Viimastel aastatel on Euroopa Liit tihendanud suhteid ka Jaapaniga. 2001. aastal vastuvõetud Euroopa Liidu ja Jaapani tegevuskava kohaselt ei piirdu kahepoolne koostöö ainult kaubanduse ja investeeringutega, vaid laieneb ka poliitikale ja kultuurile. Euroopast tuleb suurem osa Jaapani välismaistest otseinvesteeringutest ning Euroopa on suurim Jaapani välisinvesteeringute saaja, edastades Ameerika Ühendriike ja Hiinat. Ärisuhetes on Hiina Euroopa Liidu suuruselt teine kaubanduspartner väljaspool Euroopat, jäädes küll maha USAst, kuid edastades Jaapanit. Hiinasse tehtavad välisinvesteeringud tulevad peamiselt Euroopa Liidu riikidest. Euroopa Liit on India suurim kaubanduspartner ning välisinvesteeringute allikas. Hiina ja India on otsustanud osaleda Euroopa Liidu satelliitnavigatsioonisüsteemis Galileo. See näitab Aasia riikide soovi luua Euroopa Liiduga peale kaubandussidemete ka muid sidemeid. Euroopa Liit ja Ladina- Ameerika
POOLA Peamised ekspordiartiklid 2012. aastal · Masinad ja seadmed - 27,6% · Metallid ja metalltooted - 19,0% · Puit ja puittooted - 11,1% · Transpordivahendid 9,0% Peamised impordiartiklid 2011. aastal · Masinad ja seadmed - 35,0% · Metallid ja metalltooted - 11,3% · Keemiatooted - 10,0% SLOVAKKIA Kaubavahetus · Eesti ja Slovakkia kaubavahetus on seni olnud suhteliselt tagasihoidlik. · 2012. aastal oli Slovakkia Eestile 27. kaubanduspartner kaubavahetuse kogukäibega 116,4 mln eurot. · Eksport Slovakkiasse moodustas 2012. aastal 54,5 mln, import Slovakkiast 61,9 mln eurot, saldo -7,4 mln. SLOVAKKIA Peamised ekspordiartiklid 2012. aastal · loomsed tooted - 33,5% · jalatsid - 17,3% · puit ja puittooted - 8,4% Peamised impordiartiklid 2012. aastal · masinad ja seadmed - 39,2% · transpordivahendid - 34,5% · keemiatooted - 9,5% · plastid ja kummitooted - 4,5% SLOVEENIA
· Kolmandik kuni pool ekspordituludest tuleb põllumajandusest 1/3 Mesi, sojaoad, päevalilleseemned 1/5 Mais 1/7 Nisu · Üks maailma suurim sojatootja · Kasutatakse valdavalt geneetiliselt muundatud organisme · Saadus müüakse USA firmadele Eksport ja import (2007) · Brasiilia on suurim · Aasia riigid, millest pool oli Hiina kasuks Eksportis 20.2% Importis19.6% kaubanduspartner Eksportis 18,8% Importis 32,8% · Euroopa Liit Eksportis 17,7% Importis 16,6% · USA on olnud Argentina kaubanduspartner viimased 60 aastat Eksportis 18% Importis 13,1% Veinimajandus · Mendoza provints toodab ekspordiks ~60% ja üleüldse ~80% Argentina veinidest · Tänapäevane veinitööstus sai alguse 19. Saj. teisel poolel · Parimuselt 5. veinitootja maailmas · San Juan ja La Rioja toodavad kohalikule tarbijaskonnale Raha (1 peeso = 0
Eesti ja Rootsi vaheline kauvavedu Lii Pedajas LM12 Eesti- Rootsi · Eesti jaoks on Rootsi olulisim Kaubanduspartner. · Rootsi-Eesti kaubandusmaht on peale majanduskriisi stabiiilselt kasvanud. · Kaubavedu jõustus 30.07.1992 Kaubavahetus · Eksport rootsi on kasvanud impordist jõulisemalt. · 2012a käive oli näiteks 3.4mld eurot. Peamised kaubad mida veetakse · Masinad, seadmed, transpordivahendid,metallid ja metallitooted. Peamised ekspordiartiklid 2012. aastal (osakaal %): · Masinad ja mehaanilised seadmed - 53,1% · Mineraalsed tooted 9,8% · Puit ja puittooted 8,5%
Pealinn: Valletta Üldpindala: 316 km² Rahvaarv: 0,4 miljonit Rahaühik: euro Kuula ametlikku ELi keelt: malta, inglise Eesti ja Malta majandussuhed Eesti ja Malta majandussidemed ja kaubavahetus on senini jäänud tagasihoidlikuks. Kaubavahetuse maht on püsinud stabiilsena, kaubandusbilanss on Eesti suhtes positiivne. 2008. aastal oli Eesti ja Malta vahelise kaubavahetuse kogukäive 1112 tuhat eurot ning Malta oli Eesti 89. kaubanduspartner. 7,4 miljonit krooni, moodustades Eesti kogu kaubavahetusest alla 1%. 2008. a. kogukäibelt oli Malta Eesti 89. kaubanduspartner. 2009. aastaga kasvas Malta tähtsus Eesti kaubanduspartnerina ning ta tõusis 69. kaubavahetuspartneriks kogukäibega 3208 tuhat eurot50,2 miljonit krooni. 2010. a. toimus väike tagasilangus. 9 kuu seisuga on Malta oli Eesti 76. kaubavahetuspartner. Kogukäive 2457 tuhat eurot .moodustab alla 1% kogu Eesti kaubavahetusest.
· Sri Lanka elanike arv on viimastel aastatel olnud tõusuteel Sri Lanka majandus · Enamus Sri Lanka inimestest töötab istandustes. · Nad ekspordivad kõige rohkem kaneeli, riisi ja Ceylon teed. · Sri Lankas areneb kiiresti ka turismitööstus. · Sri Lanka suurim kaubanduspartner on India, kuhu nad ekspordivad 80% oma kaupadest. Kasutatud allikad https://en.wikipedia.org/wiki/Sri_Lanka http://www.reisiguru.ee/riikID/80 http://goadventure.ee/catalog/sri-lanka.html
Lipuvärvid sinine, punane, valge ja kollane sümboliseerivad ASEANi liikesriikide lipuvärve ning sinine tähendab lisaks veel rahu ja stabiilsust, valge sümboliseerib puhtust, punane vaprust ning kollane sümboliseerib organisatsiooni õitsengut. 1.1 ASEANi suhted Eestiga Kuna ASEAN on Euroopa Liidu järel integreerituselt järgmine regionaalne organisatsioon maailmas, siis on organisatsioon Euroopa Liidule seega loomulik partner. ASEAN on Euroopa Liidule suuruselt kolmas kaubanduspartner ning Euroopa Liit on suurim investor Kagu- Aasias. Eesti välisminister Urmas Paet on osalenud samuti Euroopa Liidu ja ASEANi vahelistel välisministrite kohtumistel ning tõdeb, et Eesti pooldab igati võimalikult väheste piirangutega kaubandust ELi ja Kagu-Aasia riikide vahel, et suurendada vastastikust majanduslikku avatust. Paeti sõnul on oluline jätkata kaubanduslepingute sõlmimist Euroopa Liidu ja Kagu- Aasia riikide vahel. Lõppeesmärk on regioonidevahelise Euroopa Liidu ja ASEANi
et ta asutas ETKO. Tänaseks on KEO Küprose suurim tööandja(üle 600 töötaja), kes lisaks veinile ja brändile pruulib ka ainsat Küprose õllemarki KEO. LOEL-Firma tekkis 1943, pärast pikemat streiki ETKO tehastes,mis lõppes ametiühingu liikmete tänavale viskamisega. Ametiühingu liikmed asutasid seepeale õiglase ja sotsialistlikest printsiipidest kinni pidava veinifirma, mis tänu oma ideoloogilisele platvormile oli ideaalne kaubanduspartner NSV Liidule. Venemaa on tänaseni LOELi tähtsaim kaubanduspartner ja selle firma veinid on ainsad Küprose veinid, mis on Eestis saadaval. Mõistagi on peamiseks neist LOEL Muscat, magus nektar,mida nostalgiahoos poest ostetakse.Anthea seeria valge ja punane on odavamad ja suhteliselt ilmetud söögiveinid. Ainus veidi huvitavam vein on punane Nectaria(55),mis vaatamata oma nimele on kuiv pehmemaitseline,kuid piisava karakteriga vein. SODAP-Viinamarjakasvatajate kooperatiiv,mis asutati 1947
Saksamaa Liitvabariik. Seega ühendati riigid, mis olid II maailmasõjas omavahel sõdinud või sõjas kannatanud eesmärgiga vältida nende edaspidiseid konflikte. 1973 liitusid Suurbritannia, Iirimaa ja Taani, mis suurendas EMÜ tähtsust märgatavalt. Nii Iirimaa kui ka Taani olid Suurbritanniaga majanduslikult seotud, Iirimaa ekspordist kuni 70% läks 1970. aastate alguses Suurbritanniasse. Taani vedas oma toiduainetest suurema osa samuti Suurbritanniasse, nende suurim kaubanduspartner Saksamaa oli juba Ühenduste liige. Mitteliitumine oleks tähendanud majanduslikku isolatsiooni ja võimalikke raskusi põllumajandustoodete ekspordil, mis oleks juhtunud Taani mitteliitumise ja Suurbritannia liitumise korral. 1981 liitus Kreeka, mida pole kunagi peetud oluliseks sündmuseks EL-i arengus. 1970. aastatel oli seal võimul sõjaväehunta. 1986 liitusid Hispaania ja Portugal. 1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria Eelviimase laienemisringiga liitusid 1
reeksport Märkimisväärne looduslik gaasivaru Prioriteetsed majandusharud Põllumajandus & toiduainetetööstus Keemiatööstus Energeetika IKT ja nanotehnoloogia Aiandus Tervishoid Logistika Veemajandus Tööhõive Töötusemäär on üks Euroopa madalaimaid Tööpuudus 2013. a jaanuaris oli 7,5% Palju osalise tööajaga töötajaid (peamiselt naised) Füüsilisest isikust ettevõtjate arv on kasvanud Ülevaade EestiHollandi majandussuhetest Eesti jaoks oluline kaubanduspartner (8. koht) Suuruselt kolmas välisinvestor 1,3 miljardi euroga (10.2%) Rootsi ja Soome järel Eesti ja Holland kuuluvad koos internetivabadust edendavate riikide juhtgruppi Maavarad Rikkalikult looduslikku gaasivaru (maagaasi) katab riigi enda nõudmised võimaldab ligemale poole aastasest gaasitoodangust eksportida Vähem naftat kivisütt kivisoola Hankiv sektor Tähtsaim haru on maagaasi tootmine Maagaasi varult on kapitalistlike maade hulgas 4. kohal
viimastel aastatel kiiresti kasvanud, eeskätt tänu tihenevatele majandussuhetele Hiinaga. Mullu kasvas Austraalia kogutoodang 3,6 protsenti, mis on kiireim kasv alates 2007. aasta 4,7 protsendisest kasvust. Austraalias ei ole 21 aasta jooksul olnud ühtegi majanduslanguse aastat. EL ja Austraalia majandussuhted Euroopa Liidu (EL) kaubanduspartnerite hulgas on Austraalia 15. ja Austraalia jaoks on EL suuruselt kolmas kaubanduspartner. Austraalia ekspordib ELi peamiselt maavarasid, kütuseid ja põllumajandustooteid. Suur osa kaupade ekspordist suundub Suurbritanniasse. EL ekspordib Austraaliasse peamiselt masinaid ja transpordivahendeid ning tööstuskaupu nagu näiteks ravimid. Kokkuvõte Austraalia on tööstus- ja põllumajanduslik riik, kus ekspordis on tähtsal kohal maavarad, näiteks kivisüsi. Austraalia majandus pidevalt kasvab, tänu tihenevatele suhetele Hiinaga. Tänan!
tollid erinevatele kaupadele (tavaliselt on kriteeriumiks töötluse tase), püütakse saavutada erinevat mõju nende sisseveole. · Keelutoll versus tulutoll. Tollimakse võib vaadelda ka nende kestuse järgi: eristatakse lisatolle (ajutised) ja tasakaalustavaid (pidevaid) tolle. · Lisatollidega võib saavutada nn tärkava (või ka ümberkujundatava) tootmisharu kaitsmise. · Tasakaalustavad tollid, mis on iseloomult pidevad, võetakse sageli kasutusele, kui kaubanduspartner subsideerib oma eksporti. 4. Kindel, väärtuseline ja kombineeritud tollimaks. Liikuv tollimaks. Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult (kaaluühik või muu ühik, näiteks - tükk). Väärtuseline e. ad valorem tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba väärtusest (hinnast), kusjuures transpordikulud võivad olla kaasa arvatud või mitte.
püütakse saavutada erinevat mõju nende sisseveole. • Keelutoll versus tulutoll. Tollimakse võib vaadelda ka nende kestuse järgi: eristatakse lisatolle (ajutised) ja tasakaalustavaid (pidevaid) tolle. • Lisatollidega võib saavutada nn tärkava (või ka ümberkujundatava) tootmisharu kaitsmise. • Tasakaalustavad tollid, mis on iseloomult pidevad, võetakse sageli kasutusele, kui kaubanduspartner subsideerib oma eksporti. 4. Kindel, väärtuseline ja kombineeritud tollimaks. Liikuv tollimaks. Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult (kaaluühik või muu ühik, näiteks - tükk). Väärtuseline e. ad valorem tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba väärtusest (hinnast), kusjuures transpordikulud võivad olla kaasa arvatud või mitte.
Jaapan (jaapani keeles (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Tky (ka: Tokio; jaapani keeles 'idapealinn', vana nimega Edo ()) on Jaapani pealinn ja moodustab koos naaberprefektuuridega suurima elanikuarvuga linnastu maailmas. 23 eripiirkonnas elab kokku üle 8,8 miljoni inimese. Sajad tuhanded ümbruskonna inimesed käivad Tkys tööl. Pindala on kokku 616,65 km2.Tky on Jaapani poliitiline, majandus-, kultuuri-, haridus- ja teaduskeskus, Jaapani keisri ja valitsuse residents ning kogu Ida-Aasia suur äri- ja finantskeskus. Pilvelõhkujaid on Tkys vähem kui paljudes teistes nii suurtes linnades. Põhjuseks on eeskätt maavärinaohtlikkus. Hoonestus koosneb peamiselt kuue- kuni kümnekorruselistest kortermajadest ja tihedalt koos paiknevatest eramute...
töökoht kuni pensionini. · Jaapani tähtsaimad majandussektorid on pangandus, kindlustus, kinnisvaraarendus, jaekaubandus, telekommunikatsioon ja transport. · Jaapanis on populaarne raudteetransport ja muljetavaldav metroode süsteem. Keerukaim ja suurim metroovõrgustik on Tokyos. · Jaapanil on hea transpordigeograafiline asend avatus ookeanile ja kaubanduspartneritest naaberriigid. Jaapani suurim kaubanduspartner on Hiina. Jaapani roll maailmamajanduses: · Jaapan on maailma juhtiv teadusuuringute, tehnoloogia, tootmisseadmete ja meditsiiniliste uuringute riik. Jaapan ekspordib põhiliselt transpordi seadmeid, mootorsõidukeid, elektroonikat ja kemikaale. Jaapani arengutase: · Kõrge inimarenguindeks, kõrge teenindussfääri tööhõive, kõrge sissetulek ehk SKT on 30 000 + /USD. · Jaapan kuulub kõrgelt arenenud tööstusriikide hulka Esimene Maailm.
Inimesi kasutatakse meditsiinilistes eksperimentides, tihti ilma tuimestuseta, nende peal testitakse keemiarelvi nt: Sariin ja bioloogilisi relvi nt: Anthrax. Ning kui sind põgenemiskatsel tabatakse, siis lastakse sind maha. Üks võimalus on põgeneda mõnesse paremasse riiki, aga see on keeruline, sest piir Lõuna Koreaga on üks militariseeritumaid maailmas ja Hiina saadab kohe tagasi Põhja Koreasse, kui nad kätte saadakse. Lisaks on Hiina Põhja Korea suurim kaubanduspartner ja liitlane. Aga Hiina on samuti tuntud opositsiooni maha surumise poolest. Hiinas toimub samuti opositsiooni mahasurumine, aga see toimub vaiksemalt, kui Põhja Koreas. Inimesed kas pannakse koduaresti või vangi, reeglina ilma kohtuta. Puuduvad näidisprotsessid ja vägivaldsed mahasurumised. Inimesi survestatakse majanduslikult või lüüakse ajakirjanduses risti. Aga ikkagi on see riik, kus toimub suur korruptsioon ning inimesed pole vabad. Ning inimesi surutakse alla
Inter-American Highway läbib El Salvadori ja moodustab suurepärase transpordi süsteemi, mis seob San Salvador’i, La Unión’i , Acajutla’i, La Libertad’i sadamaid ja sisemaal linnasid San Miguel ja Santa Ana. Kohv, suhkur, krevetid, tekstiil ja kemikaalid on El SalvadorI peamisi eksport tooteid. Juhtivateks importkaupadeks on tarbe- ja kapitalikaupad, küte, toit, nafta ja elekter. Ameerika Ühendriigid on ülekaalukalt suurim kaubanduspartner. 4 Majanduse arengu näitajad. Tööstustoodangu kasvu määr: 2,1% (2013) Riikidega võrdluses on maailmas 123. kohal Tööjõud: 2738000 (2013) Riikidega võrdluses on maailmas 107. koht Tööjõud majandussektorites: Põllumajandus: 21% Hankiv majandus: 20% Teenindav majandus: 58% (2011) Töötuse määr: 6,3% (2013) 6,1% (2012) Riikidega võrdluses on maailmas 64. koht Rahvastik allpool vaesuspiiri: 36,5% (2010)
Talvesõda Talvesõda kestis 105 päeva. Hirler ja Stalin leppisid kokku mõjupiirkondades, see tähendas et Poola jagati ning kolm Balti riiki ja Soome siiirati Nõukogude mõjupiirkonda. Balti riigi leppisid Stalini nõudmistega, samad nõudmised esitati ka Soomele mis oli nõus tegema järelandmisi kuid ei nõustunud Nõukogude baasi rajamisega Hankosse, mis paikneb Helsingi lähedal. Soome sõjaväes oli 37 000 meest vananenud varustusega, käputäis igivanu soomustanked, mõned tankitõrjekahurid. Mereväel oli vaid 2 soomuslaeva, 2 suurtükilaeva, 5 allveelaeva ja 7 torpeedopaati. Lennusväes oli 41 pommitajat ja 80 vananenud hävituslennukit. 19. Sajandil oli Soome Nõukogude osa pärast 1917 aasta bolsevike ülestõusu haaras soome võimalusest end Venemaast vabaks murda. 6 detsembril 1917 kuulutas Soome end sõltumatuks vabariigiks. Kõigil soomlastel oli tugev tahe kaitsta oma kodumaad, kaevati kaevikuid parkidesse ja täiedati liivakotte, ehitati pommivarj...
1994. aastaks moodustas väliskaubanduse defitsiit 4,6 miljardit krooni (u 29,3 miljonit eurot) ehk 11,9% kogu väliskaubanduslikust käibest. Kõige suurema osakaaluga eksporditavaks kaubagrupiks oli sel ajal toidukaubad, mis moodustasid 22,2%. Võrreldes 1993. aastaga hakati rohkem eksportima kõrgema ümbertöötlusastmega kaupu (vorstitooted, konservid, joogid, tubakatoodet). Impordis olid juhtkohal masinad ja seadmed, mis moodustasid viiendiku kogu impordist. 1994. aasta tähtsaim kaubanduspartner oli Venemaa.(Eesti... 1994) 1996. aastaks moodustas kaupade väljavedu Eestist 24,6 miljardit krooni ja sissevedu 38,4 miljardit krooni. Väliskaubandusdefitsiit oli aga 13,8 miljardit krooni. Nii ekspordi kui ka impordi kasvu periood langes sama aasta IV kvartalisse, kui tehti muudatused tollieeskirjades. Kui varem võis transiitkaupa hoida avalikus tollilaos ühe aasta, siis alates 1. oktoobrist 1996 tuli kaup vastava tolliprotseduuriga arvele võtta ehk arvele tuli võtta ka tolliladudes
2.2 Eesti kaubavahetus Soomega Soome on kujunenud Eestile üheks olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks. Makromajanduslikul tasemel on Eesti ja Soome vahelised majandussuhted heaks näiteks maailmamajanduse globaliseerumisest tingitud majanduslikust integratsioonist. Sama protsess toimub ka ettevõtete tasandil - pidevalt kasvab nende ettevõtete arv, mis on omavahel seotud kas omandi- või kaubandussuhete kaudu. Soome on jätkuvalt Eesti suurim kaubanduspartner. Kaubandusbilanss on siiski jäänud Eestile positiivseks. 2010.a. esimese 9 kuu jooksul oli kaubavahetuse käive Soomega 32,4 miljardit krooni, millest eksport moodustas 16,7 miljardit (17,4% Eesti ekspordist) ja import 15,7 miljardit krooni (15,2% Eesti impordist). Paljud Soome ettevõtted on toonud osa oma tootmisest üle Eestisse või laiendavad siin olemasolevat tootmist, mis aitab kaasa ka kaubavahetuse mahtude kasvule. Viimasel ajal on
30% 3 42,200 5 Inglise 1 8 USA 46.60% 1 46,400 6 Inglise 1 7 Tabel 4: Top kuue riigi spetsiifiline võrdlus. 5. Tulemusriikide sügavam analüüs 6.1 Ameerika ühendriigid. Eesti kodanikule on Ameerika Ühendriikidesse reisimine viisaga. Eestil on Ameerika Ühendriikides saatkond. Majanduslikud suhted on head. 2009.a. I poolaasta andmetel on USA Eesti 9. kaubanduspartner, moodustades 3,1 % kogu Eesti kaubavahetusest. Eesti eksport USAsse I pa oli 2,2 miljard EEK (207 milj USD) ja import 1 miljard EEK (95,4 milj USD), sealjuures vähenes eksport sama perioodiga võrreldes 22,3 % ja import kahanes 1,4 %. Loodud on erinevad koostöölepingud. Investeeringute soodustamise leping, kaubanduse ja investeeringute alaste suhete leping, investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse
import 3 431,4 mln EEK. Kuna ekspordimht oluliselt suurenes kahanes ka kaubavahetuse puudujääk, milleks oli 122,8 mln krooni. Kuid vahepeal oli majanduskriis ning impordimaht langes ning kaubandusvahetusekäive aastal 2009 oli vaid 3 132,3 mln krooni. Kuid viimastel aasatel on näha paranemis tunnuseid, kuna nimelt aastal 2010 augustikuu lõpu seisuga oli käive 3 535,3 mln krooni. 2010. a augusti seisuga on Hiina Eesti suurim kaubanduspartner Aasias. Hiina päritolu kaupu tuuakse Eestisse üha rohkem, sest paljud kaubad jõuavad meieni läbi teiste riikida vahendajate. Ekspordist moodustasid 2009.a. masinad ja seadmed 38%, pabermass (ja tooted sellest) 21% ning metallid ja metalltooted 16%. Impordist (saatjariigi järgi) moodustasid masinad ja seadmed 38%, tekstiil ja tekstiiltooted 20%, metall ja metalltooted 10%, muud tööstuskaubad (mööbel, mänguasjad, sporditarbed) samuti 10%.
..........................................................................8 3. OHTLIKUD JÄÄTMED..............................................................................9 4. KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................10 Maailm ja keskkond Kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus, keskkkonna tervislikkus ja jäätmed on ülemaailmased probleemind, mis puudutavad ka Eestit. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige ja EL on maailma suurim kaubanduspartner, maailma suuruselt teine majandus ja suur poliitiline blokk, on tal ka rahvusvahelised kohustused. Ülemaailmasete keskkonnaküsimustega tegelemine on ka ELi enda huvides. Mereelupaikade seisundi halvenemine maakera vastaspoolel mõjub ka meie toiduvalikut. Naftareoustus ELi vetes võib tulla tankeritelt, mille kodusadam on väljaspool Euroopa Liitu. Seepärast osaleb EL aktiivselt rahvusvaheliste keskkonnalepingute üle peetavatel läbirääkimistel
EAS-i ja Jaapani välisinvesteeringute instituudi (Japan Institute for Overseas Investment JOI) vahel, mille tulemusena sündis esimene jaapanikeelne Eesti investeerimiskliimat tutvustav online käsiraamat. Kaubavahetus 2006. a. oli Eesti-Jaapani väliskaubanduse käive põhikaubandussüsteemi järgi 2,4 miljardit krooni (2005. a. 2,8 miljardit krooni). Sellest eksport oli 693 miljonit krooni ja import 1,7 miljardit krooni. Kokkuvõttes oli Jaapan 2006. a. Eesti tähtsuselt 22. kaubanduspartner maailmas. Investeeringud Eesti Panga andmetel on Jaapani investeeringud Eestisse 2006. a. lõpu seisuga 113,7 miljonit krooni. Võrreldes 2005. a. (112,9 miljonit krooni) näitas Jaapani otseinvesteeringute maht kasvutrendi. Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse, hulgi- ja jaekaubandusse ning kinnisvara- ja äriteenindusse. Haridus- ja kultuurisuhted Viimased 15 aastat on kahe riigi vahel toimunud tihe kultuurivahetus. Eestis
teadustegevusse;Kliimamuutus,energeetika Kasvuhoonegaaside heitkogused 20% väiksemad kui 1990.aastal 20% energiast taastuvallikatest,Energiatõhususe 20%kasv;Haridus Koolist väljalangenuid alla 10%,40% 30 34 aastastest omandab kolmanda tasandi hariduse;Vaesus 20 miljoni võrra vähem vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või selle ohus elavaid inimesi.EL rahu ja jõukuse eksportija:*Maailmakaubanduse eeskirjad Arenguabi ja humanitaarabi. EL tähtis kaubanduspartner EL on suurim arenguabi andja maailmas.Annab 60% kogu arenguabist. Kolm peamist institutsiooni: *Euroopa Parlament inimeste hääl *Euroopa Ülemkogu ja nõukogu liikmesriikide hääl *Euroopa Komisjon ühiste huvide edendaja Maailma metsatööstus Kui poleks metsa,poleks ka metsatööstust.... *Metsad katavad maismaast 31%,so 4033 mln ha. *93% metsadest on looduslikud ja 7% istutatud. *Igal aastal väheneb metsa pindala 5,2 mln ha so rohkem kui Eesti pindala võrra
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Austraalia End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakaid vihmametsi ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Aset leiavad nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus `Australian Open`. Valisin teemaks Austraalia, kuna mind on väga paelunud austraalia loomad ja loodussaated, ning otsustasin, et teen lähemalt tutvust selle riigiga. Üldinformatsioon Austraalia (Austr...
liikumist täielikult seletada Režiimi valikud • Teooriad: – Võimatu kolmainsus = trilemma – Optimaalne valuutapiirkond • Empiiriline olukord – Vabaks laskmise hirm (fear of floating) – Bipolaarne vaade – De jure vs de facto Fikseeritud kursi valimine • Valida fikseerimise süsteem ja interventsioonide valuuta – Kas fikseerida ühe valuuta või valuutade korvi suhtes • Madala inflatsiooniga kaubanduspartner • Kaubandusega kaalutud korv • Kursi taseme valik • Kursi vormi valik Empiiriline info kursirežiimidest • Riikidel, mis aktiivselt kauplevad, on vähem paindlikud režiimid • Dollariseerumine on enim levinud fear of floating riikides Vahetuskurss ja rahapoliitika • Paindlik režiim – Sõltumatu rahapoliitika • Fikseeritud vahetuskurss – Range rahapoliitika – Kodumaise laenukasvu kontrolli all hoidmine – Intressipariteet
2005. a käisid Eestis Jaapani suurima reisifirma JTB, Jaapani Välisinvesteeringute Instituudi, linnaplaneerijate, kinnisvaraarendajate ja energeetikute delegatsioonid. 2004. a novembris saatis Eesti presidenti visiidil esinduslik ärimeeste delegatsioon, toimus äriseminar Welcome to Estonia, kus osales üle 60 jaapani firma. Üha rohkem Eesti ettevõtjaid leiab tee Jaapanisse ning osaleb aktiivselt sealsetel messidel. Kaubavahetus Jaapan oli 2004. a Eestile tähtsuselt teine kaubanduspartner Aasias Hiina järel ja 18. maailmas. Selgelt domineerib import. 2005. a oli kahe maa kaubavahetusmaht 2672 mln krooni: import oli 2391 mln ja eksport 281 mln krooni. Eesti juhtivateks ekspordiartikliteks Jaapanisse on olnud puit- ja puittooted, s.h. puitmajad. Eesti eksport Jaapanisse oli 2001. aastal tavatult kõrge (572 miljonit kr), mis oli tingitud Elcoteqi mobiiltelefoniosade müügist (81,2 % koguekspordist), 2002. a eksport kaubaartiklite lõikes ühtlustus. Eesti impordimahud
JAAPAN referaat Tallinn 2009 TÕUSVA PÄIKESE MAA Jaapan on üks maailma kõige arenenumaid riike. Seda tänu oskusele arendada tööstust ja kaubandust. Jaapanis neil aladel saavutatud tase ületab Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide saavutusi mitme kandi pealt.Jaapani saarestik asetseb kaarekujuliselt Aasia idaranniku ees. See saarestik koosneb neljast suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Suuremad saared on Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu. Neist suurim ja arvukaima elanikkonnaga on Honshu, kus asuvad ka Jaapani tähtsamad linnad. Aasia mandri idaranniku ja Honshu, Shikoku ja Kyushu vahele jääb Jaapani sisemeri, kuhu ei ulatu Vaikse ookeani tormid. Tegelikult on saared Vaikse ookeani rannikut ääristava suure veealuse mäestiku hari. Sellepärast ongi Jaapani pinnamood väga ebatasane. Mäestikud ja kõrgustikud hõlmavad 70% kogupindalast. Mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, kus käreda vooluga jõed moodustavad uh...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Ettevõtluse osakond Moonika Mumm EP-2 KÜPROSE VABARIIGI MAKROÖKONOOMIKA Uurimustöö Juhendaja: Lauri Punga Pärnu 2014 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Küprose Vabariik kuulub Euroopa Liidu hulka ning on saareriik Vahemere idaosas, kuid loodusgeograafiliselt kuulub Küpros Aasiasse. Majanduslikult pole riik kunagi väga silma paistnud. Riigi majanduslik olukord on huvitav ning sobib autori arvates uurimiseks. Küprose Vabariigi makroökonoomika uurimuse eesmärgiks on saada teada huvitavaid fakte antud riigi kohta ning vaadelda erinevaid aastaid selle riigi majanduses. Samuti vaatleb töö autor riigi majanduslikku prognoosi lähitulevikuks. Uurimustööst ootab autor põnevaid teadmisi Küprose Vabariigi majandusliku olukorra kohta. Antud töö uurimisülesanded on järgmised: anda ülevaade...
investeeringute soodustamise ja kaitse leping, majandusliku koostöö ja abi leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, lennundusleping, vastastikuse tollialase abistamise ja maanteetranspordi leping. Kahe riigi vaheline lepinguline baas on arenenud nii lepingute arvu kui sisu poolest. Eesti ja Soome kahepoolseid majandussuhteid reguleerivad alates 2004. aasta 1. maist EL'i siseturu reeglid. Kaubavahetus Soome on jätkuvalt Eesti suurim kaubanduspartner. Eesti kaupade väljavedu Soome tegi suure hüppe 2005. aastal, kasvades 50% võrra. Väike langus toimus üleilmse majanduskriisi tõttu aastatel 2008-2009, kuid 2010. aasta 9 kuuga on Eesti eksport Soome võrreldes 2009. aasta sama perioodiga taas kasvanud 21% ja import Soomest koguni 30,6%. Kaubandusbilanss on siiski jäänud Eestile positiivseks. 2010. aasta esimese 9 kuu jooksul oli kaubavahetuse käive Soomega 32,4 miljardit krooni,
RAHVASTIK 1996. aastal elas riigis 29250000 inimest ehk umbes 0,5% kogu maakera rahvastikust. Rahvastiku juurdekasv pole viimasel ajal märgatavalt suurenenud ega ka vähenenud. Kõige suurem oli briti päritolu rahva osakaal (40%), järgnesid 27%-ga prantsuse, 20%-ga muudest Euroopa riikidest pärit rahvad, 1,5% oli indiaanlasi ja eskimoid ning ülejäänud 11,5% elanikkonnast moodustasid mujalt, peamiselt siiski Aasiast pärit rahvad. Eestlasi ning eestlaste järeltulijaid elab Kanadas umbes 25000. Esimesed Eestist väljarändajad jõudsid Kanadasse 20. sajandi algul. Hoolimata sellest, et riigis elab koos väga palju erinevatest rahvustest inimesi räägitakse siiski peamiselt kahte keelt. Inglise keele osatähtsus on 67%, prantsuse keelel aga 26% ning kõigest 7% moodustavad muud keeled. Kõige levinumaks usuks oli riigis katoliiklus (45%), 12%-ga järgnesid kongregatsionalistid, 8%-ga õigeusklikud ning ülejäänud 35% moodustasid muude usulahkude poo...
SISUKORD sisukord..........................................................................................................................1 1 poliitiline keskkond.....................................................................................................3 1.1 Maksuseadused.....................................................................................................3 1.1.1 Käibemaks.....................................................................................................4 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks.....................................4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud.....................................................................5 1.2.1 Kaitsealane koostöö.......................................................................................5 1.2.2 Majanduskoostöö......................................................................
Partnerluse ja naabruspoliitikate kaudu loob EL tihedamaid suhteid riikidega Ida-Euroopa ja Vahemere piir- konnas, mis ei ole veel kõlblikud EL-i liikmeteks saamiseks. Muudatused, mis on toimunud pärast Külma Sõja lõppu on toetanud stabiilsust ja refor mide kehtestamist Soome lähialadel. Eriti oluline Soome jaoks on Venemaa stabiilsuse eden- damine. Soome väärtustab kahepoolseid suhteid ja praktilist koostööd Venemaaga, kellest on saanud Soome suurim kaubanduspartner. Soome aitab kaasa partnerlusele EL-i ja Venemaa vahel, eesmärgiga toetada Venemaa arengut tõhusaks demokraatiaks ja efektiivse turumajan- dusega riigiks, mida reguleerib õigusriik. Koostöö EL -i ja USA vahel ühelt poolt ning USA seotus Euroopaga NATO kaudu teiselt poolt, on keskse tähtsusega Euroopa stabiilsuse püsi- mises ja lahenduseks mitmetele globaalsetele probleemidele ning rahumeelsele arengule. Glo-
ühinemisel. Selleks on 23 mlrd USD aastas. Samas arvavad autorid, et Venemaa annab ära oma turuosa suuruses 90 mlrd aastas kuid siiski on see kasulik Venemaale kuna tollipoliitika lubab rohkem vene kaupu suurtele turgudele. Venemaa kui WTO liikme mõju Eestile Venemaa kaasamine WTO-sse on väga kasulik ka Eestile, kuna see annab võimaluse arendada ja parandada majanduslikke ja ka poliitilisi suhteid Venemaaga Venemaa on nii Euroopa Liidu kui ka Eesti suuruselt kolmas kaubanduspartner. Äripäeva hinnangul paotab just Venemaa liitumine WTOga Eestilegi akna itta. 10 Venemaa saamine Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks on Eestile kasulik, kinnitas ka Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso. Euroopa Liidu eksport Venemaale võiks seetõttu 4 miljardi euro võrra aastas suureneda, kuid lihtsustub ka import, näiteks puidu sissevedu.
Kaupade sissevedu nõuab tavaliselt tolliametnike sekkumist nii lähteriigis kui ka sihtriigis ning on impordikvootide, -tariifide ja kaubanduskokkulepete aluseks. Kui import tähendab kaupasid ja teenuseid, mida tuuakse riiki sisse, siis see tähendab ka kõikide imporditavate kaupade ja teenuste majanduslikku koguväärtust. Eesti ja Soome majandussuhted on väga tihedad ja mitmekülgsed. Soome on pikka aega olnud Eestile kõige olulisem majandus- ja kaubanduspartner. Eesti ja Soome vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud. Soome on Eesti peamine ekspordi- ja impordipartner. Eesti kaubanduspartnerite hulgas on Soome jätkuvalt esikohal ca 14-15% osakaaluga kogukäibest. Soome partnerriigid importis on Saksamaa, Rootsi, Venemaa ja Holland. Soome partnerriigid eksportis on Saksamaa, Rootsi, Inglismaa, Holland, Hiina, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid.
Tallinna linn (viimati 1998. a kevadel). Võimalikeks koostöövaldkondadeks on ka logistika, info- ja biotehnoloogia. Näiteks on Soome ja Jaapani vahelise koostöö prioriteetideks just infotehnoloogia, biotehnoloogia ja energeetika, aga ka vanurite hooldekeskus. Soome Tehnoloogia Agentuur TEKES on Jaapanis tegutsenud 30 aastat- see koostöö on hakanud vilja kandma. 7.1. Kaubavahetus Jaapan oli 2004. a Eestile tähtsuselt teine kaubanduspartner Aasias Hiina järel ja 18. maailmas. Selgelt domineerib import. 2005. a oli kahe maa kaubavahetusmaht 2672 mln krooni: import oli 2391 mln ja eksport 281 mln krooni. Eesti juhtivateks ekspordiartikliteks Jaapanisse on olnud puit- ja puittooted, s.h. puitmajad. Eesti eksport Jaapanisse oli 2001. aastal tavatult kõrge (572 miljonit kr), mis oli tingitud Elcoteqi mobiiltelefoniosade müügist (81,2 % koguekspordist), 2002. a eksport kaubaartiklite lõikes ühtlustus. Eesti
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tek...
ühinemisel. Selleks on 23 mlrd USD aastas. Samas arvavad autorid, et Venemaa annab ära oma turuosa suuruses 90 mlrd aastas kuid siiski on see kasulik Venemaale kuna tollipoliitika lubab rohkem vene kaupu suurtele turgudele. 3.2. Venemaa kui WTO liikme mõju Eestile Venemaa kaasamine WTO-sse on väga kasulik ka Eestile, kuna see annab võimaluse arendada ja parandada majanduslikke ja ka poliitilisi suhteid Venemaaga Venemaa on nii Euroopa Liidu kui ka Eesti suuruselt kolmas kaubanduspartner. Äripäeva hinnangul paotab just Venemaa liitumine WTOga Eestilegi akna itta. Venemaa saamine Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks on Eestile kasulik, kinnitas ka Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso. Euroopa Liidu eksport Venemaale võiks seetõttu 4 miljardi euro võrra aastas suureneda, kuid lihtsustub ka import, näiteks puidu sissevedu. Tingimused paranevad selles mõttes, et Venemaa on lubanud oma tollitariife alandada, või on
tuluga turismilt ja laevandusest. Need kaks valdkonda ongi riigi peamisteks tuluallikateks. Enamus saartel elavatest kreeklastest on hõivatud turismiga. (8) 15 Kaubavahetus Eesti-Kreeka kaubavahetus on viimasel kümnendil olnud stabiilne, kuid tagasihoidlik. Viimaste aastate kaubavahetuskäive on olnud Eesti jaoks positiivne. 2007. aastal oli Kreeka kogukäibelt Eesti 39. kaubanduspartner osatähtsusega 0,1%. (8) Eesti-Kreeka kaubavahetus aastatel 1997- 2007 (miljonit Eesti krooni) Eksport Import 1997 9,3 28,1 1998 26,3 43,1 1999 18,1 36,8
saadusi tuleb importida. Vastupidiseks sellele metsatööstus on väga kõrgelt arenenud. Metsanduse valdkond ja puidutooted on üks suurimaid Soome ekspordiartikleid ning pakub tööd pea pooltele perifeerias elavatele inimestele. Põhilisteks ekspordipartneriteks on Rootsi 11.1%, Venemaa 9.9%, Saksamaa 9.4%, Holland 6.4%, USA 6.1%, Inglismaa 5.1% ja Hiina 4.6%.(CIA) Eelmise aasta andmetel on Soome endiselt Eesti suurim kaubanduspartner, meie suurim importpartner ja suuruselt teine eksportpartner. Võrreldes läinud aasta esimese poolaastaga on import kasvanud 30 protsenti ja eksport neli protsenti. Tihedaid kaubandussuhteid näitab ka see, et Eestis on registreeritud 4700 Soome ettevõtet, millest 500 lisandus möödunud aastal. Eesti on ka soomlaste peamine välisreisisihtkoht. "Need numbrid võivad tekitada tunde, et ühed riikide vahelised suhteid ei saagi olla paremad, kuid siiski. Ma näen arenguruumi meie teadus- ja
tugev toetaja. Suhete algusajaks võib lugeda Eesti Vabadussõja perioodi, mil Suurbritannia saatis Eesti rannikut kindlustama mereväeeskaadri admiral E. A. Sinclairi juhtimisel. Eesti Vabariigi iseseisvuse eest langenud Briti meremehed on maetud Tallinna Sõjaväe kalmistule. 1920ndad ja 1930ndad aastad tõid kaasa Eesti ja Suurbritannia majandussuhete kiire arengu. Sel ajal oli Suurbritannia Eestile oluline kaubanduspartner, kuhu läks 30% Eesti ekspordist. Suurbritannia pole kunagi tunnustanud Eesti annekteerimist 1940. a. Suurbritannia taaskinnitas oma tunnustust Eesti iseseisvusele 27. augustil 1991. a., kui oli taastatud de facto riiklik iseseisvus. Sestsaadik on kahe riigi suhete areng olnud konstruktiivne ja stabiilne. 1992. a. juulis taastas Suurbritannia viisavaba piiriületusreziimi Eestiga, olles sellega esimene Euroopa Liidu liikmesriik,
Teatavasti toimus esimene Europarlamendi ja Alžeeria Parlamendi vaheline kohtumine juba 1986. aastal. Europarlament külastas aga Alžeeriat viimati 2013. aastal. 2012. aastal aga osales Europarlament Alžeeria parlamendivalimiste EL-i vaatlusmissioonil. Tuneesia ja EL-i suhted Tuneesia, kus elab viimastel andmetel 10982754 inimest, on tugevalt Euroopa Liidule orienteeritud. EL on selle riigi suurim kaubanduspartner, haarates ligi 70% tema väliskaubandusmahust. 2011. aasta oktoobris kohtus Tunises EL-i – Tuneesia rakkerühm, mis oli esimene sellelaadne kohtumine, mis toimus EL-i reformitud naabruspoliitika raames. Kõnealune kohtumine keskendus EL-i poliitilisele ja majanduslikule toetusele. Fakti, et 2014. aasta jaanuaris võeti Tuneesia uus põhiseadus vastu konsensuse alusel, hindab EL
leedulaste osatähtsus. Leedu suurvürsti kiri Hansalinnadele, kus vürst kutsus Saksa käsitöölisi Leetu. Linnadest Leedus saab rääkida alles 13.saj lõpul ja 14. saj alguses. Vanimad linnad Gernare, Vilnius ja Trakai. Linnad olid üldiselt väikesed ja kindlustamata. Elasid seal kaupmehed ja käsitöölised, kes olid vabad inimesed aga maksid spetsiaalset linnamaksu. 1320 hakkas liikuma Leedu enda raha Litvid. Oluline kaubanduspartner oli Riia mida mööda läks oluline kaubatee läände, teine kaubatee läbi Poola Masowia. Suhted Saksa Orduga komplitseeritud. Venemaa annekteerimine avas aga kaubateed itta ühendus Musta merega. 13. ja 14. saj on teada hulk Leedu kaupmehi kelle nimesid on Riia võlaraamatus. Käsitöötoodete kvaliteedi märgatav tõus. Eeskätt ehituse ja relvade valmistamise ajal. Ehitati mitmeid telliskivi kindlustusi. Üks varasemaid telliskiviehitisi Mindaugase katedraal 13. saj keskel
- Innovatsioonile orienteeritud tase - Informatsiooni töötlemise kõrge aste. Investeeringute tähtsus tõuseb osaliselt Riigid suurendavad kulutusi haridusele, kasvatavad tööjõudu arenevatele tööstusharudele. Avaliku sektori osa suureneb, teenused muutuvad kõigile kättesaadavaks, areneb transport ja kommunikatsioon Innovatsioonile orienteeritud tase Riigist kujuneb rahvusvaheliselt aktsepteeritud kaubanduspartner. Suurenevad kulutused innovatsioonile. Elatustaseme tõustes hakkavad ei soovi enam tarbida kodumaist kaupa Konkurentsivõime põhineb juhtimisotsuste kvaliteedil, mitte loodusressursside omamisel. Informatsiooni töötlemine kõrge tase Riigid kulutavad enim vahendeid teadus- ja uurimistööle (R&D). Eesmärgiks on uute toodete ja tehnoloogiate arendamine. Riigil on selles oluline roll, eelkõige turutõrgete ilmnemisel. Riigi konkurentsivõime
Jaapan ekspordib põhiliselt transpordi seadmeid, mootorsõidukeid, elektroonikat ja kemikaale. Jaapani impordib põhiliselt Hiinast (21 %), kuid ka Ameerika Ühendriikidest (12,7 %), Saudi Araabiast (5,5 %), UAE-st (4,9 %), Austraaliast (4,7%), Lõuna Koreast (4,7 %) ja Indoneesiast (4 %). Põhilised impordiartiklid on fossiilkütused, toiduained (eriti liha), kemikaalid, tekstiil ja toorained tööstuste jaoks. Üldiselt võib öelda, et Jaapani suurim kaubanduspartner on Hiina. Tagasihoidlike loodusressursside ja ebapiisava toiduainete tootmise tõttu sõltub Jaapan suuresti väliskaubandusest. (Jaapan impordib ligikaudu poole vajaminevatest toiduainetest. Ainsaks erandiks on riis, mille osas suudab Jaapan rahuldada siseriikliku vajaduse; seda suuresti tänu kõrgetele imporditollidele). Aastal 2002 suurenes väliskaubanduse ülejääk 50,5% võrra, mis tähistas suurimat ülejäägi kasvu viimase nelja aasta jooksul
Euroopasse USA-Suurbritannia sõjalise mõju. 1969 astus de Gaulle tagasi, kuna referendum presidendi võimupiiride laiendamiseks kukkus läbi. 1973 liitusid Suurbritannia, Iirimaa ja Taani, mis suurendas EMÜ tähtsust märgatavalt. Nii Iirimaa kui ka Taani olid Suurbritanniaga majanduslikult seotud, Iirimaa ekspordist kuni 70% läks 1970. aastate alguses Suurbritanniasse. Taani vedas oma toiduainetest suurema osa samuti Suurbritanniasse, nende suurim kaubanduspartner Saksamaa oli juba Ühenduste liige. Mitteliitumine oleks tähendanud majanduslikku isolatsiooni ja võimalikke raskusi põllumajandustoodete ekspordil, mis oleks juhtunud Taani mitteliitumise ja Suurbritannia liitumise korral. 1981 liitus Kreeka, mida pole kunagi peetud oluliseks sündmuseks EL-i arengus. 1970. aastatel oli seal võimul sõjaväehunta. 1986 liitusid Hispaania ja Portugal. Portugalis oli diktatuur kukutatud riigipöördega 1974.a,
sektorisse. Investeeringute tähtsus tõuseb oluliselt Investeeringute osakaal SKP-s tõuseb seniselt 5-8%-lt 15-20%-ni. Riigid suurendavad kulutusi haridusele, kasvatavad tööjõudu arenevatele tööstusharudele. Avaliku sektori osa suureneb, teenused muutuvad kõigile kättesaadavaks, areneb transport ja kommunikatsioon. Innovatsioonile orienteeritud tase Riigist kujuneb rahvusvaheliselt aktsepteeritud kaubanduspartner. Suurenevad kulutused innovatsioonile. Elatustaseme tõustes hakkavad tarbijad hindama diferentseeritud tooteid ja kvaliteeti. Konkurentsivõime põhineb juhtimisotsustekvaliteedil, mitte loodusressursside omamisel. Informatsiooni töötlemise kõrge aste Vähesed riigid on jõudnud nii kõrgele (USA, Jaapan, Saksamaa). Riigid kulutavad enim vahendeid teadus- ja uurimistööle (R&D). Eesmärgiks on uute toodete ja tehnoloogiate arendamine.
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
