Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"survel" - 836 õppematerjali

survel - Soras jt. Maastrichtis loodi kolmesambaline Euroopa Liit (nn Euroopa Maja): Maastrichti lepinguga on Euroopa Liit (paberil veel Euroopa Ühendus) töötav institutsiooniline raamistik, mis sidusalt haarab kõigi eesmärkide saavutamise.
thumbnail
19
pdf

Detailide tugevus tõmbel ja survel

12 Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2.1. Detaili arvutusskeem tõmbel ja survel Arvutusskeem ei arvesta tühiseks loetud mõjureid, Iga tugevusanalüüs algab s.t. näiteks antud juhul (Joon. 2.1): aluse vibratsioon, arvutusskeemi koostamisega tuule mõju, varda kõikumise dünaamika, hõõrdumine

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
24 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tõmbekatsed terase ja malmiga

Praktikum I Tõmbekatsed terase ja malmiga Töö eesmärk: Madalsüsinikterase (plastne metall) ja hallmalmi (habras metal) käitumise tutvustus tõmbel ja survel. Olulisemate karakteristikute määramine. Kasutatavad katseseadmed: Katsemasin Zwick/Roell Z250 Suurim jõud: 250kN Tööpõhimõte: Pöörlevad spiraalkruvid sunnivad liikuvtraaversi siirduma allapoole või ülespoole. Tõmbekatsekeha kinnitatakse kiilhaardeosadesse liikuva ja liikumatu traaversi vahel. Nii jõudu kui ka haardeosade asukoha muutu registreerivatel seadmetel on elektrooniline väljund, mis suunab andmeid arvutisse töötlemiseks. Siirete mõõtmiseks võib kasutada kas haardeosade asukoha muutumist või ekstensomeetrit, sõltuvalt soovitavast mõõtmistäpsusest. Juhtimistarkvara: TestXpert (Programmis TestXpert II on kasutusel normile EVS-EN 10002-1:2001 vastavad tähised. Nende vastavus meie kasutatud tä...

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
67 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Tehniline mehaanika II Labor 5 - Saleda puitvarda survekatse

Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 5 Saleda puitvarda survekatse Tehniline mehaanika II Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 10.04.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: määrata saleda puitvarda ekstsentrilisel survel tekkivat kõverdumist iseloomustavad läbipainded ja võrrelda neid arvutuslikega. Katsekeha: Tulemused: 1. Läbipaine sõltuvus koormusest Kuna reaalselt ei õnnestu koormamisel raskust kunagi täpselt tsentreerida, siis teoreetiliste väärtuste arvutustel võetakse minimaalne ekstsentrilisus zF = 0,5 mm Tabel 1. zF =0,5mm Jõud Indikaatori Siire w

Ehitus → Ehitusmaterjalid
51 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Tehniline mehaanika II Labor 1

Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 1 Tõmbe- ja survekatsed Üliõpilane: Alisa Rauzina Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.02.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega tõmbel ja survel ning määrata olulisimad karakteristikud. Kasutatud vahendid: Mehaaniline universaalkatsemasin Zwick/Roell 250 SN suurima jõuga 250 kN (tõmme) Hüdrauliline universaalkatsemasin EU 100 suurima jõuga 1000 kN (survekatse) 1. Tõmbekatse terasega Katsekeha andmed: Algpikkus l0 = 100,4 mm Lõplik pikkus l = 127,57 mm Algläbimõõt d0 = 19,96 mm Lõplik läbimõõt d= 11,54 mm Algristlõike pindala A0 = 312,9 mm2 Ristlõike pindala purunemise järel A = 104,6 mm2

Ehitus → Ehitusmaterjalid
49 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Henrik Ibseni "Nukumaja" probleemid tänapäeval

Henrik Ibseni ,,Nukumaja" probleemid kaasajal Henrik Ibseni ,,Nukumaja" esmatrükist on möödunud 129 aastat, kuid teos ei ole kaotanud oma populaarsust. Selle on taganud käsitletud probleemid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval. Muutuvad aastanumbrid, kuid mured ja arusaamatusi tekitavad asjaolud on jäänud sarnasteks. Teos kajastas keskklassi elu selle välises headuses ja mugavuses. Inimeste hoiakud muutusid majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste survel. Olulisim teema on abieluliste suhete ebavõrdsus ja ühiskonna julmus naiste suhtes. Mees pidas tol ajastul naist lollikeseks, kes ei suutnud omapäi midagi otsustada. Pidevalt nägime olukordi, kus Helmer Norat suunas ning talle sõnaõigust ei andnud. Naine ei oleks mehe arvates tohtinud tegeleda käsitööga, kuna see vaevas tema ilusaid käsi. Mees näitas pahameelt üles isegi siis kui tuli ilmsiks Nora salajane laenuvõtmine abikaasa elu päästmise nimel.

Kirjandus → Kirjandus
443 allalaadimist
thumbnail
56
doc

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni

Sõjandus → Prantsuse Revolutsioon
26 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti rahvusliku kirjanduse tekkimise eeldused

Et majanduselu areng kapitalismi suunas oli visa ja vaevaline, kujunesid rahvusliku kirjanduse tekke eeldused ajapikku, aastakümnete vältel. Ajastu iseloomustus.  Vabameelsed saksa haritlased G.Merkel ja J.V. Petri kritiseerisid pärisorjust, nende eeskuju nakatas ka eesti rahvusliku liikumise aja ühiskonnategelasi ja kirjanikke, nt Kreutzwaldi, Faehlmanni jt.  Talurahva laienevate rahutuste survel kehtestas tsaarivalitsus Eestimaal 1816. a ja Liivimaal 1819. a uued talurahvaseadused  Lõuna-Eestis puhkesid mõisavastased vastuhakud, nt Pühajärve sõda (1841) Haridusolud.  Rahvakoole oli 19. saj algul vähe ja kooliõpetus oli madalal järjel. Alles pärast 1816. – 1819. a talurahvaseaduste maksmapanekut hakati laiendama vallakoolide võrku ja asutama kihelkonnakoole. Pisut paremas olukorras olid linnad, kus asutati kreiskoole ja gümnaasiume.

