Usun, et meil leidub tulevikus veel palju sportlasi, keda saab lennujaamas suure rõõmu ja lauluga vastu võtta . Samuti paljud välismaalased tunnevad meie kodumaa vastu huvi tänu kuulsate dirigentide Eri Klasi ja Neeme Järvi ning helilooja Arvo Pärdi järgi. Eelmise sajandi alguses võis kohata inimesi, kellel oli kõigest seitsme-või koguni kuueklassiline haridus. Selle aja inimestel polnud võimalust õppida. See oli raskendatud raha puuduse pärast ja taludes oli vaja palju töökäsi. Mida aeg edasi, seda rohkem hakati väärtustama haridust. Eestisse rajati uusi koole ja tänu sellele ka õpetajate ja õpilaste arv kasvas. Olenemata tasuta kooliharidusest on tänapäeval paljudel õppimistahe langenud tagaplaanile. Noored pigem tegelevad muude huvialadega kui õppimisega. Haridutase on langenud ja see võib tulevikus meile tõsiselt kätte maksta. Aina raskem on ülikooli pääseda ja tasulistel kohtadel pole paljudel noortel võimalik õppida.
Imavere piimandusmuuseum Ajalugu XIX sajandi teisel poolel hakati suurt rõhku panema piimanduse arendamisele Eestis. Tänaseks on piimatootmine kujunenud üheks olulisemaks tootmisharuks põllumajanduses. Piima töötlemine sai alguse taludes, kus töövahendina kasutati omatehtud puitesemeid, tänapäeval on kasutusel võimas tehnika ja moodne tööstustehnoloogia. Kuna piima tootmine ja töötlemine on olnud Eestile olulise tähtsusega, selleks tekkis vajadus jäädvustada Eesti piimanduse areng ka tulevastele põlvedele. · Imavere ühispiimatalituse hoone ja transport 1911.a. Nii loodigi 1976.a. Eesti Piimandusmuuseum, mis algselt oli Liha ja Piimatööstuse Ministeeriumi Konstrueerimise
talumööbli taaskasutus. Internetiportaalides müüakse vanu mööblitükke kordades kallimalt, kui poodides sarnaseid uusi asju. Vaieldamatult on üheks põhjuseks see, et vanad asjad on kvaliteetsed - kui need on juba 100 aastat vastu pidanud, siis tõenäoliselt peavad ka järgmised 100. Paraku ei saa sama väita laialtlevinud MDF-plaadist valmistatud tänapäevase mööbli kohta. Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade mööbli kasutamisest Eesti taludes. Töös püütakse leida vastused järgmistele küsimustele: -Millal hakati Eesti taludes mööblit kasutama? -Millest talupoja mööblit valmistati? -Millist talupoja mööblit kasutati? Töö koosneb kolmest osast. Esimene osa annab lühiülevaate Eesti talumööbli ajaloolisest arengust. Teine osa keskendub talupoja mööbli peamise materjali, puidu, saamisele ja kasutamisele. Kolmas peatükk kirjeldab peamiste mööbliesemete, nagu istumisalused, lauad,
Melanhoolik on tagasihoidlikud, häbelikud ja ujed, kuid erakordselt emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Nende töövõime on väike, nad väsivad õppetöös kiiresti ja neil on vähe initsiatiivi. Nad kahtlevad oma võimetes, ei usu oma jõusse, mistõttu ei püüagi sageli õppetöös raskusi ületada, lüües kergesti käega. Uutes olukordades satuvad segadusse. Melanhoolikud on mõnevõrra endasse sulgunud, taludes kergesti üksindust.
Põllumajandusmaastikud kahe riigi põlumajandus võrdlus: Holland ja Vietnam • Rühmatöö • Holland asub Belgia ja Saksamaa vahel.Põllud on väga suured, maju asub piirkonnas hõredalt, põlde on palju. Põllud on enamjaolt pikad ristküliku kujuga.Talud paiknevad üksteistest eraldi. • Kasvatatakse enamjaolt kartuleid ja lambaid, kartulid kasvavad põldudel ja lambad taludes. • Holland on madalmaa, sealne kliima on parasvöötmeline, soojade ja pilviste suvedega. Sageli sajab vihma. Teed on väga sirged ja sõidetavad :D :D :D :D :D :D
erinevateks rühmadeks. Talurahvas: 1. Adratalupojad 2. Üksjalad 3. Maavabad 4. Vabatalupojad 5. Vabadikud 6. Sulased, teenijad 7. Träälid Adratalupojad · Moodustasid kõige arvukama kihi · Pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi · Talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades (1 adramaa = 1 adraga haritav maa = u 10 ha) Üksjalad · Töötasid uutes väikestes taludes · Seal oli vähe teenijaid · Käis kord nädalas mõisas tööl Maavabad · Vallutusperioodi ülikute järeletulijad · Talu kuulus neile lääniõigusega · Isiklikult vaba · Vabad talupoeglikest koormistest · Kohustuseks oli sõjateenistus kergeratsaväena Vabatalupojad · Rikkad · Ostsid ent raha eest lahti adratalupoegade koormistest · Kõige enam leidus neid maaisandate isiklikes valdustes · Tavalistest koormistest olid vabad ka :
August Gailiti looming. Aasta. Teose nimi. Märkmed sisust 1910 Kui päike läheb looja. 1918 Muinasmaa. Kujutab kahe kunstiinimese seiklusi Eesti taludes 1917 Saatana karusell. Novellikogud, mis sisaldavad novelle, mis kujutasid 1919 Rändavad rüütlid. maailmalõpu- meeleoslusid ja pidu katku ajal 1924 Purpunane surm. Kujutab saart, kus pääseb valla salapärane purpurtõbi, mis nakatab ainult mehi. 1925 Vastu hommikut
