....................................... 10 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 11 VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................12 LISAD............................................................................................................................. 13 Lisa 1. Hoiused seisuga 30.06.2009 eesti krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides........................................................................................... 14 SISSEJUHATUS Pankade osatähtsus ühiskonnas on aja jooksul pidevalt kasvanud. Nende teenuseid kasutatakse üha rohkem, sealhulgas on olulisel kohal ka raha hoiustamine. Hoiustamine on alati seotud mõningase riskiga ja seetõttu on vaja midagi, mis annaks hoiustajatele kindlustunde ja julgustaks neid säästma. Enamikus maailma pankades on hoiused
Omab salajasuse tõttu ärilist väärtust Teavet valdav isik on tarvitusele võtnud kohased meetmed teabe salajas hoidmiseks Ärisaladuse üheks osaks on oskusteave ehk knowhow. Ärisaladuse õigustamatu kasutamine on kuritegu. Kehtiva konkurentsiseaduse kohaselt ei tohi Konkurentsiamet avaldada ettevõtte kohta informatsiooni, mida ettevõte peab oma ärisaladuseks. Pangasaladusteks on andmed pankade ja krediidiasutuste klientide, hoiuste, tehingute ja turvasüsteemide kohta. Andmed kliendi varandusliku seisundi, isikuandmete, tehingute, toimingute, majandustegevuse, äri või ametisaladuste ning omaniku või ärisuhete kohta. Pangasaladusena ei käsitata: andmeid, mis on avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad koondandmeid, mille põhjal ei saa kindlaks teha üksikkliendi andmeid krediidiasutuste asutajate ja aktsionäride või
EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad
tekkinud pangandusalane kohtuvaidlus, kui üheks protsessipooleks on krediidiasutus või kui vaidlus on tekkinud vähemalt kahe krediidiasutuse vahel. Kitsam mõiste Kitsam mõiste lähtub põhimõttest, et krediidiasutuse tegevust reguleerivad avalikõiguslikud normid on pangandusõigusest eraldiseisva haldusõiguse osa ning selle kohaselt on pangandusõigus õigusharu, mis reguleerib oma normidega faktilisi tsiviilõiguslikke suhteid krediidiasutuse ja selle kliendi ning krediidiasutuste vahel. Laiem mõiste Laiem mõiste hõlmab ka avalikõigusliku normistikku kui pangandusõiguse osa ning sellest tulenevalt on pangandusõigus õigusharu, mis reguleerib faktilisi suhteid krediidiasutuse ja selle kliendi, erinevate krediidiasutuste ning krediidiasutuse ja täidesaatva riigivõimu teostavate riigiasutuste ( nt riiklik järelvalve) vahel. Tsiviilõiguse üldosa Tsiviilõigus Tsiviilõiguse mõiste tuleneb Rooma õigusest ius civile
Eestisse paigutatud välismaiste otseinvesteeringute tulususe kasvu. · Kaupade ja teenuste ekspordi-impordi ülejääk suurenes aastaga 40% ning oli 1,1 mld eurot ehk 7,6% SKPst. Kaupade eksport suurenes enam kui kolmandiku võrra. · Tulu netoväljavool, mis hõlmas valdavalt reinvesteeritud tulu, kasvas kaks korda. · Eesti kulla- ja välisvaluutareservid vähenesid 831 mln euro võrra, mille peamine põhjus oli krediidiasutuste kohustusliku reservi nõude alandamine seoses ettevalmistusega eurosüsteemiga ühinemiseks. · Eesti majanduse koguvälisvõlg alanes aastaga 5% ning moodustas aasta lõpus 16,6 mld eurot, olles 14% suurem kui SKP. Võlakoormuse vähenemise peamine allikas ülejäägiga jooksevkonto kõrval oli krediidiasutuste kohustusliku reservimäära vähenedes vabanenud varade paigutamine välismaale ja võetud laenude tagasimaksmine. 4
