....................................15 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................................16 Sissejuhatus Konnade ja kahepaiksete väljasuremisest sain ma teada paari kuu eest lugedes National Geographicut (april, 2009"Amphibians"). See teema tundus väga huvitava, ja ma leidsin, et seda võiks edasi uurida. Oma töö jaotasin vastavalt pealkirjas esitatud küsimustele. Kõigepealt tutvustan kõiki konni ja selles tutvustuses mainin ära ka nende hävimise probleemid. Samuti toon välja selle konna liigi isendite arvu. Järgmisena räägin ma konnade kaitse vajadusest, konni varitsevatest ohtudest ja konnade kaitse meetoditest. Viimaks mainin ära ka konni kaitsvad organisatsioonid. Loodetavasti annab see töö aimu Uus-Meremaa pärismaiste konnade seisukorrast ja nende kaitsmise vajadusest ja olemasolevast kaitsest. 1.Konnade lühitutvustus 1.1.Pärismaised konnad
Mink Välimus Mingi kasukas on tume must ja tal on varvaste vahel ujulestad. Mingid ulatuvad tavaliselt kuni 45-e cm pikkuseni. Emane mink on 0,4-1,2 kg raske. Isane mink on 0,5-2,3 kg raske. Päritolu Mink on originaalselt Ameerikast. Mink on tulnud Ameerikast puuriloomana. Eestisse on mink jõudnud 1938 a. Elu koht Mink elab jõgede ja ojade ääres. Söök Mingid söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke ja limuseid Sigimine
( Eneke 4 [Autorite E63 kollektiiv] - Säga lk.14 - Tln.: Valgus,1986 ) Säga on suur mageveekala. Säga elutseb paljudes Euroopa ja Aasia jõgedes. Ta võib kasvada kuni 3m pikkuseks ja kaaluda kuni 300kg. tal on lai pea, mille ülalõual kasvab 2 pikka poiset.Särjal pole soomuseid, teda katab pehme limane nahk. ta sööb kalu, konni, limuseid ja veelindude poegi.Emaskala koeb marja veetaimedest pessa. Isane valvab marja, kuni see koorub. Särg võib elada isegi 100 aastat. Särja püüdmine on keelatud. Eesti vetes on särg tavaline. Ta eelistab taimerohkeid mage- ja riimveekogusid, toitub peamiselt taimedest, koeb kevadel madalaisse kohtadesse.Särg on tööstuskala. ( Eesti NSV Kalad [ N.Mikelsaar] - Säga lk.252-255.) Selts: Sägalised, Siuluriformers ;Sugukond: Sägalased, Siluridae
Konnad. Kaheksa kuplas kollast kärnkonna,kandes kullavärvi kontsaga kummikud, kõndisid kivisel künkal kesk kõrgeid kuuski."Kuule konn", krooksatas Kärna Kusti. "Kuulen, kuulen" ,klonksas kõnetatu. "Karga kiiremini kooli, koolikell kõliseb keemiatundi. küll keemik kurjustab kui konnad kordkorralt kordarikkuvalt käituvad". Kuri koolimees kutsub konnapolitsei, kutsutu kamandab korrarikkujad karistust kandma: kükitagu kooli külmas keldris,kraaksugu, krooksugu, kas keegi kusagil küll kuuleks?Kuskilt kostab kopsimist,keegi koputab keldris konutavatele konnadele koppadi-kopp-kop-kopp.Kui kohutav koputus!Kas kollid kobistavad kooli keldris koristaja kabinetis, kes küll kollitab?Kas koolis kummitab?Kurivaim küll konnad koolikeldris, koputas keemik kahvatule kolbale kustutus kummiga,käbe kappas keldrisse konni kutsuma keemiatundi katsetele.
SOOKURG Koostas: Kristiina veelaid Eestis Sookurg on Eesti ainuke päris õige kureliik Kurg on Eesti üks vanemaid linnunimetusi Kuna sookurg on meil nii vähearvukas ja teda söödava liha pärast ka rohke küttimise oht hirmutab, siis on ta looduskaitse all pesitsemine Pesaehituseks valivad nad kuivema lageda ala Ehitusmeister sookurg pole ja nii piirdub ta lihtsalt pinnalohu vooderdamisega kõrte abil Pärast munemist haub sookurg umbes kuu aega Pojad on pesahülgajad Mune on tal kaks pesitsemine Pärissulstikkujuneb 40 päevaga, aga vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub pool aastat Kui pojad lendama õpivad, siis hakkavad nad ise endale koos vanematega toitu otsimas käima Toit Toit on sookurel peamiselt taimne: kõikvõimalikud marjad, rohukõrred, aga tarvitab ka väikesi loomi: konnad, maod, putukad jms Söövad ka konni, sisalikke ja hiiri
kollaste laikudega tiivad. Lisaks krabistab ta tiibadega ja plõksutab eessääri vastu reisi. Parim kaitse on siiski hea maskeering. Enamik rohus või lehestikus elutsevatest röövritsikatest on rohelist värvi. Liikumatus asendis on nad peaaegu nähtamatud. Kas tead, et... · Röövritsikaid nimetatakse ka palvetajateks. · Oma suurusest hoolimata munevad kõik röövritsikad sama suurusega mune. · Suured röövritsikad on võimelised ründama ning ära sööma isegi konni ja linnupoegi. · Mõningad Aafrikas ja Kaug-Indias elutsevad röövritsikad meenutavad kujult ja värvuselt lilli. Kunagi arvati, nende välimus peaks ligi meelitama õienektareist toituvaid putukaid. Hiljem selgus siiski, et see peaks neile vaenlase silmis hirmuäratavust lisama. Põhiandmed Suurus Pikkus: Sõltuvalt liigist 1-16cm. Tiivad: Mõnedel liikidel tiivad puuduvad, mõnedel on jälle kaks paari. Paljunemine
Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab
. • Hallhaigur pesitseb parasvötme Aasias ja Aafrikas • Pesitsevad kolooniates. Pesitsemine • Hallhaigur pesitseb parasvötme Aasias ja samuti Aafrikas • Suur pesa asub puuladvas ja koosneb kuivanud okstest. • Emane hallhaigur muneb märtsis- aprillis pessa 3-5 muna. • Noorlinnud saavad lennuvõimelisteks 55 päeva vanuselt ja suguküpseks 2 aastaselt. Toit Sööb peamiselt: • prügikalu • putukaid • vähke ja konni • kulleseid, sisalikke • madusid, närilisi jm. Eluviis • Suurepärane nägemine ja kuulmine • Väga kartlikud linnud • Elavad kolooniates • Võib tundide viisi seista liikumatult ühel jalal, pea õlgade vahel. • Enamasti hallhaigrul vaenlasi ei ole • Aktiivsed märtsist oktoobrini, mil algab nende rännak Edela-Aafrikasse Viited • Http://linnud.loodus.ee/hallhaigur • https://et.wikipedia.org/wiki/Hallhaigur
SUVEL VALGEJÄNES SÖÖB ROHTTAIMI, PUUOKSI JA PUUKOORT. AASTAS SÜNNIB 2 VÕI 3 PESAKONDA, POEGADE ARV 1...6. PEAMISTEKS VAENLASTEKS ILVES, REBANE,NUGIS JA SUURED RÖÖVLINNUD. TALVEL SIIL ELAB METSASERVADEL, PARKIDES JA AEDADES. TEGUTSEDA ARMASTAB VIDEVIKUS JA ÖÖSITI. TEMA KEHA KATAB OKKALINE NAHK. TA ON SEGATOIDULINE,ERITI ARMASTAB PUTUKAID AGA KA VIHMAUSSE, KONNI, HIIRI, LINNUMUNE JA -POEGI, ÄRA EI ÜTLE KA RAIPEST. SIIL SUVE JOOKSUL SÜNNIB KAKS PESAKONDA POEGI. VASTSÜNDIND SIILIPOJAD ON PALJAD JA PIMEDAD, MÕNE PÄEVAGA KASVAVAD PEHMED OKKAD. SIIL HÄVITAB NII KAHJURPUTUKAID KUI TIGUSID. MAGAB TALVEUND SAMBLA, LEHTEDE JA ROHUKÕRTEGA VOODERDATUD PESAS . HUNT ELAB VARJULISTES METSADES, VÕSADES JA RABADES. SARNANEB VÄLIMUSELT
SUVEL VALGEJÄNES SÖÖB ROHTTAIMI, PUUOKSI JA PUUKOORT. AASTAS SÜNNIB 2 VÕI 3 PESAKONDA, POEGADE ARV 1...6. PEAMISTEKS VAENLASTEKS ILVES, REBANE,NUGIS JA SUURED RÖÖVLINNUD. TALVEL SIIL ELAB METSASERVADEL, PARKIDES JA AEDADES. TEGUTSEDA ARMASTAB VIDEVIKUS JA ÖÖSITI. TEMA KEHA KATAB OKKALINE NAHK. TA ON SEGATOIDULINE,ERITI ARMASTAB PUTUKAID AGA KA VIHMAUSSE, KONNI, HIIRI, LINNUMUNE JA -POEGI, ÄRA EI ÜTLE KA RAIPEST. SIIL SUVE JOOKSUL SÜNNIB KAKS PESAKONDA POEGI. VASTSÜNDIND SIILIPOJAD ON PALJAD JA PIMEDAD, MÕNE PÄEVAGA KASVAVAD PEHMED OKKAD. SIIL HÄVITAB NII KAHJURPUTUKAID KUI TIGUSID. MAGAB TALVEUND SAMBLA, LEHTEDE JA ROHUKÕRTEGA VOODERDATUD PESAS . HUNT ELAB VARJULISTES METSADES, VÕSADES JA RABADES. SARNANEB VÄLIMUSELT
lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Levinud on haug kogu Põhja-Euroopas. Eestis elab sisevetes: pea kõigis järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu ranniku ulatuses ja merega vahetult seotud jõgedes ning ka riimivees. Elutseb veetaimetihnikus on erakliku eluviisiga ning päeval tegutsev röövkala. Toitub peamiselt ahvenatest, kiiskadest, latikatest, viidikatest, suuremad haugid söövad isegi konni ja pardipoegi. Toidupuudusel võivad süüa isegi nõrgemaid liigikaaslaseid. Haug koeb kohe peale jää sulamist aprillis mais, madalas umbes 50 cm sügavuses vees. Mari kinnitub veetaimede põhjalähedastele osadele ning areng sõltub vee soojusest, 10 25 päeva pärast kooruvad vastsed. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. Haug on meie sisevetes tähtsamaid püügikalu, ta ei ole looduskaitse all aga tema
elukohad Elab urus Mäger on levinud peaaegu terves Euraasias Elupaiga valikul on määravaks urgude rajamist võimaldav maapinna reljeef, asugu sobiv koht lehtmetsas, segametsas, rabasaartel või mujal Eestis on ta sagedasem lõunaosas, Hiiumaal aga puudub hoopis söök Mägra menüü on väga mitmekesine Ta tuhnib mullast ja kõdust usse ning tõuke, otsib maapinnal pesitsevate lindude mune ja poegi, püüab konni ja hiiri ent ei ütle ära ka tigudest ja putukatest Mäger sööb ka seeni, marju ning rohttaimi Hävitades hulgaliselt metsakahjureid, toovad mägrad kasu nii metsa- kui põllumajandusele ÜLDINE Talveks valmistudes kogub mäger omale naha alla suured rasvavarud, suleb uru "välisuksed" lehtede ja mullaga ning heidab talveunne Varem on mägra karvu kasutatud pintslite valmistamiseks ning rasva rahvameditsiinis.
Mink hävitab Euroopa-naaritsat ja seega on küttidel lubatud teda jahtida aasta ringselt.Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga .Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug.Mingid kaaluvad 400-1500g ja on 35 -50 cm pikad.Ta saba on 12-25 cm pikk.Mingid elavad vaikse vooluga ja puhta veega veekogude kallastel.Nad rajavad kalda äärde uru mille väljapääs on tihti vee all.Mingid on öise aktiivsusega ja väga head ujujad ja sukeldujad.Mingid söövad veeloomi:kalu,konni,limuseid,vähke ära ei ütle ka veelindude poegadest ja pisiimetajatest.Jooksuaeg on neil märtsist kuni aprillini.Pojad sünnivad pärast 40-90 päevast tiinust.Tavaliselt on peakonnas 4-5 poega (maksimaalselt 10).Pojad on sündides pimedad ja paljad.Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt.Iseseisvuvad noored mingid sügisel.Maksimaalne eluiga küündib 12 eluaastani.Mingi isasloom võib viljastada Euroopa naaritsa.Sel juhul looted hukkuvad enne valmimist
Sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Tiinus kestab 40 päeva. Pojad sünnivad maikuus. Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass 2,2...2,7 grammi. Mutt Harilik siil Ladina keelne nimi on Erinaceus europaeus Kehamass on 600-1200 grammi Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. Poegade arv 2...10, tavaliselt 5...7. Maksimaalne eluiga kuni 10 aastat. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana Siil Väike-Karihiir Vesimutt Allikad Bio.edu.ee/loomad Google.com Aitäh kuulamast!
Saarmas (Lutra lutra) Saarmas on saleda keha ja pruuni tiheda karvkattega kärplane. Tal on veekindel ja väga vastupidav karvkate. Euroopa saarmas on osav loom. Ta elab kaljustel mererannikutel ning mageveekogude kallastel, keset puid ja põõsaid, mis pakuvad talle varjualust. Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad, aga söövad nad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne. Saarmas on sigimisvõimeline aastaringselt. Tal võib olla oma piirkonnas kaks või rohkem emaslooma. Isasloom veedab emasloomaga koos mitu päeva, ning paaritub temaga paari päeva jooksul mitu korda. Pojad, 2-3, sünnivad maa-aluses urus vee läheduses. Vastsündinud saarmas on paljas ja pime, 12cm pikk ning kaalub 60g. Esimese kuue nädala jooksul on pojad abitud ning saavad emapiima. Isane poegi toita ei aita, emane ajab ta peale poegade sündimist minema
kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili pikkus on 2030 cm. Siili saba pikkus on 1,5-3 cm. Elupaik- ja viis Leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Toitumine Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi. Sigimine Poegib 1 ...2 korda aastas, jooksuaeg kohe peale talveunest ärkamist. Esimene pesakond maikuus, teine juulis- augustis. On paaritumisvõimeline kogu suve. Poegade arv 2...10, tavaliselt 5...7. 1.Koht ökosüsteemis 2.Ohutus ja kaitse 1. 2. Looduslikeks Siili elupaiku ohustab
Lühiülevaade liigimääratlusest eesti rohelistel konnadel Rohelisi konni on Eestis kolm liiki. Järvekonn (Rana ridibunda), tiigikonn (Rana lessonae) ja veekonn - kahe eelmise fertiilne hübriid(Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus). Välimuselt on kõik kolm konnaliiki ülimalt sarnased, suisa nii sarnased, et asjatundmatu inimene liigitaks need kolm üheks ja samaks liigiks. Kolme konnaliigi uurimisel, kasutades kolloidosakeste uurimist elektriväljas on avastatud, et kaks vanemliiki on geneetiliselt siiski erinevad ning ühtlasi tõestas
Sinised mürk konnad on aktiivsed ka päevasel ajal ja neid võib leida prahi seest või ojade ligitalt, kuid neil puuduvad ujunahad mis teevad neil ujumise raskeks, sellepärast polegi neid kunagi veest leitud. Toit Looduses on konna toitumine allikaks, tema naha toksiidile. Sinine mürk konn sööb sipelgaid, termiite, väike mardikaid ja muid väike putukaid keda võib leida lehtede pealt. Sellise toiduga on raske varustada vangistuses olles olevaid konni. Vangistuses olema on kui konn on sündinud või pandud akvaariumi ja ta ei saa endale toidu varuda. Vangistuses sündinud konna söödetakse kärbeste ja beebi ritsikatega mis on pulbristatud koos vitamiinide ja mineraalidega.. Selle tulemusena on konnad mitte toksilised.Siis nende nahal pole mürki. Suurus Täiskasvanud konn on umbes 5 cm pikk (2 tolli) ja kaalub umbes 8g (0,3 untsi). Elupaik Neid konnasid on leitud üksikutel vihmametsa saartel Sipaliwini savannis Lõuna Surinamel.
ekvatoriaalsed vihmametsad asuvad: Kliima: · Ekvatoriaalses vihmametsas sajab iga päev ja õhk on väga niiske. Aastas on vaid üks aastaaeg. Puud ei langeta seal lehti. · Troopilises vihmametsas esineb ka lühikesi kuivemaid perioode, mil osa puid langetab lehti. Seal on kaks aastaaega. · Vihmametsades on päeval palav ja öösel jahe. Loomad · Vihmametsades elab väga palju erinevaid loomi: ahve, laisikuid, linde, madusid, konni, putukaid, kalu. · Enamus loomi, linde, putukaid elab puudel. · Paljud loomad on eredavärvilised ja ka valjuhäälsed papakoid, liblikad, konnad. Taimed: · ronitaimed e. liaanid mille pikad puitunud varred väänlevad ühelt puult teisele näiteks viigipuu. · epifüüdid e. pealistaimed kasvavad puude okstel näiteks sõnajalad,orhideed. · kägipuud alustavad elu puu otsa sattunud seemnest. Puutüve külge kinnitatud juured
Bioelekter Haapsalu Gümnaasium 11B Bioelekter… … on elavate rakkude, kudede või organismide poolt tekitatud elektriväli. Ajalugu Mingil määral teati juba iidsetel aegadel (Niiluse säga, elektriangerjas) 18. sajandil uurisid Galvani ja Volta sidet lihaste kokkutõmbumise ja elektri vahel Katsetes kasutati konni Bioelektrilised nähtused leiavad põhiliselt aset mikrotasandil: Raku sees Raku membraanis Raku vahetus ümbruses Aga leidub ka makrotasandil: Kudedes Organites Üle kogu organismi Rakud kasutavad bioelektrit: Ainevahetuse käigus tekkinud energia varumiseks Töö tegemiseks Sisemiste muutuste vallapäästmiseks Teiste rakkudega informatsiooni jagamiseks Organismid kasutavad bioelektrit: Orienteerumiseks Saaklooma leidmiseks
MINK Mink on Eestis võõrliik, kes on siia levinud naaberaladelt, kuhu teda on lahti lastud. Looduslikult on mingid levinud pea kogu PõhjaAmeerikas, kus ta puudub ainult mandri kirde ja lõunaosas. Euroopasse on teda toodud karusloomafarmidesse ja loodusesse lahti laskmise eesmärgil. Söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid. Kaasajal on ta kogu Euroopas laialt levinud ja oma leviala pidevalt laiendav liik. Ta oleks muidu igati sümpaatne, kuid tema tõttu on väljasuremise äärele langenud euroopa naarits. Seetõttu on kaasajal lubatud minke jahtida aastaringselt. Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast
metoodikas võrreldes 3. klassi (või tehnilise) nivelleerimise metoodikaga? Üheks erinevuseks on see, et nivelleerimiskäik algab ja lõpeb fundamentaalreeperil. Samuti kulgevad kõrgtäpse nivelleerimise puhul käigud mööda maanteid, erandina ka mööda raudteid. III klassi nivelleerimise puhul võib kasutada ka kohalikke teid. Sidepunktides kasutatakse kõrgtäpse nivelleerimise puhul lati alustena metallvaiu ( 1620 mm, L = 400 mm). III klassi puhul kasutatakse ka ,,konni". Lisaks ei tohi I klassi puhul viseerimiskiire kõrgus maapinnast olla alla 0,7 m. III klassi puhul on lubatavaks viseerimiskiire minimaalseks kõrguseks 0,5 m. Viseerimiskiire maksimaalseks pikkuseks võib kõrgtäpsel nivelleerimisel olla kuni 40 m, III klassi puhul kuni 70 m. Jaamas võib viseerimiskiirte erinevuseks olla kuni 0,5 m, III klassi puhul kuni 1 m. Sektsioonis võib III klassi tööde juures õlgade pikkuste summaks olla kuni 3 m, I klassi puhul aga kuni 1 m. 2
· Kehapikkus on 28-43 cm · Sabapikkus 12-19cm · Kaal 0,5-1 kg Elukoht · Elutseb jõgedekallastel,eelistades väga puhtaveelisi ojasid ja jõgesid · Pesa asub puuõõnsuses,mille väljapääs viib vee alla · Peale ühe peamise uru on tal ka mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. · Naarits on üksikeluviisiga ja aktiivsed öösel Toit · Naarits on röövloom · Ta sööb peamiselt kalu, konni, vähke, limuseid ja teisi veeloomi. · Võimaluse korral söövad nad ka linde pisiimetajad · Toidukülluse perioodil koguvad nad endale toiduvarusid Pojad · Naaritsa tiinus kestab keskmiselt 73.päeva · Pojad sünnivad Mais või Juunis(3-4tk) · Nägema hakkavad 1 kuu pärast · Suguküpsus saabub aastaselt · Kui naaritsat on viljastanud mink,siis looted surevad ennem sündi.See on peamine naaritsa
Tõrudest teeb ta ka omale talvevarusid, mis on mõnikord üsna suured. Mõnes panipaigas võib neid olla kuni 4 kg. Osa peidetud tõrudest kaevab pasknäär lume alt välja, osa jääb aga kasutamata ja läheb kevadel idanema. Kevadel ja suvel toitub ta peamiselt putukatest, sealhulgas kahjuritest, näiteks maipõrnikatest, siklastest ja kärsaklastest. Teisi loomi, mitmesuguseid pisinärilisi, väikesi linde ja nende mune, sisalikke ja konni, sööb juhuslikumalt. Kahjurputukate hävitamise ja tammetõrude levitamisega toob pasknäär metsamajandusele suurt kasu. Värvuliste pesade rüüstamisega tehtav kahju on väiksem. Looduskaitse alla ei kuulu Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik. Millal võib Eestis kohata... Paigalinnuna aastaringselt. Välimus. (vaata pilte) Pasknäär on umbes haki suurune roosakas-hallikas-pruuni üldvärvusega lind.
Taanist leitud suurim isend on olnud 132 cm pikkune Isased on emastest kuni poole lühemad. Samuti on nad emastest märgatavalt kõhnemad. Pea Mustjas pea eristub kerest selgesti. Pea ülapoolel on väga suured soomused. Ülahuule moodustavad 7 ülahuulesoomust, millest kolmas ja neljas moodustavad silma alumise ääre. Silma ees asetseb ainult üks soomus, selle taga enamasti 3 või 4 silmatagust soomust. Toitumine Nastikud söövad põhiliselt konni, kärnkonni ja kalu. Nende menüüs on ka sisalikud ja hiired, vahel isegi mõni linnupoeg. Ta saab alla kugistada oma peast suuremaid saakloomi. Nastik sööb ainult elussaaki. Noored nastikud söövad kulleseid, vihmausse ja väikesi kalu. Elupaik Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid.
Bioinvasiooni peetakse elupaikade muutmise ja killustumise ning reostusega võrdväärseks elustiku ohuteguriks. Võõrliikide näide Austraaliast Kassid võeti pardale hiirte, rottide hävitamiseks, kuid levisid saartele ja hävitasid/vad linnuliike, sest paljud linnud pesitsevad maas. Rotid(kes ellu jäid) liikusid samuti laevadega saartele ja tegid omakorda puhta töö. Viidi mangustid, et need vähendaksid rotte, kuid hakkasid samuti hävitama kohalikke linde, konni ja roomajaid. Tagajärg: Austraalias on hävinenud suur hulk linde Võõrliigid Eestis Eestis on võõrliike ligi 600 NT: tõlkjas, kodutuvi, valge toonekurg, vesirott, ameerika naarits, signaalvähk, kährik jne. Uued liigid Eestis? Eestisse on toodud viimastel aastatel turismis edendamiseks jaanalinde ja piisoneid. Nende arvukus on suurenenud Nad sobivad siinsesse kliimasse hästi, seega võiksid nendest saada uued potensiaalsed võõrliigid Kasutatud kirjandus
Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Pesa rajab ta puuõõnsusesse, mille väljapääs võib viib vee alla. Naaritsad elavad üksi ja on öise eluviisiga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Naarits ei eemaldu veest kunagi kaugemale kui 100 meetrit. Ühe looma territoorium on 2632 hektarit. Naaritsad söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke ja limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ning pisiimetajatest. Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle 10 aasta, looduses aga ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta. Jooksuaeg on naaritsatel märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad peale 40-43 päeva kestvat tiinust mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 3-4 poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad. Nägema hakkavad pojad umbes kuu aja vanuselt. Emapiimast toitumise lõpetavad 10-nädalaselt
jõgedekallastel · Ta on kohastunud vees ujumiseks ja on osav ujuja nii vee all kui ka peal · Ta eelistab väga puhtaveelisi ojasid ja jõgesid · Nad teevad endale koopa vee äärde ja tavaliselt avaneb koobas vee alt, kuid alati see pole niimoodi · Tal on veel palju peatumisurge · Naarits on üksikeluviisiga ja aktiivsed öösel · Nad võivad minna vee alla kuni 2 minutiks Toit · Naarits on röövloom · Ta sööb peamiselt kalu, konni, vähke, limuseid ja teisi veeloomi. · Võimaluse korral söövad nad ka linde pisiimetajad · Toidukülluse perioodil koguvad nad endale toiduvarusid Pojad · Naaritsa tiinus kestab 4246 päeva · Mais või juunis sünnib 78 poega · Iseseisvaks saavad nad juba 2 või 3kuuselt · Suguküpsus saabub aastaselt · Naaritsa looted surevad enne sündi, kui emaslooma on viljastanud mingi isasloom. See on peamine
Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn levinud peamiselt laialdaselt Euraasias. Kesk- ja Lääne-Euroopas tegu väga tavalise loomaga. Idapoole liikused muutub levik lünklikumaks, kuid levinud kuni Jaapanini. Euroopas puudub mõnedel Vahemere saartel, Iirimaal, Põhja-Soomes, Rootsi ja Norra mägisel alal.Kokku teada asustus 41 riigis.Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, keda leidub igal pool Eestis.Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Täiskasvanud kärnkonn on väga krobelise nahaga loom. Tavaliselt on harilikud kärnkonnad pruunikad, kuid on ka liivatooni, halle või punakaid isendeid. Kõhupool hallikas, enamasti mustriline. Silmad oranzikas kuldsed horisontaalse pupilliga. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks
Harilik kärnkonn Bufo bufo L. Madli Keerman 8c Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, kes on levinud Loode-Aafrikas, Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, ka Koreas, Jaapanis ja Hiinas. Levila põhjapiir ulatub 66. (Soomes 68.) laiuskraadini. Eestis on levinud üle kogu vabariigi. Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Saaremaal elutsevad kärnkonnad on oma mandril elavatest liigikaaslastest tublisti kogukamad, sealt
Kandlane Kandlased elavad Kagu-Aasias. Nad on väikesed- tüvepikkus on 8,5-16 cm ja kaal 95- 165 g. Nad on hiiglaslike silmadega poolahvilised. Neil ongi imetajate hulgas kõige suuremad silmad, eriti tontkandlastel. Pöia kannaosa on väga pikk ja tal on väga hea hüppevõime. Ta võib hüpata kuni 1 meetrit. Sõrmed ja varbad on padjakestega, oma- moodi iminappadega , mis aitavad tal ronida. Need ööloomad söövad putukaid, ämblikke ja väikesi roomajaid ning konni, vahel ka linnumune või-poegi. Päriselanikud peavad neid nõidadeks ja kardavad väga.
Isane kaalub umbes 1,5 kg ja emane 800 g. Zorilla elab Aafrikas, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevatel avamaistutel, savannides ning madalamates mägedes, välja arvatud Lääne-Aafrika ja Kongo nõgu. Zorilla on öise eluviisiga loom. Päeva veedab ta puude juurte alla pehmesse mulda kraabitud urus. Kõva mullaga piirkondades kasutab ta meelsasti teiste loomade mahajäetud urge. Zorilla on kiskja, kes sööb väikeseid sisalikke, konni, madusid, maapinnal pesitsevaid linde ning kuni jänesesuuruseid imetajaid. Ta sööb ka linnumune, vihmausse ja suuremaid putukaid. Inimasulate ligiduses elutsevad zorillad püüavad kodulinde, peamiselt tibusid. Sageli neid aga talutakse, kuna nad hoiavad kontrolli all närilaste arvu. Nagu teised kärplased, paneb ta liiga suureks osutunud saagi ,,mustadeks päevadeks" kõrvale. Zorilla saab suguküpseks 1.-2. eluaastal. Tema innaaeg algab märtsikuus. Tavaliselt sünnib
Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvi ja riimveelist rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge, kes elavad avavees ja jälitavad pisemaid parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75. Haug on röövkala, kes toitub teistest kaladest, ka oma liigikaaslastest. Suured haugid võivad süüa konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Haugide hulgas on kannibalism väga levinud ja eksisteerib järvi, kus peale haugide teisi kalaliike üldse ei ela. Neis järvedes söövad pisikesed havid vesikirpe, vähikesi ja muud zooplanktonit, aga suuremad liigikaaslasi. Eestis on haug tavaline ja teda püütakse ka töönduslikult. Ta esineb enamikus järvedes ja jõgedes, samuti rannikumeres. Harrastuspüügil kasutatakse enamasti spinningut ja elussöödaõnge, vähemal määral
inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva. Nastik võib toiduta elada pikka aega. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis.
See tähendab emad, lapsed ja vanaemad koos. Iga põlvkond rajab juurde uusi käike. Nii võib juhtuda, et mõni urg on mitme korruseline ehitis ja on mitu tuhat aastat vana. Mägralinnakud, millel on rohkem kui 10 sissepääsu, on looduskaitse all. Eesti suurim mägralinnak asub Raplamaal, sellel on 89 uruava. Mäger sööb väga mitmekesist toitu. Ta tuhnib mullas ja sööb usse ja tõuke. Samas otsib ka maapinnal pesitsevate lindude mune ja poegi, püüab hiiri ja konni, sööb ka putukaid, marju, seeni ning rohttaimi. Kuna mäger sööb kahjureid on ta kasulik ka põllumajandusele. Mäger magab talveund. Selleks valmistudes kogub ta naha alla suured rasvavarud ja ta kaalub peaaegu 3 korda rohkem. Ta sulgeb oma uru ,,uksed" lehtede ja mullaga. Mäger paaritub suvel juunist augustini aga poegib kevadel märtsis-aprillis. Tal sünnib 2-4 poega. Titekarv on hall ja siidine. Nägijaks saavad nad kuu vanuselt, väljas hakkavad käima paari kuuselt. Poegade eest
Temale järgnes põrnikas, siis sipelgas, siis rohutirts ja lõpuks tigu. See oli kurb rongkäik) PÕRNIKAS: Kas pole siin kuskil mõnd võõrastemaja ? LISA7 LEIA VIIS ERINEVUST ! LISA8 KONNAD Mänguväljaku keskele joonistatakse ring või asetatakse ringikuju- liselt nöör. Osa lapsi seisab ringi keskel (konnad tiigis), teised seisavad mänguväljaku ääres.Õpetaja loeb koos lastega: Armas väike konnake, hüppa tiigi kaldale! Ringi sees seisvad lapsed matkivad hüppavaid konni. Siis vahetatakse osad. KURG JA KONNAD Mänguväljaku serva on tehtud konnade kodu. Lapsed (konnad) on kodus. Õpetaja kutsub: Konnad, tulge hüppama! Üks lastest on kurg ja astub kure sammul lastele lähemale. Konnad hüppavad koju. LISA9 VIHMAUSS Sõrmed on ussikesed, mis keerlevad igas suunas. Vihmasaju ajal trummeldada sõrmeotstega põrandale (lauale, tamburiinile, trummile). Peitu peita kiiresti käed selja taha, kaenla alla, kukla taha vm. Suss suss vihmauss mulda vagu ajab.
kopulatsiooni stimuleeriva elundina on säilinud vaid boalastel ja püütonitel: enne paaritumist stimuleerib isasloom nendega emase kloaagi ümbrust. Enamik madusid munevad, ent anakondad ja teised boalased sünnitavad eluspoegi. Emasloom toob korraga ilmale 20-40 poega. Poja pikkus on umbes 65 cm ning ta on oma vanemate täpne koopia. Emasloom oma järglaste eest hoolt ei kanna. Juba mõni tund pärast sündi on noored anakondad täiesti iseseisvad. Nad alustavad oma kiskjaelu kalu ja konni süües, kuni on piisavalt suured, et püsisoojaseid loomi jahtida. Kasutaud interneti lehekülg :www.miksike.ee
Rohe-kärnkonn 7.klass Välimus § Meie ilusamaid konni § Helehallil, oliivjal seljal on erineva kujuga tumerohelised kuni mustad laigud ning oranzid või punased täpid, mida vanem on konn, seda suuremad on laigud § Kõht on valge, mustade täppidega § Nahk on krobeline § Kehaehituselt on sale § Kohmakas ja väheliikuv, pole suuteline tegema oma lühikeste tagajalgade abil pikki ja võimsaid hüppeid d it Ma s te r tex t style s Click to e Second level Third level
veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all. Naarits ei eemaldu veest kunagi kaugemale kui 100 meetrit. Ühe looma territoorium on 2632 hektarit. Naaritsad on üksikeluviisiga ja peamiselt öise aktiivsusega. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad jäädes vee alla kuni kaheks minutiks. Toitumine Söövad naaritsad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle nad aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid. Sigimine Jooksuaeg on naaritsatel märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad peale 40-43 päeva kestvat tiinust mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 3-4 (maksimaalselt 7) poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad. Nägema
Fifth level kinni. Hambad ei vahetu korraga, vaid kogu aasta vältel pidevalt on haugi suus nii noori kui vanu hambaid. Haugi tavaline suurus on 50100 cm, aga ta Haug on röövkala, kes toitub teistest kaladest, võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske. ka oma liigikaaslastest. Suured haugid võivad Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta süüa konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. vanuseks. Haugide hulgas on kannibalism väga levinud Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab ja eksisteerib järvi, kus peale haugide teisi aeglase vooluga jõgesid, järvi ja riimveelist kalaliike üldse ei ela. Neis järvedes söövad rannikumerd, hoidudes enamasti kalda pisikesed havid vesikirpe, vähikesi ja muud
Emapiimast toitumise lõpetavad 10nädalaselt. Noorloomad iseseisvuvad sügisel ja on võimelised järglasi tooma juba kevadel. Euroopa naaritsa emaslooma võib viljastada ka mingi isasloom. Sel juhul looted hukkuvad enne sündi. Selle halb külg on see, et antud emasloom on sellel aastal sigimisest väljas. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad. Naaritsad on lihatoidulised ning söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, jne. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Naaritsad koguvad ka toiduvarusid. Peamiseks vaenlaseks on ameerika naarits, keda on pea kõikidesse Euroopa riikidesse introdutseeritud ja sealt, kus ta elab, kaob euroopa naarits. Huvitavaid tähelepanekuid: Hiiumaal on alustatud euroopa naaritsate taasasustamist Eestis. Arvatakse, et eraldatud paikades suudavad euroopna naaritsad uuesti hakkama saada ning meie loodusesse püsima jääda.
nastikust, juttselg kärnkonnast, heinaritsikast ja põldvarblasest. Nastik võib toituda põldhiirest, heinaritsikast ja põldvarblasest. Juttselg kärnkonn on väljasuremis ohus seetõttu, et rannikualasid saastatakse kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni konnadele sobivad kudemispaigad. Samuti häirib kärnkonni igasugune inimtegevus nende elupaikades. Juttselg kärnkonnad toituvad tigudest ja erinevatest putukatest, kui liik sureks välja, poleks nii palju konni, kes reguleeriks putukate ja nälkjate arvu. Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine jätkub või isegi kiireneb. Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine- ja energiaringes ning samuti paljude loomade, kelle toiduks on konnad, toiduvalik väheneks. Ma arvan, et kõige rohkem võime me ise ohustada juttselg kärnkonni,
kuni 7000 seemet. Mullas säilib nende idanemisvõime 2¼3 a., kuivas ruumis kuni 12 a. · Siil- ökonissi ja elupaiga võrdlus Elupaik-leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Eluviis-tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi. · Saarma, kopra ja ondatra ökonissi võrdlus. Saarmas-Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette
Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Jõekaldasse uuristab ta endale uru, mille suue avaneb vee alla. Ta ei ütle aga ära ka teiste loomade rajatud pesadest, mida ta võib enda tarbeks kergelt ümber kohandada. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad, aga söövad nad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne. Emas ja isasloom on koos paaritumise ja poegade kasvatamise ajal. Jooksuaeg on saarmastel muutuval ajal kuna looted võivad emaihus olla 10...13 kuud. Samamoodi ei ole kindel ka poegade sünniaeg, kuid enamasti sünnivad nad mais juunis. Poegi on pesakonnas enamasti 1...3 (harva kuni 5). Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning pesast väljuvad nad esimest korda 1,5...2 kuu vanuselt. Poegi imetatakse kaks kuud.
Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Euroopa naaritsad elavad üksi ja on öise eluviisiga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Euroopa naarits ei eemaldu veest kunagi kaugemale kui 100 meetrit. Ühe looma territoorium on 26–32 hektarit. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad jäädes vee alla kuni kaheks minutiks. Toitumine Euroopa naaritsad söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle 10 aasta, looduses ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta. Sigimine Jooksuaeg on neil märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad pärast 43 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4…5 (maksimaalselt 10) poega. Euroopa naaritsa emaslooma võib viljastada ka mingi isasloom. Sel juhul looted hukkuvad enne sündi.
Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad, kes parves võivad kallale tungida isegi suurtele loomadele. Lisaks elavad jões mageveekalad, kes võivad kasvada kahe meetri pikkuseks ja kaaluda umbes 70 kilogrammi. Aeg-ajalt näitavad end inimestele jõedelfiinide hulka kuuluvad iniad ja valge- nokisdelfiinid. Leidub palju kaimane, kilpkonnasid, väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid Kasu: Kuna ekvatoriaalsed vihmametsad on raskesti läbitavad, on siinsetel jõgedel eriti suur tähtsus liikumisteedena, mida on kasutatud juba ammustest aegadest alates. Seda suurt veeteed kasutavad miljonid Amazonase piirkonnas elavad inimesed. Sellel jõel sõidavad igasuguse suurusega veesõidukid. Amazonas toimub kaubavahetus.
potentsiaalsed ristuvate looduslike populatsioonide esindajad. 2) Liik (morfoloogiline definitsioon) - organismi rühm, mis erineb anatoomiliste tunnuste poolest kõigist teistest organismirühmadest. 3) Endeem - takson, mille levima piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga. Ül. 2 Too näide iga liigitekke võimalusest. Allopatriline liigiteke - kahel pool mäestikku arenevad erinevad hirveliigid. Peripatriline - väike grupp konni lähevad teisse asustamata järve, et seal paremaid sigimispaiku otsida. Areneb uus liik. Parapatriline - tiigikonn + järvekonn = veekonn Sümpatriline - Tihase eellasliigist tekkisid paljud teised liigid nt: sinitihane, rasvatihane jne. (parasiteerimine eriliiki peremeesorganismil) Ül. 3 Nimeta neli viljastumise vältimise viisi 1) ajaline isolatsioon 2) käitumuslik isolatsioon 3) mehhaaniline isolatsioon 4) sugurakkude keemiline sobimatus Ül.4
tema põhitoit. Tema haistmine on suurepäraselt arenenud ja selle abil leiab ta lume alt üles mitte ainult samblikke, vaid ka näiteks tarnu, marju ja seeni. Parasvöötme metsad AMEERIKA NAARITS Mink ehk ameerika naarits Looduslikult on mingid laialdaselt levinud Põhja-Ameerikas, kus ta puudub ainult mandri kirde- ja lõunaosas. Mingid söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke ja limuseid. Elupaigaks valib mink vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Kaldale rajavad nad uru, mille väljapääs viib tavaliselt vee alla Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad KOIOTT Koiott on laialt levinud terves Põhja- ja Kesk-Ameerikas. Koiotid on valdavalt loomtoidulised - sõltuvalt aastaajast moodustab liha kuni
järgi, mis on õhus liueldes lameda V kujuliselt tõstetud. Teistel viudel ja kotkastel on tiivad eelkõige laia siruulatusega, hiireviu tiivad on aga eelkõige laia "haardepinnaga". TOITUMINE Hiireviud söövad paljusid erinevaid linde ja loomi, kuid põhiosa tema toidust moodustavad siiski hiirelaadsed närilised ja teised pisiimetajad: mutid, karihiired ja koguni jänesepojad. Hiireviu kasutab toiduks veel linnupoegi, roomajaid ja konni. Mõnikord, tavaliselt talvel, on hiireviu sunnitud sööma isegi raipeid. Hiireviu lauakombed ei ole just kiita - ta kugistab oma saagi alla ja hiljem oksendab naha, suled ning küünised välja, sest tema magu ei suuda neid seedida. 4 PESAD Hiireviu pesitseb metsades, saludes ja metsatukkades, mis piirnevad karjamaade, põldude, soode, raiesmike või muude jahiks sobivate aladega
(Loomade elu, 1987). Kärp talvel (foto Remo Savisaar) 5 Kärbi elupaik sõltub peamiselt pisinäriliste rohkusest. Kärp eelistab metsatukki, risustunud metsaservi, põõsastikke, endisi raiestikke, jõelamme, põlde jms. Seal püüab ta kõikvõimalike närilisi kuni mügride ja hamstriteni. Sageli rüüstab ka linnupesi. Ajal kui närilisi on vähe sööb konni, kalu jms. Toidurohkel ajal teeb aga toidu ülejääkidest varusid. Kärp püüab saakloomi mitte üksnes maapinnalt, vaid ka suuremate näriliste urgudes. Sageli asub pärast elama nende urgudes. (Loomade elu, 1987). Kärpidel ei ole kindlat jooksuaega välja kujunenud. Tiinus kestab neil 240...390 päeva. Pojad sünnivad neil aprillist juunini. Poegi on tavaliselt ühes pesakonnas 3...9 (erandlikult kuni 18). Poegade silmad avanevad alles pooleteise kuu vanuselt
annaabi.ee 
