" Aga tihti tulevad üleastumised ilmsiks ka inimeste ees. "Valel on lühikesed jalad" ja "Kus tegijaid, seal nägijaid," ütleb rahvatarkus. Ja kui siis inimene neid ikka katab, salgab või teiste kaela ajab – siis ei ole sellel patumülkal enam põhja, kuhu ta vajub! Inimene kaotab sõbrad, inimeste poolehoiu, lugupidamise, armastuse – teinekord ka materiaalse heaolu – kuid oma patte ta ei avalda! See on patu vägi, Saatana vägi, mis inimest nii kinni hoiab; inimene on patu ori, Saatana vang! Meil tuleb vaid tunnistada oma patud ja need hüljata. Aga just seda ei suuda paljud teha, lihtsalt ei suuda! Näib, et nad sooviksid pigem maksta. Ja see asetaks rikkad ja vaesed väga ebavõrdsesse olukorda! Aga et arm on Jumala and, mida pakutakse võrdsetel tingimustel kõigile, siis on kõigil inimestel ühesugused võimalused. Sa saad andestuse, kui sa oma patud tunnistad ja hülgad! Aga kui raske see on lihalikule inimesele – eriti pattude tunnistamine
Mõnikord on Maarja kuulutuse teema puhul kujutatud tagaplaanil Aadama ja Eva väljaajamist paradiisist. Kahe teema ühendamine sümboliseerib inimeste pattulangemist ja inimkonna pattude lunastamist Jeesus lapse sünniga. Tuntuks on saanud apokalüptilise Madonna motiiv: Neitsi Maarja seisab kuusirbil, tema jalgade juures väänleb madu, õun hammaste vahel. Kuusirbil seismine tähendab maailma lunastamist, madu õunaga Eeva patu sümbolit. Apokalüptiline madonna märgib patulunastust - Neitsi Maarja lunastab Eeva patu. Moosese raamatus on kirjas, et naise seeme (s. t neitsist sündinu) purustab kord mao (saatana) pea: „Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1Mo 3:15). Maalidel on jäädvustatud ka stseen, kus peaingel Miikael toob Maarjale sõnumi tema peatsest surmast. Ingel hoiab käes palmioksa - martüüriumi sümbolit.
Luuletaja on maise elu poolel teel eksinud paksu metsa, mis sümboliseerib maist patuelu. Ta ei leia väljapääsu. Teda ründavad panter, lõvi ja hunt, kes on inimlike pahede kehastajad. Luuletajale tuleb appi Vana-Rooma poeet Vergilius (sümboolne, pöördumine antiigi poole). Vergilius viib Dante patumetsast välja pôrgusse. Dante on pôrgu väga selgelt välja joonistanud. Pôrgu koosneb üheksast ringist, kusjuures patused on paigutatud ringidesse vastavalt patu suurusele. Luuletaja vestleb patustega, selguvad patu pôhjused. Dante kohtab nii tegelikult elanud inimesi kui kirjanduslikke tegelasi.Kerged on patud, mis on sooritatud selle nimel, et muuta maist elu paremaks, inimlikumaks. Rängad patud on teod, mis on suunatud inimsuse vastu. "Puhastustuli" . Pärast pôrgut läbivad Dante ja Vergilius puhastustule, mida on kujutatud leegitseva mäena. "Paradiis". Seda on kujutatud ring-ringilt jumaliku valguse poole tôusva püramiidina.
antakse. Seda tehke minu mälestuseks!" (Luuka 22:19) - põhineb Jeesuse sõnadel Pühal Õhtusöömaajal. Armulaud katoliku kirikus Armulaual vein - Jeesuse veri, Armulaual leib - Jeesuse ihu Toimed: 1. inimhinge üleloomuliku elu suurendamine 2. pattudest puhastamine 3. inimese kurjade kavatsuste nõrgendamine 4. igavese õndsuse pant Ristimine sümboolselt tähendab patu mahapesemist ähtealuseks on pärimuslikud puhastumisrituaalid vettekastmist praktiseerivad vaid õigeusklikud ja baptistid. Teistes kirikutes piserdatakse veega http://www.youtube.com/watch?v=1HGrlCJ5wAo&feature=related
Ta ei leia väljapääsu. Teda ründavad PANTER, LÔVI ja HUNT, kes on inimlike pahede (vägivald, upsakus, himurus ja reetlikus) kehastajad. Luuletajale tuleb appi Vana-Rooma poeet Vergilius (sümboolne, pöördumine antiigi poole). Vergilius viib Dante patumetsast välja pôrgusse. Dante on pôrgu väga selgelt välja joonistanud. Pôrgu koosneb üheksast ringist, kusjuures patused on paigutatud ringidesse vastavalt patu suurusele. Luuletaja vestleb patustega, selguvad patu pôhjused. Dante kohtab nii tegelikult elanud inimesi kui kirjanduslikke tegelasi. Kerged on patud, mis on sooritatud selle nimel, et muuta maist elu paremaks, inimlikumaks. Rängad patud on teod, mis on suunatud inimsuse vastu. Põrgu põhjas on põrgukoer Lucifer, 3 pea hambus Juudas, Brutus ja Cassius 2
vaimse elu ring. Keskaja inimese mõttemaailm Keskaja inimsese mõttemaailma mõjutasid ka pahed, nähtav ja nähtamatu, teispoolus, ime, mälu, sümboolne mõttelaad ning kujundid ja värvid. Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Pahed Keskaja inimest kummitas patt. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda, lastes end võita patu teesillutajatel, pahedel. Pahesid kujutati sümboolsete loomade või hirmuäratavate allegooriatena, kes sümboliseerisid surmapatte. 12. sajandil oli surmapatte seitse. Surmapattud: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus ja laiskus. Nähtav ja nähtamatu Nähtav oli tema jaoks nähtamatu pelk jälg. Keskaja inimest ümbritsesid pidevalt ilmutused. Selle maailma ja teispoolsuse vahel polnud teravat eraldusjoont, veel vähem barjääri. Ilmutus ehmatas, kuid ei üllatanud.
Suure osa oma elust võitles ta erinevate eksiõpetuste vastu, mis tol ajal liikvel olid. Eriti meelelähedaseks olid Augustinusele hoolitsemine vaeste ja nende vajaduste eest. Ja alati püüdis ta Kirikut kaasa õhutada justnimelt selles valdkonnas. Augustinuse jaoks oli Jumal absoluutne, olemuselt lihtne ja kolmainus Jumal. Jumal on kõikjal, kõikvõimas, mateeriale allumatu ja igavene. Jumal ei eksisteeri ajas, vaid on aja looja. Augustinus uskus, et patu allikaks on vaba tahe , mis annab inimestele võimaluse ennast Jumalast eemaldada kurja läbi. Patu läbi on inimene kaotanud võime teha head, ja seetõttu on tal vaja Jumala armu , mille kasuks ta saab otsustada oma vaba tahte läbi. Tõeline vabadus ei seisne aga selles, et me ei patusta, vaid nimelt selles, et me teeme head. Augustinus uskus, et inimene on loodud Jumala poolt ilma patuta. Kui Aadam patustas, siis seetõttu on patustanud ka tema järglased
õhtusöömaaega koos Desiderius Beichel. Külgedel kujutab Grünewald tseene Püha Antoniuse elust. Vasakul tiival on kujutatud Püha Pauli külastust Teebasse(traditsiooniliselt on riietatud ainult palmilehtedega) ning paremal Püha Antoniuse kiusamist. Altar on maalitud praeguses Alsassis, Prantsusmaal asuva Isenheimi kloostri haiglakirikule, sest usuti, et kindlasti oli piinadest moonutatud kehaga Kristus erilise tähendusega haiglas vaevlevatele patsientidele. Füüsiline haigus on patu märk, usuti neil aegadel, ning meenutati ka altarimaalil patu ligiolekut: imelik roheline olend inglite seas, aknast sisse murdev kurat. Altari kõrvaltahvlil võib näha kloostri kaitsepühakuid Antoniust ja Püha Sebastiani, sisetiibadel Antoniuse kiusamist ja pühasid eremiite. Väike video „Isenheimi altarimaali“ kohta, mis pole küll originaal, aga näitab väga ilusti ära, kuidas avaneb altarimaal. http://www.youtube.com/watch?v=BN2VvXtjkjI
1 Pascal väitis, et saladuslikkus ja raskesti mõistetavus ongi religiooni tunnuslikud elemendid. Kui nii, siis kehtib ka surma kohal saladuse loor. ,,Religiooni vaenlased on alati teda süüdistanud pimeduses ja haaramatuses. See süüdistus muutub aga kõrgemaks kiituseks niipea kui võtta arvesse religiooni kõrgemat eesmärki edastada hämarat ja sünget lugu: patu ja pattulangemise lugu. Ta ilmutab tõsiasja, mis ei allu mingitele ratsionaalsele seletusele. Inimese patusust ei saa seletada ükski loomulik põhjus pole seda tekitanud ega tinginud. Samuti ei saa seletada lunastust, mis sõltub jumaliku armu käsitamatust aktist. See antakse vabalt ja seda eitatakse vabalt, ükski inimlik tegu ega saavutus ei või seda ära teenida. Ainus vastus, mille religioon näib andvat, on see, et Jumala tahtmine on end meie eest varjata." (E.
ujutamine aitab Jumalal paista maisena. ahel pool seisavad Maarja ja Johannes, kes on vahendajad mala ja usklike vahel. õige ees on palvetamas annetaja ja tema abikaasa, kes olid aalsed inimesed. l on skelett kirjaga „Ma olin see, mis sina oled praegu, sina ad selleks, mis mina olen praegu“ PARADIISIST VÄLJAAJAMINE Kehad on edasi antud valgust ja varju kasutades, mis muudab nad nn ruumiliseks ja tõeliseks. Väga reaalselt on kujutatud emotsioone: tohutut ahastust ja häbi patu tegemise pärast. PEARAHA Apostel Peetrus esineb sellel maalil kolm korda. Keskel saab ta Jeesuselt käsu minna järve äärde ja püüda kala, kelle kõhus on mü Vasakul näeme sama püha meest järve ääres kala püüdmas. Paremal ulatab ta mündi templivalvurile. PÜHA HIERONYMUS JA RISTIJA JOHANNES Hieronymust on kujutatud vana mehena, kelle kaaslaseks on lõvi. PÜHA PEETRUS RAVIB OMA VARJUGA NOORE MEHE PORTREE SAN GIOVENALI TRIPTÜHHON
8. Mõisted · Piibel - Ristiusu kanoniseeritud pühakiri. · Ariaanlus - 4.-7. sajandil levinud kristlik teoloogiline õpetus ja usuvool, mis sai nime Aleksandria presbüteri Areiose järgi. · Askees - ( Usuliste ja vaimsete eesmärkide, sealhulgas ka üleloomulike võimete, saavutamisega seotud eluviis. ) Lihasuretus. · Pärispatuõpetus - Aadam võttis paradiisis keelatud vilja, kristus lunastas küll inimkonna patu, aga inimesed teevad ikka pattu ja peavad jumalalt andeks paluma , et patte lunastada. · Monofüsiitlus Kristuse ühe loomuse õpetuse pooldajad.
Jumala poolt kuhtsutud prohvetiks. Muhamed on prohvetite liini viimane prohvet, kuna ta on saanud kõige viimase ja lõpliku ilmutuse Jumalalt. c) millises keeles kirjutatud Koraan on kõige täpsem? Kõige õigemini kirjutatud Koraan saab olla koostatud vaid algkeeles ehk araabia keeles. Tõlkeid peetakse Koraani tõlgentusteks ja ümberkirjutisteks. d) mida tähendab "jihad"? Seda on tõlgitud kui ,,püha sõda", kuid õigem on seda nimetada ,,võitluseks". Võitlus toimub inimeses endas patu vastu ning see võitlus on iga muslimi kohtustuseks. Samuti on islamis esinatud selle sõna sotsiaalsem ja humaansem pool, mis tõlgendab jihadi kui võitlust ebaõigluse ja ülekohtu vastu. e) kes on imaam? Võimualade poliitline ja usuline juht. Imaam juhib eestvedajana avalikku palvust, samuti kutsutakse imaamideks ka koguduste eestpalvetajaid, kes peavad oskama läbi viia liturgiat. f) millist islami usuelu "viiest sambast" võib ka täitmata jätta, kui see pole teatud põhjustel
kohta. Kala-on Kristuse sümbol, sest kreeka keeles annavad sõnade "Jeesus, Kristus, Jumala Poeg, Päästja" esitähed kokku IHTYS, mis tähendab kala. Kolm kala tähistavad Püha Komainsust: Isa, Poega ja Püha Vaimu. Tuvi- Püha Vaimu sümbol. Ristija Johannes nägi PühaVaimu tuvina taevast alla laskuvat ja Jeesuse peale jäävat. Tall- ohvritall on Kristuse sümbol. Ristija Johannes kirjeldas Jeesust nii:"Vaata, see on Jumala tall, kes võtab ära maailma patu!" Okaskroon- Kristus pidi kandma okaskrooni enne ristilöömist, seetõttu on ka see ristilöömise sümbol. Roosikrants- palvehelmeste kee, milles helmed märgivad loetud nn. Maarja tervituste arvu. Kee nimetus tuleb Maarja ühest sümbolist, roosist. Algselt olevat roosikrantsi valmistatud kibuvitsamarjadest. Roheline on elu lootuse ja külvi värv. Violett on patukahetsuse ja vagaduse värv. Must on meeleparanduse ja leina värv. Lisa. Click to edit Master text styles
Teelet "Ameerika metsad" See oli raamat Iseloomusta Tootsi välimust Lokkis juuksed, nina oli kõver Mis oli Tootsi nõrgem õppeaine? Rehkendus Iseloomusta Tõnissoni Paks, ühes käes oli koguaeg pekk ja teises võileib Mida tegi Arno koos Tõnissoniga õhtul klassis Õppisid luuletust Kes lasi sakste laste parve põhja? Tõnisson Keda süüdistati ja karistati esialgu parve põhja laskmises? Liblet Arno vale Köstrile Et ta läks peale kooli Tõnissoniga koju Kuidas Tõnisson tunnistas oma patu üles. Kellele? Tõnisson käskis valetada et nad läksid Arnoga peale kooli koos kohe koju ja Arno küsis miks? Siis Tõnisson vastas et tema laskis selle parve põhja. Mis vaimustas Teelet jõele minema? Et seal on poole siledam jää. Äpardus Teelega jõel, kes karistas , kes andestas? Köster karistas ja Arno andestas Arno haigus. kes käis Arnot poistest vaatamas, kes tüdrukutest? Tõnisson, Lible ja Teele Mis oli Tootsi koera nimi? Pitsu
Millised olid autori eesmärgid? Teose eesmärgiks võis olla soov jagada õpetussõnu tolle aja inimestele. Seda teeb ta läbi musta huumori, pilgates tihtipeale loos leiduvaid tegelasi. Raamatust võib leida õpetlikke lugusid, selle kohta kuidas naine tüssab meest ja vastupidi ning kinnitust kuldsele mõttele ,,Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad". Hea näite selle kohta annab novell, kus abtiss, kes peab armukest läheb sama patu eest nunna õpetama ja hukka mõistma, kuid tema hooletuse tõttu tuleb välja, et ka ta ise pole nii vooruslik, kui välja laseb paista. Teisel juhul räägib lugu unenägudest ja nende tähendusest ning, kuidas neid eirates võib väga kehvasti minna, seega võib teost pidada omamoodi käitumisõpetuseks. Novellides võis õpetliku sisu kõrval tihti kohata ka omanäolist huumorit, mis lubab arvata, et eesmärgiks oli ka inimeste lõbustamine
kannab tihti nahkvööd ja mantlit õlal Taamar Maaka ja Taaveti tütar, sama ilus ja kütkestav kui Batseba; põsed kui granaatõunad; hambad nagu äsjaniidetud uttede summ; Amnon võtab tema neitsilikkuse Kokkuvõte Taavet, Iisraeli kuningas, silmab lossiaknast imeilusat Batsebat ja temas tärkab kirg. Et Batseba on väepealik Uurija naine, peab Taavet oma ustava sõdalase surma saatma. Säärane patt on Jumalale liig ja karistuseks sureb patu vili - Taaveti ja Batseba esmasündinud poeg. Aasta pärast sünnitab Batseba uue poja, Saalomoni, kellele ema hakkab iisraeli troonile teed rajama aidates kaasa tema vendade surma saatmisel. Mõtlemapanev ja intrigeeriv 1) Kuningas lasi tappa oma sõbra Saafani Batseba tõttu Saafan nägi neid armatsemas ,mis ei olnud ju tema süü 2) Süütu lapse surm vanemate tõttu Batseba ja Taaveti esmalaps hukati kui patuvili. Lemmiktegelane Saafan Väikest kasvu
Täpsem päritolu ja nimi pole teada Elasid koos 15 aastat Sündis poegAdeodatus (Jumalast antu) Pani aluse keskaegsele filosoofiale Lunastus Kahetsus Ainus tee pattude lunastamiseks Lihalikkuse needus Tema arvates oli inimesel lootus needusest vabaneda ainult Jeesus Kristuse jumalikku armu vastu võttes Kristlik seisukoht Inimelu põhiküsimus: Kas usk saab päästa meid patu tundmisest? Pärispatt Uskus, et Aadama pattulangemine rikkus inimhinge ning kõik, kes pärast seda on lihast sündinud, on Aadama patust nakatatud. Aadama üleastumise pärast on kogu inimsugu määratud kannatama valu ja süütunnet ning lõpuks surema. Filosoofia Augustinusel puudub filosoofiline süsteem Kasutab väljendeid, mille täpne tähendus pole selge Teoloogilised teosed Neis oli filosoofiat `'De trinitate''
puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike kohtadega ning hoopis väiksemate sissetulekutega. Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud otsustasid, kas kirikliku õiguse alusel võib laulatada antud inimesi või mitte, nemad võtsid noorpaari vastu kirikutrepil ja viisid altari ees läbi paaripanemise protseduuri. Lahutust kaoliku kirkik ei tunnistanud või õigemini – tunnistas üksnes erandjuhtumeil, kui abiellumisel oli rikutud kanoonilist õigust. Kanoonilise õiguse rikkumise
Kunstiajalugu 1. Madalmaade kunsti eripära 1) Rohkem linnakodanike teenistuses (tellijad jõukad linlased) 2) Puudusid antiigi eeskujud 3) Vähem elurõõmus, toretsev ja elegantne kui Itaalias (renesanss) 4) Esiplanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed 5) Inimest ei peetud maailma keskpunktiks nii nagu Itaalias 6) Tugevad usulised meeleolud, mis avalduvad igapäevaelu kujutavates piltides 7) Puudus keha idealiseerimine, tähtis oli hingeelu avamine 8) Kunstnik oli käsitööline 9) Tahvelmaalid 10) Õlivärvide kasutamine 2. Madalmaade maalikunst 15.sajand JAN VAN EYCK ,,Arnolfini abielupaar" Maal abielupaarist nende abieluvande ajal, kus tunnistajad paistavad peeglist. Üks nendest ilmselt kunstnik ise. Pilt on täis sümboleid, mis viitavad selle paari eluväärtustele (nt: koer-truudus) ,,Genti Altar" Eyck maalis selle koos oma venna Hubertiga. 24-st pilditahvlist koo...
SAKSA RENESSANSS 15.-16. SAJAND S aksa renessanss kestis 15. saj. kuni 16. sajandini. Saksamaa kuulus Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririiki. TÄHTSAMAD SÜNDMUSED Trükigraafika levimine. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa. Trükikunsti leiutamine selleks lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15. saj Saksamaal. Johann Gutenberg võttis kasutusele trükipressi ja liikuvad tähed. Vasegravüür vanim sügavtrükitehnika, 15. saj. algul Lõuna-Saksamaal. Võimaldas peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Martin Schongauer arendas selle kunstiliigiks 15.saj. Reformatsioon e. Usupuhastus 16. saj. algul. TÄHTSAMAD ISIKUD Lucas Cranach töötas maalija ja graafikuna Saksa kuurvürsti õukonnas. Ta maalis usulisi pilte ja portreid, aga ka antiikmütoloogia teemadel. Matthias Grünewaldi ,,Isenheimi altar" altaril on sünge tühi maasti...
kuid seespidiselt kirik kääris. Probleemiks oli jumalasulaste ilmalik elu, isegi paavstid ja piiskopid ei pidanud kinni tsölibaadireeglist ning levis pahesid. Kiriku välise sära säilitamiseks, diplomaatilise tegevuse ja usutegelaste ülalpidamiseks olid kiriku kulutused erakordselt suured ning kui kümnisest ei jätkunud, hakati kirikuameteid müüma ja ostma; levisid ka indulgentsid e patukustutuskirjad (raha eest kustutas kirik inimese patu ja kindlustas koha paradiisis). Nende kahe negatiivse külje kõrval toetas reformatsiooni algust ka Saksa riigi teadvuse ja rahvusluse tõus riigikeele ja ühtekuuluvustundega tuli üldine pahameel rõhuva katoliku kiriku vastu, ülikoolis avaldas humanism mõju teoloogiakäsitlustele. Saksa reformatsiooni algatajaks oli Martin Luther, kes sündis 1483. aastal. Ta õppis kokku kolmes ülikoolis, kuid haridustee jätkamise asemel astus ta hoopis kloostrisse. Ta pühitseti ka
Ajaloo kontrolltöö Keskajast uusajani 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil. 3p 16. sajandiks oli Euroopa muutunud, keisri- ja paavstivõimu suur vastasseis hakkas leebuma ning pisiriikide ajastu hakkas otsa lõppema. Algas ühte kohta koondatud võimuga ehk tsentraliseeritud rahvusriikide ajastu. Samas lõdvenes Vana-Liivimaa niigi lõtv kokkukuuluvus veelgi ning ordu ja piiskoppide vaenutsemine ei lõppenud. Valitsevad ja põlisrahvad ei olnud kokku sulanud ning peagi kadus ka usuline ühtsus. 2. Mis tingis 15. sajandi alguses Saksa ordu nõrgenemise? 2p Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (...
Artur Alliksaar (19231966) Kes ta oli? § Eesti luuletaja § Tõlkija Autoportree Mu hinges koos on munk ja sübariit. Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem. Kesk aja hallust köen kui tuliriit ja otsin kõige kiuste elulähet. Ma olen enesele mõistatus, mis võrdselt kätkeb ujedust ja uljust. Pean aardeks naeru kergemeelses suus ja rituaaliriistaks narrikuljust. Ma nagu kangelasi vaatan neid, kes sooritavad mõne siira patu. Kesköiti emban templikünniseid ja kujutlen, et olen sõltumatu. Kui väsin laulust, lembest, valgusest, mind haarab kurbus, milles troost ja tabu, ja päästab üksinduse kalgusest, mis ikka seirab pääsematult vabu. On hurmav juhusele anduda ses sätendavas ulmabakhanaalis, nii elu täiusesse kanduda kui pintslitõmme värvijulges maalis. Elutee § Sündis Tartus 15. aprillil 1923 raudteelase pojana §
loovutati talle veel paar päeva järelemõtlemiseks. Hiljem külastas Don Juan ühe enda tapetu hauakambrit kus nägid nad peadliigutavat kuju kes oli nõus Don Juaniga õhtustama. Laeva peale tagasi jõudes käis Don Juani isa talle sõnu peale lugemas ning hiljem sel õhtul tuli ka õhtust sööma kutsutud kivikuju laevale, ning kutsus omakorda Don juani enda juurde hauakambrisse õhtust sööma. Käis ka Donja Elvira kes ütles et läheb patu lunastama kloostrisse ning soovitas Don Juanil seda sama teha. Hiljem lubaski Don Juan et hakkab korralikuks ning üteb ära praegusest elust, kuid hiljem tuli välja, et ta lihtsalt maalis sõnadega endale maski, mis kaitseks teda edaspidises elus mille peale ta teener Sganarelle oli tõeliselt pettund ning ütles kõik välja mis tal Don Juani kohta õelda oli. Ning natuke peale seda ilmnes looriga kaetut vaimu kujutis, keda Don Juan üritas noaga tappa, mille peale vaim lendles eemale
loovutati talle veel paar päeva järelemõtlemiseks. Hiljem külastas Don Juan ühe enda tapetu hauakambrit kus nägid nad peadliigutavat kuju kes oli nõus Don Juaniga õhtustama. Laeva peale tagasi jõudes käis Don Juani isa talle sõnu peale lugemas ning hiljem sel õhtul tuli ka õhtust sööma kutsutud kivikuju laevale, ning kutsus omakorda Don juani enda juurde hauakambrisse õhtust sööma. Käis ka Donja Elvira kes ütles et läheb patu lunastama kloostrisse ning soovitas Don Juanil seda sama teha. Hiljem lubaski Don Juan et hakkab korralikuks ning üteb ära praegusest elust, kuid hiljem tuli välja, et ta lihtsalt maalis sõnadega endale maski, mis kaitseks teda edaspidises elus mille peale ta teener Sganarelle oli tõeliselt pettund ning ütles kõik välja mis tal Don Juani kohta õelda oli. Ning natuke peale seda ilmnes looriga kaetut vaimu kujutis, keda Don Juan üritas noaga tappa, mille peale vaim lendles eemale
ning pühadeks ja liikumist geograafilises ruumis mõtestati kui (eksi-)rännakut: pikk rännak muudab inimese pühamaks ning rada pühaduse suunas nõudis ilmtingimata lahkumist tavapärasest elukeskkonnast. Nii tähendas ka näiteks patulunastus lahkumist, ruumilist nihet. Iga reis, k.a kloostrisse minek, oli palverännak - liikumine patusest kohast pühasse. Kodust lahkumine polnud sageli isiklik kapriis, vaid vajadus saada tasu õilsuse või karistust patu eest. Ka surm oli liikumine ruumis: usuti kindlalt, et rändaja suudab minna paradiisi elusana, ,,kehalises vormis"; patune saadetakse elusalt põrgusse. Keskaegses kirjanduses on pühadus/headus seotud ka kliimaga: paradiisi kliima sobib inimkonnale hästi, on viljakas, samas kui põrgu on jääst või tulest ning elu seal võimatu. Keskaegset arusaama annab väga hästi edasi India kuningriigi loo ja Afanasy Nikitini ,,Teekond üle kolme mere" kõrvutamine
sihvaka kehaehituse pärast surigi. Ta ei pidanud lihtsalt seal vastu. Krõõda asemele tuli perenaiseks Mari. Tüdrukuna oli ta siin tööd tehes laulnud ja naernud, perenaise ametis tegi Vargamäe temagi tõsiseks. Kui Krõõta oli tapnud raske töö, siis Mari piinad olid hingelised. Salaja oli ta küll soovinud olla Vargamäe perenaine, kuid selleks saamine võttis temalt eluks ajaks hingerahu, täitis tema südame valu ja kahetsusega. Jussi ja nende ühiste laste surmast tegi Mari endale patu palga. Oli patt olnud tahta siia perenaiseks, armastada Andrese lapsi ja ise Andresega lapsi saada. Mari tegi kõik, et surnuid unustada, kuid ei saanud ometi päeval ega ööl rahu. Tal oleks olnud kergem, kui ta oleks saanud sellest Andresega rääkida, kuid ta ei julgenud, sest mees sai maruvihaseks, nähes, et Mari olnut unustada ei suuda. Näis, nagu oleks Vargamäel lasunud needus, mis teeb sealsed perenaised nukraks ja murelikuks, nagu oleks seal raskem elu kui mujal.
Väravad avanesid, me sisenesime põrgu eeskotta, mis oli räpane nagu Rakvere kainestusmaja. Kuigi see nägi kole välja, poleks ma veel tõesti öelnud, et oleme põrgus. Jõudsime koopataolisse kohta, mille seinad tundusid olevat heledast liivast. Ma katsusin neid need olid veidi rabedad. Mu ümber piinlesid süütud lapsed, naised ning ma tundsin ära ka paar antiikaja suurmeest. See sama Surmakuulutaja jutustas mulle, et need inimesed on siin, kuna on teinud mõne väiksema patu. Näiteks on murdnud armastust või varastanud mõne väikese asja. See olevat helgeim koht siin, põrgus. Me liikusime edasi. Keskkond hakkas muutuma. Seinda läksid tumedamaks ning seintel oli märgata ahelaid ning suuri jämedaid puujuuri. Siin ringi vaatamine tekitas minus juba suurema hirmu tunde. Ninna hakkas ka mingi kummaline lõhn. Nagu segu piprast, põlenud puudest, suitsust ja vürtsidest. Mulle räägiti, et seal on inimesed, kes on teinud suuremat kurja. Nad on kas
tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike kohtadega ning hoopis väiksemate sissetulekutega. Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud otsustasid, kas kirikliku õiguse alusel võib laulatada antud inimesi või mitte, nemad võtsid noorpaari vastu kirikutrepil ja viisid altari ees läbi paaripanemise protseduuri. Lahutust kaoliku kirik ei tunnistanud või õigemini tunnistas üksnes erandjuhtumeil, kui abiellumisel oli rikutud kanoonilist õigust. Kanoonilise õiguse rikkumise
eestlasi soovis oma iidoliga samastuda. Kuid lugedes "Kalevipoeg", mõistsin et ma ei saa väärtustada Kalevipoega hea eesti vägilasena. Ta tegi küll palju head, sooritades oma vägitegusid, kuid sageli ta ei mõelnud selgelt, tegi halba rumalusest ja kasutas oma võimu hea suhtes valesti. Kalevipoeg tegi halba mõtlematusest. Siia võib tuua näiteks selle, et ta maksis julmalt kätte oma ema röövinud soome tuuslarile. Kuigi tuuslar tunnistas Kalevipojale oma patu üles ja palus andestust, tappis Kalevipoeg ta ära.Tuuslar ei olnud süüdi Linda tapmises, vaid röövimises ning karistus ta surmata oli liig. Teine suhtleiselt rumal tegu oli Sarviku ellujätmine. Sarvik oli rahva vaenlane, ta piinas rahvast ja võttis neilt nende varanduse. Seega Kalevipojal kui rahva kangelasel võis olla suur viha Sarviku vastu, kuid Kalevipoeg ei määranud talle isegi tänapäeva kontekstis õiglast karistust ja vabastanud oma rahva hirmust Sarviku ees.
Kiusautsed on inimesega kaasas käinud juba aegade algusest. Kõige lihtsam näide selle tõestuseks on piibel mis jutustab Eedeni aiast ja selle valvuritest, Aadamast ja Eevast. Jumal keelas neil Eedeni aia vilju süüa, kuid imlselgetel põhjutsel nad siiski seda tegid. Üldiselt tõlgendab piibel kiusatust kui saatanat, kes üritab inimesi kurjale teele tõugata. Selle õpetuse järgi elavad ka tänapäeval paljud usklikud inimesed, kes usuvad, et tahtmisele järele andmine on võrdne patu tegemisega. Samuti annab kiusatuste pikale ajaloole inimeste seas kinnitust ka Oscar Wilde´i romaan "Dorian Gray portree" kus tutvustatakse lähemalt 19. sajandi Prantsusmaal asset leidvat seltskonnaelu. Sealne eliit ei seadnud endile mingeid olulisi piire, vaid elas elu täiel rinnal, seeläbi järele andes oma ihadele. Kiusatus on põhjendus paljudele tänapäeval vägagi levinud probleemidele. Varastamine, petmine, kasiinodes käimine ja igasugune muu seaduse rikkumine
Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema, mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. (Pilt võetud: http://laura.artcol.ee/e-
Deism-usuti, et Jumal lõi maailma, kuid ta ei sekku maailmaasjadesse. Montesquieu- arvustas Prantsusmaa seltskonna elu ja kuningavõimu; Voltaire- Katoliku kirikut ja elupahesi kritiseeris. Valgustatud absolutism- riigi vorm, kus eesotsas on valgustatud monarh. Rousseau- tema arvates kui edendada kultuuri, siis kõlblus prob kaovad. Valgustus ajastu tagajärg- talurahva olukord paranes, rahva hariduse osatähtsus tõusis. Indlugents- patu puhastuskiri. 732- Poitiers’i lahing, islamiusk pealtung EU peatati. 843- Verduni kokkulepe, Frangi riik kolmeks (Lääne-Frangi riik- Prantsusmaa, Ida-Frangi riik-Saksamaa, Lõuna. Frangi riik- lagunes.)
Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema, mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu Andrian Tees 1b märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. Bütsansi maalikunst pärast pilditüli 10 sajandil
Keskaja käsitlus kirikust ja ühiskonnast toetus Augustinuse mõtetele. Usupuhastajad tegid omakorda Augustinuse juhatusel oma otsustavad avastused. Augustinusele eelnenud läänekristlusel oli juutlik alatoon. Rõhutati laitmatut elu, heategusid ja kirikukorrale alistumist. Augustinus oli oma kogemustest õppinud, ei inimene ei pääse omal jõul patust, sest tema ihu valitsevad kired ja hinge kõrkus. Ainult jumal võib murda patu võimu j aseda ta teeb millal ja kus tahab. Augustinus pöördub tagasi juba kõrvale jäänud Pauluse õpetuse juurde, mille järgi inimene ei saa oma tegudega pääsemist ära teenid, vaid see sõltub jumala armust. Seda õpetust edasi arendades jõudis Augustinus õpetuseni jumalikust predestinatsioonist (ettemääratusest): Kogu inimkond on patu küüsis ja kujutab endast suurt hukkamõistetute massi
4.1 Muutuse väljendamine % ehk kasv ja kahanemine % protsentides: Algab kampaania viina hinna langus. Käesolev kampaania kestab 2 kuud. Iga päev hakatakse viina hinda langetama 0,2%. Kuuldes viina langust, otsustatakse metsas pidu panna. Tükk aega mõeldakse, kes viina järele saata. Lõpuks otsustatakse teo kasuks. Möödub siis päevake- paar. Tigu pole ikka tagasi. Siis juba kuu. Tigu pole näha siiani. Kui oli möödas juba kaks kuud hakkasid loomad kaebama teo patu üle, et tigu jäi ise viina jooma. Seepeale hõikas tigu põõsa alt: ,,Kui kaua vingute, ei lähe üldse!" Leia kui mitu protsenti hind vähenes kahe päeva, kuu ja kahe kuu kohta. Leiame, kui mitu protsenti hind väheneb kahe päeva kohta: Üks päev = 0,2% Kaks päeva = 0,2x2=0,4% Leiame, kui mitu protsenti hind väheneb kuu kohta: 0,2% x 30 = 6% Leiame, kui mitu protsenti hind väheneb kahe kuu kohta: 0,2 x 60 = 12%
1) Millal ja kelle algatusel algas saksamaal reformatsioon? (3põhjust) Reformatsioon sai alguse 1517.a. Martin Lutheri algatusel. Põhjused: *paavsti võimu autoriteet oli langenud *müüdi indulgentse e. patu lunastus kirju *jumala teenistused ladina keeles *Euroopas oli lõppenud feodaalse killustatuse ajajärk *riigid ei tahtnud alluda paavstile *katoliku kirikut oli kritiseeritud Tulemused: *Levik teistesse maadesse *Piiblid rahvuskeeltes *Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku 2) Millised olid olulised muudatused mida Luther tahtis ellu saata? 1. paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine
Ennne nõnda hea ei tundugi enam nii hea kui ta lõuks kätte on jõudnud. Elades väga vaestes tingimustes arvatakse et elu on halb, maiilm on kuri jne. Sattudes eluhammasrataste vahele lõpetas c. Koos oma kalli koleda naisega vaeses talumjas koos orja ja kahe hea sõbraga. Nende elu oli vaene, raha oli piirautult ja üleüldse ei läinud kõik hästi. Kuid sattudes kokku naabrmehe, kes tegeles pülluharimisega ja kelle arvates on tööö väga tähtis aravates et see peletab eemale patu, igavuse ja puuduse, nakatab ka g, kes otustabki et inimene peab harima oma aeda. Nõnda said nad oma elujärge muuta ja elada õnnelikult, igavuseta , patuta. Peab tegelema tööga, et oleks õnnelik, lõpetama istemine jne. Ma arvan , et oluline on olla õnnelik sellega mis sul juba on : ei maksa ajada taga libliktat, tallates ära lilled nägemata ära nende ilu. Tuleb öötada ja armastada oma lähedasi.
Kõik neli poega õppisid Tallinna 22. Keskkoolis. Pojad tegelesid juba väiksest saadik muusikaga. Harri abikaasa Leida suri 1992. aastal. Õpetaja Avo Üpruse matusekõnest jäi Harrile hinge lause: "Sa oled kalli hinnaga ostetud, mine ja ära tee pattu!" See sai ka tema pöördepunktiks. Sellest ajast alates üritas ta nende sõnade järgi edasi elada. Tänu sellele elu suhtumisele sündis vaimulik segakoorilaul "Su poole, Issand, südamest ma tõstan oma hääle, mind päästa patu häda seest ja halasta mu peale..." (Martin Lutheri sõnad), kui ta pöördus tagasi kodukirikusse, Tallinna Kaarlisse, kus ta aastaid ka orelikunstnikuna ja oreliõpetajana töötas. Harri Kõrvitsa ärasaatmine toimus 12. aprillil 2003. aastal Tallinna Kaarli kirikust Metsakalmistule. 4 HARIDUS Orelimängu õppimist alustas Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus (EELK) Türi
kaeti, kuna kirik muudeti mošeeks. Bütsantsi mosaiik- Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Romaani stiil Pisa toomkirik (Itaalia)- Üks tuntumaid romaani stiilis ehitisi on Pisa toomkirik Itaalias ja selle viltune kellatorn. Torn hakkas vajuma tänu halvale aluspinnale juba selle ehitamise ajal. Kiriku ehitamist alustati 11. saj ja kellatorni ehitamist 12. saj. “vaeste piibel”- Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt. Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja
1. Mis on vabadus? 1. Vabadus on (Jumala kingitud) võime toimida või mitte toimida, teha seda või teist, ning nõnda korda saata teadlikke tegusid omaenda vastutusel. Vabadus on inimlike tegude eriomane joon. Mida enam keegi teeb head, seda vabamaks ta muutub. Vabadus saavutab talle loomuomase täiuse, kui ta on suunatud Jumalale, ülimale hüvele ja meie õndsusele. Vabadusega käib kaasas võimalus valida hea ja kurja vahel. Kurja valimine on vabaduse kuritarvitamine ning see viib patu orjusse. 2. Mis on südametunnistus? 2. Südametunnistus on mõistuse otsus, mis käsib inimesel õigel hetkel teha head ja hoiduda kurjast. Tänu südametunnistusele tajub inimene tehtava või tehtud teo kõlbelist väärtust ning saab nõnda kanda vastutust oma teo eest. 3. Kas südametunnistus võib teha ekslikke otsuseid? 3. Inimene peab alati alluma oma südametunnistuse kindlale otsusele, kuid ta võib teha ekslikke
Riste on mitmesuguseid: Püha Peetrus löödi risti pea alaspidi, Constantinuse rist ühendab Kristuse nime esitähed ksii (X) ja roo (R), samuti on olemas ankurrist, vene rist kujutab lisaks ristlile hukatu nimesilti ja jalatuge. Tuvi- Püha Vaimu sümbol. Ristija Johannes nägi PühaVaimu tuvina taevast alla laskuvat ja Jeesuse peale jäävat . Tall- ohvritall on Kristuse sümbol. Ristija Johannes kirjeldas Jeesust nii: "Vaata, see on Jumala tall, kes võtab ära maailma patu!" Okaskroon- Kristus pidi kandma okaskrooni enne ristilöömist, seetõttu on ka see ristilöömise sümbol. Liturgilised värvid. Värvid meie ümber mõjutavad kindlasti meie tujusid, mõtteid ja soove. Igal ühel on meist oma lemmikvärv -või isegi mitu. Värvid, mida enda jaoks valime iseloomustavat pisut meidki - meie iseloomu ja soove. Võiks arvata, et kirikul ja värvidel pole midagi ühist. Siiski on see hoopis vastupidi
Müller seletas oma jutluses, et lapsed ja noored ei karda surma, sest nende patukoorem on väiksem kui täiskasvanutel, kelle eksimuste hulk on hulga suurem. Vaatamata surma põlgamisele leidis Müller, et surm on midagi, mida oodata ja serveerib seda ka kui rõõmsat sündmust, sest kui viimne päev saabub siis saab inimene kokku oma lunastajaga. Ta leidis koguni, et elu on justkui halb uni ja surm varjuuni. Seni kuni see päev aga tuleb, peab inimene võitlema patu vastu ja tegelema meeleparandusega, et hoida kurat endast eemal. Surma kutsus rõõmsalt vastu võtma ka 17. sajandi matuseluule, kus lubati taevas ees ootavat märgatavalt paremat elu. Lisaks prooviti läbi matuseluule inimesi trööstida, juhtides neid eluvaevades ikka Jumalale lootma ja meenutades neile ristiusu põhitõdesid, et Jumala poeg on ohverdatud inimkonna hüvanguks ja lunastuseks. 18. sajandi keskpaigast algas ilmaliku kirjanduse esimene arengufaas ja võib-olla just ka tänu
Suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta omale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad vaid ajad ja eluviisid. Tihtipeale on põhjuseks seadusega pahuksisse sattumine. Vastavad isikud saavad karistada meetmeid on mitmeid. Kuid sellele ei mõtle keegi, mis oli tema patu põhjuseks, ning mis toimub üleüldse kannatanu sügaval sisemas tema hinges. Leevendamaks oma vajadusi/kannatust, läheb inimene tihti kergema vastupanu teed ning haarab meelemürgi järele... Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtisiga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Kuid pahatihti pole see enamasti nii. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks olla edasise elu suhtes. ''Proovida ju võib,'' ütleb nooruk, ''kunagi on ikka
Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. BÜTSANTSI MAALIKUNST PÄRAST PILDITÜLI (10. sajand)
1. Keskaja piirid – keskajaks loetakse aega 5-15 sajandini, ligi 1000a periood. Algust seostatakse Rooma riigi langemisega ja lõppu Ameerika avastamisega. 2. Keskaja maailmavaade, mõjutajad – Keskaega iseloomustab oluliselt muutunud maailmapilt ja elukäsitlus (kirik,usk). Rahvaste rändamine ja uute religioonide levik (kristus, islan,budism) 3. Keskaja teadus ja avastused – keskaeg oli rikas oma avastuste ning leiutiste poolest. Leiutatakse trükikunst. Õpiti valmistama paberit. Suurimad saavutused : suurtükk, püss, prillid, mehhaanilised kellad, meresõit ja laevaehitus, maadeavastused (Columbus Ameerika, Vasco da Gama reis Indiasse), püssirohi, paber. 4. Keskaja eeposed, ühest lähemalt – Eeposte süžeed kujunesid välja aastasadade jooksul ja olid rahva mälus kaua-kaua aastaid, aga kirja pandi need sageli sajandeid hiljem. Vanimad on keldi eeposed : iiri saagad ja saksa kangelaslaulud. Kang...
miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Bütsantsi skulptuur Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel.
tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistu ste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud kandsid lihtsa tegumoega maaniulatuvat tumedat riietust. Jumalateenistuse ajaks pandi aga selga parimatest riidesortidest õmmeldud valged pidurõivad. Piiskoppide tunnuseks said uhkete kaunistustega kõrge peakate ning spiraalitaolis otsaga pikk karjasekepp. Paavsti tähtsust rõhutati uhke riietuse, erilise paavstikrooni ehk tiaara ning
Kuulsaim traktaat ,,Aeropagitica". Kuningavõimu taastamise järel kaotas Milton kogu oma vara ja jäi pimedaks, just siis kirjutas ta oma suurteose, religioosse poeemi ,,Kaotatud paradiis". Aineseks Vana Testamendi Esimene Moosese raamat, tegelasteks esimesed inimesed Aadam ja Eeva, Saatan, Jumal, Jumala poeg, peainglid Gabriel, Rafael ja Mikael. Sisuks religioosne sümboolika ja jumalik ettehooldus, viimane küll mitte täielikult, sest Milton ülistab vaba tahet ja mõistusejõudu patu kirele vastupanemiseks. Jumal annab inimesele armu, kui ta poeg inimsoo patud enda kanda võtab. Sümboolseid tagamaid võib leida Inglise revolutsioonist. Järgnev poeem ,,Taasleitud paradiis" kajastab Kristuse ja Saatana vaidlust, mille Kristus siiski võidab. Kõlama jääb inimlik paatos, usk inimkonna tulevikku. LA FONTAINE (1621-1695) Sai mõjutusi epikuurlik-materialistlikust filosoofiast. Menurikkaks sai teos ,,Värssjutud ja novellid", osa neist
"Paradiisist väljaajamine" Kehad on edasi antud valgust ja varju kasutades ning muudab nad ruumiliseks, tõelisteks. Kujutatud on ka selgepiirilisi varje maapinnal, mis oli samuti uus ja andis pildile ruumilist sügavust. Erinevalt varasematest kunstnikest kujutas Masaccio vägagi reaalselt oma tegelaste emotsioone: tohutut ahastust ja häbi patu tegemise pärast. Sandro Botticelli "Venuse sünd" "Primavera" Renessanss-skulptuuri ajalugu alustatakse aastaga 1402, mil nooruke kullassepp Lorenzo Ghiberti võitis Firenzes kujurite võistluse. Ta elutööks, millele kulus 50 aastat, sai ristimiskirikule kahe reljeefidega pronksukse valamine. Eriti teine uks tuli nii kaunis, et Michelangelo nimetas seda hiljem "paradiisi väravaks".
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
