” Sama lugu on riigi ametnikega. Nad peavad oskama oma emakeelt ja olla haritud inimesed. Ajalehes Põhjarannik, 29. mai 2013 väljaandes, on artikkel, kus räägib neljast Narva koolijuhist. Kuna neil puudub keele oskus, kaotavad nad oma töö. Tuleb välja, et kui ma tahaks olla mõne kooli juht, tähendab see seda, et mul peab olema keeleoskus. Samas on see enesest mõistetav, kuna koolijuhil on erinevaid asjaajamisi ja seal on vaja keeleoskust. Miks on puhas emakeel oluline? Igal inimesel on vaja omavahel rääkida. Sellejaoks on aga vaja ühist keelt. Järelikult peavad olema kahel rääkival inimesel oma emakeel. Täpselt sama lugu on äriinimestega või tähtsamate isikutega. Nad peavad oskama emakeelt, et asju ajada ja jätta endast haritud inimese kuvand. Kes kasutavad eesti keele asemel inglise keelt? Ütleks nii, et umbes 10-15 aastased kastavad väga palju inglise keelt eesti keele asemel. Mis see nii on? Sellepärast,
Maailma suured keeled ja minu emakeel Keeled kuuluvad eri keelkondadesse ja nad sarnanevad üksteisega. Igal inimesel on oma emakeel nagu ka minul. Reeglina on emakeel see, mida kõige paremini teatakse ja kõige enam kasutatakse, kuid on ka täiuslikult kakskeelseid inimesi, kes räägivad kahte keelt võrdselt hästi. Vähemalt pool maailma elanikkonnast on kaks- või mitmekeelne. Mu emakeel, eesti keel, pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas.
elatumad kasutavad aina enam slng snu, mis on mingi sotsiaalse grupi inimeste knekeele osa. See ohustab meie tugeva kirjakeele normiprasuse ja puhtuse eest vitlemise tradiotsiooni. Kuid miks slng snu ehk argoone kasutatakse? Slngi kasutuselevtu phjuseid vib olla mitmeid. Esimeseks phjuseks on kindlasti lihtsam kne- vi kirjakeel, lhendades snu ja muutes need arusaadavamaks. Oluliseks phjuseks vib olla ka teadmatus, kus inimene otseselt ei teagi sna tegelikku thendust vi algsna. Meie emakeel, eesti keel, on aga nhtavalt tugeva lesehituse ja pideva arengutusuga. Siin vib, ksi sdamel, elda, et meie haridus on heal jrjel. Kik see on loonud meile, eestlastele, nii kauni ja kindla keele.
Eesti keele hoidmine Eesti keele kõnelejaid on maailma teiste keeltega võrreldes vaid käputäis, kuid sellegi poolest on eesti keel läbi aastasadade säilinud. Ta on küll läbi teinud palju muutusi. Teda on mõjutanud valitsenud riigikorrad, arenev tehnikasajand ning tänapäeva meedia. Olen alati imestanud, kuidas on suutnud aastaid näiteks USA-s elavad eestlased säilitada oma keeleoskust ja õpetada seda oma lastelegi. Võõras kultuuris on oma keelt väga raske hoida, sest puudub võimalus ja ka vajadus seda keelt kasutada. Sellegipoolest on suutnud väga paljud inimesed, kes lahkusid Eestist enam kui 60 aastat tagasi, säilitada oma keeleoskuse. Mida nad siis tegid, et eesti keele oskus ei kaoks ka võõras riigis elades ning et seda oskaksid ka nende lapsed? Olen lugenud, et vaatamata sellele, et eestlased on väga individualistlik rahvus, hoidsid nad võõrsil kokku. Käisid koos Eesti seltsides, lapsed õppisi...
vähem eestikeelseid sõnu, mida kasutatakse. Ma arvan, et see ohustabki meie emakeelt. Seetõttu on vältimatu tegeleda rahvuskeele säilitamise ja edendamisega. Eesti keelt säilitatakse eesti keele õpetamisega ja eestikeelsete raamatute, lehtede ja õpikute väljaandmisega. Ka internetis on lehekülgi, mis on puhtas eesti keeles, aga, mis ei ole noorte poolt kahjuks sagedasti külastatavad. Kokkuvõtteks võib öelda, et minu arvates on meie emakeel tõsiselt ohus. Peame kõik vaeva nägema selleks, et eesti keel säiliks. Ka noored peaksid aru saama sellest, et eesti keelt tuleb hoida ja mitte risustada.
emakeele, vaid teise riigi keelt, et seal tunda ennast turvalisemalt. Ma ei ütle, et elada mitte enda kodumaal on paha, aga ei ole vaja unustada oma päritolust. Ning soovitan ning palun nendel vanematel, kes elavad teises riigis koos oma lastega, las nad õpivad kaks keelt, et tunda end turvaliselt riigis, kus ta elab ja et teada oma vanemate päritolust ning enda truu kodumaad. Teine mõtte oli sellest, et emakeel võib muutuda. Olen nõus selle väidega ning olen nõus, et keel muutuks. See on hea asi. Suureks positiivseks küljeks on see, et kui keel renoveerib end ja võtab endale uusi sõnu, siis inimestel on mugavam selles keeles suhelda ning nad ei unustuma oma emakeele. Keel muutub siis, kui toimub inimeste areng ning nende kultuuri muutmine. Negatiivseks küljeks on see, et kui keel muutub ning renoveerib, ta lihtsal segab end teise keelega ning tuleb sõnade asendus
Ood emakeelele Emakeel su kodukeel, Seda rõõmsaim rääkida. Sõnu ütleb sinu hääl, neid on tarvis teada. Seda keelt sa'i unusta Kogu oma eluteel Mälust eal ei kustuta, Sina oma emakeelt. Ülista oma emakeelt Et see igavesti säiliks Ära muuda oma meelt Et Sa sellest ikka hooliks. Räägi oma emakeeles Et sa seda pärandaks Oma lastel oleks meeles ja lastelastel südames.
