Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"harjunud" - 2035 õppematerjali

thumbnail
2
docx

KOLM TUNDI VAIKIMIST

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv KOLM TUNDI VAIKIMIST Essee Õppejõud: Pille Kriisa Mõdriku 2013 Iseseisvaks tööks valisin; "kolm tundi vaikimist". Selle eksperimendi viin läbi oma töö juures, sest kodus ei anna see mingit efekti, kuna kodus vaikin ma tihti ja pere on sellega juba harjunud. Esimene asi mis minult tööl küsiti;"kas ma olen haige?" Millele ma vastasin pea raputamisega. Kõik olid segaduses ning minule kippus naer peale, kuid ma pidasin vastu. Siis hakkasid juba ka teised küsima, milles asi? Mina ikka vaikisin. Üks klient tuli...

Sotsioloogia → Sotsioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Presidendi kõne analüüs 2014

Presidendi kõne President Toomas Hendrik Ilves keskendus oma kõnes haridusele, tervisele ja julgeolekule. Mainiti ära hetkel Kiievis toimuv, andes mõista, et Ukraina on meile tegelikult palju lähemal kui me oleme harjunud seda ette kujutama. Sellega kaasneb ka oht meile ja ka kogu Baltikumile. Ilves tõi selgust veidi hetke Eesti Vabariigi valimismaratonist ning suurtest segadustest, mis meid ümbritsevad. President hindab isiklikult Eesti võimekust diskusioonide lahendamisel ja olukordade hindamisel. Samuti mainides, et Eestil on süvenev suutmatus viia ellu suuri reforme, mis on meile suureks probleemiks. Nimelt julgust nõudvaid ja suuremaid ümberkorraldusi lükatakse aina edasi ja edasi.

Eesti keel → Eesti keel
17 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Muinaseestlased

2. Elatusalad 3. Relvastus 4. Asustus Linnused 5. Suhted lähinaabritega 6. Elu-olu Perekond 7. Riietus ja ehted Ehted Naiste rõivastus Naiste peakatted Põlled Meeste rõivastus Meeste peakatted Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227. Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks oli maaharimine ja karjakasvatus. Valdavalt harrastati Põhja-Eestis künnipõllundust, Lõuna-Eestis pigem alepõllundust. Põllunduse liik oli seotud loodusoludega. Karjakasvatus oli samuti tähtis, kuna

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kirjand "Multikultuurne ühiskond- hea või halb?"

sinna elama asuda. Pikapeale koguneb ühte riiki väga palju välismaalasi ja ühiskond muutub multikultuurseks, millel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Üheks suureks miinuseks multikultuurse ühiskonna juures on see, kui sisserännanud inimesed ei hooli ega kavatsegi integreeruda. Hea näide on kasvõi meie oma Eesti. Siia on elama asunud paljud venelased, kes absoluutselt ei kõnele ega mõista eesti keelt. Kuna neid on siin üpris palju, on nad harjunud sellega, et nad saavad enamasti hakkama oma emakeelt kõneledes ja nad ei vaevugi eesti keelt õppima. Seetõttu kannatab tihtipeale meie oma rahvas, kes ei saa Eesti Vabariigis kõiki teenuseid ilma probleemideta kasutada, sest näiteks poemüüa või bussijuht ei oska eesti keeles informatsiooni anda ega küsimustele vastata. Negatiivseks võib kujuneda ka see, kui võõra maa kombed ja kultuur hakkavad domineerima. Välismaa ärimehed loovad erinevate rahvusköökidega restorane

Kirjandus → Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Õpetajatepäeva kõne

Tere hommikust, armsad ja austatud õpetajad, hea koolipere! Ma loodan, et siinviibijatest ei pea keegi pikalt mõtlema ega arutama, miks me täna hommikul oleme kogunenud siia saali. Täna on see päev, kus me pöörame õpetajatele suuremat tähelepanu kui me oleme seda harjunud igapäevaselt tegema. Oleme harjunud neid võtma iseenesest mõistetavalt ja just nimelt täna on meil võimalus kõikidele õpetajatele soovida õnne nendele pühendatud päeva puhul, soovides neile kõike paremat edaspidisteks kooliaastateks, mida on kindlasti ees ootamas veel palju. Kindlasti õpetaja töö pole kerge ning seda saavad meie abituriendid täna ka omal nahal tunda. Õpetaja on inimene, kes on meile tervel kooliteel teejuhiks. Hea õpetaja aitab kujundada

Eesti keel → Eesti keel
24 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Inimese ja looduse suhted

Inimese ja looduse suhted Inimene peaks olema see, kes hoiaks ja hariks oma aeda, oleks loodusega sõber ning ei reostaks seda. Aga kas see on ikka nii? Inimene ei ole kahjuks olnud kuigi hea looduse valitseja. Ta on hoopis seda röövinud, raisanud ja reostanud. Inimesed on harjunud aina tarbima ja kasutama looduse ressursse, kuna oleme ju nii-öelda tarbijaühiskond. Prügimäed kasvavad iga päevaga aina suuremaks ja suuremaks, metsad raiutakse maha ja veekogud täituvad reoveega. Karistused on looduse rikkumise eest üüpris väiksed ning need ei hoia kedagi midagi halba tegemast. Inimene on sekkunud looduse kulgu nõnda aktiivselt, et tänapäeval ei pea jahimees jahti vaid reguleerib loomade arvu. Mõnes mõttes on see isegi hea, kuna kui mõne

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bakterite kasulikkus inimestele

Bakterite kasulikkus inimesele Sõna bakter kuuldes tekib enamikku meisse negatiivne sisetunne. Me teame, et bakterid on halvad, nad tekitavad haiguseid, neid pestakse reklaamides seepidega kehalt maha ja nii edasi. Tegelikkuses on aga bakterid absoluutselt igal pool meie ümber, meie organismid on sellise kooseluga harjunud ja suur osa bakteritest ei kujuta inimesele ka mitte kõige väiksemat ohtu, vaid on hoopis meile eluks vajalikud. Iga inimese keha on kaetud bakteritega, meie keha on nendega harjunud, ning probleem võib tekkida vaid juhul, kui see mikrofloora peaks muutuma. Ka väikese vastsündinu keha, kes esimest korda ema kätesse antakse, kattub ema kätelt saadud bakteritega. Ka meie kehas sees on baktereid, paljud neist on meile kasulikud, näiteks

Bioloogia → Bioloogia
63 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elu ilma interneti ja televisioonita

Elu Ilma interneti ja televisioonita Infotehnoloogia on tänapäeval nii palju arenenud ja inimesed on sellega harjunud , et saavad lihtsalt ning kiiresti infot kätte . Kui poleks internetti ja televisiooni, siis kas me üldse oleksime kursis maailma asjadega ? Mitmeid põlvkondi enne meid polnud inimestel veel aimugi internetist ega televisioonist. Uudiseid edastati raadio teel , teadete jaoks saadeti kiri või telegramm. Nendel aegadel tundus inimkonnale see iseenesest mõistetav, et polnud selliseid mugavusi.

