Poliitilised voolud Eestis XX sajandi alguses. Vool Liider Toetajaskond Häälekandja Põhiseisukoht Tartu Jaan Tõnisson Rahvusmeelsed haritlased nt. ,,Postimees" Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse leberaalid Villem Reiman, Oskar Kallas, edendamine. Venestamise ja saksastamise Peeterr Põld Lõuna-Eesti vastu olek.Vene impeeriumi pol. olek tuleb taluperemehed asendada konstit
Tundub ka jabur, et kaotus võib olla samuti võit ometigi on see nii. Võites lahingu, et kaotada sõda ... seda väljendit on paljud kuulnud. Siit jõudsin ma mõtteni, et kas üldse on vaja võite ja kaotusi. Või on lihtsalt kõik kujutlus nii võit, kui kaotus? Inimesed, lihtsalt tahavad olla millegi peale kibestunud ja seda väljendada? Suur stress võib olla näiteks kõvadel sportlastel.Pead oma võidu nimel pingutama,et mitte halba tulemust saada.kindlasti on olemas ka ju toetajaskond ja fännid (treener,sõbrad,perekond,sugulased jne),nad usuvad sinusse ja kui tuleb mõni kaotus,elavad nad seda koos sinuga läbi ja sa hakkad jälle töötama selle nimel ja pingutama,et veel paremat tulemust saada. Mida rohkem sa pingutad,seda rohkem oled sa võiduks valmis,kuid ei saa ka asju,lootusi ning oma võimeid üle hinnata-hiljem võid saada suure pettumuse osaliseks ja pead jääma kaotusega leppima,see võib tõsiselt hinge kriipida.Näiteks nii,et sa ehk ei tahagi
Nikolai II loobus 3.märtsil 1917 troonist, võim läks üle Ajutisele Valitsusele (vürst Georgi Lvov) ja Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (enamlane V.Lenin). Ajutine Valitusus lubas, et tagab dem. Vabadused ja kutsub kokku Asutava Kogu. Rahvas soovis sõja lõppu, kuid sõda jätkus ning alustati maareforme. Tõusis esile neli parteid: Kadetid kodanlik partei, kes soovis, et Vm-st saaks dem. Vabariik Esseerid (A.Kerenski) vasakpoolne partei, kellel suur toetajaskond talurahva seas VSDTP mensevikud e reformistid vähemlased, rahulikult reformide abil ühiskonda muuta, toetajaskond tööliste ja haritlaste seas VSDTP enamlased e bolsevikud (V.Lenin) revolutsionäärid, kehtestada proletariaadi diktatuur (töölisklassi ülemvõim) Enamlaste esiletõus: Enamlased lubasid, et kui nemad võimule saavad, saab rahvas maad, rahu ja leiba. Oktoobris oli valitsuse autoriteet langenud niivõrd, et enamlaste esilekerkimisel saadi võim. 25
o Poliitiline kultuur o Ühiskonna ees olevad probleemid. Sotsiaalsed liikumised Erineb survegrupist ja erakonnast oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Tänapäeval kujutavad need endast rahvusvahelist võrgustikku.NT: 20 saj. Algul ametiühingud., erakonnad(rohelised). 20.saj II poolel kerkisid esile vaimsed väärtused.(võrdsus, turvalisus, õiglu, keskkond). Uute sotsiaalsete liikumiste tunnusjooned: Killustunud võrgustikud, ebaselged Toetajaskond on laialivalguv ja muutub pidevalt Probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi vastukajale Tegevus ei mõjuta otseselt nende enda sotsiaal-majanduslikku olukorda Eelistavad otseseid aktsioone Sagely riigiülesed, vahel üleilmsed. Naisliikumine, gei- ja lesbiliikumised, keskkonnaliikumised.
3.6 survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Survegrupp organisatsioon, mis püüab oma huve löäbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (kategooriakaitsegrupp, edendamisgrupp) Kaudne surve läbi avaliku arvamuse Otsene surve mõjutatakse tähtsaid ametiisikuid Sots. Liikumine kollektiivse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused. Umbmäärane ülesehitus, muutuv toetajaskond, probleemipõhised, tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate positsiooni vaid edendab ideid või väärtusi, eelistavad otseseid aktsioone, üleriigi.
Benito Mussolini Benito Amilcare Andrea Mussolini (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; 29. juuli 1883 Predappio, Forli provints 28. aprill 1945) oli Itaalia peaminister jadiktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Noorus Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. ItaaliaTürgi sõja päevil (19101911) sai temast sotsialistide parim ajakirjanik ja hiljem töötas ta toimetajanasotsialistide ajalehes L´Avanti ('Edasi'). Esimeses maailmasõjas Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti 1914.a. oktoobris Itaalia sotsialistide...
