Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse...
See teos jäi silma oma kujundusega seinal oli reha ja suga ning selle ees oli laud millel oli klaasist linik. Sellise huvitava lahenduse peale annab tulla. Teisena Räägiksin Kairi Orgussaare teosest ,, Põllud" Need põllud olid riputatud seinale. Olid nelinurksed ja sakilised (tekkis tõeliselt põllu efekt). Huvitavaks tegi teose see, et põllud olid nii hästi ära tuntavad ja klaasi peal sellist asja edasi anda on üsna keerukas. Seal oli välja toodud Lumine põld videvikus, Jäine põld, Raps (kollase ja rohelisega), Tärkav oras (musta ja rohelisega), Lumine põld ja Talirukis (valge ja rohelisega). Kunstniku kirjeldus tööle oli see, et Eestlane on ikka olnud seotud maaga-seda korduvalt välja ostnud ning taas üles harinud. Minu üks lemmikumaid teoseid näitusel oli Piret Ellamaa teos ,, Munast loodud". Soome- ugri algmüütide järgi on maailma loojaks lind. Lind muneb munad, millest tekivad maa,
Lapimaa Joonis 1: Lapimaa asukoht Lapimaa on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja- Soomes ja Koola poolsaarel. Lapimaa pindala on üle 200000 km₂. Lapimaa pinnamood on väga mägine. Joonis 2 : Lapimaa pinnamood Lapimaa asub parasvöötmesja lähis arktilises. Suurvesi on kevadel kui lumi sulab ja madalvesi talvel. Lapimaal on levinud loomaliikideks põhjapõdrad, ahmid, hundid. Lindudest leidub Lapimaal lumepüüd, haned, pardid, sõtkad. Joonis 3: Sõtkas Lapimaal kasvab palju samblaid ja samblikke,vareskold, karukold ja kattekold ja kuusk ja mänd, pohlad, jõhvikad, murakad, mustikad. Joonis 4: Kuusk Lapimaa on hõredalt asustatud. Põhilised tegevusalad on turism ja põhjapõdra kasvatus. Lapimaal on sügisel ruska mis on kaks nädalat millal loodus on oranž ja punane. Joonis 5: Ruska Joonis 6: Saamilipp Kasutatud kirjandus: http://4.bp.blogspot.com/- SitVdqWxWRE/TpwAK8HPm...
CALIFORNIA California on USA osariik, pindalalt ning rahvaarvult üks suuremaid. California poolsaar ja laht ei kuulu USA-le, vaid hoopis Mehhikole. Pindala on üle 400 000 km2, rahvaarv ca 37 miljonit. Kuberner on Arnold Schwarzenegger. California pealinn on Sacramento. Loodus Loodus on äärmiselt mitmekesine. Mägedest on tuntuim Sierra Nevada (lumine ahelik) Nõlvadel kasvavad sekvoia metsad. Mammutipuu ehk hiidsekvoia on maailma jämedaim puu. Ümbermõõt umbes 30 m, kõrgus umbes 80 m. Puu on looduskaitse all, vanus on 3000 aasta ringis. Ranniksekvoia ehk punane puu on kõige kõrgem puu. Kõrgus umbes 120 m. Puu on kiirekasvuline. Californias asub maailma kuiveim kõrb-surmaorg. Kuival aastaajal puhkevad metsatulekahjud. Inimene Rahvaarv Californias pidevalt kasvab. Suured kuulsad linnad. Nt San Francisco. Linn paikneb kahel pool Kuldvärava lahte, üle lahe läheb Kuldvärava sild. Sild ehitati aastatel 1933-1937, on u...
Kas Eestis on hea elada? Tere, austatud siinviibijad! Eesti on väike riik, mis asub Läänemere idakaldal. Rahvaarv pole kuigi suur võrreldes teiste riikidega. Siin elab vaid üle 1,3 miljoni inimese. Kuid on siin siis hea või halb elada? Eestit on õnnistatud nelja aastaajaga, mis lisavad loodusele erinevaid ilmeid- kord on kõik roheline ja alles tärkab, on värvikirev, lumine ja tuisune või lõõmab päike. Siin on ürgset loodust palju, mis kesk-, lõuna- ja lääne Euroopas peaaegu hävinud. Meri kohtub maaga, rabad vahelduvad metsade, niitude, jõgede, järvede ja kultuurmaastikega. On, mida imetleda. Üheks hea elu tunnuseks on ka turvatunne. Ma arvan, et Eestimaa inimestel peaks seda olema. Keegi ei pea hommikul ärgates muretsema kas väljas on uputus või möllab läheduses tornaado, mis peagi su maja ära viib. Samuti ei pea kartma, et iga
Johannes Semper 1892-1970 Luuletaja, prosaist, kriitik, näitekirjanik ja tõlkija Elulugu Sündis Viljandimaal Tuhalaane vallas Pahuvere kooliõpetaja pojana Õppis Peterburi ülikoolis, Riia polütehnilises instituudis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis. Aastatel 1926-27 elas Pariisis ning 1928 aastast 1941 aastani oli Tartu ülikooli õppejõuks. Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees. Looming 1910-1940 oli mitme erineva zanri viljeleja J.Semperi luulekogud: "Pierrot", "Jäljed liival","Maa- ja mereveersed rytmid ", "Viis meelt", "Päike rentslis", "Tuuleratas". Romaanid: "Armukadedus" ja "Kivi kivi pääle" Reisikirjad: "Risti- rästi läbi Euroopa" ja "Lõuna Risti all" Tõlked: Hugo"Jumalaema kirik Pariisis", D. Alighieri "Uus elu", E. Zola "Söekaevurid", Stendhali "Punane ja must", A. Blok "K...
Euroopa Loodusvööndid Tarmo Torn Loodusvööndid maailmakaardil Külmakõrbed Paiknevad Euroopa põhjarannikul asuvatel saartel. Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe. Kaljunukkidel kasvavad kooriksamblikud ja vetikad. Tundra ja metsatundra Paikneb Norra, Soome, Rootsi ja Venemaa põhjaosas. Esineb igikelts ja polügonaalpinnas. Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe. Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu. Levinud põhjapõdra kasvatus ning mereloomade küttimine. Tundra loodusele tekitavad kahju roomikautod, prügilad, kasvanud inimtegevus. Pinnas tundras Igikelts sügavalt ja püsivalt külmunud pinnas
KEVADTEEMALISI LUULETUSI Pahane tuju Kortsusest kangast Ja mustadest toonidest Maailm täna koosneb Pilvedki kasutult Taeva peal ripuvad Head sest ei tasu loota Tuju on miinustes Nagu ka külmusest Pakatab lumine õu Kevad peaks tulema Ainult ta hilineb Hiljaks jääb vettinud show Liiliad Õrnad kui kristallid Lilled õitsevad Valmivad nad varmalt- Kaunid liiliad Tuul ei enam saa Viga neile teha Sest on Kevad käes Päike haarand reha Sinust Mänglend läbi jäise tuule Jooksnud üle põllumaa Peitnud ennast seal, kus pime Varjand ennast kaua sa Aga mureks pole põhjust Talv sai läbi - suvi nüüd silmapiirile on kerkind kuuldes sinu abihüüd Päikse käes sa jälle naerad
Mootoriga pidurdamisel vabastatakse gaasipedaal ja lülitatakse sisse madalam käik.Piduripedaalile vajutatakse algul tugevasti, sõidukiiruse vähenemisel nõrgendatakse jala survet. (massi ja kiiruse tunnetus) Soovitavalt pidurdatakse sujuvalt nähes ette olukorda , kui on vaja jääda seisma . Hea juht kasutab sõidupidurit suhteliselt vähe . Pidurdusteekond pikeneb : Ø langul (mäest alla) sõidul Ø haagisega sõites Ø libeda teekatte korral (märg , lumine , jäine tee) Pidurdamisel ei tohi auto muuta suunda. Sõiduauto suurim lubatud pidurdusteekond kiirusega 40 km/h on 13 ...14,5 m. Peatumisteekond Peatumisteekond - ohu märkamisest seiskumiseni Pidurdusteekond - pedaali vajutusest seiskumiseni Aeglustusteekond - aeglustuse tekkimisest seiskumiseni Auto kiiruse ja pidurdustee vahel on ruutsõltuvus . Keskmine reageerimisaeg normaalse töövõime korral on 0,8...1,0 sek.
Põder Abiootilised tegurid Temperatuur Selgitus: Temperatuur mõjutab põdra toidu kättesaadavust. Kui on talv ja lumine siis peavad põdrad oma elupaika vahetama, et oleks kergem toitu kätte saada. Reeglina lähevad põdrad talvel elama männinoorendikesse, pajustikesse kuna seal on vähem lund ja kergem toitu kätte saada. Valgus Selgitus:Pimedas on ohtlikum liikuda. Valgust on vaja selleks, et näha näiteks toitu või vaenlasi. Sademed Selgitus: Vihm mõjutab põdra liikumist ja toitumist. Vihmase ilmaga on
Luule analüüs "Kuu" Kristjan Jaak Peterson "Kuu" on ood, milles autor annab eredate loodusnähtude toel üleva pildi Eesti maakeelest. Luuletuses on võrreldud eesti keelt jumalikkusega, Eestimaa ilusa, kuid muutliku loodusega. Luuletus annab palju positiivset energiat ning paneb lugeja väärtustama oma emakeelt. Luuletuse innustab väikest eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. Epiteet: lumine põhi - Eestile iseloomulikud lumerohked talved, külm põhjatuul - arktiline külm tuul, mis muudab ilma jahedaks, sinise taeva tähed - ideaalsus, puhta pilvitu taeva tähed, mis on küll raskesti märgatavad, kuid olemas, tulised tähed - enneolematus, pime udu - teadmatus, Isikustamine: Rahuga on jookslemas - keel liigub vaikselt rahva seas, ilma halbade kavatsusteta. Kui meri on hüüdmas - Eestimaa on kaitstud võimsa merepiiriga, meri justkui kaitseks emakeelt
Lastega koos kadus ka päike ja kõik hea ning tuli asemele talv, põhjatuul, rahe, pakane ja lumi. Ta ehitas lossi ümber suure müüri. Ühel hommikul kuulis Hiiglane väga ilusat laulu, ta märkas, et see on kõigest väike lind. Ta vaatas õue ja nägi, et lapsed olid kuidagi läbi müüri aeda pääsenud ja puud jälle õitsevad ja lilled kasvavad. Kuid kaugel aia ääres oli üks puu, mis oli ikka veel härmas ja lumine. Seal all oli poiss, kes ei jõudnud puu otsa ronida ja nuttis seal all. Hiiglane läks aitas teda ja teised lapsed märkasid ka, et ta pole enam kuri. Väike poiss tänas Hiiglast suudlusega ning neist said suured sõbrad. Kuid peale seda korda polnud keegi sõpradest enam väikest poissi näinud ja Hiiglane hakkas väga igatsema teda ning ta jäi järjest vanemaks ja lõpuks ei suutnud enam lastega koos mängida. Kui saabus päris talv, märkas Hiiglane seda sama puud seal aia tagumises otsas
november. Septembris saabuvad lapsed tagasi kooli, kus ootavad ees neid kallid õpetajad. Maapiirkondades käib hoogne kartulivõtt ja metsad on täis seenelisi. Sügisel muutuvad puude lehed värviliseks ja langevad puude okstelt maha. See meenutab kõigile, et suvi on möödas. Linnud kogunevad parvedesse ja valmistuvad lõunasse lendama. Tihti sajab vihma ja ilmad lähevad järjest külmemaks. TALV on kõige külmem aastaaeg. Talvekuud on detsember, jaanuar ja veebruar. Maapinda katab lumine kasukas ja veekogusid jäine kate. Lapsed saavad hullata lumehangedes, ehitada lumemehi ja lumekindlusi. Saab suusatada ja uisutada, kuid vahetevahel on käre pakane ja esineb tihe lumesadu. Talv on ka aasta kõige pimedam aastaaeg. Talvel on inimesed ka tihti peale haiged, köhast ja nohust rääkimata. . , . , . , . - , . , . , - . . , . , . , , . . . , , . , .
järgi hinnata. Välimus ei ole see kõige tähtsam. See sarnaneb väga disney muinasjutule ,,Kaunitar ja Koletis". Seda saab mingit moodi isegi seostada filmiga ,,Minu nädal Marilyniga". Huvitav oli lugeda kavast seda, et Pjotr Tsaikovski oli ka veetnud aega Eestis ja nimelt Haapsalus. Oli kena vahelduseks pühapäeval ennast tavapärasest viisakamalt riidesse panna ning seada sammud Estonia poole. Eriti hea elamuse tekitas see, et õues oli külm, lumine ja veidi jõuluhõnguline. See langes kokku äsja nähtud etenduses ning tekitas endas parema tunde. Minu siiamaani kogetud kultuurielamused said kindlasti lisa ning silmaring avardus jällegi.
oleme suutnud jääda püsima. Seda kõike tänu sellele, et oleme oma riigi eest võidelnud viimse vere tilgani ja meie ühtekuuluvus tunne on ikka ja jälle osutunud tugevamaks kui meie vallutajate armeed. Üheks tähtsamaks sümboliks meil, mis sümboliseerib kodumaad on sini-must- valge lipp, mis oli algselt üliõpilasseltsi lipp, kuid on püsima jäänud tänapäevani. Sinine- Eestimaa taeva ja veekogude peegeldus, must - kodumaa mullapind, rukkileib ja kuub ning valge – õhk, lootus, lumine maapind ning püüd õnne ja valguse poole. Et mitte lasta sellel õnnel raisku minna, peaksime me seda targasti kasutama. Ei tohi võtta vastu otsuseid ja teha tegusid, mis võivad meie kõigi elu muuta või lausa riigile ohtlikuks saada. Iga inimene, olgu ta poiss või tüdruk, laps või täiskasvanu, isa või ema, peab austama meie riiki ja tunnustama seda, mida meie eelkäijad on teinud, et me saaksime selles riigis elada. 24. veebruaril peaks oelma kogu eesti uhke meie riigi üle
Lõpus ilmus projektori valgusesse elussuuruses Pähklipureja. Jäi mulje nagu sõdur oleks olnud tüdruku lemmikmänguasi ning ta on alati unistanud, et nukk oleks temasuurune. Võin vist öelda, et minu arvamus balletist on muutnud. Mitte, et ma nüüd tulihingeline fänn oleksin, aga kindlasti nägin ära midagi väga ilusat. Oli kena vahelduseks pühapäeval ennast tavapärasest viisakamalt riidesse panna ning seada sammud Estonia poole. Eriti hea elamuse tekitas see, et õues oli külm, lumine ja veidi jõuluhõnguline. See langes kokku äsja nähtud etenduses ning tekitas endas parema tunde. Minu siiamaani kogetud kultuurielamused said kindlasti lisa ning silmaring avardus jällegi. Liis Venelaine 10B
o Ole õppis 1914–1918 Penza kunstikoolis, lõpetades selle gümnaasiumi joonistusõpetaja kutsega ja asus hiljem tööle õpetajaks. Maal "Laud" Natüürmort kitarriga 1941-1950.a. kunstiteosed. Johannes Võerahansu (1902-1980) o Johannes Võerahansu oli eesti maalikunstnik. o Ta alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919 ja lõpetas alles 1936.a. Lumine Lõuna-Eesti maastik 1951-1960.a. kunstiteosed. Eerik Haamer (1908-1994) o Eerik Haamer oli eesti maalikunstnik. o Lõpetas 1926 Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja õppis tulevaseks kunstnikuks 1928–1931 Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis. o 1930.a. astus Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus oli järgnevad viis aastat Nikolai Triigi õpilane. "Pime" "Perekond vees" 1961-1970.a. kunstiteosed.
· argoo · zargoon · erikeel Tänapäeva eesti keele sõnavara HARVAD JA JUHUSÕNAD. Harva esinevad sõnad on sõnad, mida kasutades keeletarvitaja teab või vähemalt peaks teadma, et neid sõnad on haruldased. (jutur-jutuajaja, lumepõlv lumine talveaeg) Juhusõnad ehk okasionaalsõnad uued sõnad, varem kasutamata sõnad, mida kõneleja, kirjutaja tarvitab ühe korra. (emakeelepäevasoobilik) Hinnangusõnad annavad hinnangut. 1. deminutiivid vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõnad. 2. augmentatiivid suurendussõnad, suurendava tähendusega sõnad. Naljatlevad sõnad annavad humoorika hinnangu ümbritsevale elule
inimese Rosalie, Jasper, Emmet, Alice ja Edwardi. Nad on erakud noore doktori kasulapsed, kes hoiavad omaette. Bioloogias peab aga Bella Edwardi kõrvale istuma ja talle tundub, et poiss tõrjub teda. Bella otsustab, et räägib Edwardiga, kuid poiss ei tule veel mitu päeva kooli. Kuid siis, kui Edward lõpuks kooli tuli hakkas ta hoopis ise Bellaga rääkima. Samuti tundus Bellale, et poisi silmad on värvi muutnud, aga ta ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Järgmisel päeval oli lumine ja kui Bella kooli parklas oma auto juures seisis, libises tema poole tumesinine furgoon, kuid hetk enne Bellaga kokkupõrkamist hüppas Edward tüdruku ette ja peatas ühe käega auto, ning sellele kohale, kus oli poisi käsi jäi mõlk. Varsti jooksid nende juurde teised õplased ning nad toimetati haiglasse, kus Bella kohtas esimest korda doktor Cullenit. Õnneks oli Bellaga kõik korras. Ülejärgmisel päeval pakkus Edward aga Bellale küüti Seatle'sse minekuks ning tüdruk oli
ehk oose.Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m ).Aluspõhja kivimid on üle 1,5miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist. Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima,mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved.Soomele on loomulik lumine ja külm talv,üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine,tuuline ja vihmane sügis.Keskmine temperatuur suvel +18C talvel võib langeda kuni -20C.Lumekate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud,Kesk-Soome idaosas 4kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud.Sademete hulk on 600mm/a,lõunas on enamasti sademeid rohkem kui põhjaosas. Jõed on kärestikulised,rannik ja järvekaldad käärulised,palju leidub lahti ,neemi,poolsaari ja saari
suvel väga soe,talvel väga külm+kuiv) ; c)troopiline ÕM (soe ja kuiv) 3) Mereäärne asend pehmendab kliimat talvel ja vähendab temp-i erinevusi. 4) Hoovused Põhja-Atlandi soe hoovus (muudab ilma soojemaks ja niiskemaks) 5) Püsivad tuuled Läänetuuledniiske ilm 6) Reljeef ehk pinnamood 4. Madal- ja kõrgrõhkkond: · Madalrõhkkond talv pehme ja lumine, suvi jahe ja niiske. · Kõrgrõhkkond talv külm ja kuiv, suvi väga soe ja kuiv 5. Läänemeri: · Vee soolsus on väike, sest paljud jõed suubuvad Läänemerre ning on palju sademeid. · Mida enam Atlandi ookeani poole minna, seda soolasem on vesi (läänes on soolasem) · Suvel muutub vesi pinnakihtides soojemaks.Sügise saabudes aga jahtub ning vajub sügavamale ja seguneb sealse veega.Süvakihtides on kogu aeg külm vesi.
ühe kliimavööndi piires ei ole tingimused ühesuguse Tingimuste erinevuse määrab sageli ära geograafiline laius ja asukoht mandril Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja rannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused Omal kohal on ka pinnavormide mõju 27.12.12 Jää- ja külmakõrbed 27.12.12 Paiknevad pooluste ümbruses Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe Polaaröö- ja päeva vaheldumine Maismaad katab jääkilp, meredes jäämäed Liigivaene elustik, peamiselt meredes Inimtegevus raskendatud, püsiasustus puudub Kõige vähem saastatud piirkond 27.12.12 Tundra ja metsatundra 27.12.12 Asuvad ainult põhjapoolkeral Esineb igikelts ja polügonaalpinnas Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu
Kasutatud kirjandus: ,,Rahvakalendri tähtpäevi" Mall Hiiemäe ,,Pühad ja kombed" Piret Õunapuu ,,Eesti rahvakombeid läbi aastaringi" Õie Haavik HINGEDEAEG JA HINGEDEPÄEV TÖÖLEHT NR 2 Harjutus 1 Tõmba õigele vastusele ring ümber. 1. Hinged liiguvad tavaliselt a) üksikult b) hulgakesi koos 2. Hingedeajal on Eestimaa ilm olnud läbi aegade a) päiksepaisteline ja soe b) uduvihmane ja tuuline c) külm ja lumine 3. Milline roog ei tohtinud hingede jaoks valmis pandud laualt puududa a) sõir ehk kohupiimajuust b) hapukapsasupp c) puder 4. Hingede poolt puutumata jäetud toit valmistas pererahvale a) rõõmu b) tuska 5. Ketramine ja õmblemine hingedeajal oli a) keelatud b) lubatud 6. Mõistatamisega tegelesid hingedeajal a) vanemad inimesed b) nooremad inimesed 7. Päikesepaiste ning härmatis tähendasid a) head viljasaaki ja ilusat heinaaega b) halba viljasaaki ja vihmast heinaaega 8
Soome Põllumajandus (küsimused leiad lõpust) 1. 1.1 1.2 Soome on tasane ja madal ala, mis on üks eelis põllumajanduse arengule, kuid Soomes on palju järvi ja soid, mille tõttu on pinnas liigniiske ja põlluharimine on raskendatud, kuna pinnast tuleb enne kuivendada. 1.3 Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18ºC, talvel temperatuur võib langeda kuni -20ºC. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm.
Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Kuna Soome on suhteliselt suure pindalaga maa ,esineb selle põhja ja lõunaosa vahel suuri temperatuurilisi erinevusi. Lõunasoome temperatuur sarnaneb aga Eesti temperatuurile. Talved on seal tavaliselt külmad ja suved soojad. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool on külm kliima.
Kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk Päikese kõrgusest horisondil? Mida kõrgemal on päike horisondil, seda suurem on päikesekiirte langemisenurk, seda rohkem jõuab maapinnale päikesekiirgust. Kuidas mõjutab pilvisus maapinnale jõudva päikesekiirguse hulka? Pilvise ilmaga jõuab maapinnale väike osa päikesekiirgusest, peamiselt hajuskiirgusena. Mis on albeedo? Tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse Kõige aeglasemalt soojeneb lumine aluspind, kuna on hele ja niiske, enamus kiirgusest peegeldub tagasi. Millest sõltub aluspinna albeedo? Värvusest, niiskusest, kõrgusest merepinnast, temp.-st. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja madalam õhutemp. seda suurem on Maa soojuskiirgus. Atmosfääri vastukiirgus- esineb kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe.
toitude osas, kuigi soomlased on võrdlemisi ühtne rahvas. Soome jaguneb 5ks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Kuna Soome on suhteliselt suure pindalaga maa ,esineb selle põhja ja lõunaosa vahel suuri temperatuurilisi erinevusi. Lõunasoome temperatuur sarnaneb aga Eesti temperatuurile. Talved on seal tavaliselt külmad ja suved soojad. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool on külm kliima. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni
võivad lähiaastatel majanduskasvu uuesti pidurdada. Üheks Soome majanduse konkurentsivõimelisust teoreetiliselt ohustavaks teguriks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome oma 43%-lise tasemega siiski OECD riikide hulgas esirinnas. 6 Kliima: Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, ranikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm.
(2) Veose etteliikumist takistavate sidumisvahendite tõmbetugevuste summa peab olema vähemalt võrdne veose massiga ja veose taha või külgedele liikumist takistavate sidumisvahendite tõmbetugevuste summa vähemalt võrdne poole veose massiga. (3) Sidumisvahendite tõmbetugevust võib vähendada hõõrdejõu võrra, arvestades kere ja veose vahelist hõõrdetegurit. Tabel 1 Hõõrduvad ained Hõõrdetegur Kuiv, puhas pind Niiske, mittepuhas pind Lumine, jäine pind Metall/metall 0,3¿0,5 0,2¿0,3 0,1¿0,2 Puu/puu 0,3¿0,5 0,3¿0,4 0,2¿0,3 Puu/metall 0,3¿0,5 0,3¿0,4 0,1¿0,2 Puu/betoon/kivi 0,4¿0,6 0,4¿0,5 0,3¿0,4 Metall/betoon 0,3¿0,4 0,2¿0,3 0,1¿0,2
ringselt, kuid nad kuluvad suvistes tingimustes kiiremini. Jäta piisavalt pidurdusmaad Libe tee üllatab igal aastal ikka ja jälle.Talviste teeolude ohte ja salakavalusi ei võeta küllalt tõsiselt.Kiirust ei vähendata ja pidurdusmaad ei suurendata.Libedaga pikeneb pidurdusmaa märgatavalt. Isegi väga heade talverehvidega ei saavutata suvist pidurdamist. Kui sõita kuival asfaltteel 80 km/h, kulub peatumiseks u. 60m. ja peaaegu 4 sek. Kui aga tee on lumine või jäine? Lumisel teel kulub 80 km/h kiiruse juures peatumiseks u.30m. rohkem (60+30m) maad ja aega u.3 sek. rohkem (4+3sek) kui suvel. Need meetrid ja sekundid võivad olla saatuslikud. Sama pika pidurdusmaa võib saada ainult siis, kui sinu kiirus ei ületa 60 km/h. Libe või olla ka muul ajal, mitte ainult talvel. Märg teekate vähendab pidamist.Samuti on libe märg kivisillutis.Ka tee peale kandunud savi ja puudelt kukkunud lehed muudavad tee libedaks.
on muru (lühem kui 20 cm), siis see vähendab hõõrdumist ratta ja maa vahel ning vähendab ka pidurdamise jõudu. Pidureid ei saa vajutada nii kõvasti, rattad libisevad ja maandumisdistants pikeneb. Samuti on lood märja rajaga. See v’hendab hõõrdumist ratta ja raja vahel ning pidurdamisjõud väheneb ning maandumisdistants pikeneb. Näiteks kui rohi on kuiv ja umbes 20 cm siis pikeneb maandumisdistants 20 %. Märg rohi umbes 20 cm pikendab maandumisdistantsi 30 % võrra. Lumine ja pehme maandumisrada pikendab maandumisdistantsi 25 % võrra. (Kulmar, 2015) 1.6. INERTSJÕUD Inertsjõuks nimetatakse jõudu, mis on näiv ja mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Newtoni 1 seadus ehk inertsiseadus väidab, et kõik kehad liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt senikaua, kuni teised kehad tema olekut ei muuda. 1.7. TSENTRIFUGAALJÕUD
Viieteistkümnes peatükk Tõnu jäi Ulrichile võlgu, kuna piimaäri polnud hästi läinud ja kaupa ei jõudnud maha müüa. Tõnu sattus masendusse ning hakkas viina võtma. Tõnut mõnitati ja alandati kõrtsis ning ta pidi kõigile kõrtsis õlut välja tegema et näidata et tal läheks hästi. Tõnu leiab kõrtis oma saatusekaaslase, kingsepa, kelle naine oli ta maha jätnud, kellegi teise pärast. Kuueteistkümnes peatükk Tõnu hakkab linnast koju tulema, väljas on külm ja lumine. Ta otsustas ilma peatusteta koju sõita. Tal oli kaasas piiritust ning aeg ajalt ta turgutas end sellega. Kuid Tõnul tuli uni peale ning ta jäi magama. Hobune peatus viimase kõrtsi juures, kuna oli harjunud, et peremees käib enne koju minekut kõrtsist läbi. Keegi ei teinud väljasseisvast hobusest välja, kuna kõrtsis teised arvasid, et ju siis puhkab natuke. Varsti hakkas hobune kodu poole liikuma ning kui nad koju jõudsid oli Tõnu surnud
Mõned tema raamatud: ,Kalekirjak´´ ,,Õlle kõrvale´´ ,,Kalevipoeg`` ,,Pagari piparkook`` ,,Liblikas`` ,,Sirli, Siim ja saladused`` ,,Rahva oma kaitse`` ,,Papagoide päevad`` ,,Romeo ja Julia`` ,,Vargamäe vanad ja noored`` ,,Limpa ja mereröövlid`` ,,Mees kes teadis ussisõnu" ,,Rehepapp" 2.2 Jutu püramiid Peategelane oli selles raamatus Rehepapp. Ta oskas inimesele tarka nõu anda ja oskas ka tervendada. Tegevus toimus metsa lähedal külas, ilm oli halb - külm ja lumine. Sel ajal liikus ringi katk, mis niitis kõik maha, kes vähegi ette jäid. Probleemiks oli sel ajal kadedus, et kellelgi oli rohkem kui mul. Selle tarbeks, et teistelt varastada leiutati välja määre, mis muutis su kuju ja sa said käia läbi seina, teise tare sahvris. Kindlasti olid ka kollid ja hundid probleemiks, sest kui keegi metsa ära eksis või jäi sinna kauaks siis ta lihtsalt söödi ära.
Nad õppisid oma isa ja ema kõrval, kuidas põldu harida. Mõnes mõttes oligi parem, et laps sai olla koos oma vanematega, kui istuda sünges ja üksikus hütis. 14 aastaselt pühitseti noorikud meesteks ja naisteks, kus nad said endale täiskasvanutele kohased nimed. 11 Kokkuvõte Rahvad asustasid Peruu tuhandeid aastaid tagasi. Mägedes oli külm ja lumine, rannikualaks oli kõrb, muld oli väga vilets, palju maavärinaid ja hiidlaineid. Ellujäämine oli keeruline, kuid inkad said sellega hakkama. Inkad olid kõrgelt arenenud indiaanlaste hõim. Nad tegelesid põllumajandusega, neil olid võimsad niisutussüsteemid ja nad oskasid põldu väetada. Karjakasvatust ei tuntud, kuid neil oli viis kodulooma: laama, alpaka, koer, merisiga ja biisampart. Laamat kasutati kandeloomana ja laamalt ning alpakalt saadi villa, millest valmistati riiet.
Referaat: Vulkaan Saint Helens Õpetaja: Õpilane: 2008 USAS, Põhja Ameerikas, Vaikse ookeani ääres, Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus asub ~40 000 aasta vanune 2550 m kõrgune tegev stratovulkaan Mount Saint Helens. Tumerohelise metsamüüri taustal kõrguv majesteetlik lumine mäetipp paistis kaugele ja peegeldus Spirit lake'i voogudel. Järve kaldale olid ehitatud puhkekodud, lastelaagrid, suvilad, majad. Metskitsed ja pardid olid harjunud lastelt saia nuruma, õhk oli lindude siristamist täis. Aga ühel päeval muutus kõik. Praeguse nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Parun, Briti suursaadik ei näinud omanimelist mäge kunagi.
Lisaks Alam-Doonaule madalikule on Bulgaarias Musta mere ääres Musta mere rannikumadalik ning maa lääneosas ja pealinna Sofia ümbruses. Mäed ja madalikud kokku hõlmavad 72 % Bulgaaria maa-alast. Doonaud kulgeb Bulgaarias 471 km ja tema lisajõed on: Lom, Iskar, Ogosta, Jantra. Egeuse merre suubuvad Maritsa, Struma ja Mesta. Bulgaarias valitseb peamiselt kontinentaalne kliima aga osaliselt ka vahemereline kliima. Madalikel on harilikult soe suvi ja külm ja lumine talv. Venemaalt liikuvad õhumassid võivad tekitada järsu ilmamuutuse. Jaanuari keskmine temperatuur jääb -2 ja +2 vahele, juulis on aga soe kuni 25 kraadi ehk Põhja-Bulgaarias on keskmine jaanuaris -2 ja juulis 23 kraadi ja Lõunas vastavalt 2 ja 25 kraadi. Aasta keskmine sademete hulk on 500-600 mm.Dorbutsas sajab 450mm aga mida kõrgemal mägedes seda rohkem ka sademeid(kuni 1200mm) Lumekate võib kesta 10 päevast 200 päevani. 10-20 päeva
3.Eestil polnud enam võimalust NSVL eest ennst kaitsta. Talvesõda-1939 nov-1940 märts. Soome ei nõustu sõlmima NSVL vastastikuseabistamise lepingut. NSVL armeed koonduvad Soome piirile. Ettekäändeks, et alustada sõda, väidab NSVL, et soome sõdur tulistas neid. Soome aga võidab. Soome ja vene piirile oli Kindral Mannerheim lasknud ehitada tugeva kindlustuste vööndi. Maastik oli mägine, kitsad teed-vene soomukid ei mahtund mitmekesi liikuma. Kliima oli kõlm ja lumine. Soome sõdurid liikusid suuskurite prigaadidena. Soome palus abi rahvasteliidust ja NSVL visti välja. Sõlmiti rahu: 1.Riigipiir nihutati Leningradist natuke kaugemele. 2.Hanko ps antakse NSVL sõjaväebaasiks.3.Laadoga järve ümbritsev ala anti venelaste kätte. 4. Okupeerimine: 16 jun 1940 esitas NSVL ultimaatumi Eestile, Lätile ja Leedule-et ei peeta kinni vastastikuseabistamise lepingust. Nõuti täiendavate väeosade eestisse toomist. Eestil polnud muud võimalust, kui see vastu võtta
ee/download.php?i=40546 Soome põllumajandus Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa; 7% rohumaa; 16% metsamaa; 77% Soome on tasane ja madal ala, mis on üks eelis põllumajanduse arengule, kuid Soomes on palju järvi ja soid, mille tõttu on pinnas liigniiske ja põlluharimine on raskendatud, kuna pinnast tuleb enne kuivendada. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18ºC, talvel temperatuur võib langeda kuni -20ºC. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30ºC-ni, suvel on
Soome peamine loodusrikkus on mets. Ärimets katab 65% Soome maa-ala ja puidutooted moodustavad ekspordi väärtusest 40%. Soomes ei leidu naftat, küll aga on seal märkimisväärne hüdroenergiavaru. Tööstuse suure energia tarbe katab 4 peamiselt soojus- ja tuumaelektrijaamade toodang. Maa kasutus: Põllumaa: 8% Metsamaastik ja mets: 76% Midagi muud: 16% (1993 est.) SOOMELE KOHANE KLIIMA Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb
Rahutused kestsid 8 aastat, kuid 1839 sõlmisid 2 riiki lepingu, kus tunnustati Belgia iseseisvust. 5 1.2 Kliima Belgias valitseb pehme, mereline parassoe kliima, mis on tingitud ookeani lähedusest. Vihmaseid päevi aastas on umbes 200. Keskmine temperatuur suvel on 16-18°C ja talvel 2-4°C. Talvine temperatuur harilikult alla null kraadi ei lange, kuid on siiski üsna külm ja lumine. 1.3 Majandus Belgias on tööjõulisi inimesi 5,07 miljonit. Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri Belgia majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2015. aastal avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (22,5 %), hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus (19,7 %) ning tööstus (16,3 %). Belgia suurim tööstuskeskus on Antwerpeni sadam (lisaks autokoostamisele naftakeemia, värvilised metallid, elektroonika, jm)
Antud nimekirjale lisaks vaadake üle ka erinevate kirjanduste perioodid. India: AUTORID (teos ja zanr, dateetingut pole vaja) Kautilya -,,Arthasastra" Manu seaduste peegel, vastand. (ind.kirjanik) Klidsa- india kirjanik, luule ja lavateosed. ,,Kumara sünd" Dandin - india kirjanik ja kirjandusteoreetik; ,,Luulepeegel" sansk. Poeetika käsiraamat; romaanjutustuse vormis romaan ,,Kümne printsi seikslused". Bna Subandhu- Kalhana - india kirjandjuses histolograafia tähtsaim esindaja ,,Kuningate kosk" Varahamihira - Ind.astoloogia suurkuju."Brhatsamhita"-värsivormis. Vtsyyana - inida kirjanik, ,,Kaamasuutra", proosa ryabhata - Ind.astroloogia isa. ,,Aryakhatiya"värssides teaduskirjandus. TEOSED (autor kui on, zanr ja dateering) Rgveda loodud II a tuh. e Kr induse jõekonnas, sanskriti keeles, veedade ( india kirjanduse vanima kirjavara, hinduismi õpetuslik lähtealus) vanim osa. Koosneb muinasindia jumalate pühendatud hümnidest.1028 hümni...
MUSTUS Mis on mustus? Mustuse keemiline koostis, seisund Mustuse teke Kuidas satub mustus ruumidesse? Kergelt määrduvad pinnad Mustuse liigitus, päritolu Mustuse eemaldamise vajadus Mustuse leviku piiramise võimalused Mustuse eemaldamine Mustus - koristusmeetoditega eemaldatava meeltega tajutav ebapuhtus. Mustus on pinnal esinev aine või ainete segu, mis: -vähendab või takistab pinna kasutamist; -kahjustab pinda; -on ebaesteetiline; -on tervistkahjustav; -mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist. Mustus on alati koristamise ja puhastamise alus ja koristustöid suunav tegur. Mustus häirib silma ja lühendab pinnakattematerjalide kasutusiga. Mustuse hulk määrab koristusvajaduse ja -tiheduse. Sobiva puhastusmeetodi valik lihtsustub, kui tead mustuse liike ja seda kuidas mustus on kinnitunus. Näiteks ruumiõhku saab värskendada tuulutamisega ja ventilatsiooni abil. Kergem on eemaldada kuiva mustust. Mida kauem ja sügavamale on mustus s...
Nimed ja autorid Esimesed raamatud Asai Ryi (1612-91) Esimene professionaalne jaapani kirjanik. Kirjanduslik karjäär algas hiinakeelse Kanshigi dansho`ga (1649). Kindlalt omistatakse talle 17 kana-zshi`t, ning veel 8 arvatakse olevat tema redigeeritud. Tuntuim nendest Ukiyo zshi (1666). (1666a. ilmus ka 68st üleloomulikust loost koosnev Otogi bko, mille pihul kasutas allikmaterjalina hiina tekste, mida ta otse ei tõlkinud, vaid lisas neile jaapanlikkust ning kasutas elegantset gabun stiili.) ''Peony Latern'' Ihara Saikaku ( 1642 1693) Ukiyo-zshi tuntuim esindaja. Ülimalt produktiivne. Oli võimeline ööpäeva jooksul kirjutama 23500 värsirida. Luulekogud: Haikai soolo- üha päevaga tuhat värsirida (1677), Ôku kazu, Saikaku kukazu. Proosa kolmes kategoorias: kshoku, chmin ja samurai. Esikromaan Kshoku ichidai otoko (1682), teine oluline tekst Kshoku gonin onna. (1686) ''Life of an amorous man'' 17-19. sajandi luule Matsunaga Teitok...
Sealne maa on madal ja seetõttu ka soine ja vajab kuivendamist. Samas tingib juba kahe aastaajaline kliima, et suvisel perioodil peab põllumajanduslikuks tegevuseks maad niisutama. d) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. Venezuelas ei ole igal pool võimalik tegeleda põllumajandusega.Suur osa maast mäestikkude ja mägismaade meelevallas. Võimatu on tegeleda põllumajandusega Andides, kus mõnes kohas on aastaringselt lumine. Lõuna-Venezuelas on mägismaa. Enamus sellest territooriumist katab mets, millest märkimisväärselt suur osa on looduskaitse all, sest sellel maa-alal kasvavad väga mitmekesised, ent haruldased taime- ja loomaliigid. Orinoco tasandikel laiub peamiselt puisrohtla, kuid kuival aastaajal kuivab enamik maast. 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? a) Kapitali olemasolu Põllumajanduse tähtsus jääb alla naftale, boksiidile, alumiiniumile, terasetootmisele ja
Teralumi - tüüpiliselt ümarkristallid (tekivad veeauru intensiivsel sublimeerumisel lähtekristallile, kasvab igas suunas), langevad kihtpilvedest, Ø kuni 1 mm; Lumekruubid saavad alguse ümarkristallidest, mis kasvavad ümmargusteks lumise struktuuriga pallikesteks, Ø 2-5 mm; Jääkruubid tekivad lumekruupide kasvamisel, tekib jääkiht peale, Ø 2-5 mm; Rahe äikesepilvedest, tavaliselt suvel pärast lõunat. Tekib kruupide kasvamisel. Rahe tera on kihiline (vaheldumisi jäine ja lumine kiht). Terad erineva suuruse ja kujuga. Rahesadu lühiajaline (paar minutit kuni pool tundi) ja hõlmab väikest maaala; MAAPINDA TEKKIVAD SADEMED Kaste kondenseerunud vee tilgakesed rohul, esemetel ja maapinnal, kui õhutemperatuur ei lange alla 0°C Hall tekib, kui õhutemperatuur langeb alla nulli. Enamasti selgetel tuulevaiksetel öödel Jäide läbipaistev või poolläbipaistev kiht traatidel, puuokstel, rohukõrtel jm. Moodustub allajahtunud vihmast, uduvihmast, udust. Õhutemp
1 Katrin Laikoja Jäätise tehnoloogia 6. JÄÄTIS Eestis toodeti 1998 aastal 4 577 tonni jäätist [Statistikaamet, 1999]. 6.1. Jäätise liigid Eestis toodetavad jäätised võib tinglikult jaotada kahte gruppi: piima ja piimatoodete ning puuvilja- ja marjamahlade baasil valmistatud jäätised. Jäätise liigitamine rasvasisalduse põhjal on toodud tabelites 1 ja 2. Külmutatud desserte, sh jäätist võib liigitada ka kalestatud ja pehmetoodeteks. Tabel 1. Jäätiste liigid ja koostis [Olkonen, 1971] Jäätise liik rasv (%) suhkur (%) kuivaine (%) energiasisaldus (kcal/kg) Piimajäätis 3,5 15,5 29 1390 Koorejäätis ...
Türgi kultuuriliugu Oguusid, seldžukid – türklaste esiisad Hetiidid Hatid – hetiitide eellased Anatoolias (2600 – 1900 ekr). Mesopotaamia, Assüüria ürikud nim hetiite hattideks. Hetiidid tulid Anatooliasse u 1900 ekr Kaukaasiast. 1900 – 1700 ekr hetiidid ja hatid elasid kõrvuti. 2 kuningriiki: Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias Ramses Iiga (võitu ei saavutanud kumbki), pärast lahingut leping igavese rahu ja sõpruse kohta. Langus toimus väga järsku „mererahvad“ ründasid, 1190 ema, tungisid hetiidi riiki ja hävitasid Hattuša impeerium ei toibunud, hetiidid jäid elama Väike – Aasiasse, ent mitte riigina 717 ema langevad viimased hetiidid assüürlaste rünnaku alla orjus. HETIITIDE AVASTAMINE – ajalug...
lähisarktiline kliima. Lapimaal esineb polaaröö ja päev ning talviti on suur tõenäosus näha taevas virmalisi. Soomes leidub kroomimaaki ja fosforiiti. Soome on suures osas kaetud okasmetsaga, kasvatatakse teravilja (üle 3 miljoni tonni aastas) ning veiseid (üle 3 miljoni olendi). Soomes eksisteerivas metsa-, tselluloosi-, paberi- ja metallitööstus. Kliima Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Lõuna- Soome kliima on meie omale suhteliselt sarnane, talvel 5ºC, suvel +18ºC. Põhjaosas on kliima siiski veidi karmim, vastavalt -14ºC ja +15ºC. Sademete hulk on 600 mm/a, lõunas on enamasti sademeid rohkem kui põhjaosas. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts.
tehes tundsin väga korraks külma õhu möödumist. Ma imestasin, mis see olla võis. Rääkisin !9 sellest majas. Omanik sõnas, et see pole midagi uut, ta on kuulnud põrandate kriuksumist, kui on siin ööseks jäänud, kuigi kedagi teist polnud kodus samal ajal.'' ,,Hiljem kuulsin, et keegi on selles majas mõrvatud'' Koski, http://folklore.ee/folklore/vol65 ,,Minu vanatädi suri paar aastat tagasi talvel, oli väga külm ja lumine. Hakkas pihta ärasaatmine. Kirst keset ruumi ja inimesed ümber selle. Kusjuures see oli väga väike ruum ja seal polnud aknaid. Meie isa luges lahkunule viimaseid sõnu ja siis kuuldus lause: ,,Loodame et sinu hing saab taevasse’’(ma päris täpset sõnastust ei mäleta aga põhimõte on sama). Korraga lendas ei tea kust ruumi must lind (rõhutan veel, et aknaid polnud ja uks oli kinni). Lind tegi tiiru ümber kirstu lae all ja kadus teadmatult
MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütluste...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
