Kantaat mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel Kammer-ja kirikukantaat Oratoorium mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon (oratooriumi alaliik) evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm Firenze Camerata - vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ring (nende seas sündis ooperi idee) Teatro San Cassiano 1637. aastal avatud esimene avalik ooperiteater Bel canto laulukultuur Napoli koolkonna ooperites, mille tähtsamaks jooneks oli kaunis ja nüansirikas toon Prima donna naispeategelane ooperis Primo uomo - meespeategelane ooperis Opera seria itaalia tõsine ooper Opera buffa itaalia koomiline ooper Viola da gamba poognaga mängitav ajalooline keelpill, mida toetatakse põlvele või hoitakse põlvede vahel
(Cremona pillimeistrid Guarneri, Amati, Stradivari). Puhkpillidest olid meloodiapillidena tähtsamad flööt, oboe ja fagott. Uue klahvpillina tuli kasutusele haamerklaver. Armastatumaks muusikavaldkonnaks sai OOPER - hiilgav õudkondlik lavateos uhkete kostüümide ja dekoratsioonide ning virtuoossete aariatega. Tähtsamaks ooperikeskuseks Itaalia. Esimesi oopereid etendati õukondades 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperimaja Teatro San Cassiano. Teatro San Cassiano Barokkooperi rajajaks Claudio Monteverdi (1567-1643) 1607.a. kirjutatud ,,Orpheus" on esimene ooperizantri terviklik teos. Monteverdi võttis kasutusele avamängu, juhtmotiivid, tema orkestri kõlavärve dramaturgia osana. Kirjutas ka rohkesti madrigale. Claudio Monteverdi Uued zanrid vokaal-instrumentaalmuusikas:
5. Heliloojad. Vastus: 1) Francesco Landini- 14.sajandi välja paistvamaid heliloojaid. Pime orelimängija. 2) Giovanni Pierluigi da Palestina- 16.sajandi kogu Euroopas tuntuimaid heliloojaid. Ta kirjutas ka 500 vaimulikku teost ja 105 missat ning 100 madrigari. 6. Ooper. Vastus: Milano da Scala- kuulsamaid ooperiteatreid, kus kõik käivad ennast koolitamas. 16.sajandil tekkis ooper Firenzes. 1637.aastal Veneetsias avati esimene ooperiteater nimeks oli tal San Cassiano. Kokku oli 17 ooperiteatrit. 7. Instrumentaalmuusika. Vastus: Kuulsaimad viiulimeistrid on Stradivarid, Amatid ja Guarnerid. Kõige legendaarsem viiulimeister on Niccolo Paganini. Klaverisünd: 18.sajandi algul leiutas itaallane Bartolomeo Cristofori haamerklaveri, tänapäeva klaveri eelkäia. 9. Muusikud. Vastus: 1) Antonio Vivaldi- teose ’’aastaajad’’ (kevad) autor. 2) Guiseppe Verdi- Maailma ooperi kuningas. (üle 20 ooperi teinud)
võeti kasutusele haamerklaver. Pilliansambliks sai barokktrio.basso continuo-katkematu bassihääl.tähtsaad meloodiapillid olid viiul,oboe ja plokkflööt.Vokaalmusas kasvas teksti osatähtsus.musa mutus rõhutatult helistikukeskseks(tonaalseks). OOPER-eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad,madrigalikomöödiad. Essa ooper-jacopo peri ,, daphne´´.Essa suurhelilooja oli claudio monteverdi(orpheus).1637 avati Veneetsias essa avalik ooperiteater- teatro san cassiano .veneetsia ooper-ajaloolise sisuga,palju tegelasi,suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli ooper-suurem rõhk laulul ja muusikal,tekkisid tõsine ja koomiline ooper. Retsitatiiv-kõnelaul,jälgin loomuliku kõne rütmi. ORATOORIUM-sünnipaik Rooma;tuleneb sõnast oratorio-palvesaal kus loeti pühakirja.eelk2ijaks liturgiline draama.lavaline tegevus puudub,sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega.keskne tegelane jutustaja.text ladina ja itaalia keelne.koori osatähtsus suurem
iseseisvatest osadest. Ars nova- 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks Reekviem- katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks Retsitatiiv- piiritletud muusikaline vokaalesitus, kus teksti esitatakse kõnemeloodiat jäljendades väga väikese ulatusega meloodial. Claudio Monteverdi- Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. üleminekut ühest ajastust teise Teatro San Cassiano- Duur- mazoorne helirida Moll- minoorne helirida
Tsello, kontrabass, fagott jm. Homofoonia- mitmehäälsuse alaliik, kus hääled jagunevad juhthääleks ja saatehäälteks. Polüfoonia- mitmehäälsus, kus korraga kõlab mitu iseseisvat meloodilist liini. Monofoonia- kõik pillid ühehäälselt. Ooper- muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes. Tekkis Itaalias 16. ja 17. sajandi vahetusel. Claudio Monteverdi- esimene suur ooperihelilooja. Teatro San Cassiano- Veneetsia esimene avalik ooperiteater. Veneetsia ooper- tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli ooper- valitses 18.saj I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suure, rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper(opera seria) ja koomiline ooper(opera buffa).
ooperiheliloojad aegade vältel oma ooperites kasutavad. Nendeks on suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine ning soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega. Oluline on ka juhtmotiivide leiutamine. See on muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda ooperi tegelast, sündmust või ideed. Instrumentaalsaatega vokaalsoolot nimetatakse aariaks ja tavaliselt väljendab see ooperi tegelaskuju kindlat tundeseisundit. Esimene avalik ooperiteater avati 1637. aastal Veneetsias (Teatro San Cassiano). 7.2. Lõpeta laused. Ooper sündis (kus? millal?) Sündis Itaalias Firenzes 16. sajandil Esimese ooperi kirjutas (kes?) Jacopo Peri ja selle pealkiri oli (mis?) Daphne Monteverdi tõi ooperisse järgmised uuendused: · suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine · soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega · juhtmotiiv Juhtmotiiv on (mis?) muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda ooperi tegelast, sündmust või ideed. Aaria on (mis?)
viievaatuseline ooper ,,Orpheus" oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga teos antud zanris. Monteverdi lõi mitmeid muusikalisi võtteid, mida hiljem ka teised heliloojad kasutasid: suure orkestri kõlavärvide otsene sidumine dramaturgiga, kujutas tegelaste karaktereid ning erinevaid tegevuspaiku. Samuti kasutas ta juhtmotiive. ,,Orpheus" teada sisu. Esimene ooperiteater avati 1637.aastal Veneetsias, milleks oli Teatro San Cassiano. Ooperitele oli iseloomulik suursugusus, rohked tegelased ja võimsad lavaefektid. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.sajandi esimesed poolel pea kogu Euroopas. Ideaaliks oli siin kõrge laulukultuur, nn bel canto (-ilus laul), mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne kaunistuste improiseerimine ja esituse väljendusrikkus. Igas ooperis oli kõrgeima tähelepanu all prima donna ja primo uomo,
18. Esimesed ooperid ehk muusikalised draamad. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas – vana-kreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis, kus sooviti luua muusikalisi draamasid. Esimesed teada olevad ooperid on Jacopo Peri “Daphne” – 1597 (teos ei ole säilinud) ja “Eurydike” – 1600 19. Esimene avalik ooperiteater. 1637. aastal avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano, kus publikuks oli peamiselt kodanlus ja kaupmeeskond. 20. Tänapäeval tuntumad ooperiteatrid. Sydney Ooperiteater, Viini Riigiooper, Metropolitan Opera New Yorgis, La Scala Milanos, Covent Garden Londonis 21. Claudio Monteverdi tähtsus- esimene suur ooperihelilooja, kelle viievaatuseline ooper „Orpheus“ oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaalaliselt rikka väljenduslaadiga ooper. 22
tee ka järgnevate sajandite vaataja reaalse elu keskele, ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati tegelased ja konfliktid olid ooperietendusi neile omaaegsest õukonnapidustuste osana. 1637 linnaühiskonnast hästi avati Veneetsias esimene avalik tuttavad. Sisust lähtuvalt ooperiteater – Teatro San eelistatakse kergemat ja Cassiano. “igapäevasemat” stiili: Ooperimuusikas kujunes välja retsitatiivid on sageli mitu koolkonda: Veneetsia ooper – tavaliselt asendatud kõnedialoogidega ajaloolise või mütoloogilise ning aariate lihtsad sisuga, palju tegelasi, tundelised meloodiad suurejoonelised dekoratsioonid väldivad baroklikku
Camaratas.19) Esimesed barokk-ooperid ehk muusikalised draamad olid: Jacopo Peri ,,Daphne" ja ,,Orpheus ja Eurydike" 20). I tervikliku ja muusikaliselt küpse ooperi lõi ..................................................................(21), kes hakkas kasutama tegelaskujudega või olukordadega seotud ............................................................................(22) Esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano 23) asutati veneetsias.(24). Seleta mõisted: monoodia - basso continuo - bel canto - primadonna - kastraat - opera seria - opera buffa - aaria - da capo aaria - retsitatiiv - kantaat - oratoorium - passioon - Näited kantaadi, oratooriumi ja passiooni kohta: sonaat (17.saj) - concerto grosso - soolokontsert - süit - prelüüd - fuuga - Ülesanne: file:///C:/Users/Kadri/Downloads/Baroki%20v%C5%BC%C5%BC%C5%BC %C5%BCti%20(1).pdf või sama: https://koolielu
Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17
1628 ehitatakse Tadz Mahal 1630 Tartus avatakse esimene gümnaasium 1631 avatakse gümnaasium Tallinnas; Tartus alustab tegevust trükikoda 1632 Rootsi kuningas Gustav II Adolf asutab Tartu Ülikooli, mis valitseva kuninga järgi nimetati Academia Gustavianaks 1637 ilmub Renë Descartes'i filosoofiline teos "Arutlus meetodist". Descartes paneb aluse prantsuse ratsionalistlikule filosoofiale 1637 Veneetsias avatakse esimene ooperiteater (Teatro San Cassiano) 1641 piiskop Iheringi väljaandel ilmub esimene eestikeelne aabits 1664 ilmub Prantsusmaa komöödiakirjaniku Moliere'i "Tartuffe" 1684 Forselius asutab koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks eestikeelse Piiskopi ehk Papimõisa seminari 1719 ilmub Daniel Defoe "Robinson Crusoe" 1726 ilmub Jonathan Swifti "Gulliveri reisid" 1739 ilmub eestikeelne piibel (tõlkija A. T. Helle) 1749 ilmub Henry Fieldingi "Tom Jones" Milles avaldub barokkkunsti kirevus?
dramaatiline lugu. Kogu etendus on muusikaline. Lauldakse uues maneeris retsitatiivselt. Lisaks sellele on Peri kasutanud lühikesi stroofilisi aariaid ja madrigalilaadseid ansambleid stseenide lõpus, homofoonilisi koore tantsude saateks, instrumentaalseid ritornelle. 17. sajandi keskel kujunes Euroopa kõige toretsevamast ja rikkamast linnast Veneetsiast ooperikeskus, kus 1637. Aastal avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano (seni olid ooperietendused toimunud aadlipaleedes). Valitud aristokraatide asemel andsid seal publikuna tooni kodanlus ja kaupmeeskond. Kuni 1700. aastani tegutses linnas 16 ooperimaja, kõrgajal koguni seitse teatrit ühel ajal. Varase ooperi peene väljendusega kõnelaule eelistas tüüpiline Veneetsia ooper lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Ajaloolise või
Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödia, liturgiline draama, õukonna ballett, maskietendused. Sünnimaa on Itaalia. 1. Ooper oli ,,Daphne". 1597. Etendas seda Firenzes krahv Jacopo Corsi majas. 1. Suur ooperihelilooja oli Claudia Monteverdi (1567-1643) ,,orpheus" oli esimene suur viie vaatuseline tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga. 1. Ooperiteater avati 1637. Veneetsias, selle nimi oli Teatro San Cassiano. Ooper koostisosadeks on: 1) orkestri avamäng 2) aaria- soololaul ja retsitatiiv, kus nö tegevus seisab. 3) ansambel- duett, tertsett, kvartett. 4) koor 5) orkestri vahemäng 6) balletinumbrid Primadonna- ooperinaispeategelane. Kastraat- meespeategelane ( Farinelli, kõige kuulsam oma ajastul)
Esimesed ooperid nimetati muusikaliseks draamaks ehk drama per musica. Esimene teadaolev ooper “Daphne” - Jacopo Peri (1597) Peri teine ooper “Eurydike” on säilinud (1600) Esimene suur ooperihelilooja: Claudio Monteverdi (1567-1643) - “Orpheus” - esimene terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga OOPER!!!!!!!!!! Veneetsia - kujunes ooperikeskuseks 17. sajandil Teatro San Cassiano - esimene avalik ooperiteater (1637) Ajaloolise või mütoloogilise sisuga ooperis oli palju tegelasi, aga koori, tantsijaid ja orkestrit oli vähe, sest no dinero Vaheajal etendati intermeediumeid - koomilise sisuga vahepalu (ei pruugi kokku minna ooperiga) 17. saj lõpul kujunes Napoli ooperi-koolkond, mille stiil valitses 18. saj igal pool Ideaaliks oli kõrge laulukultuur - bel canto Nais- ja meespeategelane - prima donna ja prima uomo Hakati tootma massiliselt kastraatlauljaid.
ooperiheliloojad aegade vältel oma ooperites kasutavad. Nendeks on suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine ning soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega. Oluline on ka juhtmotiivide leiutamine. See on muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda ooperi tegelast, sündmust või ideed. Instrumentaalsaatega vokaalsoolot nimetatakse aariaks ja tavaliselt väljendab see ooperi tegelaskuju kindlat tundeseisundit. Esimene avalik ooperiteater avati 1637. aastal Veneetsias (Teatro San Cassiano). 7.2. Lõpeta laused. Ooper sündis (kus? Millal?) 16. saj. Firenzes Esimese ooperi kirjutas Jacopo Peri (kes?) ja selle pealkiri oli (mis?) Daphne Monteverdi tõi ooperisse järgmised uuendused: · suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine · soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega · juhtmotiivide leiutamine. Juhtmotiiv on (mis?) muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda ooperi tegelast, sündmust või ideed Aaria on (mis?) Instrumentaalsaatega vokaalsoolo
jazzi mängimisel. G)missa osad- Kyrie Eleison (ole õnnistatud), Gloria (ülistus), Credo (usun sinusse), Sanctus (püha), Benedictus , Agnus Dei (jumala talleke). H)esimene konservatoorium oli The Accademia Nazionale di Santa Cecilia (National Academy of St Cecilia). Esimene ooper “Daphne” kirjutati tellimusena 1597. a. Firenzes, muusika autor Jacopo Peri (1561-1633), tekst- Ottavio Rinuccini.Esimene ooperiteater ehitati 1637 a. Veneetsias, (San Cassiano). I) pillid- Klahvpillide sünd ja areng - orel, klavessiin (klavikord). Keelpillid - lauto, viola da gamba (põlvede vahel hoituna), viola da braccio (õlal nagu tänapäeva viiul). Puupuhkpillid - pommer, dulcian, krummhorn, rankett, plokkflööt. Vaskpuhkpillid – trompet, tromboon. K)metseen- kes tarbib, tellib ja rahastab kunsti ja muusikat. Humanistid- mõtlejate ühendus, kes oma väärtushinnangutes lähtuvad nn ilu kategooriatest.
a. kirjutatud ooper „Orpheus“ oli esimene terviklik teos selles žanris. Seal kasutas ta võtteid, mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse (muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid, kõlavärvid dramaturgia kandjana). Esimene avalik ooperiteater (nimi, millal, kus?) lk. 101 17. saj. alguses olid ooperietendused õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater – Teatro San Cassiano. Ooperimuusika koolkonnad (Veneetsia, Napoli), nende iseloomustus lk. 101 Veneetsia ooper - ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli ooper - valitses 18. saj. I p. enamikus Euroopa maades. Süžee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto
sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju aina kasvas. Oli ooperi mõjutustega üks stiil ja teine stiil polüfooniline. Tekstid olid võetud piiblist ja luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. Ooper Itaalias Varane ooper oli kallis ja seda lubada said vaid rikkad õukonnad. Veneetsia- oli rikkaim ja toretsevaim linn Euroopas. 1637- 1 avalik ooperiteater "Teatro San Cassiano" Veneetsias Aristokraatide asemel hakkasid kuulajateks olema tavalised inimesed Tüüpilisele ooperile Veneetsias olid omased: lihtsad retsitatiivid meeldejäävad meloodiad virtuoossed kaunistused Neis olid ka iseloomulikult pikad ansamblitseenid, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli koolkond Kujunes välja 17. sajandi lõpul. Keskendub laulule ja muusikale, ideaaliks on kõrge laulukultuur nn. Bel canto (ilus laul) Tähtsaimad jooned: kaunis
Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17. sajandil arenesid
(1600). Esimene suur ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi:Tema viievaatuseline ooper “Orpheus” (1607) on esimene terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga ooper. Veneetsiast sai Euroopa ooperikeskus. 1637 avati seal I avalik ooperiteater Teatri San Cassiano. Majanduslikel põhjustel olid balletitrupi ja orkestri koosseisud väiksed. 17. saj lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mis keskendus kõrgele laulukultuurile. Näitlemine tagaplaanil. Peategelased olid prima donna ja primo uomo. Meespeaosadesse hakati
Gloria (ülistus) Credo (usun sinusse ) Sanctus (püha) Benedictus Agnus Dei (jumala talleke) kus ja millal: esimene ooper ja ooperiteater; esimene konservatoorium; - 16 saj. lõpul . Esimene ooper “Daphne” kirjutati tellimusena 1597. a. Firenzes, muusika autor Jacopo Peri (1561-1633), tekst- Ottavio Rinuccini. Esimene ooperiteater ehitati 1637 a. Veneetsias, (San Cassiano) pillid - Klahvpillide sünd ja areng - orel, klavessiin (klavikord) Keelpillid - lauto, viola da gamba (põlvede vahel hoituna), viola da braccio (õlal nagu tänapäeva viiul) Puupuhkpillid - pommer, dulcian, krummhorn, rankett, plokkflööt Vaskpuhkpillid – trompet, tromboon kus, kes ja millal: esimene ooperietendus - Esimene ooper “Daphne” kirjutati tellimusena 1597. a. Firenzes, muusika autor Jacopo Peri (1561-1633), tekst- Ottavio Rinuccini.
(1600). Esimene suur ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi:Tema viievaatuseline ooper “Orpheus” (1607) on esimene terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga ooper. Veneetsiast sai Euroopa ooperikeskus. 1637 avati seal I avalik ooperiteater Teatri San Cassiano. Majanduslikel põhjustel olid balletitrupi ja orkestri koosseisud väiksed. 17. saj lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mis keskendus kõrgele laulukultuurile. Näitlemine tagaplaanil. Peategelased olid prima donna ja primo uomo. Meespeaosadesse hakati
viievaatuseline ooper ,,Orpheus'' oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga teos selle zanris. Monteverdi lõi mitmeid muusikalisi võtteid, mida hilisemad ooperi heliloojad on läbi aegade kasutanud. Monteverdi hakkas kasutama teatud tegelaskujude või olukordadega seotud korduvaid muusikalisi kujundeid ehk juhtmotiive. Esimene avalik ooperiteater: Veneetsias, ''Teatro San Cassiano'' 1637. Veneetsia eelistas lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Kasutati suurejoonelisi dekoratsioone ja lavaefekte. Napoli stiil valitses 18.saj esimesel poolel peaaegu kõikjal Euroopas. Keskenduti rohkem muusikale ja laulule. Ideaaliks oli kõrge laulukultuur, nn BEL CANTO
1598 Firenze, krahv Corsi palee; Peri ja Rinuccini ,,Daphne" 1600 Firenze, Palazzo Pitti; Maria di Medici ja Henri IV pulmapidu Peri (+ Caccini) ja Rinuccini ,,Eurydike" -- uue zanri esimene avalik näitamine (Caccini oma esitati tervikuna 1602 samuti Palazzo Pittis) 1607 Mantua, hertsog Gonzaga sünnipäev Monteverdi ja Striggio ,,Orpheus" 1637 Veneetsia, 1. avalik ooperiteater (San Cassiano) Ooperi algses arengus tähtsad tugipunktid Firenze (humanistid, Medici õukonna toetus), Rooma (kus 1600 tekib ka oratoorium ning edaspidi 17. sajandil areneb eeskätt vaimulik ooper), Mantua (tänu hertsog Gonzaga toetusele), Veneetsia. Ooperi tekkimine on näide sellest, kuidas midagi vana elustada püüdes (antud juhul antiiktragöödiat) jõutakse millegi uueni. Ooperi sünd Itaalias oli niisiis seotud sealse tollal kõrge muusikakultuuriga oli ju Itaalia eriti
Uued zanrid. · Ooper- eelkäijateks olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri ,,Daphne" ja ,,Orpheus ja Eurydike". Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Caudio Monteverdit, kelle ooper ,,Orpheus" oli esimene terviklik teos selles zanris. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater- Teatro San Cassiano. · Oratoorium- sünnipaigaks oli Rooma. Oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jtulusi ja laudli vaimulikke laule. Eelkäijateks olid liturgilised draamad. Erineb ooperist lavalise tegevuse puudumise tõttu. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. · Kantaat- algselt sarnases paari aariaga ja ooperistseenidega. Saksamaal arenesid 17.
poode. Tuntuim muuseum Portos on Rahva Muuseum Soares dos Reis (Museu Nacional de 70 Soares dos Reis), mis on pühendatud eelkõige Portugali kunstisuundadele alates 16. kuni 20. sajandil ja Museum of Contemporary Art of Serralves Foundation (Museu de Arte Contemporânea). Linnas on kontserdisaalides harva ilu ja elegantsi nagu Coliseu do Porto Portugali arhitekti Cassiano Branco; oivaline näide Portugali dekoratiivsest kunstist. Muud olulised kohad sisaldavad ajaloolist São João National Theatre Rivoli teater, Batalha kino ja hiljutine Casa da Música. Linnas on fantastiline ja ilus raamatupood, "Lello", mis oli esile toodud kolmas koht Guardian nimekirja suurimas raamatukauplustest. MEELELAHUTUS Porto kõige populaarsem sündmus on Jaani (São João Festival) ööl vastu 23-24 juunil. Sel