Arvatakse, et ta õppis Leonard Brameri juures Algul viljeles ajaloolistel teemadel Piibel Mütoloogia Antiikajalugu Hiljem viljeleb olustikumaali Kunstis on eriline rahu, seletus ja keskendatus Oskab hästi kujutada valgust Värvidega muutis selle kiirgavaks Sellist värvijõudu pole teistel sel sajandil vastu panna Enamasti kujutab interjööre, tavaliselt ühe või kahe inimfiguuriga Tegevus on tühine neil, võlu peitub maalilises teostuses Kasutas kargeid külmi toone Maalid Tüdruk pärliga Kunstnik oma ateljees Härrasmees ja veini joov daam Piima kallav teenijatüdruk Delfi vaade
Motell Teele Taaler MTTp-13 Motell Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine. Eestis on vaid 20-25 motelli, mis kõik on maanteede ja peamiste ühendusteede kaudu lihtsalt ligipääsetavad ja pakuvad nii lühi- kui pikaajalist majutusteenust. Motelli parkimisplats juures asuv parkimisplats peab olema tähistatud või piirdega ääristatud ning lukustatav või ööpäevaringse valvega. juures peab olema vähemalt majutusruumide arvuga võrdne arv parkimiskohti. · Wa i d e m o t e l l Asume Tartu maakonnas, Elva linna lähedal on nagu väike küla koosneb mitmest erinevast majakesest, ümbritsetud puude ja põõsaste rohelusest. Oleme Sinu teenistuses vaid ühe telefonikõne 7303 606 kaugusel. http://www.waide....
Majakivi-Pikanõmme õpperada Oandu loodusmetsa õpperada Ojaäärse metsarada Tsitre puude rada Viru raba õpperada Loomad Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad Kõrvemaa suured sood ja metsad, mis lisab veelgi eluruumi põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele. Kobraste elutegevusega saab tutvuda Oandu ja Altja vahel maalilises orus asuval koprarajal. Lindudest on tavalised händkakk ja musträhn, sügisel kogunevad Sagadi kandi põldudele toituma sookured. AITÄH KUULAMAST!
HOLLANDI KUNST Ehituskunst: · Hinnati praktilisust ja mugavust · Levisid lõõridega ahjud · Ühiskondlikele hoonetele oli võõras monarhistlike maade paraaditsev stiil · Tüüpiline hollandi arhitektuurile oli raekoda kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn Hollandi maalikunst 17. Saj · Skulptuur oli tähtsusetu, kuid maalikunst õitses hoogsamalt kui kunstiajaloos enne nähtud · Mõneks aastakümneks tõusis kunstikultuur enneolematule kõrgusele, mis väljendas üldist optimismi ja võidurõõmu vabadussõja eduka lõpu puhul · Kunst oli kooskõlas turumajandusega · Kunstilt nõuti looduslähedust, sarnasust kujutatava eseme või isikuga · Ei huvitanud allegoorilised ega mütoloogiast laenatud süzeed, sest taheti näha reaalsena, ühemõttelisena ja käegakatsutavana. · Maastik pidi jääma selliseks nagu see oli, ei mingit ilustamist · 17.sajandi keskel elas maalikunst üle väga suure õitsen...
kogu linnale ning selle lähiümbrusele. Pirita jõe kaldal kõrguvate varemete ajalugu ulatub aastasse 1407, mil siinmail asutati Vana-Liivimaa suurim nunnaklooster. Klooster, mis sai oma nime Rootsis emakloostri asutanud Püha Birgitta järgi, säilis oma algsel kujul 1577. aastani, mil Ivan Julma väed selle hävitasid. Peahoone massiivne fassaad, seinad, keldrid ning surnuaed on säilinud tänapäevani. Varemed on suviti ka armastatud kontserdipaigaks. ... Pirita jõe maalilises orus asuv botaanikaed on üks loodussõprade lemmikpaiku. Kasvuhoonetes saab näha üle 2400 taimeliigi, alates palmidest ja lõpetades toataimedega. Kaunitel kevad- ja suvepäevadel pakuvad aias jalutades silmarõõmu roosiaed ja dendropark. Rõõmustamaks korduvkülastajaid avatakse igal kuul lisaks püsiekspositsioonile uus näitus. Tallinn Cardiga tasuta. 2012. aasta kevadel taasavab külastajatele uksed Tallinna Teletorn. Sellest 314 meetri
Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle. Tähtsaimaks kunstikeskuseks oli kaubalinn Sevilla. Maalikunst Oli Hispaanias kõige viljakam. Maaliti peamiselt kirikupilte ja portreid. Hispaanlased proovisid kujutada kõike muutuvana ja liikuvana. Tähtsal kohal oli usulise hädaruse ja ekstaasi kujutamine. Flandria kunst 17.sajandil Skulptuur arenes radikaalses ja maalilises barokivaimus - mõjutatud Rubensi vormikäsitlusest. Maalikunstis loodi äärmuslikult barokk maali. Teoste võrdlus Jaan Elken "Kajakas" Peter Paul Rubens "Vikerkaare maastik" "Kajakas" ja "Vikerkaare maastik" sarnasused Mõlemal materjaliks lõuend õlimaalid Erinevused "Vikerkaare maastik" "Kajakas" (1982) (1636)
naasma Inglismaale. Need viis aastat olid noore Durrelli jaoks imelised. Oma elust Korfu saarel on ta ka pikalt kirjutanud raamatutes "Minu pere ja muud loomad", "Linnud, loomad ja sugulased" ning "Jumalate aed". Durrel kohtus Kreekas paljude huvitavate inimestega, kellest sügavaima jälje Durrelli ellu jättis tema esimene juhendaja loodusteaduste vallas, Theodores Stephanides. Koos Theodoresega korraldasid nad lõputuid uurimisretki Korfu maalilises looduses, õppides tundma mitmesuguseid linde, loomi ja putukaid. Pärast Inglismaale naasmist olid Durrelli perekonnal finantsprobleemid. Gerald asus tööle lemmikloomapoes ning see töö meeldis talle väga. Aastal 1945 ühines ta Whipsnade'i loomaaia töötajaskonnaga. Kaks aastat hiljem, kui ta oli pärinud 3000 naela, tegi ta oma esimese ekspeditsiooni haruldaste loomade kogumiseks mitmetele inglise loomaaedadele. Reisi sihiks oli Kamerun.
HOLLANDI KUNST 17. SAJANDIL Hollandi ehituskunst Hollandi ehituskunst hindas kõige enam praktilisust ja mugavust. Tüüpiline hollandi arhitektuurile oli raekoda kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn. Hollandi maalikunst Hollandi maalikunst elas 17. sajandi keskel üle sellise õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu maailmas. Hollandi maalikunst puhkes erilisele õitsengule vabadussõja eduka lõpu puhul, et väljendada võidurõõmu. (1) Hollandi kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, teos pidi olema võimalikult sarnane kujutava inimese või esemega. Põhjuseks oli tahtmine näha kõike reaalse, ühemõttelise ja käegakatsutavana. (2) Peamised zanrid Uued maalizanrid, mis 17. sajandil Hollandis tekkisid olid olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. (3) Olustikumaal kujutas tavaliselt jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Portreedelt vaatab meile vastu rahul...
Ülevaade teosest Teos algab Kreeka saarel Rhodosel, kirjanike loomemajas, kuhu on läinud tööd tegema ja puhkama Kalev ja Diana Karu. Kalev Karu on kirjanik, kes põhiliselt kirjutab romaane. Seal, kus on Kalev ja Diana on veel puhkust veetmas üks Eesti luuletaja, kelle nimi on Ilmar Jaanus .Ühel päeval maalilises vanalinnas jalutades märkavad Diana ja Kalev luuletajat Jaanust rääkimas noore naisega , kes tundub samuti kuidagi eestlaslik. See kohtumine meenub neile, kui ühel hommikul leitakse Rhodose puhkekodu kõrvalt, hoone ja rannakalju vahelisest lõhest sellesama neiu laip. Kreeka politsei uurib ja saab teada, et tegu on mõrvaga ning tapetu on eestlane, keda on loobitud kiviga pähe ja alla lükatud ühest kaljust. Asjaga hakkab ka uurima muidugi Eesti uurijad. Üheks peauurijaks on
sarnanema tegelikule esemele või isikule. Hinnati reaalsust, ühemõttelisust, käegakatsutavust. Välise toreduse kujutamine ja allegooriline maal tähtsusetud. Ka maastik pidi olema ilustamata. · Olustikumaal kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate kodudes. Formaat oli väike, seepärast ,,väikesed hollandlased". JAN VERMEER üks suurimaid hollandi maalijaid, kujutab enamasti interjööre ühe või kahe inimfiguuriga. Maalides pole tegevus tähtis. Võlu peitub maalilises teostuses. Kasutas külmi kargeid toone ning tõi kontrastiks juurde sooja tooni, näiteks ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · Portreekunst sageli grupiportreed. Suurimaid meistreid F. HALS sidus nii üksik- kui grupiportree mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse · Natüürmort kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuviljade ja muu toiduga, vaipasid jne
Saksamaa Pealinn Berliin Pindala 357 023 km2 Riigikeel(ed) saksa keel Rahvaarv 81 757 600 Rahvastiku tihedus 230 in/km2 Riigikord parlamentaalne liitvabariik President Horst Köhler SKT 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta 33 023 USD Rahaühik euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Saksamaa asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid on Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Holland. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast): Baden-Württemberg (1) - Pealinn: Stuttgart Baieri (Bayern) (2) - Pealinn: München Berliin (Berlin) (3) Brandenburg (4) - Pealinn: Potsdam Bremen (5) Hamburg (6) Hessen (7) - Pealinn: Wiesbaden Mecklenburg-Vorpommern (8) - Pealinn: Schwerin Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: H...
VERMEER van DELFT. Maalide formaat väike. Olustikumaalides võistlesid kunstnikud esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Tihti on see satiiriline või moraliseeriv, vahel aga ka peidetult pikantne. Jan Vermeer kujutab interjööre, tavaliselt ainult ühe või kahe inimfiguuriga. Tegevus on nendel piltidel vähetähtis, kogu nende võlu peitub meisterlikus maalilises teostuses. Vermeer kasutas enamasti kargeid külmi toone. Üle kogu pildi hajutatud valgusega lõi ta endastmõistetava, sugestiivse ruumikujutse. Natüürmort – esindajad: WILLEM KALF, WILLEM CLAESZ HEDA Maastikumaal – esindajad: JACOB van RUISDAEL (sidus loodusvormide täpse kujutamise romantiliste meeleoludega. Sageli kohtame tema maalidel heletumeduse efekte, teosed on täis ärevust, mis ulatub kohati traagikani. MEINDERT HOBBEMA, PAULUS POTTER
Salzburg Salzburgi peamiseks märksõnaks võib pidada Mozarti, kus kuulus helilooja on sündinud. Linna olulisim vaatamisväärsus on kahtlemata sealne vanalinn, mis kuulub alates 1996. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Lisaks on Salzburgil teisigi uhkusi nagu Hohensalzburgi kindlus Festungsbergi mäetipus, 17. sajandist pärit barokkstiilis Salzburgi toomkirik, Hellbrunni loss ning linna peatänav Getreidestrasse. Zell Am See - Vanaaegne linn Zell am See asub maalilises mägedevahelises nõos suursuguse Zeller See alpijärve kaldal, 80 km Salzburgist, ja on Pinzgau ringkonna administratiivseks keskuseks. Kunagi elasid linnas mungad (die Zelle tähendab mungakongi), ent tänapäeval on seal kuurort, mis rõõmustab külastajaid tervest Euroopast. Populaarsuse ja aktiivse puhkuse võimaluste poolest ei ole talle Austrias võrdväärset. Zell am See on kuulus ka oma hoolitsetud mägisuusatrasside poolest, mille kogupikkus ulatub 77 kilomeetrini.
Ühte tema luulezanrit loodusluulet tahan siinkohal ka põhjaliku-malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvas-tas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas
Pargi pindala on ligikaudu 20 ha. Merepark on linna suurim puhkepark. Alale jääb suplusrand, kaunis pärnaallee, virgestav männik, lõkkeplatsid ja jalutuskohad. Mööda imelist metsaalust või piki randa jalutades või rattaga sõites võib jõuda ,,Põhjamaade Rivierasse", Narva-Jõesuusse. Ajalooliselt on pargialalt alguse saanud suusarajad. Linnaehituslikud kooslused ja arhitektuurväärtuslikud objektid Linnaväljak Linnaväljak asub looduslikult maalilises kohas, kõrgel pangapealsel mere ääres. Väljak asub kesklinna tähtsamate tänavate sõlmpunktis. Linnaväljak ja seda ümbritsev hoonestus on välja ehitatud 1948. aastast pärineva planeeringu ja perspektiivvaate järgi stalinistlikus neoklassitsistlikus stiilis. Väljak on kujundatud sellele ajastule kohaselt pidulikuks ansambliks. Väljaku ääres on kultuurihoone, torniga linnavalitsuse (endise täitevkomitee) hoone ja elumajad, väljakult laskub alla
Ruumid on renoveeritud, säilitades kõiki ajaloolisi detaile. Endine tuvimaja korrastati 14 kohaga külalistemajaks 2005. aastal. Palmimajas paikneb 100- kohaline konverentsi- ja pidusaal, jääkeldris restoran ja baar kuni sajale külastajale. Vanasse tall- tõllakuuri on paigutatud saun koos peoruumiga kuni 25 inimesele. Ajaloolist sisseseadet saab vaadelda vanas vesiveskis ja töötavas sepikojas. Paisjärvel aerutamise ja jalgrattamatkade kõrval saab ka lihtsalt jalutada maalilises ümbruses. 8 5. Kokkuvõte Eesti Sõjamuuseumi asukoht oli algselt erinev praegusest ning arutatakse asukoha muutmist, kuna Laidoneri suvekodus pole võimalik hoida suuri objekte - suurtükke, veokeid, soomukeid ja tanke. Ühe võimaliku asukohana tulevikus peetakse praegu silmas Patarei merekindlust ja mereäärset ala selle ümbruses.
dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tundis enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Loodusluule Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu võimalus viibida maalilises koduümbruses. Juba lapsena armastas Liiv üksindust. Tundide kaupa võis ta üksi mängida oja ääres, luusida heinamaal ning metsas ja kuulata lindude laulu. Ta suurimaks unistuseks oli aga Peipsi, mis paistis puude latvade tagant. Unustades kogu ümbruse vaatles Liiv mäeseljandikult Peipsil valendavaid purjeid. Eriti õnnelikuna tundis Liiv end karjapõlves, millal ta igatsustel ja rõõmudel polnud piire. Ta unistas karjapoisina olematuist kuningriikidest ja
Schumanni ja Clara Wieckiga. 1836. a krahvinna Marie d`Agoult korraldatud peol kohtus Chopin prantsuse kirjaniku George Sandiga. Chopin ei näinud temas esialgu midagi ligitõmbavat, Sandil olid Chopini vastu aga tugevad tunded. Lõpuks nende suhe siiski arenes. Tähtis periood koosveedetud aja jooksul oli vaevaline talv Mallorcal (1838-1839), kus neil oli probleeme asustamiskõlbliku elukoha leidmisega. Lõpuks üürisid nad korteri maalilises, kuid külmas Valldemossa kloostris. Halb ilm avaldas talve jooksul Chopini tervisele tugevat mõju. Selleks, et päästa tema elu, pidid nad Mallorcalt lahkuma. Nad peatusid Marseille`s, kus elasid paar kuud. 1839-1843 aastate suved veetis Chopin Sandi mõisas Nohantis. Need olid vaiksed, kuid produktiivsed päevad, mil valmisid paljud Chopini teosed. See oli aeg, kui Sand ja Chopin nautisid sügavat armastust ja sõprust, kuid aja jooksul Sandi poja järjest kasvav vaenulik
rannaniidu looduskaitseala (al 1958). Kaitseala rannaniitudest on enim niiduilmelised Vana-Pärnu ja Raeküla linnaosas paiknevad rannaniidud. Kuivemal Vana-Pärnu niidul on hooldamine ja niitmine juba aastakümneid toimunud, 2008 rajati siia ka linnuvaatlustorn ja väike matkarada. Tule naudi linna rüpes ehedat loodust! RIISA ÕPPERADA Jõesuu-Tõramaa tee äärest leiad viida, mis kutsub Sind 5 km pikkusele laudteele maalilises Riisa rabas. Liikudes esmalt mööda rabaavarusi, põikab rada vahepeal põgusalt metsa alla. Sellistes kohtades näeb metsa üleminekut rabaks ja vastupidi kuiv pinnas asendub märjaga, sootaimed põlise kuusemetsa omaga. Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste vahele. Oma asukoha tõttu on Riisa üks hinnatumaid radasid Soomaal autotee ja parkla paiknevad kohe raja värava juures. NIGULA LOODUSKAITSEALA
Ühte tema luulezanrit loodusluulet tahan siinkohal ka põhjalikumalt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas
Kasutab ka kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Säilinud on üle 300 luuletuse. [2,4] Liivi luules oli uudne vorm - lühike, selles on nähtud jaapani haiku ja tanka mõju. Liiv nõuab, et kirjanikul tuleb rahvakeelt tundma õppida, tuleb kasutada keelt, mida "kõik mõistavad ja kirjutavad", nõuab, et eesti keel tuleb "rahvale arusaadavaks hoida". [2,4] Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda ääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu võimalus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasugustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv pühendas palju luuletusi aastaaegadele. [2,4]
ning luksuslikku peatuskohta - nii puhkuseks, loominguliseks tööalaseks väljasõiduks kui kõige erinevamate seltskondlike pidustuse läbiviimiseks. Vihula mõisa öko-SPA on boutique-spa, mis kombineerib mõisalikku ajaloolist hõngu ja luksust, traditsioone ja kaasaegseid mugavusi, öko-teadlikkust ja iidseid spa rituaale. Pakume mitmesuguseid võimalusi oma vaba aja nautimiseks mõisamaadel ja Lahemaa Rahvuspargi maalilises looduses - jalgrattamatkad naabruskonnas, giidiga ekskursioonid Lahemaa mõisatesse, tennisemänguvõimalus mõisa uuel tenniseväljakul, korvpalli ja minijalgpalli väljak. Ajalugu Esimene kirjalik viide Vihula mõisa kohta pärineb 1501. aastast, mil Vihula (Vyoll) mõis kuulus parun Hans von Lodele. Taanist pärit von Lode perekond kuulus Eesti vanimate aadliperekondade hulka. Eesti Rüütelkonna arhiivis on säilinud ürik 16.sajandist, mis kinnitab, et perekonna esiisa,
di luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luuležanrit – loodusluulet – tahan siinkohal ka põhjaliku- malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või- malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu- gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvas-tas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas
Sviit 2200 140,61 Lisavoodi 300 19,17 Tubade hinnad sisaldavad hommikusööki ning ujula ja saunade kasutamist. Hinnad eurodes on kalkuleeritud vastavalt Eesti Panga kursile 1 = 15,6466 EEK. Kuni kahele alla 12-aastasele lapsele on majutus vanemate peretoas või sviidis tasuta. Hinnad kehtivad 01.01.2008-31.12.2008. Hinnad sisaldavad käibemaksu. Taanilinna Hotell Väike, hubane ja stiilne Taanilinna Hotell**** maalilises Tallinna vanalinnas. Hoone on rajatud linnamüüri kõrvale, mis oli ehitatud rikaste kodanike elamuks, millest on säilinud muistsed seinad ja seesmised detailid. 2000.a hoone renoveeriti ja 2001.a rajati kaasaegsetele nõuetele vastav armas nelja tärni hotell, kuhu on oodaud kõik külalised nautimaks sajandite miljööd. Vanalinna iidsed tänavad, parimad kaubanduskeskused, muuseumid, kunstigaleriid, teatrid,
edasi. Ka kirjeldas enne jõule üks kiirabiarst oma facebooki blogis situatsiooni, kus ta kutsuti õmblema alkoholist tingitud ebaadekvaatses olekus isa endale tekitatud peahaava. Kogu seda tralli vaatasid pealt jõulurõõmust ilma jäetud väikesed inimhakatised: Korterisse astudes võtsid meid vastu lagedad seinad ja musta pesu nutsakud põrandal. Üks tuba oli täiesti lage, üksikud määrdunud riideesemed lebasid maalilises korratuses põrandal koos erineva olmeprügiga. Tagumises toas oli voodi, millel paiknevaid voosiriideid oli ilmselt pestud viimati laulva revolutsiooni ajal. Ja voodis riietes ja välisjalatsites lebotas kodanik, kelle kuklast immitses verd, mitte küll palju, kuid ikkagi piisavalt, et mäkerdada ära padjad ja ümbrus. Selles kodus elas kaks last. Väiksem kahene ja suurem vast viiene. Mõlemad olid riides ja tatsasid ringi, kell viis öösel. Ma ei näinud ühtegi magamiseks sobilikku kohta,
CORREGGIO (1494-1534) Ülem-Itaalia kuulsaim maalikunstnik 16. sajandil on Parma meister Correggio, üks geniaalsematest renessanssmeistritest. Seadis esiplaanile koloroodi- ja valguseprobleemid, sellele on rajatud kogu tema looming. Correggiot peetakse renessansiajastu suurimaks heleda-tumeda meistriks. Hindab ilu värvilistes valgusnähtustes, mitte vormis. Üksikkuju kaotab Correggio kompositsioonides iseseisva tähtsuse, olles ainult osaks suures maalilises tervikus. Arhitektooniliselt tervikliku kompositsiooni asemel on maalilisus, tasukaalu asemel hoogne liikumine. Sellega ta valmistab teed barokile, mõjutab 17. ja 18. saj. kunstnikke. Maalib mitmeid suurejoonelisi freskosid Parma kirikutesse. Tema usulistes piltides puudub sügav ja tõsine usklikkus, neis valitseb ilutsev, elurõõmus heatahtlikkus. Hilisemas loomingus ka mütoloogilisi stseene. ,,Päev", ,,ÖÖ", ,,Püha Katariina müstiline abielu", ,,Madonna Püha Jüriga".
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………………………………….……………………………………31 3.3. Lauad……………………………………………….…………………………………….31 3.4. Kapid. ……………………………………………….………………………………..….31 3.5. Voodid. ……………………………………………….…………………………………32 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaa...
(Särg, Valgamaa mõisad ja mõisnikud, 2009) Eriti kaunis hoone suur saal, kus gootikale lisandub idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi. Väga liigendatud tagafassaadi kanuistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud on tornikesed. Kaunid on ka fuajee ja jahisaal. Torni teasel korrusel asub raamatukoguruum, kus on söilinud algseid seinakappe, selle ees lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud. Nii lossi maalilises ülesehituses kui ka põhiplaanis on tunda meistri kätt. Osaliselt säilinud ka peahoonest varasemad hooned. Ka kõrvalhoonetest on palju kujundatud peahoonega ühtses stiilis. Esindulikumad olid keskaegset linnust meenutav tallikompleks, laudahoone ning väike veetorn. Peahoone taga teasel pool tiik on liigirikas metsapark, kus huvitavamad puud- ja põõsaliigid on õppe-eesmärgil nimesiltidega varustatud. Nõukogude
abstraktse kunsti versiooni post-painterly abstraction vms. Maaliline versus lineaarne! Kui kaks vastandmõistet (Wölfflin), maalilisus kui mitte ainult maali mõiste vaid graafikas, skulptuuris jne. Lineaarset kunsti iseloomustavad selged, täpsed piirjooned joon domineerib värvi üle. Maalilisuse lähtekohaks on aga värv, ebatäpsed värvimassid joon võib tekkida, aga pole mitte lähtekoht vaid tulemus. Maalilises laadis on üksikosad allutatud tervikule, mis kujutab mulje. Lineaarset saab samm-sammult detailide kaudu mõtestada. Abstraktset ekspressionismi peetakse maaliliseks maalikunstiks, aga 60ndatel tekkiv uut tüüpi abstraktsionism on lineaarne selged ja täpsed jooned ja värvid. Puudub igasugune ruum. Tasadus flatness. ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM Kontekst: ühiskonna rahulolu ja inimeste heaolu -> inimestele torkavad nende ühiskonna
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
.. Kaugemal "metsik aed" (wild garden) à la Robinson, mis sulatab aia ühte ümbritseva maastikuga. Koostanud: 146 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Morrisest inspireerituna tekkis teisigi kunstnike-käsitööliste kolooniaid, kes oma naiste-lastega asusid elama ja töötama mõnes maalilises Inglismaa külas. Hingasid värsket maa-õhku ja tundsid rõõmu looduse ilust. Need olid esimesed "rohelise liikumise" esindajad. Näiteks: Charles Robert Ashbees Guild and School of Handicraft, mis asutati 1888; 1902 koliti Chipping Champden'isse (The Cotswolds, 150 km Londonist loodes): 150 inimesest koosnev koloonia. Ashbee oli Morrise jünger. Metallitööd, mööbel, interjöörid, puunikerdused. "Simple Life". Ehitati ja restaureeriti maju.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