Mis teeb elu elamisväärseks? Elu väärtuste otsing on nagu rännak läbi kõrbe tormide, kus meile vahelduvad üha säravamad miraazid, mis vahest tunduvad toredad, kuid lõppuks viivad meid hukatusse. Peaaegu kõigil inimolenditel on eesmärk leida oma rännakutel tõelised väärtused ja leida oma elu eesmärk, et siis lahkuda igavese õnne radadele. Eelkõige on elu elamisväärne siis kui meil on omad eesmärgid ja meil on suur toetajaskond. Eesmärkide saavutamiseks tuleb meil vaeva näha, allaanda ei tohi mitte mingil juhul. Kui meil viltu läheb siis tuleb uuesti üritada. Mul on ka vahel selline tunne olnud, et kõik jookseb kokku, mitte miski ei lähe hästi. Olen mõelnud, et elu pole midagi väärt. Kuid iga kord kui mõtlen oma perele ja sõpradele siis tean, et nemad on seda väärt kui mina elan. Kui meil on midagi mille nimel elada ja võidelda siis on elu elamisväärne.
Kultuuri ja Villem Reiman, A.H. Tammsaare, Mihkel Martna, ühiskonnategelane Oskar Kallas, Karl Eduard Virgo, J.V. Eduard Vilde, August Hindrey, Veski jt. Gottlieb Ast, Peeter Põld jt. Alkesander Kesküla jt. Toetajaskond Ülikooli tudengid Millised probleemid olid Eesti ühiskonnas? Milliseid probleeme nägid Vene riigis? Ajend: 1905. a. Saavutused: Loodi poliitilised erakonnad, hukkus palju inimesi, mõisate põletamine Tagajärjed: Saadeti välja karistussalgad Aulakoosoleku otsused Ühesugused seisukohad Bürgermusse koosoleku otsused
,,Eesti 1917-1929" 1. Miks oli Eesti jaoks oluline Ajutise Valitsuse 30. märtsi määrus 1917? Selle määruse kohaselt ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa üheks rahvuslikuks Kubermanguks. 2. Millised olid rahvusliku valitsuse tähtsamad ettevõtmised 1917. aastal? (3) · Vene ametnikud asendati eestlastega · Kehtestati eestikeelne asjaajamine · Koolides eestikeelne õpe · Loodi rahvus väeosad · Maapäeva valimised maikuus 3. Millised olid enamlaste tähtsamad ümberkorraldused? (5) · Riigistati maad · Kaotati usuvabadus · Rahvusväeosad asendati Eesti punaväega · Kaotati koosoleku-, sõna-, trükivabadus · Mõisatest moodustusid suurmajandid · Ettevõtted, majad riigistati 4. Kes kuulusid päästekomiteesse? 5. Päästekommiteesse kuulusid K. Päts, K. Kanik ja J. Vilms 6. Mida kujutas endast Eesti Töörahva Ko...
USA ja NSVL vahel toimus võidurelvastumine. 1945 võeti USAs kasutusele esimene tuumapomm.1949 katsetas NSVL tuumapommi.Tekkisid massihävitusrelvad ehk ABC relvad. Aatompomm,Bioloogiline relv,Keemiline relv.1950- ndatel aastatel hakati valmistama rakette, sõjalaevu, allveelaevu. Koguti kokku kõik tankid, kahurid ja lennukid. Euroopa seisis uue maailmasõja lävel. 1980 kuulutas USA välja tähtede sõja.1961 rajati Berliini müür.Kriisid:Korea sõda (1950-1953)Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest.Lähis-Ida kriis:ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL.Indo-Hiina kriis (1960-1973):USA pidas sõda kommunistliku Põhja-Vietna...
Erakond pääseb võimule ainult valimiste läbi. Enne valimisi: 1. Valimisprogramm,2. Valitsemisprogramm. Koalitsioonilepingu nim läheb käiku teine. 3.Survegruppide liigid 1. Kategooria kaitegrupid kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve 2. edendamisgrupid on hägusa või ebamäärase liikmeskonnaga, ei piirdu sotsiaalse klassiga. Tekib kodaniku algatuse põhjal. 4.Sotsiaalsed liikumised 1. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid 2. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti 3.Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerimisele või hääbumisele 4.Nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni 5. Nad eelistavad otsesied aktsioone, mitte lobismi 6. Nad on sageli riigiülesed , vahel isegi üleilmse ulatusega 5.Survegrupid poliitika mõjutajana 1. Ei sea eesmärgiks poliitika mõjutamist, vaid tähelepanu juhtimist kitsaskohale 2. Pole piisavalt mõjujõudu 3
Tallinna radikaalid: päevaleht teataja; eestvedaja Konstantin Päts; abilised(toetajaskond) A.H. Tammsaare, E.Virgo, J.V.Veski jt.; probleemid eestis-eesti ühiskonna sotsiaalne lõhestus,majanduslikult kehv põhja-eesti; prob.venemaal-kommunistide võimuletulek. Tartu liberaalid: päevaleht Postimees; eestvedaja Jaan Tõnisson; abilised-V.Reiman, O.Kallas, K.A.Hindrey, P.Põld; prob eestis- venestamine ja saksastumine,eestlaste õiguslikku võrdsustamist, põhjalikke võrdsustamist, põhjalikke maa-ja haridusreforme, sotsiaalsed vastuolud; prob venemaal- osalemine suures poliitikas,Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud. 1905.a revol: põhjused:vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel, konfliktid mõisnikega, kodanike õiguste puudumine; ajend-Verine Pühapäev; revolutsioon-maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine,levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja taluomanikke, teade revol puhkemi...
ja see ühendas Peterburi Paldiski jäävaba sadamaga. Raudtee olemusolu andis tõuke suurte vabrikute ja tehaste rajamiseks, mida oli nüüd võimalik paremini toorainega varustada. Raudtee soodustas ka põllumajanduse arengut. TÕNISSON PÄTS Põhinõue Emakeelse koolihariduse taastamine Eestlaste majandusliku olukorra parandamine Suhtumine suurde poliitikasse Püüdis suurest poliitikast kõrvale hoida. oli päri suure poliitikaga. Toetajaskond Tugevnesid eelkõige eesti harituskonnale, jõukamatele taluomanikele ja eesti linnakodanlusele Otsis liitlasi vene vabameelsematest ringkondadest. Saavutused Baltisakslased tõrjuti linnavalitsusest välja
kool, eakaaslaste grupid, massimeedia, kodanikuharidusega tegelevad riiklikud või kolmanda sektori institutsioonid. Survegrupid- Kategooriakaitse grupid(ametiühingud), kes võitlevad elutingimuste parandamise eest. Edendamisegrupid-püüavad kaitsta teatud väärtusi mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Lisaks eristatakse sotsiaalseid liikumisi:naisteliikumine, rahuliikumine. Sotsiaalse liikumise tunnusjooned: killustunud võrgustikud, mitte kindla ülesehitusega organisatsioonid, toetajaskond laialivalguv, probleemipõhised(tekivad ja kaovad vastaval probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele) , nende tegevus ei puuduta ega muuda otseste osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni(ei tõsta palka, ei pikenda puhkust) vaid edendab ideid või väärtusi (tervet eluviisi , rahu) , nad eelistavad otseseid aktsioone, nad on sageli riigiülesed, vahel ülemaailmse ulatusega.
Kogu riigis süvenes vastuseis(R) hirmuvalitsusele.1794juulis arreteeriti(R) ja tema lähimad kaaslased ning nad hukati järgmisel päeval kuna rahavale ei olnud (J) valitsemine kergendust toonud,nii kukurarigi (J) diktatuur. Direktooriumi aeg(J) kukutamisega hakkas revolutsiooni taandumine tühistati1793a põhiseadus ja kuulutati välja amnestia.1795avõeti vastu uus põhiseadus.(Pr)jäivabariigiks,kus seadusandlikku võimu teostas seadusandlik korpus.rahva hulgas puudus direktooriumil laiem toetajaskond kuna elanikkonna majanduslik olukord jäi endiselt viletsaks.katsed direktooriumi kukutada lõppesid edutult.(esialgu) Revolutsiooni lõpp.rahulolematus ühiskonnas siiski ei vaibunud.1796-1797 oli edukas (Pr) võtlus välismaalastega nõrgenes direktooriumi võim.1799a sai napoleon bonapartest pariisi garnisooni ülem.9.novambril 1799 a hõivasid napoleonile üstavad väed seadusandliku korpuse hoone,võeti vastu otsus direktsiooni laialisaatmiseks
Lõppes odava kütuse aeg ja tööstusriigid hakkasid välja töötama energiasäästlikke tootmisviise. Võeti kasutusele masinad ja hakati tootma väiksemaid ja võimsamaid arvuteid. Demokraatia Peale sõda taastati Lääne-Euroopas ja ka Jaapanis demokraatia. Laienesid demokraatlikud õigused ja inimesed said osaleda poliitilises ning ühiskondlikus elus. Tugevaks liikumiseks muutus ametiühinguliikumine. Ametiühingud kaitsesid tööinimeste huve ning neil oli suur toetajaskond. Kasutatud kirjandus ● Laar, Mart - Lähiajalugu II ● https://www.slideshare.net/nataljadovgan/klm-sda-26647515 ● http://miksike.ee/docs/referaadid2006/maailm_parast_teist_ma ailmasoda_liisaojakoiv.htm ● http://spikerdaja.blogspot.com.ee/2009/12/ajalugu-kulm-soda. html ● //https://www.thinglink.com/scene/967336135590150145 ● https://prezi.com/b9txlwiogueg/berliini-kriis/ ● https://www.youtube.com/watch?v=nwjFSQCrShM
Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid, mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike (ilmikute) hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Skjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. Hiljem tõusis ka ilmalike seast tuntud õpetajaid ning ilmalike roll on erinevates budistlikes kultuurides olnud erinev.
6. Milline riigikord kujunes 1791. Aasta põhiseadusega? – Piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. kohtuvõim valitud kohtunikel, seadusandlik – monarhia pooldajad ja saadikud. 7. Millal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks? Mis sai kuningast? – 22. Septemberil 1792. Aastal kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Kuningas vabastati hiljem hukati. 8. Millistel poliitilistel seisukohtadel olid jakobiinid? Kes oli nende toetajaskond? – Juhtroll. 9. Miks kehtestasid jakobiinid terrori? Millised olid selle tagajärjed? – Nad nägid seda ainsa päästmise vahendina revolutsioonil. Tagajärjed: 50 000 inimest hukati. 10. 9. Nov 1799, Seadusandliku Kogu hoone hõivamine Napoleoni vägede poolt. 11. Miks muutusi Prantsusmaa kaitsesõjad vallutussõdadeks? • Euroopa riigid ühinesid Prantsusmaa vastu, et likvideerida revolutsioonisaavutused.
Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist välja. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (eesti keeles : võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks Parteiks. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid. Fasistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega". Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks
Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist välja. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks Parteiks. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid. Fasistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega".Oktoobris 1922, järjekordse valitsuskriisi ajal nõudis Mussolini valitsusohje enda kätte, toimus nn. marss Rooma. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifasistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem,
saadeti asumisele Siberisse, vangistuses olles kirjutas ta kogutud materjalide põhjal raamatu ,,Kapitalismi areng Venemaal" Lenin 1895. aastal Siberisse saadetuna Tegevus emigratsioonise 1900. aastal asus Uljanov elama välismaale. Peamised elukohad olid Sveitsis, Austria-Ungaris, Inglismaal ja Prantsusmaa Seal andis ta 1902 välja raamatu "Mis teha?,, 1903. aastast alates oli Lenin üks bolsevike juhte Lenin läks tihti tülli ka oma kaasbolsevikega, kuid talle kujunes ka ustav toetajaskond, kes tema radikaalseid ideid pooldas, näiteks Jossif Stalin Viibides emigratsioonis tegeles Lenin ka bolsevike täiendõppega ning organiseeris 1911. aasta kevadel Prantsusmaal Pariisi lähedal Venemaalt Pariisi suunatud 13 väljavalitud bolsevikule ja 5 vabakuulajale täiendkoolituse Lenini propaganda 1917. Aasta Veebruarirevolutsioon 1917. aastal elas Lenin endiselt Sveitsis, kuid kuuldes Veebruarirevolutsioonist, otsis ta võimalusi Venemaale naasta
Toovad poliitilisse protsessi ekspertiisi toovad varakult tähelepanu keskmesse ühiskonnas eksisteerivad probleemid e. Tarvitavad riigivõimu elanikkonnagruppidele vajadustest ja huvidest. Negatiivne külg: ühe kitsa grupi huvid ja eesmärgid olla vastupidised üldisele survegrupid moonutavad demokraatlikku valitsemisprotsessi huvigruppide tegevusega võib kaasneda keelatud vahendite kasutamine. 7. Sotsiaalsed liikumised Küllastunud võrgustik, toetajaskond on laialivalguv, probleemipõhised, tegevus ei puuduta ega muuda osalejate sotsiaalmajanduslikku positsiooni, eelistavad otseseid reaktsioone, mitte lobism, riigiülesed. 8. Demokraatliku valitsemise puudused (defektne demokraatia) Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud.
Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (Skandinaaviamaad. Sotsiaaldemokraadid) - võrdsus - segamajandus, valitsus reguleerib - suurem tulu = suuremad maksud - turu konkurentsi mõju pehmendamine (kommunism tulu võrdne jaotamine) Parempoolsed ideoloogiad Liberalism (Reformierakond) - indiviidi vabadus - vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine - väiksed maksud, toetused (upu või õpi ujuma) Konservatism - traditsioonid, rahvus, kristluse moraal - stabiilsus, kollektiiv üksikisikust tähtsam - vähene sekkumine majandusse - mõõdukad maksud, kaitsevad rahvusliku kapitali - töökad elavad ära, toetatakse üksikisikuid Sotsiaaldemokraadid (vasak), Rohelised (ei ole selget suunda), IRL (parem) Rahvaliit (tsentrism ja põllumajandus), Kesk e. (tsentrism), Reform (parem) Heaolumudelid Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - püüd kõigile anda toetusi riigilt - valitseja eesmärk toetada kõiki, kõigi heaolu Skandinaaviamaad...
Mida on võita kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst? Antud videoklipp räägib kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst, mis on filmitud SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo ja Eesti Noorsootöötajate Ühenduse koostöös aset leidnud koolituse „ Teadmiste paja jätkusündmus- koolis noorsootöötajad ja koolirahvas“ raames. Kooli ja noorsootöö eesmärkidest kõneleb Triino Lest, kes on Eesti Huvijuhtide Liidu juhatuse esimees. Ta toob välja selle, et nii noorsootöö, mis on noorsootööseaduses kui ka kooli eesmärgid, mis on kirjas riiklikus õppekavas kirjeldavad ühte ja sama asja- noor oleks õnnelik ja toime tulev. Samuti käsitleb ta kooli kui linki, kus noor õpib, saab oma teadmised ja noortekeskuses rakendab õpitut praktiliselt. Hea näide, mis välja toodi on järgmine „ koolis õpin matemaatikat ja noortekeskuses kokandusringist osavõttes rakendan ma matemaatikas õpitut, et tort saaks õige massiga ja koostisosi oleks piisavalt, ...
Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga J. Tõnisson Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J. Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Samal ajal jätkas tegevust ka Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutas Maanõukogu end kõrgemaks võimuks Eestis ja katkestas sidemed Venemaaga, samal päeval aeti Maanõukogu Enamlaste poolt jõuga laiali, järjest enam leiti, et on vaja täielikult iseseisvuda. Eestlased otsustasid ärakasutada Saksa pealetungi mille käigus Venelased põgenesid ning Sakslased polnud veel täielikult kohale jõudnud
Selline tendents on Eesti poliitmaastikul näha: nii tsentraalne Keskerakond kui ka selgelt parempoolne Reformierakond on tegelikult vaadetelt liberaalsed. Klassikalise poliitilise stsenaariumi kohaselt peaks just vastupidi olema. Selgus, et samamoodi vice-versa võib toimida ka valijaskond: kui Lääne-Euroopas kalduvad vähem haritud ja eakamad inimesed paremale poole, siis endistes kommunistlikes maades on nad pigem vasakpoolsed. Nii on näiteks Keskerakonna valijatega. Reformierakonna toetajaskond on aga pigem nooremapoolne, koosnedes eeskätt just õpilastest ja üliõpilastest, kelle paigutaksin ühiskonna haritumasse kihti. Kuna endiste kommunismimaade poliitmaastik on aga vaikselt muutumas, oleks vale öelda, et postkommunistliku riigi tendents absoluutselt kehtiks. Nii on Eestis mitme partei näitel näha ka klassikalist lääneeuroopalikkust: paremkonservatiivne EKRE ning vasakliberaalne Sotsiaaldemokraatlik erakond.
Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Eeskujuks kõneldi eesti keeles. Toetajaskond jõukam talurahvas ja haritlased. Üritas sekkuda poliitikasse kohalike asjade otsustamisse. Andis mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Peeti vajalikuks eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega ning põhjalikke maa- ja haridusreforme. Esikohale seati rahvusaated, tähelepanuta jäid ühiskonda üha enam lõhestavad sotsiaalsed vastuolud. Tallinna radikaalid 1901
osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; Erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Tegevuse eesmärgiks on võrdsus, õiglus, turvalisus (vaimsed väärtused) ja keskkonnaprobleemid. Tänapäeva sotsiaalsele liikumisele iseloomulikud jooned: 1. Nad on kindlustatud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid; 2. nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti; 3. nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; 4. nad eelistavad otseseid aktsioone; 5. nad on sageli riigiülesed, vahel isegi üleilmse ulatusega. Nt. Nüüdisaja enamtuntud sotsiaalsetest liikumistest võib nimetada naisliikumist, gei- ja lesbiliikumist, rahuliikumist. Poliitiline kultuur e. Võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja
Tunnused: · Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. · Alati kindle liikmeskond ja organisatsioon koos põhikijaga. SOTSIAALSED LIIKUMISED- kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud./väärtused. Erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Tunnused- · Killustunud võrgustikud · Toetajaskond muutub kiiresti · Probleemipõhised · Edendab ideid ja väärtusi · Eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi. · Sageli riigiülised, vahel üleilmse ulatusega. Sarnasused- · Esinedavad avaliku tähtsustomavaid huve. · Püüavad mõjutada poliitikat · Pakuvad alternative · Kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 10)Mis on poliitiline kultuur, mis seda mõjutab?
1208. aastal tapeti Friedrichi onu Svaabimaa hertsog Philipp. Tema rivaal, Saksimaa hertsog Otto, krooniti järgmisel aastal keisriks. Kuid peagi läks ta paavstiga tülli ja tema võim muutus ebakindlaks. Temavastaselt meelestatud Saksa vürstid valisid 16-aastase Friedrichi 1211. aastal Saksa kuningaks, ta krooniti 1212. aastal ja sai ka paavsti toetuse. Et Friedrich resideeris jätkuvalt Sitsiilia kuningriigis, jäi tema võim Saksamaal aga ka seejärel ebakindlaks. Otto toetajaskond siiski vähenes ning 1215. aastal krooniti Friedrich uuesti. Et Otto sai Bouvines' lahingus lüüa, siis seekord õnnestus Friedrichil ka tegelik võim Saksamaa üle saada. 1220. aastal krooniti ta ka keisriks. Kuigi Friedrichi valdused paiknesid peamiselt Saksamaal, veetis ta seal vähe aega. Juba 1220. aastal lasi ta oma poja Heinrichi Saksa kuningaks kroonida ning siirdus tagasi Sitsiiliasse. Uuesti saabus ta Saksamaale alles 1236. aastal ning lahkus
EKRE olnud peamine, kes tänavaproteste toetab või korraldab. Miskipärast arvasin ma, et asi on vastupidine ning meeleavaldused toimuksid just nende võimulolemise ning kohati radikaalselt konservatiivsete ideede ning tegutsemise vastu. Seda just eriti, kuna peamised protestijad on pigem noored ning haritud, kes soovivad muutusi ja innovatsiooni, mitte traditsioonidesse liigset kinni jäämist. EKRE toetajaskond aga on pigem vanemapoolne ning mingil määral ka vähem haritud. Nii panigi mind imestama, et just nemad tänavatel enim aktiivsed on ning niiviisi toetust leiavad. Osati võib see olla seetõttu, et noored, kes niisama tänavatel hulguvad ning hariduse saamist teisejärguliseks peavad, soovivad “lahedad” olla ning nalja pärast selliste meeleavaldustega kaasa lähevad, isegi kui ideed, mida läbi suruda üritatakse, nende isiklike tõekspidamistega tegelikult kokku ei lähe
Seega ei olnud asendamisel oluline kui kaua keegi oli ametis olnud. Uuenemine oli jäetud juhuse hooleks. Kõigi riigivalitsemisharude juhtimiseks oli 7 ministrit, aga nad ei moodustanud valitsust. Ei olnud peaministrit ja seega polnud ministritel valitsemises kuigi suurt kaalu. Ministrid määras ametisse Direktoorium. Riigi rahandus oli Viiesaja Nõukogu kontrolli all. Konflikti korral võis Viiesaja Nõukogu Direktooriumi tegevuse halvata. Rahva hulgas puudus Direktooriumil laiem toetajaskond, sest rahva majanduslik olukord jäi endiselt viletsaks. Esialgu jäid Direktooriumi kukutamise katsed edutuks, kuid rahulolematus siiski ei vaibunud.
d) majanduslikud raskused Fasistlik diktatuur Itaalias · Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias · Fasism tekkis vastukaaluks kommunismile · 1922 määrati Mussolini demokraatlike valimiste tulemusel peaministriks · 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem · Agressiivne välispoliitika Natsionaalsotsialism Saksamaal · Rahulolematud Weimari vabariigiga (1919-1933) · Suurenes Kommunistliku Partei toetajaskond · Vastuliikumisena tekkis Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NSDAP eesotsas Adolf Hitleriga · Õllekeldriputs-1923 üritas Hitler mÜnnchenis riigipööret korraldada, mäss suruti kiiresti maha ja Hitler saadeti vangi · Rasked majanduslikud olud suurendasid natside poolehoidu · 1933 sai Hitler valitsuse eesotsa kantsleriks · Kommunise rünnati ja piirati demokraatlikke vabadusi · 1933 kehtestati üheparteisüsteem · Totalitaarne valitsemine
Poliitilised rühmitused 20. saj algul: KESKRIIGID (1882) Saksamaa, Austria-Ungari, 1) mõõdukad (liberaalid) juht Jaan Tõnisson, Türgi, alguses ka Itaalia(1915) keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli
Tänavaküsitlus: Euroopa terroristide küüsis Asko Laansalu, Mihkel Kelgo Ühel suvisel koolipäeval käisid kaks Koeru Keskkooli õpilast Koeru inimrohkemates paikades küsitlust läbi viimas. Küsitluse teemaks oli hetkel väga aktuaalne terrorismi oht Euroopas. Kõigile vastajatele esitati 4 põhiküsimust: 1) Mida arvate terrorismi kasvust Euroopas? 2) Mis seda soodustab? 3) Mida tuleks teha, et seda ära hoida? 4) Kui suur on oht, et Eesti on järgmine sihtmärk? Esimeseks leiti ühe puu najalt kohalik härrasmees nimega Võsujalg Oktav (59), kelle arvates on terrorismi kasv Euroopas väga halb, ta lisas: „Võib tulla ka sõda!" Tema arvates oli ainus põhjus sisserändes. Lahenduseks pakkus ta välja, et piirid tuleks kinni panna. Ohu kohta Eestis nentis ta: „Oht on olemas ning siia pole neid harakaid vaja, kui juhtubki midagi sellist, siis tuleb kodu kaitsma hakata." Kohaliku noorsootöötaja (naine, 25) vastas esimesele küsimusele koheselt: „Väga ha...
DEMOKRAATIA Demokraatia tunnused: (rahva valitsemine) 1. kõik pääsevad poliitika juurde 2. avalikkus on kaasatud otsustamisele 3. otsused lähtuvad avalikest huvidest • Otsene (vahetu) demokraatia – rahvahääletus (referendum), valitakse otse, rahvas saab ainult poolt või vastu hääletada. • Esindus (vahendatud) demokraatia – rahvas ise ei osale otsustamises, mandaat-saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. • Osalusdemokraatia – kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormistamisel. (Skandinaavias-tugev omavalitsus; USA-kohalik kodanikualgatus) • Elitaardemokraatia – võim eliidi käes, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui õnnest ja harmooniast. Demokraatia eelus Demokraatia puudus Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Inim...
Ühiskonnaõpetus lk 60-89 Kodakondsus püsiv õiguslik seos riigi ja kodaniku vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus Eestis - *omandatakse sünniga, kui vähemalt ühel vanemal on kodakondsus, *taastatakse isikule, kes on selle kaotanud alaealisena, *saadakse naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest. Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised ...
Näiteid, miks ja kuidas Suburg jõudis arusaamani, et meeste eesõigustatud asend ühiskonnas on ülekohtune, leidub mitmeid. ,,Meie, naised''-hoiaku abil end lugejaga samastades väheneb võimalus, et inimesed teda vääriti mõistaksid. Artiklis on Annuk kasutatud ka kultuurilisest kontekstist lähtuvat meetodit 20. sajandi üldine meelestatus oli seotud feministlike teemadega, mis tahes-tahtmata mõjutasid ka Suburgi vaatenurki naisküsimusest. Samas oli tal tänu ajastule märksa suurem toetajaskond kui 19. sajandil, mil ta sai suure kriitika osaliseks. Eve Annuk keskendub pigem narratiivi esitamisele, autori taotluse tähendusele mida loo jutustaja öelda tahtis ja mis on võimalikud põhjused kutsumaks esile taolise eluhoiaku. Tema interpretatsioon on seotud eelkõige kogemusega, mis teatud sündmuse läbi saadi; ka tähendusega, mida sellele juhtumile autor on andnud. Et mõista veelgi enam kirjutise ,,Minu saatusega võitluskäik'' tõelisi tagamaid, võrdleb autor teost
Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga J. Tõnisson Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J.Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Samal ajal jätkas tegevust ka Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918.a. veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse
EESTI ISESEISVUMINE Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja AustriaUngari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Nendeks olid nii majanduslikud, poliitilised kui ka kultuurilised eeldused. Majanduslikud eeldused olid, et seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks ning...
Kordamine 8.klass Peatükid:33-35. 1)Võrrelge Venemaal ja Eestis kaotatud pärisorjuse tingimusi-sarnasused ja erinevused ( vastuvõtmise aeg, kelle valitsusajal, positiivsed ja negatiivsed tulemused). Toimus Aleksander II ajal 1861. aastal Venemaal ja Alexander I ajal 1816-1819 aastal Eestis. Eestis sai perekonna nime, isikliku vabaduse. Venemaal sai osta maa 50 aastaks. Eestis ei saanud talupojad maad ja puudus liikumisvabadus, kuid Venemaal säilisid vene külad, mis jäid vaeseks. Sarnaseks oli pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse puudumine. 2)Võrrelge Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II valitsusaega ( poliitika valdkond, tähtsamad sündmused) Valitseja Valitsusaeg Poliitika Tähtsamad iseloomustus sündmused Aleksander I 1855-1881 Tahab teha Kultuurielu ...
Zirodiinid Ziroodinid olid Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud uus vasakpoolne saadikute grupp, mille mitu juhtivat liiget pärines Gironde'i [zhii-rohd] derpartemangust, mistõttu hakati rühmituse liikmeid nimetama zirodiinideks. Nende toetajaskond oli Lõuna- ja Edela-Prantsusmaa suurte linnade kodanikud. Suurkaupmehed ja manufaktuuriomanikud, kes tahtsid saada uusi turge ning nõudsid vaba kapitalistlikku ettevõtlust a konkurentsi. Zirodiine pooldasid ka advokaadid, filosoofid, kirjanikud jt, kelle sihiks oli vabariik, mille ideaalid olid pärit antiikajast ning milles nähti eelkõige isiku-ja kodanikuvabaduse kindlustajat. Zirodiinide võimule tulek
korral rohkem lootust tulemuslikuks tegutsemiseks. Otsest survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid ja tippametnikke. Selline käitumistaktika iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Sotsiaalsed liikumised: sotsiaalsed liikumised on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti. Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele. Nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni, vaid edendab ideid või väärtusi. Nad eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi. Nad on sageli riigiülesed, vahel isegi üleilmse ulatusega. Nt: naisliikumine, gei- ja lesbiliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Poliitiline kultuur ja kodakondsus:
1903. aastast alates oli Lenin üks bolsevike juhte. Peamiselt tema initsiatiivil oli samal aastal toimunud ka nende lahkulöömine Vene Sotsiaaldemokraatlikust Töölisparteist, ehkki Lenin väitis tihti, et ta olevat kogu VSDTP liider. Tegelikkuses jagunes partei bolsevikeks ja mensevikeks, kusjuures viimaste toetus ning liikmeskond oli tunduvalt suurem. Lenin läks tihti tülli ka oma kaasbolsevikega, kuid talle kujunes ka ustav toetajaskond, kes tema radikaalseid ideid pooldas: näiteksGrigori Zinovjev, Jossif Stalin ja Sergo Ordzonikidze. Esimese maailmasõja ajal oli Lenin sõja toetamise lepitamatu vastane, mille tõttu ta jäi suhtelisse isolatsiooni, sest enamik sotsialistlikke rühmitusi osutus rohkem patriootiliseks kui internatsionalistlikuks.1917 elas Lenin endiselt Sveitsis. Siis sai ta aga kuulda Veebruarirevolutsioonist ning otsekohe hakkas ta otsima võimalusi Venemaale naasmiseks
Pikk tee endani Püüdlus eraklikule eluviisile on saanud üpris võimatuks- me elame üksteisega külg- külje kõrval. Me sünnime maailma olles enamjaolt ümbritsetud rohkearvulisest toetajaskonnast, kellest osa aastaid meie eest, meile endilegi teadmata, distsiplineeritult hoolt kannavad. Kasvades ja arenedes taolises ühiskonnas, jõuame ühel hetkel mõistmiseni, et meid on jäetud ihuüksinda, me oleme alati seda olnud. Kõige hirmutavam avastus on see, et üksindus, millest vabaneda soovime, on meie endi süü. Kaob toetajaskond, muutume iseenda vangideks. Toimib justkui kahekõne iseendaga- juba lapsepõlvest saati, mil laususime oma esimesed sõnad. Ma olen sündinud ja hakkan kasvama ja arenema nii kaua kui olen leidnud tee endani. Täiuslikku mina ei serveeri kandikul ette mitte keegi. Pean ennast leidma, tundma õppima. Olen kui käimasolev protsess ning veel lõpetamata teos. Luuletaja Gustav Suits ütleb oma luule...
Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga Tõnisson. Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane Jaan Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Samal ajal jätkas tegevust ka Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. (http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html) Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918.a
Enamlaste kätte läks kõigi TSS Nõukogude tegevuse ühtlustamiseks moodustatud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine. Eesti iseseisvumise küsimuse tõstatas lisaks muule ka sakslaste sõjaline edu. Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja-Revolutsioonikomi- tee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J.Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Esimesed sammud Eesti iseseisvaks kuulutamises astuti 1918. a jaanuaris. Moodustati välisdelegatsioon tutvustamaks Eesti taotlusi Lääne-Euroopale. Saksamaa asus pealetungile, aktiveerusid baltisakslased, enamlased kehtestasid Eestis piiramisseisukorra. 19. veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee, koostati Iseseisvusmanifest, millest nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 24
Otsene,esindusdemokraatiaotsene e vahetu demokr omane antiikkreekalevabad linnakodan otsust avaliku elu küs rahvakoosolekul,nim ka klassikal demok,rahvas kaasatud,põhil kohalikus omavalitss.riigi tasandil otsese demok teostam peam viis referendum e rahvahääletus. Nüüdisaja peam vormesindus e vahendatud demok,nim ka liberaalne demok,rahva nimel võimu teost isik valimine,kodand ei osale vahetult,alaliselt otsust ses,õigused delegeerinud saadikutele.mandaatühendav seos valijate, valitute vahel.saadikul kohustus arvest otsuse tegeml inimtega,kes ta saadikuks valinud,annab saadikule v erakle õiguse tegut,oma valimisprogr ellu viia.Demokr poliit kultuur nõuab,et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalus,elitaardemokrosalusdemisel kodanikkonna pidev,mitmekülgne kaasatus polsse,võimalus osaleda küs arutam,otsuste vormimisel.pole ainult ühekordsed massiaktsioonid,kampaan vaid kodanikufoorumid,ümarlaudade ja võrgustike tegevus.kindlam ...
kogu maailmapoliitika." Adolf Hitler oli taimetoitlane. Ta ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud. Vanemas eas jäi kaugnägelikuks, kuid ei kasutanud prille. Kõik temale lugemiseks määratud dokumendid trükiti ümber spetsiaalsetel suurte tähtedega kirjutusmasinatel. Adolf Hitler kartis kõrgust. Hitleri lemmikhelilooja oli Richard Wagner. 8.Milliste meetmetega õnnestus Hitleril säilitada võim Saksamaal? Hea jutt. Tark pea. Suur toetajaskond. Kes ei kuulanud Hitlerit, see võis gaasikambrisse komberdada. 9.Too välja viis kuritegelikku poliitikat, mida Hitler rakendas. Juutide tapmine. Korraldas mässu. Rassism. Kodanikuvabaduse kaotamine. 10.Kirjelda Nõukogude riigiaparaadi loomist. 1917 novembris moodustati esimene NL valitsus, ning valiti seadusorgan. Tegutsemine oli sarnane saksamaa omaga. Valiti ühepartei 11.Milliseid muudatusi nõukogude ellu tõi Stalin
mõjutada poliitikat, organisatsioonid ja ühendused, kaitseb kindla sotsiaalse kategooria huve; ei mõjuta liikme sotsiaal- majandusliku olukorda, huvitub enese elu parandamisest, tugev sisehierarhia, nõrk sisehierarhia, tegevus tugine vabatahtlikkusele, koalitsioonileping, rahvusvaheline võrgustik, avaldavad otsest ja kaudset survet, umbmäärane ülesehitus, liikmeskonda on võimalik kindlaks teha, liikmeskonda ei ole võimalik kindlaks teha, toetajaskond on laialivalguv, lobism, aktsioonid, riigipiiri ületav, edendav ideid ja väärtusi, Helle Pondre 2010 SIDUSUSE MEHHANISMID POLIITILINE KULTUUR JA KODAKONDSUS, õpik lk 89-94 1. Vaimsed väärtused ja tõekspidamised aitavad kujundada inimeste ühtekuuluvustunnet ehk identiteeti (identiteet omakorda vormib kultuuri ja leiab koha kultuurimärkides: rahvariietes ja kommetes) 2. Üheks sidususe mehhanismiks on mõista erinevaid kultuure.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
