Joosep Toots Kuulsat Kentuki Lõvi hüüdnime kandnud isik, keda iga eestlane ka unepealt teadma peaks , on loomulikult Joosep Toots. Pärit vaesest perest, Ülesoo talust. Pikkade sassis valkjaskollaste juuste, nina pahemale poole viltu, nägu täis rõugearme ning tugev keha, täpselt seesugune poiss on meile tuttav Oskar Lutsu ,,Kevadest", kes pea kogu raamatu vältel nühkis Paunvere külakoolis klassipinki. Tsaariaegne kool, kus esikohal seisis katekismuse ja kirikulaulude tuupimine, pidi ärksa vaimuga poisile paratamatult vastikuks muutuma. Seda
The state system of Cuba Timmo Kuuskla Introduction Socialist republic New constitution 1992 Communist Party "leading force of society and of the state" The first secretary President of Cuba Raul Castro Government February 24, 2008 Lot of duties Elected by National Assembly of People's Power For five years The National Assembly of People's Power Legislative parliament of the Republic of Cuba Supreme body of State power 614, 31 Council ministers For 5 years Twice a year Recent 20 january 2008 The Supreme Court of Cuba Highest judicial branch of government controlls provincial courts Thank you for listening!
1. Meespeategelase elu jooksul tehtud rängad vead, mis ei lasknud tal elu nautida. 2. Miks ta süda koguaeg valutas nähtamatult, isegi elu lõpul. Tõesta näidetega. 3. Kuidas naispeategelane kannatustele vastu suudab seista. 4. Kuidas õnnestus peategelaste laste kasvatamine. Võrdle! Kes kummagi lastest said? 5. Meeida roll kunstniku ,,loomisel" 6. Kultuurivaatlused, mõtted... Mis on aegunud? Mis tänapäevani? 1. Meespeategelasi oli samas kaks, Joosep Maarva ja Taavet Rabaraud. Kuid Taavet Rabaraud tegi elus päris mitmed vigu. Ta võttis endale teenjaid, kelle ta põhimõtteliselt ära kasutas ja paljud neist said lapsed, aga seda ta ei kahetsenud. Ta kahetses, et oli abiellunud Kai- Kadriga, rikka naisega, keda ta ei armastanud ja abiellus temaga raha eest. Tavaliselt kõik teenjad, ähvardasid meest kohtusse anda ja raha nõuda, kuid Anu oli täiesti teistsugune inimene
kommertslevis näidatud. Ta on saanud 2006 Valgetähe IV klassi teenetemärgi, 2012 Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika auhinna ja 2013 Postimehe aasta arvamusliider. Film räägib ühest poisist keda kiusatakse koolis pidevalt kuid ühel päeval tuleb teda kaitsma klassi uus õpilane Kaspar. Kasparit ja Joosepit kiusavad Anders ja teised kamba liikmed. Ühel päeval lähevad nad aga liiga liiale ja käsevad Kasparil Joonaselt suhu võtta, järgmisel päeval tulevad Joosep ja Kaspar kooli relvadega ja tulistavad neid kes neid kiusasid. Pärast tulisamist pidid nad ennast koos maha laskma, aga Kaspar ei lasknudki ennast maha. Joosep sai relvad kodust isa relvakapist. Kaspari isa on surnud ja ta kolis Antslast Tallinnasse vanaema juurde. Kaspar oli nende klassi ainuke positiivne tegelane minu meelest. Ta hakkas Joosepit
Joosep tegi tagasi neile niimoodi,et lks kooli ja algatas koolitulistamise.Ta lasi klassi liideri maha. 3.Koolivgivalla saaks lpetada nii ,et kui pilased suhtleksid omavahel rohkem,korraldaksid midagi pnevat ning arvutaksid probleeme.Kaspar kaitses joosepit,sest kiusamine oli kaugele linud ning au ksimuses oli ka asi.Kaspar ei tahtnud ,et Joosepit kiusatakse.Kasparit kiusatakse ,sest ta kaitses Joosepit ning lasi riietusruumi ukse lahti,kus oli joosep,mida Kaspar kinni hoidis. 4.Kaspar ritas ta eest vlja astuda,ta kakles klassikaaslastega ja lasi ta tdrukute riietusruumist vlja.Kaspar ja Joosep said aru siis ,et on viimane piir,kui nad pidid rannas suuseksi tegema.Joosep ja Kaspar otsustasid oma klassikaaslased ra tappa,sest nad olid linud kaugele ning kaspar ja Joosep vihkasid neid. 5.Vanemad viksid oma lastel rohkem silma peal hoida ja rkida nendega koolist ning klassikaaslastest.Panna thele neid ja alati kaitsma.Joosepi isa arvas ,et