Kirjandus → Kirjandus
171 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Avargandism

Avargandism Kui tekkis avargandis oli see just kui vana klassikalise kultuuri hävimine ja uue otsimine. Olles õpilane, kes ei tea kunstist eriti midagi ja puudub kunstinku vaated, tekib tunne, et tahaks muusika lihtsalt kinni panna ja midagi muud kuulata. Me pole harjunud,et muusika võiks olla midagi, mis on paljudest erinevatest helidest kokku pandud ja see pigem härib meid. Kunstnikud suudavad seda kuulata ja sellest endale sobiva tõlgenduse kokku luua. Avargardismi iseloomustavad uute asjade katsetamine, erinevate helida kokku loomine, piiride rikkumine, mitteklassikalised pillid, moonutatud kõlad, elektroolilised katsetused. Kokku pandud helid, mida ei saaks nimetada muusikaks, me pole harjunud seda kuulama, aga seda see ikkagi on.

Muusika → Muusika
2 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Rõõm ja mure on kaksikvennad

Me kõik oleme isiksused, millest tulenevalt väärtustame erinevaid asju . Nii on ka rõõmud ja mured erinevad , aga siiski kuidagi moodi sõltuvad nad mingil määral üksteisiset . Mõne inimese jaoks läheb väga vähe vaja selleks , et tunda rõõmu .Näiteks inimesed kes ei saa lubada igapäev priiskavat elu , väärtustavad õnne hoopis teistmoodi . Piisab kui neid ümbritsevad õnnelikud ja abistavad inimesed . Aga enamus meist on harjunud , et kõht on täis , katus peakohal ja hoolitsev pere .See on nii loomulik , et unustame selle üle rõõmu tunda. Siiski ei saa olla koguaeg rõõmus , väga tihti painavad inimesi ka mured .Oma muredega ei saa üksi jääda, sest siis on neist peaaegu võimatu vabaneda, kuna nad piinavad meid sisimas . Tegelikult on inimeste üheks suurimaks kartuseks lähedase surm , hoolimata vanusest on see mureks kõigile.

Eesti keel → Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

IV kursuse lugemisülesanne eesti keeles (audentese e-õpe)

saavutisi mitte kollektiivseid. Kodanikuaktiivsuse vallas ei saanud ma autorist aru, mille poolest siis Skandinaavia riikide noored Eesti noortest paremad on, kuna ta ei toonud artiklis ühtegi näidet selle kohta. 4. Sõnasta artikli idee (põhisõnum), mille autor lugejaile edastab. Esita ka oma  seisukoht ja/või hinnang selle kohta. (10 punkti) Artikli põhisõnum on see, et Eesti noored on laisad ning nad ei ole ühiskondlikult aktiivsed. Lisaks ollakse harjunud oma mugava eluga ning see tõttu pikendatakse oma lapsepõlve, olles ise juba täisealine. Ise ma nõustun pooleldi autori artikliga, kuid pooleldi ei ole ka nõus sellega. Ma nõustun, et me noored on harjunud mugava eluga ning ei taha kuidagi alustada iseseisvat elu. Võib olla on tõesti selle taga see, et noored ei tea kuidas iseseisvalt toime tulla, kuna ollakse harjunud, et vanemad teevad kõik nende eest ära (nt: arvete maksmine, pesu pesemine, söögi tegemine jne

Kirjandus → Kirjandus
53 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Sallivus ja sallimatus Eesti näitel

Miks on eestlased pigem sallimatud kui sallivad? Üha enam teadustatakse endile, et sallimatus on suur probleem ühiskonnas. Eriti sallimatud on eestlased. See võib olla tingitud meie ajaloost. Näiteks kui võrrelda Eestit Ameerikaga, siis on Eestis olnud kogu aeg enam-vähem samast rahvusest inimesed, kuid Ameerikas on rahvusi olnud väga palju erinevaid. Seal on küll toimunud erinevate taustaga inimeste vahel mitmeid konflikte, kuid need on tagaplaanile jäänud. Eestlased ei ole harjunud elama endast erinevate kodanikega koos ja seetõttu võib olla see ka põhjuseks. Enamjaolt ongi kõige sallimatud inimesed just vanem generatsioon. See tuleb sellest, et nende ajal ei olnud seesugust intergatsiooni erinevate inimeste vahel ning nad ei ole sellise eluviisiga harjunud ja tahavad elada omasuguste seas. Kõik on teadlikud sisserändajate kriisist Euroopas. Samuti on see probleem ka Eestis. On väga vastakaid arvamusi nende suhtes

Eesti keel → Eesti keel
44 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kõige tähtsam noore inimese edasises eluetapis on tema tuleviku kujundamine

Kõige tähtsam noore inimese edasises eluetapis on tema tuleviku kujundamine..Kui küsida praegustelt põhikooliõpilastelt, mida nad tulevikus tegema hakkavad, ei oska enamus vastata. Kindlasti vastaksid palju, et läheks sellisesse kohta tööle, kus peab tööd tegema vähe aga palka saaks palju. Järjest rohkem on noori, kes pole harjunud füüsiliselt tööd tegema. Nad on harjunud, et nende eest tehakse kõik ära. Kes ei jõuagi otsusele, millist ametit õppida, see läheb peale põhikooli edasi keskkooli. Küll hiljem jõuab ka ametit õppida. Kellel aga kindel soov ja teadmine, mida ta elus tegema tahab hakata, valib kutsekooli, kust saab koos keskharidusega ka eriala. Kui lõpetatakse nii keskkool kui ka kutsekool edukalt, on võimalus jätkata ka ülikoolis.Siis on töökohavalikud veel paremad.

Eesti keel → Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kas tõesti 10 korda kuulda on tõesti halvem kui 1 kord näha.