Noorte ülesanne on vaid kohusetundlikult koolis käia ja agaramalt õppida. Tänapäeva arenenud ühiskond ja tehnikamaailm pakuvad õppimiseks palju vahendeid. Ent kõikide kaasaegsete vidinate kõrval on parimateks keeleõpetajateks siiski raamatud. Eestikeelseid raamatuid on väga palju ning lisaks õppimisele pakuvad raamatud ka head ajaviidet ja meelelahutust. Eesti keel ühendab meid ning me peaksime seda kõrgemalt väärtustama, et see püsima jääks. Meie emakeel on suur osa eesti kultuurist, seda tuleks üheskoos hoida ja kaitsta. „Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult.“
9.klassi kontrolltöö.2011/2012 õppeaasta oma.
Karin Eesmaa KLÕ22Õ TLÜPS Konspekt S tähe õppimiseks Emakeele didaktika · Loen ette lugu mõmmist ja arvame koos lastega, millist tähte me täna õppima hakkame. Mõmmi leidis pesa. Pesa ees käisid sipelgad siia ja sinna. Ühed läksid pessa. Teised tulid pesast välja. Mõnel oli suus kõrs, mõnel okas. Kõik tegid tööd. Keegi napsas Mõmmit sabast. Mõmmi vaatas selja taha. Seal oli siplegas. Pisike sipelgas ütles: ,,Suur karu, ära istu siin!" ,,Miks?" küsis Mõmmi. ,,Sa oled meil ees," vastas sipelgas. ,,Näe, sina ole seal, siis sa ei ole ees!" Mõmmi astuski paa rsammu eemale. · Vaatame, kelle moodi me häält teeme, kui ütleme hääliku S. Kõik koos susistame häälikut S. Võimalusel kasutame peeglit, et näha huulte asendit. · Nöörist S tähe moodustamine nagu uss, saame siduda eelneva ülesandega üheks õppemänguks. · Millise kujuga on S? Kas m...
Laks emakeele kaitseks koguma toetusallkirju ja esitas Riigikogule ettepaneku hakata tähistama emakeelepäeva Riigikogu kuulutas emakeelepäeva riiklikuks pühaks ning lipupäevaks 1999. aastal Meinhard Laksi auks püstitatud monument Uljastel Emakeel eesti keel Tähistame päeva siiani, sest eesti keel on eestlasele suure tähendusega, nagu igale rahvale oma emakeel Koolides nimetati aine "emakeel" ümber "eesti keeleks", sest kõigi õpilaste jaoks ei ole eesti keel emakeel. AITÄH KUULAMAST!
Kirgastav hetk Kirgastav hetk minu jaoks on midagi sellist, mida ei saa kogeda iga päev, mis nõuab veidi ootamist ja tööd. Mõnikord võib see saabuda plaanitult, mõnikord täiesti kogemata. Kirgastusega kaasnev tunne on meeliülendav, kuid see võib koosneda hoopis erinevatest emotsioonidest, mõnikord isegi vastandlikest. Minu eriline hetk polnud midagi väga ainulaadset, sest koos minuga koges seda ligi 30 000 inimest. Nimelt, mina kirgastusin laulupeol. On võimas tunne olla traditsioonidest osavõtja ja nende edasikandja. Laulupeo traditsiooni võimsust suurendab teadmine, et enne mind on seda 140 aastat läbi viidud ning peale mind tuleb neid aastaid veel kindlasti sama palju, loodetavasti rohkemgi. Iga viie aasta tagant sellist suursündmust korraldada on piisav aeg, sest kui teha ühislaulmisi iga nädal, kui palju meid siis kohale ilmuks? Ootus võimendab helisid. Koorilauljad alustavad oma...
Kuidas olla eestlane 21. sajandil. Essee Kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks. Üks väikerahvas peab endalt hirmunult ja tõsiselt küsima: kas ja kuidas säilitada oma eripära ja püsimajäämine? Kui oleme aga otsustanud olla ja jääda, tuleks õppida ajaloost ja mõtiskleda, mille nimel on võidelnud meie esivanemad läbi aastatuhandete, eks ikka oma vabaduse nimel. Vabaduse eest on pidanud meie esivanemad maksma verehinda. Verd ei valatud küll õnneks mitte 1991. aastal, vaid saavutasime vabaduse hoopis lauluga. Kui nii mõelda, siis olen minagi laulva revolutsiooni laps. Lootus elu- ja ühiskonna muutusele ja vabaduseiha oli inimestel silme ees ja käega katsutav juba minu sündimise aastal, 1989. aastal. Sel perioodil oli eesti rahva iive positiivne. Meid nimetataksegi ,,laulva revolutsiooni lasteks". Vabadust on eestlane tahtnud selleks, et olla peremees omal maal ja püsida siin aega...
Missugused ühiskondlikud protsessid on kaasa toonud muutused keelekasutuses ? Inimeste ühiskond on alati olnud pidevas arengus ja muutumises. Kui kiviajal olime me kõigest koopainimesed, kelle keelekasutus oli minimaalne ja kes pani oma tekste kirja joonistades või märkidega , siis aja jooksul arenes inimene aina rohkem edasi intelligentsemaks, õppides ära lugemise, kirjutamise, oma puhta emakeele oskuse ning sügavamalt mõtlemise. Inimene on olnud pidevalt läinud edasi. Kuid tundub, et tänapäeva kiire elutempo juures on näha keelekasutuses hoopis dekadentsi, mitte edasiminekut. Selle põhjuseks on tehnika kiire areng ning üleilmastumine, mis on põhjustanud keele allakäigu. Tänu tehnika arengule on muutunud oluliseks informatsiooni kiire vahetus. Meil on olemas tänapäeval kõik selleks vajalikud vahendid, et saata teade mõne minutiga ühest maakera punktist teise. Samuti on ka tänapäeva inimeste seas muutunud väga oluliseks t...
