tsivilisatsiooni eeskirjadest, tugevad ja jäärapäised mehed, dramaatilised sõlmpunktid: nurjunud kosjaskäik, pagemine laande, metsaonni mahapõlemine, jooks pakase ja huntidega), nii realistlik kui ka romantiline, klassikaliselt eepiline teos(tormlev tegevus vaheldub rahulike, süzeedega sidumata olupiltide ja lugudega), 7 venda soomlase koondportree(laisad ja tõrksad, kui sunnitakse ja agarad ning töökad, kui sunduse alt vabad). Juhan-äge & vihastub kergesti, rumal, tabavad repliigid; Aapo - rahustav; Eero-terase peaga, togib sõnadega; heatahtlik huumor(autori elujaatav hoiak) Aleksis Kivi (Aleksis Stenwall) Sünd Nurmijärvi külas Helsingi lähedal. Isa oli külarätsep. Süstemaatilist õpetust sai vähe, haridustee kulges läbi rändkoolide ja Helsingi kõrgema algkooli. 1857. aastal pääses Helsingi ülikooli keeleteaduskonda
Väikestele tüdrukutele meeldib, kui neid printsessideks kutsutakse printsessid on ilusad ja neid armastatakse. Suuremaks saades saab aga selgeks, et ilu on suhteline. Ilu mõiste muutub ajas ja erinevates kultuurides. See, mida peeti ilusaks sadu aastaid tagasi, erineb tänapäevast tunduvalt. Vanasti vaadati naisi, kellel olid võimalikult jämedad sääred, see näitas töökust. Agarad taluperenaised kandsid lausa mitut paari sukkpükse, et teha end meestele ahvatlevamaks. Nüüd, tänapäeval, on kaunidus saanud hoopis vastupidise tähenduse. Pigem on hakatud hindama kõhnust, mitte vormikust. Erinevatel ajastutel on mõistel ilu olnud erinev tähendus. 50ndatel oli lopsakate kurvide ja blondide juustega Marilyn Monroe. 60ndatel muutus iluikooniks aga piitspeenike Twiggy Lawson. Ilusaid inimesi on alati koheldud kui esemeid, millega tehinguid teha
ja kakaod. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad. Usk Usk oli väga tähtsal kohal. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsamad olid taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach. Maajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Jumalaile ohverdati ka lilli, loomi, toiduaineid. Maajade kiri Maajade kiri oli hieroglüüfkiri, mis sisaldas endas mitusada märki. Osa neist tähistasid silpe, osa aga üksikuid häälikuid. Ohverdamine Ohverdamiseks valitud inimese keha värviti siniseks ning viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Neli ohvrit saatvat preestrit haarasid seal tal käsistjalust ja asetasid ta ohvrikivile.
mille juurde asutati gümnaasium. Lisaks avati kolleegiumi juures ka tõlkide seminar, mille ülesanne oli koolitada eestlaste, lätlaste, venelaste ja sakslaste seast tõlke katoliku preestritele. Seminaris õppis ka Andreas Esto nimeline õpilane, keda on nime põhjal peetud eestlaseks. Gümnaasiumis toimus õppetöö ladina keeles, kuid misjonirännakutel selgitasid jesuiidid tõlgi vahendusel usutõdesid inimestele ka kuulajate emakeeles. Jesuiidid olid agarad vaimuliku kirjanduse kirjastajad ja trükkijad, ning andsid muukeelse kõrval välja ka eestikeelset kirikukirjandust. Paraku on teadaolevalt hävinud kõik nende poolt trükkida lastud eesti keelt sisaldanud raamatud, säilinud on vaid üks 1622. aastal ilmunud kirikutalituste käsiraamat. Raamatute kadumises on osa süüd kindlasti ka võitleval protestantlusel -- nii on teada, et jesuiitide raamatukogu Tartus hävis linna vallutamisel Rootsi vägede poolt.
tegutsema. "ülestõusnute mahalaskmine 3. mail 1808" Põhjus Kui "2.mai 1808 Madridis" oli maal mässust Napoleoni vägede vastu, siis "Ülestõusnute mahalaskmine 3. mail 1808" on maal mässuliste hukkamisest. Goya tahtis näidata mässu koledusi, et inimesed näeksid, milliseks võivad esialgu tühisena tunduvad rahutused kujuneda. Usun, et ta soovis, et inimesed oleksid sõnakuulelikumad ning tasasemad ega oleks nii agarad protestima. Kasutatud allikad http://www.avenuedstereo.com/modern/images_week03.htm http://www.flickr.com/photos/sftrajan/5471833626/ http://et.wikipedia.org/wiki/Francisco_de_Goya http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Goya_selfportrait.jpg "Kunstiajalugu renessansist impressionismini" Jaak Kangilaski Aitäh !
tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach kes esines nelja jumalana. Igaüks neist valitses ühte neljast ilmakaarest ning teda sümboliseerid seda ilmakaart tähistav värv. Maajad arvasid, et Chac'id hoiavad taevast maa peale langemast. Aga taevaid oli kolmteist, Mida paremat elu inimene maa peal elas, seda kõrgemasse taevasse ta pärast surma sattus. Maajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Siniseks värvitud inimkeha viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Ohverdamisrituaal oli väga julm. Ohvrilt lõigati välja süda, ning pritsiti verega jumala kuju. Sellele järgnes veelgi rängem talitlus. Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Surm ohvrialtaril oli iga maaja Jaoks soovitud, omamoodi aukohus
A.Kivi "Seitse venda" Tegevuspaigad ja -aeg: Tegevus kestab 15-20aastat ja tegevusaeg on 19.sajandi algus, tegevuspaik on Jukola talu, kus elavad 7 venda. Vennaskond: Seitse venda Juhani, Tuomas, Aapo, Simeoni, Timo, Lauri ja Eero on üks pere, kui vaja, siis ka koguni üks hing. Need seitse venda on tolle aja tüüpilised soome talupojad, kes üle kõige ihaldavad vabadust siin laante rüppes, kus saab jahtida metsloomi ning elada just oma tahtmise järgi. Need seitse venda on jäärapäised ja tugevad, kuid nad kardavad igavat ja pealesunnitud tööd. Nad on valmis isekeskis ja teistega kaklema, kuid vajaduse korral töötavad üksmeelselt koos. Juhani kui kõige vanem- romaani algul 25aastane tunnetab endas juhi kohustusi. Ta on äge ja vihastub kergesti, kuid teiste vendade, eriti Aapo rahustavad sõnad teevad ta alati leplikuks. Juhani ei ole just lahtise peaga; ometi on tema repliigid tabavad, rahvatarkusest ammutat...