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
30
docx

TEHNOMATERJALIDE EKSAM

Tehnomaterjalid 1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. K8 – ruum kesendatud kuupvõre, nt Fe, C-teras, W, Cr K12- Tahkkesendatud kuupvõre, nt Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt H12- Kompaktne heksagonaalvõre, nt Zn, Mg, Ti, Co, Be Metalli aatomi ehitus.- Metallilistel elementidel on reeglina välises kihis vähe ...

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
48 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kriisi kolded - spikker

Ungari kriis'56 Osalejad: ungari,nsvl. Põhjus: vastumeelsus kom. reziimi suhtes. Tulemus: Ungari allutati nsvl-le,ülest.suruti maha. Suessi kriis'56- O: egiptus,pr,sb,iisrael. P: kukutada korrump ja sb-ga tihedalt seotud kuningas; vabastada araabia välismõjudest ja ühendada see egip juhtimise all; suessi kanali riigistamine. T:6.nov.'56 sõlmiti vaherahu nsvl ja usa survel. Korea kriis'50-'53- O:nsvl, hiina, p-korea, am, üro, l-korea. P:nsvl tahtis maad muuta kommunistlikuks; kumbki Korea riik keeldus teist tunnistam. T:'53juulis sõlmiti vaherahu; K endiselt kaheks jagatud mööda 38.paralleeli; põhjas total. kommun. reziim, lõunas demokraatia. Kuuba kriis '62=kariibi kriis - O: kuuba,usa, nsvl. P:nsvl paigutas kuubale raketid; '59kukutati usa- meelde diktaator, valitsus muutus kommunistlikuks. T:nsvl viis raketid ära, kuubat kasut.

Ajalugu → Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Suurbritannia rahvaste kujunemine.

Suurbritannia rahvaste kujunemine. Indoeurooplased asusid Suurbritanniasse 3. aastatuhandel e. Kr., loomakasvatus, maaviljelus. Pronksiaeg 2. aastatuhandel e. Kr. 10 saj. e. Kr. tulid keldid mandrilt. Keldid haarasid endale suure osa Kesk-ja Lõuna -Euroopat. Prantsusmaal nimetati kelte gallialasteks. Briti saartele asusid keldid germaanlaste survel ja oma hõimutülide tõttu. Keldid olid rauatootjad ja sepad, hinnatud rauakaubad, adrale rauddetailid, raudvikat. Ringiaetav käsikivi. 1. saj. Rooma väed Briti rannikul, Rooma provints Britannia. Wales pani roomlastele vastu. Roomlaste kindlustusvöönd läbi saare, hiljem Hadrianuse vall jne. Sotimaale roomlased ei jõua. 5. saj. Rooma võim langes. 5. saj. germaanlaste sissetung, seal anglid ja saksid enamuses, siit anglosakside nimetus

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

AK-47 - Kalašnikov

AK-47 (oma nimi) Tutvustus 7,62mm automaat AK-47 ehk 7,62mm Kalasnikovi automaat mudel 1947 on Nõukogude Liidus Mihhail Kalasnikovi (sünd 1919) poolt konstrueeritud automaatrelv. On üks kasutatumaid ja töökindlamaid käsirelvi. maailmas. Mihhail Kalasnikov Kirjeldus Relvast saab anda nii automaattuld kui ka sihikulist/üksiklaskudega tuld. Selle relva populaarsuse põhjuseks on konstruktsiooni kergus ja lihtsus ning suurepärane töökindlus, teda oli väga lihtne puhastada ja hooldada. Efektiivseks laskeulatuseks on 300m. Automaatrelvast toodeti ka erivägede ja miilitsavariante, näiteks AKM, AKSU jne. Töö põhimõte Lukuraami tagasi tõmbamisega vinnastatakse löögimehhanism ja surutakse kokku taandurvedru. Lukuraami vabastamisel surub taandurvedru lukuraami algasendisse, mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle...

Sõjandus → Riigikaitse
8 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rakendusmehaanika kontrolltöö 2

ei ületaksid lubatud pinget, ehk 7.Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: 1) lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge  iseloomustab aineosakesi üksteisest eemale rebivate või neid üksteisele lähendavate jõudude intensiivsust; 2) lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaal- ehk nihkepinge  näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. 8.Tõmbe- ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel. T  max     W0 ristlõike polaarvastupanumoment Tõmbeks või surveks nimetatakse sellist deformatsioonide liiki, mille juures varda sees tekivad ainult pikijõud. tõmbel N

Mehaanika → Rakendusmehaanika
48 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rakendusmehaanika

max 7. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: 1) lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge iseloomustab aineosakesi üksteisest eemale rebivate või neid üksteisele lähendavate jõudude intensiivsust; 2) lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaal- ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. 8. Tõmbe- ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel. Tõmbeks või surveks nimetatakse sellist deformatsioonide liiki, mille juures varda sees tekivad ainult pikijõud. tõmbel ja survel pinge sõltub N ainult sisejõust ja ristlõige pindalast. Ristlõike kuju tähtsust ei oma. A 9. Hooke'i seadus tõmbel. 10. Väändepinge. Tugevustingimus väändel.