Kas tõeliselt on vaja uskuda ainult oma nägemisele? Kas meie kuulamisoskus on halvem kui nägemusoskus? Mina võin öelda ainult minu oma arvamust. Ma arvan, et kõige parem on iseseisvalt kõik vaadata. On niisugused olukorrad, kui kõik inimesed ütlevad sulle midagi aga tõsiselt see, mida nad ütlevad sulle, ei ole tõsi. Mina isiklikult ei usu nii kaua, kuni ise ei näe. Mina usun rohkem oma nägemisele, kui kellegi teiste arvamustele. Miks mina niimoodi teen? Mina olen harjunud uskuda ainult iseendale ja sellele, mida mina ise näen. Minu elus oli palju juhtumi, kui minu sõbrad uskusid sellesse, mida nendele öeldi, aga pärast nad sai teada, et see oli vale aga nad ei saanud midagi parandada, sest oli juba hilja. Veel mina arvan, et parem on näha kui kuulda, sest minu arvates meie nägemine ei ole nii lihtne peeta, kui meie kuulmine. Ilma silmata on väga raske elada. Ja isegi, kui oled harjunud uskuda oma sõpradele ja

Filosoofia → Filosoofia
5 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Miks tahan elada sünnimaal

majanduslikult raske olukord. Inimesed ei ole rahul om töökoha või palgaga ja seetõttu kolivad nad kodumaalt välja ja populatsioon meie riigis väheneb. Eesti riik peaks garanteerima oma inimestele normaalset sissetulekut, turvalisust ja vanaduspõlves sellist pensionit mis võimaldab inimväärset väljateenitud pensionipõlve. Mujal maailmas on kindlasti keeruline ka sellepärast elada, sest seal pole neid võimalusi, mis on kodumaal. Kui oled harjunud metsas käima või kuskil lihtsalt vabas looduses, siis ei pruugi seal neid võimalusi olla, kuna seal on paljud asjad kontrolli all. Inimesed seal on võõrdunud sellest, nad ei ole harjunud tegevusi tegema ja kui nad teevad, siis nad on selleks väga põhjalikult ette valmistund, mis on tihti naeruväärne. Kodumaal ehk Eestis oled harjunud käima looduses kas telkimas või lihtsalt matkamas ainult seljakoti ja paari muu asjaga.

Eesti keel → Eesti keel
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Essee moodsad suhtlemisvahendid

kiire, võrreldes vanaaegsete kirjatuvide ja postihobustega. Läbi interneti saavad inimesed üksteisega suhelda üle maailma. Tänapäeval enamus inimesi ei näegi üksteist pikka aega, aga neil on võimalus üksteisele kirjuta meilile, helistada läbi Skype või klõbistada MSN- is. Inimesed julgevad arvuti taga igasugu asju öelda ja kirjutada, sest keegi ei näe neid. Aga varsti inimesed ei julgegi enam teistega silmast- silma rääkida. Nad pole harjunud teisele inimesele otsa vaatama ja nad on ära unustanud kuidas teist inimest peaks kuulama. Ja kui inimesed ainult kirjutavad üksteisele läbi MSN-i siis muutub ka nende kirjakeel. Nad kasutavad järjest rohkem slängi sõnu ja igasuguseid lühendeid. Ning kui nad peavad ise oma käega midagi kirjutama, siis on käekiri ebaloetav ja tekstist ei saa ka suurt midagi aru. Aga läbi telefoni on suhtlemine hoopis teine. Inimesed ei saa valetada, et näiteks neil on hea

Psühholoogia → Suhtlemisõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
1
doc

16. saj. šveitsi protestantlik liikumine

käsitöö ja kaubandus olid hästi arenenud, tekkisid manufaktuurid ja pangad. üle sankt gotthardi mäekuru kulges üks euroopa kaubateid. edu alusena nähti töökust, mis kohati kujunes lausa töörabamiseks. majanduslikult mõtlevad ja kõrgete eluväärtustega linnarahvale hakkas üha enam vastu karva käima katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus. pealegi pidi ju rahvas kirikule maksma mitmesuguseid makse ja muidki kohustusi kandma. mägede vahel elavad rahvad olid aga harjunud suurema vabadusega. neil ei meeldinud, et kirik püüdis oma mõjuvõimu veelgi suurendada. nii lõidki 16. sajandil sveitsis valitsenud olud aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkeks. sveitsi reformatsiooni eripäraks oli, et sellel oli kaks erinevat suunda, mida juhtisid ulrich zwingi (1484 - 1531) ja johann calvin (1509 - 1564). mõlemate meeste õpetus lähtus lutheri seisukohtadest, kuid siiski erinesid nii omavahel kui ka lutheri õpetusest mõningal määral

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

LASTE ARV, ÕNNASPOSITSIOON JA - SUHTED

LASTE ARV, ÕNNASPOSITSIOON JA - SUHTED Sissejuhatus  Kui vanemad soovivad rohkem kui ühte last, siis on nende loomulik soov ja ootus, et lapsed armastaksid oma õdesid-vendi ja hoolitseksid nende eest  Kogemused näitavad siiski, et harva kujunevad suhted heaks ilma vanematepoolse koostööta  Laps, kes on harjunud, et kogu tähelepanu on tema päralt, tajub ões-vennas ohtu ja võistlejat Millest saavad probleemid alguse?  Vanemad pööravad ühele lapsele rohkem tähelepanu kui teisele/teistele. Tavaliselt neelab vanemate tähelepanu noorim laps  Kui laste endi suhtlejaomadused on erinevad  Nõrga tervisega, sageli haigestuv, füüsilise või vaimse erivajadustega laps saab endale rohkem tähelepanu, nii positiivset kui ka negatiivset

Psühholoogia → Psüholoogia
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Millist kahju võib tuua üks tööstusettevõte?

Sellega kaasneb aga ilmselge kahju loodusele, kuna puit - kuigi taastuv maavara - ei ole siiski lõpmatu. Seetõttu peab paberitootmisel järgima keskkonna säilitamisega seotud seadusi, nt säästva arengu seadust, mille § 3.1 ütleb: “ Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast.” Loomulikult ei saa seda tänapäeva ühiskonnas enam täielikult teha, kuna inimesed on harjunud mugava eluga ning selleks peab loodust kahjustama. Näiteks on inimesed harjunud sellega, et nad kasutavad paberit igapäevaselt ja mitte ainult kirjutamiseks, vaid nt poes lihatoodete pakendamiseks või tualetis WC-paberina. Seega on paratamatu, et vähemalt mingil määral on paberitootmine praegu ja lähitulevikus veel vajalik. Samas aga üritab paberitööstus vähemalt Eestis enda poolt tekitatud kahju keskkonnale heastada.

Loodus → Keskkonnakaitse ja...
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Prantsusmaa ja Inglismaa riigikord

ENG maj. Tööstus- ja kaubandusmaa, välismaalt toodi sisse vajalikke toorainet, 1921 majanduslik tõus. 6. USA kiire areng: USA Ülemkohus kuulutas põhiseadusvastaseks mõned varem vastu võetud seadused., mis piirasid ettevõtjate vabadust. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutusele võtmist. 7. Miks tekkisid diktatuurid. Paljudes riikides olid inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Tekkisid ühiskonnas muutused: naised said valimisõigused, töölisklass sai ka mõjutada riigi arengut. Paljud pettusid rahulepingus, mis vihastas kaotajaid riike ja mõningaid Antandi liitlasi. Parteide vaheline kemplemine. Paljudes Euroopa riikides oli palju erakonde, see segas parlamendi tööd. 8. Erinevused: Autoritaarses riigis oli kogu võim koondudud ühe isiku või väikese rühma kätte. Totalitaarses oli ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Muutused minus septembri kuus

sellega harjuma , mis toimub . Kooli sisse elamine ja aru saamine , et ei käi enam põhikoolis võttis ikka aega ja arvan , et ega praegugi veel pole kõik päris selge . Tulles tagasi õpetajate juurde siis nendega oli ka raske kohaneda, sest osad soovisid sinatamist, aga teised teietamist . Eks ka sellega tuli harjuda ja nüüd on ikka teada , keda kuidas kutsuda . Eks see oli raske kõigile, kes maalt tulnud . Selle kõigega tuli harjuda ja see võttis aega, aga ega ma praegu ka uue kooliga harjunud ei ole . Loodame , et kõik laabub . Klassijuhatajad rääkisid õppeedukuse kohta ka tõtt, alguses see langes ikka kõvasti, aga sellest pidi tegema omad järeldused ja tuli õppima hakata, sest kõikide perioodide hinded mõjutavad ju lõpuhinnet ja selleks, et ülikooli saada peavad olema üsna head hinded . . Esimesestel nädalal oli probleeme ka elamisega . Ühe nädala elasin ühiselamus, aga seal mulle ei sobinud . Sama probleem oli, mis kooliski , liigne melu ja müra

Psühholoogia → Psühholoogia
37 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Maa ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused

ning ka rahalises mõttes soodsam, kui linnainimese oma. Küll aga ei saa rahas arvestada inimressurssi, mis kulub põllumaa kõlblikukus muutmisele . Töö maal ei lõppe ealeski otsa- alati on miskit tarvis teha, midagi parandada, kitkuda-rohida, põllumaad künda, sinna seemneid külvata ning hiljem ka saak koristada. Maainimene ei virise ega vingu- tema on endale sellise elu valinud ning elab seda suurima heameelega. Tema on harjunud tööd tegema. Võib ka öelda, et tihti kipub maainimese tervis parem olema- küllap sellepärast, et ta viibib suurema osa oma ajast looduses ning teeb palju füüsilist tööd. Mulle meeldib väga ütlus ühelt Lõuna-Mulgimaa hauakivilt, kus siiani seisab sajandivanune tekst: „Kui eesti põllumees harib Eesti põldu, jääb meie põli kestma.“ Linnainimene, vastupidiselt maainimesele, on harjunud tarbima kõvasti rohkem. Nüüd, elades ise

Majandus → Mikroökonoomika
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kino ja teater

siis tänapäeval on see kaldunud tehnika arenguga tehnika poole. Sellel on lihtne põhjendus. Tehnikaga on lihtsalt mugavam ja lihtsam. See on aga kaasa toonud suurema kino külastatavuse ja väiksema teatri külastatavuse. Selle ajenditeks võib tuua ka näiteks teatrite liigse korralikkuse. See tähendab, et teatrisse minekuks peavad sul piletid olema kaua ennem ostetud ja riietus tavalisest ametlikum. Vanem põlvkond on sellega juba ammu harjunud aga noorem põlvkond (1985 või hiljem sünd) on harjunud minema kergema vastupanu teed. Kinno saad sisse astuda põhimõtteliselt igal ajal sisse astuda vähegi mõistliku riietusega. Seepärast on kinod muutunud populaarsemaks ning teatrid hääbumas võrreldes nende hiilgeajaga. Kui see jutt heitis teatri pigem negatiivsesse valgusesse vähemalt reaalsust peegeldades, siis eks leiab ka palju positiivseid külgi. Nagu näiteks lavastuse ainulaadsus, mis

Kirjandus → Kirjandus
27 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Laps - Kodu Peegel ,,Õnnelind flamingo"

Viha ja raev ei teki tühjalt kohalt, enne neid käib kurbus ja frustratsioon, aga kuidas saab nõnda olla, et keegi kodustest ei märka, kuidas noor inimene muutub rõõmsast lapsest isepäiseks teismeliseks? Nii muutus ka loo peategelane Vahur Puustak, ning tema käitumist märgati alles siis, kui ta oli hakkama saanud millegi kohutavaga. Vahur oli üksiklaps ning tema ema uskus põhimõttesse, et head lapsed kasvavad vitsata ning keelas ka isal poega lüüa. Laps polnud harjunud karistada saama ning ta teadis, et ükskõik millega ta ka hakkama ka ei saa, on vanemad alati tema poolel. Mida vanemaks poiss sai, seda isepäiseks ja egoistlikumaks ta muutus. Kuna mõlemad vanemad olid hõivatud oma armukestega, ei märganud ka nemad poisi käitumises halbu muutusi. Alles siis, kui Vahur sai hakkama millegi katastroofilisega, märkasid vanemad jälle tema olemasolu. Vanemateni jõudis uudis, et Vahur oli oma sõpradega vägivallatsenud, ning see oli

Kirjandus → Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kant „Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?“

Esimese puhul on eluviis muutunud niivõrd mugavaks, et inimesel pole vajadustki oma peaga mõtelda, kuid tal on siiski säilinud selleks vabadus. Arguse puhul esineb vastupidine olukord, alaealine võib ju soovida oma peaga mõelda, kuid liigne argus ei lase tal eestkostjale vastu astuda. 2) Laisk olla on mugav kuna mõtlemine võib olla vaevarikas tegevus, elu on lihtsam, kui käia ette tallatud rada. Arguse puhul on inimene harjunud sellega, et eestkostja mõtleb tema eest, hoiab teda ohjes ning ühteaegu hoiatab omapäi mõtlemise eest. Ajapikku jääb see arg inimene omaenese mõistuse vangiks ning kui tal ka õnnestuks iseseisvalt oma aru kasutada, ei julge ta seda teha kuna pole selleks varem võimalust saanud. 3) Suurimaks takistuseks on kogemuse puudus, inimene pole harjunud iseseisvalt mõtlema. Alaealisus on saanud loomuomaseks, ettekirjutused ja määrused on saanud jalaraudadeks,

Filosoofia → Filosoofia
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mulle meeldib vahel üksi olla

Mulle meeldib vahel üksi olla Ma olen alati olnud tüdruk, kes on omaette. Selline üksindus on mulle juba väiksest saati harjumuseks saanud ja ajapikku olen ma sellega harjunud. Ütleme nii, et kui kooli läksin süvendus see minus veelgi. Asi on ka selles, et ma ei ole eriti suhtleja ja võõrastest hoian eemale, nagu mind on õpetatud. Miks ma valisin selle teema, kuna minu elu ongi pisut üksik. Esimesse klassi tahtsin ma väga minna, kuna lootsin saada uusi tuttavaid ja sõpru, et see üksi olemine läbi saaks. Juhtus aga nii, et see hoopis muutus hullemaks. Kui ma olin kolmandas klassis sattusin ma kooli kiusamise alla. Narrimine oli ikka igapäevane

Kirjandus → Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eritoitlustamine

Tavaliselt eritoitumisega inimesed teavad oma probleemist ja tunnevad ise ära mida nad võivad süüa ja mida mitte. Need inimesed peavad küll loobuma väga paljudest toiduainetest, kuid neid aineid on tänapäeval väga hea ja lihtne asendada mõndade muudega. On olemas HYLA tooted laktoositalumatusega inimestele, kui nt teed pannkooke, ei saa nad panna piima, kuid saavad selle asendada sojapiimaga, maitse küll muutub kuid kui inimene on sellega harjunud siis ta ei tee vahet. Enamikel väikestel lastel on toiduallergiad, suureks saades nad kasvavad neist välja, kuid nad ei taha neid asju enam hiljem süüa, sest nad on harjunud olema ilma nendeta ja nad ei vaja seda.