A. batsill (bacillus) pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) kerakujulised C. kerakujulised - parv D. kerakujulised - paaris E. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) komajad Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid spiroheet (spirochaetum) tugevalt keerdunud (keeritsbakterid) 5. miks mood. bakterid spoore Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. 6. bakterite jaotuvus temp. alusel 1) külmalembelised e. psührofiilsed optimaalne temp. on -4 kuni +10 2) kesklembelised e. mesofiilsed optimaalne temp. on +20 kuni +40 3) soojalembelised e. termofiilsed optimaalne temp. on +50 kuni +70 7. bakterite pooldumine. *bakterirakk suureneb *DNA replitseerub ja liigub ja raku poolustule *rakukest ja membraan sopitsuvad *moodustub rakuvahesein
sisuga saatan teeb nunnadest hoorad fosfor paneb inimesed helendama, ,,August Gailiti surm". Novellide katastroofimeeleolu oli mõj. I MS sündmustes mure maailma tuleviku pärast. Hea jutustamisoskus, värvikad kirjeldused, erakordsed tegelased kelles mingi omadus äärmuseni viidud. Realism põimub romantilise eluvaatega. Olustik reaalne, tegelased, sündmused erakordsed, tunded mõistusest olulisemad. ,,Toomas Nipernaadi" romaan, koosneb 7 novellist, romantiline rändur taludes, toob taludes argipäeva erakordsust unistusi. Mõjub enamasti tegelaste eludele pos. On kui platooniline Don Juan kuid ei vii seda ellu. Kulgeb kevadest sügisesse mille lähenedes muutub ka Toomas vanemaks, tüdinumaks. Lõpus selgub Toomase taust. ,,Isademaa" kuj. vabadussõda, sõja traagika kõrval sõdurihuumorit, anekdootlike sündmusi mis ei meeldinud veteranidele. ,,Ekke moor" romaan peategelane noormees Ekke jätab kodukülla maha ema, pruudi, et maailma rändama minna
Küüditamine Olid rasked ajad ja inimesi küüditati eriti just rikkamaid . Vaesemad inimesed rääkisid venelastele millistes taludes elavad rikkamad , et neid ei küüditataks. Niisis kuna me olime suhteliselt rikkas perekond oli keegi meie külast oma naha päästmiseks öelnud , et meie oleme siin külas üks rikkaimad perekondi . Nii siis venelased tulidgi meie juurde ja ütlesid ,et nüüd nad küüditavad meid . Nad andsid meile kaks tundi aega oma asjade pakkimiseks ja käskisid siis rongi juurde minna . Seda kuuldes kukkusime kõik nutma ja kiiruga oma asju ja toiduvarusid pakkima. Kahe tunni
leem, kui pliidil keedeti, oli supp». Kihelkonnas aga: «Enne paargu, pada, roog, nüüd köök, katel, supp. Aedviljadest tarvitati toiduks talvel kõige enam naereid, hiljem kaalikaid ja hapukapsaid. Naereid ja kaalikaid keedeti, küpsetati tervelt reheahjus ja kasutati teiste toitude lisandina. Küpsetatud kaalikas oli vaga maitsev. XIX sajandil levinud kartul võeti küll algul rahva poolt umbusaldusega vastu, muutus aga üsna varsti asendamatuks toiduaineks. Taludes söödi kartuleid küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Küpsed kartulid tõmmati roobiga sõelale või mati sisse, mindi õue, kus sõela hoolega raputati, et lahtine tuhk minema lendaks, ja pandi sama nõuga lauale. Matist võeti, hõõruti käte vahel või püksipõlvel puhtaks ja söödi. Kõrvale võeti soolasilku või kasteti kartul silgusoolvette. Eriti maitsev oli kartul, kui seda kasteti kohupiima sisse, mis omakorda rõõsa või hapupiimaga vedelaks tehti
.....................................................................5 Asustamise aeg, põhjused, seosed ümbritseva asutuse ja looduslike tingimustega ...................6 Meegomäe nime lugu .............................................................................................................7 Mõisaaeg ................................................................................................................................8 Elu päriseksostetud taludes .....................................................................................................8 Meegomäelased mitme võimu küüsis .....................................................................................9 Kolhoosiaeg ...........................................................................................................................9 Muutused Meegomäel 2000ndatel aastatel ............................................................................10
edukas, et marutaud oli praktiliselt likvideeritud. Mida teha, et rebased aeda ei tuleks: ära toida metsloomi anna lemmikloomale toit ette korrapäraselt ja ära jäta poolikut söögiportsu õue komposti tee kinnises kastis vaata, et jäätmemahuti kaas oleks korralikult suletav ja alati kinni selgita ka naabrile, et linnades ja asulates metsloomi ei tohi metsloomi toita. Kuidas koduloomi metsloomadel levivate haiguste eest kaitsta? Taludes tuleks jälgida koduloomade pidamisel ohutusnõudeid. Mitmete haiguste puhul saab loomi vaktsineerida. Lasta veterinaaril regulaarselt kontrollida talus olevaid loomi. Aitäh!
