Kuidas taastati Eesti Vabariigi iseseisvus? Arutlus 20.augustil 1991 kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthääle ja mitte ühegi vastuhäälega välja Eesti riikliku iseseisvuse. Kuidas aga taastati Eesti Vabariigi iseseisvus? 1. juunil 1989 moodustati Endel Lippmaa ettepanekul Nõukogude Liidu Rahvasaadikute kongressi komisjon, et anda hinnang NSVL- Saksamaa kokkuleppele. Eestit esindas seal 48 saadikut. Eesti poliitikute suureks saavutuseks oli MRP salaprotokollide mille koopiad E.Lippmaa oli USA-st ära toonud, avalikustamine ja nende õigustühiseks kuulutamine. Kongressil võeti vastu otsused, mis andsid Balti riikidele, seega ka Eestile, võimaluse eralduda NSV Liidust.
pooldajate vahelise relvastatud vastuseisuga. Nüüdisaegne Venemaa on demokraatlik föderatiivne riik. Riigipea on Venemaa Föderatsiooni president, kelle riigi kodanikud valivad üldistel valimistel neljaks aastaks. Täidesaatev võim kuulub Venemaa Föderatsiooni valitsusele. Valitsuse juhi määrab president koostöös Riigiduumaga. Venemaa riigikeel on vene keel. Rahaühik on rubla (1 Eesti kroon =2,2 Vene rubla). Rahvuslipp ja -sümbolid Pärast Nõukogude Liidu lagunemist taastati valge-sini-punane riigilipp. Valge värv sümboliseerib rahu, isamaad, õilsust, sinine usku ja ustavust, punane mehisust, võitlust kodumaa eest vere hinnaga. Nõukogude võimu aastail kasutati mõistagi NSV Liidu riigivappi. 1992. aastal tõi aga Venemaa esimene president Boriss Jeltsin oma ukaasiga kahepealise kotka vapile tagasi,mis kinnitati ametlikult 2000. aasta detsembris. Loodus ja asustus Venemaa pindala on 17 075 400 ruutkilomeetrit, riigi ulatus põhjast lõunasse on rohkem kui
Kultuur ENSV-s. Kas vaba looming või riiklik tellimus? Nõukogude võim taastati 1944. Aastal. Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Nõukogude võim tahtis Eesti NSV-d eraldada läänemaailmast, nende arengust ja suundumustest. Nad üritasid vaikselt hakata Eesti kultuuri asendama Nõukogude Liidu omaga. Selleks püüti hävitada iseseisvusaegset ilukirjandust. Kirjanduse tellimine välismaalt oli äärmiselt piiratud. Ühiskonnast ei kadunud ka kunagi tsensuur. Selleks tagati julgeolekuorganid.
Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit, mis on kõrgeim Baltimail, torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus väidetavalt koguni 159 meetrini. 1625 aastal ööl vastu 29. maid süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad, kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, uus torn valmis 1651. aastal kuid see ehitati endisest madalam - 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat. Välisilmesse lisandusid neogooti elemendid, kirikusse ehitati ahjud, torn taastati tänases kõrguses: 123,7 m. 27. juulil 1931 süttis torn taas pikselöögist. Tuli kustutati ning torn taastati endiste plaanide järgi. Nüüd:
" 1524 toimunud luterliku reformatsiooni pildirüüste käigus hävitati rikkalikult kaunistatud kirikus kogu kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Väliselt kirik kannatada ei saanud 1602. aastal ehitati ühele Maarja kabeli piilarile päikesekell, mis on vanim säilinud päikesekell Eestis. 1625. aastal, süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, ning jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast. Uus torn valmis 1651. aastal, kuid see ehitati endisest madalam 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kirku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid. Säilis kiriku raamatukogu, mis oli varjul käärkambri all võlvistikus
kogu kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Oleviste kirik oli 15491625 maailma kõrgeim ehitis.Väliselt kirik kannatada ei saanud. 17. sajand 1625. aastal, ööl vastu 29. maid, süütas pikne kiriku torni. Uus torn valmis 1651. aastal, kuid see ehitati endisest madalam 135 meetri kõrgune. 1602. aastal ehitati ühele Maarja kabeli piilarile päikesekell, mis on vanim säilinud päikesekell Eestis. Säilisid vaid müürid. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Kirik taastati kiiresti, ning jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast. 19. sajand Kirikus 1820 aastal, ööl vastu 16 juunit, toimus tõsisem tulekahju mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Ametivõimude otsuse tõttu kiriku päästmise asemel ümbruskondseid maju evakueerida, ei tegutsetud tule kustutamisel operatiivselt ning tuli levis teistesse nurgatornidesse ja peatorni. Tulekahju
S aks a Liitvabariik Saksamaa pärast Teise maailmasõja lõppu Saksamaa jagatakse neljaks okupatsioonitsooniks. Läänepoolsed tsoonid: USA, Suurbritannia, Prantsuse sõjaadministratsioon. Idatsoonis Nõukogude sõjaväeline juhtkond. Võitjate eesmärgiks natsismi väljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid ülesaksamaalised poliitilised erakonnad. Taastati ametiühingute ning teiste ühiskondlike organisatsioonide tegevus. 1947.aastal loodi uus majanduspiirkond USA ja Suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus sellega ka Prantsumaa. 1948.aasta suvel toimus rahareform. 1949.aastal toimusid Lääne-Saksamaa parlamendivalimised. Kinnitati Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Majandus Sotsiaalse turmajanduse poliitika.
