Miks inimene rändab? Tänapäeva inimene on rahulolematu. Inimesed lahkuvad kodudest, et otsida paremaid eneseteostusvõimalusi ja elutingimusi. Sellega kaasnevad erinevad probleemid, näiteks tööjõu ja spetsialistide puudus, konkurentsi vähenemine tööturul ja kultuurikandjate vähenemine. Aga miks inimesed ja eelkõige noored lahkuvad oma kodudest? Inimesed on erinevad ja neil on ka erinevad põhjused, miks nad kodust lahkuvad. Tänapäeva Eesti noor tihtilugu leiab, et selles riigis ei ole tal piisavalt palju eneseteostusvõimalusi. Ta leiab, et välismaal ta saaks omale paremat karjääri teha ja saavutada kiiremini tuntust. Samas see on osaliselt ka tõde, sest Eestis on madal keskmine palk ja kui mõelda spetsialistide palgast, siis välismaal (näiteks Soomes) on see palju suurem.
euroopast, kes kõik tapeti. Enamik tööstus ja põllumajandustoodangust läks Saksa armeele. Elanikkonna varustamine tööstuskaupadega katkes, seati sisse toidukaardid linnades. Saksa võimud astusid samme, et edendada majandust ja sõjapurustusi likvideerida 10. Teise ms. Tulemused ja tagajärjed Eestile. Lahingutegevus Eesti pinnal tõi kaasa ohtu, et NSV okupatsioon taastatakse, inimesed lahkusid kodudest. Ligi 80000 põgeniku põgenes Eestist Saksamaale/Rootsi. Eesti sai rängalt kannatada 2.ms: Narva oli hävitatud, Tallinn, Tartu ja teised linnad purustatud. Sadamad, teed, sideliinid ei töötanud. Tööstuste tootevõimekus kahanes poole võrra, samuti kahanesid kariloomade hulk ja külvipind. Rahvaarv vähenes 200000 võrra, inimesed hukkusid lahingus, sattusid represioonide ohvriteks ja põgenesid läände 11. Kuidas üritasid eestlased sõja ajal omi huvisid kaitsta
6,8 korda rohkem vingugaasi 6,6 korda rohkem nikotiini kui peavoos. Oluline on meeles pidada, et mittesuitsetaja kops on suitsetaja omast tundlikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule . 2005. aastal Eesti Haigekassa poolt läbi viidud uuringust selgus, et kaudne suitsetamine on Eestis suur probleem: Rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed kaudse suitsetamise all. Enam kui pooltes kodudes suitsetatakse 41% kodudest tehakse seda siseruumides ja vaid 36% kodudest tehakse seda väljaspool siseruume. 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetatakse kogu korteris. Euroopa Liidu raporti "Suitsukatte kõrvaldamine: 10 põhjust suitsuvabaks Euroopaks" andmetel: · sureb hinnanguliselt 72 000 eurooplast aastas koduse kaudse suitsetamise tõttu · sureb 7000 eurooplast kaudse suitsetamise tõttu töökohas ·
Tulekahjuohvreid on Eestis samas suurusj ärgus nagu liiklusohvreid, kuid t ähelepanu probleemile peaaegu olematu. Päästeteenistus on olukorras, kus ei pruugi olla tagatud tulekustutus ja päästemeeskonna õnnetuskohale jõudmine aja jooksul, mis võimaldaks inimeste elu ja vara p äästmist. Kui suurem osa inimesi hangib endale turvaukse, napib enamikes kodudes elementaarsetest kustutusvahenditest. Hinnanguliselt on k õigest 4 5% Eesti kodudest varustatud suitsuanduriga ja umbes 2 3% kodudest on olemas tulekustuti. Soomes, Rootsis ja Norras on suitsuandur kodudes kohustuslik, Skandinaaviamaades on üks tulekustuti vähemasti igas kodus. Probleem on selles, et kodu tuleohutust ei reguleeri seadused ning kodune tuleohutus taandub ainult inimeste teadlikkusele või teadmatusele. 3 Tulekahju ärahoidmine sõltub oluliselt meie valmisolekust.
ja suurt rõõmsat pere. Usun, et kui tegemist on rikka koduga, võib olla tegemist ka suure uhke villa ja kalli sisustusega, aga minu arvates on rikastes kodudes elavad inimesed alatihti ennasttäis ja egoistlikud. Tavaliselt ei oska seesugused inimesed hinnata seda, mis neil on ning leiavad, et rahaga saab osta kõike - kaasaarvatud õnne, armastust ja inimesi. Hoopis raske on võtta seesugust seissukohta, kui endalgi tutvusringkonnas seesugu inimesi leidub. Olen õppinud, et rikastest kodudest pärit inimesed ei ole eriti usaldusväärsed ja nende peale ei saa loota. Neil on kujunenud arvamus, et raha on kõikvõimas ja raha teeb ka inimesest kõrgemaväärse olendi. Selliste inimestega on raske suhelda ja ka ühele arvamusele jõuda. Leian, et elus tuleb sellistest inimestest hoiduda. Ühiskonnas levib arvamus, et vaene kodu võtab aset räämas vanades majades, kus elutingimused on kesised ja on vähe ruumi kuhu istuda ja astuda. Arvatavasti on seal vähe
16 pealelaadimispunkti ja 19 esheloni moodustamine. Hoolikalt ettevalmistatud operatsioon loodeti läbi viia ühe päevaga. Eestis algas küüditamine 25. märtsi varahommikul. Väljasaadetavate toomine laadimispunktidesse kujunes algul väga aeglaseks ning eshelonide komplekteerimine ja inimeste pealelaadimine venis kuni 29. märtsini. Ettenähtud plaani mittetäitmise hirmus haarasid operatiivgrupid kaasa isikuid, keda polnud küüditamisnimekirjadesse kantudki, sageli aeti kodudest välja vanurid, raskesti haiged ja vanemateta alaealised lapsed. Väljasaadetavad koos nende väikese pagasiga anti laadimispunktides üle julgeolekutöötajast komandandile. Pärast isikuandmete kontrollimist paigutati küüditatavad mitmekümne kaupa raudteel ootavatesse vagunitesse. Samal ajal kirjutas parteiaktiiv väljasaadetavate tühjades kodudes üles kogu nende vara, kümne päeva jooksul tuli see realiseerida või jagada laiali kohalikele kolhoosidele.
