peetud tekst ei olnud hästi jälgitav. Eksperdiks paluti tol ajal kiriku ringkondades vastuvaidlematut autoriteeti omanud Palestrina. Helilooja keeldus igasugustest sõnalistest väitlustest ning kirjutaski 1562.-1563.a ,,Missa Papae Marcelli". Selle meisterliku teosega demonstreeris ta, et polüfoonilist muusikat on võimalik kirjutada nii, et muusika ja tekst mõlemad oleksid selgelt jälgitavad. Hiljem hakkavad heliloojad, kasutades vaid ordinariumi osi, kirjutama missasid ka kontsertidel ette kandmiseks. Missasid on kirjutanud paljud heliloojad ntks J.S. Bach, W.A. Mozart, F.Schubert jt. Eraldi tuleb mainida surnute mälestusteks kirjutatud missat reekviemi (lad k requie rahu). Ühe kuulsaima ja põnevaima saamislooga reekviemi autoriks on W.A.Mozart. on teada et 1792.a suvel saabus Mozarti juurde salapärane käskjalg, kes tellis heliloojalt reekviemi. Ta ise soovis jääda anonüümseks ja pakkus teose eest rikkalikku tasu
ning mitmed vormid ja zanrid, mis püsivad heliloojate loomingus siiani. Uued muusikazanrid Klassikaline sonaat Klassikaline sümfoonia Klassikaline kontsert Klassikaline keelpillikvartett, trio, kvintett Heliloojad Franz Joseph Haydn(Austria) helilooja, kapellmeister, tema loomingus kujunesid välja klassikaline sümfoonia ja keelpillikvartett ning klassikalise sümfooniaorkestri koosseis Ta kirjutas kontserte, sonaate, missasid, oratooriume( ,,Loomine" ja ,,Aastaajad") Wolfgang Amadeus Mozart(Austria) tegutses algul vabakutselisena, aga hiljem õukonnamuusikuna On kirjutanud üle kuuesaja teose:ooperid(,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt") sümfooniad, sonaadid, kontserdid, serenaadid, missad, reekviem jne. Ludwig van Beethoven(Saksamaa) pianist, viimane helilooja klassitsismiajastul ja esimene romantik. Tema ideedes on olulisel kohal vabadusearmastus,
kogumikke (19 Ungari rapsoodiat prelüüd ,,Transtsendenaalsed etüdid", ,,Rännuaastad", nokturn ,,Poeetilised ja religioossed harmooniad" 400 etüüd (nt ,,c-moll") klaveritranskriptsiooni) ballaad 13 sümfoonilist poeemi ja tantsurütmil põhinevad : 2 sümfooniat masurka vaimulike teoseid: polonees kantaate, missasid, psalme, oratooriume ja valss Reekviem tõi instrumentaalmuusikasse ballaadi loonud ka 2 klaverikontserti 4 skertsot 3 sonaati klaverile 20 soololaulu peenekoeline tämbriline olustik Mõlemad klaverivirtuoosid ja -komponistid.
seda nimetatud ka lõbusaks draamaks · ,,Cosi van tutte" (1790) oma olemuselt anekdootlik OB. Kaks sõpra panevad kihlveo peale proovile oma pruutide truuduse püüdes neid vastastikku võrgutada. · ,,Võluflööt" (1791) 2 noore armastuse lugu. Vastandunud kaks sümboolset võimu: võimuka ja valeliku öökuninganna pimeduseriik ja õiglase ning targa Sarasto valdused. Samuti lõi Mozart palju valküüre, missasid, õhtujumalateenistusi, litaaniaid, lühikesi pühalikke töid, kiriku sonaate. Sümfooniaid on ta kirjutanud ligi 50. Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte.
sajandil Ars nova ajastul. Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatest 1360ndateni loodud missatsükkel Messe de Notre Dame. Alates 19. sajandist võib missa olla ka jumalateenistusest sõltumatu iseseisev muusikateos. Kuni II Vatikani kirikukoguni 1965. a olid missad ladinakeelsed. Pärast seda võis katoliiklikus jumalateenistuses hakata kasutama ka muid keeli. Paljud heliloojad on kirjutanud missasid ka teistes keeltes tekstidele. Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi
Credo (ld. keeles, Mina usun ainsasse jumalasse) usutunnistus (kõige tähtsam) Sanctus/Benedictus (Püha/kiidetud/õnnistatud olgu) kiidulaul Agnus Dei palve Algselt olid missa laulud ühehäälsed gregooriuse koraalid, hiljem lõid heliloojad samadele tekstidele mitmehäälset koorimuusikat. Muusikaliselt tervikliku zanrina kujunes see välja XIV XV sajandil, alates XVIII sajandist on neid esitatud kontsertteostena, kuid siiani peetakse kirikus missasid gregooriuse koraalidega. Kontsertmissat esitab koor (vahel solistid, orkester, orel). Traditsiooniliselt on see ladinakeelne ja muutumatu tekstiga ja kõik missad sisaldavad muutumatuid osi. Eesti autoritest on missasid loonud A.Pärt ja U.Sisask (,,Eesti missa"). Reekviem See on leinamissa, katoliku kiriku leinajumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nagu missagi kujunes reekviem välja lihtsatest koraalidest muusikaliseks suurteoseks ja hiljem ka kontsertzanriks
sümfooniat. Londonis valminud 12 sümfooniat võib pidada tema loomingu tipuks. Seal tutvus ta ka Händely oratooriumitega, millede mõjulvalmisid hiljem temalgi oratooriumid loomine ja aastaajas ning kuus missat. 1795 aastal kuni surmani (1809) elab Haydn Viinis. Sinna perioodi jääb ka patriootiline keisri kvartett, millest sai hiljem saksa hümn. Ta kirjutas kokku 104 sümfooniat, 77 keelpillikvartetti ja 24 ooperit. Lisaks veel vokaalsuurvorme(missasid ja oratooriume) Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister. Ta loomingus on esindatud peaaegu kõik zanrid.
Tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mõjutasid ka tema loomingut. 4. 18131827 Viini III periood (hiline looming). Pärast venna surma tuli tal kasvatada vennapoega, kes talle meelehärmi valmistas. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Aastad olid majanduslikult edukad. Looming Ta on koostanud muusikat palju erinevates zanrites Ludwig van Beethoven on loonud 135 teost, ta on loonud 9 sümfooniat,5 klaverikontserti, viilulikontserti, ballette, laulumänge, missasid, 32 klaverisonaati, klaveripalasid, variatsioone ja palju muud. Palju kontserte andis ta erinevates õukondades. Beethoveni visandas klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kohaselt oli ta ühel "muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning suureks imestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaid sisseastumiste esimesed taktid.
Kui ta oli 14-ne aastane, autasustas Rooma paavst teda kuldkannuse rüütli ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister, 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks. Mozart oli kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid. Mozarti teosed Mozart on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Ta on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti. Tema kuulsamad ooperid on "Figaro Pulm", "Võluflööt", "Don Juan" ja "Haaremirööv". Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Kuid nende seas on ka selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm". Sündmustiku teljeks on tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte
missa ning mõned kvartetid. Seda perioodi on ka vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile. 1826.aastal tema tervis halvenes veelgi ning 1827.aasta märtsis austatud helilooja suri. Beethoveni matustel käis ligi 10 000 inimest kaastunnet avaldamas. 6 Looming Beethovenil on väga palju erinevaid teoseid. Ta on kirjutanud nii sümfooniaid, sonaate, instrumentaalmuusikat, ballette, kontserte kui ka missasid ning oratooriume. Beethoven kirjutas oma teoseid väga aeglaselt ning tavaliselt lihvis ta igat detaili kannatlikult. Enamasti tal oli käsil mitu suurt teost. Beethovenil on küll palju vähem töid kui teistel Viini klassikutel, kuid kui võrrelda nende teoseid, siis Beethoveni looming on arendatum ja pikem. Beethoveni loomingu kõige iseloomulikumaks jooneks peetakse selgelt väljajoonistatud karaktereid, jõulisi konflikte nagu näiteks pimedus-valgus jne.
Missa & Reekviem Missa on katolikukiriku jumalateenistuse põhivorm. 4.5. sajandist hakati liturgilisi toimetusi saatma ka lauludega ja sellest kasvas välja väljapaistev zanr missa. Missa tekstid on ladina keelsed. Osa tekste muutuvad ja osa mitte. Muutumatud tekstid ehk missa osad: 1. Kyrie ( Issand halasta) 2. Gloria ( Au olgu Jumalale kõrges) 3. Gredo ( Mina usun ühte ainsasse Jumalasse) 4. Sanctus/ Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu) 5. Agnus Dei ( Jumala tall) Missasid on kirjutanud: Bach, Mozart, Pärt. Missa alavorm reekviem leinamissa. Kirjutatud surnute mälestamiseks. Mitmehäälne muusika keskajal Ajaloole tuginedes selgub, et ühehäälne muusika pole olnud tegelikult ,,ühehäälne". Pea kõikjal on sellega mingil määral kaasnenud lihtsa mitmehäälsuse tüübid: Tuuli Varik 1
viiulimänguga 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid Kui ta oli 14- ne aastane, autasustas Rooma paavst teda ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milaano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud Mozart on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti Tema kuulsamad ooperid on "Figaro Pulm", "Võluflööt", "Don Juan" ja "Haaremirööv" Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Kuid nende seas on ka selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm" Sündmustiku teljeks on tavaliselt armastus Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja
Händel tegutses ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindas tsunftikunstniku vaimu, Händel aga uusaegse karjäärikunstniku mudelit. Johann Sebastian Bach'i looming jaguneb kaheks: vanamaailm, kus ta teenis Jumalat ning uusmaailm, kus looming jagunes ameti- ning elukoha järgi. Kuid Bach pühendas end vaimulikule muusikale ja mõned kesised aastad ka ilmalikule, luues umbes 300 vaimulikku kantaati, missasid, oratooriume, passioone ning oreliteoseid ning ilmalikust muusikast vaid kontserte, süite, klaviirmuusikat ning 20 ilmalikku kantaati. Tema loomingud olid siirad, pühendunud, emotsionaalsed ja täis sügavat sisu. Märkimisväärseks saab pidada seda, et helilooja eiras kiriku rangeid nõudeid ning tema passioone ja missasi peeti liiga ,,ooperlikuks". Hoolimata sellest taasavastati tema looming ning seda hakati kõrgelt hindama.
