II Maailmamajanduse kujunemine 1. Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet Tootmine on koondunud tootmisketti. Tootmises osaleb sadu ettevõtteid. Detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes, kokku monteerimine toimub odava tööjõuga maades. Müük ja hooldus toimub tarbijate lähedal rikastes riikides. Tööd juhivad liiderfirmad ja nende all töötavad tütarfirmad. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnustuse alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus jne.) KORILUS  tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND  Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND  tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid k...
7. Ekvatoriaaalne (Vihmamets) - Ebasoodne, mullad peaaaegu puuduvad (v.a vulkaanilised alad) Põllumajandusliku tootmise vormid Tootmisviisid: 1. Agraarsed - Varaagraarsed - Hilisagraarsed 2. Industraalsed 3. Postindustriaalsed Varaagraarne 1. Levinud eelkõige mustas Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (vihmametsas) 2. Alepõllundus ja rändkarjakasvatus 3. Toodetakse enda tarbeks 4. Enamasti kuulub maa kogukonnale Hilisagraarne tootmisviis 1. Esineb arengumaades 2. Tootmisvormideks on ​mõis​ ja ​segatalu - Mõis - maa kuulub mõisa omanikule, kuid omanik üldjuhul ise tootmisprotsessist osa ei võta - Talu - omanik võtab tootmisprotsessist ise osa Segatalu Suurem osa toidust toodetakse enda tarbeks, kuid osa toodangust läheb ka müügiks, näiteks riis ja teepõõsas Industriaalsed ja postindustriaalsed 1. Kõrgeltarenenud riigid 2
vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Föderatsioon ehk liitriik kosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. Konföderatsioon ehk riikide liit on ühendus , kus on mitu oma suveräänsuse säilitanud liikmesriiki. Ladina Ameerika hõlmab Lõuna- ja Kesk- Ameerika kuni mehhikoni(k.a) Anglo-Ameerika on peamiselt inglastega asutatud Kanada ja Usa. Maailmamajandus- kõikide riikide rahvamajandused käsitletuna amavahelistes seostes ja suhetes. Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, milleks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad ühiskondlikud suhted. Agaarühiskonnas tegeleb enamik selle liikmeid põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi. Indrustriaalühiskond on tööstusühiskond, heaolu on saavutatud peaasjalikult tööstuse ja selle toimel. Infoühiskonnas domineerib postindrudtriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa
2)absoluutne monarhia-riigijuhile kuulub piiravatu võim- Vatikan, Saudi Araabia, Katar.3)konstitutsiooniline monarhia- riigijuhil esindus funktsioon- Jaapan,Rootsi,Hispaania.Vabariik. Mõiste, liigid, näited: 1)võimu esindajaks on rahvas.2) parlamentaarne-otsustab parlament. Eesti, Saksamaa, Austria, Sveits, Iirimaa, Island. 3)Presidentaalne- president otsustab. USA, Mehhiko, Kolumbia .Tootmisviiside iseloomustus: korilus: korjataks loodusest, marju ja möllu+küttimine ja kalapüük. Vanim tootmisviis. Enda tarbeks, ülejääke ei teki. Maailmamajanduses ei osale. Raha ei ole. Tehnikat pole vaja. (umbes maailmas 10mln) Tootmine endatarbeks: Elatus majandus.Varaagraarne tootmisviis: Maaharimine ja loomakasvatus eraldi. Alepõllundus. Rändkarja kasvatus. Tekkis kaubavahetus. Raha veel ei olnud vajalik. Käsitöö arenes küll, eriti põllumajapidamises. 300mln inimest elab tänapäeval mäestikes, tundrates, vihmametsade äärealadel. Elatus maja1ndus
4. Globaliseerumise mõiste, selle tekkimise põhjused, positiivsed ja negatiivsed küljed. 5. Rahvusvahelised ettevõtted (RVE), RVE -te erinevad põlvkonnad. Oskad nimetada RVE-id erinevatest eluvaldkondadest. 6. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid (IMF, WTO, EL, NAFTA, ALADI, APEC, OPEC, ASEAN, OECD)  eestikeelne täielik nimetus, org.-i tegevussuunad lühidalt, liikmed. 7. Oskad koostada ja lugeda erinevaid diagramme. Vastused . 1. Tootmisviis - ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis. Jaotatakse : 1) traditsioonilised 2) industriaalsed 3) postindustriaalsed Traditsiooniline tootmisviis  levivad väikestes gruppides, toodetakse oma tarbeks, agraarneühiskond Industriaalne tootmisviis -
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS  Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia  sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus  hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid  majanduses tegutsejad Maailmamajandus  kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis  eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus  spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine  Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria  kaubanduslik või sõjaline tugipunkt.
kogumahtu rahalises väljenduses. inimarengu indeks- ÜRO poolt arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset, kaskmist eluiga ja sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta. majanduse struktuur- majandusharude erinev vahekord. Primaarne-majandustegevuse sektor, mis hõlmab põllu-ja metsamajandust ja kalandust. Sekundaarne-töötlev tööstus, ehitus. Tsertsiaarne teenindussfäär (kaubandus,pangandusjne) Kvaternaarne- -..- sümboliseerib postindustriaalne tootmisviis ja infoühiskond, kõrgtehnogloogia. Arengumaa- madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. arenenud riik- on riik, mis kuulub kõrgema arengutaseme ja arenenud turumajandusega tööstusriikide hulka. Logistika- õpetus turustusega seotud füüsiliste toimingute otstarbekast korraldamisest, mis hõlmab toodete ja nende kohta olemasoleva teabe kulgemise detailset käsitlust. Monopol- ainuõigus toota mingit kaupa, osutada teenust ja määrata hindu
Sündmused ühes riigis mõjutavad enamasti ka teiste riikide majandusi. Rahvamajandus on riigi sisene majandus. 3. Milliseid tootmisviise ja ühiskonna tüüpe eristatakse ? Ühiskonnatüübid:  Agraarühiskond  Industriaalühiskond  Infoühiskond Tootmisviisid: 1. Traditsioonilised tootmisviisid  Korilus  Elatusmajanduse olemus  Varagraadne tootmisviis  Hilisgraarne tootmisviis 2. Industriaalsed tootmisviisid  Varaindustriaalne tootmisviis  Hilisindustriaalne tootmisviis  Postindustriaalne tootmisviis 4. Too näiteid oma majanduslikust käitumisest ? Saan iga kuu emalt taskuraha. Kulutan selle enda toidule. 5. Iseloomusta kohalikku tööjaotust oma kodulinnast- või vallast ?
poliitilist võimu(Saksamaa)c) Konföderatsioon on riigikorralduse vorm, kus liidetatud riigid delegeerivad mingi osa oma võimust keskvalitsusele ja samas säilitavad esmase võimu,näiteks EL. mis on maailma majandus- Maailmamajandus on kõikide maailma riikide rahvamajandused,käsitluna nende omavahelistes seostes ja suhetes,nagu need ilmnevad maailmaturul,rahvusvahelistes arveldustes,riikidevahelistes laenusuhetes ning rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses.mis on tootmisviis- Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis,mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad ühiskondlikud suhted.mis on rahvusvaheline tööjaotus- Rahvusvaheline tööjaotus on riikide majanduses spetsialiseerumine sellise toodangu valmistamisele,mille tootmise kulud on suhteliselt väiksed ja mida suudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsemalt kui samade kuludega teistes riikides,territoriaaljaotuse kõrgeim vorm.
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks  maailmamajanduse kujunemine. Tootmisviis  ühiskonna eluks ja arenguks vajlike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Traditsioonilised tootmisviisid: a) korilus b) elatusmajanduse olemus (toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel) c) varaagraarne tootmisviis (põlluharimine, loomade kodustamine, vahetuskaubandus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Tööriistad.) d) hilisgraarne tootmisviis ( taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Arenevad muud majandusharud as in käsitööndus, kaubandus) Industriaalsed tootmisviisid: a) Varaindustriaalne tootmisviis (15.saj Euroopas. Maailmamaad arenesid koos üksteisega koostööd tehes.) b) Hilisindustriaalne tootmisviis (19.saj tehnoloogiline murrang
MAAILMAMAJANDUSE KUJUNEMINE Tootmisviisid Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelised suhted ning töökorraldus. TOOTMISVIIS Tootlikud jõud ehk Tootmissuhted ehk tehnoloogiad töökorraldus (kuidas mingit asja valmistatakse) (kuidas tööd jaotatakse, kuidas töösaadusi jagatakse jne.) Tootmisviisid jagunevad: I - Traditsioonilised tootmisviisid II - Industriaalsed tootmisviisid III - Postindustriaalne tootmisviis
riigid. Riikide vahel tekkisid tihedad Ei suheldud omavahel. Sidemed vaid emamaa ja sidemed, kujunes tööjaotus ja koloonia vahel. 1 kapitalivood Kiiresti arenesid pealinnad ja Rohkem arenenud olid need kes tegelesid loodusvarade poolest rikkad maaravade hankimisega ning istanduspiirkonnad regioonid Valistses industriaalne tootmisviis Valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis valitses nendes majandusharudes millest oli huvitatud emamaa. Industriaalne tootmisviis Arengus jõudmine tööstusühiskonda. Tööstuslik tootmine. Muutused: Inimesed jäid paikseks Teamisi hakati juurde omandama Tootlike jõudude arenemine Varaindustriaalne tootmisviis 1617 sajand Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa.
mitmekesisem kui Euroopa, maailmamaj väga tähtis KaugLõuna ÂAustraalia, UusMeremaa, LAV, LAm l osa, asutatud PõhjaAmeerikast hiljem, loodusolud erinevad, maavarasid rikkalikult, maailma maj osalemist takistab kaugus Hommikumaad  Aafrika põhjapoolne osa, Araabia ps, troopilised, lähistroopilised kõrbed, islami kultuur, põhiline osa rahvastikust ja ma tegevusest koondunud oaasidesse, maavarasid vähe, hilisagraarne tootmisviis, maailma maj vähetähtis Must Aafrika  mullad on õrnad ja viletsad, maavarasid keskpäraselt, kliima soe, niiskust ebaühtlaselt, kultuur kujunenud kohalike hõimude ja euroopaliku kultuuri segunemisel, põhiliselt varaagraarne tootmisviis, arengut takistab eraldatus, maailmamaj vähetähtis LadinaAmeerika  LõunaAmeerika v.a.Guyane, kliima palav ja niiske, tööstusliku tähtsusega maavarad, hübriidne tootmisviis, kristlik kultuur, maailmamaj küllalt tähtsal kohal
GEO.- MUUTUSED ÜHISKONNAS. MAAILMAMAJANDUSE KUJUNEMINE. Geograafia  teadus, mis tegeleb loodusnähtuste ja inimsuhete (majandus) ruumilise paiknemise ja nende omavaheliste seostega. Mikroökonoomika tegeleb majandusküsimustega ettevõtte tasandil Makroökonoomika tegeleb majandussuhetega riigi tasandil. Majandusgeograafia  majanduse toimimine ruumis ja ajas. 1. Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnuste alusel. Agraarajastu : Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke aineid. Käsitöö ja kaubandus olid vähem arenenud. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja
1.3.1. Maailmamajanduse üldisi aluseid · RAHVAMAJANDUS  ühe riigi piiresse jääv majandus · MAAILMAMAJANDUS  kogu maailma hõlmav majandus. Maailmamajandus hõlmab kõikide maailma riikide rahvamajandusi, käsitledes nende omavahelisi seoseid ja suhteid, nagu need ilmnevad maailmaturul, rahvusvahelistes arveldustes, riikidevahelistes laenusuhetes ning rahvusvahelistes laenusuhetes ning rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses. · TOOTMISVIIS  ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Vastavalt tootmisviisidele võime eristada kolme tüüpi ühiskondi: - Agraarühiskond  enamik selle liikmeid tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi. - Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond  ühiskond, mille aineline ja
Maailmamajanduse kujunemine 1. Seleta mõiste  tootmisviis Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe( agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel ( tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatisooni
· Schengeni leping 1990.a Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa vaheline leping.Eesmärk oli kaotada nendevahelised piirid ( nt. lihtsustada kaubavahetust) · Monarhia-riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Monarhia jaguneb absoluutseks(ainuisikuline, piire pole, võimude lahusus puudub, Saudi-Aarabia,Omaan) ja konstitutsiooniliseks monarhiaks(põhiseaduslik,võimude lahusus, Inglismaa) · Agraarne tootmisviis e põllumajanduslik tootmisviis jaguneb vara- ja hilisagraarseks. Varaagraarne tootmisviis tekkis 6000- 10 000 a tagasi, kui inimesed jäid paikseteks. See jagunes alepõllunduseks ja rändkarjakasvatuseks. Hilisagraarse tootmisviisiga ühendati taime- ja loomakasvatus( tööjõud) · Industrialiseerimine on tööstuse areng ja selle rahvamajanduse struktuuriks loomuliku ja ülekaalukalt isetekkelise protsessina, mis algas tööstusrevolutsiooniga. Iseseisev
4) Erinevad ühiskonnad ning tootmisvormid: agraarühiskond  enamik selle liikmeid tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi; industriaalühiskond  tööstusühiskond, mille aineline ja kultuuriline heaolu on saavutatud peaasjalikult tööstuse ja selle toimel kõigi teiste rahvamajandusharude arendamise tulemusel; infoühiksond  ühiskond, kuhu 1970. aastatest on Põhja riigid hakanud aina enam minema, seal domineerib postindustriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liikmetest töötab kvaternaarses sektoris. Traditsiooniline tootmisviis  kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele, asju tehakse sellepärast nii, et neid on niiviisi juba aastasadu tehtud; varaindustriaalne tootmisviis  eeldab suurte inimhulkade koostööd, inimesed peavad olema heal haridustasemel ja riiklik korraldus peab olema selline, mis võimaldab kiiresti välja töötada uusi tehnoloogiaid ning
Konföderatsioon e. riikide liit- ühendus, kus on mitu suveräänsuse säilitanud liikmesriiki. Poliitiline kaart- maailma või mõne selle osa jaotumine erinevat liiki riikide vahel. Maailmamajandus  kõikide maailma riikide rahvamajandused, käsitletuna nende omavahelistes seostes ja suhetes, nagu need ilmnevad maailmaturul, rahvusvahelistes arveldustest, riikidevahelistes laenusuhetes ning rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses. Tootmisviis  ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Agraarühiskonnas tegeleb enamik selle liikmeid põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi. Industriaalühiskond  ühiskond, millesse Põhja riikides on hakatud üle minema alates 1970. aastatest; domineerib postindustriaalne tootmisviis ja
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Seleta tootmisviisi ja selle jaotust. Tootmisviiside esinemine, algusaasta + iseloomulikud omadused. Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad, neile vastavad inimestevahelised suhted ja töökorraldus. Tootmisviisid jagunevad: traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne tootmisviisideks. Traditsiooniline tootmisviis: levis väikestes hulkades, ei osalenud maailmamajanduses, elatusmajanduslikud, toodeti ainult enda jaoks. Traditsiooniline oli kuni 15-16. sajandini. Esineb endiselt Aafrika vaestemates riikides, näiteks Niger/Lõuna-Aafrika Vabariik Industriaalne tootmisviis: levis suuremates hulkades, tekkis maailmamajandus, toodeti ka müügiks, esineb tööjaotus, tekivad riigid Industriaalne tootmisviis algas 15-16. sajandil.
MUUTUSED ÜHISKONNAS MAIGI ASTOK 2010 INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA  teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS  hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS  kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS  ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu  agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inim geograafia e. ühiskonna geograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus
industrialiseerimisega olid ............................................................................... .................................................................................................................. 7. Võrdle kingsepatöö erinevust massilisest jalatsitootmisest vabrikus. Näitaja Kingsepatöö. Jalanõude valmistamine (Traditsiooniline vabrikus tootmisviis) (Tööstuslik tootmisviis) Tootjate hulk Inimeste vahelised suhted e. töökorraldus Töösaaduste jagamine Kasuattav tehnoloogia Osalemine maailmamajanduses
Religioon Luterlus Majanduslik-ja sotsiaalneareng RKT 3600$/in/a(keskmine) RKT on rahvuslik kogutoodang inimese kohta aastas SKT on sisemajanduse kogutoodang inimese kohta aastas,mis on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda  1.KORILUS-marjade ja seente korjamine umbes 2miljonit a.t.  2.AGRAARNE TOOTMISVIIS-enda,loomade ja lihtsamate mehhanismide abil elatustoodete ja vahendite valmistamine.Peamine tegevusala oli põllumajandus.Kaubandus ja käsitöö olid vähemtähtsad.  3.INDUSTRIAAL TOOTMISVIIS-käsitöölt üleminek masinatööle,töötlev tööstus.Aretati loomatõuge,taimesorte.Leiutati laevu,kell,trükikunst,tulirelvad nav.seadmed.Tõusis tööviljakus ja inimeste elujärg paranes,rahvaarv kasvas kiirelt,rahvas koondus linnadesse,pandi alus
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED. 1) tootmisviis - selle moodustavad majanduses kasutavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelised suhted ning töökorraldus *jaotus: tehnoloogiad ja töökorraldus *traditsiooniline tootmisviis e. eelindustriaalne (15.saj Indias ja Hiinas) - levinud väikestes inimgruppides; olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ning tarbitakse eneste poolt; elatusmajanduslikud ja maailmamajanduses ei osale; jaguneb koriluseks, varaagraarseks(Aasias ja Aafrikas) ja hilisagraarseks. *industriaalne tootmisviis - levinud suuremates inimhulkades; vajalik ühiskonna riiklik korraldus; olulisi hüvesid toodetakse müügiks; tootmine pole enda tarbeks; saadud raha eest
leiavad mõistmist teiste klasside ja kihtide ( feodaalid, kodanlus, intelligents) esindajate seas, kes sageli töötavad välja vastava ideoloogia ja aitavad luua organisatsiooni võitluseks nende huvide eest. KONFLIKTITEOORIA. VÕIMU PRIVILEEGIDE KAITSMINE - need, kelle valduses on rikkused ja võim, saavad suurema osa ühiskonnas toodetud hüvedest, ja püüavad oma seisundit säilitada. K. MARX - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse). Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud).
10) Tasand  kodanikuühiskond e. tsiviilsfäär, tegutsevad mittepoliitilised kodanikuühendused 11) Tasand  perekond  iga üksikisiku isiklik elukorraldus. 12) Sektorid: 13) Avalik sektor 14) Erasektor 15) Mittetulundussektor 16) Ühiskonnatüübid: 17) Agraarühiskond  5000 ema.  18 saj. lõpp. Tootmisviis põllumajanduslik käsitsitöö. Seisused: vaimulikud, aadlikud, ülejäänud. Tööhõive peamiselt põllumajanduses, linna roll väike. 18) Tööstusühiskond  1760/80  1950.a. Tootmisviis mehhaaniline  masinad, vabrikud. Sotsiaalsed kihid  kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt tööstuses, linna osatähtsus kasvas kiiresti. 19) Teenindusühiskond  XX saj. II Pool - ... Tootmisviis kõrgtehnoloogiline
Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. Korilus- hankimine otse loodusest. Arengumaa- madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. Arenenud riik- kõrge elujärje, moodsa ühiskonnakorralduse, tootmisviisi ja majanduse struktuuriga riik, peamiselt maakera põhjapiirkondades. Elatusmajandus- rahatu majandus, kus kõik eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu. Traditsiooniline tootmisviis- olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ja tarbitakse enesepoolt, elatusmajanduslik ja maailmamajanduses ei osale. Industriaalne tootmisviis- suurte inimhulkade koostöö, eeldab kõrget haridus taset ning uusi tehnoloogiaid. Postindustriaalne tootmisviis- tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb ning mille peamised tunnused on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks. Postindustriaalset tootmisviisi iseloomustavad
korilus - toidu ja tarbematerjali kogumine loodusest. arengumaa - madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. Tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal eluiga. arenenud riik - riik, mis kuulub kõrgema arengutaseme ja arenenud turumajandusega tööstusriikide hulka. elatusmajandus - majandussüsteem, kus inimesed toodavad suurema osa vajalikest toodetest ja teenustest ise. traditsiooniline tootmisviis - tavade ja traditsioonidele üles ehitatud majandus. industriaalne tootmisviis - eeldab suurte inimhulkade koostööd. Selleks on vaja kõrget haridustaset ja ühiskonna sellist riiklikku korraldust, mis võimaldab kiiresti välja töötada uusi tehnoloogiaid ning ümber korraldada tootmist. postindustriaalne tootmisviis - tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb
Ühiskonnageograafia Maailmamajanduse kujunemine Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com www.koolielu.ee/pages.php/03111104?txtid=5997&get=2 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite Tootmisviisid võivad olla : hankimise viis. Traditsioonilised Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: 1.Agraarühiskond / agraarajastu 2.Industriaalühiskond /industriaalajastu 3.Infoühiskond / infoajastu 2 Agraarajastu Vanim vorm on korilus: Inimene on rändava eluviisiga Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud
PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID LEVIK MAAILMAS VORMID VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS MÕISASÜSTEEM SEGATALUD SPETSIALISEERITUD SUURTALUD PIIMAKARJATALUD EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD RANTsOD ISTANDUSED VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS Arhailine tootmisvorm Maa kuulub kogukonnale kasutab ühiselt /jagab liikmete vahel Alepõllundus Elatusmajandus MÕISASÜSTEEM Maa omanik mõisnik, haris talupoeg Mõisnik nõudis renti, lubas maad kasutada Rendi maksmisel saadustega, müüs mõisnik osa toodangust turul Saaduseid töötles talupoeg Abitöid tegi talupoeg Toote otsustas talupoeg Puudus kapital töö tõhustamiseks Levinud arengumaades SEGATALUD Esialgu säilis elatusmajandus
arengu Itaalias, Inglismaal, Madalmaades ja Prantsusmaal. 2) Aurikud, aurumasinad, vedurid, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstuse levik, masinate valmistamine ja kasutamine. Tagajärjeks oli hilisindustriaalse tootmisviisi aluste välja kujundamine Suurbritannias, USA-s ja Lääne-Euroopas. 3) Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, mineraalväetised, telefonside, raadio jpm levik ja leiutamine. Kujunes välja hilisindustriaalne tootmisviis ja rikastus uute tööstusharudega. See levis üle kogu Euroopa, Venemaa ja Balkanini välja, Põhja-Ameerika, Jaapan. 4) 1960 tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80ndatel sisetehniline pööre. Hilisindustriaalne tootmisviis asendus postindustriaalsega. Industrialiseerimine toimus kahel moel : Iseseisvunud industrialiseerumine Sunniviisiline(kolooniates) Murrangute tulemusena :
Suurimad eksportiad/importijad USA, Saksamaa, Jaapan, Prantsusmaa, Suurbritannia Riigi arengutase on tingitud rahvatulu suurusest Vastavalt majanduslikule ja sotsiaalsele tasemele jaotatakse riigid: · Kõrgelt arenenud maad  põhja riigid · Arengumaad  lõuna riigid Kõrgelt arenenud maad jaotatakse vastavalt rahatulule veel kaheks: · Esimene maailm  rahvatulu ühe elaniku kohta on üle 10 000 USA dollari aastas. Valitseb postiindustriaalne tootmisviis · Teine maailm  rahvatulu ühe elaniku kohta 5 000 USA dollarit aastas. Valitseb industriaalne tootmisviis ning käske ja korraldusi jagab riigi organ. · Arengumaad moodustavad kolmanda maailma  rahvatulu ühe elaniku kohta jääb alla 2 000 USA dollari aastas Arengumaad vaesed ja alluvad põhi riikidele. Peamiselt levib traditsiooniline tootmisviis. SKT  aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus riigis ehk mida rohkem kaupu
Geograafia kontrolltöö · tootmisviis  kuidas mingit toodet valmistatakse (käsitsi, masinaga...) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatsiooni kiire hankimine Peamised Põllumajandus, Tööstus- tekstiili, Teenindus, info
saj…….19saj……Kuhu rajati asunduskolooniaid? 16.-18.saj-Euroopa vajas kolooniatest eksootilisi põllumajandussaaduseid ja maad rahva paigutamiseks. 19.saj-vajati lisaks tooraineid, toiduaineid, uusi turge. Asenduskolooniad rajati Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse, Austraaliasse, LAV, Siber ja Uus-Meremaale. 4. Millest sõltus arengu kiirus asunduskolooniates? Mille poolest ja miks erines Põhja-Ameerika areng Lõuna-Ameerika omast? Sõltus sellest, milline tootmisviis parasjagu oli ja milline oli põlisrahva elulaad. Põhja-Ameerikas kiire areng-emamaalt viidi varaindustriaalne tootmisviis, põlisrahva elulaad hävitati. Lõuna-Ameerika aeglane areng-emamaalt viidi hilisagraarne tootmisviis, põlisrahvas rakendati mõisates. 5. Mille poolest erinevad Põhja riigid Lõuna riikidest? Miks on taoline erinevus tekkinud? 1. Põhjas on hõive rohkem teeninduses, Lõunas põllumajanduses. 2
Muutused ühiskonnas. Korilus- inimühiskonnas vanim tootmisviis, mis seisneb söödavate viljade kogumises, loomade küttimises ja kalapüügis. Tagavarad puudutavad tegemist elatusmajandusega. Riiki pole kujunenud. Korilased vajavad suurt territooriumi. Kogukonnas on kuni 200 inimest. Tänapäeval säilinud vihmametsades. Tööriistade arenguga seoses üks tootmisviis vahetab teise välja. Agraarühiskond e. Põllumajandusühiskond  ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Eeldused => inimeste paikseks jäämine. Hakati põlde harima. Rändkarjakasvatajad. Kauplemise teke. Käsitööliste kujunemine. Rahvaarvu kasvamine => elutingimuste paranemine. Hakkasid kujunema tagavarad ning riigid. Ühes majapidamises oli nii taim- kui ka loomakasvatud. Saagid suurened. Tööloomade kasutamine
Geograafia kontrolltöö küsimused – Maailmamajanduse kujunemine 1. TOOTMISVIIS –Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Jaguneb kolmeks: 1. Traditsioonilised tootmisviisid, esineb Aafrikas, Okeaania riikides, omadused: 1. levinud väikestes inimgruppides 2. toodetakse enda tarbeks ning tarbitakse ise 3. Elatusmajanduslikud 4. ei osale maailmamajanduses
Euroopa; Vahemere maad; sahara; saharast lõuna poole jäävad riigid; lõuna-aafrika; siber; edela-aasia; sise-aasia; lõuna-aasia; ida-aasia; kagu- aasia; austraalia. 3. Maailmamajanduse, rahvamajanduse mõiste. Maailmamajandus = ühe riigi piiresse jääv majandus. Rahvamajandus = ? 4. Iseloomusta erinevaid tootmisviise (ühiskonna arengu peamised jooned) agraar-, industriaal-, ja infoühiskond. Traditsiooniline tootmisviis = asju tehakse nii nagu on tehtud sajandeid. Varaagraarne tootmisviis = põlluharimine, loomade kodustamine. Hilisagraarne = taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Industriaalne = kiire tootmine, palju, uued tehnoloogiad ja hea haridus. 5. Majanduslikud näitajad. Sotsiaal-demograafilised näitajad. Sisemajanduse kogutoodang ja rahvatulu ühe inimese kohta. Sots näitaja = arstiabi, haridus. 6. Inimarengu indeks
puhkemajandus. Tööjõu rakendatus tertsiaarses sektoris on maa arengutaseme näitajaks. o kvaternaarne sektor – moodsaim osa majandustegevuses, mis iseloomustab postindustriaalset tootmisviisi. Siia kuuluvad tegevusalad, mis tegelevad infotehnoloogia, majandusnõustamise, teadusliku uurimistöö ja arendustegevusega.  Postindustriaalne tootmisviis – tänapäeva moodsaim, alles kujunemisjärgus olev tootmisviis, mille peamiseks tunnuseks on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine majanduse aluseks.  majandusharu – tegevusala majanduses, mis ühendab sarnaseid hüvesid valmistavaid tegevusi.  Tootmistegurid – mitmesugused tegurid ja ressursid, mida on vaja kaupade ja teenuste tootmiseks, peamisteks tootmisteguriteks on maa jt. looduslikud ressursid, tööjõud ja kapital  Kapital – üks tootmistegureid, hooned, masinad jm. tootmisvahendid, mida
Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine ka inimloomuse võõrandumist inimesest, mille tulemusena tunnetavad inimesed tööd orjusena. Kuna võõrandumine tekkis majanduses, siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, kus saavutatakse inimkonna. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest. tootmisviis kirjeldab ühiskonnas valitsevaid tootmissuhteid tootlike jõudude vahel. Tootlikud jõud koosnevad tööjõust ehk inimestest ja nende suhtest tootmisvahenditesse (tooraine, töövahendid, tehnoloogia). Nt. keegi omab vabrikut, keegi töötab seal vahendeid kasutades, keegi saab palka, keegi saab toote. majandusliku baasi ja ühiskonna pealisehituse vahekord  nt. 18.sajandi Prantsusmaa: raha oli neutraalne ja
jmt Pikk tootmisperiood  investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind  keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduse spetsialiseerumine. *soojem ja niiskem-taimekasvatus, *külmem, kuivemloomakasvatus, *troopikas oaasipõllumajandus ja rändkarjakasvatus, *niisked mägised aladterrasspõllundus, kuivematel loomaskasvatus Põllumajandusliku tootmise tüübid. Varaaegne tootmisviis-Korilus (praegu ligikaudu 10 milj. Inimenst Aasiast ja Aafrikast elab nii) oli 10 000 aastat tagasi eluviisiks. Sellele järgnes loomade kodustamine(kits, lammas), põlluharimise algus (rändkarjakasvatus, alepõllundus). a) Levinud vaestes arengumaades b) alepõllundus, rändkarjakasvatus c) elatusmajandus d) ei osale maailmamajanduses Hilisagraarne tootmisviis: taime-ja loomakasvatuse ühendamisel tekivad segatalud. Arengumajandus.
eksootiline loodus, aktiivne tarbimine. 13. Millised neis RVE-dest (2) tegutsevad Eestis: Nestle, Hansapank, Johnson&Johnson, McDonald, Ford Maailmamajanduse globaliseerumine B 1. Maailma tuntuim toorainekartell on: OPEC, ASEAN; NAFTA, EFTA, IMF, EU, MERCOSUR 2. Loetletud ettevõtetest kuuluvad maailma suurimate hulka (2): Monton, Exxon Mobil, Nycomed, Ford , Volvo, Acer, Statoil. 3. Globaliseeumine mõjutab Lõuna riike järgmiselt: a) peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levis vaid tooraineterikastes maades. b) arenenumateks pealinnade ümbrused ja toorainerikkamad piirkonnad. c) sõltumine teistest riikidest 4. Milline neist pole OPECi liige: Venezuela, Alzeeria, Liibüa, Kuveit, Iraak,Iisrael, Nigeeria, Saudi Araabia 5. Teiste riikide maavarasid ja tööjõudu hakkasid kasutama kolmanda põlvkonna ette-võtted. Euroopa turgudele algas USA firmade sissetung. 6
Maksumaksjaid jääb järjest vähemaks.3.probleem:vaemaid aatakäike järjest rohkem rohkem läheb resursse pensionitele ja toetustel. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine: areng põhineb traditsioonidel, püramiid on kitsas ja kõhna, lõpeb +60-ga. Keskmine eluiga 30-40 vahel. Sündimus suur 45-70, naised füseoloogilise maksimumi piirl. Suremus kohati sama suur või suuremgi (sõjad, epideemiad). Kestis 15-16 sajandini. Praegu ürgmetsade alal. Algeline tootmisviis,ikka esiisade moodi s.t trad. Põhinev. Agraarühisk, enamus inimesi teg, põlluharimisega. Demograafiline plahvatus: alt lai ülevalt 80+ elanikkonna järsk juurdekasv. Sündivus sama või väiksem mis trad, põlvk, vaheldumises aga suremus langeb järsult.iive suureneb kiiresti 20-30% või rohkem. Keskmine eluiga palju suurem. algas varaindust.-ga. Arenenud maad. Euroopa I laine läähe-euroopa 16.18sj. rahva ülejääk, väljaränneuude maailma. Eestis lõppes 19-20sj vahetusel
USA 1920-1930 Too näited kõikidesse valdkondadesse Sisepoliitiline elu Majandus Välispoliitika Igapäevaelu Palju skandaale Vabariik Vabaturumajandus Maailma juhtivam riik Uus tehnika, uus tootmisviis Sekkusid Euroopa asjadesse Dzassiajastu President Franklin Delano Roosvelt Demokraadid Tarbekaupade hulgitootmine Jäi eemale Rahvasteliidust Pilvelõhkujad Kuritegevuse kasv Vabariiklased Elavnes ehitustegevus Isolatsionism Kaheparteisüsteem Ametiühingud Mõju suurenemine Ladina- Maffia
o Vajavad vähem kütust o On tihtipeale ka odavamad seega laiem tarbijaskond · Uued tehnoloogiad ja ,,vidinad" o Vähesem kütusekulu o Mugavam o Erinevad kiirusehoidjad o Avariiennetussüsteemid o Turvavarustus o GPS jms o Jne · Erinevad uued kvaliteetsed materjalid o Kergemad o Vastupidavamad o Paremate iluomadustega o Odavam hind ja suurem saadavus o Kunstnahad · Tootmisviis o Masstoodang o Vähem inimtööjõudu o Automatiseerimine Margus Lind
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia  teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid  tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus  hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus  kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis  eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu  põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus  nomaadlus
Iseloomustus eks. levitav) ühiskond Tänapäeval on Tänapäeval veel umbes 10 Nüüdisajal esineb levib üle mln. korilast, varaagraarset tootmisviisi maailma kes elutsevad eelkõige mäestikualadel, postindustriaaln peamiselt kõrbetes ja tundrates. e tootmisviis, Aafrikas, Kokku elatab ennast mis on veel Aasias, sellega 300 mln geograafiliselt Ladina- inimest.Samuti on lõpuni Tänapäeval laialdase Ameerikas ja tänapäeval levinud ka kujunemata ja maailma leviv ja pidev Levik tänapäeval Okeaanias. hilisagraarne tootmisviis. arenemata täienev ning arenev
Samuti on tegemist maavaradega, mis on paarikümne aasta pärast otsas. Seetõttu tuleb hakata senisele energiamajandusele alternatiive leidma. Otsima võimalusi, mis oleksid looduslähedasemad ja kestaksid kauem. Senise kaevandamisele kuluva raha eeest võiks hakata rajama veelgi rohkem tuulikutega elektrigeneraatorite parke ja samuti vee jõul töötavaid hüdroelektrijaamu. Üha rohkem levitada tuleks ka päikesepaneelide kasutamist. Kuigi selline tootmisviis on küll senisest kallim, on see siiski ,,rohelisem" kui teised tootmisviisid. Seda juba sellepärast, et üks tuulik teenib 2-3 kuuga tasa kogu energia, mis kulub tema valmistamisele. Juba sel aastal võttis Vabariigi valitsus vastu elektrienergia arengukava, mis seab eesmärgiks kasvatada tuuleenergia osa võrreldes praegusega kümne kordseks. Kuna aga puhtalt päikesevalgusest põhjapoolsemates maades ei piisa, samuti nagu
arengutasemelt kõige ebaühtlasem piirkond on Kagu-Euroopa. Kaasaegne energiamajandus. Looduslike energiaressursside liigid? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Looduslikud energiaressursid on: päikese energia, maa pöörlemise energia, gravitatsiooni energia. Iseloomusta kaartide abil Saksamaa transporti? 12. Pilet Põllumajandusliku tootmise vormid? Varaagraarne tootmisviis – alepõllundus, rändkarjandus. Hilisagraarne tootmisviis – riisi-, hirsi-, nisutalud, maisitalud. Industriaarne tootmisviis – segatalud – talunik tootis iseenda jaoks. Istandused – on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Seal kasuatakse odavat. Postiindustriaarne tootmisviis – piimakarjatalud, rantšod, uusistandused, aiandid, loomavabrikud. Kergetööstus ja selle paiknemist mõjutavad tegurid? Kergetööstuses
2013 Mis on toidu keskkonnamõju? Rolli mängib valmistamisviis Toidu ära viskamine koormab keskkonda, raiskab raha ja energiat Oluline on ka töötlemisviis Väldi pakendeid Kuidas hinnatakse? Vaadatakse, kas võib põhjustada pöördumatuid muutusi looduses, seada ohtu inimesed või kultuuripärandi ja vara Millest sõltub? Tootmisviisist Lihatooted ja piimatooted on suurima keskkonnamõjuga Miks? Säilitusviisist Töötlemisviisist Kliimasoojenemisest Miks võib olla erinev? Erinev tootmisviis Erinev töötlemisviis Erinev hoiustamisviis Kohaliku toote mõju on väiksem kui imporditud Võimalused vähendamiseks Kinnine tootmine. ( keemiliselt ebavajalike ainete eraldamine heitgaasist) Teada, mida süüa ja kui palju Osta just selles koguses sööki, mida vaja mitte osta nii palju, et peab ära viskama Kasutatud materjalid http:// ec.europa.eu/environment/newprg/pdf/7EAP_Proposal/et.pdf http://adepte.ee/teenused/keskkonnakorraldus/keskkonnamojuhindamine / http://foodweb.ut
annaabi.ee 