Enam ei viitsi inimesed teha nii palju füüsilist tööd, nagu tegid Andres ja Pearu. Ainult kaugetes maakohtades elavaid inimesi, võib veel nimetada tänapäeva Andresteks ja Pearudeks, kuna maal elades sa lihtsalt pead tegema palju rasket tööd. Kohtades, mis on jäänud linnastumisest puutamata ja kus elatakse veel nii, et iga päev tuleb vara tõusta ja peab kohe hakkama tegelema tööga, on tänapäeval alles vaid vähestes piirkondades. Kuid just nendes üksikutes taludes võib veel leida Andrese ja Pearu sarnaseid inimesi. Inimesi, kes siiamaani ärkavad päikesetõusul, töötavad päev läbi ja lähevad magama päikeseloojangul. Kuid see eluviis hääbub kiiresti, sest nii enam ei taha keegi lihtsalt elada, kuna raha teenimiseks on nüüd kergemaidki võimalusi. Enamus inimesi kolivad linnadesse, sest seal on palju mugavam ja raha teenimis võimalusi on ka rohkem. Ka meelelahutust on kergem leida linnast kui maalt, nii et linn on
Merilin Jürine Pavel Kornev 011K Igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu sooviti pigem ,,jätku leiba" kui ,,head isu" Kui mõned rasked näljaperioodid välja arvata, on eestlaste laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba Ranna- ja saarerahvas sõi leiva kõrvale peamiselt soolasilku, vinnutatud või suitsutatud kala Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad Näiteks oinas(mihklipäev), hani(mardipäev), kana(kadripäev). Enne jõulu veristati nuumsiga, millest valmistati soola-ja pekiliha Sajandi algul kasutati palju naerist ja kaalikat, mis oli algul põhitoiduks, hiljem tuli juurde kartul Kasutati rukkileiba(sageli koos aganatega). Jämeda rukkileiva asemele on asunud tänapäeval peenleib
Kihelkonnas aga: «Enne paargu, pada, roog, nüüd köök, katel, supp. Aedviljadest tarvitati toiduks talvel kõige enam naereid, hiljem kaalikaid ja hapukapsaid. Naereid ja kaalikaid keedeti, küpsetati tervelt reheahjus ja kasutati teiste toitude lisandina. Küpsetatud kaalikas oli vaga maitsev. XIX sajandil levinud kartul võeti küll algul rahva poolt umbusaldusega vastu, muutus aga üsna varsti asendamatuks toiduaineks. Taludes söödi kartuleid küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Küpsed kartulid tõmmati roobiga sõelale või mati sisse, mindi õue, kus sõela hoolega raputati, et lahtine tuhk minema lendaks, ja pandi sama nõuga lauale. Matist võeti, hõõruti käte vahel või püksipõlvel puhtaks ja söödi. Kõrvale võeti soolasilku või kasteti kartul silgusoolvette. Eriti maitsev oli kartul, kui seda kasteti kohupiima sisse, mis omakorda rõõsa või hapupiimaga vedelaks tehti.
.................................................5 Järeldus.................................................................................................................................6 Kasutatud materjalide loetelu:............................................................................................7 1 Sissejuhatus Eesti on iidsetest aegades taludes olnud rohkema vabaruumiga venelaste jaoks, kui oma kodumaal. Juba 17.sajandist põgenesid vanausulised kiriku ja valitsuse taga kiusamise tõttu siia. Sellest ajas taludes hakkasid venelased asuma elama Peipsi järve kaldal, kus nende rahvus kultuur säilis tänapäevani ja avaldas mingit mõju setu kultuurile, rahvale, kes elab Kagu-Eestis. Eesti sidemed venekultuuriga tulenevad juba muinasajast. Nii keeleteadlased avaldasid, et
Väike-Maarja2013 SEEBI AJALUGU Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. Kodudes keedeti seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale II Maailmasõda. Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasva kasutamine. Hülgerasvast tehtud seep oli must ja haises vängelt, kuid pesi hästi plekid välja. Tihti keedeti seebiks ka surnud loomad. SEEBI VALMISTAMINE Seebi keetmisprotsess koosneb kolmest etapist. Rasvade seebistamist oli soovitav alustada
kättesaadav. Teatavasti kasvab kohvipõõsas vaid maailma troopilistes piirkondades. Nii ongi paljudes maailma paikades kasutatud sigurikohvi. See on küll kehvem ja kibedam, kuid siiski "kohv". Ja loomulikult, siguri taimel pole mingeid erilisi sooja- ja niiskusenõudmisi, nagu need on kohvipõõsal. Nii on sigurit hakatud kasvatama kultuurtaimena ja ta on levinud kõikidesse maailmajagudesse peale Antarktika. Siguri kasvatamisega on tegeldud ka Eesti taludes ja sealt see taim meie loodusesse jõudis. Kuidas sigurit ära tunda? Tal on helesinised õisikud, nagu rukkilillel. Kuid tema õisikud koosnevad teistsugustest õitest. Nendes on ainult keelõied, putkõisi neis pole. Ka on nende asetus varrel veidi teistsugune. Nimelt rukkilille õied asuvad varre ja selle harude tippudes. Siguri õied asuvad aga varrel olevate lehtede kaenlas lühikestel raagudel. Nii nagu rukkilille õied, on ka siguri õied heaks meeallikaks mesilastele. Noortest
adrakohtunikud. Eestlased muutusid pärisorjadeks, mis tähendab teotööd ja sunnimaisust. Mõisnikud võtsid endale õiguse talupoegi müüa, vahetada, laenata ning pärandada. Talupoegade õiguslik seisund ei olnud siiski ühesugune. Kõige arvukamalt oli adratalupoegi. Nende nimi tulenes adramaade arvestamise järgi kuid talude suurused olid tegelikult vägagi erinevad. 15.sajandil loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. Järgmine kiht talupoegi oli üksjalgade kiht. Need olid adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid oma väikese talu kuhugi ääremaadele. Nende kohustuseks oli teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas. Sealt tuleneb ka nende nimi. Soodsamas olukorras olid vabad talupojad, kes tasusid koormised rahas ja olid teotööst seetõttu vabad. Kõige kõrgema kihi talupoegadest moodustasid maavabad
Raha hangiti võttes võlgu, suurendati mõisapõlde talupõldude arvelt ja tõsteti talupoegade koormisi.Majanduses hakati otsima uusi võimalusi maa parandamiseks, milleks olid siis mitmeväljasüsteem ja uued põllukultuurid. Mõisamajapidamistest jõdsid uuendused ka talumajapidamistesse näiteks jõudis kartul ka talupoja põllule ja laual.Viina hakati tegema hoopis kartulist, mis oli viljast odavam. Talupojad, kellel ei olnud maad töötasid palgatöölistena mõisates, taludes ja vabrikutes ning tegelesid ka kaubanduse või käsitööga, teenides sellega elatist.Tooraine ja suurel määral tööjõud toodi sisse ja valmistoodang välja. Ligikaudu pool põllumaast kuulus mõisatel, 80% talumaadest I maailmasõja alguseks oli päriseks ostetud. Mõisad kasutasid palgatööd, masinaid, väetisi, edenes sordi ja tõuaretus. Venemaa tööstuses toimus 19.sajandi lõpul kiire areng.Tekstiilitööstuse ja metallurgia(M etallide
· Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades ( suuremad linnused, asulad Tallinn, Tartu) · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne ja lõunarannikut Venemaa linnadega (Pihkva, Novgorod) Kaubandus · Eestisse toodi: hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid, luksuskaupu. · Eestist veeti välja: karusnahku, vaha. * Eestlased müüsid röövretkedel saadud vara ja vange orjadeks. Talud ja külad · Eesti elanikud elasid taludes. · Eestlaste elamu oli suitsutuba s.o. väike palkidest hoone, mida köeti korstnata kerisahjuga. · Vilja kuivatati samas ruumis. Talud ja külad · Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. · Lääne, Kesk ja Põhja Eestis olid sumbkülad. · IdaEestis ridakülad. · Lõuna Eestis hajakülad. Kihelkonnad ja maakonnad · Muinasaja lõpus Eestis tähtsaim haldusüksus oli kihelkond · Kihelkonna moodustasid lähedased piirkonna külad · 13
need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad (e. Riigimõisad). Kolmandaks olid pastoraadid (e. Kirkikumõisad). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaa järgi. Selleks korraldati iga 7-8 aasta järel adramaarevisjone. 1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahva olukord Rootsi ajalTalupoegadel oli peal sunnismaisus
läheduses, elatusid jahis ja kalapüügist, Kunda arheoloogiline kultuur, keha kaeti nahaga Kammkeraamika kultuur- elasid majades, külvati esimesi viljaseemneid, esimene tehismaterjal (põletatud savi), noorem kiviaegehk neolootikum, elatuti jahis ja kalapüügist, elati veekogude läheduses, Kunda arheoloogiline kultuur, keha kaeti nahaga, arenenud ilumeel.Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur- elati üksikutes taludes, üleminek põllundusele ja talulisele koduviisile, elati majades ja oli tubane elu oli sammu võrra arenenum, asulad rohkem sisemaal, kiviaja lõpus hakati kuduma kandast, kasutati tulekivi, venekujulised kirved, talvel kaeti keha nahaga, kasutati kivist tööriistu, arenenud ilumeel Linnused Millal ? 8.sajandil esimesed . Miks ? Et kaitsa oma väärisesemeid (pronksi). Sinna põgeneti ohu ja sõjalise konflikti pärast . Linnustel ei elatud. Millised
Tänapäeval kasutatakse tõuaretusviisidest kõige rohkem puhasaretust, eriti liin- ja perekonnaaretust. Liini (aretusliini, sugulasliini) moodustab ühest väärtuslikust isasloomast (liinialustajast) ja perekonnaaretuse ühest väärtuslikust emasloomast pärinev tõuloomade rühm. Vähem rakendatakse tõuaretuses tõugudevahelist ristamist, liikidevahelist hübridiseerimist ja teisi tõuaretusvõtteid. Tõuaretust organiseerivad taludes zootehnikud (zooselektsionäärid) ja ETLL (Eesti Tõuloomakasvatuse Liit). Sordiaretus: (selektsioon) põllumajanduse kultuurtaimede uute sortide loomine või olemasolevate parandamine. Sordiaretuse vanimaid, iidseist aegadest põrinevaid vorme on rahvaselektsioon: kultuurtaime pikaaegsel kasvatamisel loodi peamiselt ebateadliku valiku tulemusel kohalikud e. maasordid. 19 .saj. ja eriti 20. saj. algul asendusid maasordid sordiaretusasustustes teadliku valiku abil loodud aretussortidega