Toit → Toit ja toitumine
6 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Raha ei haise. Või siiski?

Tuleb leida alternatiive lisa saamiseks või siis mooduseid kulutuste vähendamiseks. Igaljuhul raha teenimine, hädavajaliku lisa kokku ajamine, on ühiskonna poolt heakskiidetud ja isegi soosib seda. Hoolimata, et selle nimel tehakse midagi ebaeetilist, pigistatakse silm kinni. Kõik teavad, aga ei räägi. Raha on koguaeg igal pool meie ümber. Ta on täiesti vältimau osa elust (vähemalt tavapärasest). Kui sellel oleks mingi hais, siis oleksime nüüdseks sellega harjunud. Kellel pole, see tahab, ja kellel on, see tahab juurde, selline on levinuim suhtumine rahasse. Mingist haisust ei saa siin juttu olla. Tõsi inimesed teenivad teiste õnnetustest või kriminaalse hõnguga aladelt. Niikaua kuni tegevus pole tõsiselt seadusega vastuolus, on antud elualade inimestel ühiskonnas oma küllaltki oluline roll. Sest pakuvad toodet või teenust, mille järgi on nõudlus. Ei oleks aus hukka mõista inimesi, kes teevad seda, mida nii paljud soovivad

Kirjandus → Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Pisuhänd" Eduard Vilde

Tegevuspaik- inseneri Sanderi töötuba. 3.Konflikt algab sellest, et äiapapa usaldust teenida, peab Ludvig Sandrist saama kuulsus. 4.Kuna Sander on Matildele kirjutanud võõraid luuletusi enda nime all, nõuab naine, et Sander saaks kuulsaks kirjanikuks. Kuulsaks saab ta tänu Piibelehe kirjutatud käsikirjale, mille eest vastutasuks palub Piibeleht Sandrit endale isameheks, et Laura saaks ka kaasavara isa käest. Laura on lahedama eluga harjunud, aga Piibeleht seda pakkuda ei suuda. Kuna Sander ei ole nõus isameheks hakkama, ähvardab Piibeleht päevavalge tuua selle, kes on ,,Pisuhänna`` tegelik autor. Notari juures kinnitatud käsikirja kavatses Piibeleht enda kosjavankri ette panna. Veel kavatseb Piibeleht Vestmani üle lüüa, kui saadab Sandri enda volinikuna Peterburi ühe koolnud saksa preili krunti endale saama. Sõita tuleks äiapapa rahadega ostulepingu järgi.

Kirjandus → Kirjandus
112 allalaadimist
thumbnail
2
docx

„Tramm nimega Iha“ arvustus

,,Tramm nimega Iha" arvustus ,,Tramm nimega Iha" on modernistlik teos, mis rääkis peategelase Blanche traagilisest saatusest. Blanche tuli oma noorema õe Stella juurde New Orleansi. Sündmustik leidis aset pärast Teist maailmasõda ning tol-ajal oli ühiskond pingeline ja rahutu. Õde Stella elas vaeses piirkonnas ning Blanche polnud harjunud sellise eluga. Tema oli harjunud mugavustega, käitus nagu kõrgseltskonna daam ning riietus alati maitsekalt ja lugupeetult. Noorem õde elas koos oma mehe Stanley'ga korteris, mis nende kolme jaoks oli liiga väike. Lisaks käisid seal tihti mehe sõbrad, kes mängisid pokkerit ja jõid. Stanley ja Blanche läbi saamine polnud just parim. Mees polnud Blanche'ga just palju kokkupuutunud, kuid tal oli oma arvamus naisest. Blanche oli viinud põhja õdede maamaja ning Stanley kartis, et Blanche proovib neid veel petta

Kirjandus → Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rahas peitub õnn

kus elada ja see muudab nad õnnelikuks. Õnn on vaid senikaua kuni jätkub raha. Kui pole raha, siis järelikult pole head töökohta, kaovad sõbrad ja pole enam nii hea elada. Kui kaob raha, kaob ka õnn. Õnne võib vaadata ka teise nurga alt. Rikkad inimesed väärtustavad raha vähem, kui seda teevad vaesed inimesed. Rikkad ei oskagi arvestada eluga, kui raha ei ole. Vaesemad inimesed aga peavad koguaeg arvestama kuidas ots-otsaga kokku tulla ja nad on harjunud sellega. Need perekonnad vaatavad kuidas perel oleks söök laual ja riided seljas. Tänapäeval ei tähenda, et kui ei ole raha, siis ei ole ka kõht täis ja puhtad riided seljas. Kui saadakse raha, siis muutuvad inimesed õnnelikuks ja oskavad sellega paremini ümber käia. Kuid kui rikkad inimesed peaksid vaesuses elama, siis mina usun, et nad ei saaks sellega hakkama, sest nad ei ole harjunud kokku hoidma. Neil on alati olnud raha, mida kulutada ja nad ei ole pidanud

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Nüüdisühiskond- kas ühiskonna arengu lõpp?

Üks ühiskonna probleeme praegusel ajal on loodusressursside liigne ebavajalik tarbimine. Näiteks võib tuua puhta vee tarbimise. Praeguses ühiskonnas on inimeste jaoks iseenesestmõistav, et kraanist tuleb puhast vett. Vähesed mõtlevad sellele, et see võib otsa saada. Tegelikkuses on juba praegu puhta joogivee puudus väga suur, aga nende jaoks, kes on harjunud seda igapäevaselt kasutama, neile ei tule see isegi mõttesse, et seda oleks vaja säästa hoopis. Olen ka ise harjunud, et alati on puhas vesi olemas, kui seda on vaja. Samamoodi võib välja tuua ka autod, et ka need ju rikkuvad meie keskonda ja vajavad liikumiseks kütust, kuid inimesed, sõites autoga, sellele ei mõtle. Kõige jaoks siin maailmas on vaja loodusressursse Suhtudes nendesse hoolimatult, kasutades liiga palju ja ebaotstarbekalt, siis võivad need üks hetk lihtsalt otsa saada. Seega selleks, et ühiskond saaks edasi areneda nii, nagu see on

Ühiskond → Ühiskond
18 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Inimene on oma illusioonide ohver

seljas kõige uhkem ja ilusam kleit. Tegelikkuses olid Isa Goriot'i tütred Delphine ja Anastasie, egoistlikud ja rahaahned. Neil ei olnud oma lihasest isast ei sooja ega külma. Ta tütred olid juba lapsepõlvest saadik harjunud sellega, et nende isa täidab kõik nende soovid. Sellepärast ta tütred ei omandanudki omale teadmist, et kõike ei saa mida tahetakse. Tüdrukud olid sellega nii ära harjunud, et kui nende mehed neile midagi keelasid või millegi jaoks raha ei andnud, naasid nad oma isa juurde, kes ei suutnud neile midagi keelata või pahaks panna. Goriot'i tütred ei armastanud teda, sest nad olid ära hellitatud ja Goriot oli neile terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Raamatu lõpus isa Goriot sureb. Ta sai rabanduse kui selgusid Anastasie armukese

Kirjandus → Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajarännak

Raske oleks mõelda kui meil poleks näiteks laualampi peaksime küünla valgel kõikki asju tegema ja kui televiisorit poleks siis oleks üsna igav ju. Kunagi pidi hobusega minema kuhugi kaugemale, aga nüüd on selleks juba autod, bussid ja rollerid, meie esivanem ei oleks osanud mõeldagi, et nemad sõidavad ringi rollerite või autodega, aga meie oleme sellega juba harjunud. Meil oleks siis hoopis naljakas kui keegi tuleks hobusega sulle tänaval vastu. Sellise asjaga me pole harjunud. Minule meeldib elada sellist elu nagu me elame praegu. Ragne Lubjak 8B

Kirjandus → Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mina ja asjad

Mina ja asjad Tänapäeval ümbritsevad meid igal pool asjad ja arvame, et ilma nendeta ei saaks me hakkama. Oleme harjunud liigse tarbimisega. Ometi tulid inimesed sadu aastaid tagasi toime oluliselt vähemaga kui meie harjunud oleme. Küsimus on selles, kas oluliselt vähema koguse asjadega on võimalik elada või mitte. Selles kirjandis hakkangi seda teemat lahti harutama. Kogu mailma on vallutanud elektroonilised seadmed. Tavaliselt me näeme midagi uut ja põnevat ning usume, et meil on kindlasti seda vaja . Tihti aga pole need asjad nii vajalikud ja me viskame need ära ise arusaamata kui väga me sellega loodust ja elu enda ümber rikume. Hetkel on väga palju räägitud Planeet

Kirjandus → Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Linnateatri laulud

Isiklikult, oleks võinud minu arvates see etendus kesta rohkem kui 2 tundi. See oli tõeliselt kaasakiskuv etendus. Nad esitasid palju selliseid laule, mida ma olen varem kuulnud ja se pani ka mind kaasa laula. Samas oli ka neil olemas kokkupuude publikuga. Publikult küsiti küsimuse ja õige vastuse andja sai endale roosi. Saalis oli näha, et kõigile meeldis see etendus. Tore oli just et laule esitasid noored eesti näitlejad, keda oleme harjunud nägema kuskil teleseriaalis mängimas. Minule isiklikult meeldisid kõige rohkem ,,Kümme neegrit , mis on kirjutatud Agatha Christie romaani põhjal ,,10 väikest neegrit''ning esitas Evelin Pang oli tore vaadata kuidas ta sellesse süvenes ja sellele kaasa elas ja teine lemmik oli Andero Ermeli ,,Laul Timmile'', mis on kirjutatud etendusele ,,Timm Thaler ehk müüdud naer'', seda oli hea kuulata, kuna olen raamatud ka lugenud

Muusika → Muusika
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas kõik tõed on suhtelised?

õpetatud. Alfred Tarski sõnastas tõesuse tingimuse, mille kohaselt: väide p on tõene siis ja ainult siis kui p...(Näiteks. Söök on maitsev, siis ja ainult siis, kui toit on maitsev)Kas ma saan öelda ,et see uskumus on absoluutselt õige? See on suhteline, sest inimesed on erinevad kui ka nende toidu eelistused.Lätlasele ja hiinlasele pakkuda rotti süüa, arvatavasti lätlane keelduks, sest ta pole harjunud seda sööma ning rott on tema jaoks mustust sümboliseeriv loom.Hiinlane aga võtaks selle vastu, tänaks ja hiljem sööks ka lätlase roti ära, sest tema on seda harjunud sööma ja see on tema jaoks delikatess.Kõik sõltub inimeste toidu eelistustest ja tõeks pidamistest. Kas kõik tõed on suhtelised? Sellele on väga raske anda ühest vastust. Igal ühel on oma arvamus tõest ja keegi ei saa sundida inimesi uskuma ühte moodi, igaüks järeldab asju oma

Filosoofia → Filosoofia
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Inimõiguste arutlus

See lõppes peaaegu alati sellega, et politsei tuli ja viis mustanahalised vangi. Peale politsei võitles veel mustanahaliste õiguste saamise vastu ka enne nimetatud Klu Klux Klan, kes filmis süütas bussi, kus istusid segamini valge ja musta nahatooniga inimesed. Süüdi jäid jällegi Freedom Ridersi ühingusse kuulujad. Selline inimõiguste rikkumine oli Ameerika Ühendriikides võimalik tänu sellele, et ajapikku olid kõik oma kohaga ühiskonnas harjunud ­ valge nahaga inimesed olid harjunud, et orjad tegid nende eest töö ära ja ei soovinud liigseid kulutusi teha, et neile palka maksta. Tänu sellele, et neil muutus kõik kallimaks ja keerulisemaks hakati mustanahalisi vihkama ja nende õigustest üle kõndima. Ometi olid mõned vaprad mustanahalised, kes hakkasid vastu valge nahatooniga inimeste jõhkrustele ning seisid oma õiguste eest. Tänu sellele on tänaseks päevaks maailmas mustanahaliste õiguste puudumiste probleemid vähenenud

Ühiskond → Inimene ja ühiskond
14 allalaadimist
thumbnail
26
docx

NOORTE ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE TARBIMISHARJUMUSED

küsimustikust. Kirjanduse ülevaates kirjeldatakse ja tutvustatakse alkoholi ja suitsetamisprobleeme, tarbimisi ja tarbimisharjumusi noorte seas. Andmeid kogusin veel koostatud küsimustikust, mis sisaldas kokku 14 küsimust. Küsitlusele oli vastanud 66 noort. Tugevad küljed oli teksti otsimine ja küsitluse laiali jagamine. Nõrgad küljed olid küsitluse koostamine google docsis, sest kasutasin seda esmakordselt. Tulemusi analüüsides sain teada, et noored on harjunud suitsetama ja alkoholi tarbima koos sõpradega ja tavaliselt ka sõprade juures. Võtmesõnad Noored, alkohol, suitsetamine, tarbimisharjumused, tervis, keskkond, tubakatooted, tarbimine Uurimistöös olen järginud autorikaitse aspekte. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev Töö autori allkiri

Ühiskond → Ühiskond
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Need to do. Used to do. Punctuation.

..?) ja eitav vorm (I didn't use to.../ I never used to...) Eesti keelde tõlkimisel kasutatakse sõnu´tavaliselt, varemalt, sageli' I used to play alone when I was a child. Ma mängisin lapsena tavaliselt üksi. Did he use to vist you? Kas ta käis sageli teil külas? I didn't use to like ice-cream. Varemalt mulle jäätis ei maitsenud. 2. Väljend be used to (doing) sth thendab ´millegagi/ millegi tegemisega harjunud olema'; väljend get used to (doing) sth tähendab ´millegagi/ millegi tegemisega ära harjuma (hakkama)'. Neid väljendeid võib kasutada kõigis ajavormides. I'm getting used to my new school. Ma hakkan oma uue kooliga ära harjuma. But I haven't got used to walking school yet. Aga ma ei ole veel jalgsi kooli minekuga ära harjunud. PUNCTUATION Punkt Full stop 1 lause lõpus: I was at home yesterday

Keeled → Inglise keel
17 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kas naistel ja meestel on võrdõigused?

Vaadates kirjandust,võin vabalt öelda,et naine on kõige tugevam idiviid,võrreldes mehega.Selline raamat,nagu norra kirjaniku Ibseni 'Nukumaja',näitab meile, kuidas Nora,on tugeva iseloomuga,kes hoolimata lapsele,armastusele enda mehe vastu läks ära,kuna väsis sellest elust,kus ta oli mehe nukk. Mehed ei saa aru sellest,et kasvatada lapsi,töötada ja hoida korter korras on vägagi raske,kuid nende arvates see on täitsa tavaline tegevus,et meie,naised,oleme sellega harjunud aastast aastani. Teisest küljest on naistel ja meestel võrdõigused,kuna töötavad nad võrdselt. Naine,nagu mees,saab endale just seda tööd,mida nad soovivad.Kuid seal algabki see teistsugune suhtlemine nende vastu. Mees,on selline elusolend,kes saab rohkem tööd teha,palju rohkem töötada ja kes on truu enda tööle. Naine,saab teha ainult seda tööd,mida ta peab,kuid mitte rohkem,sest kodus teda ootab ka teine ja veel suurem töö. Kuidas saab seda muuta ? Ausalt öeldes,kuidagi

Eesti keel → Eesti keel
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Läänerindel muutuseta

õppinud. Rääkisite meile õigusest, aususest ning uhkusest Isamaa vastu. Me oleme selle eest Teile väga tänulikud, kuid me ei saa olla õnnelikud, et meid siia saatsite , võttes meilt ära meie nooruse ja vabameelsuse ning et saatsite meid sõtta küpsema ehk täiskasvanuks saama. Meie elu on muutunud jõhkraks ­ käsk on püha ja seda tuleb täita. Tänaseks oleme hakanud vahet tegema tavaelul ja sõjaelul, vahe on selles, et sõjamaailmast ei jää kunagi midagi järele. Me oleme harjunud nägema iga päev sõdureid, kes on tugevalt haavatud , kellel puudub jalg või kolju , kõikjal vedelevad laibad. Me ei tea aga kunagi, millal võib meile kuul osaks saada, meil on pidev hirm surma ees. Elame alati ühe päeva korraga , sest iga üleelatud päev võib olla viimane. Sõda valmistab meile mitmeid hirme. Nendeks ei ole ainult inimesed, kelle vastu me peame võitlema vaid me näeme ka vaeva, et leida endale midagi hamba alla , mis meile natukenegi energiat annaks

Kirjandus → Kirjandus
43 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lahkuda Eestist või jääda kodumaale - selles on küsimus?

välismaale minna, kuna peaksid kodumaalt lahkuma. Miks siis ometi tahavad paljud noored välismaale minna? Noored mõtlevad eelkõige oma tuleviku peale, mis võibki olla peamiseks põhjuseks, miks nad valivad välismaise haridus Eesti hariduse asemel. Võrreldes üheksakümnendatega on noorte mõtteviis välismaal õppimisest suuresti muutunud. Noored kardavad, et nad ei saa hakkama teistsuguses ja võõrkeelses keskkonnas või on lihtsalt mugava eluga ära harjunud. Tänapäeval on aga kõigil internet, kust noored õpivad igapäevaselt inglise keelt. Samuti saavad nad infot oma tuttavatelt, kes on läinud välismaale vahetusaastale või ülikooli õppima ja seal hakkama saanud. See julgustabki neid maha jätma oma elu Eestis ja minema välismaale. On palju põhjuseid, miks noored tahavad pühkida kodumaa tolmu jalgadelt ja minna välismaale õppima. Tihti on põhjuseks tahtmine elada iseseisvat elu ilma vanemateta

Eesti keel → Eesti keel
8 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Toomas Nipernaadi

2.Mis takistab või soodustab tema soovi täitmist? Seda soodustab kindlasti see, et Toomas on väga osav luiskaja ja fantaseerija, kes oskab rääkida kõigest nii ilusti, et tuleb teda kuulama ning uskuma jääda. Minu arvates ka see, et ta tihti oma asukohta vahetab- ta ei jää ühe naise juurde kunagi liiga kauaks.Nipernaadi unistuslik maailm vastandub inimeste tavalisele rutiinilisele maailmale. Seal valitseb rumalus, väiklus, upsakus, põikpäisus ja vaikelu.Aga nii on inimesed harjunud elama ja olema, harjumusi on raske muuta. 3.Sõnasta tegelase probleem. Toomas Nipernaadi talved on kulunud seltskonnale ja kirjutamistööle. Suverännakutel kohtub ta liigagi tõsimeelsete inimestega, kes on kinni omas maailmas, aga sellega harjunud. Nad ei oskagi paremat tahta, ammugi mitte unistada. Toomas Nipernaadi raputab inimesi tardumusest ärkama, pannes neid oma elu nägema uute silmadega, uue ja kaunima nimel eesmärke seadma, rutiine lõhkuma

Kirjandus → Kirjandus
26 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Säästev tarbimine