Ei meeldinud talle ka muusika toretsemine, kuna eraelus oli ta väga tagasihoidlik. Bachi toestes puudub säravad kangelased. Looming- põhijooneks on tõsidus, kuid siin on ka koht humoorikaks. See humoorikus on iseloomulik instrumentaalmuusikale. Bachi muusikaline pärasd sisaldab u. 500 teost. Palju k äsikirja on kadunud ja mändadest säilinud vaid üksikud noodilehed. Bachil jagub muusikat kõikidesse zanritesse v.a. ooperid. Vokaalmuusikast domineerivad just vaimulikud suurvormid. Missasid on 5. 5-st valminud passioonist on säilinud 2. Vaimulikke kantaate on kõige arvukamalt, umbes 220 vaid 20 on ilmalikud. 6 motetti. Kõige arvukam on instrumentaallooming: 6 Brandensburgi kontserti, 6 inglise süiti, 6 prantsuse süiti. Erinevatel soolopillidel on kirjutanud 17 kontserti. On arvukalt sonaate. Maailma ajalooline tähtsus on Bachi poolt läbi viidud klaverireform. Ta kirjutab 24 prelüüdi ja fuugat ja nimetab kogumiku: HTK-ks
k. motette, hümne, prantsuskeelseid sansoone . Üks heakõlalise stiili rajajatest. Teine kuulsam meister Gilles Binchois. II põlvkond: rütm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks, harmoonia tähtsuse vähenemine. Zanritest missa, motett, ilmaliku laulu tähtsus vähenes. Kaanon. Kaanon mitmehäälsuse vorm, kus kõik hääles esitavad järgemööda sama teemat nii, et iga hääl alustab enne, kui eelmine on lõpetanud Johannes Ockeghem tähtsaim helilooja, kirjutas missasid, muid vähe. Tähtis ka Antoin Busnois. III põlvkond: rühm lihtsam ja tekstist lähtuv, harmoonia tähtsus kasvab, polüfoonia lihtsam, tekst inspireerib muusikat. Zanrid samad, mis II põlvkonnaski. Josquin Desprez tähtsaim helilooja, ,,muusikute vürst". Kirjutanud motette, missasid, ilmalikke laule. Iseloomulik selgevormiline, emotsionaalne, tasakaalustatud muusika. Kirjutanud Ockeghemi surma puhul leinaoodi. Kuulus ka motett ,,Ave Maria". Kuulus ka
Klaverikõla muutus enneolematult värvikaks ja jõuliseks. Kirjutas 3klaveripalade tsüklit. ,,Rännuaastad", ligi 40a kirjutas, 19 Ungari rapsoodiat, 2klaverikontserti, 2sümfooniat,(rapsoodia- vaba, rändav). Klaveripalad ilusa meloodia ja massiivsed. Parem käsi meloodiline, vasak kiire. Äärmuslikud kõlavõimalused võtab kasutusele, kasutades äärmuslikke heliregistreid. On ka kirjutanud vaimulikke teoseid: kandaate, missasid, oratooriumeid, 1reekviem. Fryderyk Chopin (1810-1849) Elu sündis Varssavi lähistel Zelazovia Wolas. Isa päritolult prantslane, mõisas koduõpetaja, ema poolatar. Kogu muusika toetub nii prantsuse kui ka poola muusikale. Anne avaldus varakult. Võrreldud imelaps Mozartiga; juba 7a kirjutas onma esimese poloneese(tants), esimesed klaveritunnid eraõpetajatelt. 1823-26 õppis Varssavi Lütseumis. Vaimustas eriti rahvatantsude rütmid ja meloodiad
Esimesed loomingulised katsed tegi 4-aastaselt. 5-aastaselt andis esimese kontserdi. Esimene hariduse sai oma rangelt isalt. Tegi 6-aastaselt koos vanema õega ringreise Euroopas. 1773-1781 õukonnaorganist Saltzburgis. Hiljem vabakutseline Viinis. 1. Keelpillikvartett pühendusega Haydenile. Kokku: 24 ooperit, 450 sümfooniat, 27 kontserdit klaverile, viiulile ja flöödile, kvartette keelpillidele, sonaate klaverile ja viiulile, oopereid, missasid (kokku üle 600 teose). Viimane teos reekviem. L.van Beethoven (1770-1827) Sündis Bon'is (?). Isalt õppis viiuli ja klaverimängu. 1. Kontsert 7.aastaselt. Õppis Bon'i õukonnas organit. Sai klavesiinimängija koha õukonnas. Kaotas ema 19.aastaselt, isa alkohoolik.Vabakutseline Viinis 4 aastat. 1800.a. esimene menukas kontsert Viinis. Parimad teosed pärit romantismiajast. Pärast 1800.a. jäi kurdiks. Kõige kuulsam teus kurdina. Elu lõpuni üksi
orel, fuuga D minoor Prelüüd- Fuuga sissejuhatus, Vaba ja improvisitsiooniline Oratoorium- Kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile ,ilma lavastuseta, Aluseks varasem pühakirja tekstide esitamine Ooper- muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. mõni barokk ajastu tants – Allemande ( saksa ), Courante (prantsuse), Saraband ( hispaania ) Heliloojad ja peamised teosed: Palestrina – peamiselt vaimulik muusika, kirjutas palju missasid ja motette, kui ka madrigale, Cloria, Missa Papae Marcellus Orlando Di Lasso – kirjutas peamiselt madrigale ja motette, Müncheni õuekomponist ja õuekapelli (ansambli) juht, Psalmi Davidis Poenitentiales, Matona Vivaldi – Itaalia helilooja ja viilulimängija , tuntumad teosed : Neli aastaaega Bach - saksa helilooja, Fuuga Händel - saksa helilooja , Messias 8. Kuulmise järgi kohustulik ära tunda ja osata iseloomustada:
pedaalid muudavad kõlavärvi (parem - kõlaavarus, pikendab kõla; vasak - kõla pehmemaks, tuhmimaks) Enamkasutatavad vormiskeemid teoste loomisel peale sonaadivormi: Variatsioonivorm - A A1 A2 A3 ... A-teema, A indeksiga teema teisend ehk variatsioon Rondovorm - A B A C A ..., kus A on refrään ja B, C, ....on episoodid A B A - vorm A B C - vorm A B - vorm Vokaalsuurteosed. Luuakse endiselt missasid, reekvieme, oratooriume, passioone, kantaate, oopereid
ja täiustatum versioon. Miks võetakse siis kasutusele uusi asju kui vanad on paremad. Võibolla on tore vahest kuulata algelist muusikat, sest ka inimestel meeldib meenutada oma lapsepõlve, kus kõik oli veel lihtne. Sellega aga asi peakski piirduma, meenutusega, sest oma lapsepõlves ei saa ju elama hakata. Kui tahad tegeleda muusikaga, mis on tänapäeva mõistes muusika, tuleks jõuda sinna, kus see ala praegu arenenud on. Lihtsate instrumentidega algelisi lihtsaid missasid või kaanoneid on igav laulda, kuulata ja õppida. Ma ei saa aru kuidas keegi viitsib sellega üldse tegeleda. See on muusikalises mõttes samahea kui uuesti rääkima õppimine. Ma küll ei tahaks, et keegi hakkaks mind uuesti rääkima õpetama. Meeldida võib see aga puudega inimestele, kelle arengutase lihtsalt ei võimalda enamat. Vanamuusika on alus muusika ajaloole tänapäeva mõistes, ta on esialgne versioon, algeline ja
Sümfoonia - Soolopillile ja sümfoonia orkestrile loodud sonaaditsükkel 3. Eluloo üldtunnused (kus elas, mida tegi, mis mõjutas loomingut, peamised teoseliigid) Mozart – Austria helilooja , pianist ja oli Austria-Ungari keisririigi ja Joseph II teenistuses. Ta reisis palju ning oli abielus ja tal oli 6 last, kellest 2 vaid ellu jäid. Loomingut mõjutas Salzburg, mis oli tema sünnipaik. Teosed : Ooperid - Figaro Pulm, Don Giovanni, Võluflööt On ka kirjutanud motette, missasid ja sümfooniaid. Beethoven – Saksa helilooja ja pianist, on kirjutanud sümfooniaid, klaverikontserte, klaverisonaate , kaks missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat. 4. Romantism- üldhinnang, millised olid hooned, maalid • Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele
klaverikontserti ja 1 klaverisonaat. Liszt on loonud 13 sümfoonilist poeemi, millest kuulsamad on "Hunnide lahing", "Prelüüdid", "Prometheus", "Tasso". Sümfooniline poeem "Prelüüdid" võrdleb inimese elu etappe kui erinevaid prelüüde , millistele lõppakordi mängib surm. "Kas pole meie elu vaid üks prelüüd sellele olematule, mille avaakord kõlab ales surmahetkel." Liszti teoste hulka kuuluvad ka 2 sümfooniat: Dante-sümfoonia ja Faust-sümfoonia, , avamänge, missasid, kantaate, oratooriume, 1 ooper ja u. 90 laulu. Anette Gertrud Kruusement 11a Tallinna Õismäe Gümnaasium 2011
Kõige kõrgem kiriklikvõim kuulus Riia peapiiskopile, kellele allusid Saare-Lääne ja Tartu piiskopid. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. Piiskop oma alal kõrgeim kirikujuht. Viis läbi jumalateenistusi toomkirikus, õnnistas ametisse vaimulikud, pühitses sakraalehitised. Sinod teostas vaimulike elu üle järelvalvet. Toomkapiitel kõrgeim vaimulike nõukogu, kuhu kuulus 12. Toomhärrat e. Kanoonikut. Toomkapiitel valis piiskopi, aga ametisse kinnitas piiskopi paavst. Missasid viisid läbi toomhärrad, vahel ka piiskop. Missa koosnes liturgiast ja palvetest. 7. Kuidas hindavad ajaloolased Jüriöö ülestõusu? Ajaloolased loevad Jüriöö ülestõusu muistse vabadusvõitluse jätkuks. 8. Kuidas muutus Eesti jaotus peale Jüriöö ülestõusu? Peale Jüriöö ülestõusu müüs Taani 1346. Aastal oma alad Liivi ordule. 9. Millised talupoegade grupid olid 14.-16. sajandil? · Adratalupojad neid oli kõige rohkem, küllaltki jõukad ja heas olukorras;
Tööalaselt juhatas orkestrit ja kirjutas palju teoseid – sümfooniaid, keelpillilvartette, oopereid jne. Haydni ligi 30 aastane karjäär Esterhazy õukonnas lõppes 1790. a. seoses vana vürsti surmaga. Ta reisis järgmisel aastal Londońisse, kus ta sai lepingu 6 sümfoonia ja ühe ooperi kirjutamiseks. Teda saatis tohutu menu. 1794. a. lõi ta veel 6 Londoni sümfooniat ning ka need võeti ülihästi vastu. Viimased eluaastad elas ta Viinis, kus kirjutas missasid ja oratooriume. Suri 1809.a., maetud Viini. Looming Klassikalise sümfoonia ja keelpillikvarteti alusepanija. Kokku 104 sümfooniat - elurõõmsad, enamasti 4- osalised teosed, teemad põhinevad sageli rahvaviisidel. Kasutas sageli üllatuslikke kõlaefekte ja huvitavaid muusikalisi kujundeid, mistõttu hakkas rahvas sümfooniatele pealkirju panama (“Kellasümfoonia”, “Kanasümfoonia”, “Üllatussümfoonia”, “Torupillisümfoonia” jne
Gallin, Mitz. Liturgia poeetiliselt töödeldud piiblilõik missa igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus ordinarium muutumatu missa osa proprium vastavalt kiriku kalendrile muutuv missa osa. Missa muusikalised osad: I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Eesti heliloojatest on kirjutanud missasid Urmas Sisask (nt. Missa nr 3) ja Arvo Pärt. Gregooriuse koraal Rooma paavst Gregorius I (590.a) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks. Gregooriuse laul on ladina keeles. Tekstid on proosalaadsed, vabavärsilised, esitab koor. Rütmika on tekstist lähtuv ning muutuv. Meloodika on ühehäälne, laulul saadet ei ole laused algavad tõusva algusvormeliga ja lõpevad laskuvaga.
ZANRID: Klassikaline sümfoonia-Sonaat- Keelpillikvartett-Kammermuusika-Kontsert-Instrumentaalmuusika-Reekviem Avamäng HELILOOJAD: FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809):Sündis Alam-Austrias Rohrau külas. Töötas klaveriõpetajana/saatjana. Oma esimese sümfoonia kirjutas alles 1759 aastal. Ta on maailmas kõige rohkem sümfooniaid kirjutanud, kokku 104 sümfooniat! 1761 Temast sai Eisenstadtis vürst. Ezterhazy õukonnas kapellmeister. Ta kirjutas kontserte, sonaate, missasid, oratooriume( ,,Loomine" ja ,,Aastaajad") WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Tema isa oli oma aja parimaid viiuldajaid ja muusikapedagooge. Märgates poja annet hakkas ta teda õpetama ja viis kontsertreisidele Euroopasse. Esimesed loomingulised katsetused tegi Mozart nelja-aastaselt üheksa-aastaselt kirjutas esimese sümfoonia ja aasta hiljem esimese ooperi; ta tegutses algul vabakutselisena, aga hiljem
divertismendid - it. k. meeldivus, ajaviide Telliti tähtpäevadeks, esitasid väikesed keelpilli- või segaansamblid. Väike öömuusika - serenaad keelpillikvartetile ja kontrabassile. Ülesehitus sarnane sümfooniaga - I osa sonaadivormis, neli kindla karakteriga sonaaditsükli osa Kontserdid erinevatele soolopillidele, enim klaverikontserte M muusikas täiustus Vivaldi poolt rajatud soolokontserdi zanr lõplikult Klaverisonaadid. Vokaalmuusikas motette, missasid. Reekviem paneb punkti M elutööle, teadis, et kirjutab teost endale, enne valmimist suri, lõpetas tema õpilane Süssmayr mälu järgi. Selles teoses on kogu M elu ja muusikalise arengu kogemus, isiklik elufilosoofia. Elu lõpu poole hakkas huvi tundma Bachi teoste vastu, lõi ka ise polüfoonilist muusikat. Nooruses suhtus polüfooniasse üleolevalt, nüüd vaimustas see teda. Reekviemis 12 osa, esitavad koor , vok. solistid, orkester. Requiem aeternam (igavest
" Bach: ,,Olen peamiselt helilooja nagu teiegi, aga töötasin ka varem kiriku koorijuhina, hetkel olen õukonna muusik Köthenis, seetõttu ma sinna tagasi sõidangi. Olin paaripäevasel reisil Weimaris sõpru külastamas. Perele peab ju kuidagi leiba teenima, seepärast olen ka tööga üsna hõivatud. Olen samuti kirjutanud klaviirimuusikat, oreli- ja orkestrimuusikat. Lisaks veel kammermuusika, ja ise endalegi imestuseks, juba üle kahesaja kantaadi. Ka hulga missasid ja passioone. Hetkel töötan ühe oreliteose kallal juba päris pikalt. Loovusest jäi puudu, tulin tuulutasin pead veidi oma sõprade juures külas olles. Nüüd olen puhanud ja värske ning saan oma tööd jätkata. Peas juba kõlavad erinevad viisid. Händel: ,,Väga tore, ma pole varem kohanud nii minule sarnanevat inimest! Aga äkki räägiksid oma perest ka rohkem? Minul endal ei ole naist ega ka lapsi. Mõned aastat tagasi elasin koos ühe neiuga, kuid
Ordude liikmeskond jagunes kolmeks seisuseks:rüütelvennadpreestervennadteenijavennad (kannupoisid, jalaväelased, käsitöölised)Ordut juhtis tavaliselt suurmeister, kelle võim oli eluaegne. Ordumeistri valis ordukapiitel, kuhu kuulusid ordu kõrgemad ametnikud:suurkomtuur (majandusasjade valitseja)varahoidja (rahaasjade valitseja)ordumarssal (sõjaväe juhataja)hospitalier (juhtis orduhospitali ja heategevusüritusi)prior (kõrgeim vaimulik aukandja, viis läbi pühapäevaseid missasid)lauameister (tegeles toitlustamisprobleemidega)ordukomtuurid (ordu haldusüksuste juhid).Rüütliordude reeglid nägid ette rüütlite ühiselu:ühised söömaajad, kusjuures oli kindlaks määratud, et kaks rüütlit peavad sööma ühest kausistühised magamiskambridühised almustejagamisedsuremine kindlaksmääratud protokollireegleid järgides, kui see ei toimunud muidugi lahinguväljal, kuigi sealgi omandas surm tavaliselt rituaalse ja usulise tähenduse, sest
solist), kaksikkontserdid (kaks solisti), ansamblikontserdid (36 solisti), kontserdid kahele orkestrile solisti(de)ga, kammerkontserdid, kontserdid keelpilliorkestrile basso continuoga. Vivaldi ooperid, nagu barokkajastul kombeks, põhinesid enamjaolt vanakreeka ajalool ja mütoloogial, kuid võrreldes algallikatega olid ooperite süzeed pisut vähem avameelsed. Vaimulikuks muusikaks võib pidada suurt osa Vivaldi loomingust. Lastekodus töötades kirjutas ta jumalateenistustel esitamiseks missasid, psalme, hümne, kuid ka mitteliturgilise tekstiga teoseid: motette ja oratooriume. Teoseid Viiuli-, oboe-, fagoti-, tsello-, flöödi-, plokkflöödi-, klavessiini-, naturaalsarve-, lauto-, mandoliini-, Viola d'amore kontserdid 94 ooperit 92 sonaati 4 oratooriumi avamängud kantaadid missa osad motetid Kasutatud kirjandus URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Antonio_Vivaldi (01.03.2014) URL= http://www.slideshare.net/tiiatarto/vivaldi-2420768 (02.03.2014) URL= http://www.kultuur
"Messias", "Tulevärgimuusika", "Veemuusika". Ooperid, instrumentaalteosed, süidid, orkestriteosed, avamängud, kõige vähem klaveriteoseid. Orel kontserdi saali. Toetas vaeseid (pärandus, tulu). Bach (1685 -1750), sündis Eisenachis. 10-aastaselt jäi orvuks, teda kasvatas range vanem vend. Töötas laulukooris, sai kantori koha, töötas kaua Leipzigi toomkirikus. Kirjutas kantaate (talupoja-, kohvi-, küla-); vaimulikke passioone: Johannese, Matheuse; missasid: Missa h-moll. Kantaate üle 200, kogumik "Anna Magdalena Bach", polüfoonilist muusikat kõige rohkem, fuugad ja prelüüdid (32 prelüüdi ja fuugat). Kõik fuugad lõpevad mazooris ("Hästi tempereeritud klaver", "Brandeburgi kontsert", tantsusüite). Jäi pimedaks. Oli kaks korda abielus. AJALUGU Kuidas on tekkinud muusika, ja millistest allikatest pärinevad inimeste teadmised muusikast? Teadmised muusikast: kalju- ning muude jooniste põhjal, mis kujutavad
Tema hauaplaadile on kirjutatud : Mu süda on seal, kus mu kodumaa. Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Teda on peetud ka klassikuks romantikute seas. Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat. Chopin poetiseeris ja dramatiseeris tantse nagu polonees ja masurka. Looming Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Chopini loomingus ei ole sümfooniaid, ei oopereid, missasid ega oratooriume. Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena (võrdle prelüüd ja fuuga). Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli (kvindiringist lähtudes on kasutatud kõiki helistikke). Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad (tavaliselt on etüüd mõeldud ainult tehniliste võtete arendamiseks). Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine (tempo rubato)