Tööd erinesid peamiselt selle poolest, et palju tehti käsitsi Masinaid olid vähe Kasutati palju inim ja loomajõudu Tööpäevad olid päikesetõusust kuni loojanguni (vahel isegi kauem) Pühapäev oli harilikult puhkepäev Tööd ja tööriistad Majapidamistes kasutati vahel ka kõrvalist tööjõudu ning neile maksti asjades (lina, toit, toitained jne) Tööriistu hoiti kuuris ning nende eest hoolitses peremees Osades taludes olid ka sepikojad, kus tehti kõik metallitööd Tööriistad valmistati enamjaolt ise, kuid vahel ka osteti Töid ei planeeritud enamjaolt ette, tehti kõige pakilisemat Meeste ja naiste töid ei eristatud nii tõsiselt, mõlemad tegid mõlemat Tööriistad Ader Hobuniiduk Viljapeksumasin Õmblusmasin Hobukaarik Looreha Kahemehe saag Äkked, käi Kirved, vikatid Haamrid, meislid Talutööd meestel Algas muidugi
· Ekstremofiilid taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi. · Meeldib elada kinnitatuna tahkele pinnasele sinna absorbeeruvad toitained, mis soodustavad bakterite kasvamist. · Erakordselt vastupidavad. · Võivad elutseda praktiliselt igasugustes keskkondades alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. · Paljud moodustavad ebasoodsates oludes spoore. · Spoorid on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada mitmeks aastaks, taludes nii kuivamist kui ka suurt kuumust. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid
Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Nad olid valmis võitlusteks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu. Peale II maailmasõja lõppu tehti aga Lääneriikide poolt NSV Liidule aina suuremaid järeleandmisi, mis tugevdas viimase positsioone okupeeritud aladel. Loodetud abi jäi tulemata ning nõukogude võim alustas laiaulatuslikke operatsioone metsavendade abistajate ja perekondade vastu. Kiiresti laienes ka NKVD agentide võrk, sagenesid haarangud metsade ja taludes. Passiivne vastupanu polnud enam piisav vahend elu säilitamiseks. 1945. aastal alustasid metsavendade salgad üle Eesti vastuaktsioone. Rünnati väiksemaid Punaarmee ja julgeolekuüksusi, külanõukogusid ja valdade Täitevkomiteesid. Metsades mõisteti kohut partorgide, maksuinspektorite ja teiste aktiivsete võõrvõimu kollaborantide üle. Ainuüksi 1945. aasta jooksul registreeris NKVD Eestis 340 metsavendade rünnakut. Metsavendlusele kujunes saatuslikuks 1949. aasta märtsiküüditamine
SKANDINAAVIA MAADE KAART Norra Rootsi Taani SKANDINAAVIA ÜHISKOND • Kõik inimesed polnud võrdsed. Kõige rohkem võimu oli kuningatel ja nende kaaskondadel. Neile kuulusid tihti suured maavaldused ja rikkused. • Siiski oli viikingikuningate võim ebakindel ja piiratud. Sageli nimetati kuningaks mõne viikingiretke juhti. • Ülikud elasid oma perede, sõdalaste, sulaste, teenijate ja orjadega suurtes taludes või mõisates. KES OLID VIIKINGID? MIKS ALGASID VIIKINGIRETKED? • Kuna pidevalt toimusid võimuvõitlused põhjamaade väekuningate ja teiste ülikute vahel • Miks toimusid võimuvõitlused? Kuna enamik viljakandvat maad oli üles haritud ja seda ei jagunud kõigile. VIIKINGITE RETKED Kokkupuuted Bütsantsi ja slaavlastega • Reisid Fääri saartele, Islandile, Gröönimaale ja Ameerikasse • Erik Punane • Leif Eriksson • Inglismaa
Sõne on sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morf on morfeemi esinemisjuht MORFIANALÜÜS EHK SEGMENTIMINE. Leia junktuurid ja pane sõnad õigesse lahtrisse: talus, talusse, taludes, taluski, terav, lihav, vägev, edev, mugav, lodev ei ole taabelis Junktuurid on opaaksed Junktuurid on selged Talus, taluses, taludes, taluski, terav, lihav, vägev MORFEEMIDE BAASJAOTUS. Mis lahtrisse kuuluvad semantiliselt iseseisvad morfeemid? Prefiksid? Infiksid? Sufiksid? Vabad Seotud Iseseisvad morfeemid Prefiksid, infiksid, sufiksid Tüvi-, liide-, tunnusmorfeem Eesti keeles on vabad morfeemid tüvimorfeemid e sõnatüved, mis võib jagada sõnajuurteks, tuletatud tüvedeks ja liitsõnatüvedeks
1944- 1950 Nikolai Karotamm. Ühiskondlik elu. Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus suurem osa eestlasi pikka aega eitavalt. Vastupanu keskmeks oli metsavendlus, kelle tegevust toetasid kohalikud elanikud- varustati toidu, peavarju ja informatsiooniga. Metsavennad tapsid nõukogude aktiviste, korraldasid diversioone raudteedel. Samal ajal pandi toime röövimisi kauplustes, meiereides ja taludes. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi. Oluliselt aga nõrgendas metsavendade vastupanu 1949 aasta küüditamine ( eestist siberisse, põhiliselt naised ja lapsed ). ( 50. metsavendlus lõppes)- juba 1944 hakkas massiline nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste arreteerimine ja nende saatmine vangi ja sunnitöölaagritesse. Majandus
Siis olid kroonumõisad ( e. Riigimõisad ). Kolmandaks olid pastoraadid ( e. Kirkikumõisad ). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Talusid oli varauusajal Eestis u. 40 000. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaa järgi. Selleks korraldati iga 7-8 aasta järel adramaarevisjone. 1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahvas oli ikkagi suhteliselt vaene.
tahab? Mina arvan ainult paari asja: esiteks, ta teosed rõhuvad tungivalt ühiskonnale, selle omavahelisele läbisaamisele, inimeste osa selles ja miks inimesed peaksid leidma endale sõpru või saama aru asjadest, mis on õige ja mis on vale. Teiseks tol ajal käisid inimesed kirikus, sest see tundus püha ja talupojad läksid jala. Minu põhimõte selles asjas on lihtne: eestlased tahtsid rohkem vabadust, nagu näiteks pärisorjuse kaotamist, mõisnike kaotamist, ise oma taludes majandada, kõige enam oma riiki. Olles veel selle teema juures, kus tegutsesid mõisnikud ja talupojad, kes pidid nende mad harima, aga raha anti enneolematult vähe, jah jutt käib rahalisest ühiskonnast ja selle võrdsusest. Kas oli õige see, et mõisnikud maksid talupoegadele, kes pidid päevast päeva harima nende põlde, isegi siis kui talupoegadele anti õigus mõisnike maal elada? Ma isiklikult arvan, et see ei
ANDRES EHIN 1940 2010 Isa esindas Eesti Vabariiki Sveitsis Genfis Rahvaste Liidu komisjonis ja Eestis oli Maksude Valitsuse asedirektor. Ema õpetas Prantsusmaal Nantes'I linnas inglise keelt, Eestis oli tõlk. Kodus räägi vabalt vene, saksa, inglise keelt. Vanemad jäid repressioonidest puutumata tänu tutvustele. Ema lastega jäi Eestisse. Kasvas väiksena üles Viljandis ja Mulgimaa taludes. "Teine kord paistis 7 km taha tallu ära, kuidas Viljandi linn põles." 1945. kolis pere Tallinnasse. Haridus: · Tallinna 21. keskkool. Kooliajal toimus küüditamine, paremad õpetajad ja paljud klassikaaslased küüditati Andres Tarand (peaminister) pääses. · Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Alustas luuletamisega. Ülikoolis õpitav ei vaimustanud. Vaimustas lääne modernistlike luule, eesti pagulasluule ja "Arbujate"
targaks loomaks. Tegelikult on kõik loomad omamoodi targad. Rumalaid loomi pole üldse olemas. Tänapäeval peetakse hobuseid ja ponisid lemmikloomadena või kasutatakse spordis, kuid sadade aastate vältel oli neid vaja abiks rasketel töödel taludes, kaevandustes, raskete tõldade ees, sõjas, transportisid kaupu ja vedasid posti. ÜLDISELT HOBUSEST PÄRITOLU JA TÕUD Hobune võib elada kuni 30- Riik: Loomad aastaseks. Kui hobune sünnib, Klass: Imetajad nimetatakse teda varsaks. Ta Selts: Kabjalised
Vahel on jämedamad võrsed ja tüvekoor korkjad. Lehed kujult väga mitmesugused, enamasti 3 (5) tömbitipulise hõlmaga, terveservalised või vähearvuliste tömpide hammastega, pealt paljad, tumerohelised, alt heledamad. Õied rohekad, püstistes sarikpööristes.Viljad kuni 3 cm pikad kaksiktiibviljad paiknevad horisontaalselt, veidi sirpjalt kõverdunud. Põldvaher on hinnatud pargipuu, kasvades nii täisvalguses kui ka mõõdukas varjus ja taludes linnatingimusi. Noorelt kuni 15 aastani kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub. Eelistab viljakaid lubjarikkaid muldi, olles lubjalembeseim vahtrate seas, taludes hästi mulla kuivust. Euroopas kasutatakse laialdaselt hekitaimena, kuna moodustab tiheda lehestiku ja talub hästi kärpimist. Juurestik pinnapealne, rohkete narmasjuurtega. Väikese tiheda võra tõttu tore ja armastatud alleepuu Euroopas, samuti tuulekaitseistanduste liik. Hea meetaim, samuti on tema mahl suhkrurikas
* Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad oli ülekohut teinud või seadusi rikkunud. 17.Mis iseloomustas Rootsi ajal Eesti põllumajandust ja millised olid talupoegade kohustused (rakmetegu, jalategu, mõisavoor) ? * 17. sajandil oli mõisaid üle 1000. Suur rõhk oli teraviljakasvatusel (eriti rukkis). Tööloomadest esikohal olid härjad. Probleemiks oli kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad. Kuna mõisates esijalgu loomi peeti vähem kui taludes, siis taludes sageli saagikus suurem. Mõisas laiendati külvipinda. * Rakmetegu: (3-6 päevaks/ 1 nädalaks härjaga mõisa tööle) Jalategu: Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole. Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine. Kagu- Eesto talumeestele võis tähendada 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu Tallinna, Pärnusse või Riiga. 18.Millised muutused toimusid Rootsi ajal kaubanduses ja käsitöös? (sh Pulli Hans) *Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad
Kui sügavus oli kuni 1,5m siis saadi vesi kätte kopaga. · Kaevu läheduses oli küna loomade jootmiseks. Võis raiuda ka kivist. · Kivikelder kividest laotud võlvkeldrid. Varem hoiti aiasaadusi ja teravilja maaalustes aukudes, mis vooderdati puuokstega. Kartulit hoiti kartulikoobastes. 19. sajandil tulid kivikeldrid mõisade eeskujul. Kaetud mullakihiga. Paistab nagu looduslik küngas. Esifassaad kujundati ilusalt. · Jääkelder jõukamates taludes hoiti seal jääd, millega jahutati suvel piima. · Aidad majandushoone talu õuel. Algseks hooneks oli sammaslava, millel hoiti jahisaaki, et ulukid seda ära ei viiks. Aida põrand pidi olema jahe, mullast, savist või kivist. Niiskuse vältimiseks ehitati see maapinnast kõrgemale. Aida nurgad toetusid suurtele maakividele. Suvel kasutati aitasid magamiskohtadena. Siis tehti sinna ka aken. 1) viljaait 2) kala-/lihaait 3) riideait
77,8 aastat ja meestel on 69,4 aastat. Poola on üsna haritud riik , sest kirjaoskamatuid on seal ainult ligikaudu 0,5%. Poola kuulub Põhja riikide hulka ning ta on teise maailma riik, mis tähendab, et riik on arenenud. 2003 aasta ÜRO inimarengu aruandest saab näha, et mobiiltelefone 1000 elaniku kohta on 259 ja interneti kasutajaid 1000 inimese kohta on täitsa vähe, kõigest 98 inimest. Kuid samas pole see arv imestav, sest ainult 60% elanikkonnast elab linnades, ülejäänud elavad taludes. Hetkel on Poolas rahvastikuiive 4,11 promilli ning sellest järeldame, et rahvaarv kasvab. Kasutatud lingid: http://www-1.mtk.ut.ee/varska/2001/Makromaj_sotspol/Kaldaru.pdf http://www.estemb.pl/est/ariinfo/aid-188 http://www.poola.ee/uus/poola/?m=1&jutt=105&keel=ee http://mega.km.ru/Bes_98/encyclop.asp?TopicNumber=50222 www.riigikogu.ee/doc.php?46220 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/euroopa_riigid_1999_getter.htm http://novayavisa.ru/economy.html http://et
Põhilised kombed ja talitused olid 17. sajandil seotud mõisa ja talurahvaga, kuna Eestis oli u 1000 mõisa. Kõige tähtsam osa oli talurahva elus muidugi töö, sest mõisale tuli koormised ära maksta. Mõisate majandamisel muutus 17. sajandil tähtsaks teraviljaeksport. Eestit ja teisi Baltimaid nimetati seetõttu rootsi ajal "Rootsi viljaaidaks". Teine suur sissetulekuartikkel mõisatel oli viinapõletamine, millega kaasnes hoogne metsaraie, et aina rohkem ja rohkem vilja kasvatada. Viinapõletamisest saadud tulu iseloomustasid kaasaaegsed "hõbevihma sajuna üle Eestimaa". Viinapõletamise luba oli vaid mõisatel ja talupoegadele oli viina valmistamine ja sellega kaubitsemine keelatud. Aga KaguEesti talunikud tegelesid siiski salaviinapõletamisega ning müüsid seda Venemaale. Kuid viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paljukäidavatesse kohtadesse hoogsalt kõrtside rajamist. Kõrtsides käimine muutus talupoegade seas üpris populaa...