Eestis hakkasid esimesed rahaga seotud institutsioonid arenema 1800 aasta alguses, 1802. aastal loodi pikaajalise laenu andmiseks Eestimaa mõisnike laenuandmise.... . 1869. a asutati Viljandis laenu- ja tagavarakassa. 20. saj algul hakkasin arenema just ühistegevusel baseeruvad rahaasutused. Laenu- ja hoiuühisusi oli juba siis üle 90. Pärast vabadussõda hakati looma ka ühispanku. 1932. a saime endale esimese oma eesti pangandust reguleeriva seaduse Krediidiasutuste seadus. Selle alusel lubati asutada ja tegutseda ainult aktsiapankadel. Pankade liigituse juures võime käsitleda üldliigitusi: Aluseks on toimimise viis või põhjus, mida nad teevad. · Kommertspangad · Investeerimispangad · Emissioonipangad · Eripangad põllumajanduspangad · Erapangad · Aktsiapangad · Rahvuspangad · Rahvusvahelised pangad maailmapank. EBRD
ametnikud tegutseks vastavalt õigusaktidele. Ärikeskkonnas on läbi aegade olnud probleemiks – kas tegutsetakse õigusaktidega sätestatud piirides ning esineb olukordi, kus kehtestatakse sisemisi regulatsioone, mis ei ole täielikult kooskõlas seadusandlusega. Sisemisi kordasid kehtestatakse mõnikord ka selleks, et väliskeskkonnale näidata, et ettevõte toimib vastavalt normistikele. Esimesed seadusandlikud aktid, mis Eestis sätestavad siseauditi ja sisekontrolli funktsioone on nt krediidiasutuste seadus, investeerimisfondide seadus, kindlustustegevuse s , kogumispensionide s. Krediidiasutuste seaduses on käsitletud siseauditi tegevuse võimalusi ning selle efektiivsemaks muutmist, sisekontrollisüsteemi hindamisel käsitletakse ka monitooringut ja tulemustest raporteerimist. Kuigi dokument on suunatud krediidiasutuste tegevuse korraldamiseks, saavad seda edukalt kasutada ka teised erasektori ettevõtted. Seadus
Portfelliinvesteeringute kohustused vähenesid 20 mln euro võrra põhiliselt muude sektorite emiteeritud võlaväärtpaberite arvel. Tuletisinstrumentide netoväljavool oli 31 mln eurot. Kapitali väljavool muude investeeringutena oli 456 mln euro võrra suurem kui sissevool. Muude investeeringute nõuded vähenesid 126 mln ja kohustused 582 mln euro võrra. Nõuded kahanesid peamiselt keskpanga sularaha ja hoiuste arvel. Samalajal suurenesid muude sektorite kaubakrediidinõuded ning krediidiasutuste sularaha- ja hoiusenõuded. Kohustused vähenesid valdavalt krediidiasutuste sularaha ja hoiuste kohustuste kahanemise ehk saadud laenude tagasimaksmine tagajärjel, kaubakrediidikohustused aga suurenesid. Eesti koguvälisvõlg ehk kõikide majandussektorite välisvõlg kokku vähenes kvartaliga 1,4% ja oli kvartali lõpus 16,3 mld eurot ehk 9% suurem kui nelja viimase kvartali SKP. Kulla- ja välisvaluutareservid kasvasid kvartali jooksul 25 mln euro võrra.
Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel Välisriigi krediidiasutuste filiaalid: tegutsevad krediidiasutused: 1. Swedbank AS 1. Nordea BankFinlandEesti filiaal 2. AS SEB Pank 2. DanskeBankA/S Eesti filiaal 3. BIGBANK AS 3. AS CitadelebankaEesti filiaal 4. AS LHV Pank 4. FolkiaAS Eesti filiaal 5. AS DNB Pank 5. PohjolaBankplcEesti filiaal 6
* Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. • Millisest seadusest leiad testamendi mõiste? * Pärimisseadus. • Olete midagi kuulnud „emapalgast“ – milline õigusakt reguleerib ja mis on selle toetuse korrektne nimetus? * Vanemahüvitise seadus. • Loetle Eestis kehtivaid maksuseadusi (vähemalt 3)! Kas krediidiasutuste seadus reguleerib tellerite töötingimusi pangas? Kas Eesti Pank on kr.asutus (viita õigusaktile, sättele). * Riigilõivuseadus, tulumaksuseadus, käibemaksuseadus. Seadus reguleerib krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ning järelevalve teostamist krediidiasutuse üle. Eesti Panga seadus.
