspoliitikat. Ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli laiendada Saksa rahva eluruumi teiste arvelt. Stalin aga unistas kommunismi laienemisest läände. Mõlemad olid nõus selleks kasutama sõjalist jõudu. MRP sõlmimisega kinnitasid need 2 riiki üksteise seljataguse. Adolf Hitler Jossif Stalin Sõjategevuse algus Teine maalimasõda algas 1.sept. 1939. Saksamaa tungis Poolasse 3.sept kuulutasid ka Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17. sept. Sisenes ka NSVL Poolasse. Kuu lõpuks o...
suhtlemise viinud hoopis uuele tasemele. Virtuaalmaailm võib meie jaoks muutuda tehislikuks reaalsuseks. Kuna reaalsus ja virtuaalsus on omavahel tihedalt seotud, siis tihtipeale unustatakse oma enda elus olevad probleemid ning inimesed, keskendudes küberkeskkonnas toimuvale „teisele elule“. On esinenud juhtumeid, kus just noorukid on võtnud endalt elu, sest piirid kahe maailma vahel on muutunud häguseks. Daniel Vaarik on oma artiklis toonud näite, kus noor Aasia poiss oli sõltuvuses tuntud internetimängust. See viis moraalse ja psüühilise traumani, mis lõppes teismelise enesetapuga. Taolisi intsidente on olnud palju ning need on õppetunniks meile kõigile. Tulemuseks võib areneda uus noorte põlvkond, millel on suur tõenäosus muutuda sotsiaalselt ebapädevaks, tuues endaga kaasa inimeste eemaldumise välismaailmast
NO78 ,,Kes kardab Virginia Woolfi?" Etendus toimus 16. veebruaril 2010, kell 19.00 teatris NO99, mis asub Sakala 3, Tallinn. Lavastus oli ühe vaheajaga ja kestis umbes 3 tundi ja 10 minutit. Autoriks on Edward Albee, lavastaja, kunstniku ja muusikalise kujundaja rollis olid Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängivad Hendrik Toompere jr (külalisena Eesti Draamateatrist), Marika Vaarik, Sergo Vares ja Mirtel Pohla. Esietendus 7. novembril 2009 Teatris NO99. See oli minu esmakordne külastus mainitud teatrile, mis jättis mulle nii võrd hea esmamulje, et sellest kasvas suur armastus NO99 ja tolle kollektiivi vastu. Teater ise, kui selline, jääks muidugi Estonia või millegi suurejoonelisemaga võrdluses alla, sest lavakujundus, mis iseenesest koosneb vaid lauast ja mõnest muust dekoratsioonist võib tekitab veidi segadust. Seinu katab kangas, saal on
põhjustel info otsimiseks ja edastamiseks või andmete üleskirjutamiseks, mitteametlikel aga videomängude mängimiseks, Internetis surfamiseks või mõnes sünteetilises maailmas tegutsemiseks. Virtuaalmaailmad, milles hinnanguliselt liigub praegu umbes 30 miljonit inimest, on arenenud lihtsate mängude tasemelt juba sellise astmeni, et nendest võiks kujuneda teadustöö keskkond, näiteks sotsiaalsete eksperimentide läbiviimiseks. Daniel Vaarik mainib oma artiklis ,,Virtuaalmaailmad ja suhtlemise sajand", et ka sünteetilise maailma mõiste välja pakkunud Edward Castronova arvab, et kui Karl Marx oleks saanud eksperimenteerida oma teooriatega Second Life'i sarnases virtuaalses maailmas, siis oleks maailma ajalugu olnud kindlasti teistsugune. Miks on virtuaalmaailmad nii populaarsed, kui päriselus saab kõike reaalselt ja vahetumalt kogeda? Tegelikult on tänased sünteetilised maailmad väga elulähedased
Internetikasutajate arv on viimase kümne aasta jooksul teinud läbi suure tõusu. Eestis kasutavad Internetti rohkem kui pooled elanikud. Põhiline kasutajaskond on siiski noored, kellest nende hulgast, kes juba kirjaoskajad on, on raske kui mitte võimatu leida kedagi, kes Internetti ei kasuta. Noortel, eelkõige lastel, puudub aga piisav elukogemus ja nagu ka narkootikumidega võivad igasugused probleemid ja sõltuvused neile kergemini külge hakata. Daniel Vaarik kirjutas oma artiklis "Virtuaalmaailmad ja suhtlemise sajand" juhtumist Aasia teismelisest, kes mängis üle kolmekümne tunni järjest online-mängu World of Warcrafti ning seejärel hüppas aknast alla ja suri. Ta jättis maha kirja, milles ütles, et lahkub paremasse maailma, kus teda ootab elu World of Warcraftist pärit sõpradega. Selline juhtum pole ainus omataoline, samuti ei saa väita, et ainult lastest internetisõltlased võivad saada
Kõigile leidub midagi, perenaine saab kingi kätte, siis võtab näärimees kotist välja 4-pakki, see on Leemetile, näärivana veel julgustab ka : „Vot, see on juba päris mehekink“ See on hea reklaam, sest selles on tänapäevased asjad (Perenaine(kink), 4-pakk). See meeldib kindlasti hea huumoriarmastajale, kes saab naljast aru. Mõjutusvõtedest on seal kasutatud regimuusikat, majapidamine ja riided vanaaegsed ja kuulsused A. Vaarik ja T. Tauraite. Põhinali on see, et 4-pakk on lihtsat neljast puuhalust kokku pandud, millega on jäljendatud tänapäeva alkoholi 4-pakki. (Rimi reklaam „4-pakk“) 2. Tele2 „perekond“ on ostnud igaüks oma viimaste sentide eest süüa midagi. Marks ostis mingi nn. väädi endale toiduks, Marksi naine ostis endale nö. nähtamatu asja, mida ei näe, ja teised küsivad, et kus see siis on, siis vastab, et nälg on juba
RAKVERE GÜMNAASIUM ANDRUS KIVIRÄHK Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8.klass Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 41- aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed ning ,,Rehepapp. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. Looming ja raamatud · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päev...
Paide Gümnaasium Gerolys Ilvesmets 10Reaal FANTOOM Retsensioon Paide 2007 MUUSIKAL ,,FANTOOM" 2007.aasta novembris vallutas Tallinna Linnahalli lava Maury Yestoni ja Arthur Kopiti muusikal ,,Fantoom". Muusikal põhines Gaston Leroux' romaanil ,,OOPERIFANTOOM". ,,Fantoom" on autorite teine koostöö-projekt. Kopit-Yestoni ,,Fantoomi" on sageli nimetatud kõige edukamaks muusikaliks, mida pole iial Broadway'l mängitud. Muusikali ,,Fantoom" lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Peaosades mängisid Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Kaasa tegid suur muusikalikoor, tantsijad ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel. Muusikal esietendus 16. novembril 2007 Linn...
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk "Rehepapp" Referaat Töö koostas: D. Matasov AA-05 Juhendaja: T. Luik Tallinn 2006 Sisukord: Ülevaade autorist ja tema loomingust.........................................3 Ülevaade teosest, probleemid, tegelased.............................. 4 5 Minu arvamus............................................................................. 6 Kasutatud kirjandus.................................................................... 7 2 Ülevaade autorist ja tema loomingust: Andrus Kivirähk (sündis 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust ning tänapäeval töötab ta Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema r...
Andrus Vaarik on nimetanud Evelin Pange Eesti parimaks laulvaks näitlejaks. Peale Andruse, kes on olnud Eesti üks andekamaid näitlejaid läbi aegade, arvavad seda veel kindlasti väga paljud vähegi teatrihuvilised inimesed. Ta on armas noor näitleja, kes on oma praeguseks juba mitmekümne rolliga erinevates lavastustes pugenud meile südamesse just oma erakordse lauluhääle ning näitlemisoskusega, mis paneb ka kõige suuremad asjatundjad ahhetama. Olles olnud juba nende viie aasta jooksul niivõrd edukas on talle oodata veelgi tõotustandvamat tulevikku. Evelin Pangest Evelin Pang sündis 22.mail 1980. aastal, Tallinnas, kus ta elab tänapäevani. Ta õppis Tallinna 21. Koolis, kuid gümnaasiumi lõpetas Tallinna 49. Keskkoolis 1998. aastal. Samal aastal alustas Evelin õpinguid Eesti Muusikaakadeemia kõrgemas lavakunstikoolis Elmo Nüganeni valvsa silma all. Tema otsus minna õppima näitlemist üllatas p...
Tallinna Nõmme Gümaanium Uku Luhari Mille järgi valivad inimesed energiajooke? Uurimistöö Juhendaja: Andero Vaarik Tallinn 2015 Sisukord Sisukord........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................3 Kirjanduse ülevaade.....................................................................................................4 Metoodika..............................................
Sisukord 1. JAAN TÄTTE.............................................................................................................2 1.1 Lavastused............................................................................................................ 2 1.2 Näidendid..............................................................................................................2 1.3 Raamatud.............................................................................................................. 3 1.4 Tunnustused..........................................................................................................3 2. JAAN KRUUSVALL.................................................................................................4 2.1 Novelli- ja miniatuurikogud..................................................................................4 2.3 Näidendid..........................................................
teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimine lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varajasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. · Operatiivmälu (töömälu) : 3) Milliseid mäluliike kasutate, kui vastate järgmistele küsimustele: ,,Mis aastal Sa sündinud oled?"; ,,Mis juhtus 24. veebruaril 1918?"; ,,Mida Sa eelmisel reedel tegid?"; ,,Kes on Andrus Vaarik?"; ,,Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis "Kalevipojad"?" 4) Mille poolest sai kuulsaks Endel Tulving? Milline oleks mälu ilma temata? Mälu jaotus 5) Mida kujutab endast implitsiitne mälu? Mis selle alla kuulub ja kuidas seda uuritakse? Tooge näiteid. Üldnimetus järeldavale, mitteteadvustatud andmetel põhinevale mälusüsteemile, selle alla kuuluvad protseduuriline mälu ehk oskused ja vilumused, praiming (meenutamise paranemine mingi teadvustamatu
TAPA GÜMNAASIUM Andrus Kivirähk Laste kirjanikuna Uurimustöö TAPA 2008 Sisukord 1. Elu-ja isikuloolised andmed 3 1.1 Töökohad 3 1.2 Tema lemmikud 3 2. Teosed 4-5 2.1 Loomingu paremik 5 2.2 Näidendid 6 2.3 Filmistsenaariumid 7 3. Tunnused/ Preemiad 7 4. Minu valitud teosed 7 4.1 "Kaelkirjak" kokkuvõte 8 4.2 "Kakand ja kakand" kokkuvõte 8 5. Andrus Kivirähk l...
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Koostas: Relika Viilas Juhendas: Tiina Luik Saku 2009 Sisukord Autorist....................................................................................................................................3-4 Raamatust....................................................................................................................................5 Arvamused...............................................................................................................................5-6 Lisa..............................................................................................................................................7 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