Tv lk 4 harjutus 1. hiskond-koosneb inimestest, kes sltuvad ksteisest.hiskond on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks. sotsialiseerimine-hiskonnaga kohanemine kitumiskultuur-hine arusaam haldus-hiskonna valdkond tjaotus-eri inimesed teevad eri asju.t jaotus teeb kigi t thusemaks, kuna tehakse seda mida osatakse Tv lk 4 harjutus 2. perekond-kodu, elu kla/linn/vald-kodu, kool, tkoht riik-kodumaa euroopa liit- - maailm-elu Tv lk 5 harjutus 3 majandus-raha kultuur-kunst, rahvas, rahvus haridus-kool, likool, ppimine valitsemine-elu, otsused sotsiaalabi-A-sotsiaalid,kodutud,prkkarid, vaesed Tv lk 6 h 1 1)diskriminieerimine 2)sallivus/tolerantsus 3)kultuur Tv lk 7 h 5 kui raha ei ole, kodust ilma, t kaotus, joomine, pangalaenud, suur perekond, kasiinodes raha maha mngides Tv lk 8 h 1 rahvus-emakeel, elukoht, vanemad, vanavanemad, emakeel-emakeel on rahvus multikultuursus-ollakse tolerantne teiste kultuuride ja rahvuste vastu ning usutakse e...
Eufemism ehk peitesõna või -väljend on sõna või väljend, mida kasutatakse mõne teise sõna, mida soovitakse vältida, asemel. Hüpotees-on kontrollitav väide, uurimisküsimus, mida soovitakse tõestada. Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. 3. Monogenees- kõik keeled põlvnevad ühest allikast LINGUA FRANCA on keel, mida eri keele kõnelejad kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks, kuid mis pole nende kellegi emakeel. Näiteks inglise keel. Lingua-franca on keelt, mis ei ole erinevate rahvuste emakeel, vaid mis aitab neil omavahel suhelda. See tähendab seda, et erinevate riikide inimesed ei pea ära õppima teise rahva emakeelt, vaid nad saavad suhelda ühises keeles, mida oskavad paljud nende piirkonna inimesed. Tavaliselt on selliseks suhtlusvahendiks mõne suure riigi emakeel, millel on palju võimu ja suur poliitiline-kultuuriline osa. Põhiline ülesanne on teha suhtlemine maailmas lihtsamaks
............................................................................................lk 3 3. Materjal ja metoodika.................................................................................................lk 3 4. Uurmusküsimused ja nende selgitused.......................................................................lk 4 5. Uurimustulemused......................................................................................................lk 4 5.1 Kas inimeste haridus ja emakeel mõjutab palganumbrit? ...................................lk 4 5.2 Milline seos on haridusel laste arvuga ja töökohaga?...........................................lk 7 5.3 Kas inimese haridus on mõjutajaks elamispinna suhtes ?....................................lk 9 6. Kokkuvõte.................................................................................................................lk 12 7. Kasutatud kirjandus...............................................................
LADINA KEELE ARENGUST JA ISEÄRASUSTEST Ladina keelt võib tinglikult nimetada Lääne-Euroopa kultuuri ühiseks emakeeleks, mis on mõjutanud kõige suuremate Euroopa keelte kujunemist. Päris emakeel on ta itaalia ja teistele romaani keeltele. Inglise ja saksa keelele on ta rohkem võõrasema moodi, aga sellele vaatamata on ta mõju ka nende keelte kujunemisele olnud väga suur. Ladina keel kuulub indo-euroopa keelte hulka ja ta sai oma nime latiinide hõimu järgi, kes elasid Latiumis, mis on maa-ala Apenniini poolsaare keskosas. Ladina keele kujunemist mõjutasid naabruses elavad teised itali hõimud, samuti latiinidest põhja pool asuvad etruskid
Eestlaseks olemine Eestlased on läänemeresoome rahvus ning enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. Eestlane oled sa ilmselt siis kui sa räägid nagu eestlane, tunned ennast nagu eestlane ja käitud nagu eestlane. Eestlane on see, kes ei ole venelane - eestlane on vaikne ja sõnaaher, sest venelane on jutukas; erinevalt venelasest on eestlane usin ja töökas; eestlase lemmiktoit on teine eestlane, venelane on aga külalislahke ja sõbralik. Eestlased on maarahvas ning on maailma kõige ebausklikum rahvus. Eestlaste lemmikuks tegevuseks on saunas käimine ja alkoholi joomine
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_02.lst --Leidke tabelist kandidaadid need tütarlapsed (töödeldes isikukoodi) , kelle emakeeleeksami tulemus on üle 60 punkti. SQL> SELECT * FROM kandidaadid WHERE id LIKE '4%' AND EMAKEEL > 60; ID --------------------------------- EESNIMI ------------------------------------------------------------ PERENIMI -------------------------------------------------------------------------------- MATEMAATIKA VOORKEEL EMAKEEL ----------- ---------- ---------- 48612104788 Pirjo Kask 55 67 90 ID --------------------------------- EESNIMI ------------------------------------------------------------ PERENIMI -------------------------------------------------------------------------------- MATEMAATIKA VOORKEEL EMAKEEL ----------- ---------- ---------- 48606160001 Mari Maasikas 85 89 94 ID --------------------------------- EESNIMI
Emakeel on keel, mille õppimist ja omandamist alustab inimene peale sündi. Emakeel kujuneb erinevalt, sõltudes esivanematest ning igapäevaselt ümbritsevast keelelisest keskkonnast. Selle omandamist alustatakse kodust ning õpe algab kõige lähedasematelt inimestelt. Esmane õpe on eelkõige eneseväljenduse ja algelise kommunikatsiooni otstarbel, kuid grammatikaõpe ja keelereeglitega tutvumine algab pihta alles algkoolist. Emakeele tundma- ning kasutamaõppimine on muidugimõista elukestev protsess ning ei piirdu vaid kogu läbitava kooliteega.