Emasõitel on aga sigimik suur ja tolmukad kas puuduvad hoopis või on ilma peadeta, öeldakse - kõlutolmukad. Kuid seegi ei ole veel määrav. Õied peavad ju tolmeldatud saama. Seda teevad rabamurakal ainult putukad. Kõige sagedamini on abilisteks ühed kärbeste ja sääskede sugulased, mitte mesilased ja kimalased, kes sohu nii sageli ei satu. Et marju tuleks palju, selleks peavad saama külastatud paljud õied. Just sellised agarad rohkeid õisi külastavad need soo kahetiivalised putukad ongi. Kuid halvasti on lugu siis, kui ilmataat vingerpussi mängib. Nii võib kevadine hiliskülm õisi kahjustada. Kui aga õitsemise ajal sajab, siis ei saa putukad tolmeldama lennata ja jälle pole saaki loota. Üksik õis on avatud vaid paar päeva, seega peab selle aja jooksul leiduma sobilikku ilma, et temast kasvaks vili. Kui kõik on hästi läinud ja keegi muraka kahjuritest vilja enne valmimist ära ei söö, siis
a. on IV). 8. Radikaal vaba elektroniga osake, millel on suur energia. (Radikaalil on paardumata elektron!) Tekkevõimalused: Alkaan reageerib hapnikuga/ klooriga/ broomiga. Alkaani rageerimine halogeenidega. Pürolüüs ja oksüdeerumine. Mõju: Radikaalid võivad põhjustada vähiteket. Vabad radikaalid on väga agarad teiste ainetega reageerima, nad teevad seda valimatult ja enamasti rikuvad selle aine, millega nad reageerivad. Kuidas reageerivad? Radikaal püüab igal võimalusel ühendada oma üksiku elektroni mingi teise osakese elektroniga elektronpaariks, sest nii tekib stabiilne (madalama energiaga) osake. Nt: CH3CH2 + H = CH3 CH3 9. Halogeenilised reaktsioonid. Halogeenid on VII A rühma elemendid (F, Cl, Br, I, At).
me ei teaks hulguseid sama hästi kui teie. Scalza ütles: evangeeliumitega ma ei naljata, vaid räägin tõtt. Kui on mõnda teist, kes on nõus vedama kihla õhtusöögi võitjale ja kuuele tema valitud kaaslasele ja mis veel ma olen nõus taluma ühe teie otsust. Siis ütles Neri Mannini, et ta on selle kihlveoga nõus ja nad nõustusid omavahel, et kohtunikuks saab Piero di Fiorentino, kelle majas nad olid. ja läksid tema juurde kõik teised sabas, agarad näha Scalzat kaotamas, ja tema kaotusest võita, ja rääkida Pierole kõigest mis on toimunud. Piero, kui noor ja mõistlik inimene, kui oli oli kuulnud mida Neri rääkis, küsis Scalzalt, kuidas viimane seda tõestab. Scalza vastas, et ta kavatseb seda demonstreerida, ja seda nii veenvalt, et igaüks kes arvab et ma valetan, mõistab et mul on õigus. Te teate, et õeldakse, et mida pikem on mehe põlvnevus, seda suurem nende peenekombelisus
" "Neetud raha. Alati peab ta põrguline su tuju ära rikkuma." (Holden) "Kui sa teed mõnda asja liiga hästi, siis mõne aja pärast, kui sa ennast ei kontrolli, hakkad sa sellega edvistama. Ja siis ei saagi see enam hästi välja tulla." "Ainult mulle tundub, et tihti inimene ei tea algul isegi, mis teda huvitab, ja avastab selle alles kõneldes millestki, mis teda eriti ei huvita." "Inimesed on agarad sinuga vestlema nimelt siis, kui sul endal pole mingit jututuju." "See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini - kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast
24.RAHVUSLIK LIIKUMINE.VASTUSED (2016,Eesti ajalugu I, Avita 2005,lk.152-157) 1.Millal algas rahvuslik liikumine? 1860 2.Millised olid liikumise eeldused? Majanduslik arenemine. Eesti haritlaste teke, koolihariduse teke 3.Mis oli rahvusliku liikumise tulemus (eesmärk)? Olla eestlane, emakeelse rahvahariduse edendamine, 4.Kes olid väljapaistvamad juhid? Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson 5.Millised linnad ja piirkonnad kujunesid liikumise keskusteks? Tartu, Peterburi, Viljandimaa 6.Kes olid nn. Peterburi patrioodid? Johann Köler 7.Nende hulgas on ka Eesti esimene elukutseline kunstnik. Kes, nimetage tema maale? Johann Köler. ''Tütarlaps allikal,, ''Ema portree,, ''Isa portree,, 8.Keda hüüti Postipapaks? Johann Voldemar Jannsen 9.Millised olid olulisemad ärkamisaja üritused ja ettevõtmised (aasta ja sündmus) (6-10)? Üldlaulupidu ...
Eustress ehk hea stress-see mjub inimesele stimuleerivalt ja hlbustab tema kohanemist, selline tunne vib tulla ametikrgendustel, abiellumisel vi tunnustamisel. Distress ehk halb stress-selle tulemusena tekivad organismi elutegevuses hired ja kohandumisvime alaneb, raskematel juhtudel on tagajrjeks haigus. Lbiplemissndroom-tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samavrd pole tal kuigivrd phjust rahuloluks. Eriti mjutab see selliseid inimesi, kes on tl esialgu vga agarad ja innukad, tugevalt motiveeritud ja vibolla ka idealistlikud(politseid, petajad). Isiksus-teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab mina teaduskitumise suhteline psivus ja vime reguleerida ennast ja suhteid mbritseva keskkonnaga. Pshhoanaltiline koolkond-rhutav alateadvust ja lapseplve kogemusi. Kognitiivne koolkond-inimene on ppimise ja kogemuste tulemus. Humanistlik koolkond-inimene on pidevalt arenev olend, philoomuselt hea. Tunnusjoonte teooria-rhutavad prilike joonte omadusi.
· Valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades, lihtinimesed aga töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. · Leiutasid 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku · Suured edusammud matemaatika ja astronoomia alal · Lõid keeruka kalendrisüsteemi Kultuur · Osavad käsitöölised kiviskulptuurid, kujukesed, kaunistatud keraamika, head tööriistad, kuld ja vaskesemed. · Agarad kaupmehed nii maal kui merel. · Preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat ja planeet Veenuse liikumisi. · Matemaatilise süsteemi aluseks oli arv 20 ning nad kasutasid arvude väljendamiseks kolme sümbolit: kriips tähistas viit, punkt ühte ja merikarp nulli. Religioon · Ohverdasid inimesi · Maine ja surmajärgne elu võrdsed. · Inimeste tapmine usulistel eesmärkidel täiesti loomulik jumalatele ja esivanematele meelepärane ning tagas
reguleerides enne treeningut vesiratta takistused eri väntamistugevusele. Vees pole vaja tasakaalu hoida, sest vesirattal pole ümmargusi rattaid, see toetub kahe jalaga kindlalt basseini põhja. Samuti pole ohtu sadulast kukkuda ning haiget saada. Vesispinning on treeneri kinnitusel paslik neilegi, kellele põlved häda teevad, sest vees ei lange jalgadele nii suur keharaskus kui maal sõites. Vesiaeroobikatreenerid teavad, et mehed pole kuigi agarad neist treeninguist osa võtma. Vesispinning peaks neile ehk meelepärasem olema, sest rattal istudes pole vaja teha kõikvõimalikke harjutuste kombinatsioone ja põlvetõsteid ega pea mõtlema koordinatsioonile. Vesispinning ei tähenda kindlasti seda, et kogu aeg tuleb ainult monotoonselt vändata: imiteerida saab nii rasket mäkketõusu, mis nõuab sadulast püstitõusmist, rahulikku maanteesõitu (sõitja on ette kummargil) kui ka vahelduval maastikul sõitu.
arvuteid. Kool on meil aga kohati lausa üle tähtsustatud ja haridussüsteem liiga range, Inglismaal käiakse koolis rõõmsalt, tunnit mööduvad mängides, kuid ka teadmised saadakse ja võetakse vastu parema meelega. Samas on seal aga ainult üheksa klassi kohustuslikud, meil aga kaksteist, peale mida väga paljud lähevad ülikooli. Inglismaal on ülikool väga heal tasemel, kuid sinna ei pürgita nii nagu Eestis. Vahetevahel on eestlased isegi liiga agarad õppima, kasutatakse ära võimalust vanemate juures elada, mõnedel võtab soovitud hariduse saamine aga lausa kümneid aastaid, mida mina ei pea õigeks, vähemalt mitte siis, kui elatakse vanemate kulul ja ka kolmekümneaastaselt õpitakse ilma tööta. Viivi Luik on kirjutanud oma raamatus ,,Kõne koolimaja haual" : ,,Eesti on maa, mis oleks imeilus, kui poleks rahvast, kest ta ära rüüstab", selle selgitusels on ta öelnud nii: ,,eks te
Mida suudab avalik arvamus? Kõikjal maailmas toimub iga päev midagi põnevat või märkimisväärset. Kindla sündmusega kursis olevad inimesed võtavad toimunu kohta üldjuhul kas toetava või laitva hoiaku, kuid mingisugunegi seisukoht on kõigil. Suurem osa inimestest jätab oma vaatenurga avaldamata. Need, kes aga oma arvamust laiemale publikule tutvustavad, moodustavad avaliku arvamuse. Milline on aga avaliku arvamuse mõju? Avalik arvamus jaguneb üldjoontes kaheks: toetavaks ning laimavaks. Viimast vormi võib sageli kohata artiklitele järgnevates kommentaarides, eriti kui need artiklid räägivad kellegi või millegi ebaõnnestumisest. Näiteks mõne sportlase ebaõnnestumine võistlustel toob endaga peaaegu alati kaasa suure hulga aktiivset negatiivset tagasisidet võistlejale kaasaelajatelt. Tüüpilised kommentaarid sisaldavad kõiksugu huvitavaid arvamusavaldusi, mis vihjavad ebaõnnestuja alatisele ebakompetentsusele ni...
Seejuures muster tal praktiliselt puudub. Hallrästas on see rästas, kelle iga liikumist saadab lausa kiuslikult segav kärisev hääl. Ta on väga seltsinguline lind, aga seda jubedam on lugu, kui keegi üritab hallrästa pesale ligidale pääseda. Nimelt siis võivad appi tulla ka ohvri naabrid. Hallrästad võivad nii korraldada rünnaku ka inimesele: algul pikeerivad ja raplevad, siis aga kuhjavad ründaja üle väljaheidete koormaga. Nii hoiavad paljud linnud, kes muidu agarad teiste munade sööjad on, hallrästa pesadest alati kaugele. Hallrästas pesitseb üldiselt kõikvõimalikes puistutes, aga viimasel aja rändab neid üha rohkem linnadesse, kus leitakse sobivad pesapaigad parkides, kalmistutel ja ka lihtsalt teede ääres. Hallrästas on koloonialiselt pesitsev lind, sagedamini on koos 10...30 paari, vahel aga veelgi rohkem. Tihti võib näha ka seda, et kaks või kolm paari on leidnud pesale sobiva koha ühel puul.
Eesti Päevalehe anonüümse tsensoriga pole Roosa Udul aga võimalik kontakti saada. Siin (Taanis) saab kommenteerida ainult oma nime kasutades, mis tõstab dialoogi väärtust ja aitab vältida peldikuseina teket. Eestis eelistatakse jätkata koputamise traditsiooni, mispärast väldivad paljud võrgus kommenteerimist, sest pole mõtet vaielda anonüümsete vastaste labasustega. On ka paradoksaalne, et paljud anonüümsed kommenteerijad on agarad avalikustamise nõudjad. Sellele on ka tähelepanu juhitud, aga asjatult Eesti Päevalehe katse seda praktiseerida luhtus, sest ainult väike ringkond julges ja julgeb veelgi kommenteerida artikleid oma nime all. Kardetakse vist, et ebameeldiv avameelsus võib mõjuda kahjulikult. Võib-olla häbenevad mõned siiski oma rumalustele külge panna nimesilti? Neile mõtisklustele võib panna punkti ühe Albert Einsteini mõtteteraga: "Ainult
Ilu on pinnapealne, kuid inetus ulatub kontideni Viimaste sajanditega on muutunud ilu mõiste kardinaalselt. Vanasti vaadati naisi, kellel olid võimalikult jämedad sääred, see näitas töökust. Agarad taluperenaised kandsid lausa mitut paari sukkpükse, et teha end meestele ahvatlevamaks. Nüüd, tänapäeval, on kaunidus saanud hoopis vastupidise tähenduse. Pigem on hakatud hindama kõhnust, mitte vormikust. Kas modellisuuruses neiud või noormehed on ka hinges kaunid? Kas väga heade kommetega, üdinisti viisaka ja sõnaosava inimese ilu ulatub ka tegelikkuses pinnapealt kaugemale? 20
Esimest kindlat inimest, kes keelenõuande üles kirjutamisega tõsisemalt algust tegi, pole teada, aga esimene keelenõuandja oli Rudolf Karelson, kes pani kirja oma nõuande ühe elemendi eesti keelse nimetuse kohta ja see oli kutsetoorium, mille tänapäevane nimi on radefordium. Keelekorraldaja tõdesid, et tollal küsiti üsna sageli samu asju, mis tänapäevalgi. Tavalised lihtinimesed nii palju ei küsinud, pigem olid agarad küsijad toimetajad, kes küsisid igasuguseid keerulisi küsimusi. Keelenõu koormus on tunduvalt muutunud võrreldes aastakümnete taguse ajaga. Kaheksakümnendatel aastatel oli ka selliseid perioode, kus päevas oli üks-kaks kõne või mitte ühtegi. Tippaeg oli kuskil üheksakümnendate aastate esimesel poolel, kus oli lausa 50-60 kõnet päevas. Laias laastus saab küsijaid jagada Tuuli Rehemaa sõnul kahte leeri. Ühed on sellised
inimestega. Tihti ei püüa me kuulates mitte niivõrd tabada teise isiku mõtteid, kuivõrd reageerime üksikuile võtmeärritajaks saanud sõnadele, mis kutsuvad meis esile kas positiivset või negatiivset reaktsiooni. Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Mõned inimesed teesklevad noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud kuulajat, samal ajal kui tema mõte uitleb oma radu. Agarad püüavad tabada ja meelde jätta kõneleja iga sõna. Paraku ei seisne jutu sisu kuulamine selle üksikute fraaside talletamises, vaid palju olulisem on tabada öeldu juhtmõtete ja need oma kogemuste ning arusaamadega vastavusse viia. Esineb ka vahelesegajaid kes katkestavad alatasa rääkija juttu, teda ajendab iha kohe siinsamas oma arvamus äsja kuuldu kohta välja öelda. Ent ta võib toimida ka soovist ise jutujärg üle võtta ja teine kuulaja positsioonile lükata
hea inimene. " Lk. 160 · " Iga asja kohta leiavad inimesed, et see ei ole oluline. " Lk. 163 · " Kui sind vähemalt kuulatakse, siis pole asi veel kõige halvem. " Lk. 163 · " Inimest ei saagi päriselt tantsima õpetada, see peab tulema iseenesest. " Lk. 165 · " Ainult mulle tundub, et tihti inimene ei tea algul isegi, mis teda huvitab, ja avastab selle alles kõneldes millestki, mis teda eriti ei huvita. " Lk. 174 · " Inimesed on agarad sinuga vestlema nimelt siis, kui sul endal pole mingit jututuju. " Lk. 176 · " See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsat surma surra, küpsuse märk aga on see, kui tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada. " Lk. 177 · " Mida enam teadmisi sa omandad, seda õigema kujutluse sa saad oma vaimsetest võimetest. " Lk. 178 · " Igatahes ma kujutlen, kuidas väikesed lapsed mängivad suurel rukkipõllul mingit mängu.
· Kevadel ei tohiks söödavarud langeda alla 8 kg pere kohta · Mesilasperede paljundamisel ja mesilasemade kasvatamisel kasutada mesilasperesid mis on vähese sülemlemistungiga Vahakoi eest kaitsevad mesilased pesa hästi ja pesas hoiavad hoolikalt puhtust. Itaalia mesilased on head toiduotsijad ja lähevad kiiresti ühelt toiduallikalt üle teisele. Mee korjavad nad magasini. 3.3. Vargustung Itaalia mesilased on agarad vargad: uute korjeallikate otsimisel ja saagi hankimisel võõrastest tarudest on nad väga leidlikud. Liigile on omane suur vargustung. Nõrkadelt peredelt röövitakse kogu mesi ja ema tapetakse. Sagedase võõrastesse peredesse eksimise tõttu on itaalia mesilased ka haiguste edasikandjad. 3.4. Itaalia mesilase miinused Itaalia mesilastel on meie kliima tingimustes mitu ebasobivat omadust. Kuna neil on sügisel tarus väga hiline haue september ja oktoober , siis nad
suurt tähelepanu pööras religioossetele riitustele ja inimeste õigele käitumisele. Tema, kes õpib aga ei mõtle on kadunud. Tema kes mõtleb aga ei õpi on suures ohus. Konfutsiust ennast peetakse ühtekokku kolme tuhande õpilase õpetajaks, kuigi ainult 70 neist olevat omandanud selle kunsti mida ta ise ülekõige hindas. Konfutsius olevat olnud valmis õpetama igaüht, vaatamata sotsiaalsele positsioonile , peaasi, et õpilased oleksid agarad ja väsimatud. Ta õpetas oma õpilastele moraali, kõnkunsti, valimtsemist ja peeneid kunste. Õpetustes oli tähtis osa ka nn "kuuel kunstil?- tava, muusika, vibulaskmine, sõjavankri juhtimine, kalligraafiat ja arvutamist--- kuid moraalsust pidas ta kõige tähtsamaks. Konfutsiuse pedagoogilised meetodid on tabavad. Ta ei jutlusta aine sügavuti, selle asemel esitab ta küsimusi, tsiteerib lõike klassikute teostest, või kasutab vaimukaid võrdlusi, ja eeldab
seadis endale eesmärgiks pühenduda täielikult eesti kunstile. Ühelt poolt tema tegevus õppejõuna ning esimese Eesti kunstikooli avamine, teisalt ka tegutsemine kriitiku ning aktiivse kunstielu organisaatorina, ent samas ka agarad eesti kunsti otsingud. Kuulsast Düsseldorfi akadeemiast lahkus ta pettunult omal soovil, hiljem aga hakkas kritiseerima akadeemilist ning baltisaksa kunsti, mis Laikmaa meelest oli lootusetult väheütlev. Umbes 60-aastase kunstniku autoportree näitab
muudel aladel, alates teadusest ja tehnikast ning lõpetades spordi ja popmuusikaga · 1960. ja 1970. aastate vahetusel jõudis haripunkti kosmose võidujooks. Algul oli edukam olnud NSVL, kuid 1969. aastal jõudsid USA astronaudid esimesena Kuule. · Väga oluline oli konkurents spordis. Erilist tähelepanu pöörasid sellel idabloki maad, kes ei kohkunud tagasi ka ebaausatest võtetest. Eriti agarad olid keelatud aineid kasutama sotsialistlikud riigid Kuuba ja Saksa DV. 1972. aastal kaotas USA korvpallimeeskond Müncheni olümpiamängude finaalis NSV Liidule. Peaaegu poliitiliseks spordialaks muutus jäähoki 1970. aastate algul, mil Tsehhoslovakkia suutis korduvalt NSV Liidu sportlasi võita. Selgitage öeldu mõtet, olid ju mõlemad sotsialismileeri riigid.
ilmakaart tähistav värv. Maajad arvasid, et Chac'id hoiavad taevast maa peale langemast. Aga taevaid oli kolmteist, Mida paremat elu inimene maa peal elas, seda kõrgemasse taevasse ta pärast surma sattus. Maa all asus allilm, põrgu. Allilmu oli üheksa. Üheksandas, kõige sügavamas põrgus, valitses surmajumal Ah Puch (loe: aa puts). Maajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Ohverdamiseks valitud inimese keha värviti siniseks ning viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Neli ohvrit saatvat preestrit haarasid seal tal käsist-jalust ja asetasid ta ohvrikivile. Siis astus ligi ohvripreester, kes lõikas ohvrinoaga ohverdatava rinna lõhki, haaras sealt veel tuksuva südame ja ulatas peapreestrile, kes piserdas südamest pritsiva verega jumala kuju, kellele ohver toodi. Seejärel heideti laip püramiidilt alla ning nüliti
veel midagi ohtlikku, sest inimese organismis hävib vananemise ja väljapraakimise tõttu kümmekond miljonit rakku sekundis. 4 Kuidas siis tekib kiirituskahjustus? Ioniseeriv kiirgus tekitab aines vabu elektrone ja ioone, mida tavaliselt seal ei ole või on vähe. Vedelas keskkonnas, mille hulka kuulub ka elusaine, tekitavad need aga omakorda vabu radikaale. Need vabad radikaalid on väga agarad teiste ainetega reageerima, nad teevad seda valimatult ja enamasti rikuvad selle aine, millega nad reageerivad. Vabad radikaalid võivad tekkida ka muudel põhjustel peale ioniseeriva kiirguse. Õigupoolest tekib neid meie organismis kogu aeg. Kui vabu radikaale pole liiga palju ja kui organism on küllalt tugev, siis tuleb ta nendega iseseisvalt ja väga hästi toime. Normaalselt funktsioneeriva organismi kaitsejõud (nn. immuunsüsteem) kõrvaldavad
I PERIOOD (1208-1212) 1208. Vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi, mille ajendiks oli see, et ugandilased oli röövinud enne Riia linna asustamist Venemaale suunduva saksa kaubavoori. Sakslasi õhutasid ja toetasid latgalid, kellele eestlased olevat suurt kahju teinud oma sõjakäikudega. Põletati Otepää linnus. Ugalased võtsid sakalased appi ja tegid vasturetke latgalite maile. 1210 Võnnu piiramine. Võnnu oli Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Eestlased olid agarad ja edukad, kuid neljandal piiramispäeval lahkuti, sest kuuldi, et tulemas on Riiast suur abivägi võnnulastele. Ümera lahing. Sakslased, liivlased ja latgalid jälitasid eestlasi, kuid need jäid Ümera jõe äärde varitsema. Seal tormasid nad vaenlasele ootamatult kallale. Saavutati võit, mis andis jõudu edaspidisek ning saadi usk oma võimetesse. Teade sakslaste lüüasaamisest saadeti kõigisse maakondadesse ja lubati olla nagu ,,üks süda nind üks hing kristlaste nime vastu".
Sõdade põhitandriks olnud Lõuna-Eestis oli 17. sajandi alguses hävinud enamik elanikkonnast, talud olid tühjad, mõisad hävinud ja linnad alla käinud. 15581582 viidi Liivimaalt vangidena Venemaale umbes 10 000 inimest, peamiselt talupoegi. Tartusse seati sisse õigeusu piiskopi ametikoht. Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Jesuiidid olid agarad vaimuliku kirjanduse kirjastajad ja trükkijad, ning andsid muukeelse kõrval välja ka eestikeelset kirikukirjandust. Kokkuvõttes kujunes Liivimaa rahvastikupilt väga kirjuks: 16. sajandi lõpus elas Lõuna-Eesti alal poolakaid, leedulasi, sakslasi, sotlasi, hollandlasi, ungarlasi jne. Suuremad rahvastikugrupid jaotusid ka sotsiaalselt samadesse rühmadesse: suurem osa poolakatest ja leedulastest olid võimukandjad, enamik sakslasi linnakodanikud, eestlasi talupojad ja venelasi kaupmehed.
Antsla Gümnaasium KAREL VARIK ALEKSIS KIVI ,,SEITSE VENDA" Referaat Juhendaja: Anu Sinimets Antsla 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.........................................................................................1 2. Autorist............................................................................................2 3. Teose lühiülevaade..........................................................................3 4. Peaidee............................................................................................4 5. Tegelaskonna iseloomustus.............................................................5 6. Oma arvamus...................................................................................6 7. Seostamine tänapäevaga.................................................................7 8. Kokkuvõte.....................
e. Kliendile kahju tekitamise eest kompensatsioon. 8) Miks klient ei osta ja müüja ei müü Kõige ehmatavamad asjad kliendile on järjekorrad, sest see ootamine tundub mõttetu. Vahel ei saa kliendid aru, et kuidas järjekorda saada ja kuidas järjekord üldse toimib (elektrooniline järjekord). Parem ära minna, mujale, kus on asjad natukese selgemad/mugavamad ja mitte nii venivad või siis üldse mitte tulla, näiteks kui müüjad on üleliia asjalikud ja agarad (kes hakkavad kohe müüma ja kaupa pakkuma, nad ei kannata oodata sedagi kui klient rahulikult kauba üle silmitseb). Müüja võiks olla neutraalne, delikaatselt suunav, suuteline seletama, miks see toode kliendile sobib, kuidas see muudab tema elu ja eelarvamuste vaba. Ja hea oleks aidata klienti ka peale müüki. 9) Mida teha konkurendiga Konkurent ei meeldi meile, kuna meile ei meeldi kui meid halvustatkse ja eriti veel siis kui keegi ongi meist parem
Rollid on grupi struktuuri üheks osaks. STAATUS lk. 35 Staatus on inimese sotsiaalne asend grupis. See on isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Igal liikmel kujuneb rühmas oma teatud staatus süsteemis ehk hierarhias. Seega on määratud tema staatus teiste liikmete suhtes. Grupisisendi põhitüübid on järgmised: 1) liidrid- populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed; 2) kaaslased- keskmise populaarsusega, agarad kaasalööjad ühistes üritustes, liidrite abistajad; 3) isoleeritud- liikmed, kelle suhtes ollakse ükskõiksed; 4) tõrjutud- liikmed, kellega ei taheta koos suhelda ega koos tegutseda. Staatus on inimesele väga tähtis. Inimesed on oma staatuse pärast väga mures ning üldinimlik soov on seda parandada ja selle saavutamiseks nähakse tihti palju vaeva. Kõrgema staatusega inimestel on grupile suurem mõju. Kõrgem
Laps pidas vapralt vastu kõikidele kultuserituaalidele, mis nõudsid ränka füüsilist pingutust. Sest peale võis ta kanda kõiki vaarao võimu sümboliseerivaid peakatteid, mida ehtisid Egiptuse kaitsejumalannade pistriku ja kobra kujututised. Oli tavaks, et kroonimispidustuste lõppedes näitas vaarao oma jõudu ja osavust: taltsutas metsikuid hobuseid , võitles lõvi ja härjaga. On vist endastmõistetav, et sel korral jäid need vaatemängud olemata, kuigi hauapanustest selgus, et agarad käsitöö meistrid olid jõudnud sepistada niisuguseidki stseene väikses valitseja elust. Pärast pidustusi saadeti Tutanchamon koos oma noore naisega, keda nüüd hüüti Anhesenamoniks, tagasi Amarnasse, kus neid ootas Nofretete. Raske on mõista, mida mõtles poisike, kui ta pärast toretsevat kroonimitseremooniat naasis mahajäetud päikeseketta linna, kui ta pidi hülgama seni omase Atoni-kultuse ja kohanema uuega, mis oli talle võõras.
Vaatame lähedamalt ilu ja inetust välimuse kontekstis. Keskajal inetu ja hirmus väljanägemine võis näiteks naisele tuua õnnetusi. Vanasti oli selline komme, põletada naisi külade kaupa ainult seepärast, et neid peeti inetuks/hirmsateks. Ehk siis välimuse tõttu kannatasid põhiliselt naised. Väline ilu on väga subjektiivne ja selle mõistmine möödub läbi aegade. Vanasti vaadati naisi, kellel olid võimalikult jämedad sääred, see näitas töökust. Agarad taluperenaised kandsid lausa mitut paari sukkpükse, et teha end meestele ahvatlevamaks. Nüüd, tänapäeval, on kaunidus saanud hoopis vastupidise tähenduse. Pigem on hakatud hindama kõhnust, mitte vormikust. Mehe ilukanoonid ei ole väga muutunud. Mehe peale vaadates peab tekkima tunne, et ta kaitseb sind ja on nagu ,,kivist müür". Samuti on ilu ka kultuuriline nähtus. Nii ilu kui inetuse kaanonid on kultuurist kultuuri kandudes kohavahetusi ette võtnud
Vanaisa oli loonud maaketta, tõmmanud sellele peale sinise taeva koos tähtede ja päikesega. Maal elasid erinevad loomad, kuid ühel hetkel ei kuulanud loomad enam Vanaisa käske. Vanaisa arvas, et loomadele oleks hädasti vaja ühte kuningat, kes neid käsutaks ja konrolli all hoiaks. Kuninga auks oli, aga vaja kaevata jõgi. Nii hakkasid kõik loomad ühiselt Vanaisa käsul tööd tegema. Appi tulid kõik loomad: jänes, rebane, mutt, karu, mäger ja paljud teised. Kõik ei olnud ühisel agarad. Kui lõpuks töö valmis sai, kutsuti Vanaisa tööd üle vaatama. Vanaisa oli tööga väga rahul ja ütles, et jõele saab nimeks Emajõgi. See juures andis ta osadele töö eest tasu. Mõnedele, aga määras karistuse. Nii tekkiski Emajõgi. Kahe tegelase või koha iseloomustus: Vanaisa ei olnud ülearu karm ega ebaõiglane, vaid käitus üsna õieti, et ta loomad tööle pani. Temast oli arukas tublimatele preemiat jagada ning laisku karistas.
ta teeb kõik, mida sa soovid.“ (lk. 137) Et täiesti ükskõik mida inimesele rääkida-kasvõi valet, teeb ta sinu heaks kõik „Minuga on see häda, et mulle meeldib kui kõrvale kaldutakse. Siis on palju huvitavam.“ (lk. 157) Ta arust oli maailm huvitav. Teda ei huvitanud haridus, talle meeldis teha seda mida ta ise tahtis teha. Ta oli ise ka teelt kõrvale kaldunud (peale seda kui ta vend suri) "Inimesed on agarad sinuga vestlema nimelt siis, kui sul endal pole mingit jututuju." (lk 161) Kõik püüdsid Holdeniga rääkida jne... aga Holden ei soovinud rääkida ta oli nagu omas vutlaris-kinnine. Ta mõne õpetajaga rääkis vahel, aga see oli ka kõik. Ta oli klassi erak. Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetatakse, et peab käituma vastavalt oma eale
Selles pole iseenesest veel midagi ohtlikku, sest inimese organismis hävib vananemise ja väljapraakimise tõttu kümmekond miljonit rakku sekundis. Kuidas siis tekib kiirituskahjustus? Ioniseeriv kiirgus tekitab aines vabu elektrone ja ioone, mida tavaliselt seal ei ole või on vähe. Vedelas keskkonnas, mille hulka kuulub ka elusaine, tekitavad need aga omakorda vabu radikaale. Need vabad radikaalid on väga agarad teiste ainetega reageerima, nad teevad seda valimatult ja enamasti rikuvad selle aine, millega nad reageerivad. Vabad radikaalid võivad tekkida ka muudel põhjustel peale ioniseeriva kiirguse. Õigupoolest tekib neid meie organismis kogu aeg. Kui vabu radikaale pole liiga palju ja kui organism on küllalt tugev, siis tuleb ta nendega iseseisvalt ja väga hästi toime. Normaalselt funktsioneeriva organismi kaitsejõud (nn
Ilma rahva sajandite pikkuse haridusjanuta ja rahvakooliõpetajateta poleks eestlaste kui rahvuse sünd võimalikuks osutunud. Ent rahvakooliõpetajate roll rahvuslikus liikumises oli ka otsene ja vahetu: just nende hooleks olid raamatukogud, seltsitegevus ja ajalehtede levitamine; just nemad asutasid nooditundjatena koore, sageli ka orkestreid, mis tegutsesid pea kõikide maakoolide juures. Ka olid rahvakooliõpetajad ise enamasti agarad koorilauljad ning ajalehtede kirjasaatjad. Katariina II Katariina II (valitses 1762-1796) oli ühtlasi kogu Vene keisririigi ajaloo üks silmapaistvamaid ja teguvõimsamaid valitsejaid. Saksa väikevürsti tütrena sündinud ja abielu kaudu Vene troonile tõusnud Katariina oli tahtejõuline, intelligentne ja haritud daam. Ta pidas kirjavahetust filosoof Voltaire’iga (1694-1778) ja oli mõjutatud Euroopas levinud valgustusideedest
spartaklased ja tööjõureservlased.Nõukogude Liidus hakati võistlema ainult kodumaistel masinatel.Peale kahte muudatust liitusid mootorispordiga palju noori. 1949. aastal sõideti Eestis esmakordselt talikrossi Mustamäel.Sõideti kuues masinaklassis ja erinevalt suvekrossist jõudis enamik võistlejatest finisikanga alt läbi. Neljakümnendate aastate lõpul hakati mootorispordiga tegelema ka mujal Eestis.Harrastajaid leidus Viljandis,Pärnus,Rakveres,Tartus.Eriti agarad olid viljandlased ,kes rajasid Männimäele motodroomi ja hakkasid korraldama liivarajavõistlusi. 1951. aastal toimusid Tallinnas esimesed meistrivõistlused talikrossis. 10km pikkune rada tuli meestel läbida kuus korda ja naistel kolm korda.Esmakordselt selgitati krossis ka Eesti noortemeister. 1952. aastal korraldati meistrivõistlused Tallinnas,kus starti tuli 219 võistlejat,kellese 19 naist ja 9 noort.Kolm päeva kulus võistlustele sellepärast,et
tegutsema alates 1523. aastast. Kihutustöö kulmineerus pildirüüstetega 1524. aasta sügisel Tallinnas ja eriti ägedalt 1525. aasta algul Tartus, kus rüüstati lisaks kogudusekirikutele ja kloostritele ka toomhärrade elamuid. Pildirüüstet ei saa pidada tõsisemaks usutunnete väljenduseks, vaid pigem kihutustööst ajendatud väljaelamiseks, milles osales lihtrahvas ja keevaliselt meelestatud noorem kaupmeeskond (Mustpead olid nii Riias, Tartus kui ka Tallinnas agarad reformatsiooni pooldajad, osaledes vähemalt Riias ja Tartus ka otseselt pildirüüstes). Ideoloogiline pind reformatsiooniks oli Liivimaal äärmiselt nõrk ning peamised põhjused kirikuelu muutmiseks majanduslikku laadi. Pildirüüstete järel hakati linnades kirikuelu järk-järgult ümber korraldama -- raad võttis arvele kiriku varad, sundis kloostreid ja kogudusekirikuid vastu võtma luterlikke jutlustajaid ning hakkas järk-järgult ümber korraldama hoolekandesüsteemi. Loodi nn
Praeguseks ajaks sisaldavad Eesti metsad esmapilgul märkamatuid väärtusi ja on seega vägagi bioloogiliselt mitmekesised. Metsaosi, mis on erilised oma koosluse poolest on hakatud nimetama metsa vääriselupaikadeks. Tavaliselt on nendeks kohad, kus leidub aastatuhandeid meiega koos elanud taime- ja loomaliike. (V.I.E LK32) Nendele kooslustele peab pöörama üha suuremat tähelepanu, et looduses kõik endistviisi edasi sujuks. Tänapäeval on inimesed aga väga agarad ehitama ja majandama, kuid kõik see hakkab ohustama vääriselupaikasid. Vääriselupaikade kaitsmise aluseks on aga nende tundmine. Nagu algul mainitud sai, on Eestis palju vääriselupaikasid, kuid mida rohkem neid on seda enam peavad olema inimesed informeeritud nende pikaajalise säilitamise olulisusest. Vääriselupaiga seadus Tavaliselt on vääriselupaigaks intensiivsest majandamisest kõrvale jäänud metsaosa, kus on erilised keskkonnatingimused
Teen seda vahetevahel, kui olen väga rõhutud meeleolus''. " Lk. 97 "Neetud raha. Alati peab ta põrguline su tuju ära rikkuma." (lk110) "Kui sa teed mõnda asjaliiga hästi, siis mõne aja pärast, kui sa ennast ei kontrolli, hakkad sa sellega edvistama. Ja siis ei saagi see enam hästi välja tulla." (lk 122) "Ainult mulle tundub, et tihti inimene ei tea algul isegi, mis teda huvitab, ja avastab selle alles kõneldes millestki, mis teda eriti ei huvita." (lk 174) "Inimesed on agarad sinuga vestlema nimelt siis, kui sul endal pole mingit jututuju." (lk176) "See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini - kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast
raseerimine väga valusaks toiminguks, mis pealegi nõudis hulga aega. Nii mõnegi roomlase nägu oli sagedasest habemeajamisest armiline, kuid parata polnud midagi – habeme kandmine ei olnud moes ja moodi tuli arvestada.11 Hommikusele tualetile järgnes esimene eine, mis koosnes leivast-soolast, tükikesest juustust ja peotäiest oliividest. Mõnikord oli leivatükk leotatud veinis või kastetud mee sisse. Vastavalt kombele tulid nüüd kõik majalised peremeest tervitama. Eriti agarad olid kliendid, kes lootsid, et hommikuse tervituse eest kutsutakse nad lõunale või antakse mõni kingitus. Seejärel asus igaüks oma toimetuste juurde. Riigimehed tegelesid valitsusasjadega, kohtunikud mõistsid õigust, kaupmehed sõlmisid äritehinguid. Keskpäeval katkestati töö ja võeti einet, mis oli hommikusest mõnevõrre tugevam. Päeva teiseks eineks pruugiti leiba, ube, sibulat, puuvilja ja veega lahjendatud veini
GPS- MÄNGUD Alltoodud GPS-mänge sobib mängida aga kõigi mudelitega, alates juba kõige lihtsamatest. Alates 2000. aasta 5. maist, kui kõrvaldati tsiviilkasutusest täpsuse n-ö segajad ja asukohta sai määrata sadade meetrite asemel mõnemeetrise täpsusega, tekkisid paljud erinevad GPSiga seonduvad orienteerumismängud. Geodashing Mäng on väga levinud USAs, sest sealt see mäng alguse saigi. Ka põhjamaalased, eriti soomlased, on agarad mängijad. See on üks osa GPS-kasutajate (Global Positioning System) rahvusvahelisest mängust, mida inglise keeles nimetatakse GPS Stash Hunting või Geocaching. Eesti keelde vabalt ümberpanduna geo-peitus, GPS-aardejaht vms. Mängu käigus peidavad mängijad ära anuma "aardega", panevad sinna sisse logiraamatu, pliiatsi, selle infolehe, ning võimaluse korral midagi vahetuskaubaks teistele mängijatele. Seejärel määrab peitja "aarde"
uskumuste väljendamise vorm. Kostümeeritud tantsijad kehastasid jumalusi ja kordasid loomis- sündmusi. Rituaalse tantsu käigus rajati dünaamilisi suhteid jumaluste ja esivanematega ning täideti maailmade omavahelise suhtlemise hõlbustamiseks ruum k`uhul`iga. Lisaks lubas tantsimine osalejatel end teise ilma olevusteks muuta. (Foster 2002: 267) Ohverdamine. Maiad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maiad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Surm ohvrialtaril oli iga maia Jaoks soovitud, omamoodi aukohus. Ohvrialtaril surmatu andis oma elu kogukonna hea kaokäigu nimel. Pealegi sattus ta kohe parimasse kolmeteistkümnendasse taevasse, kus jumal Itzamna ise hoolitses tema heaolu eest. (Maajade…) Oskused
...............8 Pildid.............................................................................................................................9 Teosed.........................................................................................................................10 Kasutatud materjal.......................................................................................................11 VANEMAD JA ESIVANEMAD Andmete ja juttude kohasaelt on Semperid olnud väga mitmekülgsed ja agarad, mille näiteks on teada, et üks Semperitest oli läbi teinud isegi Kolmekümneaastase sõja. Hilisemal ajal, XVIII sajandi algul on Semperid olnud põlvkondade viisi põlluharijad Uue- Kariste vallas. Hans Semper, Johannes Semperi isa, oli samuti pärit talust. Ta lahkus sealt 18-aastasena ning omandas õpetajakutse kihelkonnakoolis. H. Semper tuli 1870.aastal Paistu kihelkonda Pahuvere valda, kus ta teenis omale leiba valla kooliõpetajana 100-rublase aastapalgaga. 1911
5) Õppimine on õpitav. 13. Humanismi põhilised mõjutamisvõtted 1) Õpilasi püütakse teadlikult kaasata otsuste langetamisesse ja töösse kaasa tõmbamisse. Motivatsioon johtub tegevusse lülitatusest. 2) Õppetöö individualiseerimine. Traditsiooniline õppe-kasvatustöö oli üles ehitatud ainsale õpikule, tänapäeval pakutakse palju enam erinevaid raamatuid täiendavate allikatena. Erineva arengutasemega õpilastele kättesaadavad erinevad lugemikud, matemaatikaõpikud. Õpetajad agarad klasse jaotama väikesteks õpperühmadeks. Abiõppepersonali kaasamine klassi- ja klassivälisesse töösse. 3) Mitmekesised õpetamismeetodid. Tänapäeva õpilane saab palju mitmekesisema praktilise õppimiskogemuse, kui vanasti. Vestlustele ja kirjalikele töödele lisaks on kasutusel töövihikud, audiovisuaalsed abimaterjalid, programmiõpe, rühmatöö, väliekskursioonid jm. 4) Struktuuri avatus. Need on erinevad õppimissituatsioonide organiseerimise viisid.
katsed leida ümber Põhja-Ameerika Vaiksesse ookeani viiv meretee -Loodeväil ei andnud tulemusi. Ka Kirdeväil meretee Põhja-Jäämere kaudu ümber Euraasia Vaiksesse ookeani jäi veel avastamata. Nii portugallased kui ka hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkera kaudu. tegelikult oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või Põhja- Ameerika purjetades. Järgmised maadeavastused koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. eriti agarad olid inglased, kes lootsid uute mereteede avastamisega olukorda portugallasi ja hispaanlasi edestada. XVI sajandi keskpaigas jõudis Aasiast põhja pool kulgevat mereteed otsiv Inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja- Dvinaa suudmesse /praeguse Arhangelski kohal/. peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. see-eest aga loodi uus meritsi kulgev kaubatee venemaa ja Lääne-Euroopa vahel, mis tõi inglastele suurt tulu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
