19 1220 49 24,90 1:1,97 20 1375 52 26,44 1:1,97 Kokku pindala (m²) 26850 Keskmine krundi 1342,5 suurus (m²) Teede pikkus kokku 493 (m) (m²) Teede pindala 3451 Teede pindala krundi 172,55 kohta (m²) Enesereflektsioon: Tööd oli väga huvitav teha. Kõige raskem oli maa- ala kruntideks jagamine niimoodi, et väljavenitatus ja pindalad jääksid lubatud piiridesse, edasine oli juba kerge. Arvan, et töö on korrektselt tehtud. 2
18 1368 57 24 1:2,38 19 1368 57 24 1:2,38 20 1506,5 61 24,69 1:2,47 Kokku pindala 26830,9 Keskmine krundi 1341,54 Teede pikkus 533 Teede pindala 3731 Teede pindala 186,55 Reflektsioon: Töö koostamine oli tüütu ja aeganõudev. Kõige töömahukam oli maa-alade kruntideks jagamine nii, et väljavenitatus ja pindala jääksid lubatu piiridesse. Arvutamise käigus ma raskusi ei kohanud. Arvan, et sain tööga piisavalt hästi hakkama.
Kokku pindala (m²) 26 259,5 Keskmine krundi 1312,975 suurus (m²) Teede pikkus kokku 580 (m) Teede pindala (m²) 4060 Teede pindala krundi 203 kohta (m²) Töö eesmärk: Käesoleva praktilise töö eesmärgiks on etteantud maa ala jagada 20 krundiks nii, et kõikide kruntideni viiks tee ja nende suurus jääks 1200-1600m² vahele. Kasutatud töövahendid: Kasutatud on etteantud joonist maa alaga, mis tuli kruntideks jagada, harilikku pliiatsit, kustukummi, kalkulaatorit, joonlauda ja arvutit selles leiduva tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tulemused: Kruntide ja teede pindalad on leitud ruutpaleti ning trapetsi valemi abil. Kõik krundid on lubatud pindalaga ja väljavenitatus pole ühelgi krundil lubatust suurem. Enesereflektsioon: Tööd oli väga huvitav teha. Kõige raskem oli maa- ala kruntideks jagamine niimoodi, et väljavenitatus ja pindalad jääksid lubatud piiridesse, edasine oli juba kerge
.............................................................................. 6 Elektriliinide skemaatiline planeerimine. ........................................................................... 10 Dokumentide vormistamine............................................................................................... 12 Tutvumine lõpputööga....................................................................................................... 16 Maa jagamine kruntideks................................................................................................... 17 Essee. Nagu paljud nüüdisaegsed inimesed ajaga ka mina muutun, kasvan mitte ainult füüsiliselt, vaid ka hingeliselt, samuti muutub minu elu kuju. On mitu tegurit mille mõju all meie muutume. See võib olla seiklus ja uute kohtade uurimine, tutvumine erinevate inimesega ja muidugi on selleks raamat. Raamat annab võimalust tutvuda terve maailmaga,
kõrvalhoone või kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks · olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks · maa-ala kruntideks jaotamise korral Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: · detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu alusel · detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral kehtestatud üldplaneeringu alusel Detailplaneeringu ülesanded on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine 2) krundi ehitusõiguse määramine
Klassikalises linnas olid kõik antiiklinnale omased komponendid: jumalate templite asukoht akropol, turuplats agoraa seda ümbritsevate ametiasutustega, teatrid, harjutusväljakud, staadionid ning kitsaste tänavate ääres umbseintega kvartalid. Hilisklassitsislik linn: linna tänavad 4-5 meetri laiused ning sillutatud, kesklinnas paiknesid enamus templeid, neid ümbritsesid elurajoonid, mida jaotati 85x35 m suurusteks kvartaliteks, neist igaüks omakorda 17x17 m kruntideks. Selliselt tsoneeritud linn sai eeskujuks hellenistlikele linnadele. Hellenistliku perioodi linnad erinesid eelmistest järgmiselt: ● polis minetas oma tähtsuse (demokraatliku institutsiooni asemel riiki hakkas valitsema üks persoon) ● linnades tekkis ühiskondlik hierarhia ● akropolid muutusid valitseva kildkonna linnusteks, kus jumalatele pühendatud templite kõrvale kerkisid ka valitsejate eluhooned ● akropol oli kui linna dominant, ligipääsmatu
kujundamine; 2) tiheasustusega alade määramine; 3) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike jm määramine ja kaitse; 4) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine jne. - Detailplaneering Koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks (Planeerimisseadus §9). Ülesanded: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala piiritlemine; 4) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 5) kuja määramine; 6) tehnovõrkude ja rajatiste asukoha määramine jne. 4. Kohaliku omavalitsuse toimimist korraldavad seadused. - EV põhiseadus seab KOV kohustuseks õiguste ja vabaduste tagamise (§14) - Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mis määrab KOV põhiseadusliku ja
orienteeritud pikaajalisusele MAAKONNAPLANEERINGU ÜLESANDED – maakonna ruumilise arengu põhimõtete määratlemine; asustuse arengu suunamine; detailplaneeringu koostamise kohustusega alad; loodusväärtuste säilimine ÜLDPLANEERINGU EESMÄRGID – valla/linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; tiheasustusega alade määramine; miljööväärtusega hoonestusalade määramine DETAILPLANEERINGU EESMÄRGID – planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; krundi ehitusõiguse määramine; tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine detailplaneering – ühiskondlik kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus hoonete ehitamiseks keskkonnamõju hindamine – kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine
Detailplaneeringu eesmärgiks on elamumaa kruntide moodustamine ja määrata nende ehitusõigus ning ehituskeelu tsoonid. Lähteolukord Planeeringuala on suurusega 60 ha muutuva reljeefiga hoonestamate maa-ala, millel ei paikne tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb Tallinn-Tartu maanteega ja kohaliku tänavaga Hallhundi tee. Planeeritavataval alal on kõrghaljastus põhjaosas, mis üritatakse säilitada võimaluste piires. Planeerimislahendus Kinnistu on planeeritud jagada elamumaa kruntideks. Kinnistu põhjaosas asub haljastus-männimets, mis kuulub säilitamisele ja sinna rajatakse kergliiklusteede võrgustik. Fikseeritakse teed tänavad ja parkimisalad; ehitusõigus kruntidele kui ka ehituskeele tsoonid; juurdepääsud sõidukitele ja kergliiklejatele ning moodustatavad krundid. Ühistrantspordi peatus ühele lühikesele bussile on planeeritud Hallhundi teele. Kruntide hoonestusnõuded
Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu registriosa neljandas jaos asub info hüpoteekide kohta: kirjas on hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (summa), kannete muutused ja kustutamine 9. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide piiride muutmiseks. Detailplaneeringu eesmärgid: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine
8. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu registriosa neljandas jaos asub info hüpoteekide kohta: kirjas on hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (summa), kannete muutused ja kustutamine 9. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide piiride muutmiseks. Detailplaneeringu eesmärgid: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks
5 2. Maakatastri andmed Töö autor tegi .... 3 kohta kiirpäringu maaregistrisse internetiaadressil www.maaamet.ee - X GIS. Allpool on ära toodud maameti kaudu saadud andmed. 2.1. Aadress ja tunnus .... tn 3 .... linn Tartu maakond. Katastritunnus: 2.2. Sihtotstarve Maatükk .... 3 on 100% elamumaa. 2.3. Pindala ja maade eksplikatsioon Pindala on 1494 m² Lisas nr 2 on ära toodud .... 3 asendiplaan. 2.4. Maakasutus Enne kruntideks jaotamist ja majade ehitust oli antud maatükk looduslik rohumaa. 2.5. Kitsendused Kitsendused puuduvad. 6 3. Ehitisregistri andmed Tehti ka väljavõte ehitisregistrist, internetiaadressil www.ehr.ee. Allpool on välja toodud sealt saadud andmed ning on antud ka tegelikud andmed, kuna ehitisregistri andmed on valed ja/või vananenud. 3.1. Aadress ja kood Tartu maakond, .... linn, .... tn 3 Ehitisregistri kood 3.2. Hoone(d)
Planeeringuala on suurusega 7,5ha muutuva reljeefiga osaliselt hoonestatud maa-ala, millel paikneb tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb valla kahe teega- kohaliku juurdesõiduteega Ämari tee ja kvartalisisese teega Ämari põik. Planeeringuala keskel asub säilitatav puurkaev. Olemasolev haljastus asub planeeringuala kaguosas- kasemets ja üksikud leht ja okaspuud. Säilimisele kuulub kaks eraldi kasvavat mändi. 3. Planeerimislahendus Kinnistu on planeeritud jagada elamumaa kruntideks. Kinnistu keskel asub puurkaev, mille sanitaarkaitsetsooni ei tohi sattuda hoonestatav ala. Planeeringu kaguosas asub haljastus- kasemets ja üksikud leht ja okaspuud ning kaks eraldi kasvavat mändi, mis kuuluvad säilitamisele. Määratakse ära antud maa-alal kahe olemasoleva kortermaja kruntide piirid ning selle sisesed parkimisalad. Fikseeritakse teed, tänavad ja parkimisalad; ehitusõigus kruntidele kui ka
Loetle 1)Pakkumiskutse 2)Tehniline 3)Tööettevõtuprogramm 6. Mis on voolehituse eesmärk? Voolumeetod kindlustab ehitustoodangu rütmilise väljalaske tööjõu pideva (katkematu) ja ühtlase koormamisega. Voolu korraldamise eesmärk on tööjõudluse kasv spetsialiseerumise, rutiini ja rütmi arvel. V.8 1. Loetle, mida määrab detailplaneering kaasarvatud ehitusõigusega sätestatu? Detailplaneering määrab: 1)kogu maaala kohta: - maa-ala kruntideks jaotamise - krundi ehitusõiguse, - tänavad ja liikluskorralduse - haljastuse ja heakorrastuse - ehitistevahelised kujad - tehnovõrkude paigutuse - keskkonnakaitse abinõud; 2)iga krundi kohta eraldi: - krundi kasutuse otstarve - lubatud ehitiste arvu - suurima ehitusalase pinna - ehitise lubatud kõrguse. 2. Kas on mingid üldised reegild ehitustööde järjestamisel? Mis neid mõjutab? 1). Maa-alused tööd sh. hoonevälised 2). Maapealse osa tööd sh. üldehitus- ja eritööd 3)
ehitamise põhimõtted ja nõuded; 5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 8. Detailplaneering ehitustegevuse alusena (planeerimisseadus) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneeringu eesmärgid on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine;
Ranna ja kalda kasutamise kitsendused ranna või kalda piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd. Kõrgveepiir on mererannas tavaliselt 1,5 meetrit kõrgemal. Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvööndid koosnevad üleujutatavast alast. Ranna või kalda piiranguvöönd On keelatud lageraie, reoveesette laotamine, matmispaikade rajamine, jäätmete töötlemiseks ja ladustamiseks mõeldud ehitiste rajamine v.a sadamates, kehtestatud detailplaneeringuta kinnistute kruntideks jagamine, maavara kaevandamine jne. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd vööndit võib suurendada kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga, vööndit võib vähendada keskkonnaministri nõusolekul. KESKKONNASEIRE Eesmärk - keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks.
· Talu maade müügil oli mõisnikul ostueesõigus. 8. 1849.- 1856.a talurahvaseadused tõid kaasa maasuhete muutumise, aga milliseid maakorraldustöid tuli seoses sellega teha? · Mõisaomanikud koostasid talumaade kaardi · talude kruntimine, mis eeldas talumaade detailset mõõtmist koos maa hindamisega. Kruntimiseks nimetatakse sellist maakorraldust, kus seni ribade ja lappidena eri taludele kuulunud küla maad jagatakse ümber suurteks terviklikeks kruntideks. Küla maade kruntimisel tuli arvestada küla suurust, taluõuede ja põllumaade paiknemist ning üldist konfiguratsiooni, teiste külvikute, eeskätt heina- ja karjamaa asetust. · Kruntimine oli täielikum eramõisates, kus tavaliselt jagati ära kõik kõlvikud talude vahel, · kroonumõisates aga jäid külakarjamaad talude ühisvaldusse ja neid hakati jagama alles hiljem.
20 ruutmeetrise ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; · olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; · maa-alade kruntideks jaotamise korral (sealjuures on krunt planeerimisseaduse järgi ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal). Lisaks on detailplaneering kohustuslik koostada üldplaneeringus määratud aladel või juhtudel. 12. Mille poolest erinevad üld- ja detailplaneeringu ülesanded? Nimeta teemasid. ÜP-1) valla ja linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) regionaalse ja kohaliku arengu analüüs;
· põhijooneks oli ürgkogukondliku korra lagunemine ja riikide kujunemine · aristokraati kutsuti patriitsideks · peamiselt põlluharijatest kujunes maakaitsevägi 6. Columella traktaat põllumajandusliku olukorra kohta · 1. sajandil p.Kr · kurdab oma traktaadis orjade halva töö üle · soovitas eriliselt kohelda naisorje, kellel on järeltulijad. · kaugetes piirkondades on kasulikum maa tükeldada väikesteks kruntideks ja anda need rendile · pooldab latifundiumide jaotamist suured teritooriumid. · oli intensiivse majandamise pooldaja. 7. Prantsusmaa talupoegade liigitus 11.-15. Sajandil Pärisori Serv Talupoeg Villaan Pärisori (Serv)- sõltus isiklikult senjöörist, kelle maa peal ta elas. Serv pidi maksma pearaha, nn. abiellumismaksu juhul, kui serv abiellus vaba naise või teisele senjöörile kuuluva serviga; surnud käe
9. Üldplaneeringu eesmärgid on: 1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) puhke- ja virgestusalade määramine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid 5) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste määramine Detailplaneeringu ülesanded on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine. 10. Asula jaguneb: linnad, alevid, alevikud, külad. Küla on hajaasustusega või tiheasustusega, pole otseselt ära määratud kumba kategooriasse ta kuulub, s.p. on vaja määrangut mis seda täpsustaks. 11
minna. Tsehhov tõdeb kurbusega, et kuigi õed võiksid Moskvasse pääseda, ei muutuks nende elus tegelikult mitte midagi. Inimesed ei julge võimalusi kasutada. ,,Kirsiaed" Proua Ranevskaja tuleb koos tütrega pärast aastetepikkust Euroopa reisi tagasi mõisa, kus ta on sündinud ja üles kasvanud. Võlgade tõttu on mõis oksjonile pandud ning perekond püüab leida võimalusi selle väljaostmiseks. Kaupmees Lopahhin soovitab Ranevskajal kirsiaed kruntideks teha ja suvitajatele välja üürida, ent Ranevskaja ei taha sellest kuuldagi. Oksjonipäeval korraldavad Ranevskajad mõisas peo, kuni ootavad teateid oksjoni tulemuste kohta. Mõisa ostis seesama kaupmees Lopahhin, kes teebki teoks oma idee kirsiaed suvilateks jagada ning Ranevskajad lahkuvad jälle Euroopasse. Kogu elu truu teener olnud Firss unustatakse majja. Ranevskajale teeb asja eriti raskeks fakt, et Lopahhini esivanemad olid olnud samas mõisas pärisorjad. Probleemid: 1
detailplaneeringu jaoks. Seal võib olla kirjas ka nt minimaalne krundi suurus. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevikes ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel. Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneeringu eesmärgid on planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse määramine, krundi hoonestusala, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, tehnovõrkude ja-rajatiste asukoha määramine, liikluskorralduse määramine jms. Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundi ehitusõigusega on määratletud: - krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed - hoonete suurim lubatud arv krundil - hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala
täpsemalt) - Üldplaneering omavalitsuse tasemel, sätestab detailplaneeringu kohustuseta ja kohustusega alad, määrab arengu põhisuunad, ehitustingimuste määramine, jpm (seaduses täpsemalt) - Detailplaneering tiheasustusalade detailne maakasutus- ja ehitustingimuste sätestamine, lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alus, linnades ja alevikes koostamine kohustuslik, kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, haljastuse ja heakorra põhimõtted, tehnovõrkude- ja rajatiste asukoha määramine jne Ehitamine ja projekteerimine Nõuded sätestab ehitusseadus. Ehitis on kohtkindlalt aluspinnaga ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Väikeehitis kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega, projekt pole nõutav. Ehitamine on
1) uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m 2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; 2) olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; 3) maa-ala kruntideks jaotamise korral. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel; 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel. § 4. Planeerimisalase tegevuse korraldamine
Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid. Kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine. Põllumaade, maastike säilimise tagamine. Maa-ja veealade kasutamisting-te kehtestamine. Detailplaneering ja selle eemärgid. Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe 5 saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks. Eesmärgid: planeeritava ala kruntideks jagamine, liikluskorraldus, haljastus, tehnovõrkude määramine. Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad Visioon Asustus Transport Energeetika Rohevõrk Eesti 2030+ arengueesmärgid. Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas. Puhas looduskeskkond ja kestlik areng. Head ja mugavad liikumisvõimalused Varustatus elutähtsate võrkudega Maakonna teemaplaneeringute teemad:
arvestada, milline võiks olla loodava objekti kasumlikkus, sünergiline efekt. Sünergiline efekt tähendab seda, et tehtud investeeringute maht on arendusprojekti turuväärtuse omast väiksem (Kaing 2011). Kinnisvaraarendusprojektid saab jagada kahte leeri. Esiteks on need projektid, mis tegelevad maaga. Maaga tuleb tegeleda eeskätt selle jaoks, et valmistada see ette hilisemaks hoonete ehituseks. Maa arendusprojektide käigus jagatakse maa kruntideks, mis on varustatud taristu ja ehitusõigusega. Peale maa arendusprojekti lõppemist võidakse valminu maha müüa või välja rentida. Teiseks on need projektid, mis tegelevad ehitusega. Ehitisi rajatakse piirkondadesse, kus neid on kõige enam vaja või siis renoveeritakse vanu. Muidugi on siinkohal tarvilik, eelnevalt ettevalmistatud maa olemasolu. Peale ehitusprojekti lõppu võidakse valminu kas maha müüa või välja rentida. (Kaing 2011)
sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 8. Detailplaneering ehitustegevuse alusena (planeerimisseadus) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneeringu eesmärgid on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine;
Talu maade müügil oli mõisnikul ostueesõigus. Talude kruntimine. Põllumajanduse areng, samtui talude müük nõudsid vana maakasutusviisi likvideerimist. Seetõttu nähti Eestimaal ette ka talude kruntimine, mis eeldas talumaade detailset mõõtmist koos maa hindamisega. Kruntimiseks nimetatakse sellist maakorraldust, kus seni ribade ja lappidena eri taludele kuulunud küla maad jagatakse ümber suurteks terviklikeks kruntideks. Küla maade kruntimisel tuli arvestada küla suurust, taluõuede ja põllumaade paiknemist ning üldist konfiguratsiooni, teiste külvikute, eeskätt heina- ja karjamaa asetust. Kruntimine oli täielikum eramõisates, kus tavaliselt jagati ära kõik kõlvikud talude vahel, kroonumõisates aga jäid külakarjamaad talude ühisvaldusse ja neid hakati jagama alles hiljem. Kruntimine tõi talude maavaldustesse suuri muudatusi, eriti nööri- ja lapimaade likvideerimise puhul
seinakonsoolid ja põja seina kõrgete akende lintvuugistikuga taidpalendid on Tallinna hilisgootikale tüüpilised. Ida poolne raesaal on laia vööndkaarega kaheks 8-osalise servjoonvõlviga kaetud võlvikuks jaotatud piklik ruum, mida põhja seinast valgustavad kolm akent, neist keskmine teistest kõrgem. Ilmelt lihtsad on raesaaliga külgnev endine köök ja kämmerei. Praeguse hoone koht on varem jagunenud erinevate ehtistega väiksemateks kruntideks. Nende baasil moodustunud, nüüdse idafassadi joonelt hoone keskkohani ulatunud esialgne raekoda hõlmas vaid I korruse kõige ida poolsemas varem mingi iseseisva ehitisena eksisteerinud ruumideploki ja selega läänes külgneva ruumi. Selle, praegusest poole väiksema raekoja lääne otsa all võis paikndeda 1333 mainitud kelder, sama hoone juurde kuulus arvatavasti ka esialgne kaaristu. Nüüdse pikkuse omandas raekoda 1372-74, mil seda kullassepa tänavani ulatunud juurdeegitisega täiendati
4) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine; 5) avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine; Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. Ülesanded: 1) planeeringuala kruntideks jaotamine; 2) krundi hoonestusala määramine; 3) krundi ehitusõiguse määramine; 4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 5) ehitise ehituslike tingimuste määramine; Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad: trendid ja poliitikad, üleriigiline planeering (visioon, asustus, transport, energeetika, rohevõrk), elluviimine.
12) vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 13) riigikaitseliste maa-alade määramine; 14) vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringud Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. Koostatakse tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel. Detailplaneeringuga määratakse · Planeeritava ala kruntideks jaotamine · Krundi ehitusõigus · Tänavad, liikluskorralduse põhimõtted · Haljastus ,heakorrastus ehtistevahelised kujad · Tehnovõrgud, paigutus · Keskkonnakaitse abinõud · Vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks · Riigikaitselised maad · Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistel · Maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel, looduskaitse seadus, muinsuskaitseseadus Detailplaneering
3) kohustab tegema edasise ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. 3. Kodanik A esitas vallavolikogule taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Järveääre maaüksusel. A taotleb kinnistu jagamist metsamaaks, transpordimaaks ja elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramiseks. Kinnistu pindala on 22 ha, millest 21 ha moodustab metsamaa, mis üldplaneeringu kohaselt paikneb tervikuna rohekoridoris. Taotluses tehti ka ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Vallavolikogu keeldus 20.11.2010. a otsusega Järveääre maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamisest. Oma otsust põhjendas vallavolikogu sellega, et valla üldplaneering ei näe sellele
32. Üld- ja detailplaneeringute ülesannete sisu Üldplaneeringu eesmärgid on: 1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) puhke- ja virgestusalade määramine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid 5) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste määramine Detailplaneeringu ülesanded on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine. 33. Üld- ja detailplaneeringu protsessi ülesehituse peamised komponendid (tegevused) ja nende järgnevus protsessis Detailplaneering: Detailplaneeringu algatamise ettepanek detailplaneeringu lahenduse koostamine ja
toimimist tagavate tingimuste seadmine; teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine. Detailplaneering ja selle eemärgid: Ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks. Eesmärkideks: planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; krundi ehitusõiguse määramine; haljastuse määramine; kujade määramine; tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine. Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad: Trendid ja poliitikad; Üleriigiline planeering; Visioon; Asustus; Transport; Energeetika; Rohevõrk; Elluviimine. Maailma ja Euroopa arengutrendid: Maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Aasiasse; Üleminek teadmispõhisele
veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil, veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 50 meetrit. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: lageraie, reoveesette laotamine, matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas, ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine, maavara ja maa-ainese kaevandamine, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd: Laius on: 1) Mererannal Narva-Jõesuu linna piires
jne. Detailplaneering Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneering on kohustuslik vahend, mida vald või linn kasutab omavalitsuse teostamiseks. Detailplaneeringute koostamise protsess võimaldab omavalitsusel kaasata elanikke keskkonna muutmise ja kujundamise küsimuste arutamisse. Selle eesmärgid: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine;
jne. Detailplaneering Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneering on kohustuslik vahend, mida vald või linn kasutab omavalitsuse teostamiseks. Detailplaneeringute koostamise protsess võimaldab omavalitsusel kaasata elanikke keskkonna muutmise ja kujundamise küsimuste arutamisse. Selle eesmärgid: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine;
Üldplaneeringu olulisemad eesmärgis. 1)valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujudamine. 2)maa-ja veealade üldiste kasutamise- ja ehitustingimuste määramine 3)maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine. 4)miljööväärtusega hoonestusala, värtuslike põllumaade, maastike-ja looduskoosluste määramine. 5)teede, tänavate, raudteede üldiste põhimõtete määramine. Detailplaneering ja selle eemärgid. 1)planeeritava maaala kruntideks jaotamine 2)krunid ehitusõiguse määramine 3)krundi hoonestusala 4)haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine 5)tehnovõrkude-ja rajatiste asukoha määramine 6)keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga 7)vajaduse korral ettepanekute tegemine. 8)servituutide vajaduse määramine. Keskkonnamõjude hindamine. Ajalugu. 1992 Ökoloogiline ekspertiis 1992 Keskkonnaekspertiisi tegemise kord, vv määrus nr, 314
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis 7)Tootmistehnoloogia 8)Ehituse maksumus 9)Kasutus-ja 19.Loetle hinnakujunduse viisid (süstematiseeritult). 26. Küsimused, millele peab saama vastused eelprojekti ehituskorraldusega. hooldus juhendid. Kõige üldisemalt jagunevad hinnakujundamise meetodid staadiumis. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli 12.Iseloomusta ehituskorraldust projekteerimis- kaheks: 1.Fikseeritud- enne tööde alustamist kokkulepitud 1. Koostatakse eelkavand kavandav ehitis ja krunt hinnatakse jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ehitustööettevõtu meetodil. hinnad. 1)Nad a...
3)Professionaalne juhtimistööettevõtt: a-tellija-agent, b-ehitus-juhtimisettevõtja. 4)Omal jõul ehitamine. 4.Kellele jaoks on töövõtja valikul kohustuslik rakendada võistupakkumise protseduuri. Võistupakkumine on kohustuslik riigihangete puhul. Riigihange on riigi, linna või valla eelarvest, riiklikest fondidest või riigi garanteeritud laenudest finantseeritavad ehitused. 5.Mida määrab detailplaneering. Detailplaneering määrab: a)kogu maaala kohta: 1)maa-ala kruntideks jaotamise, 2)krundi ehitusõiguse, 3)tänavad ja liikluskorralduse, 4)haljastuse ja heakorrastuse, 5)ehitistevahelised kujad, 6)tehnovõrkude paigutuse, 7)keskkonnakaitse abinõud; b)iga krundi kohta eraldi: 1)krundi kasutuse otstarve, 2)lubatud ehitiste arvu, 3)suurima ehitusalase pinna, 4)ehitise lubatud kõrguse. Planeeringust tuleb informeerida üldsust, planeering peab olema avalikult välja pandud ja kohalik omavalitsus korraldama selle avaliku arutelu
· ÜLERIIGILISED PLANEERINGUD ( REGIONAALPOLIITIKA KUJUNDAMINE, LOODUSKAITSEALADE JA KOMMUNIKATSIOONIDE KAVANDAMINE JNE · MAAKONNAPLANEERINGUD ( RIIKLIKE JA KOHALIKE HUVIDE TASAKAALUSTAMINE ) · ÜLDPLANEERINGUD LINNALE VÕI VALLALE · LINNA- VÕI VALLAOSA DETAILPLANEERING LÄHIAASTATE EHITUSTEGEVUSE ALUS DETAILPLANEERING MÄÄRAB: A. KOGU MAAALA KOHTA: 29 · KRUNTIDEKS JAOTUSE · TÄNAVAD JA LIIKLUSKORRALDUSE · HALJASTUSE JA HEAKORRA · EHITUSTEVAHELISED KUJAD · TEHNOVÕRKUDE PAIGUTUSE · KESKKONNAKAITSE ABINÕUD B. IGA KRUNDI KOHTA ERALDI: · KRUNDI KASUTUSE OTSTARVE · LUBATUD EHITISTE ARVU · SUURIMA EHITUSALASE PINNA · EHITISE LUBATUD KÕRGUSE PLANEERIMISE KORRALDUS: · AVALIKKUSE INFORMEERIMINE · PLANEERINGU VÄLJAPANEK · AVALIK ARUTELU
o ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu o muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus detailplaneering ja selle eesmärgid: o detailplaneering – ühiskondlik kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks eesmärgid: o planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine o krundi ehitusõiguse määramine o krundi hoonestusala, st krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemise o tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine o haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
algatamisest ka maavanemat. Planeeringu alal elava inimese jaoks on oluline teada, et juhul kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, peab kohalik omavalitsus teatama planeeringu alustamisest tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, tänavate maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, seatakse keskkonnatingimused ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitiste kohta, servituutide vajadus ning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Strateegilist keskkonnamõju hindamist detailplaneeringute puhul enam ei toimu. Kohalik omavalitsus võib
omavalitus kohustatud teavitama planeeringu algatamisest ka maavanemat. Planeeringu alal elava inimese jaoks on oluline teada, et juhul kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, peab kohalik omavalitsus teatama planeeringu alustamisest tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, tänavate maa- alad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, seatakse keskkonnatingimused ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitiste kohta, servituutide vajadus ning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Strateegilist keskkonnamõju hindamist detailplaneeringute puhul enam ei toimu. Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varag...
korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. • Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. • Detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi. Detailplaneeringu ülesanded 1) planeeringuala kruntideks jaotamine; 2) krundi hoonestusala määramine; 3) krundi ehitusõiguse määramine; 4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 5) ehitise ehituslike tingimuste määramine; 6) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; 7) liikluskorralduse põhimõtete määramine;
eesvoolul, kanalil, veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 50 m. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: · reoveesette laotamine; · matmispaiga rajamine; · jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; · ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine; · maavara ja maa-ainese kaevandamine; · mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks; · lageraie. Kalade kudemis- ja elupaikade kaitse. Keskkonnaministri 9
dreenid ja kollektorid, ning allikal 50 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 4) ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine; 5) maavara ja maa-ainese kaevandamine; 6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd
sajandil. Narvas ehitati edasi pooleli olnud bastione. Seoses asehalduskorra algusega tekib ka Võru linn. 1783 tuleb Katariina II korraldus eraldad üks osa Tartu maakonnast, tehakse täiesti uus maakond. Maakonna keskuse staatus antakse Võru eramõisale. Linna sünni päevaks loetakse 21.08.1784, millal George Brown andis välja dekreedi, et mõis on linna keskuseks ja uus linn kannab Võru nime. Tegemist oli selgelt kreisilinnana. Linn jaotati kruntideks ja neid anti inimestele suhteliselt soodsatel tingimustel, mis tõttu Võru elanikkond hakkas jõudsalt kasvama. Aasta pärast sündi juba 67 elanikku, viis aastat hiljem, 1791 (?) oli 474 inimest. 30.09.2009 Linnavalitsuse keskseks institutsiooniks oli raad. Bürgermeistrid ja raehärrad. Raad ja magistraat. Linnade puhul kaks elanikkonna kategooriat: elanikkond (kõik inimesed), sellest on eraldatav priviligeeritud elanikud kodanikkond. Kodanikuks olemine eeldab teatud normidele vastamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