kuningale. Sellega kaasnes maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoja kohustused. Koormised fikseeriti täpselt, mis piiras talupoegade kuritarvitamist. Neil oli õigus minna ka kohtusse.57 Mõisnikud panid rõhu tervailjakasvatamisele, kuna see tõi suuremat sissetulekut. Kõige enam kasvatati rukist. Talud olid endiselt kolmeviljasüsteemis. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest, kuna loomi mõisades eriti ei peetud siis oli tihti saak taludes suuremgi. Kuna eesti veed olid kalarohked hakati üha rohkem kalastama. Linnadest olid tähtsad peale Narva ainult sadamalinnad. Riika hakkas linnu piirama. Majanduse elavnemine tekitas vajadust uute kaupade järgi, samuti näiteks laevaehituseks. Põhiliseks väljaveoks oli kuivatatud teravili, samuti oli tähtis lina, kanep ja sool. Kaubanduse kõrval oli väga oluline ka käsitöö. Tsunftikord muutsu senisest rangemaks ja keerulisemaks. Kaotati Oleviste gild,
2. Too näiteid miljöö ja looduse kirjeldamise kohta. Mida võib järeldada? ( realistlik, romantiline, maismaa või saar jms). Nagu raamatu pealkirigi ütleb, siis teose tegevus toimus saarel. Talvisel ajal, kui meri oli jääs ning loodus puhkas, siis käidi teistel saartel jääteid kasutades, sest mida kõike imelist loodus meile pakkuda võib. Tegevus toimus samal ajal, kui olid veel talupojad, seetõttu toimus enamik tegevusest taludes. Raamat väga ei kirjeldagi loodust, põhirõhk on pandud tegelaste kirjeldamisele, nende käitumisele ja suhtumisse teistesse. Minu arvates oli see raamat realistlik, mitte romantiline. Kui oled lugenud ,,Nipernaadit" ja ,,Muhu monolooge" siis on selgelt aru saada autorite erinevatest ,,käekirjadest". 3. Iseloomusta Juhan Smuuli huumorit (karakteri-, situatsiooni- või sõnakoomika). Too näiteid!
Bakteritoksiinid:- Mürkained,kutsuvad esile koekahjustusi Tuumapiirkond:- Bakteriraku tsütoplasma piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom Plasmiidid:- Kromosoomivälised DNA molekulid Gaasivakuool:- Valgulise membraaniga põiekesed, mis esinevad mõnede bakterite tsütoplasmas (aitavad vees elavatel organismil pinnale tõusta või laskuda) Spoor-: Kapslid, milles bakter võib säilitada eluvõime aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust ning desinfektsioonivahendeid Generatsiooniaeg-: Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks Aeroobsed bakterid:- Bakterid, kes valmistavad orgaanilist ainet ehk bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid ise, kasutades selleks klorofülli Anaeroobsed bakterid:- Bakterid, kes toituvad valmis orgaanilisest ainest
Üksjalad - Peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Teonorm oli väiksem. Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku Maavabad talupojad Üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes. Makse ei maksnud Vabatalupojad olid vabad teotööst ja tasusid koormisi rahas Vabadikud - maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad Sulased ja teenijad - teenisid palgalistena või päevilistena taludes. Träälid ehk orjad - sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud.