describe kandidaadid insert into kandidaadid values ('Stanislav', 'Tsvetajev', '38609140224', 60, 70, 80); update kandidaadid set eesnimi='Stas' where isikukood=38609140224; select * from kandidaadid where eesnimi = 'Stas'; delete from kandidaadid where eesnimi = 'stas'; lesanne 2------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata select eesnimi, perenimi, emakeel from kandidaadid where isikukood like '4%' and emakeel >60; select eesnimi, perenimi, to_date(substr(isikukood,2,6),'YYMMDD') as sunniaeg from kandidaadid where to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd')> sysdate order by to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd'); lesanne 3----------------------------------------------------------------- sqlplus scott/tiger@testdata select eesnimi, perenimi, emakeel, lpad('*',emakeel/5, '*') as diagramm from
SQL> DESCRIBE kandidaadid Name Null? Type ----------------------------------------- -------- ------------------------- ID CHAR(11) EESNIMI VARCHAR2(20) PERENIMI VARCHAR2(30) MATEMAATIKA NUMBER(3) VOORKEEL NUMBER(3) EMAKEEL NUMBER(3) 3. Lisage tabelisse enda andmed. SQL> INSERT INTO kandidaadid VALUES(39007283542, 'Marko', 'Reiko', 83, 77, 71); 1 row created. 4. Muutke enda kohta k�ivaid andmeid (n�iteks eksamipunktid). SQL> UPDATE kandidaadid SET id = 39007150154 WHERE eesnimi = 'Marko' AND perenimi = 'Reiko'; 1 row updated. 5. P�rige tabelist enda kohta k�ivad andmed. SQL> SELECT * FROM kandidaadid WHERE id = 39007150154; ID
,,Keel on, mis ühest rahvast rahva teeb..." (C. R. Jakobson) ,,Keel on, mis ühest rahvast rahva teeb, ta varjab üht lõpmatut väge ja pühendust enda sees." Ta ühendab ja seob inimesi. Kuid igale rahvale on tema emakeel armas. Meile eestlastele, on meie keel kõige kauneim, sest ta on meie emakeel. Selle edasiarendamine ja tulevastele põlvedele pärandamine on kohustus, mille oleme saanud oma visadelt esivanematelt, kes säilitasid emakeele kõigi raskuste kiuste. Oma kallist emakeelt tuleb hoida ja kaitsta, sest see on ka meie ajalugu. Selleta ei aja läbi ükski kodanik ning see on aidanud inimesel luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Meie esivanemad elasid Uurali mägedes, kust nad rändasid Soome ja Läänemere äärde. Aegade jooksul on keel palju muutunud, tänapäeva eesti keel on
"Mina ei ole venelane ega eestlane." Sama kooli kümnenda klassi õpilane, helikunstnik, USA Ühendriikide ACCESS programmi vilistlane Valerija arvab: "Mina pean ennast venelaseks kui ka eestlaseks, kuna ma olen sündinud Eestis , ma elan siin, õpin, kõik on eesti keeles, aga mu vanemad on venelased." Olesja Stefanovits, kogenud eesti keele ja kirjanduse, georgaafia õpetaja, ütles: "Pean ennast venelaseks, sest minu emakeel on vene keel, mis tähendab, et esialgu ma õppisin ja rääkisin ainult vene keelt. Olen lõpetanud venekeelse kooli. Eesti keel on minu jaoks teine. Arvatakse, et see keel, mida räägib ema, on sinu emakeel. Ja minu isa räägib vene keelt ka." Narva Vanalinna Riigikooli eesti keele ja kirjanduse, kunsti ja muusika õpetaja Margit Sibul sõnas: "Mina pean ennast selleks, kelleks ma olen - naiste rahvaks, kes töötab õpetajana, kellel on palju lähedasi armastavaid inimesi, eestlaseks."
3,5 aastase kestva õppeaja võiksid valida õppijad, kes valdavad eesti keelt kõrg- või kesktasemel ja keeleoskus võimaldab vabalt suhelda ning selgelt väljenduda kirjakeeles. 4-aastase õppeaja võiksid valida õppijad, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kellel on raskusi eestikeelse väljendusoskusega suuliselt ja kirjalikult. 4,6 aastase õppeaja võiksid valida õppijad, kellel elukoha tõttu on sobiv õppida Ida Virumaal ja kelle emakeel ei ole eesti keel, mis ei võimalda selgelt väljenduda suuliselt ja kirjakeeles. Ka on võimalik kandideerida õe tsükliõpele,tasemeõpele ja erialakoolitusele. Selleks,et astuda Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli on vaja saada keskharidust. Sisseastumine toimub suvel. Dokumente saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS või tuua isiklikult kõrgkooli nii Tallinnas kui Kohtla-Järvel. Dokumendid tuleb esitada kohapeal vaid juhul, kui
Nimi Sünniaeg Aadress E-post Telefon Emakeel Haridustase LÜHITUTVUSTUS Olen Tallinna Tööstushariduskeskuse 3. kursuse õpilane, õpin sisekujundaja assistendiks. Sooviksin ennast arendada uute kogemustega ja olen valmis võtma vastu uusi väljakutseid. HARIDUSKÄIK 2014-... Tallinna Tööstushariduskeskus 2005-2014 Tallinna Kristiine Gümnaasium TÖÖKOGEMUS 2017 juuni-august Terranova- klienditeenindaja KEELTEOSKUS Eesti Emakeel Inglise Kõnes: hea, kirjas: rahuldav, arusaamine: hea Vene Kõnes: rahuldav, kirjas: hea, arusaamine: hea ARVUTIOSKUS Algtase MS Excel Keskmine tase MS Word Spetsialisti tase MS Power Point AUTOJUHILOAD Puudub LISAINFO Tugevad küljed Nutikas, positiivne ellusuhtumine, kiire õppimisvõime Nõrgad küljed Halb vene keele oskus Huvialad Sport(tennis, jooksmine)
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_05.lst SQL> --Leidke tabelite yliopilased, koduylesanded, oppeained abil iga tudengi keskmine “punktisaak” koduste tööde eest SQL> SELECT y.eesnimi, y.perenimi, round(avg(k.punktid),1) AS kesk_punkte FROM yliopilased y, koduylesanded k where y.id=k.yliopilase_id GROUP BY y.eesnimi, y.perenimi; EESNIMI PERENIMI KESK_PUNKTE ------------ ------------ ----------- Katrin Kask 5.4 Salme Saar 4.1 Liina Vaher 7.8 Kairi M„nd 6.6 SQL> --Samade tabelite põhjal leidke, mitu tööd on oracle-aine ülesannete kohta saadetud. Grupeerige ülesande numbri kaupa SQL> SELECT k.too_nr, count(k.failinimi) AS arv FROM koduylesanded k, oppeained o WHERE o.kood = k.kursusekood AND o.nimetus = 'Oracle: SQL ja PL/SQL' GROUP BY k.too_nr; TOO_NR ARV ------ ---------- 1 4 2 2 ...
................ 18 LISAD............................................................................................................. 19 Lisa 1 Ankeetküsitlus........................................................................................ 19 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teemaks on ingliskeelsete sõnade ja väljendite kasutamine eesti keeles Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi vanema astme õpilaste hulgas. Teema valisin, sest mulle on alati huvi pakkunud eesti keel ja et emakeel ka tulevikus säiliks. Töös on kaks peatükki ja viis alapeatükki. Töö teoreetilises osas vaadeldi eesti keele korrektse kasutamise teemat: miks kasutatakse ingliskeelseid sõnu ja väljendeid, kuigi on olemas vastavad eestikeelsed sõnad ja väljendid ning kas sellel kõigel on eesti keelele positiivne mõju. Praktilise osa tarbeks koostasin ankeetküsitluse Google Docs`s (vt LISA 1) Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 8.-12. klassi õpilastele. Ankeetküsitlus koosnes 13 küsimusest.
Curriculum Vitae Isiklikud andmed Eesnimi Terje Perekonnanimi Lehm Sünniaeg 29. Mai 1993 Vanus 15 Sugu naine Rahvus Eestlane Aadress Rohuneeme tee 150, 74001 Harjumaa, Eesti Telefon +372 555 96621 E-post [email protected] Haridustee 2000.2009 Püünsi Kool Töökogemus Juuli- September 2006 Õpilasmalev Keeled Eesti keel- emakeel Inglise keel- hea Vene keel rahuldav Arvutioskus Microsoft Word, Excel, Internet Explorer, Outlook Express, Photofiltre Isiklikud huvid Vabal ajal meeldib tegeleda pildistamisega, rulluisutamisega ja joogaga. Curriculum Vitae Isiklikud andmed Eesnimi Terje Perekonnanimi Lehm Sünniaeg 29. Mai 1993 Vanus 25 Sugu naine Rahvus Eestlane
Eesti keele olevik ja tulevik Rääkides riigi tunnustest, on loetelus kindlal kohal emakeel. Too on hindamatu vara, mille eest on uhke seista ning millesse tuleb austusega suhtuda. See on kahtlemata üheks eredamaks täheks nimekirjas, sest paljudel puudub õnn omada keelt, mille kõnelemisprotsent on kõrge vaid kodukohas. Emakeelt kõnelevate riikide arv on vähenemas, suurenenud on matkimine ja võõrkultuuri pärandite ülevõtmine. Sellest tulenevalt püstitab ühiskond meis küsimuse kas homne eesti keel on sama, mis oli ta eile ning mis on ta täna ?
5)Kui nime saab käänata, lahku Mustal merel Võrts järve Nimisõna + 1)Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud; siis kokku Inimelu,hobujõud,vaskjuhe nimisõna 2)Täiendsõna ainsuse omastavas. Näitab liiki või laadi, siis kokku 3)Ühend väljendab hulka või kogu, siis kokku. Emakeel, koerailm, lauanuga Venna raamat 4)Täiend kuulub põhisõna juurde kivihunnik, leivaviil 5) nim. Sõn. Kokku kui uus tähendus tekib see koerakuut, need lambatalled 6)Mit. Omast. Olev täiendsõna on 2 silbiline või omaette tähend. Kondikava, konnasilm, emakeel, isamaa 7)3 sõn. Nimis. Kirj
teavet vaid pinnapealselt. Keel on kui kultuur, mis käib rahvaga kaasas. Tihtipeale räägivad tänapäeval lapsed sageli seosetut ja arusaamatut juttu kasutades emakeele asemel slängi. See paneb paljud eakamad inimesed muretsema, mis saab vanadest kommetest, keelest ja kultuurist, mida meie esivanemad austasid, tulevikus. Laps õpib maailma mõistma ja mõtestama just emakeele najal. Seega on vajalik teha selgitustööd noorte hulgas, et nad saaksid aru, et eesti keel on nende ainus emakeel. Minu arvates ei tea tänapäeva noored emakeelepäevast suurt midagi. Nende jaoks on see lihtsalt üks päev. Ometi peaks see meile meelde tuletama esivanemate saavutused oma keele loomisel. Üks põhjus on äkki muutunud maailm ja mõtteviis, millega keel peaks ühte käima. Ma arvan, et emakeelepäev on midagi enamat kui lihtsalt päev rahvakalendris. See on püha, mida iga kodanik peaks austama ja vähemalt kord aastas sellele aega pühendama, et meenutada kui tähtis on oma kultuuri
Eesti keel ja eesti meel Meie rahvastik vananeb ja väheneb. Nii ka eesti keele kõnelejate hulk. Eesti keel on meile peamiselt kirja- ja kõnekeel, aga ehk enamgi veel. Eesti keel on meile, eestlastele, väga suure ja tähtsa tähendusega, kuna on meie emakeel. Nagu teada, on emakeel igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Meie keel on pidevas muutumises, kuid tasuks mõelda, kuidas meie keel tegelikult muutub. See oleneb peamiselt ikka meist endist. Meie ise, eesti keele kõnelejad, oleme need keele risustajad ja reostajad, tuues kõnekeelde slängi ning sõnu teistest keeltest. Mõned aastakümned tagasi oli meie keele ja kultuuri suureks mõjutajaks ida pool, ehk kõik, mis oli vene pärane. Tänapäevaks on see
Lugemispäevik Emakeel Punamütsikese ja hundi vahel on kõik läbi. 1. Miks valisid just selle raamatu? Ma valisin selle raamatu täiesti suvaliselt. Ma lootsin leida raamatukogust mõne suvalise noortele mõeldud raamatu. 2. Millest see räägib(kas selle sisu on seikluslik või ulmeline jne)? See raamat räägib ühest tüdrukust kes satub suurtesse pahandustesse ja nüüd peab ta need ära klaarima. See raamat räägib natuke tänapäevast, kus kõiki ei saa alati usaldada . 3. Milline mulje jäi teose algusest? Kas see kutsub sind lugema? Alguses ma arvasin et see on järjekordne ,,titekas" raamat, kuid see polnud seda. Sellelt raamatult ma lihtsalt ei suutnud silmi ära võtta. 4. Kas seda raamatut tuli sundida ennast lugema või sa ei saanud seda raamatut käest ära panna? Seda raamatut oli lihtsalt võimatu käest panna. 5. Kirjelda peategelast. Kas tegelaste käitumine oli usutav? Peategelane on Linnea kelle parim sõbranna just suri j...
väike nii territooriumi kui rahvaarvu suhtes, on meil ikkagi oma keel ja kultuur. Eesti keel on väga eriline, sest seda ei räägi paljud. Igapäevaelus kasutab seda keelt, vaid natuke üle miljoni inimese. Kuid just nende inimeste jaoks on see väga tähtis ja praktiline keel, sest tänu sellele saavad nad omavahel rääkida, väljendada emotsioone, kirjutada, lugeda ja mõelda. Esiteks tahaksin väita, et eesti keel on meie riigi alusmüüriks, sest kindlasti on üks teguritest just meie emakeel, mis hoidis eestlasi nii heas kui halvas ühtsena. Näiteks enne taasiseseisvumist, korraldati nagu ka praegu laulupidusid. Kuigi tol ajal venelased olid keelanud, laulsid eestlased ikkagi isamaalisi laule just eesti keeles. Paljud eestlased, kes tol ajal elanud ja ise sellest osa võtnud, on rääkinud, et see oli väga võimas ja uhke tunne ning nad arvavad, et just see liitiski eestlased kokku ja julgustas venelastele vastu hakkama.
Loomad, linnud, putukad jm. suhtlevad ka märgisüsteemi kasutades. Häälitsused, kehaasendid (putukatel ka värvus). 4) Ikoon- märk, mille tähis on sarnane objektiga, mida see tähistab (Naerunäo smail tähistab naeratamist Indeks- märk, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida see tähistab. (Mjäu tähistab kassi) Sümbol- märk, mille seos on mõtteline ja kokkuleppeline objektiga, mida see tähistab 5) Loomulikud- ja tehiskeeled Loomulik keel on kellegi emakeel. See on ka variatiivne(murre, släng) Tehiskeel on inimese loodud keel, mis pole kellegi emakeel. Sellel puudub variatiivsus. 6) Tähistava ja tähistatava suhe Tähistava ja tähistatava suhe on mõtteline, pole seotud objektiga. Seos on ka kokkuleppeline. 7) Verbaalne suhtlemine- Verbaalne suhtlemine on sõnaline suhtlus. Mitteverbaalne suhtlemine- Mittesõnaline suhtlus. (Kehakeel, käemärgid, kirjad jne.) 8) Eesti keele murderühmad, murded ja murrakud. Murderühmad:
.. My phone number is... Millega sa tegeled? What du you do? Ma olen... I`m a... Ma räägin veidi inglise keelt. I speak a little English. Ma ei saa aru. Korrake, palun. I do not understand. Please repeat it. Kas te võiksite palun rääkida aeglasemini? Could you speak more slowly, pease? Mida see sõna tähendab? What does this word mean? Kas te saate minust aru? Do you understand me? Jah ma saan teist aru üsna hästi. Yes, I understand you quite well . Mis on teie emakeel? What is your mother tongue? Minu emakeel on eesti keel. My mother tongue is Estonia. Esmaspäev Monday Teisipäev Tuesday Kolmapäev Wednesday Neljapäev Thursday Reede Friday Laupäev Saturday Pühapäev Sunday Kevad Spring Suvi Summer Sügis autumn Talv Winter Jaanuar January Veebruar February Märts March Aprill April Mai May Juuni June Juuli July August August September September Oktoober October November November
mõni teeb seda lihtsalt kiiremini kui teine. Ka keel on läbi aegade olnud kogu aeg muutumas. Lugedes mõnda teksti 16.sajandist on sellest väga keeruline aru saada just meie jaoks vananenud keelekasutuse tõttu. Ilmselt ei suudaks ka tolleaegsed inimesed meie praegust keelt lugeda. Areng on pidev, aga tõsist tähelepanu on hakatud sellele pöörama just nüüd, kui see toimub väga kiiresti. Tsiteerides Peep Nemvaltsi „On neid, kes hoiavad loodust ja neid, kes reostavad. Meie emakeel on osa Eesti loodusest“ nende lausete jätkuks võib öelda, et põhilisteks reostajateks peetakse noori. Inimesele on omane igas olukorras süüdlast otsida ja praeguses nutimaailmas, kus instagaramis veedetakse rohkem aega kui perega on ju lihtne süüdistada neid, kes kõige enam ekraani vaatavad. Just noored on need, kes sotsiaalmeedias suhtlevad peamiselt inglise keeles, vaatavad muukeelseid filme ja sarju, millel enamjaolt ei ole eesti keelseid subtiitreidki. Kuna
edendamisega, nagu Eesti Keele Instituut. Elame infoühiskonnas ning suur osa meie tegevusest toimub Interneti vahendusel. Seda saab targasti ära kasutada, luues rohkem eesti keelseid portaale ja suhtlemisvõimalusi. Oleme orienteerunud lääne kultuuridele, võõrkeelte seas on domineerivaks muutunud inglise keel. Selle on taganud majanduse, teaduse ja infotehnoloogia tormiline areng. Seda võib nimetada probleemiks emakeel jääb tahaplaanile, tähtsustatakse rohkem inglise keelt ja tähelepanu pööratakse pigem selle keele õpingutele. Samas teeb see uksed valla noortele, kes saavad hõlpsamini kas õppida või karjääri alustada paremates tingimustes, suuremates firmades, mainekamates ülikoolides üle kogu maailma. Eesti riigile mõjub see negatiivselt, sest kvalifitseeritud tööjõud suundub võõrsile, emakeele kõnelejaskond väheneb. Selle vältimiseks peaks riik pakkuma noortele
Eesti keele saatus Keel on riigi alusmüüriks. Keel on rahvuse püsimajäämiseks esmatähtis. Pole keelt, pole rahvast. Emakeelt tuleb aktiivselt kaitsta ja hoida sama selgena kui allikavesi, sest vastasel juhul on üsna pea meil grupp umbkeelseid kodanikke ja teineteise mõistmine problemaatiline. Meie emakeel eesti keel on väga rikas oma murrete ja käänetega. Paraku on miljoni emakeele rääkijaga keel hääbumisohus, sest eesti keelde on tulnud väga palju parasiit ja slängsõnu paljudest keeltest. Eesti keel jääb püsima ainult siis, kui me seda hoiame ja õigesti kõneleme. Kui poleks meie emakeelt eesti keelt, siis poleks ka eestlasi, eestlust ja Eesti riiki. Eesti keel
Venekeel on jäänud osalt püsima teistes riikides mis olid endised NSV liidu riigid. Näiteks Eestis on selline linn nagu Narva kus peamiselt iga teine inimene räägib venekeelt. Kuid kahju on sellest ,et paljud eestis elavad venelased ei oska hästi eesti keelt ,mis on meie kodumaa keel. Keelteoskus näitab inimeste haridustaset. Keelte teadmine annab võimalust suhelda teiste riikide kodanikega, leida töökohti välisriikides. Kuid kõige tähtsam keel on siiski emakeel, mida inimene omadab lapseeas matkimise ja harjutamisega, ilma teadmisteta , mis on keel. Emakeele omandamine sujub paremini kui teiste keelte õppimine. On teada , et võõrkeele omandamine sujub hästi lapseeas, täiskasvanuna on rakse selgeks õppida võõrkeelt. Enamasti läheb laps kooli juba emakeele hea oskajana. Laps õpib koolis ja mujal-televiisorit vaadates, internetist surfates juurde uusi sõnu. Sõnavara on väga avatud ja uusi sõnu omandame elu lõpuni.
austamiseks sobiv päev - just Peterson oli esimene Eesti kirjanik ning esimene inimene, kes küsis, miks ei võiks eesti keelel olla õigust igavikule. (9) Et üle-riigilist emakeelepäeva tähistama hakati, tuleb tänada Sonda kooli endist õpetajat Meinhard Laksi, kes 1995. aastal alustas emakeele kaitseks toetusallkirjade kogumist. Just tema esitas Riigikogule ettepaneku hakata riigipühana emakeelepäeva tähistama. Eesti keel on eestlastele suure tähendusega, nagu igale rahvale oma emakeel. Hirm keele kadumise pärast on rahvast erinevatel aegadel liitnud ning ühtekuuluvustunnet sisendanud. Kuna meie koolid on multikultuursed ning nendes ei õpi ainult eestlased, nimetati ka koolides aine ''emakeel'' ümber ''eesti keeleks'', sest kõigi õpilaste jaoks ei ole eesti keele õppimine kui emakeele õppimine. (10) Emakeelepäev on loodud keelele tähelepanu pööramiseks, sest kui mitte meie ise, siis kes veel hakkaks seda keelt armastama ja hoidma
Kas eestlased on kaotamas oma identiteeti kaasaegses globaliseeruvas maailmas? Minu jaoks oli alati raske rääkida identiteedist. Ma sündisin Tallinnas, Eestis, ning siin on minu kodumaa, sõbrad ja selles kultuuris ma elan. Teiselt poolt, mu emakeel on vene keel ning vanemad peavad end venelasteks. Kuidas siis saab laps otsustada, kes ta on? Eestlane? Venelane? Maailmakodanik? Tõsi, et identiteet on väga tihedalt seotud kasvatamisega peres ja koolis, aga täiskasvanueas identiteedi küsimus ikka jääb üheks raskematest. Selleks, et vastata teemas olevale küsimusele, peab esialgu seletada mõisteid. Minu arvates, täpsustama peaks mis on identiteet, kes on eestlased ning mis tähendab on kaotamas
Tüüpiline klassikaline CV näeb välja selline: Curriculum vitae Nimi: Nikolai Uugamets Sünniaeg: 29.02.1980, Uugassaare Aadress: Perve 3, 12078, Uugassaare, Põlvamaa Telefon: kodus: 24 986 78 mobiil: 259 23 476 E-post [email protected] Töökäik: 06.1997 k.a AS Surimuri, Punane 321, Tallinn must ja valge maagia, trikitööd mustkunstnik (kadumis- ja saagimistrikid) 03.1995 06.97 Uugametsa ooperiteater lavatööline (õhtuti ja koolivaheaegadel) Hariduskäik: 1986 1997 Uugametsa Gümnaasium, keskmine hinne 4,1 Täiendkoolitus: 08. 09.1998 mustkunsti kursus, Londoni Kõrgem Teatrikool Keeleoskus: emakeel- eesti, valdan inglise, vene ja läti keelt Arvutioskus: Word, elektronpost, Solitaire, Minesweeper Auto...
Curriculum Vitae Nimi: Vanus: Sünniaeg Sugu: Perekonnaseis: Epost: Kontakt või mobiiltelefon: Emakeel: Haridustase: Töösuhe hetkel: CV uuendamise kuupäev: Lühitutvustus Keeleoskus Inglise Kõnes: hea Kirjas: hea Arusaamine: väga hea Vene Kõnes: vähene Kirjas: vähene Arusaamine: keskmine Saksa Kõnes: vähene Kirjas: napp Arusaamine: vähene Arvutioskus Nõudmised töökohale Esimene eelistus Soovitavad ametid (1): Sobiv tööaeg: Sobivate tööülesannete kirjeldus: Sobiva ettevõtte kirjeldus Asukoht: Tööle asumise lisainfo Põhipalk alates (neto): Muu info Lisainfo kandidaadi kohta:
Sünniaeg: 26.11.1990, Põlva Aadress: Jalaka 10, 72962, Põlva, Põlvamaa Telefon: mobiil: 2222222 E-post: [email protected] Töökäik: 06.2007 07.2007 Põlva Kutsekeskkooli koristaja 07.2008 08.2008 Põlva Linnavalitsuse koristaja Hariduskäik: 1998 2007 Põlva Ühisgümnaasium 2007 2008 Norra Riiklik põhikool, Oslo, Norra 2008 2010 Põlva Ühisgümnaasium Keeleoskus: emakeel eesti, valdan inglise keelt kirjas ja kõnes Arvutioskus: Microsoft Word, Microsoft Excel, elektronpost, PowerPoint Autojuhiluba: B Huvialad: karate 09.02.2010 MMarumets.
Curriculun Vitae Nimi : Kaia Mänd Sünniaeg : 08.08.1994 Aadress : Laulupeo 3-2, Abja-Paluoja, 15673 Viljandimaa Telefon : 56226375 E-post : [email protected] Perekonnaseis : vallaline Rahvus : eestlane Töökäik : 2012 suvi - maasikakorjamine, 2013 talv - hotellikoristamine, 2013 kevad - lapsehoidmine. Hariduskäik : 2001-2010 Tartu Raatuse Gümnaasium Keeleoskus : emakeel - eesti keel; valdan kõnes ja keeles inglise, vene ja saksa keelt Aruvtioskus : Word, Excel, Powerpoint, fototöötlus, Autojuhiluba : puudub Huvialad : Sport, tantsimine, lugemine, matkamine, maalimine, reisimine, laulmine. 08.05.2013 Allkiri
Näiteks olevat eskimotel lume kohta kakskümmend erinevat väljendit, mis näitab, kui oluline see aine nende jaoks on. Või teine näide põhjanaabritest soomlastest, kes ei risusta enda keelt neologismide ega võõrsõnadega, olles keele suhtes (ja küllap ka igapäevaelus) alalhoidlikud. On loodud ka tehiskeeli, levinuim neist on esperanto. Ometi pole temast kujunenud rahvusvahelist äri ega suhtluskeelt. Arvan, et selle põhjuseks on just asjaolu, et esperanto ei ole kellegi emakeel, mistõttu tal puudub kindel igapäevane kõnelejaskond. Iga inimese emakeel on talle armas. Võõrkeelt õppides näidatakse austust keele vastu, millest huvitutakse. Kui minna teise riiki elama, ei tule ümberasujal mõttessegi, et tolle paikkonna kodanikud peavad õppima selgeks tema keele, et ta uues keskkonnas suhelda saak on ju igati loogiline, et tema omandab selle keele, mis riigis ta asub.
EMAKEEL Karl Eduard Sööt Singel-vingel ninaprill, Jaan Bergmann meil oli kodus krokodill, Mu kallis Eesti emakeel, Krokodill, ta tegi nalja, Kuis kaunist kõlad sa, ajas lapsed toast välja. Mu kallim ehe eluteel Tahtis toas tantsu lüüa, Ja armsam saatija! meie koogid ära süüa. Kus kuulen sinu kandlehäält, Ema võttis raagus viha, Sääl südant rõõmustad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