Peamised lauluvormid olid luulevormidest tuletaud. Teoreetikud/muusikud/niisama tegelased Eelkäijad John Dunstable- jõudis heakõlalise stiilini. Korrastas rangelt kooskõla. Aluseks peamiselt tertsi-ning sektsiintervallid. Sai aluseks kogu uusagsele kompositsioonitehnikale. Johannes Ciconia. Madalmaade I põlvkond- Guillaume Dufay- missatsüklid, missaosad, motetid, hümnid, sansoonid (pr.) Kunsti aluseks ars nova tehnika komplitseeritud rütmika Gilles Binchois- Kirjutas üksikuid missasid, motette + prantsuskeelsed ilmalikud laulud. Muusikas domineerivad prantsusekeelsed teosed. Madalmaade II põlvkond- Kaanoni kasutuselevõtt- polüfoonilise teose hääled tulenevad teineteisest. Võib kirjeldada kui sama meloodia algust hiljem. Johannes Ockeghem- Heliloojate õpetaja.10 missat. Kuulsamatest polüfooniline reekviem- missa. Motette vähe. Antoin Busnois. Johannes Tinctorise. III Madalmaade põlvkond- Josquin Desprez- 20 missa autor. Motetid, ilmalikud laulud
Barokk 17-18 saj Alguse sai Itaaliast Barocco - portugali keeles. kasutati juveelikunstis - ebakorrapärane pärl. itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile. 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks. Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik, efektne Riietus - ebaloomulik. Pargiarhitektuur - moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi" Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) - pinge, viha, ekstaas, kurbus Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju. Õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest. Louis XIV 200 muusikut Pillimängi...
haridusega) ja õppis ka orelit. Mart Saar, Rudolf Tobias- suurepärased orelil improviseerijad, Pet. kons.-s. Peale kons. jääb mõneks ajaks Peterburi, kus on kohalik eesti kogudus. Tobias on Pet-s Jaani kiriku organist. 1904 tuleb Tartusse, looming on üsna väike, sest oli tütarlaste gümnaasiumis ja Treffneris muusikaõpetaja. Koos Aleksander Lättega (paneb eestis kokku esimese sümf. orkestri) hakkab kontserte andma, missasid jne., kus on koor, orel ja solistid. Tobias paneb Treff. gümnaasiumsi kokku eesti esimese keelpillikvarteti (I ja II viiul, vioola, tðello). Viiulit mängib selles Heino Elur. Profi viiulimängijat eestis polnud. Tobias annab ka eratunde. 1908 tahb Tartust ära minna, sest seal on ka Miina Härma. Läheb Berliini, mis on tema elukohaks kuni surmani. Kirjutab oratooriumi “Joonase lähetamine”, mille kannab ette Saksamaal (vilets koosseis)
piiskop ei mõistnud muusikat ja piiras Mozarti loomevabadust. 1781 asus Mozart elama Viini, kus tegutses suurema osa ajast vabakutselise muusikuna – esines pianisti ja organistina, andis muusikatunde ja kirjutas tellimustöid. Kuigi Mozart oli väga tuntud kogu Euroopas, ei olnud ta kuigi jõukas ja tema teoseid kritiseeriti sageli. Mozart suri noorelt. Mozart kirjutas kõikides klassikalistes žanrites: kammermuusikat, 27 klaverikontserti, 41 sümfooniat, u 20 ooperit, missasid, ühe reekviemi ja kõike võrdselt edukalt. Mozart oli üks 18. sajandi lõpu eredamaid sümfoonilise muusika (teosed sümfooniaorkestrile) loojaid. Tema loomingus kujunes välja klassikaline sümfoonia. Tema sümfooniatele on iseloomulik jõuline, ilmekas väljenduslaad ja meeldejäävad, lihtsad, kuid kontrastsed muusikalised teemad. Tema sümfooniad on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Sümfooniaid kirjutas ta kokku 41. Kuulsaim on Sümfoonia nr 40, mille
Talle on kokku omistatud vähemalt 374 teost.Alles tänapäeval on hakatud nendest mõnede autorlust kahtluse alla panema. Tema barokiajastu alguseni kestnud ja 20. sajandil uuesti tõusnud suurest kuulsusest hoolimata on Josquini elust ja isiksusest väga vähe teada. Kümnete väiksemate renessanssheliloojate eludest on rohkem andmeid kui Josquini omast. Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat ning teoseid kõigis ajastu tähtsamates vokaalzanrides, muu hulgas missasid, motette, sansoone ja frottolasid. 16. sajandil ülistati nii tema meloodia loomise annet kui ka tehnilist leidlikkust. Tänapäeval on uurijad püüdnud kindlaks määrata tema stiili tunnuseid ja selle alusel ära tunda ekslikult talle omistatud teoseid, kuid see on osutunud keeruliseks, kuna Josquin armastas järjestikustes teostes kasutada väga erinevaid kompositsioonivõtteid. Heinrich Glarean kirjutas aastal 1547, et
viiulikontserti, 27 aaria kontserti, 17 klaverisonaadi jm. Varajased tööd: La finta semplice (1768) Bastien und Batienne (1768) Mitridate, re di Ponto (1770) Keskmisd tööd: Missa in C, Coronation Mass (1779) Hilisemad tööd: Idomeneo, re di Creta (1781) The Abduction from Seraglio (1782) Mass in C minor (1783) The Marriage of Figaro (1786) Don Giovanni (1787) Cosi fan tutte (1790) La Clemenza di Tito (1791) The Magic Flute (1791) Requiem (1791) Samuti lõi Mozart palju valküüre, missasid, õhtujumalateenistusi, litaaniaid, lühikesi pühalikke töid, kiriku sonaate jm. LOOMING: Mozarti tähtsaim vaimulik teos oli reekviem, mille kirjutamine jäi tal pooleli ja mille lõpetas tema õpilane Franz Süssmayr. Reekviemis oli ühendatud kaasaaegne klassikaline stiil barokki kirikumuusika elementidega. Siiski oli Mozart eelkõige ooperihelilooja, kuigi tema ooperi looming langeb kokku Gluck'I
BAROKK 1718saj I pool Konspekt Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Barocco portugali keeles ebakorrapärane pärl kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus ebaloomulik. Pargiarhitektuur moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (15961650) ütles: "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi" Barokk kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Barokkkunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapik...