laenuühistud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Investeerimisnõustajad Kindlustusseltsid Väärtpaberituru kutselised osalised
TÖÖSTUS Mäetööstus tegeleb maavarade kaevandamise ja esmase töötlemise ehk rikastamisega (eesmärk kvaliteedi tõstmine). Metallurgia on tootmisharu, mis tegeleb metallide ja metalli sulamite tootmise ning toodete valmistamisega. Maak on maavara, mis sisaldab metalli. Sekundaarset toorainet e. vana metalli kasutatakse, kuna maakide varud hakkavad otsa saama ja ümbertöötlemine on odavam. Kullavaru - Keskpanga riigikassa või krediidiasutuste käsutusel olev kuld, kas kangide või müntidena. Neid kasutatakse valuuta stabiilsuse tagamiseks. Kõrgtehnoloogia on kaasaegne tehnoloogia haru, mis eeldab kõrget haridust taset ja arenenud tehnoloogiat. Hõlmab mikroelektroonikat, arvutite tootmist, robotitehnikat, geeni tehnoloogiat ja ravimitööstust. Metallid on inimesele väärtuslikuks tooraineks, sest nad on: · hästi töödeldavad · head elektrijuhid
· vabatahtlik kogumispension (vabalt valitud summa, kuni 15% brutopalgast maksuvabalt, tuludeklaratsiooniga saab selle tagasi) Keskpanga ülesanded (aru antakse riigikogule, ei allu valitsusele) · Korraldada raharinglust ja tagada riigi vääringu stabiilsus. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. · Teostada riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunata kerediidipoliitikat. · Teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle · Koostada Eesti maksebilanss Valuutakomitee ülesanded jälgida, et lõik käibele lastud Eesti kroonid on tagatud kulla või väisvaluuta reservidega (eesti krooni kurss on seotud euroga, enne seda saksa margaga)Väldib keskpanga suva raha emiteerimisel, keskpank ei saa omatahtmist mööda raha juurde trükkida ja seda käibele lasta. Inflatsiooni liigid · Nõudlusinflatsioon kui kaupade üldine nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine seda rahuldada suudab,
võlast kätte vaid teatud osa. Pankroti eesmärgiks on vältida situatsiooni, et ühed võlausaldajad saaksid oma võla kätte täies ulatuses ja teised võlausaldajad jääksid täiesti ilma. Pankrotimenetlus on suunatud sellele, et võlausaldajate nõuded rahuldada proportsionaalselt. PankrS kehtib võrdsel määral nii füüsiliste kui juriidiliste isikute suhtes. On vaid kaks erandit: 1 maksejõuetuks ei saa tunnistada riigivalitsemis- või kohaliku omavalitsuse organit ja; 2 krediidiasutuste ja kindlustusseltsi maksejõuetuse puhul rakendatakse PankrSi üksnes koos teiste seaduste erisätetega. Pankrotimenetlus algab pankrotiavalduse kohtule esitamisest ning toimub kohtu- ja kohtuvälise menetlusena. Kohtuväline menetlus - pankrotihalduri tegevus, võlausaldajate üldkoosolekute kokkukutsumine ja töö korraldus, avalduste esitamine haldurile ja muude küsimuste lahendamine, millest ei võta osa kohus, toimub PankrSi alusel. Kohtumenetlus, st. nende küsimuste
Finantsvahendus võimaldab koondada väiksemad summasid ning investeerida need suurematesse projektidesse (nt üks tahab hoiustada 5 000EUR, teine tahab laenu 50 000EUR) ja ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused Finantsturud jagatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Erinevus on tehingute pikkuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud). Finantsvahendajate liigitus: Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest. 1. Pangad 1.1. Emissioonipank on reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpangaks. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvuslikku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis 1, et emission oleks kontrolli all. 1.2. Investeerimispangad tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Pühiülesandeks on vahendamine
Maailmas on palju riike. Teatavasti peavad olema riigil oma seadused ja õigused seal elavatele inimestele, et riik toimiks. Inimesed peavad seadusi järgima, muidu neid võidakse seaduse mittetäitmise eest karistada ja vahel suurema seaduserikkumise korral isegi vangi panna. Kuid inimestel on ka õigused. Õigus on sotsiaalne norm (normi all mõeldakse juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tegema. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: · Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes sa...
palga, antud ja saadud välisabi. 2. Kapitali- ja finantskonto- näitab kui palju riiki raha sisse toodi ja välja viidi. Nende liikumiste taga on erinevate aktsiate ja võlakirjade ost ehk siis rahapaigutused välismaale (sealhulgas keskpanga valuutareservide paigutamine) või välismaalt. 3. Reservvara- riigi kulla- ja välisvaluutareservid. Eestis vähenesid need 2010. a 831 miljoni euro võrra, mille põhjus oli krediidiasutuste kohustusliku reservi nõude alandamine kahele protsendile seoses eurosüsteemide ühinemise ettevalmistamisega. Rahapaigutused võivad olla otse- või portfelliinvesteeringud. Esimesel juhul suunab ja juhib investor oma raha kasutamist aktiivselt, teisel juhul lihtsalt jälgib olukorda ja viib raha minema, kui talle midagi ei meeldi. Eesti maksebilanss Eesti Vabariigis koostab maksebilansi Eesti Panga maksebilansi osakond. Osakonna ülesanne on
Kuna muulaste pankadest oli eestlastel raske laenu saada, jäi ainsaks võimaluseks oma krediidiasutuse loomine. Eestis tegutses ka mitme tähtsa Venemaa panga osakondasid. 1873 Pärnus, 1896 Tallinnas, 1914 Kuressaares avati Riia Kommertspanga osakondasid. 1875 avati Venemaa Riigipank, mille asemel asutati 1919 Eesti Pank. Eesti esimene rahvuslik krediidiühistu (KRÜ) oli Tartu Eesti Laenuühistu, mille edukas tegevus aitas kujundada terve Eesti rahvusliku krediidiasutuste võrgu. KRÜ kõrgperiood oli aastatel 1907-1914. 1919. a moodustatud Eesti Pank oli 1921. a-ks omandanud mõjuvaima koha, talle järgnesid aktsiapangad. KRÜ-de arv hakkas vähenema. Praegune Eesti Pank on 1919. a loodud panga õigusjärglane. Pärast II maailmasõda tekkis Eestis riigi monopolil põhinev pangasüsteem. Peale keskpanga olid tootmisharude (tööstus, ehitus, põllumajandus jne) pangad, mis teenindasid juriidilisi isikuid. Füüsiliste isikute vaba raha koondamiseks asutati
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pa...