Mehaanika → Rakendusmehaanika
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

E-labor 2

vastus a. Tõmbeteim ei erine surveteimist b. Mõlemad on staatilised koormamise viisid c. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem d. Sitkete materjalide voolavuspiir (tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel samasuured Score: 10 / 10 Küsimus 7 (10 points) Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 15862N ja katsekeha ristlõike pindala S=33mm2 Student Response: 480.66 N/mm2 Score: 10 / 10 Küsimus 8 (10 points) Leida materjali survetugevus Rm kui Fm = 20249N ja katsekeha ristlõike pindala S=98mm2 Student Response: 206.62 N/mm2 Score: 10 / 10 Küsimus 9 (10 points)

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
98 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tehnomaterjalid (laboritöö nr2)

Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Tõmbeteim ei erine surveteimist b. Mõlemad on staatilised koormamise viisid c. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem d. Sitkete materjalide voolavuspiir (tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel samasuured Score: 10 / 10 Küsimus 7 (10 points) Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 16766N ja katsekeha ristlõike pindala S=50mm2 Student Response: 328.6 N/mm2 Score: 10 / 10 Küsimus 8 (10 points) Leida materjali survetugevus Rm kui Fm = 20261N ja katsekeha ristlõike pindala S=37mm2 Student Response: 547.59 N/mm2 Score: 10 / 10 Küsimus 9 (10 points)

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
176 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Tehnomaterjalide 9 e-praks

Küsimus 2 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? Vali üks või enam: 1. Kuulkõvadus 2. Rockwell (teemantkoonus) + 3. Brinelli (kõvasulamkuul) 4. Vickers (teemantpüramiid) + 5. Vickers (karastatud teraskuul) Küsimus 3 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Keraamika põhiomadusteks on Vali üks või enam: 1. väike tihedus võrreldes metallidega, millest tuleneb ka suur eritugevus survel + 2. väga hea termopüsivus + 3. suur kõvadus ja kulumiskindlus + 4. suur painde ja tõmbetugevus 5. korrosiooni ja tulekindlus + Küsimus 4 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Vali üks või enam: 1. kammkeraamika 2. segakeraamika + 3. mitteoksiidkeraamika + 4. oksiidkeraamika + Küsimus 5 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel?

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
58 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Praktikum nr 9. Tehnokeraamika tehnoloogia ja omadused

C. Brinelli meetodit ja teraskuuli D. Rockwelli meetod ja teemantkoonust E. Vickersi meetodit ja teemantpüramidi Score: 8/8 3. Keraamika põhiomadusteks on? Student Response A. Suur termopüsivus B. suur kõvadus ja kulumiskindlus C. väike tihedus metallidega võrreldes, millest tuleneb ka suur eritugevus survel D. väike painde- ja tõmbetugevus Student Response E. korrosiooni ja tulekindlus Score: 8/8 4. Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Student Response A. segakeraamika B. mitteoksiidkeraamika C. kammkeraamika D. oksiidkeraamika Score: 8/8 5. Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel?

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
22 allalaadimist
thumbnail
24
docx

TUGEVUSÕPETUS KORDAMISKÜSIMUSED

viskoossus nii vähesel määral, et seda omadust võib hüljata. Elastsuse ja plastsuse ilmnemise järgi jaotatakse neid materjale habrasteks ja plastseteks. a. Hapraks loetakse materjali, mis puruneb väikese moone juures, nii et ka plastsust iseloomustav jääkmoone jääb tühiseks. Haprad materjalid malm, karastunud teras, graniit. Habras materjal jääb nii tõmbel kui ka survel ligilähedaselt elastseks kuni purunemisseisundini. Seda käitumist lähendab piisavalt Hooke’i keha. Purustava pinge absoluutväärtust nim tugevuspiiriks. Tugevuspiiri tõmbel nim ka materjali tõmbetugevuseks, tugevuspiiri survel survetugevuseks. Haprale materjalile on iseloomulik, et tõmbetugevus on oluliselt väiksem survetugevusest. b. Kõiki materjale, mis purunevad olulise moone tekkimise järel, haaratakse sitke materjali mõistega. Neist

Materjaliteadus → Materjalitehnika
89 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

E-praktikum töö nr. 9 - Tehnokeraamika

Küsimus 2 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? Vali üks või enam: 1. Vickers (teemantpüramiid) 2. Kuulkõvadus 3. Rockwell (teemantkoonus) 4. Vickers (karastatud teraskuul) 5. Brinelli (kõvasulamkuul) Küsimus 3 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Keraamika põhiomadusteks on Vali üks või enam: 1. korrosiooni ja tulekindlus 2. väike tihedus võrreldes metallidega, millest tuleneb ka suur eritugevus survel 3. väga hea termopüsivus 4. suur kõvadus ja kulumiskindlus 5. suur painde- ja tõmbetugevus Küsimus 4 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Vali üks või enam: 1. oksiidkeraamika 2. kammkeraamika 3. segakeraamika 4. mitteoksiidkeraamika Küsimus 5 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Vali üks või enam: 1

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
227 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Maailma keelte mitmekesisus

Maailma keelte mitmekesisus Maailma keelte mitmekesisus on inimkonna peamisi rikkusi ja iga keele hääbumine on inimkonnale suur kaotus.Iga keel ja murre on omapärane, mis peegeldab omal viisil keeletarvitajate välis- ja sisemaailma. Teiselt poolt hääbuvad suurkeelte survel paljud väikekeeled ja -keelkonnad, kui väikerahvad omandavad suurrahva massikultuuri- ja keele. Samas oleks hea, kui kõigil oleks ühine keel. Siis saaksid kõik inimesed üksteisest aru, tänu millele saaks teiste maade inimestega suhelda vabalt. Veel oleks kindlasti selle üheks plussiks, et ei peaks õppima teisi keeli, et elus hakkama saada.

Eesti keel → Eesti keel
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kivikonstruktsiooni eksami teooriaküsimused ja vastused

ja mördi liigist) Müüritise normatiivne survetugevus : Põhimördi kasutamisel fk = Kfb0,65fm0,25 (k väärtus sõltub kivi tugevusgrupist) Kergmördi kasutamisel fk = Kfb0,65 , eeldusel, et fb ei ole suurem kui 15 N/mm2 ja müüri paksus on võrdne kivi laiuse või pikkusega ja seinas või tema osas ei ole pikisuunalist püstvuuki. Materjali osavarutegur M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja teostuskategooriast Müüritise purunemine survel Vuugisegu pole ideaalselt ühtlase koostisega ning vuugi kokku surumisel (survele töötamisel) jäävad suuremad tükid segus kivile "tugedeks", põhjustades painde- ja lõikepingete teket müürikivides. Survepingete tõttu surutakse mördivuuki kokku, selle tulemusena liigub mört külgede suunas vuugist välja. Vuugist välja liikudes tekitab mört kivide pinnal tõmbepingeid (nakke tõttu). Sellised tõmbepinged põhjustavad kõigepealt vertikaalsetes vuukides nakke

Ehitus → Kivikonstruktsioonid
212 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eestimaalaste valikud II maailmasõja eel ja ajal

Suurimateks ohuallikateks II ms eel peeti Venemaad, kelle sooviks oli raiuda aken Euroopasse ning Saksamaad, kes nõudis endale järjest suuremat eluruumi. Seetõttu otsustas EV sõlmida mõlema suurriigiga rahu kindlustavad lepingud. Eesti ja N. Liit sõlmisid esimese mittekallaletungilepingu juba 1932. aastal. Eesti-Saksa mittekallaletungileping ratifitseeriti 22. juunil 1939. II ms alguses otsustas Eesti end kuulutada neutraalseks riigiks, kuid nõustus alla kirjutama Moskva tugeval survel N. Liiduga septembris 1939. a-l veel ühele mittekallaletungilepingule, millega lubas oma territooriumile Punaarmee sõjaväebaasid. Paraku taganesid mõlemad suurriigid Eesti ees võetud kohustustest ja sõlmisid 23. augustil 1939 omavahelise salakokkuleppe (MRP), mis oli võtmeks järgnevatele sündmustele. Tähtsaim neist oli eestlaste jaoks minu arvates 1940. aastal 17. juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille käigus asendati Moskvameelse valitsusega Eesti sõjavägi,

Ajalugu → Eesti ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Esimene maailmasõda

Ajaloo kontrolltöö küsimused Esimene maailmasõda 1. Mis oli sõja ajendiks? 28.juulil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja Saksamaa survel. 2. Millise sündmusega sõda algas? Serbia salaorganisatsioonid tapsid Austria-Ungari troonipärija. 3. Sõjalised liidud + nimeta riigid, kes sinna kuulusid. Antant (Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa), Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia). 4. Kelle vahel Esimene maailmasõda toimus? Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria (keskriigid) Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Serbia, Jaapan, Itaalia, USA (Antant). 5. Uuendused sõjapidamises.

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Saamid ehk laplased

orras,Rootsis, Soomes ja Venemaal . · Saame on kokku 80 000­100 000 . Arvatavasti elab Soome Lapimaal ligikaudu 7000 saami. · Nii Soomes, Norras kui ka Rootsis on saami parlament. Ligikaudne Saamide asukoht tänapäeval. Saami ajalugu · Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka. Arvatavasti olid nad esimeste seas, kes jõudsid Fennoskandiasse. Sellegipoolest on nende geneetiline päritolu veel teadmata. · Hiljem saamid taandusid pealetungiva uusasustuse survel ning nad olid sunnitud minema aina põhjapoolsematele aladele, kuhu olid läinud ka metsikute põhjapõtrade karjad. · Kuid saami keeled ei ole nii vanad. Saami algkeel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas 2000­ 2500 aastat tagasi. Igal juhul on saamid esimene rahvas, kes saamide tänapäevasele asualale jõudis. Kirjalike märkeid on saamide kohta juba varajases ajaloos. · Saamide perekond 20 saj alguses.

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus

Score: 3/3 5. Missugused toote töötlusviisid eeldavad materjali suurt plastsust? Student Response Feedback A. stantsimine B. keevitamine C. lõiketöötlemine D. lehe valtsimine E. painutamine Score: 3/3 6. Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist? Student Response Feedback A. Sitkete materjalide voolavuspiir (tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel sama suur B. Tõmbeteim ei erine surveteimist C. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem D. Mõlemad on staatilised koormamise viisid Score: 3/3 7. Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 19 912N ja katsekeha ristlõike pindala S=57mm2 Student Response Answer: 349 Units: N/mm2 Score: 4/4 8. Leida materjali survetugevus Rm kui Fm = 21 590N ja katsekeha ristlõike pindala S=96mm2 Student Response

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
213 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus

lõiketöötlemine D. stantsimine E. lehe valtsimine Score:3/3 6. Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist? Student ResponseFeedback A. Sitkete materjalide voolavuspiir (tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel sama suur B. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem C. Mõlemad on staatilised koormamise viisid D. Tõmbeteim ei erine surveteimist Score:3/3 7. Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 10 551N ja katsekeha ristlõike pindala S=55mm2 Student Response Answer:188 Units:N/mm2 Score:4/4 8.

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
140 allalaadimist
thumbnail
7
docx

AK-47

Lukuraami vabastamisel surub taandurvedru lukuraami algasendisse, mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel liikuma mööda vintrauda. Kui kuul on jõudnud gaasikanalist mööda, liigub osa gaase gaasikotta ja avaldavad survet gaasitorus paiknevale gaasikolvile. Ülejäänud gaasid liiguvad koos kuuliga vintrauast välja. Gaasikolb koos lukuraami ja lukuga liigub taha, vinnastades löögimehhanismi ja surudes kokku taandurvedru. Tagasiliikumise alguses teeb lukk 30° pöörde vasakule, haarates kaasa padrunikesta, mis välja heidetakse. Taandurvedru survel lükatakse lukuraam koos luku ja

Sõjandus → Riigikaitse
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Makroevolutsioon

kõrgemat järku taksonisse. · Linne kehtestas liikide nimetamiseks binaarse nomenklatuuri ehk teisisõnu kahesõnalise nimetamisviisi. · Divergentsiks ehk liigiliseks mitmekesistumiseks nimetatakse vanemliikide hargnemist uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. · Adaptiivne radiatsioon toimub kui liik satub uude elupaika, kus ökoloogilised tingimused on mitmekesised ning konkurentsi survel hõivavad eri populatsioonid eri ökonisse ja eristuvad iseseisvateks liikideks. · Organismide kuju või organite sarnasust, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon, nimetatakse analoogilisteks elunditeks.

Bioloogia → Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Masinatehnika kodutöö nr 2 - Sisejõudude süsteem ja epüürid

Jõudude epüür Momendi epüür 3 Suurima nihkepinge ehk kolmas tugevusteooria. Piirseisund tekib siis (sõltumatult pindsuse liigist), kui suurim nihkepinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: (sõltumatult teisest pinge- ja deformatsiooni komponentidest). Liitpingsuse suurim nihkepinge: Ekvivalentse joonpinguse suurim nihkepinge: Teooria annab häid tulemusi tasandpinguses sitkete materjalide puhul, mille käitumine tõmbel ja survel on ühesugune ja piirseisundiks on voolamine (teras). ­ normaalpinge (pikkepinge) ­ tangentsiaalpinge (nihkepinge) 4

Masinaehitus → Masinatehnika
153 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Erinevad jõud ja nende valemid

Nt.: raamat laual, langevarjur, laev vees) II seadus on kiirendusega liikumisest: Kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt antud kiirenduse korrutisega. , Nt.: auto III seadus kirjeldab kahe keha vahel olevat vastasmõju: Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete vastassuunaliste ja samal sirgel mõjuvate jõududega. , Hõõrdejõu liigid: seisu-, liuge- ja veerehõõrdejõud. Elastsusjõud tekib nt. tõmbel, survel, väänamisel, nihkel. ! Leia toereaktsioon: ! Leia resultantjõud: ! Aja jooksul läbitud teepikkus/pidurdusteekonna pikkus: ! Pidurdamise aeg:

Füüsika → Füüsika
34 allalaadimist
thumbnail
34
odp

Suured Karujärved

üldine ● Tänapäeval on liustikega kaetud ligikaudu 10% maismaast ● Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,6milj km2 ● Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest tekkepõhjused ● Sademeid peab olema piisavalt ● Temperatuur peab olema alla 0 kraadi ● Soojal perioodil ei tohi kogu lumi/jää ära sulada ● Mandriliustiku kuju ei sõltu pinnamoest ● Mandrijää kuhjub keskosas, ülemiste jääkihtide survel hakkavad alumised kihid keskosast väljapoole liikuma Kasutatud materjal ● et.wikipedia.org/wiki/Suur_Karujärv ● et.wikipedia.org/wiki/Suur_Karujärv_(Eesti) ● http://www.kalapeedia.ee/suur-karujarv-n245o-k arujarv.html ● http://www.v2rskeaju.eu/2009/08/noo- karujarved/ Aitähh kuulamast! :)

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Nibelungide laul

veres suplemise ajal oli kleepunud pärnaleht, ja laseb sinna märgi õmmelda. Siis meeitab ta kangelase jahile. Kui väsinud rüütlid relvadeta allikale joomalähevad, tapab Hagen reetlikult Siegfriedi. Siegfriedi surm on ,,Nibelungide laulu" üks dramaatilisemaid episoode. Hiljem röövib Hagen leselt Nibelungide aarde ja peidab selle Reini põhja. Eepose teine osa käsitleb Kriemhildi kättemksu. Vendade survel peab ta uuesti abielluma, seekord hunnide võimsa valitseja Etzeliga. Burgundi kuningas kutsutakse hunnide juurde külla. Halbadest ennetest hoolimata ta lähebki suure kaaskonnaga, kelle hulgas on ka Hagen. Kriemhildi Ässitusel puhkeb peasöögi ajal tüli, mis lõpeb kohutava tapatalguga. Kõik burgundi kangelased hukkuvad, viimasena Hagen, kes piinamisest hoolimata ei avalda Nibelungide aarde peidupaika. Kui selgub, et kõiges on süüdi Kriemhild, tapab vana väepealik Hildebrant ka tema.

Kirjandus → Kirjandus
44 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Betooniõpetus I praktikum

Katsekehi katsetati survetugevusele pärast 28 päevast kivinemist (13.03.2012). Survepindalaks oli 100 * 100 mm. Tabel 3. Betoonist proovikehade katsetulemused pärast 28 päevast kivinemist Purust Prk Tihedu av jõud Prk mass s, survel, Prk nr Jrk nr tsemen [g] 3 kg/m kN Survetugevus, MPa t üksi Õhus Vees Üksik Keskmine k keskmine 144

Ehitus → Betooniõpetus
260 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Betooniõpetus IV praktikum

Kivistunud proovikehade survetugevused vastavalt pärast 1; 3; 7 ja 28 päeva normaaltingimustes viibimist. Survepindalaks on 100*100 mm. Rühm nr 2 C20/25 Tabel 3. Betoonist proovikehade katsetulemused vastavalt 1;3;7 ja 28 päeva pärast kivinemist Prk nr Jrk nr Proovi Prk Tihedu Purusta Survetugevus [MPa] keha mass s v jõud mõõtm ed [g] [kg/m3] Survel [mm] Pikkus Laius Kõrgus Õhus Vees Üksik Kesk [kN] Üksik Kesk 1 100 100 100 2396,6 1380,2 2358 175 17,5 188 2 100 100 100 2410,2 1391,2 2365 2360 165 16,5 17,7 3 100 100 100 2349,8 1352,4 2356 190 19 1 100 100 100 2371,4 1360,0 2345 225 22,5

Ehitus → Betooniõpetus
143 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Orgaanilise keemia ajalugu

väljaanne 1843- 9 köidet, millest orgaanikat 6 köidet. Need teadmikud on kõige kompaktsemad teosed, mida antakse välja ka tänapeval anorgaanika osas. Jean Baptiste André Dumas (1800-1884) prantsuse keemik. 1833 töötas välja lämmastiku määramise meetodi org ainetes, arendades välja kvanatitatiivse orgaanilise analüüsi alused. 1839 sünteesis trikloroetaanhappe. Ta esitas esialgse versiooni orgaaniliste ainete tüüpide teooriast, kuid taganes Berzeliuse survel . Seda teooriat arendas edasi tema õpilane Llaurent. Augustus Laurent (1807-1853) prantsuse keemik, Duma õpilane, hariduselt mäeinsener, töötas assistendina Duma juures, hiljem keemiaprofessorina Bordeaux. Oli 1 väheseid, kes toetas Avogadro hüpoteesi ja püüdis propageerida selle arvestamist aatommasside määramisel . Kritiseeris oma doktoritöös Berzeliuse vaateid laengute osatähtsuse

Keemia → rekursiooni- ja...
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Orgaanilise keemia areng

väljaanne 1843- 9 köidet, millest orgaanikat 6 köidet. Need teadmikud on kõige kompaktsemad teosed, mida antakse välja ka tänapeval anorgaanika osas. Jean Baptiste André Dumas (1800-1884) prantsuse keemik. 1833 töötas välja lämmastiku määramise meetodi org ainetes, arendades välja kvanatitatiivse orgaanilise analüüsi alused. 1839 sünteesis trikloroetaanhappe. Ta esitas esialgse versiooni orgaaniliste ainete tüüpide teooriast, kuid taganes Berzeliuse survel . Seda teooriat arendas edasi tema õpilane Llaurent. Augustus Laurent (1807-1853) prantsuse keemik, Duma õpilane, hariduselt mäeinsener, töötas assistendina Duma juures, hiljem keemiaprofessorina Bordeaux. Oli 1 väheseid, kes toetas Avogadro hüpoteesi ja püüdis propageerida selle arvestamist aatommasside määramisel . Kritiseeris oma doktoritöös Berzeliuse vaateid laengute osatähtsuse

Keemia → Orgaaniline keemia
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inimene/evolutsioon

Simp (väike piklik, sr ühe kõverusega, rk kitsam, hüüded zestid). Arukas inimene (homo sapiens)e nüüdisinimene Aaf, lõun pool saharat 250- 200th a tagasi. Kolju oli ümar, laup kõrge, väikesed hambad jne. Tööriistad muutusid paremaks ja nad arenesid. Aaf rändasid aas u 100 ­ 50 th a tag. Eur jõudsid 45-40th a tagasi. Ja peale seda Am. Am tõi kaasa mitme suurimet hävingu. Rännete ja geog erald tõttu tekkisid erinevad rassid. Neander suri välja nüüdisinim survel. 50-40th a tagasi kalj ja kop malingud. Samad evolutteg mis kogu loomariigiski. Inimlaste evl tähtsaim mutus on seotu kahejalg ja omnivoors ning sots suhetes. Klimaatiliste ja nendega seotud ökol ting muutus 7- 5milj a tagasi savannid ­ kahejalgs. Vb oli eesjäsem vaja nt laste kandm, tööriistade valm, asjade kandmine jne. Tööriistad arend aju ja käte osavust see tõi kaasa ka rühmasisese suhtl ja prakt mõtlem. Inimesele isel neoteenia (areng aegl ja osal pidurdum) võr ahviga

Bioloogia → Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Franz Kafka

Nad abiellusid 1882. aasta 3. septembril. Vähem kui aasta hiljem sündis Juliel poeg. Franz Kafka sündis 3. juulil 1883.aastal Prahas. Franz Kafkal oli 2 nooremat venda ja 3 nooremat õde. Franz Kafka oli üks 20. sajandi silmapaistvamaid kirjanikke. Nimi pandi talle Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi järgi. Franzile ei meeldinud fakt, et ta oli juut. Ta kirjutas oma päevikusse: "Mis on minul ühist juutidega?" Esialgu õppis Praha saksa gümnaasiumis germanistikat, ent isa survel asus õppima Praha ülikoolis juurat. Ülikoolis kuulus ta intellektuaalide ringi. Ta valdas vabalt nii saksa kui tsehhi keelt. Ta nägi siis väga noor välja, 28-aastaselt peeti teda vahel ekslikult 15- või 16-aastaseks. 1908. aastal läks ta Tööalaste Õnnetusjuhtumite Kindlustusfirmasse tööle, kus ta töötas enamuse oma elust. Lühikesed töötunnid andsid talle piisavalt aega kirjutamiseks. Kafka oli ülitundlik natuur, kes vale kasvatuse ja sotsiaalse kontaktituse tõttu üha

Kirjandus → Kirjandus
35 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Bioloogia 9.kl Vereringe

* Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. * Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest prit olevat ssihappegaasi ja jkaineid. Arterid * Mda artereid liigub veri sdamest eemale. * Arterid on jmedad paksuseinalised ja elastsed veresooned * Arterid hargnevad jrjest peenemateks arteriteks ja lpuks kapillaarideks. * Mda kiki artereid ei voola hapnikurikas veri. Vere liikumine arteris ja veenis * Arteris liigub veri sdame kokkutmmete survel. * Veenides paneb vere liikuma neid mbritsevalt lihaste kokkutmbumine. Kapillaarid - hendavad artereid veenidega. - Peenikesed hukeseseinalised veresooned. - Hapnik ja lahustunud toitained psevad lbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning ssihappegaas ja jkained rakkudest verre. Vererhk * Kindlustab vere liikumise soontes. * Tekib sdame vatsakeste kokku tmbel, mis vere arterisse suunab. * Veri voolab krgema rhu all olevatest soontest,sinna kus vererhk on madalam.

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

VENEMAA 1917-1920

· AV ei lahendanud aga mitmeid olulisi küsimusi: 1. ei suudetud stabiliseerida rahandust ja majandust 2. ei tagatud suurlinnade toiduainetega varustamist - sügisel algas linnades nälg 3. maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule) 4. ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näiteks sai autonoomia 1917.a. märtsis) 5. jätkati liitlaste survel sõda · AV suutmatuse tõttu olukorda riigis stabiliseerida oli rahvas rahulolematu ja suvel 1917.a. toimus Petrogradis mitu rahvarahutuste lainet. Enamlased, kelle populaarsus oli TSSN-ides kiiresti kasvanud, võtsid kursi relvastatud ülestõusule. Suuresti tänu enamlastele õnnetus takistada kindral Kornilovil sõjaväelist riigipööret augustis 1917.a.

Ajalugu → Ajalugu
133 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sotsialistliku süsteemi ja Nõukogude Liidu lagunemine (tabel)

kandidaadiga valimised uude ajalukku laulva revolutsioonina; esindusorganisse ­ Rahvasaadikute Eestis loodi Rahvarinne, peagi ka Lätis ja Kongressi; Leed; Kokkulepe Genfis -> 89. veebruariks väed ENSV Ülemnõukogu võttis vastu Afganistanist välja; suveräänsusdeklaratsiooni ­ autonoomia Lõpetati kodusõda Nicaraguas; NSVL raames; USA survel järeleandmised inimõiguste NSVL Rahvasaadikute Kongressi küsimustes; valimistel moodustasid Balti liiduvabariikide rahvarinnete kandidaadid ühtse saad.rühma; Poolas ulatuslik streigilaine 1989 Rahvasaadikute Kongressi valmimised 23

Ajalugu → Ajalugu
93 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Ameerika Ühendriigid

Kommunismi leviku pidurdamiseks osalesid USA väed Korea sõjas 1954.a jagunes Vietnam kaheks diktaatorlikuks riigiks · PõhjaVietnamiks ja LõunaVietnamiks 1960. aastate algul saatsid ameeriklased LõunaVietnamisse sõjanõunikke Ameerika alustas pommitamist PõhjaVietnamis Välispoliitika PõhjaVietnamile tuli appi NSV Liit Kommunistide terrorile vastas USA armee karistusrünnakutega (laastati pommitamistega ja mürkainetega) Avalikkuse survel oli Ameerika Ühendriigid sunnitud alustama vietnamlastega läbirääkimisi (1973.a kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele) Välispoliitika USA kaotas sõjas umbes 56 000 Muutke teksti laade meest, haavata sai rohkem kui 300 000 Teine tase inimest Kolmas tase

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Positiivsed ja negatiivsed nähtused, mis kaasnesid perestroikaga

Kolmandaks katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSV Liidu Euroopa osasse nin peatati tuumarelvakatkestused. Neljadaks saavutati ka edu konfliktide reguleerimisel. NSV Liit lõpetas rahvuvahelise terrorismi rahastamise ja toetamise. Märtsis 1988 kirjutas NSV Liit Genfis alla kokkulepetele, mille alusel viis oma väed 1989. aasta veebruariks Afganistanist välja. 1988. aasta märtsis suudeti lõpetada kodusõda Nicaraguas, lahenesid ka mitmed teised regionaalsed konfliktid. Viiendaks, USA survel tegi Gorbatsov järelandmisi inimõiguste küsimuses. Vabastati enamik poliitvange, NSV Liidust lubati välja rännata mitte ainult juutidel, vaid ka teistel, hõlbustati läbikäimisi NSV Liidu ja muu maailma vahel. Negatiivsed küljed perestroikal olid järgmised, esiteks 1986. aasta aprillis toimus suur katastroof Ukrainas Tsernobõli aatomielektrijaamas. Esialgu üritati see maha vaikida, kuid vahetult pärast avalikustamisjutte ärritas selline teguviis rahvast tugevasti

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks on narkootikumid kahjulikud?

Narkootikume kasutatakse tavaliselt naudingu saamiseks, mis ka lühiajaliselt seda tekitab, aga uimastite manustamisest võib välja kujuneda sõltuvus, mida on raske välja ravida. Uimastitega tehakse algust juba väga noores eas. Põhjused, miks noored üldse proovivad esimest korda uimasteid, on uudishimu, soov mitte erineda sõpradest või probleemid igapäevaelus. Enamasti proovitakse üksikuid kordi, aga püsivalt neid tarvitama ei hakata, kuid on ka erandeid. Sõprade survel millegi tegemine ei ole minu jaoks aksepteeritav, sest ma arvan, et igal noorel peaks olema natukenegi julgust keelduda asjadest, mida nad üksi olles ei teeks. Uimastite tarvitamine on alati riskantne, sest kunagi ei saa päris kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse. Lisaks on ka uimastite omamine krimiaalkorras karistatav. Kuna uimastid võivad olla segatud tundmatute ainetega, siis pole täpselt teada missugune on nende tegelik kangus. Võib saada kergelt üledoosi

Kirjandus → Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Energeetika

töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimase kätte toimetamisega tarbijale. 3. NAFTA, GAASI JA KIVISÖE TOOTMISPIIRKONNAD Nafta – Põhja-Ameerika, Pärsia laht, Mehhiko laht Maagaas – Mehhiko laht, Venemaa, Austraalia Kivisüsi – ei leidu vees, Euroopa, Hiina Venemaa piir, Põhja-Ameerika 4. NAFTA TÖÖSTUS: AMMUTAMINE, TÖÖTLEMINE JA RAHVUSVAHELISED FIRMAD Nafta ammutamine: puuraukude kaudu, millest purskab ta vahel gaasi survel, kuid enamasti kompressorimeetodil; mandrilaval mere põhjast. Nafta töötlemine: töödeldakse tööstusriikides; eeltöötlemine (vesi, mineraalsoolad, gaasid, happelised ühendid; destilleerimisseadmes jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks; jääk (masuuti) destilleeritakse uuesti. Firmad: Exxon Mobile, Royal Dutch Shell, BP 5. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD, NENDE KASUTAMINE JA LÜHI ISELOOMUSTUS Tuul – tuleb kasutada koos teiste energia allikatega või salvestada

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Külmale maale

• „Jutustused“ (1913) • „Mäeküla piimamees“ (1916) • „Tabamata ime“ (1912) • „Pisuhänd“ (1913) • „Side“ (1917) • jutustus „Jobu“ • „Minu esimesed triibulised“ „Külmale maale“ • Avaldati aastal 1896 • Kriitilist realismi kujutav romaan • Raamatu järgi on tehtud mängufilm „Külmale maale“ (1965), režissöörid Ants Kivirähk ja Valdur Himbek • Noore mehe eluvaadete kujunemine ühiskonna survel Raamatu sisu • Raamat jutustab noorest mehest Jaan Vapperist, kelle elutee kujundajaks on vaesus ja ühiskonna eelarvamused. Tema suurimaks varaks on noore tütarlapse Anna Vadi sügav ja tingimusteta armastus. Noorest ausast mehest saab teose käigus kurjategija, kellel tuleb oma tegude eest karmi karistust kanda. Külmale maale e. Siberisse karistust kandma sõidab Jaan koos armastatud naise Annaga ning nende mõlema hing on vaatamata olukorrale rahul.

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Müüritööde terminid

Müüritööde terminid Ankur : Vahend müürikivide ühendamiseks külgnevate konstruktsioonidega, näiteks lae ja katusega. Armatuuri ankurdustugevus: Nakketugevus armatuuri pinnaühiku ja mördi või betooni vahel tõmbel või survel. Armatuurteras: Müüritises armatuurina kasutatav teras. Armeeritud müüritis: Müüritis, milles tavaliselt terasvardad või -võrk on paigutatud mördi või betoonikihi sisse nii, et müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eeldoseeritud mört: tehases doseeritud komponendid, millest ehitusplatsil segatakse mört. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud survepinged

Ehitus → Ehituskonstruktsioonid
21 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Nafta ja gaasi tootmine

NAFTA JA GAASI TOOTMINE Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Nüüdisajal kasutatakse nafta tootmisel eranditult puurauke, millest purskab nafta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressormeetodil SURUDES VETT NAFTAKIHI ALLA. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Rohkesti ammutatakse naftat ja gaasi mere põhjast(Kaspia,Põhjameri,Norra). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Saategaas põletatakse. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes.

Keemia → Keemia
43 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Pseudogeenid ja geenifragmendid

elemendid) ja integratsioonist genoomi. Protsesseeritud pseudogeenid sisaldavad funktsionaalse geeni eksoneid ja omavad tavaliselt ühes otsas oligo (dA)/(dT) järjestusi. Tekkinud retrotranspositsiooni tagajärjel cDNA-dest (üle 2000 ribosomaalse valgu protsesseeritud pseudogeeni). Tavaliselt ei ekspresseeru. Ekspresseeritud protsesseeritud geenid ehk retrogeenid on samuti tekkinud retrotranspositsiooni teel, on muutunud valiku survel funktsionaalseks. Transpositsioonis on edukaimad RNA polümeraas III transkriptid. Alu kordusjärjestused on arvatavasti pärit 7SL RNA protsessitud pseudogeeni koopiatest. DNA järjestused, mis saavad ennast liigutada uude positsiooni ühe rahu genoomi piires. Mehhanism võib olla kas: ,,copy and paste" or "cut and paste". Võivad esile kutsuda fenotüübi mutatsioone ja muuta raku genoomi suurust. Transposoneid moodustab suur omsa C-väärtusi eukarüootses rakus

Bioloogia → Genoomika ja proteoomika
18 allalaadimist
thumbnail
18
docx

AK-47 AUTOMAAT

Lukuraami vabastamisel surub taandurvedru lukuraami algasendisse, mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel liikuma mööda vintrauda. Kui kuul on jõudnud gaasikanalist mööda, liigub osa gaase gaasikotta ja avaldavad survet gaasitorus paiknevale gaasikolvile. Ülejäänud gaasid liiguvad koos kuuliga vintrauast välja. Gaasikolb koos lukuraami ja lukuga liigub taha, vinnastades löögimehhanismi ja surudes kokku taandurvedru. Tagasiliikumise alguses teeb lukk 30° pöörde vasakule, haarates kaasa padrunikesta, mis välja heidetakse. Taandurvedru survel lükatakse lukuraam

Sõjandus → Riigikaitse
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun