Balsameerima-surnukeha mitmesuguste vahenditega immutama Balsameerima-surnukeha mitmesuguste vahenditega immutama kaitseks kõdunemise vastu.mastaba-piklik, längus seinte ja kaitseks kõdunemise vastu.mastaba-piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber kirstuga. Chepos-(esialgne h 146,6, nüüd 137m)kreekapärane, kirstuga. Chepos-(esialgne h 146,6, nüüd 137m)kreekapärane, vanaegiptuse algkuju oli Hufu. hepren- (136m)vanaegiptuse vanaegiptuse algkuju oli Hufu. hepren- (136m)vanaegiptuse Hafre. Mykerinos-(66m)vanaegiptuse Menkaura. Obelisk-ülalt Hafre. Mykerinos-(66m)vanaegiptuse Menkaura. Obelisk-ülalt
ja Türgis ka Kesk-Aasia, India ja Kagu-Aasia kultuurilised eripärad. Kunsti iseloomustab vaen ebajumalate vastu (pilte ning kujusid jumalatest ei tohi luua isegi mõttes). Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moeed mida hakati ehitama 7 sajandil Neid on väga mitmesuguseid kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga Tüüpiline moee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem üsna madal ja lameda laega saal mille jagavad löövideks sammaste read 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661- 750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini.
aastal keiser Constantinus kuulutab ristiusu lubatuks- Milano edikt. 381.aastal kuulutatakse ristiusk Rooma impeeriumis riigiusuks. Levinuimaks tüübiks oli basiilika. Basiilika on ida-läänesuunaline avar piklik saalhoone. Jaguneb pikisuunas üksikuteks osadeks- löövideks. Kesklööv on laiem ja kõrgem külglöövidest ja tema müüride ülaosas on aknad. Idaosas oli võlvitud poolümar ruum- apsiid. Selles olid altar ja vaimulike istekohad. Basiilika oli kaetud kas lahtise sarik- või lameda laega. Tihti on basiilikal lääneküljel avar eeskoda ehk narteks. Basiilika välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt ilma tornita. Sageli oli basiilikal siseõu- aatrium. Lameda laega basiilika kõrval esineb idas mitmel pool silindervõlviga või kupliga kaetud basiilikaid. Sel juhul esinesid tugedena nelja või mitmetahulised piilarid. Kristuse Sündimise kirik Bethlehemis, mis on ka säilinud. Kalb-Lauzeh basiilika Süürias. Santa Maria Maggiore basiilika Roomas.
Canon Ajalugu: Canon on rahvusvaheline elektroonikaettevõte, mis asutati 10.augustil 1937. Canonil on 2014. aasta seisuga 216 tütarettevõtet ning 192 000 töötajat. Canoni ülemaailmne peakorter asub Tokyos, Jaapanis, kuid Canonil on ka piirkondlikud peakorterid Ameerikas, Euroopas, Kesk-Aasias, Aafrikas, Jaapanis ning Aasias ja Ookeaanias. Ettevõtte algne nimetus oli Seikikōgaku kenkyūsho, mis esitles esimest Jaapani kaamera prototüüpi, millel oli lameda põhjaga katik. 1947. aastal muudeti nimi Canon Camera Co., Inc. ja 1969 lühendati nime Canon Inc. (*Co.-Company *Inc.-Incorporation). Nimetus Canon tuleb Budist bodhisatva Guan Yin-i nimest (Jaapani keeles Kannon) (*bodhisattva – isik budismis, kes tajub, tunnetab ja mõistab maailma helisid ja hääli). Precision Optical Instruments Laboratory e. eesti keeles Täpsete Optiliste Instrumentide Laboratoorium asutati Jaapanis 1937. aastal 4 inimese poolt: Takeshi
ehitusetappidest laiad räästa- ja vahekarniisid. Aaspere mõisa ait Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1967.a 2012.a Aaspere mõisa moonakatemaja · Aaspere moonakatemaja on ehitatud u 1790.a · Keskmise suurusega krohvitud kivihoone. Kaetud lameda poolkelpkatusega. Fassaadi ülemised väiksed aknad mõjuvad poolkorrusena. Otsaseintes poolkelba all ülemisel korrusel on kolm kaarakent. · Peahoone poolses otsas paiknes algselt suur köök ja panipaik, millest virtin toidupoolise välja andnud. Aaspere mõisa moonakatemaja Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
valmis 1804. Wilhelm Fromhold Staël von Holstein lasi 1860. ja 1870. aastatel peahoone põhjalikult ümber ehitada. Häärber ehitati ümber historitsistlikus stiilis, mis on retrospektiivne ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile. Selle stiiliga lisas ta hoonele lameda plekk-katuse, keskosa kaunistavad kuus jooniakapiteeliga sammast ja kaaraknad. Sellest ajast pärinevad ka laemaalingud ja sisehooviga tall-tõllakuur, mis hiljuti restaureeriti. Praeguse
Babülon Alar Voomets 11B Babüloni linn Piiblis ,,Paabel" Nimrod Muistne pealinn Vanas- ja Uus Babüloonias Nelinurkne linn, umbes 92 km ümbermõõt Eufrati ääres 80 km nüüdsest Bagdadist lõunas Elamud Põletamatta tellistest lameda katuselised majad.
1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähend...
VULKANISM 'vulkaan-tulemägi,koonusekujuline, vulkaane esineb laamade äärealadel. vaikse ookeani tulevöö,tulerõngas...seal on palju vulkaane laamad eralduvad atlandi ookeani keskaehelkul. vulkaane võib olla ka mandri sisealadel. N.haway,kanaarid jaotatakse kuju järgi: kilpvulkaanid räni ja gaaside vaene,väike viskoossus,hästi liikuv basaltne magma mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse N.ookeanides on alati kilpvlkaanid kihtvulkaanid viskoossus suur, vaevalt voolab..aeglaselt. graniitne magma.lühikesed laavavoolud.magma tarduv juba sageli lõõriski ja moodustab nö. laavakorke tavaliselt mandritel vulkaani ehitus-LEHEL langatuskaldeera teke-LEHEL vulkaanipurskega kaaasnevad nähtsed:::: gaasi ja tolmu,tuha,mürgised pilved. laavavoolud
Hüdral on suuava · Meriroos ei liigu,meririst liigub.Meriristil ja eeriroosil on kombitsad.Meririst on läbipaistev, eeriroos värvikirev. · Kaelusviburrakud panevad käsnas vee liikuma. · Käsnade toes koosneb sarvaine niidikestest. · Käsnad sigivad suguliselt.Kaelusviburrakud püüavad käsnadele toiduosakesi.Ainuõõsed sigivad pungudes ja suguliselt.Nad toituvad kombitsateabil. · Korallil on meriroosiga sarnane ehitus.Hüdra on piklik aga meririst on lameda keha kujuga. · Käsnad ja korallid moodustavad koloonijaid,sigivad ja tarbivad toitu. · Korallid lagunevad 1000 aasta jooksul ja neis tekivad saared. · Käsnade ja korallide juures saavad elada kalad,ussid ja taolised elukad.
kuppel ulatub 74m kõrgusele. Hoone seisab 6m kõrgusel platvormil (küljepikkusega 103m). Selle igas nurgas on 40m kõrgune minarett. Tadz Mahal on kaetud valgest marmorist plaatidega ja inkrustreeritud vääriskividega . Hoone platvormi ees on ruudukujuline aed, mille külje pikkus on 305m (kupli kõrgus 25m ja läbimõõt 18m). Tadz Mahali seinakaunistused koraani tekstiga. Elumajad Araablaste elumajad ehitati savist ja akendeta,väga madalad ja lameda katusega.Valgust ja õhku tuli ruumidesse ainult ukseavast.Puitu oli neil väga napilt,sellepärast oli neil ka majades väga vähe mööblit Nende tubades oli palju vaipasid ja patju, eraldi olid vaibad palvetamiseks, istumiseks, lamamiseks ja kõndimiseks. Päeval ei olnud kõrvetava päikese tõttu võimalik midagi väljas teha,seega oli tervislikum toas istuda.Õues pärast päikese-loojangut algab aktiivne elu. Araabia mõju mujal maailmas
Kuivatatud kala ehk vobla valmistamine Kõigepealt püütakse kala Hea kala mida panna kuivama on keskmiselt 150g kaaluv särg Särg Särje tunneb ära tema punaste või oranzide silmade järgi, lameda keha, suurte ja korrapäraste soomuste järgi. Särg on tavaliselt 10-20 cm pikk ja kaalub 10-200g Soolamine Kui kalad on koju toodud siis pestakse nad puhtaks külma veega ning asetatakse suuremasse anumasse ning soolatakse jämeda meresoolaga Kuivatamine Kui kala on seisnud anumas umbes kolm ööd ja päeva, pestakse nad suuremast soolast puhtaks ning riputatakse seinale Vobla
• Eristatakse: – Sängorg – Moldorg – Lammorg – Kanjonorg – Sälkorg Erosioon • Maakoore pealmine osa mureneb ja kandub teise kohta • Põhjustajaks: – Jää – Vooluvesi – Tuul Sängorud • Koosnevad ainult voolusängist • Tasased alad • Peamiselt küljeerosioon – Väga looklevad Moldorud • Laiad orud • Veevaesed jõed • Põhjas looklev jõesäng • Sageli vanad liustiku sulamisvee orud Lammorud • Laiad ja lameda põhjaga • Jõgi voolab looklevalt • Suurveega ujutab üle jõe • Tekib jõe kuhjava tegevuse tagajärjel Sälkorud • Järsud veerud • V-kujulise ristlõikega • Tekib põhja kiire uuristumise tagajärjel Kanjonorud • Pikk, sügav, kitsas ning järsuseinaline • Jõesäng ei hõlma kogu oru põhja • Eestis – Hinni kanjon • Euroopas – Tara kanjon Täname kuulamast!
Ussid USSID lameussid ümarussid rõngussid Lameussid on lameda kehaga Imiussidel on lehekujuline keha ja kaks iminappa Maksakaan on suurimaks esindajaks e maksa-kakssuulne Kaitseb rakukest e kutiikula Ussil on 2iminnappa Imiussidel on lihtsustunud sisseegitus Nende erituselundiks on neerud Imiussidel on keeruline areng Maksa-kakssuulane on liitsuguline Looma kelle munarakud ja seemenerakud arenevad ühes ja samas isendis nim liitsuguliseks loomaks.
Iseseisevtöö Lameussid : Elupaik - Parasiitussid ehk nad elavad kellegi sees. Välimus Väikesed , Lameda kehaehituseg Seedelundkonna osad -Seedeelundkond algab algab keha kõhtmisel küljel paikneva suuavaga. Esinevad neel ja sool, pärak puudub. Toit Toitub inimese ära seeditud toidust. Hingamiselnudkond Hingavad difusiooni teel Erituselundkonna osad Hästi arenenud protonefriidid Eritavad lima Sigimine On mõlemasugulised loomad , neil on nii emas kui isas suguelundid Muna areng nt paeluss, ta laseb lahti ühe oma lülidest kus on üle 1000
Rooliajam: 1. Koosneb ajami varrastest 2. Asuvad esisilla küljes Pidurid: Ülesandeks auto kiiruse vähendamine ja paigalhoidmine 1.Sõidupidur 2.Seisupidur Ajamid: Ülesanne käivitada rataste pidurimehhanisme 1.Mehaaniline- varras, tross - hoob 2.Hüdrauliline- vedelik - pedaal- hoob 3.Pneumaatiline- suruõhk - kompressor (veoautod) Mehhanismid: Rataste pidurimehhanismid asuvad rataste küljes - ülesanne liigutada piduriklotse. Ketaspidur: Piduriklotsi ja ketta kokkupuutepind lameda kujuga: 1.Piduriketas 2.Piduriklots 3.Piduri suport (sadul) ehk töösilinder Trummelpidur: Piduriklotsi ja piduritrumli kokkupuutepind ümara kujuga.
Võib öelda, et responsiivsus ei ole enam nii palju trend, kui on hoopis hea tava. Pole kahtlustki, et responsiivne disain on väga kasulik ja mitmekülgne ning tänu disainerite heale tööle, on see muutumas ka üha kiiremaks. Flat disain e. lame disain ei kao veel niipea. See on olnud siin juba mõnda aega ning on kooskõlas teiste trendidega nagu minimalism, kohalduv disain ja material disain. Koos responsiivse disaini ülevõtuga, võib oodata ka lameda disaini jätkumist domineeriva trendina. Lamedat disaini ülistavad veebilehed otsivad nüüd võimalust, kuidas oma disaini veelgi rohkem lihtsustada. Näiteks tooksin Google`i logo, mida muudeti veelgi lihtsamaks. Muudeti ära font, kuna leiti, et puhtam ja ilma seriifideta font aitab logol vähendada suurust ja kasutada seda nüüd poole väiksemana. Google arvas, et nii on logo parem lugeda ka väiksemates seadmetes
lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Arhitekt Aaltoga kohtus Tammekann oma õpetaja professor J.G. Granõ kodus Turus. Soome arhitektilt maja tellimist võis mõjutada ka see, et Tammekannu abikaasa oli soomlanna. Moodne ehitustehnoloogia olevat osutunud probleemiks kuna Aalto pakutud õhukest seinakonstruktsiooni Eestis teha ei osatud, seinad ehitati mitte 45 cm vaid 65 cm pakused ning mõõdeti sissepoole, mille tulemusena ei mahtunud mööbel tuppa ära. Suur probleem oli ka lameda katusega, millest juba esimene vihm läbi sadas. ,,Kogu Tartu seletab, et selline katus on jumalavastane nähtus ja sellepärast jääbki läbi laskma," kirjutas Irene Tammekann Aaltole. Nii et kui Saksamaal sõimati lamekatust kommunistlikuks, siis tartlased võtsid lamekatusega võideldes appi jumala enda. Mulle jäigi ta silma seepärast kuna sain teada, et see on üks esimesi funk-stiilis maju (arhitektuuristiil, mis mulle väga meeldib) Eestis ja seepärast, et selle maja arhitektiks
Tegelikult on Nigula kaitse-eesmärgina loetletud ka hulk kaitsealuseid liike ning elupaiku, need leiab täpsemalt juba Nigula looduskaitseala kaitse-eeskirjast. Samast dokumendist võib lugeda ka Nigula looduskaitsealal kehtivast kaitsekorrast. Nigula looduskaitseala peamisteks väärtusteks on Nigula raba ja seda ümbritsevad vanad metsad. Raba pindala on 2320 ha ja turbakihi paksus on kuni 6,8 m. Nigula raba on lääne- eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega. Jääajajärgsest tuhandete hektarite suurusest veteväljast on Nigulasse alles jäänud vaid 18 ha suurune jäänukjärv Järve ehk Nigula järv. Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 11,5 meetrit
Pillid keskajal PILLIMUUSIKA KESKAJAL NB! Suur osa pillide eelkäijaid idamaadest Enne 13. saj. kirja pandud muusika mõeldud LAULMISEKS Pille mängiti väljapool kirikut, laulude SAATEKS KESKAJA PILLID Al. 13. saj. mitmeid teateid pillide kasutamisest kirikumuusikas Esimesed teated kirikuorelitest 9.,10. sajandist Suurte orelite kõrval väiksemad __teisaldatavad POSITIIV __kaasaskantav, ka ühe käega mängitav PORTATIIV KESKAJA PILLID Portatiivorel KESKAJA PILLID REBEKK Algeline, nõrga "karuse" kõlaga viiul; Pooliku pirni kujuline Viiuli ja vioola eelkäija, lameda- põhjaline KESKAJA PILLID FIIDEL Viiuli ja vioola eelkäija; lamedapõhjaline KESKAJA PILLID HARF _keskaja iseloomu- likem näppepill _jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti Saartelt u. 8.saj. Fiidel ja harf KESKAJA PILLID PSALTEERIUM Klavessiini eelkäija KESKAJA PILLID Rataslüüra eelkäija Varasest kesk...
saared, Hawaii saared ) Vulkaane jaotatakse kuju järgi : Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Viskoossus on väike Viskoossus suur, veniv, aeglane Räni ja gaaside vaene Rikkas räni ja gaasidega Hästi liikuv basaltne magma, mis voolab Halvasti voolav graniitne magma, laava suhteliselt rahulikult maapinnale voolud lühikesed Vajub laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaani Magma tardub sageli lõõris , moodustab koonuse laava korke Ookeanides (kõik ookeanide vulkaanid on Suured gaasi pilved, mandritel kilpvulkaanid nt. Hawaii Mauna Loa ) Vulkaani ehitus on lehel. Kaldeera tekkimine on ka lehel 3.17 Vulkaani purskega kaasnevad nähtused : · Gaasi, tolmu, tuha pilved · Laava voolud
· Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb enamasti basaltseist laavavooludest · Kilpvulkaanid on võrreldes teistevulkaanidega suhteliselt lamedad · Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaan · Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamatest laavadest on tunduvalt vedelam · Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani · Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejaanud vulkaanidest
6. Fassaad- hoone esinduslik külg, kus asub peasissekäik 7. Figuraalkompositsioon- inimkujutistega kompositsitsioon 8. Graafika- kunst, mida paljundatakse trükkimise teel 9. Katakomb- pikkadest käikudest koosnev maa-alune matmispaik 10. Keraamika- põletatud savist esemed 11. Kromlehh- megaliitiline ehitis, 12. Lineaarne- joonele ja joonistusele rajanev käsitluslaad kunstis 13. Linoollõige- graafikatehnika 14. Mastaba- egiptlaste algne haudehitis, lameda katusega kivikamber 15. Menhir- ,,pikk kivi" lihtsaim megaliitiline ehitis 16. Natüürmort- vaikelu, esemeid, puuvilju, lilli kujutav kunstiteos 17. Proportsionaalne- mõõdulises kooskõlas olev 18. Sarkofaag- kivist, metallist kirst, kaunistatud reljeefidega, maalidega(Egiptuses) 19. Sfinks- egiptuse kunstis inimese pea ja lõvi kehaga kuju 20. Skulpturaalne- vorme rõhutav käsitluslaad pinnalises kunstis 21. Stiliseerima- lihtsustama 22
Kontrolltöö - Ussid Ussid Ussid on tavaliselt pika, pehme, sageli lülilise kehaga loomad. Jagunevad: Lameussid (maksa-kakssuulane), Ümarussid (liimuksolge), Rõngussid (vihmauss). Lameussid on väga lameda kehaga parasiitussid - jagunevad imi- ja paelussideks. Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu.
- Voodijalad olid härjasõra või lõvikäpa kujuga - Voodiraam üle tõmmatud naha või kangaga, selle peal madrats - Võis olla peats või jalus, nikerdatud näiteks lõvimaski kujuline - Patja polnud, selle asemel jäik peatugi LAUAD - Väikesed - Plaat oli puust, punutud, metallist või kivist - Jalgu 1, 2, 3, 4 ; vormilt sarnased nagu tooli- ja voodijalad MAHUTID - Kasutati korve, keraamilisi anumaid, puukaste, hiljem kirste. - Kirst- jalgadega tõstetud kast; poolümara, lameda või viilkatuse sarnane kaas, rikkalikult maalitud fasaad TOOLID - Kasutasid taburette ja järisid - Kerged, papüürusest punutud, pehme konstruktsiooniga, - Jalad immiteerisid härjasõrgi või lõvikäppasid, 3-4 jalga - Ristjalgadega kokkukäivad järid, hiljem seljatoega - Raamkonstruktsiooniga madalad toolid - Käetoed- veidi madalamast puuplangust kui seljatugi TOOLID VOODID KIRSTUD LAUAD MUSTRID
Jürgen Rooste Jürgen Rooste Sündinud 31. juulil 1979 Lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997. aastal Tallinna Pedagoogiaülikool 1997-2004 Ajalehe Sirp kirjandus-ja tegevtoimetaja 2002- 2007 Eesti Instituudi juhataja 2007-2008 Eesti Kirjaniku Liidu projektijuht Ajalehe Sirp netiväljaande toimetaja Aitab ETV-l teha luulesaadet Luule Rooste luule on rikastatud lausekujundite ja kõnekujunditega Lause ja kõnekujundid on meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab põhiliselt vabavärsiliselt kuidas tappa laulurästikut esialgu tundub see lihtne aja aga laulurästik välja vihma ja külma kätte laulurästik jääb vihma imetlema tõmbab paar õllet naha vahele ja laulud kõlavad veel valjemini nõnda laulab ta end uksest sisse kamina ette kerra ja sisiseb ja sosiseb ja sõnub ja manab ja ütleb ümber mitut moodi mida ta tunneb rahvas ja riigis õlus ja elus une...
10. Ta on pika londiga ja algab E tähega? 12. Ta on halli värvi ja tal on ninal kaks sarve? 13. Ta on pruuni värvi ja ta seljal on palju teravaid okkaid? 14. Ta on kollane ja pruunide laikudega ja tal on veel hästi pikk kael? 15. Ta on musta-valge triibuline ja algab S tähega? Alla 1. Ta on valge paksu karvaga ja elab põhjapoolusel? 3. Ta on orantsikas-pruun ja talle meeldib kanu süüa ja on väga kaval? 5. Ta on kuldset värvi ja elab vees? 6. Ta on pruun ja ta on lameda sabaga ja ehitab jõgedele ja järvedele tamme? 7. Ta on orantsikas-pruun ja ta elab puu otsas? 8. Ta on musta värvi ja algab G tähega? 11. Ta on orants ja tal on tumedad triibud peal ja algab T tähega?
Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis tekib enamasti ookeanite keskaladel. See koosneb peamiselt hea voolavusega basaltseist ehk aluselistest laavavooludest. Kilpvulkaanid on laiad ja lamedad. Selle põhjuseks on see, et kilpvulkaanid purskavad tavaliselt aluselist laavat, mis võrreldes ränirikaste laavadega on tunduvalt vedelam. Tänu sellele saab laava voolata kraatrist kaugemale, moodustades lameda kilpvulkaani. Tänu sellele on kilpvulkaanid tavaliselt märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Neid on ka Islandil ja Uus-Meremaal. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on vähevoolav ja kuhjub lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure koonilise kujuga vulkaani. Pikaealised.
Sängorud Moldorud Lammorud Sälkorud Kuristikorud e. Lõhangorud Kanjonorud Sängorud Koosnevad ainult voolusängist Esineb tasastel aladel Ülekaalus on küljeerosioon Väga looklevad Moldorud Laiad, kausikujulised Jõesäng on orust üksnes väike osa Tasakaal külje- ja põhjaerosiooni vahel Vanade liustike sulamisvee orud Vähese veehulgaga Lammorud Laiad, lameda põhjaga Ujutab suurveede ajal üle jõeäärsed alad Kannab palju setteid Setetest tekib aja jooksul lamm Sälkorud Sügavad, järskude veerudega Suure langu ja kiire vooluga Ülekaalus erosioon Eestis esineb harva Kuristikorud Sügavamad ja järsuveerulisemad Kiire vooluga Eestis on nt. Jägala, Keila, Meeksi oja Kanjonorud Väga järsud, püstiste astmeliste veerudega Eestis nt
Närilised Hambad : iseteritavad lõikehambad, puuduvad silmahambad, hambalaie lameda pinnaga mälumiseks Söömine : kasutavad esikäppasid söömisel, väikekasvulised, nad on toiduks paljudele,tavalised varvasjäsemed küünistega taimed närilised lihatoidulised Sigivus : neil on väga suur sigivus (rottidel 6-8p aastas, hiirtel 8-15p korraga). Eestis on 18 liiki : põldhiir, koduhiir, vesirott, kodurott, rändrott Teisi närilisi : vesisiga, merisiga, hamster, okassiga Kiskjalised Hambad : lõikehambad toidu lahti hammustamiseks
300-400 m, kus küngastikud vahelduvad madalike, nõgude ja laiade orgudega. Lavamaa e platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala. Kiltmaa - ulatuslik, rohkete orgudega liigestunud kõrge tasandik (enamasti üle 500m ) Noored mäestikud - on tekkinud sisejõuduse arvel ning on terava tipulised (Alpid, Himaalaja, Püreneed, Atlas, Kaljumäestik, Andid) . Vanad mäestikud - on lameda tipulised (lamendavad tegurid on tuul, sademed jne) (Skandinaavia ja Uural) Maasisejõud e endogeensed loodusprotsessid e sisemised loodusprotsessid on maa sisemuses mõjuvad jõud mis tekivad maasisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Need jõud põhjustavad tektoonilisi liikumisi, maavärinaid, vulkanismi, kivimite moone. Maavälisjõud e eksogeensed e välimised loodusprotsessid on maapinnal ja maakoore ülemises osas mõjuvad jõud mis tekivad päikeseenergial ja gravitatsiooni
Standardhälve 5,59 5,28 Variatsioonikordaja 559,2 31,97 Asümmeetriakordaja 0,26 -0,4625 Ekstsess -1,12 -0,825 9 9. Jaotuse kuju kirjeldus. Diameetri jaotusel on pikksaba paremale (A>0) Rühmitamata andmete korral on diameetri tihedusfunktsioon lameda tipuga (E<0) Rühmitatud andmete korral on diameetri tihedusfunktsioon lameda tipuga (E<0) Erindeid (tugevasti erinevaid väärtusi) ei ole. 10 10.Valemid. N 1 X Ruut = N X i =1 I 2 - Ruutkeskmine N X harm = N (1 / x ) - Harmooniline keskmine i =1
hakkasid moodustuma vesiniku ja heeliumi aatomid, peaaegu kogu vesinik oli tavaolekus ja neelas kergesti valgust (tähti polnud) sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima Liigitamine ajalooliselt on liigitatud galaktikaid kuju järgi tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis on kujult elliptiline (võib ulatuda peaaegu kerakujulisest kuni lameda kettani) spiraalgalaktikad on kujult kettad, millel on spiraalharud galaktikad, millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks (naabregalatikate gravitatsioon mõjutab nende kuju) Kokkupõrked galaktikate põrkumine on suhteliselt sagedane galaktikate lähedane möödumine üksteisest põhjustab nende moondumist ja võib kaasa tuua gaasi ja tolmu vahetuse kokkupõrge toimub, kui kaks galaktikat
Selline orutüüp esineb tasastel aladel, kus jõe põhjaerosioon on väga nõrk. Kuna ülekaalus on küljeerosioon, siis on sängorud väga looklevad. Moldorud Moldorud on laiad, kausikujulised orud, mille põhjas looklev jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Selline oru kuju peegeldab tasakaalu külje- ja põhjaerosiooni vahel. Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed. Lammorud Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodud settematerjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm. Harvemini esinevad Eestis mägistele aladele iseloomulikud jõeorgude tüübid: Sälkorud Need on sügavad, järskude veerudega ja V kujulise ristlõikega jõeorud. Nad tekivad suure langu ja kiire vooluga jõeorgudes, kus ülekaalus on erosioon.
NIGULA LOODUSKAITSEALA Asukoht Kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas. Nigula looduskaitseala asub Pärnu madalikul. Nigula looduskaitseala Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääneeesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Geograafilised objektid Nigula LK alal voolab Pärnu jõgi, Reiu jõgi, Audru jõgi, Raudna jõgi, Halliste jõgi ja Sauga jõgi. Suurematest linnadest Pärnu, Sindi, KilingiNõmme ja Viljandi. LK ala asub Pärnu madalikul, Sakala kõrgustikul ja hõlmab väga paljusid soid. Nigula Raba Rajamise eesmärk
rammus tuhk. Tuli liigub aga kiiresti ja leekides hukuvad maapeal elavad sisalikud, maod ja putukad Taimestik Savanni katavad põhiliselt vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Rohttaimed kasvavad 23m pikkuseks. Nende varred on jäigad. Puud kasvavad väga hõredalt. Nende koor on paks ja juured pikad Paljud puud langetavad oma lehed. põuaperioodiks maha. Taimede eripärad Akaatsia on kasvatanud Baobabil e. ahvileivapuul endale laia lameda krooni, on väga jäme tulekindel mis arjab alumisi oksi, et tüvi, mis kogub endasse need ära ei kuivaks. vett nagu käsn. Loomastik Savannis on levinud suurte rohusööjate loomade karjad : antiloobid, elevandid. Neile peavad jahti suured kiskjad : lõvid, hüäänid, leopardid, gepardid, saakalid. Lindudest elab savannis lennuvõimetud jaanalinnud, flamingod, pardud, marabud. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savan www
mis moodustavad USA osariigi Hawaii saare. Vulkaan asub osariigi põhja osas ning on ka saare kõrgeim punkt. KAS MAUNA LOA ON AKTIIVNE VÕI MITTE? Mauna Loa on kustunud vulkaan. Arvatakse, et vulkaan purskas viimati umbes 3500 aastat tagasi. MIS KUJUGA ON MAUNA LOA? Mauna Loa on kilpvulkaan. Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaaside vaesest basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab rahulikult maapinnale, valgub laava vooludena laili ja tekitab lameda vulkaanikoonuse. KUI KÕRGE ON MAUNA LOA? Mauna Loa kõrgus on 4207 meetrit. Arvestades vee alust osa, on vulkaani kõrgus jalamilt tipuni 10 000 meetrit. Seega on Mauna Loa ka kõrgeim punkt maailmas. KUS ASUB MAUNA LOA LAAMADE SEISUKOHALT? Mauna Loa vulkaan asub Vaikse ookeani laama keskosas. Vaikse ookeani laama liigub vastu Põhja Ameerika laamale aga Kookose, Nazca ja Antartika laamast lahku. Kuna vulkaan ei asu laamade piirialal, siis on
Soome rahvastikupüramiidSoome rahvastiku tihedus Eestlased 2005 2010 paremat elu ning head tööd otsima. Teisel ning kolmandal kohal on Rootsi ning Venemaa. Rahvastikupüramiid on soomlastel hetkel 4. ehk rahvastiku vananemise etapis. Püramiidil on näha, kuidas umbkaudu eani 60 on kõik enamvähem stabiilne ning seejärel püramiid kahaneb, mis annab sellele enamvähem lameda tipu. See viitab vananevale rahvastikule. Soomes ei esine kuigi suuri probleemi, kuid nii mõnigi väiksem probleem. Näiteks, mis ka Eestit puudutab: Soomes paljud firmad üritasid teha maksupettust, kuid see saadi kätte ning Eesti rahandusministeerium aitab Soomel neid likvideerida. Või siis samuti on ka tulnud üksikuid kaebuseid eestlastelt soomest, kuidas neid tööl nö ,,nööritakse", küll aga minu arust on see pigem töötaja enda kohustus
jäigad ja tugevad eestiivad Harilik käätsusikk Harilik käätsusikk on eestis üks tavalisemaid mardikaid. Ta elab surnud või surevate mändide peal. Tema üks omapärasusi on tema tundlad. Isaste tundlad võivad olla tervelt 5 mardika kehapikkust, kuid emase tundlad on poole lühemad. Kattetiivad on määrdunudhallid ja enamasti on isendite rindmikul kollased täpid. Röövikud kasvavad kuni 35 mm pikaks Kuldpõrnikas Kuldpõrnikas on suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. Kattetiibadel ja rindmikul on hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Kasv -22 millimeetrini. Niitudel, roosõieliste ja ohakate õitel. Toitub taimelehtedest ja -õitest. Väga head lendajad. Vastsed kasvavad kõdunevas puidus. Ninasarvikpõrnikas Ladinakeelne nimetus on Oryctes nasicornis. Ninasarvikpõrnikas on üks suuremaid (2540 mm). Punakaspruunid läikivad kattetiivad. Isasel laubal tahapoole kaardus sarv, emasel see puudub.
heietada,poliitlistest vaadetest Hindavad ülekõige dusad (hinge) Venelased on meisterlikud valetajad Matrjoskad Matrjoska (oletatavasti hellitusvorm nimest Matrjona, mis tähendas "tähtsat daami") on vene rahvuslikuks sümboliks peetav puust mänguasi:kirevalt maalitud nukk, mille sees on samalaadsed väiksemad nukud. Tavapäraselt on nukke üksteise sees vähemalt kolm. Peaaegu alati on matrjoska munakujuline, lameda põhjaga ning koosneb kahest osast: ülemisest ja alumisest. Traditsiooniliselt kujutatakse matrjoskal naisterahvast punases sarafanis ja kollases kleidis. Tänapäeval on maalingute teemad mitmekesised: muinasjutukangelased, Venemaaga seotud või perekonnad. Levinud on ka poliitikute paroodiad see teema erineb suuresti matrjoskade tavapärasest maalingust, millel kujutati naist, mitte meest. Tänan kuulamast!
haigusega lastest sünnib siiski emadel vanusega alla 35 eluaastat. Tänapäevased uuringud näitavad, et ühel vastsündinul 660-st on Downi sündroom. Sümptomid ehk avaldumine Välised sümptomid: » väike ümmargune pea, kukal ja näo profiil on lamedad; » silmade lõige on viltune (meenutab mongoliidset rassi); » kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti; » silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina; » kõõrdsilmsus, 34% esineb kae; » hammaste anomaaliad; » suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas; » kõrvad on väikesed ja ümarad; » kaela nahk on paks ja voldiline; » nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; » iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus; » sõrmed on lühikesed, 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Sümptomid ehk avaldumine Vaimne areng:
EGIPTUSE KULTUUR JA KUNST 1. MASTABA Piklik längus seinadega ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber. 2. GIZA PÜRAMIIDID-CHEOPSI PÜRAMIID ABU-SIMBELI KALJUTEMPEL 3. NOFRETETE PORTREEBÜST 4. Vaarao-Oli nii Egiptuse valitseja kui ka jumal 5. Hieroglüüfkiri-Sumerite kiilkirja eeskujul loodud Egiptlaste kiri 6. Hauatagune elu-Usuti, et inimese hing elab peale surma edasi ja tuleb oma kehasse tagasi.Tänu sellele tuli keha säilitada, seda nimetati palsameerimiseks.Palsameeritud isik oli muumia
Islami kunst SAKRAALARHITEKTUUR on väga tähtis! Ehituskunst on kõige tähtsam - MOsEE o Hakati ehitama juba 7. sajandil. o Pole kindlat põhiplaani. Enamasti müüriga ümbritsetud nelinurkne õu, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. o Ühel küljel on tavaliselt üsna madala ja lameda laega saal, mille sammaste read löövideks jagavad. o Meka-poolses seinas (nn. kibalüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab). o Õues on kindlasti ka kaev, sest usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. o Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka üks või mitu saledat ja kõrget torni need on minaretid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Mida rohkem minarette seda tähtsam. Minarettidel on erinevaid vorme nelinurkne, ümar,
Meremõisa muutus sellega faktiliselt Keila-Joa mõisapargi osaks, jäädes õiguslikus staatuses siiski Keila-Joa kõrvalmõisaks. Uue mõisahoone projekti tellis Alexander von Benckendorff Peterburi arhitektilt Hans (Andrei) Stackenschneiderilt. Hoone püstitati joa kõrvale jõe paremkaldale, tagaküljega vastu jõge. 1833. aastal valmis Keila-Joal Eesti üks varasemaid ja stiilsemaid neogooti stiilis mõisahooneid. Kahekorruselist lameda katusega hoonet iseloomustavad tiheda raamijaotusega teravkaaraknad ning tagakülje nurgas asuv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadi ilmestavad eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski asub sissepääs. Uste kohal on kaunid pitsilised malmist varikatused. Tagakülje vasakpoolne osa on tugevalt eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna. Peahoonele orienteeriti ka suurejooneline kõrvalhoonete kompleks. Rannamõisa-Laulasmaa-
Eelkõige puutub kokku algaja tennisehuviline reketiprobleemiga, soovitatav on algusest peale mängida oma isikliku, sobiva reketiga. Riietus olgu avar ja võimaldagu ka kõige laiema amplituudiga liigutuste sooritamist. Tennisemäng koosneb üksikutest löökidest. Põhilööke on üldse seitse: eeskäelöök, tagakäelöök, palling, lendpall, rabak, küünalpall ning tilkpall. Olenevalt palli keerlemisest lennul esineb kolm põhilist löögi liiki: lame-, kaetud-, lõigatud löök. Lameda löögi puhul lendab pall õhus keerudeta, reketi asend jääb löögi suuna suhtes muutumatuks selle ajavahemiku kestel, mil pall asub reketil. Kuna pall on võrgu kindlaks ületamiseks suunatud veidi alt üles, on löögisuunaga risti olev reket maapinna suhtes õige vähe kaldu. Lameda löögi puhul on palli lennujoon ühtlaselt lame, põrkenurk peaaegu võrdne langemisnurgaga, pärast põrget pall kiirust palju ei kaota. Kaetud löögi puhul keerleb palli ülemine pool ette lennu
Godot'd oodates S.Beckett "Oodates Godot'd" on raamat, kus kaks meest Vladimir ja Estragon ootavad külatee ääres puu juures Godot'd, keda ei paista tulevat. Oodates nad räägivad, vaidlevad, söövad ja arutlevad enesetapu üle. Vladimir on rohkem mõtisklevam ja arutlevam tüüp, kuigi samas rahutu ja ei suuda ühe koha peal püsida. Estragon on see vastu lapselikum ja rahulikum. Estragon püsib koguaeg lameda kivi lähedusse. Oodates Godot'd seal puu juures, lähevad neist mööda esimesel päeval Pozzo ja Lucky. Pozzo on tähtis ja suursugune isand ning Lucky on ori, keda koheldakse, kui koera. See suhe meenutab tänapäeva sotsiaalelu, kus rikkamad inimesed peavad end teistest peajagu kõrgemaks ja suhtuvad vaesematesse inimestesse kui orjadesse. Samuti peegeldub sellest natuke rassismi: mustanahalisi on peetud rojadeks, samuti ka eestlasi,
1. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendamise protsessis koos kivimite rebestamisega. 2. Kihtvulkaan tekivad ränist, rikastunud gaasidest, suurema viskoossusega, laavavoolud on lühikesed, harvad v puuduvad, laava tardub pimsina. 3. Kilpvulkaan tekivad räni-, gaasidevaesest väikese viskoosusega basaltsest magmast, hästi liikuv magma, mis voolab suht rahulikult, see ehitab lameda vulkaanikoonuse, kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. 4. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. 5. Libisemine settekeha v kivimiplokk liigub äkitselt nõlvakallakuse suunas mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas v kivimiplokis endas materjali segunemist ei toimu. 6. Nihkumine aeglaseim, tingimustes kus korduv pinnase külmumine ja sulamine lõhub setteosakeste
14.A Propelleri tõmme on võrdne pöörlemiskiiruse ruudu ja diameetri neljanda astmega. 15. B Propelleri kasulik võimsus on arvutatav lennuki kiiruse ja tõmbe korrutisena 16.B Lnnuki pööriselisel laskumisel on sisemise tiiva kohtumisnurk suurem kui on välimisel tiival, samuti ka takistusjõd. 17. C Lennuki varisemiseks tiivale on vajalikud tingimused kriitiline või üle selle kohtumisnurk ja tiibade tõstejõu erinevus. 18. B Millises vastuses on kõige täpsemalt näidatud erinevus lameda ja sügava pöörise vahel sygavpöörises on kohtumisnurk väiksem kui lamepöörises, lennuki piktelje asend horisondi suhtes on suurem, lennuki pöörlemiskiirus on aeglasem ja tänu sellele väljumine pöörisest toimub praktiliselt hilinemiseta. 19. B Kuidas mõjutab lennuki raskuskeskme asukoht lennuki käitumist pöörises mida tagumisem on tsentreering seda kergemini läheb lennuk pöörisesse ja tuleb sealt välja suurema hilinemisega. 20. B Flatteri tekke peamiseks
Keskuse välis ja sisearhitektuuris on järgitud Feng shui rahvusvahelist tunnustatud konsultantide soovitusi. Puhkekesuses on muuhulhas hotell (enam kui 2500 numbrituba. Seal on 120 tuhande m2 suurune konverentsi keskus, enam kui 74 tuhat m2 kaupluseid, muuseum, 2 teatrit, 7 erinevat restorani, maailma suurim aatrium kasiino). Ostukeskuse keskel asub veega täidetud kanal, mida mööda on võimalik külastajatel sõita väikese, suhteliselt lameda põhjaga paadi sampaniga, justkui liikudes gondliga Veneetsias. Seal on kõige luksuslikumad poed: Ralph Lauren, Chanel, Gucci, Emporio Armani, Dior jne. Puhkekeskuse tipus üle 3 hoone asub 340 m pikkune ja umbes ühe hektarilise pindalaga nn Taevapark. Taevapargis on ruumi 3900 inimesele. Muuhulgas asub katuse ääres 191 m kõrgusel maapinnast nn olematu servaga bassein, mis on maailma pikim kõrghoone katusel asuv avatud bassein. Taevapargis asub
kolmnurkne Helepruun, kollakaspruun, 20-25 (35-55) Koonusjas väiksem kui harilikul kuusel, lameda serva ja tipuga Helepruun, kollakas, soomused Must, väike, kinnitub 20-30 (45) Koonusjas õhukesed, lainelised, saagja samamoodi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