ÜLESKUTSE OMARIIKLUSE TAASTAMISEKS!!! ISESEISVUSDEKLARATSIOON 16. november 1988 Sätestati Eesti NSV seaduste ülemuslikkuse üleliiduliste seaduste ning määruste suhtes. ÜLEMINEKUPERIOOD 1990. aasta varakevadel valitud uus ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest, millega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpeteti Eesti NSV sümbolite kasutamine ning sätestati, et kehtivad üksnes Eesti enda seadused IME MAJANDUSPROGRAMM IME aluseks oli 26. septembril 1987. a. ajalehes "Edasi" avaldatud S.Kallase, T.Made, E. Savisaare ja M. Titma artikkel "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele". IME olemuseks oli Eesti NSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist.
· 1940 14.-15. juulil võltsid parlamendivalimised · Poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed ümberkorraldused: haldusaparaadi ümberkorraldamine, majanduse riigistamine, propagandistlik maareform ja massiterror · 14. juunil 1941 Arreteerimised ja 10 000 inimese küüditamine 1944-1991 · Septembris 1944 Punaarmee okupeeris Eesti mandriosa · Läände pages Eestist 72 000 inimest · Algas uuesti massiterror, arreteeriti 75 000 inimest · Taastati 1941. a kehtinud poliitiline ja majanduslik reziim : 1945 kaotati erasektor tööstuses 1947 kaotati erasektor kaubanduses 1944-1946 teostati uuesti petlik maareform · Algas Eesti industrialiseerimine, suurriikliku üleliiduliselt integreeritud tööstuse ülesehitamine · Talurahvale avaldati survet põllumajandussaaduste müüginormikohustuste, maksude ja töökohustustega · 25
Eesti Vene impeeriumi osana Haldus ja majandus Haldusjaotus PE→Eestimaa kubermang LE+PLätimaa → Liivimaa kubermang Kubermangu juhib kindralkuberner tavaliselt vene armees karjääri teinud välismaalased Näiteks: 1.Otto Douglas (Rootsi) 2.Woldemar Lõwendahl (Taani) 3.Peter Lacy (Iirimaa) Suurim privileeg oli see, et võis tsaarivalitsuse ukaase välja mitte kuulutada, kui see ei sobinud Balti erikorraga Tegeles jooksva haldustegevusega Vastutas oma kubermangus sõjaväe ülalpidamise eest Kontrollis riigi tulude laekumist Kuna kuberner oli sõjaväelane ja tavaliselt elas Peterburis, juhtisid provintsi tegelikult kaks kohalikku valitsusnõunikku Säilisid rüütelkonnad (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa) 173040 koostati aadlimatrikkel Tööd jätkasid maapäevad Säilisid linnade omavalitsused Balti erikord Eestimaa kubermang läks Vene riigi koosseisu autonoomse osana Säilis luteri usk Asjaajamiskeeleks jäi sak...
eaduslik monarhia ja vana kord. Prantsusmaa vasallriikideks olid Belgia, Holland, Itaalia, Illüüria, Loode-Saksamaa ja osa Itaaliast. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Teistest riikidest sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Taani. Napoleoni vallutatud aladel kehtis legitiimsuse põhimõte, mille alusel sooviti kõigi Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Nõnda taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis. Habsburgid said tagasi oma valdused Itaalias. Taastati ka paavsti ilmalik võim Rooma aladel. Napoleon oli olnud võimul sada päeva, kui ta loobus uuesti troonist. Ta saadeti kaugel Atlandi Ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu asustamata Püha Helena saarele. 1821. aastal suri Napoleon sellel saarel. 1840. aastal toodi ta surnukeha Pariisi, kus see pandi Pariisi I nvaliidide kirikusse sarkofaagi.
5. 1990 veebruar Eesti Kongressi valimised märts EK esimene istung tegevorganiks valiti Eesti Komitee, eesotsas Tunne Kelam tegevuskava: läbirääkimine NSVL ja lääneriikidega märts Ülemnõukogu valimised enam-vähem demokraatlikud esimees Arnold Rüütel valitsusjuht Edgar Savisaar 30. märts EKP 20. kongress kuulutatakse välja üleminekuperiood mai taastati EV nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine suvi Ülemnõukogu otsus sätestati, et Eesti ja Venemaa suhted saavad tugineda ainutl Tartu rahulepingule 6. 1991 12. jaanuar Eesti ja Vene NFSV riikidevaheliste suhete aluste leping mõlemad pooled tunnustasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele tunnustati teineteist suveräänsete riikidena 3. märts ennetav referendum
luustikud, mis maeti ümber. Tartu Ülikooli sümboliks on kuus valget sammast. (WIKIPEDIA, https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikooli_peahoone) Aula on ülikooli kauneim siseruum oma klassitsistlikus lihtsuses. Aula avati 1809. aastal ning sellest ajast peale on tähistatud ülikooli suursündmusi, peetud lõpuaktuseid ning korraldatud arvukalt kontserte just aulas. Aastal 1965 oli peahoones suur põleng ning aula sai selles samuti kahjustada. Kuna aula on peahoone südameks siis aula taastati väga kiiresti. Taastamisel kasutati samuti Johann Wilhelm Krause algseid kavandeid. Aula originaalvärvid taastati 2002. aastal, lagi on roosakas, mis Krause idee järgi esindab hommikutaevast. (KUSTIMUUSEUM, https://www.kunstimuuseum.ut.ee/et/content/peahoone) Hoone vestibüül ja esimene korrus on range ja asjaliku kujundusega. Tumehall puitpõrand kaeti 1930. aastatel valgete ja punaste plaatidega, mis muutis fuajee palju rõõmsamaks. 19. sajandi
