LIBERAALNE JA RAHVUSLIK LIIKUMINE Saksamaal kehtiva riigikorra vastu astusid välja 1. Jena üliõpilased. 1817 meeleavaldus - võimudevastane demonstratsioon. Jenas loodi Ülesaksamaaline Üliõpilasliit - tunnusvärvid: must, punane, kuldne. 1820. suruti maha. 2. 1830 algab Saksamaal liberaalne liikumine, mis koosnes: · üliõpilasliikumisest · liberaalne liikumine - vaja ühendada Saksamaa, soovisid valitseda koos aadliga . · rahvuslik liikumine - rahvuslik eneseteadvuse tõus, väljendus Noor Saksamaa (H.Heine) Itaalias taastati endiste dünastiate võim. Selle vastu võitlesid: Karbonaarid - soov ühendada Itaalia, kehtestada konstitutsiooniline monarhia . Kreeka kuulus Türgile. -1820 algas Türgi vastane ülestõus, 1822 kuulutas Kreeka ennast iseseisvaks riigiks. Türgi hakkas seda maha suruma
Majanduse Põhiprobleemid. 1) milliseid kaupu toota ja teenuseid osutada ? 2) Kuidas seda teha? 3) Kellele seda teha ? TAVAMAJANDUS Vanim ja algelisem majandussysteem. (elatusmaj. ) KÄSUMAJANDUS majandus otsused langetab riigi keskvõim.Keskvõim ja eraomand väga piiratud. Omane plaanimajanduse kord.(5aastat) NB ! Planeerimine lähtub tootmisvõimalustest ja eelnevatest tootmismahtudest. Tarbija huvid on teisejärgulised. TURUMAJANDUS: MAjanudus systeem., kus n6udmise ja pakkumise tasakaalu määrab vabaturg. Sellest lähtuvalt kujunevadtoodete ja teenuste 1. Maht 2. Hind 3. Sortiment Ressursside ja tehnoloogia kõige otstarbekam kasutamine. Monopol- ainuõigus toota kaupa , pakkuda teenust ja määrata hinda. Kartellikokkulepe- see on erinevad ühevladkonna firmad lepivad kokku tootmismahud ja hinnad.Täeilik kontroll turuüle ja max. kasum. Liberaalne maj. poliitika - majanudspoliitika kus riik sekkub minimaalselt. (Angro Ameerika maad ) S...
Iga indiviid püüab suurendada oma lõbu ja vähendada valu. Seejuures iga üksikisik oskab paremini kui keegi teine oma lõbu ja kannatuse allikaid hinnata. Lisaks leidis Bentham, et iga inimest tuleb võtta mitte vähem ega rohkem kui ühe eest ehk kõik on võrdsed. Nendest kahest aspektist(naudingute tähtsus ja inimeste võrdsus) tuleneb ka utilitaristide põhimõte: võimalikult suur õnn võimalikult paljudele. Seda võimaldab kõige paremini demokraatlik ja liberaalne riik, kus üksikisiku vabadusi piiratakse ainult sel määral, mis on vajalik teiste inimeste kannatuste vältimiseks. Viimane tähtis aspekt Benthami filosoofias on tagajärgede, mitte eesmärkide tähtsus. Teo headust ei määra selle põhjus, vaid nauding, mida see põhjustab. Seetõttu kritiseeris ta ka kristlikku moraali, sest leidis, et hea kasvatus ja õiged moraalsed põhimõtted ei tee veel inimest kõlbeliseks.
ühiskonda tasakaalu. Teiseks tunnuseks on poolte avalike kulude kandumine sotsiaalsfääri, mis näitab üles erilist tähelepanu inimeste heaolulu tagamiseks. Aga milline heaoluriik peaks olema jätkusuutlikus Eestis? Liberaalse heaoluriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindustamine kõigis valdkondades. Andrus Ansip on öelnud, et: ,,Eestil aitasid heaolu saavutada reformid, millega viidi sisse liberaalne majandusmudel. Rohkem liberalismi ning vähem protektsionismi on minu sõnum riikidele, kes kavatsevad aktiivselt tegelda vaesuse ületamisega." Kõrge tööhõive tagamiseks on oluline ka kvaliteetse hariduse pakkumine, mis soosib haritlaste teket. Haritlaste rohkus loob konkurentsi majanduses, mis aitakski just vaesust ületada ja pürgida jõukama elu poole. Liberaalse süsteemi suurimaks miinuseks on see, et võimalus haridust saada määrab ära rahakoti paksus. Kõrge tööhõive
Max Weber- võimu teoreetik, ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine, võim on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud, domineerimine. Võimu ressursid võivad olla ainelised (omand ja kapital) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused, nüüdisajal ka inimkapital ja sotsiaalne kapital. Autoriteerne võim-inimesed kuuletuvad mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, karismaatilised liidrid- juhid, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskusele (Lenin, Hitler, Churchill, Castro, Mahatma Gandhi). Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) koguda makse ja otsustada maksutulu, 3)sedausega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, 4)otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi ...
Perspektiivi Biheiviorist Liberaalne Konstruktiiv Humanistlik Kriitiline Progressiivne nimetus lik perspektiiv ne perspektiiv filosoofia perspektiiv perspektiiv perspektiiv Võrdluse alus Keskmes Käitumine Õppija ise Reaalsus saab Inimene ja Võrdne Õppija ja tema olla ainult tema ühiskond kogemused ja valikud subjektiivne; potentsiaali vajadused teadmised arendamine tekivad läbi kogemuste Hariduse Õpetada "Toota" Iseseisev Üksikindiviidi Näidata Teadlik, eesmärk inimest intelligente, õppimine, pi...
Srb on kapitalistlik riik ,mis maksab tervishoiusüsteemi teenused täielikult kinni. Riik on kehtestanud väga kõrged maksud, see saab kehtida vaid rahvusliku üksmeele korral. Jõukamad nõustuvad suurema maksukoormusega, nad saavad piisavalt tulu ja ka tasuta sotisaalhüvesid. Iga laps saab toetust, olenemata pere majanduslikust seisust ja iga vanur saab rahvapensioni ise kui ta pole palgatööl käinud ega makseid teinud. Sellist solidaarsuspõhimõtet ei poolda konservatiivne ega liberaalne heaolumudel. · Liberaalne heaolumudel- levis USAs ja lähtub liberaalsetest põhiväärtustest, vabadusest, võrdõiguslikkusest. Seda mudelit Iseloomustab vanasõna ,,igaüks on oma õnne sepp". Eesmärgiks on kõrge tööhõive tagamine kõigis sfäärides ka hariduses, tervishoius. Pooldatakse väikseid makse nii saavad inimesed lõviosa oma palgast kätte, kuid neil on ka suurem vastutus oma elu korraldamise ees. Igaüks
Kas jätkusuutlik Eesti peaks olema liberaalne,konservatiivne või sotsiaaldemokraatlik? Eestis on praegu kujunemas liberaalne heaolumudel. Kuid kas Eestis tuleks kasutusele võtta teistsugune heaolumudel, muutmaks riiki jätkusuutlikumaks? Liberaalne heaolumudeli Ülesanne on valikuvabaduse kindlustamine kõigis ainevaldades ja kõrge tööhõive tagamine riigis. Positiivseks küljeks on see, et peamine on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus. Negatiivseks pean seda, et inimestele võimaldatakse arstiabi ja haridust olenevalt nende majanduslikust seisusest või rahalisest seisust. Eestis tervisehoiu teenused kallid, sama kehtib ka ülikoolidega. Inimesed peavad valiku tegema
Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas Mõiste ,,eluasemestrateegia" on erinevates keeltes erineva tähendusega ning mõiste sisu peegeldab erinevate riikide tegevuse ulatust, detailsuse määrangut ja poliitilist mõju eluasemepoliitika kontekstis. Antud töös Eesti sisulise eluasemepoliitika määratlemises juhindutakse asjaolust, et Eesti kuulub eluasemepoliitika rakendamises Kesk- ja Ida- Euroopa (edaspidi: KIE) blokki järgmiste näitajate poolest: kvaliteedilt jääb Eesti eluasemefond tuntavalt maha arenenud ja vanade Euroopa Liidu (edaspidi: EL) riikide tasemest, erastamisreformist on möödunud ainult 20 aastat; eluasemeturg on valdavalt monotsentristlik ehk eelkõige omanukuasustusel baseeruv süsteem. Uuringutest selgub, et Eesti riiki on viimastel kümnenditel mõjutanud kiire siirdeperiood kommunistlikust ühiskonnakorraldusest turumajandusele ja iseseisvunud vabariigist Euroopa Liiduga (EL) kohandunud riigini. Kuigi linnapildid annavad s...
Millise mudeli järgi rajame heaoluühiskonda Eestis. Riigi roll ühiskonnakorralduses läbi ajaloo muutunud. Kui agraarühiskonnas oli riigi põhiülesandeks korra ja turvalisuse jagamine siis tööstusühiskonnas ootasid inimesed riigilt rohkem, mis tõi kaasa uue ühiskonnatüübi heaoluriigi kujunemise. Tänapäeval on paljud demokraatlikud riigid ka heaoluriigid, kuid sugugi mitte kõik nendes ei kasuta selleks üht kindlat mudelit. Eesti heaolumudel omab mitmeid erinevaid jooni. Paljude toetuste maksmine toimub sotsiaaldemokraatliku mudeli järgi. Laste- ja sünnitoetused on tagatud igale lapsele sõltumata perekonna sissetulekust. Samuti on värsketele emadele tagatud emapalk ja -puhkus samas kui liberaalse korraldusega USAs puuduvad tasustatud lapsehoolduspuhkus ja sünnitoetused ja toetusi makstakse ainult lastega peredele kelle sissetulek jääb alla vaesuspiiri ja on teinud vaesustesti. Samas Eesti maksusüsteem ei sarnane eri...
kogu oma eluaja demokraatlikus reziimis. Demokraatial on eeliseid siiski rohkem kui puudusi. Demokraatia eeliseks on see, et me võime olla sellised nagu me tahame, väljendada ennast nii, kuidas meeldib ning teisiti mõtlemine ei ole keelatud. Kehtib sõnavabadus, mis on ehk isegi liigagi vaba kui mõelda netikommentaatorite peale, aga õnneks need mehed ja naised ei juhi meie riiki. Samas usun, et tänapäevane liberaalne demokraatia ei ole veel ühiskonna viimane tippsaavutus, ikka esineb puudusi, mida üritatakse lahendada nii sõnade kui relvadega. Kuid arvan, et selle täiusliku ja igavikulise valitsemisviisini meie inimesed üksmeelset teed ei leiagi. Janis Ardel, 12d
Riikide iseloomustamine Eesti Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Parlamentaarne Tunnused: 18-aastane isik on täisealine ning tohib tarbida, osta ja omada alkoholi- ning tubakatooteid. Parlamentaarne seadus Riigivõimu komponendid: Riigikogu, Valitsus, Parlament Venemaa Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Diktatuur-Autoritaarne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Viisata riiki pääsemine võimatu Riigivõimu komponendid:Parlament, Ameerika Ühendriigid Riigi tekketeooria: Markistlik teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Mitmes osariigis on 18aastane isik täisealine, aga alkoholi ostmise vanusepiirang on 2...
P kujunes keskklass aga Is oli suur klassivahe. Sarnasus: mõlemad on tööstusühiskonnad Info ja teadmus- Sarnasus: info hulk on suur ja see on kättesaadav. Erinevus: Is on hulk suur, kuid seda ei osata teadlikult kasutada. Ts on suur kättesaadavus, kuid osatakse teadlikult kasutada. 2. Mis on heaoluriik? Heaolu riigi eesmärgiks on tagada võimalikult suure elanikkonna heaolu teenuste ja väljamaksete kaudu. On sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne ja liberaalne mudel. Riik pakub haridust, tervishoidu ja sotsiaalteenuseid. Riigi väljamaksed- toetused (inimene ei maksa), kindlustus (inimene peab ise sissemakse tegema nt töötus, ravi, pension). Põhitunnused- ressursside ülekandmine ja pool avalikust kulust läheb sotsiaalsfääri. 3. Mis on siirdeühiskond? Millised on siirdeühiskonnaga kaasnevad probleemid? Ühiskond kus toimub üleminek ühelt valitsemisvormilt teisele (tavaliselt mittedem demokraatlikule)
meestega võrdseid kodanikuõigusi. Nüüdseks on feminism laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse ja keskendub kõigi inimeste õigustele ja võimalustele. Eristatakse esimese, teise ja kolmanda laine feminismi. Esimene laine, mida nimetatakse ka liberaal- ehk võrdsusfeminismiks, keskendus peamiselt naiste kodanikuõigustele, võideldi naiste hääleõiguse, hariduse, avaliku- ja majandustegevuse õiguse eest. Hiljem ka raseduse vältimise ja sotsiaalsete õiguste eest. Liberaalne feminism keskendus sellele, et naisel peab olema mehega võrdne vabadus oma sotsiaalse rolli määramisel. Liberaalfeminismi pooldajatena võib välja tuua sellised filosoofid nagu Simone de Beauvoir ja Martha Graven Nussbaum. Esimese ja teise laine ühenduseks võibki pidada Prantsuse filosoofi Simone de Beauvoir´i (1908-1986), kes rõhutas, et sood on võrdsed vaatamata oma erinevustele. Kuulsaks sai ta raamatuga „Teine sugupool“, kus ta kirjutab bioloogilise soo ja
Vastavalt sellele, kui palju tehakse palgast sissemakseid, niipalju saadakse ka heaoluteenust vastu (pension, haigerahad) Heaolu pakuvad veel töövõtjad. Nt Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias, Itaalias 2. Sotsiaaldemokraatlik mudel - kõik kodanikud saavad võrdselt osa hüvedest ja teenustest sõltumata sissetulekust, ametikohast või staatusest. Heaoluteenust pakub peamiselt riik - pension, arstiabi, haridus. Palgast läheb rohkem maha maksudest. Nt Rootsi ja Põhjamaad 3. Liberaalne mudel - Inimese heaolu eest vastutatakse ise, mitte riik. Heaolu pakkujaks on turg. Mida rohkem inimene teenib, seda paremat arstiabi jm suudetakse endale turult osta ja seda suurem pension. Erahaiglad, eraülikoolid. Igaüks kogub endale ise pensionit. Riik aitab vaid tõsiselt vaeseid ja vanureid. Maksud on madalad. Kui tahad paremat elujärge, pead ise pingutama. Sotsiaalne kihistumine ning ebavõrdsuse määr on kõrge. Nt Ameerika Ühendriigid
Austraalia kultuur Kultuur Austraalia sisuliselt lääne kultuuri mõjutanud unikaalne geograafia Austraalia mandri ja mitmekesine sisend aborigeenide ja Torrese väina saarte elanike rahvaste ja erinevate lainete paljurahvuselise ränne, mis järgnes Briti kolonisatsioon of Australia. Austraalia on realm mitme kultuuride salliv liberaalne samuti osalusühiskonda. Enamik inimesi, kes on asunud elama Austraalia üldiselt eurooplastele tohutul hulgal on ürgne elanikkonnast, mis moodustab aboriginaalien Austraalia kultuuri. Austraalia saare mandri on teinud palju kuju-ja kärpida-kultuuri. Põlisrahvaste arendanud oma majutusasutusi koos keskkonna jooksul vähemalt 40.000 aastat, selle ajal palju, mille kontaktid välismaailmaga, sageli hinging muutmise merevee taseme, on ilmselt põgus. Briti,
Riik, selle tekkimine: · 1. Suurema pindalaga riik Egiptus 3000 Ekr · 1.vabariik u 500 a tagasi Kreeka · 18-19 saj kaasaegne arusaam vabariigist · Tööjaotusest sai alguse linn ja siis riik. · Riik on organiseeritud inimeste kogu. · Riigi tunnused: o Territoorium e maa-ala- allub kindlalt riigivõimule; maapõu, veealad, õhuruum o Rahvas; Eesti kodakonsus on Eesti kodaniku ja Eesti riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi kelleltki võtta. o Iseseisev avalik võim riigi asustustest moodustatud süsteem, mis on suuteline oma territooriumil võimiu teostama. · Vabariiklik ühikonnakorraldus tähendab, et riiki juhib rahva poolt valitud juht/juhid. · Seadusandlik-parlament, riigikogu; täidesaatev-vabariigi valitsus; kohtuvõim- kohus. Demokraat...
jne 1. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse aluseks on nii üksikisiku,ettevõtte kui ka riigi tasandil on Umbritseva majanduskeskkonna tundmine ja sellest lahtuvalt isikliku majanduskaitumise kavandaminekavandamine 2. Mis on majanduse põhiküsimused? MIDA JA KUI PALJU TOOTA? KUIDAS TOOTA? KELLELE TOOTA? 3. Nimeta majandussüsteeme? Naturaalmajandus, turumajandus ja kasumajandus 4. Millest sai alguse liberaalne majandussüsteem? Millal toimib selline süsteem kõige efektiivsemalt? 18saj. Keskel tekkis FRA majandusteaduslik suund laissez faire, mis pooldab liberaalset majanduspoliitikat. Selle järgi on kapitalistlik majandusssüsteem seda effektiivsem,mida vähem riik sellesse sekkub. 5. Käsumajandus. Kuidas toimib? Kas üksikisik võib mõjutada käsumajandust? kasumajanduse tingimustes orsustab selle ule, mida, kuidas ja kellele toota, riik
On olemas 3 erinevat heaolumudelit konservatiivne, sotsiaaldemokraatlik, liberaalne. Konservatiivne heaolumudel on ajalooliselt vanim. See toetub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab heaolutaseme, kuna enamus sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. Heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Mudeli traditsioonilised jooned väljenduvad üpris vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse
Seda defineeritakse erinevates kohtades erinevalt kui USAs on kõige liberaalsem see partei, kes tagab kõige suuremad võrdsed õigused kõigile inimestele. Siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadusest lähtudes, liberaalseks peetakse seda poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses. Kui Eesti iseseisvus otsisime ka meie midagi, mis vastanduks Nõukogude võimule. Ühiskonda, kus ei valitseks üks idee, üks arvamus ega üks õigus. Liberaalne demokraatia sobis selleks ideaalselt. Iseseisvumine totalitaarsest ühiskonnast tähendas võimalust olla eri meelt. Liberaalne demokraatia tähendas meile võimalust omada erinevaid arvamusi ja väljavaateid. Iga erakonna eesmärk on võimule saada, et oma poliitikat realiseerida. Samas on iga võimul oleva erakonna eesmärk oma võimu kindlustada, et võimalikult kaua võimul püsida. Niisamuti nagu iga teine erakond kindlustavad ka liberaalid võimul olles enda seljatagust
*Nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes ning inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirde...
Teadmusühiskond ühiskond, kus kasutatakse pidevalt oskuslikult infot poliitikas ja majanduses. Oluline on loovus, meeskonnatöö ja teadmiste rakendamine. Heaoluriik- riik kus kõigile ühiskonnaliikmetele on püütud luua võrdsed tingimused heaoluks. Tunnused: Ressursside ülekandmine, vaesuse leevendamine, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, aktiivne kodanikuühiskond, inimõiguste kaitse, tasuta haridus. Konservatiivne heaolumudel Ajaloolised tingimused: 1) Nõrk liberaalne traditsioon 2) Tugev katoliku kirik 3) Selge staatuse teadlikkus Eelised: 1) Säilitab eelneva sissetuleku taseme 2) Võimaldab erasektori osalemist teenuste pakkumisel 3) Keskmine maksude tase Puudused: 1) Suured tööjõu kulutused 2) Võib produtseerida uut vaesust kuna on vähe toetust 3) Tundlik tööjõuturu ja demograafiliste tingimuste suhtes Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Ajaloolised tingimused: 1) Tööliste ja talurahva koostöö
" (Abraham Lincoln) Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Ideoloogiliste süsteemide tasandil võiks eristada kolme demokraatia tüüpi: liberaalne demokraatia, sotsiaaldemokraatia ja rahva demokraatia. Praktilise teostuse tasandil võiks eristada järgnevaid demokraatia kontseptsioone, vorme, liike: otsedemokraatia, osalusdemokraatia, esindusdemokraatia, tööstusdemokraatia, korporatiivne demokraatia. (Rinne, 2013) Nendest kõigist võib leida lühikirjelduse järgnevatel lehekülgedel. 4 2 DEMOKRAATIA LIIGID 2.1 Liberaalne demokraatia
Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus. Sotsiaalseid hüvesid saavad võrdselt kõik kodanikud olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on samasugune kodanikuõigus kui õigus valida või saada kohtult kaitset.Et riik seda kõike suudaks, on nendes riikides väga kõrged maksud. Liberaalne heaolumudel kehtib näiteks Ameerika Ühendriikides. Liberaalne riik ei näe oma ülesandena mitte heaoluteenuse osutamist, vaid kõrge tööhõive tagamist. Maksud on suhteliselt väikesed, inimesed saavad lõviosa oma palgast kätte, aga nende vastutus oma elu eest korraldamise eest on palju suurem kui Euroopa heaolumaade elanikel. Igaüks otsustab ise, kas kulutab oma raha lõbustustele või investeerib selle laste haridusse või oma vanaduspäevadeks. Mina arvan, et kõige paremini elavad sotsiaaldemokraatliku heaolumudeliga riikide kodanikud
Kordamiseküsimused Liberaalne demokraatia- Liberaalne demokraatia: poliitiliste liidrite valitsemine, kelle autoriteet on määratud läbi piiratud mandaadi, universaalse hääleõiguse ja alternatiivsete kandidaatide valiku ning kus on tagatud teatud õigused poliitilisele osalemisele ja oponeerimisele. Roheline ideoloogia- on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Rahvusriik- Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Riik on poliitiline ja geopoliitiline moodustis; rahvus on kultuuriline ja/või etniline moodustis. Mõiste "rahvusriik" viitab sellele, et need kaks lan...
Kordamine peatükid 17-20 Sisukord 1) Napoleoni langus.................................................................................................................... 2 1. Tuua näiteid riikidest, mis olid 1810. aastal Prantsusmaa sõltlastest ning liitlastest..........2 2.Iseloomusta Prantsusmaa ja Venemaa suhteid.....................................................................2 3.Iseloomusta kahte lahingut, mis lõppesid Prantsusmaa lüüasaamisega...............................2 Sõda Euroopas(1813-1814).................................................................................................2 Waterloo lahing...................................................................................................................2 2) Monarhistlik reaktsioon Euroopas..........................................................................................2 1.Millal ja mis eesmärgil toimus Viini kongress?.......
suur otsustamisõigus. (nt USA, Venemaa, Saksamaa) Konföderatsioon riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. (nt Euroopa Liit) RIIGIVALITSEMISE VORMID Monarhia -absoluutne monarhia, -piiratud monarhia (parlamentaarne) Vabariik -parlamentaarne, -presidentaalne RIIGIVALITSEMISE VIISID (kuidas valitsetakse?) Demokraatia liberaalne riik 1) kõrgema võimu kandja on rahvas 2) sõnavabadus 3) õigusriik, toimetatakse seaduse järgi 4) valimised Diktatuur autoritaarne või totalitaarne EESTI SOOME LÄTI ROOTSI VENEMAA Riigikorralduse unitaarriik unitaarriik unitaarriik unitaarriik föderatsioon vorm Riigivalitsemise vabariik vabariik vabariik piiratud vabariik
· rikkaid ei karistata kõrgete maksudega · sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud 13)Heaolumudelid: · Sotsiaaldemokraatia maksab toetusi kõigile, heaolu eest vastutab riik, heaolu kesksed põhimõtted:märksõnaks on solidaarsusm, mis tähendab, et sotsiaalsedhüviseid peaks saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sostiaalsest sissetulekust. · Liberaalne maksab toetusi ainult vaestele, heaolu eest vastutab igaüks ise, heaolu kesksed põhimõtted: iga laps saab lastetoetust, ükskõik milline on pere sissetulek, iga pensioniikka jõudnud omab õigust rahvapensionile, isegi siis, kui ta pole oma elu jooksul palgatööl käinud. · Konservatiivne - maksab toestusi peamiselt palka teeninutele arvestades palga suurust ja staazi, heaolu eest vastutab tööandja
Oma täies ilus nägime Eesti demokraatia praktiseerimise kõrgpilotaazi 1980- date lõpu poliitiliste sündmuste keerises, kus vaenlast löödi tema enda relvaga; rahva tahte, sõna jõuga suruti Nõukogude koloss põlvili. Seega on eestlased kogenud demokraatia jõudu ja võluväge, ja seega on selge, et selle jõu kasutamisega tuleb targu ja ettevaatlikult talitada. Tuleb olla ettevaatlik ka sõnakasutuses: demokraatia on üldiselt hea, aga mida võiks tähendada liberaalne demokraatia? Kas see viib äkki demokraatia libedale teele, teele, kus demokraatia rakendatakse liberaalide teenistusse (olgu need siis kes tahes, igatahes mitte mina)? Liberaalne demokraatia on demokraatia vorm, kus pööratakse olulist tähelepanu osalejate vabaduse ning vähemuste huvide kaitsele. Johtuvalt meie ajaloost on eestlane loomult konservatiiv. Jah, me võtame kiiresti omaks ja juurutame kõik uue: rehepeksumasina, RETi
Muuseumile (1909). · Jõukamad inimesed üritasid saata oma lapsed välismaale õppima · Toimus haridus taseme tõus · Eesti kultuur jõuab professionaalsele tasemele (asusid tööle kutselised muusikud, teatritegelased, kirjanikud ja maalikunstnikud). · Avati Vanemuine ja Estonia 1906 (kutselised teatrid). Suurimad ajalehed: · Postimees J.V.Jannsen, K.A.Herman, Jaan Tõnisson üldinformatiivne, kultuuriline, liberaalne · Teataja Konstantin Päts majanduslik · Uudised Peeter Speek, Mihkel Martna, Jaak Järv poliitiline Tõlkekirjandus: A.Puzkin; L.Tolstoi; A.Tsehhov, E.Zola, J.W.Goethe. Eesti jutukirjandus: · Jakob Pärna ,,Oma tuba, oma luba"; ,,Must kuub". · Jaak Järv ,,Vallimäe neitsi" · Eduard Bornhöhe ,,Tallinna narrides ja narrikestes". · Eduard Vilde ,,Külmale maale";,,Mäeküla piimamees"; ,,Raudsed käed" - külaproosa
.............................................................................................................3 1.3. Osalusdemokraatia................................................................................................................4 1.4. Elitaardemokraatia................................................................................................................4 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS POLIITILISTE IDEOLOOGIATE TASANDIL..........................6 2.1. Liberaalne demokraatia.........................................................................................................6 2.2. Sotsiaaldemokraatia..............................................................................................................6 2.3. Rahvademokraatia................................................................................................................7 2.4. Kristlik demokraatia.............................................................................
Pelgulinna Gümnaasium 10P JUDAISM Ehk natuke juutidest... SÜMBOLID STAR of DAVID THE MENORAH sümboliseerib kuningas THE TORAH Taaveti kilpi ja ka See on nendest sümboliseerib Iisraeli rullidest kõige tähtsam. Iisraeli rahva rahvast, kes peab lahutamatust Jumalast. ülejäänud maailmale valguseks olema. Judaism on... · Vanim tänapäevani püsinud monoteistlik usund · Aluseks kristlusele ja islami usule · Alguse saanud Abrahami eestvedamisel (u 2000 a ekr) ja Moosese tagantlükkel. · Asub põhiliselt Iisraelis Nutumüür Mütsid millega Ortodoksed juudid palvus...
.............................7 Kasutatud allikad.........................................................................................................................7 Sissejuhatus Juhtimisstiil on juhi käitumise viis alluva suhtes eesmärgiga saavutada püstitatud eemärke (Alas, 2001). Kõige üldisemalt eristatakse kolme peamist juhtimisstiili (Skinner & Ivancevich, 1992): demokraatlik juhtimine; autokraatne juhtimine; liberaalne juhtimine. Juhtumiskäitumine3 Liberaalne ehk passiivne juht käsitleb töötajaid indiviididena ja motiveerib neid läbi vabaduse, sekkudes minimaalselt nende tegevusse. Niisugune juht on hea kuulaja ja eeldab töötajate enesekontrolli olemasolu. Liberaalne juhtimine on aga sageli ka juhtimisalase ebakompetentsuse ja ebakindluse tulemuseks. Autokraatne juhtimine väärtustab korraldused,
efektiivse valitsemissüsteemi sihiks on tegutseda ühiskonnas kõige enam võimu omava grupi või gruppide huvides ning igasugune riik täidab seejuures kolme põhifunktsiooni: 1. Kaitseb nende põhivajadusi ja –huvisid, kes kontrollivad antud ühiskonnas tootmisvahendeid. 2. Riigi legitiimsuse ja sotsiaalse harmoonia tagamine. 3. Riigi ning majanduses ja ühiskonnas domineerivate jõudude kaitsmine väliste ohtude ja rünnakute eest. Seega on liberaalne demokraatlik riik kokkuvõtvalt eelkõige omandisuhete kaitsja, mis tegelikult ongi riigi suveräänse võimu allikas, ning legitiimse sunduse monopoolne kasutaja. 2011. aastal ilmunud Leif Kalevi ja Anu Tootsi toimetatud autorite Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots, Raivo Vetik koostatud Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi kõrgkooliõpikus „Poliitika ja valitsemise alused“,
1. Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond. Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini. Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond. Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. (vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja ametiühinguid ning töölisparteid. Levis fordism. 2. Muutused ühiskonna sotsiaal struktuuris- 1. muutus eri majandusvaldkondade
Ma pole kunagi käinud hääletamas. Tuleb välja, et olen olnud üsna naiivne, sest keegi teine teeb ikkagi minu eest selle otsuse, kes minu elu juhib. Olen lasknud juba 4 aastat kellelgi teisel oma elu määrata. Tänu kodanikuõpetuse tunnile olen tõesti saanud targemaks ja näen nüüd, mis üks või teine otsus endaga kaasa toob. Eriti minu ja mu tuleviku jaoks. Hetkel on võimul Eestis neoliberalistlik valitsus. Ma ise arvaksin, et sõna liberaalne tähendaks midagi head. Vabadust. Eks see nii olegi, et kõigile antakse vabadus teha mida nad tahavad, aga seda keegi ei tea, et selle vabadusega kaasneb väga suur vastutus. Riik ei soovi oma inimeste arengusse ja ellu põhimõtteliselt üldse sekkuda. Nad eeldavad, et kui inimesel on vabadus teha, mida ta tahab, siis loomulikult tark inimene peaks ju tegema loogilisi ja häid otsuseid. Kõigil on ju ometigi mõistus peas
VÄLJENDADA OMA LIIKMETE POLIITILISI HUVE, MÕJUTADA RIIGI POLIITIKAT JA TAOTLEDA KAHE ESIMESE EESMÄRGI ELLUVIIMISEKS POLIITILIST VÕIMU RIIGIKOGU KOOSSEIS · EESTI REFORMIERAKOND · SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND · ERAKOND ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT · EESTI KESKERAKOND · EESTI VABAERAKOND · EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND EESTI REFORMIERAKOND · LIIKMETE ARV: 12 505 · ASUTAMISAASTA: 13.11.1994 · ESIMEES: TAAVI RÕIVAS · MAAILMAVAADE: LIBERAALNE, MAJANDUSLIK JA KLASSIKALINE LIBERALISM ERAKOND ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT (IRL) · LIIKMETE ARV: ROHKEM KUI 9800 · ESIMEES: MARGUS TSAHKNA · MAAILMAVAADE: RAHVUSLIK KONSERVATIIVNE · ASUTAMISAASTA: 1989 SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND · ASUTAMISAASTA: 1990 · LIIKMETE ARV: U6007 · ESIMEES: JEVGENI OSSINOVSKI · MAAILMAVAADE: SOTSIAALDEMOKRAATIA EESTI KESKERAKOND · LIIKMETE ARV: U14 509 · ASUTAMISAASTA: 1991 · ESIMEES: JÜRI RATAS · MAAILMAVAADE: TSENTRISM,
,,varastada" neid teistelt (bioregionalism) · naised ja naiste õigus on võrreldav loodude ja selle õigustega(ökofeminism) · inimeste käitumine ja suhtumine keskkonda sõltub kõik nende endi mõtlemisest, väärtushinnangutest(ökopsühholoogia). 2. Kuidas lahendatakse inimtegevuse tulemusel kerkinud või kerkida võivaid probleeme liberaalse, autoritaarse ja radikaalse ökoloogia seisukohalt? Liberaalne ökoloogia pakub probleemide lahendamiseks välja keskkonnahariduslike kampaaniate levitamise võimaluse, ka teatud piirangud kaubanduses/turunduses(s.t nt igasugust kaupa ei lubata riiki importida) ja ka uudsete tehnoloogiate rakendamise võimaluse, et kaitsta keskkonda. Autoritaarse ökoloogia seisukohalt on vajalik probleemide lahendamiseks reguleerida sündimust, inimeste elu piirata niivõrd, et suurem osa neist ei saaks enam keskharidust,
kohaliku omavalitsuse asutustes. *Õigus kuuluda erakonda. *Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel. Eesti kodanik kui Euroopa liidu kodanik. Eesti kodanik omab ühtlasi ka Euroopa Liidu kodakondsust. Lisaks õigusele reisida, elada, töötada ja õppida teistes EL liikmesriikides, võimaldab EL-i kodakondsus laiaulatuslikku diplomaatilist kaitsed kolmandates riikides. NATURALISATSIOON - mittesünnijärgne kodakondsuse omandamine. Ideoloogiad: liberaalne, sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne, roheline ideoloogia jne LIBERAALNE SOTS. DEM. KONSERVATIIVNE ROHELINE *Ülim väärtus indiviidi *Keskseks väärtuseks *Tugineb traditsioonidele, *Väärtustab vabadus. võrdsus võrdsed rahvuslusele ja kristlikule keskkonnakaitset. *Majanduses pooldavad võimaluse kõigile. moraalile
Judaism Judaismi põhialused tingimusteta monoteism Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale Kohus peale surma Judaismi koolkonnad Ortodoksne judaism - sellesse liikumiste rühma kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism Konservatiivne judaism ehk Masorti judaism Reformistlik judaism - progressiivne judaism ehk liberaalne judaism Rekonstruktsionistlik judaism Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut: - kes on sündinud juudi emast - pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis
Olulised protsessid ja arengud: Ajaloo lõpu teooriat toetab suur riikide arv, mis võttis peale külma sõja lõppu omaks liberaalse demokraatia väärtused: sinna hulka võib lugeda ka Eesti. Samuti toetab teooriat sõjaliste konfliktide maha rahunemine Balkanites, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Samas on näha, et liberaalse demokraatia poole liikumisel tehtud sammud nii Araabia kevade ajal kui ka Ukrainas, Taimaal, Türgis ja Nicaraguas on praeguseks ebaõnnestunud ning liberaalne demokraatia ei ole tänaseni võimeline suures osas maailmast kanda kinnitama. Samuti ohustab liberaalse demokraatia arengut populism, mis võidutseb Brexiti ja Donald Trumpi USA presidendiks tõusmise näol. Välja toodud vastuargumentide olemasolu ajaloo lõpu teooriale on 2014. ja 2016. aastal antud intevjuudes tunnistanud ka Fukuyama ise. Tsivilisatsioonide kokkupõrgete mudelit toetavad tänapäeva näiline vastasseis lääne ja muu
eeskirju Riik peab sundima inimesi rohkem tööle, mitte poputama neid abiprogrammidega. Konservatism Järkjärguline areng ilma järskude muutusteta Kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikisik Hinnatakse eraomandi puutumatust, traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali Inimeste toimetuleku aluseks on isiklik ettevõtlikkus ja töökus. Reformierakond Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus Asutatud 1994.aastal Liberaalne partei Eesmärgid Põhimõtted Erinevused Erinevad väljavaated Täname kuulamast!
Töö leidmine on ka riigi mure Uusparempoosuss elutaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus, 14. Eesti poliitiline maastik. 15. Millised on peamised heaolureziimid. Mis on konservatiivse, sotsiaaldemokraatliku ja liveraalse heaolumudelite peamised erinevused? Millise heaolumudeliga on Eestil kõige rohkem sarnasusi? Peamised heaolureziimid Konservatiivne Sotsiaaldemokr. Liberaalne heaolumudel heaolumudel heaolumudel Peamised Orienteerub eeskätt 1.Sotsiaalhüvitist Lähtub liberalismi tunnused töötavatele inimestele, peaksid saama põhiväärtustest - kelle plk ja kõik kodanikud, inimeste vabadus ja sotsiaaltagatised olenemata võrdõiguslikkus peaksid katma ka sissetulekust või ning minimaalriik.
Föderaalriik on liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest (saksamaa, Usa). Konföderatsioon – riikide liit ühiste, tavaliselt väliskaitse ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks (euroopa liit) Demokraatia, diktatuur (autoritaarne, totalitaarne), näited. – demokraatia: liberaalne riik: Kõrgema võimu kandja rahvas, kes teostab seda läbi valimiste (iirimaa, eesti). Diktatuur: Autoritaarne riik. Isiku ebademokraatlik valitsemine (venemaa). Totalitaarne: hirmuvalitsus (põhja-korea). 6. Poliitilised ideoloogiad ja nende põhimõtted: Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade. Areng tervikuna tähtsam üksikisiku personaalsest käekäigust
Anti Saluste Magnus Künnapas Kaspar Raudla Hannes Vahemäe Majanduspoliitika Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt. Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja hõlmab kahesuguseid abinõusid: 1)võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi; 2) majanduslik mõju võib-olla otsene. Makromajanduspoliitilised eesmärgid 1) elustandardi kasv; 2) täistööhõive tööealise elanikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on saavutada jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud majanduskasv. peetakse üldjoontes ettevõtlusele soodsaks ja positiivseks. Majanduspoliitika alustalad krooni kursi fikseerimine valuutakomitee süsteemi raames; valitsussektori tasakaalustatud eelarvepõhimõt...
Srb on kapitalistlik riik ,mis maksab tervishoiusüst eemi teenused täielikult kinni. Riik on kehtestanud väga kõrged maksud, see saab kehtida vaid rahvusliku üksmeele korral. Jõukamad nõustuvad suurema maksukoormuseg a, nad saavad piisavalt tulu ja ka tasuta sotisaalhüvesi d. Iga laps saab toetust, olenemata pere majanduslikust seisust ja iga vanur saab rahvapensioni ise kui ta pole palgatööl käinud ega makseid teinud. Sellist solidaarsuspõh imõtet ei poolda konservatiivne ega liberaalne heaolumudel. liberaalne heaolumudel- levis USAs ja lähtub liberaalsetest põhiväärtustes t, vabadusest, võrdõiguslikku sest. Seda mudelit Iseloomustab vanasõna igaüks on oma õnne sepp. Eesmärgiks on kõrge tööhõive tagamine kõigis sfäärides ka hariduses, tervishoius. Pooldatakse väikseid makse nii saavad inimesed lõviosa oma palgast kätte, kuid neil on ka suurem vastutus oma elu korraldamise ees. Igaüks
sotsiaalliberalism. Klassikaline liberalism Inimestel on loomuõiguse teooriate järgi võõrandamatud õigused Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. 9. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks Klassikalisel liberalismil on ka oma majanduslik külg -- majanduslik liberalism. Sotsiaalliberalism 20. sajandi liberalism Riik peab juhtima majandust Inimestel peavad olema võrdsed võimalused Liberaalne erakond Eestis: Reformierakond Tegemist on ettevõtjasõbraliku erakonnaga, kes soosib äriühingute madalaid makse või maksudest loobumist. Riiklikud toetus ja abirahad ning pensionid peaksid olema minimaalsed. 1. Liberaalide jaoks on avatud ja atraktiivne ettevõtluskeskkond stabiilse majanduskasvu alus. 2. Eesti poliitikas rõhutatakse, et riigi ülesanne on tagada toimimiseks soodne keskkond ning indiviidid peaksid selles ise hakkama saama, täiendavale abile lootmata. 3
Stalin 1924-1953,Hrustsov 1953-1964,Bresnev 64-82,Andropov 82-84,Tsernenko 84-85.Salin- range reziim Türann,salapolitsei.rasketööstus,sõjalien võimsus.elanikkond halvenes.Beria- siseminister,parandas suhteid Lääneriikidega,leevendas vägivallapol,vangilaagritest vabastati.ta hukati.Hrustsov,sula- ühiskonnaelu libera Tühistati piirangud eluvaldkondades,lubas paremat tuleviku kommunismis,maisipõllud,tagandati pensionile Breznev,stagnatsioon-suurenes tagurlik pol,karmistati ühiskondlik kontroll,suurenes mähajäämus läänemaa Süstem vajas ärmuslike reforme. Käsumajandus-jäik ja bürokraatlik juhtimine-rasketööstus,elanike varustu Vilets,majandus pidurdus,varimajandus-osteti rohkem,defitsiit-puudujääk.Ndissidentlus ja represionid-dissid Teisitimõtlemine-ees haritlased,levitasid artikleid.KGBkaristus-tölt vallandamine,sundravi,piinamine.kaart Eesti,läti,leedu,valgev,ukraina,maldoovia,gruusia,armeenia,aserbaidzaan,turkmeeni,uspeki,tadsiki, kasahhi...
COLUMBIA PÄRAST II MAAILMASÕDA PARTEID Peamised parteid Columbias 20. sajandil olid: Kolumbia Liberaalne partei Rahvuslik rahvaliit Kristlik-Demokraatlik Partei Kolumbia Kommunistlik Partei KODUSÕDA Pikaajalist kodusõda on ka nimetatud külma sõja aegseks ideoloogiliseks konfl iktiks Algas 1948. aasta aprillis Kodusõja esimest dekaadi nimetatakse La Violencia 1953. aastal tuli võimule kindral Gustavo Rojas Pinilla, kes üritas Kodusõja esimene dekaad La kodusõda lõpetada. Violencia 1948-1958. 1964. aastal ründasid Konservatiivse partei
Püsiva ressursi ümberjaotamine. Ülemus-alluv Struktuurne võim: kellegi võim. Suutlikus kordineeritud tegevuse kaudu saavutada eesmärke. Valitsus Iseloomustage ja võrrelge Mandi-Euroopa, Angloameerika ja Põhjamaade valitsemiskultuuri Poliitilised režiimid Liberaalne demokraatia: Võimukandjate vastutus rahva ees, vabad ja ausad valimised, Sõjaväe, kirku, politsei jne võim piiratud, poliitiline pluralism, seaduste võim ja võimude lahusus, puudub korruptsioon Arenev vs liberaalne demokraatia: arneveas esineb kõrvalkaldeid, teatud rühamd omavad vähem poliitilisi õigusi, sõjaväeline sekkumine aeg-ajalt, korruptsioon, kohtuvõim v.o politiseeritud. Liigub demokraatia poole Mitte-liberaalne demokraatia: valitsev eliit ei taha liikuda liberaalse demokraatia poole. Valimistel täielik enamus valitseval parteil. Valimispettused valitseva partei kasuks, meedia valitsuse kontrolli all, kodanike vabadused piiratud. Puudub võimude lahusus. Suur roll presidendil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