Eesti ja Nõukogude liit pidid teineteist abistama kuna varem oli sõlmitud Baaside leping , mis neid selleks kohustas. Kahjuks aga NL ei pidanud sellest lepingust kinni ning esitas Eestile ultimaatumi , mille alusel toodigi Eestisse täiendav sõjaväe- , lennuväe, ja mereüksus. Nõukogude liit esitas Eestile ka omad nõudmised , mida meiesugune väike riik pidi täitma , kuna muidu oleks NL alustanud sõda ning teinud Eesti maatasa . Eesti rahvast käidi kodudest ,,püssidega" välja ajamas , see on üks suur tõestus sellele ,et see ei saanud olla vabatahtlik liitumine Nõukogude liiduga. NL ähvardas Eestit. Vene sõdurid kammisid läbi maju ja talusid ning ajasid inimesi rongidele ,mis läksid otse Siberisse. Kõik pered lahutati. Naised ja lapsed viidi meestest eraldi kohtadesse. Ning samuti ei jäetud puutumata inimeste vara , kõik mis neil oli hävitati , lõhuti. Need kes vastu hakkasid saadeti aga teise ilma. Väga
paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle tõstesild. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri linnuses. Siit järeldub, et feodaalid jagunesid kaheks ja väikefeodaalid allusid suurfeodaalidele. Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Ristiretked viisid inimesi kodudest eemale ja seega laiendati ka inimeste silmaringi. Ka vanad harjumused ja ettekujutused hakkasid muutuma. Varasel keskajal olid Lääne-Euroopas levinud benediktlaste kloostrid, kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid, nagu Püha Benetictuse reeglites kirjas seisab
Tulekahjuohvreid on Eestis samas suurusjärgus nagu liiklusohvreid, kuid tähelepanu probleemile pööratud alles viimastel aastatel. Päästeteenistus on olukorras, kus ei pruugi olla tagatud tulekustutus- ja päästemeeskonna õnnetuskohale jõudmine aja jooksul, mis võimaldaks inimeste elu ja vara päästmist. Kui suurem osa inimesi hangib endale turvaukse, napib enamikes kodudes elementaarsetest kustutusvahenditest. Hinnanguliselt on kõigest 8 - 10% Eesti kodudest varustatud suitsuanduriga ja umbes 5 - 6%-l kodudest on olemas tulekustuti. Soomes, Rootsis ja Norras on suitsuandur kodudes kohustuslik, Skandinaaviamaades on üks tulekustuti vähemasti igas kodus. Eestlaste probleem on selles, et kodu tuleohutust ei reguleeri seadused ning kodune tuleohutus taandub ainult inimeste teadlikkusele või teadmatusele. Tuli levib normaaltingimustes kiiresti, umbes 3-4. minutil tulekahju algstaadiumist arvates on
Kiusaja on tavaliselt energiline, endast heal arvamusel, sõnaoskavam või rikkam. Kui kedagi kiusatakse tuleb sellest rääkida vanema inimesega, keada usaldatakse, nendeks on tavaliselt vanemad, parimad sõbra või õpetajad. Koolikiusamine võib alguse saaka kodust. Kiusajateks saavad suure tõenäosusega lapsed, keda kasvatavad autoritaalsed vanemad. Vanemad kes on nõudlikud, ranged ega kuula seda, mida lapsel öelda oleks.Vähem kiusajaid tuleb sellistest kodudest, kus on mõistev ja armastav õhkkond ning vastutustundlikud vanemad. Lapsed õpivad oma vanematelt seda, kuidas teistega käituja. Iga inimene on erinev, kuid see ei tähenda, et neid tohiks kiusata ja mõnitada. koolikiusamine võiks väheneda, et igal õpilasel oleks koolis turvaline ja meeldiv õppida.
Perekonna funktsioonid Tuumperekond-kooselu põhineb abiellujate emotsionaalsel suhtel. Abikaasad kontrollivad ja reguleerivad ise laste arvu vastavalt oma tarvetele ja võimalustele. Sugulased ei kuulu enam stabiliseeriva jõuna perekonda ega osale pere argipäevas. Nende osavõtt ja toetus on tavaline erakordseil juhtudel. Nt. Kui keegi on raskelt haige või õnnetuste puhul. Mõlema abikaasa suguvõsal on ühesugune tähtsus. Abielupaari elukoht ei olene sugulussuhetest. Perekonnaliikmeil võib olla vastavalt taustale erinev käsitus suguvõsa traditsioonidest. Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest. Suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Mittetäielik perekond ehk üksikvanemapere-ühe vanemaga perekond, mis koosneb kas isast või emast lapsega/lastega. Üksikvanem võib olla nii lesk, lahutatud, vallaline või ka vabaabielu lõpetanud. Tundlik sise-ja välismõjude suhtes ku...
Täiskasvanute kirjaoskuse tase 2010.aastal oli 63,9%. Jeemen on islami riik. Vähene liiklus. Tänapäev Jeemenis on väga kõrge terrorismi oht. Oht sattuda inimröövi ohvriks on väga kõrge. Jeemen on viimastel aastatel tuntuks saanud al-Qaida turvasadamana. Riigil on ka suur põgenikeprobleem: valitsuse ja põhja mässuliste konflikti tõttu on riigist põgenenud vähemalt 314 000 inimest ning lõunaosas on al-Qaida vastased võitlused sundinud inimesi ajutiselt oma kodudest lahkuma. Riiki tuleb immigrante ka sõjast laastatud naaberriigist Somaaliast. TÄNAN KUULAMAST!
NSVL (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) NSV Liidu lipp Vapp Territoorium ja koosseis NSVL oli aastatel 1922-1991. NSVL oli moodustanud 1922 aastal. Sinna kuulusid: • Venemaa • Ukraina • Valgevenemaa • Taga-Kaukaasia Kodusõda Kodusõda oli 1918 -1922 aastatel. Selle sõja kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. Väga palju inimest sõja aastatel sõidsid ära läände. Kodusõja võit süvendas enamlaste veendumust, et on võimalik kogu maailma kommunistlikuks muuta. 1919 aastal loodi Kommunistliku Internatsionaali (Kominterni). 1920. Aastate algul taheti korraldada revolutsiooni Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis ja veel teistes riikides. Kui see ei tulnud välja, siis hakkati rääkima sotsialismi ehitamisest Venemaal. Uus majanduspoliitika Kodusõja aastatel kõik talupojad pidid riigile andma vilja ülejäägid. Selleks loodi toitlusarmee. Sealt saadeti maapiirkondadesse relvastatu...
Rahvastikuprotsessid maailmas. Pagulusprobleemid Läänemaa Ühisgümnaasium 2014 Pagulane Isik, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma Rass, usk, rahvus, poliitiline seisukoht Puudub oma riigi kaitse Eestis 3-aastane elamisluba Maailmas on praegult ligikaudu 22 milj. pagulast 90% pagulastest elab arengumaades Pagulus Eestis Miks on Eestis vähe pagulasi? Eesti liitus ÜRO pagulasseisundi konventsiooniga 1951.aastal Kokku olnud 468 taotlust 2014.a seisuga Kehv ligipääs keeleõppele Raskus töökohti leida Registreeritud elukoha puudumine Väikese sotsiaaltoetuse puhul liigutakse Eestist Soome Varjupaik pagulastele Euroopa suurimad paguluslained Pärast I ja II Maailmasõda Külma sõja lõpul Jugoslaavia sõja ajal Põhjuseks oli majandusliku ja poliitilise elu allakäik, kriisiolukord Riigid, mis on saanud rahvusvahelise kaitse Afganistan (14), Vene Föderatsioon (9), Sri Lanka (7), Valgevene (3), Türkmenistan (2), Alzeeria (2...
· Keelustati igasugune poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Mõrvati kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. · Enamik Eesti tööstus- ja põlIumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. 1944. aastal : Jaanuaris 1944 jõudis Punaarmee taanduvate Saksa vägede kannul uuesti Eesti piiridele. Otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest, lahkusid inimesed massiliselt kodudest. Katse taastada iseseisvust : 1944. aasta kevadel alustas mitmeid vastupanugruppe ühendav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. · Jüri Uluots nimetas ametisse iseseisva Eesti Vabariigi uue valitsuse. · Mõni tund enne Punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast, mille kohal lehvis sinimustvalge riigilipp. Sõjakahjud : Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud, Tallinn, Tartu ja mitmed teised linnad suuresti purustatud. · Eesti
Põhjenda oma seisukohta. Inimesed ei osanud oodata küüditamist sellepärast, et ettevalmistus aeg oli tavaliselt 15 minutit. Sõdurid tulid varajastel hommiku tundidel ja käskisid inimestel riidesse panna, kaasa võtta talveks riided. Kuhu inimesed viiakse perele ei öeldud. Allikas on ka välja toodud, et inimesed hakkasid siis alles kiiresti asju pakkima. 2) Mis võis olla põhjuseks, et mehed eraldati oma perekondadest? Ohvrid võeti kodudest kinni perekondade kaupa, kuid enne vangivagunitesse paigutamist eraldati perekonnapead naistest, lastest ja vanuritest. Perepead arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse, kus enamik neist hukati või suri ebainimlike vangistusolude tõttu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti sundasumisele Venemaa põhjapoolsetele aladele ja Siberisse. Ka nendest surid väga paljud nälja, külma, haiguste ja üle jõu käiva töö tõttu.
*1919 a. moodustati RAHVUSVAHELINE KOMMUNISTLIKU LIIKUMISE ORGANISATSIOON(see hutas erinevates riikides komm. msse.Poolas, Saksamaal,Eestis) *1924 korraldati KOMMUNISTLIKU RIIGIPRDE KATSE.Kodusja ajal rakendati Nukogude Venemaal poliitikat mida hakati kutsuma SJAKOMMUNISMIKS: 1) Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus (talupojad pidid kik oma vilja lejgid tasuta riigile andma) 2) Enamus tstusettevtteid riigistati. 3) Riigis kehtestati ldine sunduslik tkohustus. 4) Lhikest aega pakkus riik tasuta teenuseid nt. korterid *NEP - uus majanduspoliitika 1921-1924 1) Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga 2) Rahareform, mis taastas raha vrtuse 3) Eraettevtlusele anti taas igus tegutseda. 4) Suurtstus ji riigi kontrolli alla NEP oli ajutine, likvideriti Stalini vimule tulekuga. (1924 suri Lenin) *STALINI vimule tulek 1924 Ta likvideeris kik konkurendid ja jttis alles talle meeleprased isikud kellest tht...
kõik globaalsele soojenemisele. Globaalne soojenemine põhjustab mereveetaseme tõusu ning ka mitmeid torme. Tormid omakorda toovad kaasa enamasti veemasse ning paduvihmasid - see tekitabki üleujutusi. Üleujutuste tagajärjed Thames'i jõel ja eriti just Londonis võivad olla katastroofilised. Kui mereveetase tõuseks 3m, ujutataks see üle ala, kus elab ja töötab 1,4 mln inimest. Üleujutused võivad tekitada majanduslikku kahju riigile. Inimesed on sunnitud lahkuma oma kodudest, paljud majad, teed ja muud objektid hävivad või saavad tugevalt kahjustada ning see annab oma löögi riigi majandusele. Suurimaks abinõuks võib kindlasti lugeda praegu Londoni barjääri ehitamist. Kuid mitte ainult barjääride ehitamine ei too edu. Praegu on hakatud lammutama vanu kaitsevalle, et jõgi saaks võtta oma endise sängi või üleujutusala tagasi, et hajutada veetaseme tõusu. Samuti on hakatud ehitama Thames'i-äärseid maju sammastele, et hoida neid tõusuvee eest.
aasta suvest, kus päikesekiirguse aktiivsus oli nii suur, et Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut hoitas inimesi liigse päikseseaktiivsuse eest ning soovitas päikese käes mitte rohkem kui 30 minutit viibida. Vulkaanide pursked toovad endaga kaasa katastroofi, mida inimene ei suuda kuidagi takistada. Võime rääkida 2010. aastal Islandil toimunud vulkaanipurskest, mille tagajärjel seiskus Euroopa lennuliiklus. Paljud inimesed, kes elasid vulkaaniala lähedal, pidid kodudest lahkuma. Võime öeldam, et isegi kõrgelt arenenud tehnoloogia ning teadus ei saa loodusõnnetuste, katastroofide vastu ning ka inimene on sellises olukorras täiesti võimetu midagi tegema. Ookeanihoovused toovad endaga kaasa hiidalineid, tsunami ning liigse temperatuuri muutuse. Eelneval aastal oli Hawail hiidlaine, mille tulemusel kadus väike osa saarest vee alla ning tekitas omakorda Honolulu saarel kaose. Honolulu linnaosa sai selle tagajärel palju veekahjustusi.
Natsionaliseerimine - riigistati kõik eraettevõtted ( panagad , tehased , kinod, kauplused, suuremad majaüksused jne) Metsavennad - põrandaalused rühmitused, võidelti vene okupatsiooni vastu ja nad peitsid ennast metsades. Mobilisatsioon - mobileeriti Eesti mehi väeüksustesse, et võidelda Eesti nimel võõra võimu vastu. ( vastu tahtmist sõtta saatmine ) Suur põgenemine -otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. Põhiliselt mindi elama Läände, et hiljem kui vene võim on Eesti pinnalt lahkunud, tagasi naasta. massirepressioon - massiküüditamine ja hukkamine, vangilaagritsse saatmine 1940. aasta juunis asutus Venemaa Baltiriikide hävitamiseks teise sammu, nõudes Eesti, Läti ja Leedu valituse välja vahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Punaarmee okupeeris Leedu 15.juunil , Eesti ja Läti 17.juunil. KÜSIMUSED
Kuidas Esimene maailmasõda mõjutas Euroopa riikide ühiskonda ja majandust? 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule. Sellega lõppes 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud Esimene maailmasõda, mis oma ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas kõik varasemad sõjad. Kuidas aga mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide majandust ja ühiskonda? Esimene maailmasõda oli kõige kallim seni peetud sõdadest. Kuna uute relvaliikide kasutuselevõtmine ning käibelolevate relvade täiustamine tekitas palju purustis ning kindlasti nõudis ka hulga raha. Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kuid kuna lagunesid impeeriumid siis katkesid ka majanduslikud sidemed, seetõttu kujunes üleminek sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsnagi pikaajaliseks.Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõus. 1...
massihävitusrelvad, mille kasutamine põhjustab palju purustusi, nt tuuma-, keemia-ja bioloogilised relvad. SElleks et relvi täiustada, kasutasid mõlemad pooled tohutult ressursse. 1945. aastal võeti USA-s kasutusele tuumapommid ja mõni aasta hiljem loodi veelgi võimsam termotuumapomm. Ohvrite ja purustuste poolest ületas teine maailamasõda esimest. Hukkunuteks olid enamasti tsiviilisikud ja surmade arv ulatus mitmekümne miljonini. Sõja pärast pidid paljud inimesed kodudest ka lahkuma. NSV Liidus küüditati terved rahvad , keda võimud süüdistasid koostöös vanelasega, näiteks tartlased, tšetšeenid ja ingušid. Pärast sõja lõppu oli majanduslik kahju hiiglaslik. Hävinud olid linnad, külad, tehased ja teed. Tagasilöögi oli saanud ka põllumajandus, kariloomade arv vähenes ja põllumaad olid suures osas hävinud. 1980. aastate keskel said Nõukogude juhid aru, et riik ei suuda enam USA-ga relvastumises võistelda
nemad tahavad. Tuleb leida kompromisse, et linn edasi areneks. Linna arengule aitab kaasa uute asukate sissekolimine (Tarand, 2011). Suuremates linnades nagu Tallinn ja Tartu on inimeste sisseränne suurem. Seda juba seetõttu, et maapiirkondadest tulevad inimesed kooli ja tööle. Kui tuleb juurde inimesi, tuleb juurde mõelda ka tegevusi, millega inimeste aega sisustada. Tuleb mõelda, kuhu need inimesed elama mahuvad ja kuidas nad kodudest soovitud sihtpunktidesse jõuaksid. Autostumise tagajärjel on linnades palju ummikuid ning parkimisega on raskusi. Linn peaks parkimise ümber organiseerima, sest ilmselgelt ei sobi aastakümneid tagasi paika pandud lahendused enam meie ühiskonda. Samuti võiks tänavaid ohutumaks projekteerida, et vähendada avariide arvu. Hea oleks, kui suudetaks inimesed rohkem ühistransporti kasutama panna. Aga ei saa inimestele öelda, et kasutage ühistransporti, kui see ideaalselt ei toimi
Varjupaigast lemmiku soetamisel on kindlasti palju eelarvamusi aga ma räägiksin just varjupaigast lemmiku soetamise plussidest. See, et pakud kindla ja armastava kodu ühele kodutule loomale ja päästad tema elu, on selle juures kindlasti kõige tähtsam. Põhjuseid, miks lemmikloomad on varjupaika sattunud, on erinevaid ja alati ei ole tegu südametute inimeste hoolimatusega. Paljud lemmikloomad on toodud just armastavatest kodudest ja seda erinevatel põhjustel- elukoha vahetus või perekonnas toimunud muudatused, pereliikme allergiad, looma pesakond on liiga suur või ei ole loomade jaoks ruumi, inimene ei saa majanduslikel põhjustel loomade eest hoolitseda, inimesel pole enam aega või jaksu lemmiku jaoks või on tal muud probleemid jne jne. Kui sa kardad, et ei tea, millise looma sa varjupaigast saada võid, siis tegelikult saab varjupaigast vägagi täpset infot. Kui lemmikloom on toodud eelnevalt kodust, siis on
maksudest. 17. sajandi teisel poolel hakkas Eestisse tulema hulgaliselt teisi rahvaid. Pärast sõdade lõppu kasvas ka eestlaste arv kiiresti. 1695. aastaks oli rahvaarv üle 350 000 inimese. Teadaolevalt kõige laastavam näljahäda oli Eestis 1695-1697. aastal. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, suvi läbi sadas vihma, heina ei saanud teha, rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas varajane sügise külm. Inimesed hakkasid surema. Paljud lahkusid kodudest, et toitu leida. Suure näljaga proovisid nad kõike süüa isegi õlgi, puukoort ja sõnnikut. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mittemingisugust abi, vilja veeti maalt välja Soome ja Rootsi, kus oli samuti näljahäda. Viljamüügist teeniti tohutut kasu. Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused. Nad pidid maksma kümnist, tegema mõisas teotöid, keelati omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Isegi ihunuhtlus oli lubamatu
Kuidas Esimene maailmasõda mõjutas Euroopa riikide ühiskonda ja majandust? 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule. Sellega lõppes 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud Esimene maailmasõda, mis oma ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas kõik varasemad sõjad. Kuidas aga mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide majandust ja ühiskonda? Esimene maailmasõda oli kõige kallim seni peetud sõdadest. Kuna uute relvaliikide kasutuselevõtmine ning käibelolevate relvade täiustamine tekitas palju purustis ning kindlasti nõudis ka hulga raha. Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kuid kuna lagunesid impeeriumid siis katkesid ka majanduslikud sidemed, seetõttu kujunes üleminek sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsnagi pikaajaliseks. Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõu...
vähenes. See traditsioon kestis kuni 16. sajandini, mil kunstnikud hakkasid vaatama maastikku kui teemat omaette. Looduses kasvas huvi tänu kunstilisele nihkele renessanss ajastul. Mõiste ‘’maastik’’ tuleneb tegelikult hollandi keelsest sõnast landschap, mis algselt tähendas ‘’piirkonnas, maatükk’’. Holland oli üks esimesi kohti, kus maastik muutus populaarseks maali teemal. Sel ajal tõusis protestantlik keskklass ilmaliku kunsti kodudest ja tekkis vajadus uute teemade kohta, et rahuldada erinevaid maitseid. Andreas Achenbach Aastaajad maalikunstis-lääne talv Talve loodusnähtuste kujutamine lääne kunstis algas 15. sajandil. Talviseid ja lumiseid maastike ei olnud nähtud varajases Euroopas alates sellest, kui enamus teemadest olid religioossed. Maalijad ignoreerisid maastikke ühel ja samal põhjusel. Esimene kujutus lumest algas 15. ja 16. sajandil. Maalid, mis kujutasid lund olid
ning samamoodi ka judaismi, kristluse ja islami läbisaamist. Nüüd ähvardab kogu linna kokku kukkumine, sest usulised erimeelsused on niivõrd suured. Jeruusalemmas käib pidev sõda maa ja elukohtade pärast. Filmist nägime, kuidas palestiinlased terroriseerivad juute ning lammutavad maha nende valdusi jättes endast maha rusudes ja rikutud linnapildi. Palju maju lõhutakse nende ebaseadusliku ehitamise pärast ning palju inimesi tõstetakse nende kodudest välja. Ebaseadusliku käitumise puhul on majade lõhkumine küll seadusesilmis õige, kuid üleüldiselt rahva heaolu peale mõeldes peaks inimesed ka mõistma, et enda tagant tuleb sodi ka ära korjata. Tänu selle eiramisele ongi pea kogu Ida-Jeruusalemm betoonprahti ja muid ehitusjääke täis, takistades seal ükskõik millise rahva elamist. Samuti ei ole teise inimese kodu ära võtmine põhjendatud. Kui inimene käib
mängudel osales Saksamaa võistkonnas ka kaks juuti. Kristalliöö 9.novembril 1938 Goebbels: "Juutide vastu on kõik lubatud" Põletati ligi 1000 sünagoogi Hävitati ligi 7000 juutide kauplust Tapeti sadu juute, üle 30 000 saadeti laagritesse Keelati juutide ettevõtlus Juutidel tuli kinni maksta koristustöö, lisaks trahvi miljardi marga ulatuses 1939 Hitleralustas oma "uue korra" elluviimist Poola vallutamise järel aeti sealsed juudid oma kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse ehk GETODESSE Varssavi getos hoiti pool miljonit juuti Osa juute saadeti otse koonduslaagritesse Inimesi alandati Murti psühholoogiliselt Sellel tänavapoolel on juutidel kõndimine keelatud Taaveti täht Alates 1939.a sügisest pidid kõik juudid alates 10 eluaastast kandma kollast kuusnurka taaveti tähte Getod Kokku rajasid sakslased 356 getot Getod ümbritseti kõrgete müüridega, üksikuid
Eesti teise maailmasõja ajal (1939-45) Peale MRP kirjutas Eesti Valitsus alla baasidelepingule, sest tahtis sõda vältida. Selle tulemusena langes Eesti NL mõjusfääri. Eesti lubas tuua Punaarmee baasid enda alale. Okupatsioon oli 2s osas: 1940-41 ja 1944-91. Okupatsioon algas Narva diktaadiga 17.06.40 ( Laidoner kirjutas alla). Nõukogude Venemaa nõudis valitsuse väljavahetamist ja seadis Rahvavalitsuse juhiks Johannes Vares- Barbaruse. Eesti nimetus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV). Eesti, Läti ja Leedu ühendamist NSV liiduga nim. Inkorporeeringuks(anneksioon). Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti ja kehtestati NL konstitutsioon ja seadused. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei. (,,Kõigi maade proletaarlased ühinege") Käivitati repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kuid pe...
kallutada erinevate reklaamidega , mis lubavad koos õppelaenuga kaasa lisaseadmeid nagu näiteks MP3 mängija ,telefon ,reisid jms. Noortele proovitakse kinnistada , et laenamine on lahe ! Need kes võtsidki laenu, siplevad nüüd oma võlgades, olles töötud ja suutmata seda tagasi maksta. Sama propaganda toimus ka kodulaenu saamisega. Laenu sai pangast ka isik, kelle kuupalk vaevu kattis kulud esmastele vajadustele. Nüüd kui MASU käes, on inimesed sunnitud oma kodudest välja kolima , sest pank tahab ikka oma osa saada. Loomulikult tuleb aru saada pangast, et ta on ettevõte ja ka tema eesmärk on selge - raha teenimine. Kas aga on eetiline kasutada selliseid vahendeid? Kui nüüd vaadata seda kahte näidet, siis tänapäeval võiks pigem äri puhul nõustuda teesiga ,,Eesmärk pühitseb abinõu" , kuigi ajalooliselt kuulub see poliitika valdkonda. Samas on selge, et räpased abinõud saavad olla ainult räpaste eesmärkide
elamiseks.Lapsed, kellel puuduvad tugiisikud, kelle poole alati pöörduda, võivad olla väga kinnised ning endassetõmbunud. Sellistele lastele mõeldes teeb see hinge väga kurvaks ning kui kõik oleks minu võimuses, siis ma sooviks, et kõikidel lastel oleks võimalus tunda ennast armastatutena. Vanemate austamine näitab üleüldist inimeste suhtumist ka teistesse, sest tegelikult saab ju kõik ikkagi alguse meie endi kodudest ja lähedaste suhetest – kui pere on hooliv, siis seda on ka laps. Eelnimetatud käsku üritan ma mitte rikkuda. Olen arvamusel, et inimesed peaksid rohkem olema teadlikud käskude sisust ning see on teema, mis võiks tõepoolest rohkem arutlusel olla nii kooliõpilaste kui ka täiskasvanute seas. Käskude sisu teadlikkus seaks need ühiskonnas oluliselt tähtsamale kohale kui need on seda tänase seisuga. Inimeste teadlikkus on käskude
1.Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)paljud riigid peale I sõda läksid üle demokraatlikule teele. 2)saksamaad võitnud riigid säilitasid demokraatia. Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Nad pidid võtma mehe tööd üle, enesetunne paranes, olid medõed sõjas. Vaata õpikust pilti lk 30 ja iseloomusta paari lausega sufrazettide liikumist. I maailmasõda töid mehed kodudest välja, alguse sai sufrazettide liikumine. (naisõiguslased) hakkavad rohkem sekkuma majandusse. 2.Täida lüngad. Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesid uuenduse poolt, konservatiivid pooldasid alalhoidlikkus traditsioonides kinni. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid
Pagulus Ühiskonnaõpetus Janeli Adermann Kui palju? Miks? ÜRO hinnangul oli 2010. aastal Pagulane põgeneb isikliku maailmas 43,7 miljonit põgenikku, kes tagakiusamise ja rõhumise eest. olid sunnitud välise surve mõjul oma kodudest lahkuma. See on suurim arv Sageli on põgenemise ajendiks viimase 15ne aasta jooksul. sõda, nälg ja vaesus. Aastal 2000 oli maailmas arvestatavalt Pagulaseks loetakse ka isikut, kes näiteks 22 miljonit pagulast. on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi ...
Viljakokkuostuihind oli madal ja talupoeg ei tahtnud enam vilja müüa. Otsustati vägivaldse viljavarumise kasuks: talupoega kohustati kõik vilja ülejäägid riigile andma. Riik vajas vilja. eelkõige sõjaväe ja tööliskonna toitmiseks. Põllumajanduses toimus KOLLEKTIVISEERIMINE. Eraomadid ühendati ühismajanditesse ehk KOLHOOSIDESSE. Sellega kasnes ulatuslik vägivald, mille käigus likvideeriti rikkad talupojad omaette klassi. rikkaid talupoegi saadeti oma kodudest välja, eelkõige riigi põhjapiirkonda. Venemaa muutus agraarmaast kiirelt tööstusriigiks. Majanduselus toimis väga range plaanimajandus. Paljud talupojad pidid maalt lahkuma ja linnadesse tööle asuma. Vägivallapoliitikat viisid ellu sala- ja julgeolekuteenistused. Loodi vangilaagrite süsteem. Stalin arvas, et vägivald on kommunistliku riigi loomulik koostisosa, mis aitab ühiskonda võimu all hoida. Stalin oli ka veendunud et Punaarmee abiga on võimalik maailm konmmunistlikuks muuta
Üks öö lahkus Jaes salaja teise laeca CELEBESI peale, kuna seal oli suurem palk ja tasuta toit. Paljud saarlased läksid tallinnasse, kus nendesse väga hästi ei suhtutud. Tänavatelt karjuti, et elagu keisri võim ja, et nemad on maakad. Peetrile, hakkas meeldima neiu nimega Lonni. Naise isa 'Õ'Tiit Rautsik pidi hakkama nuhiks, kuna arvati et Peeter on kahtlane ja et äkki on Lonni ka riigivastane. Tiidu kaudu taheti infot ka Peetri kohta saada. Igal öösel hakkasid kodudest kaduma inimesed, keda kahtlustati. Jõudis aeg ka Peetri kätte, kes oli juba oma palitu, passi omale kohale pannud, et kohe lahkuda kui keegi tuleb. Ühel öösel koputatigi uksele ja Peeter pidi põgenema, ta läks algselt talli, peitis end heinakuhja sisse. Peeter peitis end Masa Vassiljevna juures. Peeter läks koju vanemate juurde, kus ema ja isa tema pärast muretsema hakkasid ning külainimesed teda imestunult vaatama tulid, kuna ta oli ikkagi suurlinnas tulnud.
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk Romaanis toimub tegevus ajal, mil üks osa elas veel metsas ning teine, paremal elujärjel elanikkond, asulates või külades. Teosest ei tule välja konkreetselt mitte ühtegi aastaarvu, kuid arvan, et tegevus toimub 16. sajandi alguses või 15. sajandi lõpuaastail. Seda võib järeldada inimeste kodudest, sest elati palkidest ehitatud taludes või pisikestes onne meenutavates majades, mis sulandusid metsaga ühte. Teose põhiteemaks on minu arvates vanade traditsioonide järgimine ning mis kaasneb sellega, kui ei soovita ajaga kaasas käia. Uute tavade kujunemisel tekib aga väga palju suuremaid ja väiksemaid konflikte, sest uute kommete järgijaid peetakse reeturiteks ja neid, kes elavad veel metsas ega soovi uusi traditsioone omaks võtta, peetakse segasteks.
27 EC Finantsjuhtimine kriisi ajal; kordaminekud ja vead 2007 aastal alanud finantskriis on paljude majandusteadlaste arvates üks suurimaid finantskriise peale 1930ndate "Suurt depressiooni". Suured finantsinstitutsioonid on lagunemise ääre peal, pangad vajavad riigi valitsustelt abi, börsiturgudel tegutseb kaos üle kogu maailma need on peamised finantskriisi tunnusjooned. Sellega asi ei piirdu, ka kinnisvaraturg kannatab, paljud inimesed on maksusuutmatuse tõttu kodudest välja tõstetud, kinnisvara müüakse oksjonitel ning kõik see peamiselt töötuse kasvamise tõttu. Rahapuuduse tõttu on langenud rahva ostujõud, mille järel kannatavad äritegevused. Paljud firmad on pankrotistunud. Finantskriisile järgnes Globaalne Retsessioon. Pangade solventsuses kahtlemine, laenude keerulisem kättesaadavus ning investorite kasvav ebakindlus mõjutas suuresti globaalsel börsiturul toimuvat. 2008 aasta jooksul ning 2009 aasta
uhke, et Eesti on lauluriik ja siin elab laulurahvas. Uhkust tunnen ma teiste meie riigi tegusate muusikate üle nagu Arvo Pärt võii bänd Metsatöll, kes tutvustavad meie riiki ka väljaspool Eestit. Ka tuntus on meie riigi rikkuse alus. Toob ju nende tegevus riigile au ja kuulsust. Meie pisikesesele riigile, mis on ainult täpp kaardil. Sama seis on ka tantsupidudega. Ka siin ilmneb ühtekuuluvuse tunne, mis samuti on meie riigi rikkuse alus. Ka vanad memmed tulevad kodudest välja ja lähevad kas tantsima või vaatama. Ja kõik see on seda väärt! Tegususest võime rääkida ka sportlaste näol. Sportlaseid, kes on tegevad ja oma ala tipus, on Eestis palju. Esindatud on mitmed alad kettaheitest maratonijooksuni. Meie väike riik ei jää sugugi alla suurematele riikidele. Jällegi, kui MM-i võidab eestlane, on riik selle võrra rikkam ja rohkem inimesi teab, kus Eesti asub.
Talupojad sunniti oma maast ja tootmisvahenditest loobuma ning astuma kolhoosidesse. Alternatiivid puudusid ja tõrkujaid karistati. Kolhoosid olid täielikult allutatud riigi ja partei võimule, seal polnud vähimatki omaalgatust ega ühistegevust. Nad kujunesid kõikjal halvasti majandavateks, äärmuseni vaesunud nälgivate inimeste kollektiivideks. Need olid peamised probleemid, kuid ka tagajärjed olid rängad. Kuna inimesi hukati, küüditati (saadeti riigist välja), jäeti kodudest, maadest ja varadest ilma. Ka võim kõik oli NSV Liidu käes. Eesti Vabariiki ei olnud enam olemas.
ROCKMUUSIKA AJALOOST 1. Rock muusika ajaloo algus? 1950-ndatel aastatel USA-s tekkinud rock`n`roll pani aluse rock- muusikale. Sajandialguse nukrameelsest bluesilaulust kujunes 1940-ndatel aastatel ameerikalike lööklaulude mõjul uus moestiil rhytm & blues (rütmibluus). Peagi tekkis selle muusika vastu huvi ka valge nahavärviga noorte seas. Kui valged hakkasid rütmibluusi omal kombel järgi tegema, sündiski rock`n`roll. Mustanahaliste omapärast hääletämbrit püüti asendada karjumisega. 2. Kes oli esimene muusik, kes saavutas oma looga ,,Rock Around the Clock" läbimurde? 1954 plaadistas Bill Haley ansambliga ,,The Comets" loo "Rock Around the Clock", mida paljud asjatundjad peavad rokiajastu avalooks. 3. Mille poolest oli oluline II MS muusikatööstuse arengus? 1)Ameerika Ühendriikides kutsuti armeesse nii musti kui valgeid noormehi väga erinevates paikadest. Sõjaväes toimus nende muusikaliste traditsioonide segunemine. Sõjajär...
1 portsjon = 70-100 kcal TERAVILJATOOTED Sinu vajadus on 6-8 portsjonit päevas 1 portsjon = 50-80 kcal KODU Me veedame umbes kaks kolmandikku elust kodus ning eluruumide kvaliteet mõjutab otseselt meie elu kvaliteeti. Ja ometi mõtlevad vähesed meist oma kodu "tervise" peale, kuigi enamus meist kaalub oma füüsilise tervise parandamist. "Paljud inimesed ei tea, kui ebatervislik võib nende elukeskkond olla, Parandage õhu kvaliteeti ja ventilatsiooni Enamusel kodudest on õhukindlad aknad ja isolatsiooniga seinad ning tihti ka lisaseadmed, mis sulgevad uksed ja aknad õhukindlalt. Kuigi see aitab hoida sooja sees ja külma väljas, hoiab see seisnud õhku ruumides kinni. Avage aegajalt aknaid, et ventilatsiooni parandada. Magamiskeskkond vajab erilist tähelepanu Magamise ajal alustab keha tööd, et end taastada ja terviserikkeid parandada. Seepärast peaks magamistuba olema iseäranis tervislik ja rahustav. Lihtsad asjad,
Suur-britannias suupisteid nt kartulikrõpse, šokolaadi, maiustusi ka kooke süüakse teiste toitude vahel. Briti lapsed söövad rohkem maiustusi kui ükski teine rahves Kala ja kartul on samuti brittide lemmikud. Lõuna on kerge söök mida süüakse kas koolis või tööl. Tavaline lõuna koosneb salatist, võileivast ja küpsetatud kartulist ja ubadest. Õhtusöök on põhiline söök päevas ja koosneb kahest osast- kala ja kartul juurviljadega ja magustoidust või puddingust. 60% briti kodudest kasutavad mikrolaine ahju küpsetamiseks eelnevalt pakitud ja küpsetatud toit on eriti laialt levinud briti inimeste seas. Sageli itaalia, indi a ja hiinax Brilliant suurepärane särav väljapaistev Eccentric-veider Fan lehvik Earnest- tõsine Quick- terane, elav Broken murtut kokkuvarisenud Value väärtus hind Decadence allakäik, moraalne laostumus Novel- romaan Portrait portree Artist kunstnik Youth noorus Enemy- vaenlane Intensely- pingsalt Grow old- vananema
Kuid neid probleeme annab leevendada, kui analüüsida tuuleparkide paigutus väga hästi läbi. Hüdroenergia on kõige stabiilsem taastuvenergia liik. Kui päike ei paista ja tuul ei puhu, siis jõgi voolab sellest hoolimata ning turbiinid toodavad energiat. Samas kui päikese- ja tuuleenergia kasutamine ei too inimestele kõige suuremat ebamugavust, siis hüdroenergia teeb seda. Nimelt ujutatakse hiiglaslikud alad üle ning elanikud peavad oma kodudest lahkuma. Üleujutuse tõttu hävivad ka pikka aega säilinud kultuuripärandid. Positiivne on, et viimasel ajal on populaarsust kogunud plastpudelite korjamine ja hiljem poodi tagastamine. Plastpudeli saab ümber sulatada ja uuesti kasutada. Enne seda aga visati palju pudeleid maha ning halvemal juhul jäid need metsa alla aastateks vedelema ja loodust reostama. Korduvkasutamisega saab ennetada ka jäätmete tekkimist. Väheneb prügilatesse
Kui Eesti oleks suur, ning meil olnuks suur sõjavägi, oleks Eesti saanud paremini enda eest seista. 22. juunil 1941 puhkes Venemaa ja Saksamaa vahel sõda. Inimesed arvasid, et sakslased vabastavad nad, ning asusid rõõmuga Saksamaa rinnetele. Saksamaa kõrval võitlesid Punaarmee vastu ka metsavennad. Üsna kiiresti sai selgeks, et Saksamaa ei tulnud eestlasi vabastama, vaid oma võimu alla alluama. Varsti jõudis Punaarmee uuesti Eesti piirile. Siis põgenesid eestlased kodudest välismaale, sest ei tahtnud sõja keskele jääda. See oli hea, sest kodumaal poleks neil hästi läinud. 1944. aasta kevadel prooviti taastada iseseisvust, kuid see ei õnnestunud ning selles oli süüdi Venemaa. Sõjakahjud Eestis olid kohutavad. Eesti rahvaarv oli vähenenud 200 000 inimese võrra. Kuigi eestist põgenes palju inimesi, arvan ma, et mõned neist tuli tagasi kui Eesti iseseisvus oli kindel. Siis oli Eesti olukord väga halb, enamus
*Esimestel sajanditel kehtis kristlaste hulgas pildikeeld. Aja jooksul see kadus. Pildikeeld lähtus ohust, et pildist kui sellisest võib saada kultusobjekt ja usklikud kummardavad jumala asemel hoopis pilti, ikooni või kuju. Rõhuasetus oli varakristlikul kujutamisel hoopis teine kui roomlastel. Kui hellenistlikus traditsioonis oli olulisel kohal kujutatava inimese isikupära, personaalsuse kujutamine, siis kristlikud portreed on üldistatumad. Portreeikoon tõrjus kodudest aegamisi paganlikud portreed välja. Nagu ka muudes kunstiharudes, nii segunes ka portreekunstis paganlik ja kristlik sümboolika. Põhjus, miks kristlaste jaoks sai maal (ikoonide näol) vastuvõetavaks, oli see, et pilt on abstraktsem kui kuju. Ka ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene Piiblist. Ikoonide kummardamise üle tekkisid suured vaidlused, kerkisid esile ikonoduulid, kes olid selle poolt, ning ikonoklastid, kelle meelest ikoonide kummardamine oli saatanast.
Ei tolereerita teisi uske, rasse ning rahvuseid. Hetkel on väga aktuaalne pagulaste teema ning kahjuks on nendega tulekuga seoses pigem negatiivne vastukaja. Kohati on kindlasti probleemiks see, et inimesed kardavad ning elavad teadmatuses. Nad arvavad, et pagulased tõsiselt soovivad siia tulla. Tegelikkuses ei suuda inimesed aru saada, et see osa sõjapõgenikest, kes Eestisse tulevad, on tegelikult vaid olematu protsent nendest, kes on pidanud oma kodudest lahkuma. Eestisse on põgenikke tulemas umbes 500. Seda ei saa võrreldagi sellega, kui palju on Süüria lähisriigid pidanud vastu võtma. 7,6 miljonit inimest ei ole saanud Süüriast lahkuda ning elavad seal põgenikelaagrites, 1,6 miljonit on põgenenud Türgisse ning 1 miljon nii Jordaaniasse kui ka Liibanoni. Seda statistikat vaadates ei ole 500 inimest midagi, aga inimeste jaoks on see ikka probleem. Mina ei oska sellele probleemile küll mingit lahendust pakkuda
Ateena ühiskond keskendus pigem ühiskondlikule heaolule. Tänu sellele Ateena riigi poisid saadeti kooli 7-aastaselt, kus neid õpetati lugema ja kirjutama, lisaks õpiti ka muusikat ja luuleteoseid. Rikkamate perede võsukestele võimaldati lapsi õpetama pedagoogid. Spartas seevastu oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille eesmärgiks oli arendada sõjamehe oskusi ja omadusi. Sellise kasvatussüsteemi puhul lahkusid noored poisid kodudest 7-aastaselt ning läksid üle riiklikule kasvatusele, kus tegelesid iga päev füüsilise treeninguga. 20-aastaselt said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ning neil oli õigus teenida armees ja osaleda rahvakoosoletel. 10 aastat hiljem said mehed täisväärtuslikeks kodanikeks. Tänu sellele oli Sparta riigil uskumatult heal tasemel sõjavägi ning teised riigid ei julgenud neid rünnata.Seetõttu ei vajanud Sparta riik ka kõrgeid müüre, mis neid kaitseks
seda ka Suureks Depressiooniks. Ühendriigid nõudsid Euroopast tagasi sinna antud laenud ning kehtestasid kõrged tollimaksud, see viis kriisi Euroopasse edasi ning Euroopast levis see teistesse maailmajagudesse. Peale I maailmasõda tulnud majanduskriis andis tunda veel pikka aega. Riigid olid vaesuses, töötus kasvas ning inimeste elukvaliteet langes. Suure tööpuuduse tõttu jäid paljud pered ilma oma kodudest ja tekkisid näljahädad. Mõnest küljest mõjus selline ikaldus majandusele hästi, kuna leiti uued viisid tootmised nagu näiteks konveiermeetod. Inimesed nägid nüüd, et tuleb valmis olla kõigeks. Ajapikku harjuti majanduskriisiga ning tuldi sellest välja. Kes tuli sellest kiiremini välja, kes mitte. Abiks valiti uusi valitsejaid või hakati läbi viima reforme, mõned riigid kehtestasid ka totalitaarse reziimi.
Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on tihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. 1998 aasta andmetel suitsetab 16-24-aastastest meestest 39% ja naistest 18% . Enamik püsisuitsetajaid on alustanud just noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga-suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. Noored hakkavad suitsetama uudishimust - soovist näida täiskasvanuna. Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks põhjusi on suitsetavate eakaaslaste suitsetamine, arvamus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