1) kogub krediidiasutustelt, investeerimisasutustelt ja kohustuslike pensionifondide valitsejatelt ühekordseid ja kvartaliosamakseid; 2) hüvitab nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused; 3) hüvitab investoritele investeeringud; 4) hüvitab osakuomanikele tekitatud kahju; 40. Millised varakogumid moodustab Tagatisfond laekuvate osamaksete arvel? Fondile laekuvate osamaksete arvel moodustab Fond järgmised varakogumid: 1) hoiuste tagamise osafond-moodustatakse krediidiasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse ja hüvitatakse selleks õigustatud isikute hoiused krediidiasutuses 2) investorikaitse osafond -moodustatakse investeerimisasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse investorite huvide kaitse 3) pensionikaitse osafond-moodustatakse pensionifondivalitsejate osamaksetest ning selle arvel tagatakse osakuomanike huvide kaitse 3 4
Eesti Panga ülesanded 1. korraldada raharinglust ja tagada riigi vääringu stabiilsus. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus; 2. teostada riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunata krediidipoliitikat; 3. teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle; 4. koostada Eesti maksebilanss. Oma ülesannete täitmisest annab Eesti Pank aru ainult Riigikogule. Ta tegutseb sõltumatult teistest riigiasutustest ning ei allu Vabariigi Valitsusele. Valuutakomitee Alates Eesti krooni kehtestamisest 1992.aastal kehtib süsteem ja Eesti kroon Eestis Valuutakomitee põhimõttele rajatud
mitte osalevate) keskpankade juhtidest. Euroopa Keskpankade Süsteemi (ESCB) koosneb ECBst ja Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankadest. Maastrichti leping on Euroopa Keskpankade Süsteemile seadnud järgmised nõuded: 1. Välja töötade ja ellu viia EMU riikide rahapoliitikat; 2. Juhtida arveldusi mitte EMU riikidega; 3. Hallata EMU riikide välisvaluutareserve; 4. Tagada EMU-siseste arvelduste toimimine; 5. Kontrollida krediidiasutuste tegevust; 6. Tagada EMU riikide finantssüsteemide stabiilsus; Neid ülesandeid viib praktikas ellu Euroopa Keskpank, kes võtab vastu rahapoliitika teostamiseks vajalikke õigusakte. Viimaste rakendamine on EMU riikide jaoks kohustuslik. Kasutatud materjal: 1. Euroopa Keskpanga koduleht 2. Eesti Panga koduleht 3. Tiit Made ,,Rahvusvahelised suhted"
Tallinna Börs AS http://www.ee.omxgroup.com/ Eestis litsenseeritud krediidiasutused Eesti Krediidipank AS (http://www.krediidipank.ee) Hansapank AS (http://www.hansa.ee) SBM Pank AS (http://www.sbmbank.ee/) SEB Eesti Ühispank AS (http://www.seb.ee) Sampo Pank AS (http://www.sampo.ee) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (http://www.raha.ee) Tallinna Äripanga AS (http://www.tbb.ee) Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid DnB NORD Banka AS Eesti filiaal Parekssbanka AS Eesti filiaal Bayerische Hypo und Vereinsbank AG Tallinna Filiaal Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal Scania Finans AB Eesti filiaal Siemens Financial Services AB Eesti filiaal Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste esindused HSH Nordbank AG Tallinna esindus (http://www.hshnordbank.ee)
aasta I poolaastal stabiilne ning jaotus nagu enamus turuosad, 4 suurema Eestis tegutseva krediidiasutuse vahel. Arvestades finantsettevõtete arvu, on märkimisväärne, et lausa 90% laenuturust on ära jaotunud vaid 4 asutuse vahel. Suurim osa kuulus Swedbank-ile (39%), suuruselt teine laenuturu osa kuulus SEB pangale (24%) ning neile järgnesid omakorda Nordea Bank AB Eesti filiaal (19%) ja Danske Bank Eesti filiaal (8%). Ülejäänud 10% laenuturu osast jaotus teiste tegutsevate krediidiasutuste vahel. (Ibid) 6 Joonis 1. Laenuturu jaotus seisuga 30.06.2014 (Ibid) Märkimisväärne on aga see, et kui üldiste laenude osakaal on silmmäragatavalt suurim Swedbank-is, siis erivaldkondade laenude turujaotuse pilt on tegelikult palju kirjum. Nimelt kui era- ja äriisikud eelistavad laenata pigem Swedbank-ist, siis valitsus ja
likviidsust muutes ehk lühiajaliselt raha kokku ostes või turule paisates üsna efektiivselt juhtida lühiajaliste intresside kujunemist Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) – pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks ja ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks on keskpankade hulgas levinud meetod Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) - kujutavad endast krediidiasutuste kohustust hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest. Kohustusliku reservi nõude peamine ülesanne on olla keskpanga jaoks hoob, mille abil on võimalik kontrollida baasraha pakkumist. Rahaagregaadid – rahamassi näitaja. Valik sõltub suuresti rahapoliitika eesmärgist. Neli peamist rahaagregaati: • rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha – sularaharingluses oleva sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa;
