Leonardo da Vinci 15.Aprill 1452 Itaalia-2.mai Prantsusmaa Leonardo elulugu Leonardo elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: *Tema lapsepõlv ja noorusaastad Firenzez ja Itaalias *Tema esimene Milano periood aastal 1482-1499 *Teine Firenze ajajärk *Teine Milano ajajärk *Viimased kuus aastat. (Veetis võrdselt Roomas ja Prantsusmaal) Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. · Lapsepõlv ja noorus · Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457-66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". ·...
.......................................................................................................9 2 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu Tartu Ülikooli botaanikaaed on asutatud 1803. aastal, linna serva. Ülikooli botaanikaaia asutajaks oli professor Gottfried Albert Germann(talle on püstitatud botaanikaaias mälestuskivi ja monument), kes oli botaanik. Ta oli aia esimene juhataja ja kes tõi aia kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusesse. Ülikoolile kinkis krundi koos hoonetega krahvinna Anna Maria von Rosenkampff. Johann Anton Weinmann oli aia planeerija ning korrastus- ja ehitustöid juhtiv ülemaednik. Põhijooned aias on säilinud tänaseni. Aastal 1810 oli botaanikaaias esindatud taimede nimestikus juba 4360 liiki. 1811
läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia. Eesti keelest sai ajakohane ameti- ja teaduskeel. Eesti õigusteadlased olid aktiivsed ka poliitikas, eeskätt õigusajaloolane Jüri Uluots ja rahvusvahelise õiguse spetsialist Ants Piip. Arstiteadlastest olid tuntumad neuroloog Ludvig Puusepp, rahvusvaheliselt tunnustati ka Aleksander Paldrocki uurimistöid leepra alal. Tuntuim eesti (majandus)geograaf oli Edgar Kant, loodusteadlastest olid tuntuimad botaanik Teodor Lippmaa ja taimefüsioloog Hugo Kaho. Silmapaistvad olid Paul Kogermani uurimistööd põlevkivikeemias. Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi oli astronoom Ernst Öpik. Sõja järel laia maailma jõudnud eesti teadlastest võõras keskkonnas suutsid oma erialal edasi tegutseda lisaks Kantile veel: 1)Raadil töötanud botaanik, taimehaiguste uurija, Elmar Leppik (18981978), 2)Metsandusteadlane Andres Mathiesen (18901955), 3) Arstidest sõjaeelse Teaduste Akadeemia juhataja,
LCD LCD (Liquid Crystal Display) ehk Vedelkristalekraan õhuke, lame elektrooniline ekraan, mis kasutab valgust muutvaid vedelkristalle Pilt tekitatakse poolkristallilises olekus vedeliku abi mugavamad kasutada, kergemad, odavamad toota ning ei kahjusta silmi nii palju nagu CRT ekraanid energiasäästlikumad Austria botaanik F.Reinitzer 1888 aastal, Saksa füüsik O. Lehmann. Kuid avastused kuni kasutusele võttmisele kulus umbes 80 aastat. Esimene LCD (Liquid Crystal Display) valmistati aastal 1968, RCA poolt. 10 erinevat kihti Lambid vedelkristallid Punane, sinine, roheline Värvide saamisek sulatatakse kokku kolm põhivärvi Tänan kuulamast!
KORDAMINE AJALOO KT / Lisaks õpikust paragrahv 17 & 18 (Kultuurielu) Kultuur 1920nd: 1. 1919 Tartu ülikooli avaaktus / taasavamine rahvusliku ülikoolina (eesti keel) (1632 I korda avati Tartu ülikool) Probleem: Polnud Eesti teadureid. 1920- avalike algkoolide seadus (6.kl algkool 5.kl keskkooli) 1922- avalike keskkoolide seadus 1925 kultuur autonoomia seadus 1925 kultuurkapitali seadus (toetatid kunsti, muusikat, arhidektuuri....) Eesti Vabariigi aegsed kirjanikud, kunstnikud : Tammsaare, Ristikivi, Under, August Gailit, Duglas,. Kunstnikud: Viiralt, Konrad Mägi, Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik, Adamson Eerik. Muusikud: Mart Saar Teadlased: O. Loorits ajalooteadlane (uskumused, kombed) J. Mägiste - Keeleteadlane P.Kogerman Rahvuslikteadus (põlevkivikeemik) L.Puusepp arstiteadus (neurokirurg) Th. Lippmaa Loodusteadus (botaanik) E. Öpik - astronoom ...
G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse.Maa iseenesest oli ennem kuulunud krahvinna A. Rosenkampffile, kes aga otsutas kinkida selle ülikoolie.Esimesed aia planeere tööd tegi J.A. Weinmann, ülemaednik.Põhijaotus püsib tänaseni sama nagu see oli botaanikaaia algus aegadel. 1810. a. oli taimede nimestikus juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat.Tänu heale ja usinale tööle, osteti juurde ka maad, ja saadi kätte ka praegune pindala suutus 3,5 ha.Ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed. 1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud A. Bunge töötas seal 1867. aastani. Ta oli väljapaistev botaanik, uuris praeguste
G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. 1810. a. taimede nimestikus oli juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3,5 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed. 1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud A. Bunge, Ledebouri õpilane, töötas siin 1867. aastani
Renessanss ja teadus Vaatlus Leonardo da Vinci 15. aprill 1452 Itaalia 2. mai 1519 Prantsusmaa IQ 180 L. da Vinci Leonardo da Vinci teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik, kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. konstrueeris helikopteri, tanki ja kalkulaatori automatiseeritud vända üleskeeraja ja masin traadi tugevuse kontrollimiseks Leonardo da Vinci parandas ka suuresti teadmisi anatoomiast, tsiviiltehnikast, optikast ja hüdrodünaamikast. Vaatlemine Tema kaasaegsed teadlased ei tunnistanud Leonardot kui teadlast hinnatud insener Leonardo da Vinci leiutised
Brasiilias ja mujal. itaalia keel on kujunenud rahvaladina keelest esimesed kirjalikud mälestised pärinevad 9.10. sajandist kirjakeel on kujunenud Firenze ümbrusest itaalia keelest pärineb suur osa muusika oskussõnavarast Leonardo da Vinci 1452. aastal sündinud Leonardo di ser Piero da Vinci t, kes oli teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Ta on jätnud endast jälje tänapäevani enda kuulsaima kunsti teostega : ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtusöömaaeg". http://www.youtube.com/watch?v=SCwCnsfVmYc Giuseppe Verdi(18131901) Giuseppe Verdi oli Itaalia ooperihelilooja. Sageli nimetatakse teda "ooperikuningaks". Tema muusikale on omane väljendusrikas meloodia. Verdi ooperid: "Rigoletto", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello"
Leonardo da Vinci sündis 15. aprill 1452 Itaalias , anchianos suri 2. mail 1519 Prantsusmaal, Clouxis Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade Lapsepõlv Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees , kes oli sel ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Suur osa tema varastest tööaastatest möödusid Milanos Ludovico il Moro teenistuses. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loom...
Leonardo Da Vinci Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 – 2. mai 1519) oli Itaalia teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik. Leonardo oli peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Ta maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega. Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener. Kui ta 1499. aastal Veneetsiasse põgenes, leidis ta tööd
3. Nimeta loodusteadusi! Loodusteadused on: füüsika, keemia, bioloogia. 4. Mis on bioloogia? Bioloogia on teadusharu, mis tegeleb eluslooduse uurimisega. 5. Nimeta bioloogia harud ja neid uurivate teadlaste nimetused! Mikrobioloogia mikrobioloog Alguloogia alguloog Molekulaarbioloogia molekulaarbioloog Tsütoloogia tsütoloog Anatoomia anatoloog Füsioloogia füsioloog Ökoloogia ökoloog Bakteriloogia bakteriloog Zoobioloogia zoobioloog Botaanika botaanik Mükoloogia mükoloog Histoloogia histoloog 6. Mis on eba(liba) teadus? (astronoomia ja astroloogia!) Ebateadus (libateadus) on tegevus, mis meenutab teadust, kuid selle aluseks on petlikud eeldused ja faktid, mida pole kontrollitud. 7. Nimeta valdkondi, kus kasutatakse bioloogiateadmisi! Kuidas? Kalandus pead teadma milliseid kalu tohib püüda ja milliseid ei tohi süüa. Jahindus pead teadma loomade tavasid ja millal tohib neid püüda.
Mood muutus, kunst arenes ning inimesed hakkasid teisiti mõtlema. Nii ka teaduses ja tehnikas. Siiani oldi kindel, et kõik mida avastada annab maailma kohta on juba avastatud. 20. sajandi alguses aga, muutsid sellised inimesed nagu Hugo de Vries, Albert Einstein, Max Planck ja Sigmund Freud seda arusaama täielikult.Kuid kas piisavalt, et sellel oleks ka mingit mõju meie tänapäevasele mõtteviisile ja elutalitlusele? 1900. aastal esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust. Teadlased asusid uurima organismide pärilike omaduste kandjaid ning sellega pandi alus geneetikale, hoolimata sellest, et DNA struktuurist siis midagi ei teatud. Samal aastal avastas Saksa füüsik Max Planck, et energiaallikad ei kiirga energiat mitte pideva joana vaid portsjonite kaupa. Arvutades välja selle suuruse ning sellele nime andes sündis kvantmehaanika. Üksteist aastat hiljem esitati esimene aatommudel. 1905
Teadus Keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline. Galileo Galilei avastas Jupiteri kaaslased, selle põhjal järeldas ta, et ka Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. Galileo Galilei Leonardo da Vinci Renessansiaja üks kuulsamaid teadlasi ja leiutajaid oli Leonardo da Vinci. Leonardo da Vinci oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik ehk renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Maalikunst Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Tema kaks kõige kuulsamat tööd on "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" "Mona Lisa" 15031507 "Püha õhtusöömaaeg" 1495 1498 Da Vinci konstrueeris helikopteri, tanki, kalkulaatori ja kontsentreeris päikeseenergia. Teadlasena parandas ta suuresti teadmisi anatoomiast, tsiviiltehnikast, optikast ja hüdrodünaamikast.
• Toetuti antiikkunstile. • Keskaegne anonüümsus hüljati, kunstnikud tahtsid jäädvustada oma nime ajalukku. • Teoseid hakati signeerima. • Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust. 3.Mida tead Leonard da Vincist, Michelangelost? Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. (Maarja kuulutus, Mona Lisa, Kuningate kummardamine, Püha õhtusöömaaeg.) Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 Toskaana Caprese – 18. veebruar 1564 Rooma) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. (Viimane kohtupäev, Sixtuse kabeli lagi, „Taavet“(skulptuur)) Michelangelo esindab äärmuslikul viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtuste ja kunstniku erilisusesse. 4
uppumisest Ø Optimismile vastandus ka sügav pessimism, mille üheks avalduseks oli antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine. Ø Prantsusmaa jagunes selles küsimuses lausa kahte leeri. Ø Vastukaaluks antisemitismile rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl sionistlikku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. Theodor Herzl Teadus ja tehnika Ø 1900. aastal esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust, pandi alus geneetikale. Ø Samal aastal pani saksa füüsik Max Planck aluse kvantmehaanikale. Ø Aatomi ehituse selgitamine oli peadpööritav hüpe teaduse arengus. Hugo de Vries & Max Planck Albert Einstein Ø 1905. aastal avaldas juudi soost Sveitsi patendiametnik Albert Einstein kolm artiklit, milles ta esitas oma kuulsa erirelatiivsusteooria, hiljem ka järelduse, et valgus on
7.Kui suured on aineosakesed? Aineosakesed on väga väiksed. 8.Kui tahkist venitada (tõmbe deformatsioon), siis millised aineosakeste vahelised jõud takistavad seda teostada? Aineosakesed eemalduvad teineteisest ja tõmbejõud saab tõukejõust suuremaks. 9.Kui tahkist kokkusuruda(surve deformatsioon), siis millised aineosakeste vahelised jõud takistavad seda teostada? Aineosakesed lähenevad sedavõrd et tõukejõud saab tõmbejõust suuremaks. 10.Mida avastas inglise botaanik Robert Brown? R.Brown avastas et aineosakesed liiguvad korrapäratult. 11.Mis on Browni liikumine? Browni liikumiseks nim. Osakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist. 12.Milline on aineosakeste liikumine? Aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi. 13.Mida nimetatakse soojusliikumiseks? Aineosakest korrapäratut ehk kaootilist liikumist nim. ka soojusliikumiseks. 14.Milline seos on aineosakeste liikumise kiiruse ja aine (keha) temperatuuri vahel?
Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessanssinimese arhetüübina, mehena kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning "ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise
Jalg on kübarast pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 1-3 cm paks ja 4-7cm pikk. Eosed on erekollased ja ellipsikujulised. Harilikule kukeseenele on väga sarnased kahvatu kukeseen ja kuld-kukeseenik, millest esimene erineb heledama valkjaskreemi värvi poolest ja teine mittesöödav seen värvuse ja kübara kuju poolest. Kukeseente kulinaarne levik toimus 18. sajandil, kui seda hakati kasutama Prantsuse palee köögis. Teaduslikult kirjeldas seent esimest korda Rootsi mükoloog ja botaanik Elias Magnus Fries 1821. aastal. Kukeseentel arvatakse olevat mitu head omadust. Näiteks kasvajate vastane mõju, immuunsuse stimuleerimine, põletiku leevendamine ja organismis usside vastu võitlemine. Kukeseene muudavad ussikindlaks kibe maitse, eriline lõhn ja putukamürk, mis inimestele on ohutu. Seenes olev aine hinomanoos tapab parasiidid, ümbritseb parasiitide munad ja lahustab nende kestad. Seda kasutatakse
Ernst Öpik asrtonoom Ants Lauter "Estonia" lavajõud Paul Kogerman põlevkivikeemik Paul Sepp Draamateatri eesotsas Ludvig Puusepp neurokirurg Liina Reiman Draamateatri näitleja Teodor Lippmaa botaanik Aleksander Teetsov Draamateatri näitleja Edgar Kant majandusgeograaf Ruut Tarmo Draamateatri näitleja Johannes Aavik eesti keele uuendaja Mari Möldre Draamateatri näitleja Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit Põldroos Tallinna Töölisteatri lavastaja
Renessanssi ajal tekkis ka uusi laululiike , näiteks vaimulikud hümnid. 16.sajandil loodi saksamaal luterikoraal, mis oli tol ajal täiesti uus laululiik , kuna seda laulis kirikus terve rahvas. Tol ajal muutusid motett ja missa palju keerulistemaks. 2.3 SUUREMAD SAAVUTUSED 1452.a. sünnib Leonardo da Vinci. Ta oli Itaalia paljuõppinud teadlane, leiutaja, matemaatik, insener, anatoom , maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, tolle aja mitmekülgseim geenius. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ja isegi kõige mitmekülgsemate talentidega isikuks, kes kunagi elanud oli. 1454.a. Johannes Gutenberg leiutab trükipressi. Ta oli saksa leiutaja , trükkal ja kullassepp. Ajavahemikus 1452-1454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. 1492.a. Cristoph Kolumbus avastas Ameerika. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492.aastal
a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. 1810. a. taimede nimestikus oli juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3,5 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed, korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele.
...............................................................7 Kasutatud materjal...............................................................................................................8 2 Sissejuhatus Leonardo da Vinci(täisnimega Leonardo si ser Piero da Vinci) sündis 15. aprillil 1452. aastal Itaalias. Ta õppis Itaalias ning oli ametilt matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ning kirjanik. Teda on ka nimetatud renessansiajastu mitmekülgseimaks geeniuseks. 3 Leonardo elu ja looming Kunstikarjääri alustas Leonardo 1469. aastal tollase aja juhtiva maalikunstniku Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Seal tutvus ta metallitööga, õppis joonistama ning voolima alasti või väheste riietega modelle. Maalikunstniku juures sai ta põhjalikud teadmised perspektiivoptika ning värvide kasutamisest. 1472
· kirjanduses 1930.aastad psühholoogilise realismi kujunemine (A. H. Tammsaare ja Karl Ristikivi) · muusikas 1928 Eesti esimene ooper Eevald Aava ,,Vikerlased" · spordis 1920.aastatest hakkasid eestlased olümpiamängudel osalema, tuues kuulsust Eestile 8. Väljapaistvad tegelased: · Ernst Öpik- astronoom · Paul Kogerman- põlevkivikeemik · Ludvig Puusepp- neurokirurg · Teodor Lippmaa- botaanik · Edgar Kant- majandusgeograaf · Johannes Aavik- eesti keele uuendaja · Johannes-Voldemar Veski- õigekeelsuse korrastaja · Andrus Saareste- eesti murrakute uurija · Oskar Loorits- rahvaluule uurija · Julius Mark ja Julius Mägiste soome-ugri võrdleva keeleteaduse uurijad · Harri Moora- tuntuim eesti arheoloog · Hans Kruus, Hendrik Sepp ja Peeter Tarvel- ajaloolased · Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud
suurkujud, ise tegutses ta renessansi ajal ning hiljem oli tema loomingul väga suur mõju klassitsismile. Tema loomingust mõjutatud ehituslaadi nimetatakse palladianismiks palladio laad, mis sai mitme sajandi jooksul Euroopa arhitektide eeskujuks. 9. Kes oli da Vinci? Räägi temast pikemalt! (Olulisus, teosed) Leonardo da Vinci oli teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstink, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik. Ta konstrueeris helikopteri, tanki, kalkulaatori ja kontsentreeris päikeseenergia, enamik oli tema eluajal teostamatu need taasleiutati ligi 500 a hiljem. Teda peetakse parimaks maalikunstnikuks läbi aegade. Tema kuulsamad teosed on kindlasti ,,Mona Lisa", ,,Püha söömaaeg", ,,Madonna kaljukoopas", ,,Ristija Johannes". 10. Mis on Vitruvian Man? Mida see endast kujutab?
Mis muutusi toimus renessanssiajal skulptuuris? 4 luuakse raidkunsti muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks portreekunst tuleb taas moodi väljakutele paigutatakse monumente, parkidesse skulptuure 10. Too näiteid Boticelli, Donatello ja Verocchio loomingu kohta. botticeclli ,,veenuse sünd" Verocchio "taavet" 11. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci? ta oli teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor,arhideks, botaanik, muusik ja kirjanik.ta huvitus kõigest millega ta tegeles. 12. Mis piiblisündmust kujutab Leonardo maal "Püha õhtusöömaaeg"? Mille poolest on see teos eriti silmapaistev? Jumal oli koos oma jängitega laua taga, jumal oli laua keskel harmooni maali terviku ja detailide vahel 13. Mis on Michelangelo tähtsamad tööd skulptuuri alal? 3 ,,surev ori" "taavet" "Pieta" 14. Nimeta Michelangelo kõige suuremahulisem töö. Mis on sellel kujutatud?
sativa ja Cannabis indica. Kannabis tähendab kreeka keeles "kanep", sativa ladina keeles "kasulik" ja "L" tuleneb Carolus Linnaeus nimest. "Lam" tuleneb Jean-Baptiste de Lamarck nimest, kes kirjeldas 1785. aastal india kanepit. Perekonda kirjeldas esimesena 1753 Carl von Linné monotüüpse perekonnana. Jean- Baptiste de Lamarck eraldas 1785 india kanepi morfoloogiliste omaduste ja uimastava toime alusel liigiks Cannabis indica (india kanep) ja vene botaanik Dmitri Janisewski kirjeldas 1926esimesena liiki Cannabis ruderalis (metsik kanep). 20. sajandil aga vaidlustati perekonna süstemaatikat oluliselt; kolme iseseisva liigi asemel käsitles osa autoreid kõiki kolme haru liigi Cannabis sativa (harilik kanep) alamliikidena, üksikud autorid kirjeldasid veel ka teisi liike, mis aga ei saanud üldtunnustatuks. Kuidas näeb välja kanepi tarvitaja? Tavaliselt kanepitarvitajal esinevad sellised sümptomid nagu: · Kerge eufooria
jaanuaril 1805. 21. Tallinna Kubermangugümnaasium. Koolist sai riiklik õppasutus, gümnaasium nimetati ümber kubermangu gümnaasiumiks. Õppetöö Saksa keeles. Ei saanud õppida loodusõpetust ja inglise keelt. Thomas Johann Seebeck - akadeemik, termoelektri avastaja. Georg Wilhelm Richmann-gümnaasiumi kasvandik, füüsik, esimene akadeemik. Ferdinand Johann Wiedemann- ülemõpetaja, akadeemik, eesti- saksa sõnaraamatu koostaja. Carl Friedrich Schmidt - geoloog, botaanik, Peterburi TA akadeemik. Philipp Jakob Karell- tsaaride Nikolai I ja Aleksander II ihuarst, osales Eesti rahvuslikus liikumises, aitas Kreutzwaldil välja anda ,,Kalevipoega". Jaan Bergmann- lõpetanud gümnaasiumi, kirjanik 22. Milline oli Nikolai Gümnaasiumi vorm? kehtiva vormiriietuse sisseseadmine. Esemed: must püstkraega vormikuub, palitu oli hõbedaste nööpidega ja vesihall, sinine vormimüts ja läikiv nahast rihm mõlemal oli keiser Nikolai I monogram. 23
Rene Descartes- filosoof, inimhingel on kaks vabadust: mõistus-ja tahtevabadus, jagas teaduse 2te ossa: mateeriat uurivad ja hingega tegelevad, suur tähelepani oli pööratud inimmüistusele, pani aluse analüütilisele geomeetriale. Isaac Newton- füüsik, leiutas peegelteleskoobi, planeedid liiguvad ümber päikese elliptilisi trajektoore mööda, mehhaanika seadus, gravitatsiooni seadus,leiutas diferentsiaal-ja integraalarvutusi. Karl Linne- botaanik, jagas taimed ja loomad sugukondadesse ja liikidesse, andis taimedele ladinakeelsed nimed. A.L Lavoiser- keemik, raamat´´Keemiaelemendid´´, metalli roostetamisel metall ühineb õhuga. Henry Cavendish- keemik,sünteesis vett, avastas vesiniku. Edward Jenner- pani aluse vaktsineerimisele, leiutas ravimi rõugete vastu. Alessandro Volta- füüsik, tegi avastusi elektri alal, leiutas elektrofoori, tundliku
Leonardo da Vinci Oliver Lillestik Üldist Leonardo di ser Piero da Vinci oli Itaalia palju- õppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardo sündis 15. aprill 1452 Itaalias ja suri Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaal, Clouxis. Ebaseaduslik päritolu kahjustas teda suuremas eas. Oli vasakukäeline ja võimeline maalima mõlema käega. Elulugu Esimesed viis aastat kasvas Leonardo kas ema või isapoolste vanavanemate hoole all. Edaspidi elas Firenzes isa juures, oma ema vastu pidas vimma.
Rõhutati erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kõrgrenessansi suurmeistrid Ei otsi ega usalada üldkehtivaid numbrilisi reelgeid Hindavad enda loodud visuaalse kujundi veenvust ja jõudu. Leonardo da Vinci (14521519) Leonardo da Vinci (14521519) Itaalia kõrgrenessansi esimene suurmeister Teadlane, insener, matemaatik, kunstnik, muusik, arhitekt, skulptor, leiutaja, anatoom, botaanik, kirjanik Üldistav ja suurejooneline stiil Arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise Süvenes väga sügavalt inimeste hingeellu Vähe säilinud teoseid(hävitatud) (Mona Lisa) Lapsepõlv ja noorusaastat Elas viis aasat Achianos 1457.a. kolis vanaisa juurde Vincisse, kus ta ka kooli läks Küsis palju ja argumenteeris hästi 14 aastasena sõitis Firenzesse, kus alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees 1472
2. peatükk ,, aeg mõõdub" Mõõdunud on kümmkond aastat ning vahepeal on puhkenud sõda. Tragöödia on tabanud Ramsayde perekonda. Surnud on mrs Ramsay ning üks tütar ja sõja ohvrina poeg. 3. peatükk ,,Tuletorn" Siin lähevad mr Ramsay James ja Cam paadiretkele tuletorni juurde. On küll paadimatk kui see o´pole enam see mis aastaid tagasi. Põhilisteks tegelasteks on mr ja mrs Ramsay, nende 8 last, naabrid: kunstnik Lily Briseoe, kellele meeldib mr Ramsay, leskmees botaanik William Banks, vana luuletaja Carmichael jt. Tuletorn näib sümboliseerivat Woolfi romaanis elu sisemist valgust, vaimset alget midagi sellist, mis kehastus mrs Ramsay´s. Samas on see ka teekond , millele asumine on tähtsam kui selle lõpetamine.
Venemaa peamine soov oli purustada Türgi. Selleks oli tarvis purustada ka Austria- Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimised jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. 12. Millised teaduse ja tehnika saavutused muutsid maailma kõige enam 20. saj alguseks? 1897. a avastas inglane Joseph Thomson elektroni. 1900. a esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust. Teadlased asusid otsima organismi pärilike omaduste materiaalseid kandjaid ja panid aluse geneetikale. 1900. a jõudis Saksa füüsik Max Planck otsusele, et energiaallikad kiirgavad energiat portsjonite kaupa. Ta arvutas välja „energia-aatomi“ suuruse ja pani aluse kvantmehhaanikale. Sigmund Freud- psühhoanalüüs. 1900. a ilmus esimene selleteemaline teos „Unenägude tõlgendus“. Tuumaks oli seisukoht, et inimese tegusid määrab
Taimede kuivatamine on lihtne ja huvitav Lihtsaim moodus taimi säilitada on neid kuivatada: põllumees teeb nii heina, lillesõber paneb meeldiva õie raamatu vahele ning botaanik teeb herbaariumi. Seekord vaatame, kuidas kuivatatakse taimi õppeherbaariumi tarbeks. Teaduslikul herbaarlehel on peale taime kindlasti ka etikett leiuandmetega: leiukoht võimalikult täpselt, nüüdisajal enamasti koordinaatidega, kasvukoht ehk biotoop (pohlamännik, soostunud niit jne), leiuaeg (kuupäev, aasta) ja leidja nimi. Ka õppeherbaariumil võiksid juures olla leiuandmed, sest ka need herbaarlehed võivad kunagi botaanikuid huvitada. Pealegi pole
G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. 1810. a. taimede nimestikus oli botaanikaaia kollektsioonides esindatud juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed, korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele. Sel ajal jõudsid paljud uued taimeliigid Lääne-Euroopasse just Tartu Ülikooli botaanikaaia kaudu. 1836 a
Rakud avatati 1665. aastal, kui inglise füüsik Robert Hooke nägi primitiivse mikroskoobiga korgilõiku vaadeldes, et see koosneb väikestest kambrikestest. Need kambrikesed nimetas ta rakkudeks. Hollandlane Antony van Leeuwenhoek vaatles esmakordselt isetehtud mikroskoobiga rakke nende loomulikus keskkonnas, kirjeldas esmakordselt ainurakseid ja baktereid. Samuti olitema esimene, kes avastas erütrotsüüdid ja spermatosoidid. 1839. aastal tõesasid botaanik Theodor Schwann, zooloog Matthias Jakob Schleiden ja vähemal määral patoanatoom Rudolf Virchow, et kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Seda ideed nimetatakse rakuteooriaks. Varasema ettekujutuse järgi nähti rakke kui organismi "ehituskive", mis lihtsalt kõrvuti asetsedes moodustavadki organismi. Robert Hooke Theodor Schwann
LEONARDO DA VINCI TEMAST • Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. • • Maarja kuulutus PEREKOND • Leonardo isa notar Ser Piero da Vinci oli poja sündides 25- aastane • Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. • Leonardo sündis väljaspool abielu Vincis Firenze piirkonnas • Püha õhtusöömaaeg
LEONARDO da VINCI (1452-1519) : · 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees. · Alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. · Maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana. · teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. · Leonardo looming on tervikuna ilmekas. · Täis romantilist salapära. · Tähelepanu eelkõige inimese sisemaailmale. · Tema maale on säilinud vähe põhjuseks värvide halb kvaliteet. · ,,Püha õhtusöömaaeg" Milano Santa Maria delle Grazie kloostri refektoriumis (1495-1497). Vähesäilinud, sest teostus on temperatehnikas ja väga halvad tingimused aegade jooksul.
Uuele elule äratati teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Loodi Akadeemiline Emakeele Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts, Akadeemiline Põllumajanduslik Selts. · 1938. a. asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesanne oli teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. · Eesti Vabariigis tegutsenud teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. · Pöörati suurt tähelepanu rahvusteadustele nagu eesti keel, ajalugu, geograafia ja botaanika. · Eesti keele uuendajana tegi suure töö ära Johannes Aavik, õigekeelsuse korrastamisel Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste. Soome-ugri võrdleva keeleteaduse alal paistsid silma Julius Mark ja Julius Mägiste, rahvusluule uurijana Oskar Loorits.
arvestatavaks sissetulekuallikas paljudele Kanada piirkonna elanikele. Kännasmustika ja suureviljalise jõhvika kultuuristamise katseid tehti Eestis esmakordselt enne II Maailmasõda Tooma Sookatsejaamas. Katsed katkesid pärast sõda. Sihipärane uurimistöö perspektiivsete sortidega algas alles 1996. aastal EPMÜ aiandusinstituudi ja metsandusliku uurimisinstituudi koostöös. ▪ Sordiaretus ja sortide kirjeldused. Mustikaliikide sordiaretust alustas 19. ja 20. sajandi vahetusel botaanik F. Coville. Ta ristas kännasmustika erinevaid looduslikke viljakaid kloone omavahel. Tänapäevaks on registreeritud ligikaudu 60 põhja-kännasmustika ja 35 küülikusilm-mustika sorti, lisaks 20 lõuna-kännasmustika, 7 poolkõrge mustika ja 7 ahtalehise mustika sorti. Jõhvikakasvatus Perekonda kuulub näiteks suureviljaline jõhvikas, harilik jõhvikas, väikeseviljaline jõhvikas. Esimese jõhvikaistanduse rajas H. Hall 1816. aastal. Mõni aasta hiljem hakkas
Puravik on puravikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond. Eestis kasvab ligikaudu poolsada liiki puravikke. 1974 trükivalgust näinud Kuulo Kalamehe ja Vello Lastingu raamatus "Eesti puravikulised" on kirjeldatud 41 liiki "puravikke". Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki. 1992. aastal ilmunud Põhjamaade määrajas leidub 65 liiki ja Vahemere maadest on neid teada veelgi enam. Teaduslikult kirjeldas kivipuravike perekonda esimesena rootsi mükoloog ja botaanik Elias Magnus Fries 1821. Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Levinud Põhja- ja Lääne-Eestis ning läänesaartel ning kasvab nii okas- kui lehtmetsades. Kivipuravik on põhjapoolkeral (Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas) üsna laialt levinud. Samuti on seeneliiki introdutseeritud Lõuna-Aafrikasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Eestis väga sage.
Renessanss · Humanism avaldus laiemas kontekstis, mida tuntakse renessansina (taassünd).Tuge ja inspiratsiooni saadi antiikkultuurist. Renessanss avaldus arhitektuurid, kujutavas kunstis, rõivamoes, kirjanduses jne. · Renessansiinimene mitmekülgne, paljudes asjades väga hea. · Leonardo da Vinci tuntud kunstnikuna (,,Mona Lisa"), kuid oli ka teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik. Leiutas erinevaid lennumasinaid (helikopter, deltaplaan) Reformatsioon ja vastureformatsioon 1. Nimeta eeldusi reformatsiooniks. Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid
-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias ja igalt kunstnikult 3-4 tööd. Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim genius.Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade. Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 Toskaana Caprese 18. veebruar 1564 Rooma) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. Firenzes asuvas "Kentauride lahingu" reljeefis on
Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 2. mai 1519) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansi ajastu mitmekülgseim geenius. Lapsepõlves elas Leonardo da Vinci viis aastat Anchianos. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama ning geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas Vincis 1466. aastani. 14 aastaselt sõitis ta Firenzesse, kus alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees. Verrocchio, keda peeti tollal üheks
SISUKORD ESIMENE ÜLIKOOL MAAILMAS...........................................................3 1.1.Esimene ülikool.........................................................................................3 1.2.Ülikooli mudelid........................................................................................3 1.3.Ülikooli sisu...............................................................................................3 EESTI...............................................................................................................5 2.1. Kõrgharidus Eestis.....................................................................................5 TARTU ÜLIKOOL........................................................................................5 3.1. Tartu Ülikooli ajalugu.................................................................................5 3.2. Eesti aeg Tartu Ülik...
Harilik ebatsuuga Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnastebatsuuga pere. Eurooplastest avastas liigi esimesena soti kirurg ja loodusteadlane Archibald Menzies (17541842)[3], kes leidis harilikud ebatsuugad Vancouveri saarelt 1792. aastal. Tema järgi on liigile antud ladinakeelne nimi. 1825. aastal kirjeldas liiki põhjalikult soti botaanik David Douglas (17991834), kelle järgi on antud puule ingliskeelne nimi Douglas-fir. Tema kogutud seemned jõudsid Suurbritanniasse 1827. Aastal Harilikul ebatsuugal (Pseudotsuga menziesii) eristatakse kahte aktsepteeritud teisendit: roheline ebatsuuga ehk ranniku-ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii) kasvab Vaikse ookeani rannikupiirkonnas, Kanada Briti Columbiast põhjas kuni California osariigini lõunas[6]; sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca) (Beissn
Päristuumne rakk Referaat Sisukord Robert Hook ...............................................................................................................................3 K.E. von Baer .............................................................................................................................4 Rakuteooria ................................................................................................................................5 Joonised: Taimerakk ..................................................................................................................................6 Loomarakk .................................................................................................................................7 Seenerakk...................................................................................................8 Organellid:...
1924 esines Cambridge's ettekandega, kitiseeris tradits jutustusmaneeri esindajaid. 1929. a ,,Oma tuba" esines ta naise loominguliste õiguste kaitsjana XX saj feministliku kirjanduse klassik. Pihtimuslik-isiklik ,,Proua Dalloway", esindusteos ,,Tuletorni juurde", sisemonoloogid, teadvuse vool ,,Lained", ühiskondlik-filosoofiline ,,Aastad". ,,TULETORNI JUURDE" mr ja mrs Ramsay 8 lapsega, Inglismaal mereäärses alevikus suve veetmas. Naabrid: kunstnik Lily Briscoe, leskmehest botaanik William Bankes, vana luuletaja mr Carmichael jt. I peatükk(Uks): 6-aastane poeg James tahab paadireisi (1 päev). Näiliselt ei toimu midagi pisitoimingud. Valgustab tegelasi endi kui teiste tegelaste sisekõnedega. Mrs Ramsay on sümbolisarnane üldistus, ideaal: eluterve loomulikkus,mõistvus, tarkus, headus, suuremeelsus, sisemine elu. Lily on peamine kõrvaltvaatleja. Laste areng mälestustena. II peatükk (,,aeg möödub") kümmekond aastat möödunud. I maailmasõda
Orhideede kasvatamine ja hooldamine Maribel Rohesalu, Triinu Läst 15MEPK1 2016 Orhideede ajalugu · Orhideed on teada juba umbes 120 miljonit aastat tagasi. · Toodud Euroopasse alates sellest, kui professor Jacob Diether 1588. aastal oma herbaariumis esmakordselt kirjeldas ameerika orhideed. · Ahnusest rajas 1885. aastal botaanik Frederik Sander St.Albanisse kasvuhoone, millest sai maailma suurim orhideeäri. · Ta ise ei lahkunud kunagi Euroopast, tema heaks töötasd 23 kogujat, kes riskisid orhideesid korjates oma eludega ning kes rüüstasid täielikult mitu Filipiinide saart. · Esimesi epifüütseid orhideesid kirjeldas Kristoph Columbus, kui oli jõudnud Bahama saartele. · Sõna epifüüt tuleb kreeka keelest: ep- peal, phytos- taim. Orhideede liigid · Umbes 70% kõigist orhideedest elavad puudel- on
saj algul UUS AASTASADA Moesõnaks oli progress (käsitleti edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele). Maailma kõige jõukamates piirkondades oli uuendusi lausa silmaga näha: *Chicagos leiutatud pilvelõhkujad kujundasid New Yorgi palet. *Kadusid viimased hobutrammid *Linnade tänavatel marssisid üha häälekamalt naisõiguslaste rongkäigud. *Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid. TEADUS JA TEHNIKA 1900.a esitas hollandi botaanik (Hugo de Vries) hüpoteesi geenide olemasolust. Joseph Thompson avastas elektroni. 1905.a avaldas juudi soost Sveitslane Albert Einstein kolm artiklit, milles ta esitas oma kuulsa erirelatiivsusteooria (universumi seaduspärasustest); et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega. 1905.a hormoonide avastamine. 1908.a mandrite triivimise teooria teke. Arstiteaduse vallast süüfiliseravimi leiutamine. Sigmund Freudi psühhoanalüüs 1900.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