1950- 1978 Johannes Käbin Ühiskondlik elu Talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused. 1960 aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumise uute fondide esiletulek; tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Üliõpilasmalev. Majandus 1952 anti käiku Kohtla- Järve- Tallinna gaasijuhe. Põlevkivi rajoonis rajati järjest uusi kaevandusi ja asulaid. Sillamäele oli rajatud salajane sõjatehas. Masina ja metallitööstuses taastati esialgu vanu ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliseslt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja nafta tööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks, elektrimootoreid jne. Rajati ka Eesti mastaapidele mittevastavaid suurtehased. Kergetööstus- Tallinnas ja Narvas taastati ning rekonstrueeriti puuvillakombinaadid. Kaasnes ka laialdane ehitustegevus Talupojad pidid riigile müüma põllumajandussaadusi
Kooliharidus Eestis 16. 18. sajandil 16. sajandi teisel poolel, peale Vene-Liivi sõda, toimusid suured muudatused Eesti alade territoriaaljaotuses. Põhja-Eesti jäi pooleks sajandik Rootsi võimu alla, Ida- Eesti aga Venemaa valdusesse, Saaremaa Taanile ning Lõuna-Eesti sai Poola, kus taastati katoliiklus. Protestantismi ja vastureformatsiooni omavaheline võitlus ja konkurents mõjusid soodsalt meie hariduselule. Protestantlikus kultuuris oli tavaline, et kõigi koolide õpilased pidid pühapäeviti kirkutes laulma. Pastor Georg Mülleri südameasjaks oli kirikulaulu olukorra parandamine, seetõttu asutas ta Pühavaimu kiriku juurde kooli (1600). Koolipoistele õpetati koraale ning nende hea esinemine kirikus pidi tõstma ka rahva huvi ja arusaamist kirikulaulust. Kogu 17. sajandi esimese veerandi vältel jätkus eestikeelse hariduse arengut soodustav võitlus kahe kiriku vahel, keskendudes peamiselt Tartusse. 1585. aastal T...
14. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni rajati lisaks 13. sajandist pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür, sest tulirelvad arenesid ja Kuressaare linnus vajas tugevdamist, sajandi keskel ehitati müür kõrgmeaks ja rajati suurtükitornid. Hilisemad vallid ja bastionid on säilinud tänaseni, võimsaim neist on põhjabastionil paiknev 1971.–1972. aastal restaureeritud suurtükitorn 1470. aastaist. 1980. aastate 1. poolel taastati 37 meetri kõrgusel olev välismüüride peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik. Seda mööda oli hea liikuda linnuse ühest 43 meetrisest küljest teise, nii vahiteenistust pidades kui ka vaenlast tőrjudes. Kaitsetorni kőrval on kahekorruseline nooltekoda e. ärkel, see asub linnuse värava juures, sest sissepääs vajas just kõige tugevamat kaitset. Langevärava tőstemehhanism paikneb
liikumisele,mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juiidilise järjepidevuse alusel. 1990.aasta märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV ülemnõukogusse.Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel.Uueks valitsusjuhiks kinnitas ülemnõukogu Edgar Savisaare.30 märtsil 1990.aastal võttis ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest.Sellega kuulutati välja üleminekuperjoodi,mis pidi lõppema omariikluse taastamisega.Sama aasta mais taastati Eesti vabariigi nimetus ning lõpetati Eesti NSV sümboli kasutamine. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve.Moskvas ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike.Kekvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda.1991 aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte,oli ka inimohvreid
ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga 1836. a. kustutati kogu kindlus lõplikult Tsaari-Venemaa kindlustuste nimekirjast; aasta varem oli see müüdud 3000 rubla eest Saaremaa rüütelkonnale. Hoovihoones asus aastal 1868 1878 vaestemaja. Aastail 1904 1912 remonditi konvendihoone arhitektide W. Neumanni ja H. Seuberlichi juhtimisel. Ehitati üles kaitsetorni kaks ülemist korrust, taastati peakorruse ristikäigu akende raidraamid ning kabeli ja pidurefektooriumi vaheline sein, muudeti uste paiknemist ja suurendati aknaid, rajati ahjud ja uusi treppe, paigutati ristikäigu seintele kohalike aadlike vapid. Kaitsetorn Kaitsetorn on konvendihoone kõige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. Teise korruse interjöör on säilitanud põhiliselt sellise ilme, nagu sellele anti käesoleva sajandi algul:
XV sajandil ehitati kirik uuesti ümber, mille tulemusena omandas ta üldjoontes tänaseni säilinud hiliskeskaegse kuju.Esmajärjekorras püstitati uus avar kooriruum. Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Seega on ta kõrgeim Baltimail. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel
territooriumil ja kinnitati ka Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. Sellega seoses oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatud Eesti riikluse küsimus. 1990.aastal märtsis täpsemalt 30.märtsil võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega aga kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati juba Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite kasutamine ja nüüdsest pidi kasutama vabariigi enda sümboleid. 1991.aasta augustisündmused, nimelt läbi kukkunud riigipöördekatse andis Eestile võimaluse kiire tegevusega omariiklikus rahulikult taastada. Eesti pidi küll augustiputsi ajal kaitsma Toompead ja Teletorni, kuid nad suutsid vere valamisesest pääseda. Omariiklus taastati lõpuks, kuid enne seda oli palju asju, mis segasid seda
alamkojas säilitasid koha vaid independid. Allesjäänud päraparlament mõistis kuninga surma- 30. jaan. 1649 Charles I hukatigi. 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. 1653 saadeti ka päraparlament laiali. Uus parlament esindas vaid Cromwelli toetavat vähemust. 1655 saatis Cromwell ka selle parlamendi laiali. 1658 Cromwell suri, pärandades oma võimu oma pojale Richardile, kes loobus troonist. Inglismaal taastati kuningavõim ja troonile asus hukatud kuninga poeg Charles II(1660-1685). Uus kuningas kuulutas välja usuvabaduse. Taastati parlamendi ülemkoda, alamkotta tulid kahe aasta jooksul jälle rojalistid ja anglikaanid. Parlamendis moodustusid kaks rühmitust: troonid ja viigid, kellest hiljem moodustusid erakonnad. Inglismaal kehtestus parlamentaarne monarhia. Kuulus revolutsioon: peale Charles II võimule saanud James II ärritas rahvast katoliku usku
sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused. Eesti meistrivõistlused toimuvad aastast 1915. Uisuliit asutati 28.novembril 1921 Eesti Talvespordi Liiduna. Peale Teist maailmasõda toimus tegevus Eesti NSV Iluuisutamisföderatsioonina. Eesti Uisuliidu tegevus taastati Eesti NSV Iluuisutamisföderatsiooni õigusjärglasena. Rahvusvaheline tegevus taastati Rahvusvahelises Uisutamisliidus (ISU) ajutise liikmena 12. novembril 1991 ja täisliikmena 12. juunil 1993. Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava. Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest(esitamise järjekord on vaba): kahe või kolmekordne axel
Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed. Rahvusooperi ajalugu Kutseline teater sai Estoniast 1906. Aastal. 1907. aastal etendati esimene operett– Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper – Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas". 1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. 1944. aasta märtsipommitamisel hävis Estonia teatri hoone- seejärjel see taastati. Hakkas seejärel kandma nime Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater Estonia. Rahvusooperi hoone projekteerimine Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi.
sõjatööstusesse, majanduslikult kurnatud Üritati stalinistide asemel Kesk-ja Ida-Euroopas 1965 majandusreform ettevõtete iseseisvuse suurendamiseks, Rahva elatustase madal, esmatarbekaupade võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid likvideeriti rahvamajandusnõukogud ja taastati majanduse nappus tsentraalne juhtimine Liberaliseeriti NSVL-s juhtimist Ideoloogiline surve, võitlus lääne kultuuri ja tööstuses ja põllumajanduses levis gigantomaania (suurus- Anti rohkem õigusi liiduvabariikidele
Talupoegi oli 900 ringis. Peamise sissetuleku andsid viinapõletamine, nuumhärjad, mets, tellisetööstus. 1923.aastal jagati Palmse mõisa maad asundustaludeks. 1930-ndate aastate lõpust kuni II maailmasōjani oli mōis Kaitseliidu kasutada, sel ajal hävis 1830-ndatel aastatel ehitatud tiibhoone. Pärast II maailmasōda oli mõis suvelaagri paigaks pioneeridele. 1971. aastal asutati Lahemaa Rahvuspark ja peagi alustati ka mõisa korrastamist. Palmse oli esimene mōis Eestis, mis taastati koos kōigi mōisasüdamesse kuuluvate hoonetega, andes sel viisil hea ülevaate ühest Eestimaale läbi sajandite iseloomulikust mōisast. Taastamisprojekti autorid olid Arne Kann (arhitektuur) ja Leila Pärtelpoeg (sisekujundus). Restaureerimistööd toimusid aastail 1975-1985, nende käigus avastati ja taastati ka seinamaalingud. Ennistatud mõisamaja avas oma uksed 1986. aasta suvel. Alates 2002. aastast haldab Palmse mōisaansamblit Sihtasutus “Virumaa Muuseumid”.
Monument lasti õhku 1945. aasta sügisel, valla täitevkomitee esimehe, partorgi ja punasõdurite poolt. Tükid maeti siia samasse platsile. Samba alus ja tipuosa jäid terveks. Teine avamine toimus Eesti Vabariigi 71. aastapäeval, 24.02.1989, VÄIKE-MAARJA VABADUSSÕDA JA I MAAILMASÕDA Väike-Maarja Vabadussammas on Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestusmärk, mis avati 14. juunil 1925.a. Sammast on lõhutud kahel korral kommunistide käsul. Mälestussammas taastati Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel ja avati taas 23. juunil 1991.a. Asub kirikumõisa pargis, kiriku lähedal. 3 KADRINA Kadrina koguduse õpetaja Gustav Beermanni poolt kavandatud mälestussammas avati 15.augustil 1926.a. 18. juunil 1941 alustati samba purustamist. Tugeva ehituse tõttu lõhuti sammast kolm päeva. Lõplikult ei suudetud seda siiski hävitada
Eestimaa ja Liivimaa kubermangule pandi ühine asehaldur, kes oli kubermeeridest kõrgem. Põhja-Eestis loodi juurde Paldiski maakond (Harjumaa ja Haapsalu arvelt) [Paldiski mk on asehaldusaja tunnus]. Liivimaa kubermangus Pärnu maakond jagati kaheks (eraldati Viljandimaakond) Tartu omast Võru, Riia mk Valmiera mk ja Võnnu mk-st Valga. Viimased 4 mk säilisid ka pärast asehaldusaega. Selline haldusjaotus kehtis aastani 1917. Kõikide linnade linnaõigused taastati (linnade läänistus lõpetati). Ka Paldiski sai linnaõiguse ja rajati Võru linn. Maanõunike kolleegium saadeti laiali. Aadlimatriklid kaotasid tähtsuse (muutusid võrdseteks) nt ka Vene aadlid võisid siin maad omada. Linnades saadeti raed laiali ja rae asemel valiti liima duuma (kõik majaomanikud said valida seda) ja see valis linnapea. Tollipiir kui selline tühistati (jäi püsima ka peale asehaldusaega). Viidi sisse pearaha maks (kõigi meessoost isikute pealt kindel summa aastas)
· 1927 Avati mälestussammas Vabadussõjas Langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele · 1930 Kool hakkas kandma nime Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium · 1931 Kool tähistas pidulikult oma 50. sünnipäeva. Kirjutatud ,,Reaalkooli marss" · 1935 Ilmus õpilasalmanahh ,,Realist" esimene number · 1940 Kool sai nimeks Tallinna II Keskkool. Aulast kõrvaldati marmortahvel, võeti maha poiss. · 1941 Kooli nimetati Tallinna II Gümnaasiumiks. Taastati marmortahvel, taaspüstitati poiss · 1942 Hakati tegema koolisõrmuseid · 1944 9. märtsi pommistamise tõttu katkes kooli töö. Kool korraldati ümber Tallinna II keskkooliks · 1945 Aulast kõrvaldati marmortahvel · 1948 Hävitati poiss · 1950 Aulast kõrvaldati ja hävitati Kalevipoja kipskuju · 1952 Lõpukella traditsioon · 1954 Kool muudeti segakooliks · 1956 Korraldati esimene vilistlasõhtu · 1958 Valmis väike maja · 1971 Avati vilistlase G
korraga, ühtekuuluvustunne oli suur. 21. Millised välised tegurid soodustasid Eesti iseseisvumist? Nõukogudeliidu lagunemine. 22. Miks loodi Eesti Kongress? Et taastada eesti iseseisvust juriidilise järjepidevuse alusel. 1. Milline uus riiklik moodustis tekkis peale Nõukogude Liidu lagunemist detsembris1991? SRÜ 23. Mis on IME? Mida seee tähendas? Isemajandav eesti, eesti eraldamine üleliidulisest majandusest. 24. Millal taastati Eesti riiklik iseseisvus (kuu, päev ,aasta)? 20.08.1991 25. Millistes Balti riikides võideldi iseseisvus kätte ilma verevalamiseta, millistes mitte? verevalamisega läti ja leedu, ilma eesti. 26. Nimeta 3 sündmust, millega püüti takistada eesti iseseisvus püüdlusi? Liidulepingu sõlmimine, interliikumine, augusti puts 27. Millal taastati Eesti riiklik iseseisvus (kuu, päev ,aasta)? 1991.aastal 20.august
• Prantsuse panga rajamine (rahaühik – frank) • 1801 – sõlmiti konkordaat (kokkulepe Rooma paavstiga), millega katoliiklus tunnistati prantslaste usuks, kuid kindlustati sallivus hugenottide suhtes. • 1802 – Napoleon kuulutati eluaegseks konsuliks. • 1804 – Senat kuulutas Napoleon Bonaparte´i prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. ÜMBERKORRALDUSED KEISRIRIIGI AJAL • Loobuti rahvaesindusest, • mindi üle turumajandusele, • taastati aadlitiitlid, • moodustati elukutseline sõjavägi, • Kehtestati “Tsiviilkoodeks” ehk “Napoleoni koodeks”: - eraomanduse puutumatus, - ebavõrdsus mehe-naise ja isa-laste suhetes, - abielu sõlmimiseks vanemate luba, - kodanikud tunnistati juriidiliselt võrdseks. Austerlitzi lahing SÕJAD JA VÄLISPOLIITIKA • Euroopa monarhidele oli Napoleon ohtlik- koalitsioonisõjad. Väejuhina oli ta oma ajastu parim.
palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. 14. sajandil ehitati hulk juurdeehitisi. Lõunaküljele praeguse Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga (läänest ida poole liikudes) Püha Barbara kabel torni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatult säilinud tänini. Kirik ehitati põhjalikult
Saksamaa 1933-nim. A. Hitler kantsleriks. Võeti vastu seadus millega parlament loobus võimust, Hitlerist sai Saksamaa diktatoor. Kehtis ainuparteisüsteem, majandus võeti riigi kontrolli alla, algas juutide tagakiusamine. Venemaa Sõjakommunis enamus ettevõteid riigistati, kehtestai üldine sunduslik töökohustus. NEP Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindlaks määratud maksuga. Ülejäägid võis talupoeg realiseerida turul. Viidi läbi rahareform - taastati rahaväärtus Taastati kauplemis vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla. NEP ei sobinud aga kokku kommunismi ideoloogiaga ja esimesel võimalusel loodeti see likvideerida. 1924 suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. Võimule sai aga Stalin. 1929 oli Stalin saavutanud ainuvõimu. Stalini võimuletulek lõpetas NEP-i. Tehti panus suurtööstuste eelisarendamisele, algas industrialiseerimine. Demokraatia
Eestis välistati taolises referendumis osalemine. Samal ajal Eestis korraldatud iseseisvusreferendumil hääletas 77,8% osalenuist Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Eesti taasiseseivumisele de facto andis tõuke riigipöördekatse (nn augustiputš) Moskvas 1991. aasta augustis. 20. augustil 1991 võttis Eesti ülemnõukogu Eesti Kongressi täidesaatva organi Eesti Komiteega kooskõlastatult vastu otsuse Eesti iseseisvusest, mille järgi taastati juriidiliselt 1918. aastal asutatud ja 1940. aastal NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti Vabariik. 20. augusti otsusele järgnes kiiresti diplomaatiliste suhete taastamine mitmete riikidega või Eesti Vabariigi tunnustamine paljude maailma riikide poolt. Venemaa ja NSV Liit tunnustasid Eestit uue riigina Eesti NSV piirides, mis erinevad 1920. aasta Tartu rahulepinguga määratud piirist. See on põhjustanud kestvaid erimeelsusi Eesti ja Venemaa suhetes. Augustiputši
· 1826 alistusid viimased Hispaania väeüksused · 1836-1839 Peruu ja Boliivia liitriik · 1839 sõda Tsiiliga ja liitriigi lagunemine · 1866-1879 Peruu-Hispaania sõda · 1879-1883 Peruu-Tsiili sõda, Peruu loovutas Tsiilile 3 provintsi · 1929 Peruu sai Tsiililt ühe provintsi tagasi · 1932-1934 sõjaline tüli Colombiaga · 1941-1942 sõjaline tüli Ecuadoriga · 1948-1956 kindral Amoretti sõjaväeline diktatuur · 1956 tsiviilvalitsus taastati · 1962 sõjaväeline riigipööre · 1963 tsiviilvalitsus taastati · 1968 sõjaväeline riigipööre · 1980 tsiviilvalitsus taastati · 1990 Alberto Fujimori sai presidendiks ja alustas radikaalseid majandusreforme · 1992 Fujimori peatas sõjaväe abil põhiseaduse · 2000 Fujimori astus tagasi · 2001 Manrique sai esimeseks indiaani päritolu presidendiks · 2005 parempoolsete riigipöördekatse Kliima Peruu kliima on piirkonniti erinev.
talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Seal oli kirjas, et siinne talupoeg on pärisori ja senised õigused kaotati. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Metsa üle oli aadlikel seaduse järgi rohkem õigust kui talurahval. Pärast Põhjasõda taastati Eestis pärisorjus kõikjal. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses. Mõisnikud võisid talupoegi osta, müüa, vahetada ja pärandada. Mõisnik võis karistada talupoega ilma kohtu otsuseta. Talupoja maa ja vara kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, nii palju kui mõisnik nõudis. Majanduselu mõjutas Rootsi tsentralistlik ja merkantilistlik majanduspoliitika. Euroopa kaubateede
Samal ajajärgul ilmus Põltsamaal kolm nädalalehte. II maailmasõjas hävis ligikaudu 75% linna hoonetest. Aastatel 1950-62 oli Põltsamaa rajoonikeskus, siis ehitati kultuurimaja, saun ja staadion. Uues trükikojas trükiti rajoonilehte "Kiir". 1970-80-ndatest aastatest pärinevad võimas kinomaja ja telegraafihoone, pooleli jäi turuhoone ehitus. EPT linnakus rajati saun-ujula ning spordihoone. Uuel ärkamisajal tegutses aktiivselt Põltsamaa Muinsuskaitse Selts, kelle eestvedamisel taastati vanu ja püstitati uusi mälestusmärke, taotleti muuseumi asutamist ning korraldati kodukandipäevi. Linna omavalitsuslik staatus taastati detsembris 1991 Põltsamaa tänapäev Vapp: Rohelisel kilbil müürihambulise lõikega vapipäis ja aadlikroon - mõlemad kuldsed. Lipp: Rohelise ristkülikukujulise lipu keskel on kollane horisontalllaid, mis moodustab 1/7 lipu laiusest. Lipu normaalsuurus on 105x165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut
KONVENDIHOONE On hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Välisarhitektuuri äärmise ranguse ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt sisemuse maitsekas arhitektoonika ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb hästi mjule. Kuressaare konvendihoone külje pikkus on 43 m, phjanurgas krguva vimsa seitsmekorruselise Kaitsetorni krgus on 37 m. Välismüüride peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik taastati 1980. aastate 1. poolel. Seda mööda oli hlbus liikuda linnuse ühest tiivast teise nii vahiteenistust pidades, kui ka vaenlast trjudes. Kuna eriti tugevat kaitset vajas linnuse värav, näeme Kaitsetorni krval kahekorruselist eenduvat nooltekoda e. ärklit. Selle alumisel korrusel paikneb langevärava tstemehhanism, ülemise korruse phjaavadest sai vaenlasele kive ning kuuma pigi, trva ja vett pähe visata vi nooli lasta. See kaitsesüsteem taastati
MEIE RIIGI SÜMBOLID EESTI VABARIIGI SÜMBOOLIKA PISIKE RIIK LÄÄNEMERE RÜPES... EESTI VABARIIGI LIPP EESTI VABARIIGI VAPP SUITSUPÄÄSUKE RAHVUSLIND RUKKILILL RAHVUSLILL PAEKIVI RAHVUSKIVI RÄIM RAHVUSKALA RAHVARIIDED OLULINE INFO EESTI KOHTA • HÜMN: Mu isamaa, mu õnn ja rõõm • Pealinn: Tallinn • Pindala :45 227[1] km² • Riigikeel(ed)eestiAmetlik(ud) keel(ed) : eesti • Rahvaarv : 1 311 870 (1.01.2014) • Rahvastikutihedus : 29,0 in/km² • Riigikord : parlamentaarne vabariik • President : Toomas Hendrik Ilves • Peaminister : Taavi Rõivas • Iseseisvus : 24. veebruaril 1918 taastati 20. augustil 1991
Ülemineku perioodi väljakuulutamine: *Välja töötati Eesti NSV välisministeeriumi põhimäärus, mille uueks välisministriks sai kirjanik L. Meri *Järjest tähtsamaks oli muutunud ka tihenev Balti koostöö. Sama aasta lõpul sõlmis Eesti juba mitu koostöö-ja kubanduslepingut Gruusia , Ukraina , Moldova ja Tatarstaniga *30.märts 1990-otsus Eesti riiklikust staatusest-sellega kuulutati välja üleminekuperiood,mis pidi lõppema omariikluse taastamisega.Mais taastati Eesti Vabariigi nimetus,lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn,vapp,lipp) kasutamine ning sätestati,et kehtivad üksnes Eesti enda seadused.Eesti sisepoliitiline olukord jäi aga pingeliseks,kuna loodetud tegusat koostööd Eesti Komite,Ülemnõukogu ja valitsuse vahel ei kujunenud. 1991.aasta jaanuarikriis: * 12.jaanuar 1991.a kirjutati Moskvas alla Eesti ja Vene NFSV riikidevaheliste suhete aluste lepingule-sellega tunnustasid mülemad pooled teineteise
Põhjaseinas paiknes sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kajuks on sellest säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, arvatakse et praegune arhivolt pärineb 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. Põhjalik kiriku ümberehitamine toimus aastatel 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale laekonstruktsiooni kandvale tugipostile ehk piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega
Talupoegi oli 900 ringis. Peamise sissetuleku andsid viinapõletamine, nuumhärjad, mets, tellisetööstus. 1923.aastal jagati Palmse mõisa maad asundustaludeks. 1930-ndate aastate lõpust kuni II maailmasjani oli mis Kaitseliidu kasutada, sel ajal hävis 1830-ndatel aastatel ehitatud tiibhoone. Pärast II maailmasda oli mõis suvelaagri paigaks pioneeridele. 1971. aastal asutati Lahemaa Rahvuspark ja peagi alustati ka mõisa korrastamist. Palmse oli esimene mis Eestis, mis taastati koos kigi misasüdamesse kuuluvate hoonetega, andes sel viisil hea ülevaate ühest Eestimaale läbi sajandite iseloomulikust misast. Taastamisprojekti autorid olid Arne Kann (arhitektuur) ja Leila Pärtelpoeg (sisekujundus). Restaureerimistööd toimusid aastail 1975-1985, nende käigus avastati ja taastati ka seinamaalingud. Ennistatud mõisamaja avas oma uksed 1986. aasta suvel. Sepikoda Viinaköök Kuressaare raekoda
laager, kuhu tulid kokku sajad diplomaadid üle Euroopa. Seal ilusas Viini linnas nad veetsid aasta aega arutledes, mida peaks edasi tegema. Austriat esindanud osava diplomaadi vürst Klemens von Metternichi juhtimisel lepiti kokku põhimõtetes, mis pidid tagama suurriikide üksmeele ja restauratsiooni, st vana korra taastamise, ning revolutsiooniliste vaadete leviku tõkestamise. d) Millised olid olulisemad tulemused? Vana korda taastati nii palju kui võimalik (restauratsioon). Näiteks anti endistele kuningatele ja nende troonipärijatele tagasi võim (valdused), mis ei pidanud arvestama rahva huvidega. Nii taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis, Habsburgid said tagasi oma valdused Itaalias. Kongressil pandi ühtlasi paika Šveitsi tänapäevani kehtivad piirid ja kuulutati ta igavesti neutraalseks riigiks (st erinevad riigid said seal alati rahulikult asju läbi rääkimas käia)
Ümberehitused Oleviste kirikus XV sajandil ehitati kirik uuesti ümber, mille tulemusena omandas ta üldjoontes tänaseni säilinud hiliskeskaegse kuju.Esmajärjekorras püstitati uus avar kooriruum. Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Seega on ta kõrgeim Baltimail. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini
Seega suurendati veel maksukoormust. Algul olid väikesed külakolhoosid. Kastutati ära küüditatud inimeste talusid. Esimeste kolhooside tootlikkus oli väike. Industrialiseerimine: NSV majanduse põhieesmärgiks oli rasketööstuse arendamine. Sellepärast pandi ka eestis põhirõhk põlevkivi, masina ja kergetööstusele. Eelisjärjekorras olid Venemaa vajadused. Rajati gaasitrass Leningradi ja laevakütust balti sõjalaevastikule. Masina ning metallitööstuses laiendati ning taastati vanu ettevõtteid. Suurenes migratsioon. Välismaalased, kes tulid, said uued korterid, see tekitas vihavaenu. Keskkonna saastamine oli suur. Tekkis uusi tehaseid, tekkisid keeleprobleemid, venestatud piirkonnad. Arenes ka kergetööstus: Tallinnas ja Narvas taastati puuvillakombinaat. Linnade taastamisega kaasnes ehitustegevus.Sula aeg: Algas peale Stalini surma. Vähenes massiline vägivald. Metsavendluse hääbumine. Küüditatud rahvas sai tagasi. Kaupa tuli
saatis Cromwell ka selle laiali. Cromwell oli rahva hulgas ebapopulaarne, keelati tantsida, teatris käia, ja kanda tärgeldatud kraesid. Kolis ise kuninglikku Whitehalli võttes üle õukonna ediketi ja kombed. Kui Cromwell ootamatult 1658. ootamatult suri, oli rahvas õnnelik. Võimu pärandas ta oma pojale Richardile, kes ebakindlust tundes tunnetades loobus mais 1659. aastal valitsemisest. Restauratsioon Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim, troonile asus Charles I poeg Charles II (1660-1685). Kuningas kuulutas usuvabaduse ja üldise amnestia. Kehtima jäid ka 1640-41 pika parlamendi sätestatud piirangud kuningavõimule. Taastati parlamendi ülemkoda, toimusid vabad valimised. Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist) ja viigid (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuninglikule omavolile), millest kujunesid hiljem erakonnad.
Eesti nüüdiskirjandus Aastatel 19861995 toimus suur murrang Eesti ühiskonnas ja kultuuris Alates 1986. aastast toimus kirjanduses murrang, mille tulemusena suurenes dünaamilisus ja mängulisus Aastad 19861995 Kultuur ja poliitika olid tormilised ja sündmusterohked Eestis algas laulev revolutsioon Alates 1990.aastate teisest poolest Eesti elu stabiliseerus 20. augustil 1991 taastati Eesti Vabariik 1994.aastal pandi alus Eesti Kultuurikapitalile Murranguaeg Murrang kirjanduses algas umbes 1986.aastal Kõigepealt luules, proosas 1990.aasta paiku Samal ajal hakkas kirjanduse tähtsus kultuuritarbimises langema Langust kajastab trükiarvude kahanemine Suurenes järsult raamatunimetuste arv Juurde tuli uusi kultuuriajakirju (Vikerkaar) Vikerkaar oli tähtsuselt teine kirjandusväljaanne (esimene oli Looming) Jõuliseks nähtuseks kujunes Võru
põhiosast (taval. alustati koorist), mis valmis 1236, koor aga alles 1270, kabelid pikihoone külgedel lisati 14.saj. keskel. Lõunapoolne torn lõpetati 1366. Põhjapoolne 15.saj. algul (ja päris ühesugused nad polegi). Nelitise kohale uhke haritorn 17.saj. algul ehitatud. Meistrid: Robert de Luzarches, Thomas de Cormont ja tema poeg Renaud. Chartres: suured lääneportaalid, kuulus skulpturaalne kujundus (vt. Skulptuur).Alustati 12.saj.algul, taastati pärast tulekahju (1194). Põhiliseks reliikviaks on siin Neitsi Maarja Loor (mis imekombel tulekahjust pääses), asub siin seniajani. Tulekahju seletatigi sellega, et Maarja soovib endale uhkemat koda (Tiina Meeri jutustab vahel ühe ilusa legendi).Pikihoone on 3-lööviline, 130 meetrit pikk, koor on 5-lööviline, hoone valmis 1260 (tulekahjujärgne taastamine). Põhjapoolse torni tipp on 16.saj. algusest (valmis 1507) ja on hilisgootilik. Väga suurejoonelised on transepti fassaadid
o läände põgenes 3milj o näljahäda 4milj Tööstus seisis/ laostunud Tekkisid spontaansed mässud, vastuhakud võimule, aga need ei õnnestunud kunagi. 1921. Kroonlinna madruste mäss (sõjalaevad valitsuse vastu) Massiline toiduainete puudus Venemaale saadeti abiorganisatsioonide kaudu kaupu. Et võimul püsida tuli bolševikel läbi viia reformid: kuulutati välja nepipoliitika o Taastati turumajandus, talupoeg võis oma ülejäägid vabalt maha müüa vabaturuhindadega. See tõstis tootlikkust ja huvi. o Lubati uuesti asutata eraettevõtteid. o Loodi kullal põhinev valuuta: tšervoonets, mis oli käibel koos rublaga. o Lubati taas ühisettevõtteid läänega o Loobuti suurest armeest (5,5milj -> 0,6milj) SÄILIS RIIKLIK TERROR! Väga lihtne oli saada rahvavaenlaseks. Laienes
RIIGI KRONOLOOGIA · 20.19. sajand eKr tõusis esmakordselt esile Assüüria riik. ·14. sajand eKr Assüüria uus esiletõus. ·9.7. sajand eKr Assüüria suurriigi ajajärk. ·9. sajand eKr assüürlaste sõjaretked Armeeniasse ja Süüriasse. ·8. sajand I pool eKr Assüüria ajutine nõrgenemine. ·746 727 eKr taastati Assüüria võimsus. ·680 669 eKr Asüüria riigi suurim territoriaalne ulatus. ·668 627 eKr Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu. ·612 eKr hävitati pealinn Ninive. ·609 eKr purustati Assüüria riik. ÜHISKOND · Kuninga võim oli piiramatu, mis seisis rahva meelest jumalate kaitse all. · Hammurapi seadust järgi jagunes elanikkond kolmeks. · Perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim.
! • Kirik sai nime Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. ! • Hetkel kasutab kirikut EEKBKL oleviste kogudus. ! • Ja seda kirikut mainiti esimest korda 1267. • Oleviste kirik ehitati 1267. aastal. • See ümberehitati 15. sajandil. • Ja aastal 1820 samuti, kui see pikse löögist tulekahju tõttu kahjustada sai • See tehti seest neogooti stiilis ümber ja samal ajal taastati ka tornikiiver Huvitavad faktid • Kirik on kolm korda maha põlenud. ! • Kirik ehitati selleks, et see kaugele näha oleks. ! • Hilisgooti stiilis ehitatud kirik oli oma 159 - meetrise tornikiivriga aastatel 1549 - 1625 maailma kõrgeim ehitis. ! • Kirikus asus 25 kabelit aga alles on 2.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