häältes ainult Gregoriuse koraali ladinakeelne tekst. Erinevate häälte arv kasvas 15. - 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad.Seoses moteti rütmipildi keerukamaks muutumisega lõi muusikateoreetik Kölni Franco 13. sajandil uue notatsioonisüsteemi. Iga noot ja paus sai kindla vältuse ja vältused kindlad arvulised suhted. Kogu keskajal kirjutati väga palju missasid ja reekvieme, vaimulikud muusikaetendused olid liturgiline draama ja müsteerium. Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju pikemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga. Suurim selliste laulude kogu on "Carmina Burana" 13. sajandist. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid rändmoosekandid samaaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka
1787. aastal töötas ta ka õukonna kammermuusikuna. Wolfgangil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ega saanud lapsi. Ta oli abielus Constanze Weberiga. Oma viimastel eluaastatel, Viinis, komponeeris ta oma tuntuimaid sümfooniaid, kontserte, oopereid ja reekvieme. Ta suri Viinis 1791. aastal. ning selle surma kohta on mitmeid erinevaid müüte. Teda jäid leinama tema naine, Constanze ja kaks poega. Mozart on kirjutanud sümfooniaid, missasid ja palju muid heliteoseid. Ta on viljelenud kõiki žanre edukalt ja rohkesti, mis teeb ta üheks ainsaks suurheliloojaks, kes on olnud nii mitmekesise loominguga. Wolfgangi kuulsaimad ooperid on „Figaro Pulm“, „Võluflööt“, „Don Juan“ ja „Haamerirööv“. Peamiselt on võetud nende ainestik Mozarti minevikust, kuid on ka selliseid teoseid, mis on oma ainestiku saanud tema kaasaegsemast elust, näiteks „Figaro Pulm“. Põhitelg ooperite
See on ilmselge, kui vaadata näiteks hästituntud eksperimente (tekstilise arusaadavuse kohta polüfoonias), mida kardinalid Carlo Borromeo ja Vitellozzo Vitelli 1565. aastal läbi viisid. Mõlemad olid paavst Pius IV poolt 1564. aastal loodud kardinalide komitee liikmed ja see komitee loodi selleks, et Trento reforme Roomas läbi viia vastavalt 24. sessiooni tingimustele (reformid tuleb rakendada kohalikul tasemel). Aprillis 1565 tulid paavstlikud lauljad kokku Vitelli residentsi ja laulsid missasid, et ,,testida, kas sõnadest on võimalik aru saada nagu nende eminentsid soovivad". See võib olla parimaks seletuseks, miks Giovanni Animuccia sai 1566. aastal tasu selle eest, et kirjutas ,,viis missat vastavalt nõukogu nõuetele". Nende avaldamisele järgneval aastal viitas helilooja sellele, et missad oli komponeeritud nii, et ,,muusika häiriks teksti 10
Referaat WOLFGANG AMADEUS MOZART Tartu 2012 SISSEJUHATUS Mozart on helilooja, kelle puhul näib, et ta on loonud muusikat iseenesest - samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Mozart on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti. Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Ise on ta öelnud oma muusika kohta järgnevalt: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks
B)opera buffa ja opera seria C) C.Monteverdi,Al.Scarlatti, Pergolesi, Georg Philip Telemann, Henry Purcell. D)- E)kapellmeister- saksa tiitel kabeli või õukonna muusikadirektori kohta. F)sündisid samal aastal, mõlemad väga andekad ja oskasid mitut pilli, mõlemad surid pimedatena. G)Bach ei käinud Saksamaalt väljas aga Händel reisis palju, Bachi muusika on filosoofiline ja peenetundeline, Händeli muusika on särav ja efektne. Bach kirjutas rohkem passioone ja missasid, Händel rohkem oratooriume. Händel oli oma eluajal Euroopas tuntud helilooja, Bach sai tuntuks alles pärast enda surma. H)fuuga- polüfooniline heliteos. I)Arcangelo Corelli J)- K)Retsitatiiv on piiritletud muusikaline vokaalesitus, kus teksti esitatakse kõnemeloodiat jäljendades väga väikese ulatusega meloodial. Barocco- barokk, pärit portugali keelest, mis tähendab ebakorrapärast poolümmargust pärli. Renessainsse- taassünd prantsuse keelest.
Ajaliselt langeb kokku kõrgrenessansi suurkujudega kunstis: Raffael, Leonardo. Selle põlvkonna loomingus arenesid renessanssmuusika jooned täiuslikkuseni - lähtuti muusika kuulatavusest - kergema jälgimise/kuulamise huvides tekkis lihtne akordika, järjest olulisemaks muutub harmoonia. Muusikas püütakse väljendada tundeid. Tähtsaimaks heliloojaks Josquin Desprez. Seoses nooditrüki tehnika leiutamisega 15.-16.saj. vahetusel, ilmus suur osa tema motette, missasid ja ilmalikke laule trükis juba tema eluajal. Teedrajav oli Josquin motetizanris,olles eeskujuks kogu 16.sajandile. Ta suutis ühendada matemaatilise kirjatehnika, kõrgrenessansi tasakaalustatud vormi ja tundelise väljenduse. IV põlvkonna meistrite loominguaeg jääb aastatesse 1520-1560. Muusika muutus isikupärasemaks. Seoses kriisiperioodiga Euroopa kultuuris (Habsburgide dünastia võitlus ülemvõimu pärast Euroopas) elab ka muusika kriisis, kirjutatakse maneerlikult, peenutsedes. 16
kellalöökidega algav ja lõppev "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977). Kogu muusikaline materjal piirdub siin kõigest laskuva minoorse helirea ning minoorse kolmkõla helidega. Olulisemad instrumentaaltööd uues stiilis on veel "Tabula rasa" (1977), "Fratres" (1977), "Festina lente" (1988). Tintinnabuli-stiilis on Pärt kirjutanud vokaalteoseid enam kui instru- mentaalseid. Suur osa vokaalteostest seostub vana ladinakeelse kiriku- muusikatraditsiooniga: nende hulgas on missasid, näiteks "Missa syllabica" (1977/1996), psalme "Stabat mater" (1985), "Magnificat" (1989), "Te Deum" (1984/1992), "Johannese passioon" (1982), "Miserere" (1989/1992). Pärt on kirjutanud väga erinevates keeltes tekstidele. Alati allutab ta aga oma muusika keele struktuurile, lähtudes muusikalise motiivi loomisel näiteks silpide arvust sõnas. Üks Pärdi populaarsemaid kooriteoseid on tsükkel "Seitse magnificati-antifooni"
III põlvkond 1490-1520. Ajaliselt langeb kokku kõrgrenessansi suurkujudega kunstis: Raffael, Leonardo. Selle põlvkonna loomingus arenesid renessanssmuusika jooned täiuslikkuseni - lähtuti muusika kuulatavusest - kergema jälgimise/kuulamise huvides tekkis lihtne akordika, järjest olulisemaks muutub harmoonia. Muusikas püütakse väljendada tundeid. Tähtsaimaks heliloojaks Josquin Desprez. Seoses nooditrüki tehnika leiutamisega 15.-16.saj. vahetusel, ilmus suur osa tema motette, missasid ja ilmalikke laule trükis juba tema eluajal. Teedrajav oli Desprez motetizanris, olles eeskujuks kogu 16. sajandile. Ta ühendas matemaatilise kirjatehnika, kõrgrenessansi tasakaalustatud vormi ja tundelise väljenduse. IV põlvkonnd 1520-1560. Muusika muutus isikupärasemaks. Seoses kriisiperioodiga Euroopa kultuuris (Habsburgide dünastia võitlus ülemvõimu pärast Euroopas) elab ka muusika kriisis, kirjutatakse maneerlikult, peenutsedes. 16. saj. II p
12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Haydn pani kirja ka üle 70 keelpillikvartetti. Näiteks ,,Päikesekvartetid," Skertsokvartetid," ,,Tosti kvartetid" ja ,,Erdödy kvartetid." Kuulsaim neist on ,,Keisrikvartett," mille nimetus tuleneb sellest, et teise II osa teemaks on Haydni enda lauluviis ,,Jumal hoia keisrit." See laul on tänapäeval Saksamaa hümn. Kõikele eelnevale lisaks tegi Haydn klaveritriosid, missasid, kontserti klahvpillidele, viiulile, tsellole ja metsasarvele. Haydni looming on erakordse ulatusega, hõlmates lisaks ajalisele pikkusele ka muusikaloolisuse. Ta alustas varaklassikalises stiilis ning lõpetas 19. sajandi romantismile iseloomuliku väljendusega.
Komponeeris kiiresti impulsiivselt ilma klaverita. Tema sõbrad korraldasid tema auks niinimetatud schubertiaade. Looming: Esi kohal 9 sümfooniat. Kuulsaim neist kaheksas ,,lõpetamata sümfoonia." Teisel kohal soololaulud, mida on üle kuuesaja. kirjutas Goethe, Scilleri ja Shakespeare tekstidele. Laulud on koostatud tsükklitesse ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luige laul". Kõige populaarsem laul on ,,Metshaldjas". On kirjutanud ka kammermuusikat ja ooperid ja missasid. Robert Schumann (1810-1856) Saksa helilooja. Kodus armastati musitseerida ja toetati tema huvi kirjanduse vastu. Õppis Leipzigi ülikoolis juurat. Samalajal võttis klaveri tunde Wieckilt ja klaveriõpetaja tütrest sai tema naine. Clara oli pianist. Roberti pianisti karjäär jäi aga väga lühiseks. Kirjaniku ja kriitikuna oli tal suur osa avaliku arvamuse kujundamisel. Ta kirjutas esimest korda rahva jaoks lahti romantilise muusika esteetika
mälestuseks" (1977). Kogu muusikaline materjal piirdub selles teoses kõigest laskuva minoorse helirea ning minoorse kolmkõla helidega. Olulisemad instrumentaaltööd uues stiilis on veel "Tabula rasa" (1977) fragment - Gidon Kremer, Tatjana Grindenko, Alfred Schnittke. Tintinnabuli-stiilis on Pärt kirjutanud vokaalteoseid enam kui instrumentaalseid. Suur osa vokaalteostest seostub vana ladinakeelse kirikumuusikatraditsiooniga: nende hulgas on missasid, näiteks Missa syllabica; psalme, Stabat mater, Magnificat, Te Deum, Johannese passioon. Pärt on kirjutanud väga erinevates keeltes tekstidele. Alati allutab ta aga oma muusika keele struktuurile, lähtudes muusikalise motiivi loomisel näiteks silpide arvust sõnas. Üks Pärdi populaarsemaid kooriteoseid on tsükkel "Seitse magnificati-antifooni" - seitse erinevat, omaette terviklikku miniatuuri, mis moodustavad kauni tsükli .
annaabi.ee 