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk Romaanis toimub tegevus ajal, mil üks osa elas veel metsas ning teine, paremal elujärjel elanikkond, asulates või külades. Teosest ei tule välja konkreetselt mitte ühtegi aastaarvu, kuid arvan, et tegevus toimub 16. sajandi alguses või 15. sajandi lõpuaastail. Seda võib järeldada inimeste kodudest, sest elati palkidest ehitatud taludes või pisikestes onne meenutavates majades, mis sulandusid metsaga ühte. Teose põhiteemaks on minu arvates vanade traditsioonide järgimine ning mis kaasneb sellega, kui ei soovita ajaga kaasas käia. Uute tavade kujunemisel tekib aga väga palju suuremaid ja väiksemaid konflikte, sest uute kommete järgijaid peetakse reeturiteks ja neid, kes elavad veel metsas ega soovi uusi traditsioone omaks võtta, peetakse segasteks. Üheks kõige segasemaks tegelaseks on Leemet
juurvilja. Teisel aastal kasvavad mulda istutatud juurikast kõrged ja tugevasti hargnenud varred, millel arenevad õied ja valmivad seemned. Porgand võib õitseda ka esimesel aastal - seda nimetatakse enneõitsemiseks. Kasvunõuded Porgandi seemned idanevad aeglaselt ja tärkavad enamasti 10-18 päeva pärast külvi. Esimene pärisleht ilmub 10...15 päeva pärast tärkamist. Seeme hakkab idanema juba temperatuuril 4...5 oC. Tõusmed on öökülmadele vastupidavad, taludes -3...-4 oC külma. Pärislehed taluvad veelgi külmemat temperatuuri. Juurvilja mullast väljaulatuvat osa aga kahjustab juba -2 oC. Sellised porgandid võivad säilitamisel kergesti mädanema minna. Porgandi kasvuks vajalik paras temperatuur on 18...22 oC. Millest koosneb porgandi juurvili? Porgandi juurvili koosneb südamikust ja paksenenud osast, mis on kaetud koorega. Südamiku ja paksenenud osa vahel on kambiumi ring, milles toimub kasv
Näiteks lehmasõnnikust eraldatava biogaasi põletamisele generaatoris elektrienergiaks saab sellise hulga elektrienergiat, millest peaks piisama lauda voolutarbeks. 120 lehma koogid suudavad toota umbes 40 kilovatti elektrit tunnis. Jäätmete töötlemine oleks majanduslikult tasuv ja leevendaks keskkonna saastumise probleeme, kuna tekkiv biogaas on Eesti oludes üks efektiivsemaid taastuvkütuseid. Biogaasi tootmine põllumajandusühistutes või suuremates taludes lahendaks seal vajaduse elektri- ja soojusenergia järele ning tooks maale juurde uusi töökohti. Biogaasi tootmine lahendaks mitmeid keskkonnaprobleeme, mis on Eestis viimasel ajal päevateemaks muutunud. Üheks neist on põhjavee saastumine. Mõned põllumajandusühistute veepumplad asuvad liialt lähedal loomakasvatusfarmide sõnnikuhoidlatele, millest osa paikneb otse lageda taeva all ja kujutavad endast suurt ohtu põhjaveele. Biogaasi tootmisjaam võimaldaks kasutada tekkivaid
lükkamiseks, ehitusplatside esmaseks tasandamiseks, kanalite ja süvendite kaevamiseks, puistematerjalide teisaldamiseks ja vallitamiseks, võsa ja metsa laastamiseks, kivide koristamiseks jne. Buldooseri tagaosas asub küünisekujuline seade (kobesti), mida kasutatakse kõva pinnase lahti ajamiseks. Buldoosereid võib leida paljudel erinevatel aladel nagu näiteks kaevandused, karjäärid, sõjaväebaasid, rasketööstus tehastes ning taludes. Joonis 1. Buldooserid Suurimad buldooserite tootjad on Shantui, Caterpillar, Case, Komatsu, Liebherr ja Euclid. 2010. a. statistika põhjal oli Shantui kõige suurem buldooserite tootja, teisel kohal oli Caterpillar. 1.1 Buldooserite liigitus 1. Baasmasina käiguosa tüübilt: roomik, ratas. 2. Tööseadme kinnituselt baasmasina külge: välimise kinnitusega, sisemise kinnitusega. 3 3
• Juhan Liivi luuleauhind (1988); • Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1992). Viivi Luik on kirjanik, kellele ei meeldi oma eraelust intervjuudes rääkida, sest ta leiab, et isiklikke teemasid ei pea kõva häälega kuulutama. Oma lapsepõlvemaa Tänassilma kohta ütleb kirjanik ja luuletaja, et nüüdseks on see paik kadunud maailm. Luik on öelnud kodukoha kohta järgmised sõnad: „Praegune pilt näeb välja nagu näidiseksponaat okupatsioonide muuseumist. Ainult troostitud lepavõsad, taludes elavad enamasti kolhoosiajal tekkinud võõrad inimesed, nendest paljud joodikud .“ Tuntud romaan „Seitsmes rahukevad“ tuginebki tema lapsepõlvele sõjajärgsel Viljandimaal. Oma peres oli ta ainuke laps ja sealjuures ka väga hoitud. Lapsena ei huvitanud teda temaealiste tavalised huvid. Viivi Luik avastas juba noorena, et teda köidavad kõige rohkem vaid raamatud. LOOMING: Luulekogud: 1) „Pilvede püha“ 1965 2) „Taevaste tuul“ 1966 3) „Lauludemüüja“ 1968
MIDA AUTOR KARTIS Autoril polnud ei rahapuudust ega hirmu kaduda. Ainuke asi, mida Mariliis kartis oli ära uppumine. Ta ei kartnud ujuda, kuid kunagi ammu temaga olevat juhtunud õnnetus Austraalias, mil laev peaaegu ära uppus. MIS HUVITAVAT OLI Autor sai ise proovida Fidzi traditsioonilist toitu vamistada. Ta aitas kaasa kookoseõli valmistamisel ja lehma tapmisel. Autori jaoks oli huvitav jälgida seda, kuidas muutuvad traditsioonid erinevatel Fidzi saartel ja taludes üldiselt. Huvitavaks kogemuseks oli kooli spordipäevas osalemine ja laste inglise keele tundides viibimine. KUI KAUA TA OLI FIDZIL? Mariliis veetis Fidzil 3,5 aastat, kuid raamatus on kirjeldatud anult 3 esimest kuud. Peale Fidzit ta läks tagasi Austraaliasse ning peale selle Eestisse. Tal on plaanis ette võtta uued reisid. UUED TEADMISED Väga troopiline keskkond- palju surfajaid Asub päevade vaheldumise kohas Fidzid olid inimsööjad Süüakse põrandal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