Kõige tähtsam on alati alustada sinust enesest. Sa pead teadustama endale, mis on vajalik ja mis mitte. Tuleb paika panna prioriteedid ning tarbimist maht. Pole ju mõtet kulutada magevett kolme inimese eest, kui sa saad olla säästlik ja korralik tarbija ning teha seda normaalses koguses. Pesema minnes ei pea ju ometigi terve sinu seebitamise ajal vesi kraanist jooksma, milleks? Lihtsalt, et sa oled nii harjunud – ei, vaid selle pärast, et sa ei taju probleemi ennem, kui see ei puuduta sind. Kui iga inimene hakkaks mõtlema selle peale, kui palju on maailmas inimesi ning millised on nende elutingimused võrreldes nende endiga saaksid nad ehk aru, et säästlik tarbimine pole mitte koonerdamine, vaid teistega arvestamine. Mõelda vaid, kui lihtsalt kasutada kastmiseks vihmavett, tarbida päikese- või tuuleenergijat, toota vähem prügi jne... Saaksid paljud maailma eripaigus

Eesti keel → Eesti keel
17 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Abielu- aus äri

Ei ole mingi uudis, kui mõnel pool maailmas abiellutakse justnimelt raha ning võimu pärast. Isa Goriot oskas Prantsuse Vabariigi ajal osavalt raha teenida ning sellega enda ning oma tütarde tuleviku rahaliselt kindlustada. Tänu suurele kaasavarale võisid tütred lubada endale kõrgematest positsioonidest mehi. Abielu mõlemad osapooled, nii Isa Goriot tütred kui ka väimehed, olid huvitatud eelkõige rahast. Tütred sellepärast, et nad olid küllalti ärahellitatud ning olid harjunud saama kõike mida tahtsid, väimehed aga ei olnud huvitatud naisest, kes abiellumisel mingit tulu kaasa ei too. Seega võib arvata, et armastusel taolistes abieludes oli minimaalne roll. Põhirõhk oli jäänud siiski jõukusele ning positsioonidele. Kui abielud ise olidki põhiliselt ärilistel eesmärkidel, ei olnud üllatav, kui osapooled hakkasid pidama armukesi. Nii juhtus ka Isa Goriot tütardega. Delphine de Nucingen oli

Kirjandus → Kirjandus
38 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Nipernaadi

kl 1. Kes Nipernaadi ütles end olevat ja kes ta tegelikult oli? Nipernaadi oli kirjanik, kelle suved möödusid külast külasse rännates. Ta suutis igasse tallu astuda, kui enda omasse, ta leidid lahendusi seal,mille peale teised isegi ei tulnud. Võlus majaperenaisi, peretütreid ja isegi karjanaisi. Ta valetas end olevat madrus, talupidaja, kingsepp, mõisnik ja maadeavastaja. Tegelikult oli ta kirjanik, kes kogus oma kirjateoste jaoks materjali. Tal oli naine, kes oli harjunud teda ootama, kui mees lahkus, teadis naine, et enne lume tulekut, ei tule ka tema mees. Kas Nipernaadi oli romantiline unistaja või südametu valetaja? Põhjenda! Ma arvan, et Nipernaadi oli unsistaja, tänapäeval nimetaksime me selliseid inimesi teiste ärakasutajateks ja manipuleerijateks. Ta küll valetas, kuid oma valedega ta kelllegi kahju ei teinud, peale murtud südamete muidugi. Ta ei olnud rahaahne, ta

Kirjandus → Kirjandus
124 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Essee vabadus

Peale reisimisevõimaluste on Eestis elades ka äärmiselt hea pääseda ligi igasugusele infole, mis seostub meediaga ning seega maailmas toimuvaga. Meie meedia ­ ajakirjad, ajalehed ja televisioon võib avaldada kõike, mis ei halvusta põhjuseta ühtegi indiviidi. Erinevalt Põhja-Koreast, kus meedia levik on tsensuuritud, saab iga eestlane piiramatult ja vabalt oma soovide järgi infot igapäevatest sündmustest ja uudistest. Olen harjunud hommikukohvi kõrvale ajalehti lugema ning ei kujuta ettegi, kui mul seda vabadust ei oleks. Samuti tundub minu jaoks väga veider kui Indias korraldavad sobitusabielud vanemad, kes valivad traditsioonide kohaselt oma järglasele sobiva abikaasa. Lapse soovi puhul ise kaaslane valida, mõtlevad vanemad välja erinevaid ähvardusi ­ näiteks jätta laps ilma pärandusest. Tänapäeval oleme kõik Eestis harjunud, et iga inimene omab vabadust olla koos sellega, keda ta armastab

Psühholoogia → Suulise ja kirjaliku...
63 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Juhile vajalikud isikuomadused

kohanemisvõime saavutusteleorienteeritus enesekehtestavus domineerivus energilisus kindlameelsus suhtlemisoskus Juhile vajalikud isiksuseomadused loovus koostöö emotsionaalne intelligentsus karismaatilisus Millised on edukad juhid? hea koostöövõimega hea analüüsivõimega initsiatiivikad tahavad ja oskavad teisi arendada enesekindlad oskavad informatsiooni hankida, meeskonda juhtida EFO Kvaliteedijuht ülikooliharidusega, harjunud oma teadmisi pidevalt täiendama; arendus-, teenindusprotsessi ­ või projektijuhi töökogemusega; initsiatiivikas, energiline, sihikindel ja tulemuslik tegutseja; tugeva koostöövalmiduse ja toetuse jagamise oskusega; veenva esinemisoskuse ning väga hea kirjaliku eneseväljendusoskusega; hea pingetaluvusega, nõudlik ent paindlik keeruliste olukordade lahendaja. IT projektijuht majandus- või infotehnoloogiaalast

Majandus → Juhtimine
63 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jutustus

mõtte- ja tundeelu. KIRJUTA VÄHEMALT 300-SÕNALINE JUTUSTUS ESIMESEST VÕI (SIIANI) VIIMASEST KOOLIPÄEVAST. Gümnaasium, ei teadnud mida sellelt kohe oodata. Olin juba varem aru saanud, et lihtsam see olema ei saa kui põhikool ning see lohutas mind ka eksameid tehes. Kõige nukram osa oli aga see, et seda rasket teed jäid minuga põhikoolist kannatama vaid mõned ning tulemas oli palju uusi nägusi. Ma olin harjunud, et tunnen kõiki, kuid nüüd me olime nii erinevad. Oli kätte jõudnud 1.september, päev mida ootab ainult esimese klassi õpilane arvatavasti kõige rohkem, samas ootasin ka mina seda natukene. Tore oli mõelda, et saan siit ehk rohkem sõpru ning ehk on nad toredad ja meil on kõigil vähemalt üks ühine eesmärk. Jõudsin kooli, mul oli seljas pidulik triiksärk, teksad ning kingad. Olin ennast üles löönud, et oma uutele ja vanadele klassikaaslastele end esitleda.

Kirjandus → Kirjandus
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun