KAUBAGRUPID MESI Ajalugu: 3500 aastat tagasi kasutati mett ravimina. Mett on kasutatud ka säilitusainene( säilitati kalu mees). Mee koostis: 40-70% Sahhariidid Kuni 10% polüsahhariide Kuni 20% vesi Fermendid- teevad mee tervislikuks Mineraalained Vitamiinid- C,B Eeterlikud õlid- annavad meele lõhna Valkained annavad värvi Mee sordid: LOODUSLIK Õiemesi- üheliigiline ja mitmeliigiline Lehemesi- saadakse taimede lehtedest ja vartelt, madal kvaliteet, vähem magus, ei ole aroomi, ei kristalliseeru Korjamine- maa-ala,aas,stepp,mets. Kättesaamisviisi järgi- kärje, vurri, nõrgunud, pressitud. KUNSTLIK Mesilastele suhkrusiirup:söötmisel saadud mesi. Koosneb rafineeritud suhkrust, aroomiainetest, värvainetest, meeessentsist. Saunamesi- kasutatakse saunas kehakoorija või niisutajana; toidab nahka. Meepulber- kasutatakse kondiitri- ja pagaritööstuses. Vedel- Mida rohkem glükoosi, seda paksem on mesi ning mida ...
Minu kapuluses müüdavad kosmeetikatooted, alagrupid ja kaubagrupid Kaubagrupp ja nende alagrupid: Hügieen ja kosmeetika 1 1. Suuhooldus: · Hambapastad · Hambaharjad · Suuveed · Hambahooldus vahendid · Muud suuhügieeni tooted 2. Deodorandid, niisutavad salvrätikud: · Roll on deodorandid · Stick deodorandid · Spray deodorandid · Niisked salvrätid · Muud deodorandid 3. Seebid: · Tükiseebid · Vedelseebid · Dushigeelid · Vannivahud · Vannisoolad ja õlid 4. Habemeajamine: · Raseerimis aparaadid · Vahetusterad aparaadile · Ühekordsed terad · Raseerimis veed ja balsamid · Vahud ja geelid · Kondoomid 5. Juuksehooldus · Shampoonid · Balsamid · Viimistlusvahendid · Juu...
veebruari 1992. a direktiiv 92/12/EMÜ aktsiisikaupade ja nende hoidmise, veo ja kontrolli üldise süsteemi kohta (nn süsteemidirektiiv). Direktiiv puudutab kolme aktsiisi alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi. ) Aktsisiipolitika(Maksupoliitiliste otsuste tegemisel lhtutakse enamasti vajadusest mingi kauba tarbimist piirata ja/ v riigitulusid maksimeerida.) Aktsiisisüsteemi peetakse limiteerituks, kui aktsiisiga on maksustatud vhemalt traditsioonilised kaubagrupid (tubakas, alkohol ja ktus) ja maksustavate kaubaartiklite arv ei uleta 10-15; · limiteerituks, kui aktsiisiga on maksustatud vhemalt traditsioonilised kaubagrupid (tubakas, alkohol ja ktus) ja maksustavate kaubaartiklite arv ei leta 10-15; keskmiseks, kui aktsiisiga maksustavate kaubagruppide arv on 15-30; laialdaseks, kui enam kui 30 kaubagruppi on aktsiisiga maksustatud. ATKEAS ulesehitus Üldosa: Üldmõisted Aktsiisiga maksustamise üldpõhimõtted Saatedokumendid
inimestele töökohad Põllumajandussaaduste importimine läheks väga kulukaks Eelistatakse kodumaist toodangut Eesti toidukaupade positsioon siseturul Tootegrupid, mille sortimendis valitsevad eestimaist päritolu tooted (üle 90%) - piimatooted (kohupiim), lihatooted (sea-, veise-, suituliha, suitsuvorst, keeduvorst, viinerid), teraviljatooted (leib) Kõige väiksema eestimaise toodangu osakaaluga kaubagrupid (alla 25%) - makaronitooted, margariin, toiduõli, tomat Eestimaiste toodete vähesus neis kaubagruppides – Tooraine ning tootmine on kulukas, seetõttu on odavam sisse osta Eesti toidukaupade positsioon siseturul Eestimaisete toodete kaubagrupid, mis on märgatavalt odavamad välismaisetest - mahl, viin, makaronid, küpsised, kohupiim, toiduõli, juust Eestimaiseid toidutooted, mis on kallimad kui
enne debiteerisin, nüüd krediteerin. Kasut. Vähem sest moonutab käibeid suures ulatuses. Summade kontolt kontole ülekandmine- moonutab käibeid. Tekivad naljakad kontode korrespondeerumised. Inventeerimine Üle lugemine, kaalumine, mõõtmine füüsiline inventeerimine. Nõuete ja võlgade inventuur on raamatupidamislik inventuur. Inventuure võib planeerida Täielikult kõik ettevõtte varad on inventeeritakse Osalised inventuurid valitakse välja nt varude alt kindlad kaubagrupid, inventeeritaksen eed ära. Kui osaliste inventuuriga ei tuvastata vigu, siis pole vaja täielikku inventeerimist läbi viia. Korralised inventuurid tähtaeg raamatupidamise siseeeskirjas. Kassat võiks inventeerida iga kuu vüi kvartali lõpus. Kindlasti aruande aasta lõpul Inventeerimist võib alustada 2 kuud enne perioodi lõppu.
Puhastusvahendid ja hügieenitooted Kaubagrupid: Tualettpaber: Tualettpaber 2 SYSTEM Premium. Kahe kihiline ja pehme tualettpaber + adapter. Tualettpaberi rullid sobivad kasutamiseks 2 SYSTEEM tualettpaberihoidjates. 2 SYSTEEM - kaks rulli tulettpaberit mahu ühte hoidjasse. Süsteemi eelis: harva vajab täitmist, kompaktne rull ja hoidja, varu rull koguaeg saadaval, rullid on veel lisaks eraldi pakendis jne. . Detergent OÜ on Hollandi paberitootja "Van Houtum Papier bv." kaubamärgi "Satino" suurim maaletooja ja turustaja Eestis. Kätekuivatuspaberid: Käte- ja pühkepaber MIDI WIPER BLUE. Kahekihiline sinine keskmise suurusega pühkepaber rullis. Sobib kasutamiseks keskmise suurusega töökodades ja tööstustes. Detergent OÜ on Hollandi paberitootja "Van Houtum Papier bv." kaubamärgi "Satino" suurim maaletooja ja turustaja Ees...
Kaubavahetus aastatel 2004-2010 9 kuud (miljonites kroonides): Aasta Eksport Import 2004 98,0 109,5 2005 108,8 107,2 2006 93,6 147 2007 129,2 194,9 2008 157,3 167,7 2009 109,9 94,2 2010 63,1 64,5 Peamised ekspordi kaubagrupid 2009. a.: puit ja puittooted 23,7% metallid ja metalltooted 18,9% transpordivahendid 12,4% masinad ja seadmed 11,5% Peamised impordi kaubagrupid 2009. a.: tekstiil ja tekstiilitooted 29,6% jalatsid ja peakatted 13,5% valmistoidukaubad ja joogid 13,1% Plast- ja kummitooted 12,1%
See tabel toob välja, et kuni aastani 2005 kasvas eksport aeglaselt. Kui aastal 2005-2006 kasvas eksport tohutu suure hüppega ehk 528,1 miljonilt 3 308,6 miljonini. Kuid kuna Eestis tuli majanduskriis siis eksport ka langes järgmisel aastal tohutult. Import samas on iga aastaga kasvanud, kuid alates aastast 2007 on see langenud. Bilanss on aga kõikunud seinast seina, kuid viimasel ajal on see paremuse poole läinud. Tähtsamad ekspordi kaubagrupid 2009. a: Eksport mln krooni % koguekspordist Masinad ja mehhaanilised seadmed 328,1 38,2 Paberimass ja tooted sellest 177,5 20,7 Metall ja metalltooted 140,4 16,4 Eesti ekspordib Hiinase enamjaolt masinaid ja mehaanilisi seadmeid, mis on koguekspordist 38,2%. Eesti on selles valdkonnas üsnagi arenenud. Kuid samuti on
rasketööstusel. 12. Tööstustoodete eksport a. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. b. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. c. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. d. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. 13. Tööstustoodete import a. Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. b
Kaubavahetus aastatel 2004-2010 9 kuud (miljonites kroonides): Aasta Eksport Import 2004 98,0 109,5 2005 108,8 107,2 2006 93,6 147 2007 129,2 194,9 2008 157,3 167,7 2009 109,9 94,2 2010 63,1 64,5 · Peamised ekspordi kaubagrupid 2009. a.: · puit ja puittooted 23,7% · metallid ja metalltooted 18,9% · transpordivahendid 12,4% · masinad ja seadmed 11,5% · Peamised impordi kaubagrupid 2009. a.: · tekstiil ja tekstiilitooted 29,6% · jalatsid ja peakatted 13,5% · valmistoidukaubad ja joogid 13,1% · Plast- ja kummitooted 12,1% Kasutatud kirjandus · http://www.vm.ee/?q=node/49 · http://europa.eu/abc/european_countries/e u_members/
põlvkonna konteinerlaevu 24 tundi ööpäevas. Kui uued terminalid novembris 2014 avati, ootas seal juba 25 kraanat. Ambitsioonikas laienemine näitab ilmekalt, kuidas Rotterdam on viimase 60 aasta jooksul arenenud tänu ühtsele turule. Rotterdami saabub aastas 32 000 ookeanilaeva ja ligi 87 000 alust Euroopa siseveekogudelt ning kokku saab sadamas tööd üle 90 000 inimese. Sadama aastane käive ulatub ligi 600 miljoni euroni. Sadama põhilised kaubagrupid on vedellastist toornafta ja naftatooted, puistlastist rauamaak, selle jäägid ja süsi. Eksport Ekspordi poolest on Holland maailmas viiendal ning Euroopas (Saksamaa ja Prantsusmaa järel) kolmandal kohal. Dominantsel kohal on ka re-eksport (60-70% impordist taaseksporditakse) ja äriteenuste sektor, mis tänu Rotterdami sadamale (kaubamahtude poolest maailma suurim sadam) toodab 2/3 SKP-st ja hõivab 2/3 tööjõust. Rotterdami sadam võtab igapäevaselt vastu ja töötleb
Tähtsamad ekspordigrupid olid raadio ja telekommunikatsiooniseadmed, arvutis jmt. Peamisteks ekspordi sihtriikideks olid ELi maad, kuhu viidi 65% kogu elektroonikatoodete eksporttoodangust, järgnesid EFTA maad, 9% ja USA 1,6%ga. 1998. a imporditi enam kui eksporditi. Tootmisotstarbelisi elektroonikatooteid tood sisse 25,1 mld DKKi, komponente 5,7 mln DKKi ja tarbeelektroonikat 5,9 mld DKKi eest. Kogu elektroonikatoodete import oli 36 756 mln DKKi. Kaubagrupid kattuvad enam-vähem ekspordigruppidega, mis näitab üha suuremat spetsialiseerumist elektroonikatoodete maailmaturul, sest samalaadne olukord on ka teistes arenenud tööstusriikides. Peamisteks impordi riikideks olid Saksmaa, Suurbritannia, Rootsi, USA ja Norra. Suurimad elektroonikaettevõtted on GN Store Nord, Lexel Electric, Bang & Olufsen ja Siemens. METALLURGIA Taanis ei leidu ühtegi metallimaaki. Suuremad metallurgia ettevõtted paiknevad
aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni Eksport Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht 1196 miljardit norra krooni, sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. Norra suuremad ekspordipartnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Rootsi ja USA. Suurbritannia on esikohal tänu sellele, et nafta ja maagaasi eksport sinna moodustab umbes 40
79. reorganiseerima- ümber korraldama 80. restaureerima- ennistama, endisel kujul taastama S 81. salongkauplus- kaubamärgile või mõne luksuskaubal orienteeritud kõrgteenindusega kauplus, kus on levinud autode, moe kaupadem karusnaha toodete jms. müük 82. segment- lõik 83. sissejuhatav juhendamine- viib läbi töökeskkonna spetsialist tööandja kinnitatud juhendite alusel enne töötaja tööle asumist 84. sortimendi laius- näitab, kui palju ja millised kaubagrupid on sortimendis esindatud 85. sortimendi sügavus- näitab, kui rikkalik on sortimenr, st kui palju leidub üksikute kaubagruppide artikleid ja variante 86. standard- ametlik dokument kvaliteedi-, tarindus- jm nõuete kindlaksmääramiseks 87. sõiduperiood- summeeritud sõiduaeg alates ajahetkest, mil juht pärats puhkeperioodi või vaheaega alustab sõiduki juhtimist kuni ajahetkeni, mil juht alustab puhkeperioodi või vaheaega T 88
aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni. Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht 1196 miljardit norra krooni, sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. Norra suuremad ekspordipartnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Rootsi ja USA. Kui nafta ning laeva- ja naftaplatvormide ehitus kõrvale jätta, on Norra olulisim partner nii ekspordi kui ka impordi puhul Rootsi
arengutaseme maade hulka, kui olla täpsem, siis Norra on teisel kohal maailmas arengutaseme kõrguse poolest. Ka Norra naaberriigid on päris hea arengutasemega. Soome on näiteks 8. kohal ja tema arenguindeks on 0.902, ka Rootsi on päris kõrgel kohal (14. koht), indeksiga 0.897. Kõige madalam arendutase naabermaadest kuulub Venemaale, kes on statistiliselt 58. kohal maailmas. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustab kaupade ekspordist umbes 60 protsenti. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. Kalad ja kalatooted moodustavad 5,3% Norra ekspordist. Norra suuremad ekspordi-partnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa ja USA. Naaberriikidest on tähtsaim partner Rootsi. Rootsisse eksportitakse peamiselt naftat. Venemaaga on Norral sõbralikut suhted, kuid suurt eksporti ega importi nende vahel ei toimu. Ka Soomega
Tartu kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus AS SELVER Praktikaaruanne Juhendaja: Vaike Vetka Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Kaupluse iseloomustus................................................................................... 4 Kaupluse töö korraldamine.............................................................................6 Eneseanalüüs................................................................................................. 9 Kokkuvõte..................................................................................................... 10 Lisad............................................................................................................. 11 Kasutatud kirjandus.............................................................................
............................ 3 1.MÜÜGITÖÖ ALUSED........................................................................................................... 4 1.1TUTVUMINE KAUPLUSEGA........................................................................................ 4 1.2AJALOOLINE ÜLEVAADE JA ARENG........................................................................7 1.3KAUBANDUSETTEVÕTTE TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS...................................... 8 1.4KAUPLUSES MÜÜDAVAD KAUBAGRUPID..............................................................9 1.5KAUPLEMISE VORMIDEST........................................................................................11 2.TOIDUKAUBAÕPETUS......................................................................................................13 2.1 LEHTKÖÖGIVILJADE SORTIMENT......................................................................... 13 2.2 VÄHEMLEVINUD VILJADE SORTIMENT.................................................
Riigi ametlik nimetus: Läti Vabariik Riigikeel: läti keel Kõrgeim riigivõim: Seim (Saeima), 100 liiget, valitakse neljaks aastaks, viimased valimised toimusid 05.10.2002. Praeguses, 8-ndas Saeimas on enim kohti parteil Uus Aeg (24 kohta), järgnevad Rahvapartei (20), Läti Esimene Partei (14), Roheliste ja Talunike Liit (12), Rahva Üksmeele Partei (9), Isamaale ja Vabadusele/LRSL (7), poliitiliste organisatsioonide ühendus Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (6), Rahvapartei (20), Läti Sotsialistlik Partei (5) ja sõltumatud saadikud. President: Vaira Vie-Freiberga. President valitakse ametisse neljaks aastaks, Praegune president V. Vie-Freiberga on valitud ametisse kahel korral -1999.a. ja 2003.a. Valitsusjuht: Aigars Kalvitis (Rahvapartei) Välisminister: Artis Pabriks (Rahvapartei) Rahvuspüha: Iseseisvuspäev, 18. november Pindala: 64,589 tuh. km2 Elanikkond: Läti Läti rahvaarv 2005.a. juulis oli ca. 2 299 600 inimest, neist linnarahvastik 72% ...
na suurus esmatarbekau us e m2 ba osatähtsus Lähikauplus Kuni 400 90-100% Elurajoon Piiratud Letimüük Keskmin e Minimarket Kuni 400 Alla 2/3 Väiksemas Erinevad Selve Keskmin asulas kaubagrupid e Supermarket Kuni 2500 Üle 2/3 Suurtes Ulatuslik Selve Kõrgem elurajoonid es või nende vahetus läheduses Hüpermarket Üle 2500 Üle 50% Äärelinnad Väga Selve Kõrgem
transporditeenuste ekspordi ülekaal imporditavate teenuste mahtudega võrreldes. Kasvutendents jätkus 2007 aastani. Turismiteenuste eksport kasvab mõõdukalt Eesti ekspordis domineerivad: ·masinad ja seadmed ·puidutooted ·paberitooted ·tekstiilitooted ·mööbel Sisenõudlus on kasvatanud impordi mahtu, suuremat osatähtsust omavad kapitalikaubad ja toidukaubad. Kaubagrupid mida imporditakse ja mis tekitavad kaubavahetusbilansi defitsiiti, on: ·masinad ja seadmed (1/3 defitsiidist) ·transpordivahendid (1/5 defitsiidist) 2008 a. seisuga on Eestisse tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid üle $ 13000 elaniku kohta. 12 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Eesti väliskaubandusbilanss 13 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
3. Informatsioonikonkurents- Kaubandusettevõte, kelle käsutuses on parem informatsioon, usaldusväärsemad, täpsemad ja diferentseeritumad andmed oma müügiturgudest, sellel on ka konkurentsieelis konkurentide ees. Konkurentsi intensiivus Kaupade, teenuste konkurents Kaubandusalad Sortimendivaldkonnad Kaubagrupid Artiklid Intensiivsus Sama äritüüp Erinevad äritüübid Müügisüsteemid Kaubandusettevõtted Kaubandusettevõtete konkurents (Konkurentsi intensiivsus muutub tugevamaks sama äritüüpi...) Kaubandusettevõtte konkurentsivõime hindamine
Norra Mõniste Kool Koostaja : Madis Kängsep 2011 Norra on 4,8 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka Keel: saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP ...
47. MIS ON LIIGSETE KAUBAVARUDE MÕJU KAUPLUSE MÜÜGITEGEVUSELE Osa sisseostetud kaupadest jab seisma ja neid ei saa müüa kindlaksmääratud hinnaga. Selleks, et nendest lahti saada, tuleb reeglina alandada hindu. Need hinnakaod vähendavad planeeritud bruttokasumi. 48. KAUPLUSE SORTIMENT tähendab kaupade ja teenuste terviklikkust, mille on valinud kauplus ning pakub ostjale müügiks. 49. KAUPADE SORTIMENDI LAIUS JA SÜGAVUS Sortimendi laius näitab kui palju kaubagruppe ja millised kaubagrupid on sortimendis esindatud. Laiem sortiment soodustab kiiroste, mis tähendab suuremat mugavust klientidele. Kui sortimendi laiust vähendatakse, siis nimetatakse seda sortimendi kitsendamiseks, mis võib välja viia spetsialiseerumiseni. Sortimendi sügavus näitab, kui rikkalik on sortiment, see tähendab, kui palju leidub üksikute kaubagruppide artikleid ja variante. Sügavama sortimendi puhul on kliendil suuremad võimalused leida kaupa, mida ta soovib
• kui suure osa moodustab kaup tarbija ostukorvist ja kui oluline see kaup tarbijale on, • millised on selle kauba vm maksuobjekti omadused, millised maksu kehtestamise v maksumäära tõstmise tagajärjed jne. 1 9. Milliseid aktsiisisüsteeme te teate? Iseloomustage lühidalt. limiteerituks, kui aktsiisiga on maksustatud vähemalt traditsioonilised kaubagrupid (tubakas, alkohol ja kütus) ja maksustavate kaubaartiklite arv ei ületa 10-15; keskmiseks, kui aktsiisiga maksustavate kaubagruppide arv on 15-30; laialdaseks, kui enam kui 30 kaubagruppi on aktsiisiga maksustatud. 10. Nimetage mõni aktsiisiga sarnane maks ja põhjendage oma valikut, miks ta on sarnane? Käibemaks-kuna ka aktsiis on kaudne maks. Maksukoormust kannab lõpptarbija. Maksu kogujad ja maksjad on ettevõtjad,kes kaupu toodavad või impordivad. 11
Norra toodab ka ränimetalli, tsinki, niklit ja vaske. Norras esindatud tööstusharud: Keemiatööstus, metsatööstus, ehitus, allmaarajatised, infotööstus, kalandus, energia tööstus, mööblitööstus, kergetööstus. Eksport: Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised 9 metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. Import: Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud. Masinatööstus on Norra suurim ja äärmiselt mitmekesine tööstussektor.
garantii. Lisatagatiseks võivad olla ka teised seadusandlusega lubatud pandi vormid. Täiendavat tagatist on võimalik taotleda MESilt või KredExilt. 3.4. Laofinantseering Laofinantseeringu abil on võimalik efektiivselt juhtida ettevõtte käibevahendeid, kuna see vabastab laovarude all kinni oleva raha. Laofinantseerimine sobib ettevõttele, mille käibevarast moodustavad suure osa laovarud. Laofinantseeringuks on sobilikud kaubagrupid, mida on võimalik identifitseerida tehasetähise alusel või teised kvaliteetsed ja likviidsed, rahvusvahelistel börsidel igapäevaselt noteeritud kaubad. Laofinantseeringuga on võimalik katta kogu kauba tarneahel tootmisest lõpptarbijani. Üldtingimused: Laofinantseeringut on võimalik siduda ka teiste finantsinstrumentidega, et katta kogu kauba tarneahel tootmisest lõpptarbijani. Laofinantseeringu maht ja ulatus sõltuvad finantseerimisvajadustest ja ettevõtte
· importdeklaratsioon · CMR - rahvusvaheline saateleht maanteevedudel ( international waybill) Kuivõrd Eesti Vabariik liitus mais 2004 Euroopa Liiduga, kadusid EL piiridelt ka tollikontrollid ning vajadus vormistada EL siseselt nii eksport- kui importdeklaratsioone. Euroopa Liidu sisese transpordi puhul nüüd piisab, kui kaubaga on kaasas: CMR rahvusvaheline saateleht maanteevedudel. Pakkeleht ja kaubaarve (ei ole kohustuslikud, kuna võib saata ka elektrooniliselt) Teatud kaubagrupid (nt alkohol, ohtlikud veosed) nõuavad lisaks eridokumente. Euroopa riigid, kuhu endiselt on vaja vormistada eksport- ja importdeklaratsioone, on näiteks Norra, Sveits, Liechtenstein ja Andorra. Lisaks deklaratsiooni vormistamisele on vaja ka TIR-plommiga haagist muuhulgas kaubavahetusel Venemaa, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Serbia ja Montenegroga. Kauba saatja poolt väljastatavate paberite hulka kuulub kindlasti arve, mis on vaja tolliväärtuse
CMR – rahvusvaheline saateleht maanteevedudel (international waybill) Kuivõrd Eesti Vabariik liitus mais 2004 Euroopa Liiduga, kadusid EL piiridelt ka tollikontrollid ning vajadus vormistada EL siseselt nii eksport- kui importdeklaratsioone. Euroopa Liidu sisese transpordi puhul piisab nüüd kui kaubaga on kaasas: CMR – rahvusvaheline saateleht maanteevedudel. Pakkeleht ja kaubaarve (ei ole kohustuslikud, kuna võib saata ka elektrooniliselt) Teatud kaubagrupid (nt. alkohol, ohtlikud veosed jne.) nõuavad lisaks eridokumente. Kauba saatja poolt väljastatavate paberite hulka kuulub kindlasti arve (invoice), mis on vaja tolliväärtuse määramiseks ja teised kauba kvaliteeti tõendavad dokumendid või eriload. Lähteriigi eksportdokumendiks on tolli eksport-deklaratsioon, mille väljastab kauba saatja juhul, kui pole transpordifirmaga teisiti kokkulepitud. NB! Kauba saatja poolt vormistatud kauba eksportdeklaratsiooni kolmas
Varude avatud kontodeks on näiteks analüütilised kontod, mis on grupeeritud vastavalt varude iseloomule. Näiteks: naistekaubad, toidukaubad, meestekaubad, tööstuskaubad, ostetud taara, aiatarbed, materjalid jpm. Varude algdokumentideks on näiteks valdavalt kaubaga sisse tulnud saatelehed (arved). Varude materiaalne vastutus langeb valdavalt kaupluse juhataja õlule. Järjepidevalt kontrollib kaupluse juhataja kaubavarude suurust ja ringlust, vaadates üle pikalt seisma jäänud kaubagrupid. 3.4 Põhivara 3.4.1 Materiaalne põhivara Materiaalse põhivarana käsitletakse kontserni ettevõtte igapäevases tegevuses kasutatavat vara soetusmaksumusega üle 1279 EUR (20 000 EEK) ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Vara, mille soetusmaksumus on alla 1279 EUR, kantakse ostmisel kuludesse ja selle üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Erandjuhtudel võib vara, mille soetusmaksumus on alla 1279 EUR, käsitleda materiaalse
kaubandusdefitsiidi. Meie peamisteks kaubanduspartneriteks on kujunenud kõrgelt arenenud tööstusriigid. Uute turgude hõivamine on toetanud ekspordimahtude olulist kasvu, viidates meie tootmissektori konkurentsivõime kasvule. Eesti ekspordis domineerivad puidu- ja paberitooted, mööbel ja tekstiilitooted. Kodumaise nõudluse kõrge tase on kasvatanud imporditavate kaupade mahtu, millises suuremat osatähtsust omavad kapitalikaubad ja toidukaubad. Suuremad kaubagrupid, millised tekitavad kaubabilansi defitsiiti, on masinad ja seadmed (ca 1/3 kaubadefitsiidist) ja transpordivahendid (1/5 defitsiidist). Tänu soodsale geograafilisele asendile ja transpordi arengu heale tasemele on teenustebilansis saavutatud transporditeenuste ekspordi oluline ülekaal imporditavate teenuste mahtudega võrreldes. Kasvutendents jätkus nii tänu viisavabale suhtlusele Skandinaavia maadega kui ka transiidi mahtudele
tõstejõudu kuni 100 t. Selle abil on võimalik teostada senisest operatiivsemalt ja paindlikumalt laevade teenindamine. Paldiski Lõunasadama kaudu liigub ka märkimisväärne hulk konteinereid, mida veetakse l laadituna rulltreileritele ja kassettidele. 1.2 Maailma laevandus Liinilaevandus Liinilaevandus on kaupade merevedude teine peamine korraldusviis. Sarnaselt tramplaevadusega1 liinilaevanduse määravad eripära eeskätt veetavad kaubagrupid, kaupade omadused ja kaubapartiide suurus. Liinilaevadel veetavate kaupade valik on mitmekesine ja kaubapartiid enamasti väikesed. Laevaliini teenuseid kasutab samal ajal enamasti väikeste kaubapartiide vedamiseks palju erinevaid kaubasaatjaid, millest tuleneb ühtlasi vajadus regulaarse laevaliikluse järele. Laevaliini operaatori info liinisadamate, -laevade, sõiduplaanide või -graafikute, liinitariifide
aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni. Eksport Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht 1196 miljardit norra krooni, sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63%. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Muud suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinadja seadmed. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. Norra suuremad ekspordipartnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Rootsi ja USA.
jeggings`id võiksid rõivamoe trendijüngritel kapist võtta olla küll. Neid on trendikas 24 kanda nii avarate jakkide, tuunikate kui ka kudumitega. Samavõrd trendikast peetakse retuuse. Suuremaks püsilemmikuks on ka nende vastand, laiema joonega voldikpüksid (Rosen 2010: 12). 21. sajandil on muutunud inimeste ostukäitumine ja lisandunud tootegruppe, millest veel kümmekond aastat tagasi võõristusega mööda käidi. Väga paljud kaubagrupid on leidnud tee uute tarbijateni. 2000. aastate esimesel poolel suurenes ka inimeste hulk, kes hakkasid tooteid ostma kaubamärgi järgi. Nende osakaal on järjest suurenenud. Ka masu ajal on bränd oluline, nii et võib öelda: kaubamärgid on tulnud selleks, et jääda (Lehtsaar 2010: 124). 25 3. EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA Ilu on muutunud tänapäeva ühiskonna võtmesõnaks ning seepärast püütakse hoolega
seepärast oli ka 2010. a olulisim impordi lähteriik Venemaa - 84 miljonit eurot, millest saematerjal moodustas 62,9 miljonit eurot ja vineer 16,7 miljonit eurot. Teisel kohal oli Läti (54,7 miljonit eurot, sellest saematerjal 18,5 miljonit eurot ja ümarpuit 15 miljonit eurot) ja kolmas Soome (26,1 miljonit eurot). Soomest imporditi peamiselt keerukamaid tooteid, mitte palke või saematerjali. Rahalises väärtuses olid suuremad imporditavad kaubagrupid saematerjal (grupp 4407), 47,7%, vineer (10,5%) ja ümarpuit (8,4%). Tõenäoliselt jätkub Eesti metsal baseeruva tööstuse struktuuris ümarpuidu ja saematerjali osakaalu langus ja kasvab suurema lisandväärtusega toodete osa. 2008. aastal algas ümarpuidu ekspordi vähenemine ja see protsess kiirenes 2009. a. 2010. a toimus siiski paberipuidu ekspordimahu oluline taastumine. Eesti saematerjali suurim ostja on traditsiooniliselt olnud Inglismaa, 2010. a eksporditi sinna 154 000 m3 ,
Eksport Import 2004 98,0 109,5 2005 108,8 107,2 2006 93,6 147 2007 129,2 194,9 2008 157,3 167,7 2009 109,9 94,2 Allikas: Statistikaamet Peamised ekspordi kaubagrupid 2009. a.: · puit ja puittooted 23,7% · metallid ja metalltooted 18,9% · transpordivahendid 12,4% · masinad ja seadmed 11,5% Peamised impordi kaubagrupid 2009. a.: · tekstiil ja tekstiilitooted 29,6% · jalatsid ja peakatted 13,5% · valmistoidukaubad ja joogid 13,1% · plast- ja kummitooted 12,1% 174
Veosekäive peaks kümne aastaga suurenema 3200 miljardilt tonnkilomeetrilt 5500 miljardile tonnkilomeetrile ehk suhtarvuna 69%. Suurimad tegijad on Hiina ja India, kes annavad peamise osa vedude kasvust Aasias. Kasvu kiirendab nendes riikides majan- duse ja infrastruktuuri võimas areng. Hiinas on peamised raudteel veetavad kaubagrupid kivisüsi, maagid, teras ja põllumajandussaadused. Raudteevedude eelised: • võimaldab toimetada suurtes kogustes kaupu pikkade vahemaade taha • suhteliselt madal vedude omahind (võrreldes maanteeveoga)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