16. Hüpoteekpank (mortgage bank)( Hypothekenbank )( )- hüpoteeklaenudega tegelev pank. Pank, mis annab pikaajalisi krediite kinnisvara (hüpoteegi) tagatisel. 17. Ühistupank (cooperative bank)( )( Co-operative Bank )- Ühistupangad (Laenu- ja hoiuühistud) - Võtavad vastu deposiite vaid oma ühistu liikmetelt ja annavad ka neile laenu. Hoiu-laenuühistud on omaalgatulikud ühistulised rahaasutused. Eesti krediidiasutuste seaduse järgi võib krediidiasutus tegutseda hoiu-laenuühistuna ning on sealjuures kohustatud kasutama oma nimes sõna "ühistupank". Ükski teine ühing ei tohi oma nimes sõna "ühistupank" kasutada. Raha ja pangandus (I KT) TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu
4 4.1 Eesti panga ülesanded Eesti pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Panga ülesanded on: · Korraldada raharinglust nii siseriigis kui välisriikidega ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest; · Hoida riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldada nende kasutamit; · Teostada järelevalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle; · Teha koostööd rahvusvaheliste raha-, pangandus- ja krediidiorganisatsioonidega ning pidada sidet teiste riikide keskpankadega; · Sooritada pangatehinguid Eesti ja välisriikide raha, väärtpaberite ja muude valuutaväärtustega; · Koostada Eesti maksebilanssi. Oma ülesannete täitmisest annab Eesti Pank aru ainult Riigikogule. 5. Isikud Eesti rahatähtedel, kes nad olid ning mida on kujutatud raha tagaküljel
◦ Intress • Spekulatsioonimotiiv- raha kui maksevahend tulu teenimiseks ◦ Intress (raha hoidmise alternatiivkulu) • Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi järele sõltub: ◦ Varimajanduse ulatusest ◦ majanduse dollariseerumisest (valuuta asendamine) Rahapakkumine Näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses Rahaagregaadid: • M0= rahabaas (sularaha ringluses + keskpanga kohustused krediidiasutuste ees)- sõltub riigi rahareziimist ja keskpanga tegevusest (+ riigi välismajandustegevus) • M1= M0 + nõudmiseni hoiused- sõltub kommertspankade tegevusest ning eraisikute ja ettevõtete käitumisest/eelistustest raha hoidmisel • M2= M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused- sõltub (lisaks eelnevatele) intressidest ja riski(taluvuse)st Keskpank • Rahapoliitika instrumendid: ◦ Kodumaise raha emiteerimine
järelmaksu vormis. Reeglina arvatakse, et kiirlaen on ilma tagatiseta laenukohustus, kuid tegelikkuses eksisteerib ka väikesesummalisi (alla 1000 EUR) ja lühiajalisi (kuni 1 a) laene, mida tagatakse eraisiku käenduste või hüpoteekidega ning mille väljastamine jääb sageli samuti 24h piiresse laenutaotluse esitamisest arvates. Seega võib ka teatud osa finantsjärelevalvele alluvate krediidiasutuste poolt väljastatavatest tarbimislaenudest lugeda kiirlaenudeks ning kommertspankadest on iseäranis BigBank tuntud selles segmendis tegutsejana1. Kuigi kommertspankade kohta on agregeeritud info olemas (eraisikutele väljastatud tarbimislaenude jääk ning krediidikulukuse määr), ei ole Finantsinspektsioonil lubatud väljastada andmeid üksikute pankade kaupa, seega pole täpselt teada, millised on erinevused kommertspankade vahel
vahetada ükskõik milise kauba vastu. 3. Raha kui väärtusmõõt ehk arvestusühik – võimaldab lihtsustada raamatupidamist ning teeb võrreldavaks erinevate majandusüksuste tegevuse tulemused.Raha väärtus on seda kõrgem,mida madalam on hüvise hind 14. Rahaagregaadid. Rahaagregaadid: M0 ehk baasraha MB/B ehk rahaagregaat M0 MB (M0)koosneb sularahast ringluses ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa. (kohustusted krediidiasutuste ees) Rahaagregaat M1 – sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused rahaloomeasutustes Rahaagregaat M2 – M1 + residentide alla 2a tähtajaga hoiused, kuni koolme kuulise ettetähtamistähtaiaga hoiused rahaloomeasutustega, säästuhoiused Rahaagregaat M3 – M2 + residentsete rahaturufondide osakud, repo-tehingud ning alla 2a tähtajaga emiteeritud võlakirjad, investeerimisfondide summad. 15. Inflatsioon ja selle mõõtmine.
Kordamine üleminekueksamiks(majandus) Majanduse kolm põhiküsimust. · Mida? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad vajavad. · Kuidas? Milliseid vahendeid tootmises kasutada. Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast. · Kellele? Kes on kliendid? Näide: · Mida ehitusteenuse pakkumine. · Kuidas kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? · Kellele suuremad ehitusfirmad, eraisikud. Tootmisressursid ja tootmistegurid. Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja a...
5 000 EEK, teine inimene soovib laenu 50 000 EEK) ning ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused. Finantsturud jagunevad rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks. Erinevus on tehingute kestvuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud). Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 9. Finantsvahendajate liigitus Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest. · Pangad emissioonipank - reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpank. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvusliku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis üks, et emissioon oleks kontrolli all. investeerimispank - tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Põhi-funktsioonid on väärtpaberite emissioonide korraldamine (IPO-d), korraldavad suuri aktsiate ostu-
Sampo Pension 100 Pluss ja Sampo Pension Intress Pluss. Sampo Pension 100 Pluss puhul paigutatakse kuni 100% ulatuses aktsiatesse või muudesse samaväärsetesse investeermisriski kandvatesse finantsinstrumentidesse hajutatult üle kogu maailma. Sampo Pension Intress Plussi puhul paigutatakse aga fondi investeerimisstrateegia kohaselt fondi varad valdavalt kõrge krediidikvaliteediga riiklike ja mitteriiklike emitentide võlaväärtpaberitesse ja krediidiasutuste hoiustesse. Hetkel tegutsevate pensionifondide miinimummaksete määrad on määratud ainult Swedbank'il 30 eurot ja LHV's 6,4 eurot. Teistel täiendava kogumispensioni fondidel on miinimumsumma määramata. 7 Vabatahtlike pensionifondide statistika Esimene vabatahtlik pensionifond Swedbank (end Hansa) Pensionifond V1 loodi juba 1998. aastal
- finants-, pangajärelvalve, makse- ja arenduskomitee. Eesti Panga 1. korraldada raharinglust ja tagada riigi vääringu stabiilsus. ülesanded Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus; 2. teostada riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunata krediidipoliitikat; 3. teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle; 4. koostada Eesti maksebilanss. Oma ülesannete täitmisest annab Eesti Pank aru ainult Riigikogule. Ta tegutseb sõltumatult teistest riigiasutustest ning ei allu Vabariigi Valitsusele. Ostujõud Ostujõud on mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk.
(Euroopa Liit Inflatsiooni...2013) Eesti Pank on ainus põhiseaduslik institutsioon, mis teostab riigi rahapoliitikat ning suunab pangasektori järelevalvet. Tal on ainuõigus emiteerida Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Keskpank korraldab riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarude kasutamist ning koostab riigi maksebilanssi. Ta teostab järelevalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle, teeb koostööd rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega ja teiste riikide keskpankadega. Neid ülesandeid summeerides on Eesti Pank sõnastanud ka oma missiooni - rakendada kõiki meetmeid, tugevdamaks nii siseriiklikku kui rahvusvahelist usaldust Eesti raha ja rahasüsteemi stabiilsuse ja terviklikkuse vastu. (Eesti Pank 2013) 3. EESTI PANGA KUJUNEMISE AJALUGU Eesti Vabariigil on olnud valus õppetund keskpanga väärast mõjust majandusele vabariigi algusaastael 1919-1928
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse Insituut Logistika ja kinnisvra õppetool ::::::::::::::::::::::::::::: Kodutöö investeeringute analüüsis Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Projekti kirjeldus.....................................................................................................5 2. Turu analüüs............................................................................................................7 3. Projekti maksumus..................................................................................................8 4. Projekti finantseerimine..........................................................................................9 5. Projekti tulud..................
saaks üle kanda, ning ta ei oleks Krediidiinfo andmetel maksuvõlglane Kiirlaen on laen, mida iseloomustavad lühikesed tähtajad ja väikesed laenusummad. Lühikesi tähtaegu võimaldavad eelkõige elektroonilised kanalid ja mobiiltelefonid Taotlemise lihtsus ja summade väiksus tähendab, et laenu võtmisel on psühholoogiline barjäär madalam ja mõned inimesed ei kaalu laenuotsust piisavalt. Ka krediidiasutuste nõudmised laenuvõtja finantsseisundile on väiksemad kui suurte laenude korral Tihti on kiirlaenude viivised oluliselt kõrgemad kui intressid, samuti lisavad kiirlaenufirmad laenaja vastu esitatavatele nõuetele suured lisatasud, mistõttu nõutav summa kasvab pärast tähtaja ületamist palju järsemalt kui klient oleks oodanud 10. Millised on ohumärgid, mis viitavad makseraskusi ennetava tegevuse vajadusele 11
moodustamiseks. [4] Oma rahale ülemineku kontseptsiooni koostamist alustasid keskpanga töörühm eesotsas R. Otsasoniga ja valitsuse komisjon nõunik B. Kraghi juhtimisel. 1989. a. detsembris esitas R. Otsason valitsusele oma rahale ülemineku programmi ja defineeris Eesti oma raha: 1 kroon = 100 senti. [4] 15. detsembril 1989 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Panga taasasutamisest ning 28. detsembril 1989 Eesti NSV pangaseaduse, mis lisaks krediidiasutuste tegevuse põhialustele määratles ka Eesti Panga rolli. Eesti Panga presidendiksnimetati Rein Otsason. Kuulutati välja rahatähtede kujundamise avalik konkurss. [4] 4.8 1990-1992 Eesti Panga taasavamine. Ettevalmistused oma rahale üleminekuks ja rahareform 1. jaanuaril 1990 alustas Eesti Pank pärast 50-aastast vaheaega taas tegevust, ehkki veel mitte iseseisva riigi keskpangana. Tõsiasi, et omariikluse puudumisele vaatamata
· klientide tellimused ja soovid (finantsteenused) · omanike taotlused ja ootused (kasumid) Keskpanga (Eesti Pank) ülesanded: · Raharingluse korraldamine siseriigis ja välisriikidega · Vastutamine riigi valuuta stabiilsuse eest · Riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarude hoidmine ning nende kasutamise korraldamine · Riikliku raha- ja panganduspoliitika teostamine · Järelevalve teostamine kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle · Pangatehingute sooritamine · Eesti maksebilansi koostamine Lisaks on panga ülesanne pakkuda klientidele erinevaid pangateenuseid: Pangateenused Valuutavahetus · Hoiustamisteenused Krediitkaart - nõudehoius ehk arvelduskonto Kindlustus - tähtajaline ehk deposiithoius Akreditiivid - säästuhoius Investeeringud
o Eesti Krediidipank AS http://www.krediidipank.ee o Hansapank AS http://www.hansa.ee o SBM Pank AS http://www.sbmbank.ee/ o SEB Eesti Ühispank AS http://www.seb.ee o Sampo Pank AS http://www.sampo.ee o Balti Investeeringute Grupi Pank AS http://www.raha.ee o Tallinna Äripanga AS http://www.tbb.ee · Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid o DnB NORD Banka AS Eesti filiaal o Parekssbanka AS Eesti filiaal o Bayerische Hypo und Vereinsbank AG Tallinna Filiaal o Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal o Scania Finans AB Eesti filiaal o Siemens Financial Services AB Eesti filiaal o Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal · Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste esindused
suurendab sõltumatust. · Eesti Panga president ametiaeg on ühekordne. · Eesti Panga presidenti võib oma kohalt vabastada ainut kohus. 12 Kommertspangandus (1) · Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused · AS DNB Pank AS Eesti Krediidipank AS LHV Pank AS SEB Pank BIGBANK AS Swedbank AS Tallinna Äripanga AS Versobank AS Kommertspangandus (2) · Välisriigi krediidiasutuste filiaalid · » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkia AS Eesti filiaal » Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal Kommertspangandus (3) · Kommertspanga funktsioonid: Klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine; Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi saamise allikad;
kommertsdokumendid, kusjuures pank ei ole kohustatud dokumentide sisu kontrollima. o Dokumendid makse vastu – pank väljastab ostjale kommertsdokumendid ainult makse vastu o Dokumendid aksepti vastu – pank väljastab ostjale kommertsdokumendid ainult käksveksli aksepti vastu o Ilma tasuta – ostjale võimaldatakse maksepikendust 30-90 päevaks ilma vekslita 30. Krediidiasutuste seos väärtpaberituruga ja väärtpaberiteenused. Seos (KA võib olla): Emitent Investor Vahendaja Nõustaja Turuanalüütik Fondivalitseja Kliendiportfelli valitseja Väärtpaberite hoidja Emissiooniagent või garant Börsi liige Turutegija muu Väärtpaberi teenused: Kliendi väärtpaberikonto avamine, sulgemine EVK väärtpaberikonto üleviimine teise
ja Maailmapank. Pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist asuti looma oma piirkondlikku rahanduskorraldust. 1979.a. pandi alus Euroopa Valuutasüsteemile. Ühisturu maade tippkohtumisel 1991.a. detsembris sõlmitud Maastrichti lepingud näevad ette liikmesvaluutade asendamise ühtse nn e u r o r a h a g a. Krediidiasutusi on kahte liiki : 1) äri - ehk kommertspangad 2) ühistegelikud krediidiasutused. Rangemad nõuded kehtivad ka krediidiasutuste juhtide ja töötajate kohta. Raha e m i s s i o o n i ( käibelelaskmist) teostavad tänapäeval riikide keskpangad. EESTI PANGA - juhtkond (EP nõukogu ja president) seatakse ametisse Riigikogu ja riigi presidendi poolt viieks aastaks. Eesti Pank on aruandekohustuslik vaid Riigikogu ees. Riigikogu igaks rahandusaastaks nimetab ametisse sõltumatud a u d i i t o r i d. Eesti Panga volitused raharingluse korraldamisel ja Eesti krooni vääringu stabiilsuse eest hoolitsemisel on üsna laialdased
7. Saario, S. 2009. Investeerimisraamat, Tallinna Raamatutrükikoda 8. Tomberg, A. 2007. Portfelliriskide hindamine aktsiaportfelli näitel. TÜ matemaatilise statistika instituut. (Magistritöö). 9. Väärtpaberite Teejuht, 2008. Toimetaja Zirnask, V. Eesti Päevaleht, Tallinna Raamatutrükikoda 10. Väärtpaberituru seadus 2005. -Riigi Teataja I osa, 2005, nr 59, art 464. Lisa 1. Individuaalportfellid Joonis Individuaalportfellide turujaotus krediidiasutuste lõikes seisuga 30.06.2011 (joonisel sulgudes seisuga 30.06.2010 näitajad) (Allikas: Finantsinspektsioon 2011.)
tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta. Laenu ja hoiuse püsivõimalused eesmärk juhtida lühiajalist likviidsust rahaturul. Pankadele alati kättesaadavad võimalused raha lühiajaliseks laenamiseks ja hoiustamiseks (üleöölaen, üleööhoius). Laenu andmisel vajalik tagatis (madala riskiga võlakirjad). Pankade kohustuslikud reservid keskpangas keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa (kohustusliku reservi määr) krediidiasutuste kohustustest (kohustusliku reservi baas), mis tuleb hoida reservina pangas. 21. Maastrichti kriteeriumid Hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra. Eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st. Riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st. Vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse.
Usaldusnormatiividest kinnipidamist kontrollib Eestis finantsinspektsioon (Eesti Panga alluvuses, kuigi eraldiseisva eelarvega). Krediidiasutuse (kommertspanga) juhtorganiks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Krediidiasutuse tegevjuhil peab olema majandusalane või juriidiline kõrgharidus või vähemalt viieaastane rahandusalane töökogemus juhtival ametikohal. Moratoorium on, vastavalt Krediidiasutuste seadusele makseraskustes oleva kommertspanaga tegevuse osaline peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused ja iseloom ning võtta tarvitusele abinõud olukorra parandamiseks ja klientide huvide kaitsmiseks. (1) Krediidiasutus on kohustatud lõpetama väljamaksed kõikidele klientidele, kui ta ei suuda ühe tööpäeva jooksul rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet, ja teatama sellest samal päeval Eesti Pangale.
Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad ( mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Krediidasutuste tuludest moodustavad suurima osa Intressid ja kuludest moodustavad suurima osa Halduskulud. 39. Investeerimisasutuste liigitus Fondivalitsejad - on AS, mille põhiline tegevusala on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine. Investeerimisühingud Investeerimisühing on AS, mille püsiv tegevus on osutada investeerimisteenuseid. Peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. 40. Tagatisfondi olemus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool Kinnisvara rahandus I kodutöö Ühepere elamute turu analüüs ja prognoos Tartus ja Pärnus Kristina Kusmirtsuk 082496 Tallinn 2012 5 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Tehinguhindade analüüs 2008-2010 aastal......................................................................... 4 1.1. Tehinguhindade dünaamika 3 aastat............................................................................ 4 1.2. Võrdlus piirkonniti..........................................................
Finantsvahendaja on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitut...
Usaldusnormatiividest kinnipidamist kontrollib Eestis finantsinspektsioon (Eesti Panga alluvuses, kuigi eraldiseisva eelarvega). Krediidiasutuse (kommertspanga) juhtorganiks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Krediidiasutuse tegevjuhil peab olema majandusalane või juriidiline kõrgharidus või vähemalt viieaastane rahandusalane töökogemus juhtival ametikohal. Moratoorium on, vastavalt Krediidiasutuste seadusele makseraskustes oleva kommertspanaga tegevuse osaline peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused ja iseloom ning võtta tarvitusele abinõud olukorra parandamiseks ja klientide huvide kaitsmiseks. 28 (1) Krediidiasutus on kohustatud lõpetama väljamaksed kõikidele klientidele, kui ta ei suuda ühe tööpäeva jooksul rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet, ja teatama sellest samal päeval Eesti Pangale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