väärikas inimene, kes hoolimata sõimamistest tegi oma tööd. Taavet Rabaraud, Ronivere talu peremees oli ilmselgelt Anu Maarvasse ära armunud. Taavet andis neiule kaasa kopsaka rahasumma ning palus tal vaikselt kaduda ning nii kaugele Ronivere talust eemale kui võimalik, kuid Anu jäi pidama Kurma talu põllule, sest ta hakkas sünnitama. Karjus ning röökis valust nii, et terve Verilaid seda kisa kuulis. Anu sünnitas poja, kelle nimeks sai Joosep ja ta võeti elama Kurma pererahva sauna. Suurest armastusest ja austusest Taaveti vastu, ei öelnud Anu mitte kellelegi tema poja isa nime ning võttis selle teadmise endaga hauda kaasa, samuti ei tunnistanud Taavet Joosepit oma pojaks, sest ta oli teenija laps, kes sündis abieluväliselt. Taavet ja Anu olid üksteisesse armunud, kuid kumbki ei saanud või ei tahtnud seda tunnistada, sest tolajal oli häbiväärne tegu peremehel naituda teenijaga. Alatihti tahtis
ARTUR KAPP Koosta helilooja Artur Kapi kohta CV! Nimi: Artur Kapp Sünniaeg ja – koht: 28.02.1878, Suure-Jaani Surmaaeg ja – koht: 14. jaanuar 1952 Suure-Jaan Helilooja vanemad ja vanavanemad: Vanemad: Isa - koolmeister ja ühiskonnategelane Joosep Kapp Ema- sakslanna, Gertrud von Ruckteschel Vanavanemad: Perekonnaseis: Abielus Lapsed: Poeg - helilooja Eugen Kapp Hariduskäik: 1891- 1900 Peterburi konservatoorium Muusikaline haridus: Muusikalise ettevalmistuse sai oma isalt 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis Helilooja tähtsamad õpetajad:
Kärdla Ühisgümnaasium Igapäevaelu ENSV-s Uurimistöö Koostanud: Joosep Stomma XI b klass 21.05.2012 Sissejuhatus Eesti kuulus Nõukogude Liidu koosseisu peaaegu pool sajandit (1944-1991.a). Elati võõrvõimu all, kuid kõik unistasid oma riigist ning soovisid saada iseseisvaks. Eesti suutis iseseisvuse taastada 20. augustil 1991. aastal. Selleks, et saada rohkem teada igapäevaelu kohta Eesti NSV-s, viisin läbi küsitluse inimeste seas, kes on elanud Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis.
9 Kokkuvõte Kokkuvõttes on SEB Tallinna Maraton väga suur maraton, kus osaleb igal aastal vähemalt 20 000 osalejat erinevatest riikidest. Väikeste laste jaoks toimub ka Mesikäpa lastejooksud, kus saavad osaleda 2-12 aastased lapsed. Lisaks maratonidele ja jooksudele pakutakse ka raja ääres meelelahutust. Sellel aastal loodi maratonil ka uus Guinnessi rekord, milles pidi eestlane Joosep Mooses põrgatama terve maratonidistantsi korvpalli. Maraton toimub igal aastal, lisaks maratonile toimub ka Tallinna sügisjooksud. 10 Kasutatud kirjandus ja materjalid 1) Jooks.ee - www.jooks.ee 2) SEB Tallinna Maratoni ”raamat”. 11 Lisad 1. Rajakaart 12
3. pilet Joosepi lugu Joosep oli oma isa lemmik poeg. Kord nägi ta unenägu, et üksteist viljavihku kummardavad ja üks seisab keskel ja siis, et üksteist tähte, päike ja kuu kummardasid tema ees. Teised vennad olid tema peale kadedad. Nad tahtsid teda tappa, kuid Ruuben kaitses teda. Nad müüsid ta ismaeliitidele orjaks. Nad võtsid ta särgi ja tegid verega kokku. Jaakobil oli sellest väga kahju, ta leinas väga kaua. Lõpuks müüdi Joosep vaarao hoovkondlase ihukaitse pealikule. Jumal kaitses Joosepit, mida iganes ta ette ei võtnud, alati Jumal aitas teda. Pootifari naine tahtis, et Joosep tema juures magaks, kuid Joosep keelas. See solvas naist ja ta laskis Joosepi kinni võtta ja vangi panna. Samasse vanglasse sattusid ka vaarao joogikallaja ja pagar. Joosep seletas neile unenägusid ja käskis neil seda meeles pidada. Kahe aasta pärast nägi vaarao kahte unenägu
tööd. Taavet Rabaraud, Ronivere talu peremees oli ilmselgelt Anu Maarvasse ära armunud. Taavet andis Anule kaasa kopsaka rahasumma ning palus tal vaikselt kaduda ning Ronivere talust hoida eemale niipalju kui võimalik. Kuid Anu jäi Kurma talu põllule, mis oli Rabaraua talu juures, sest ta hakkas sünnitama. Karjus ning röökis valust nii, et terve Verilaid seda kisa kuulis. Anu sünnitas poja, kelle nimeks sai Joosep ja ta võeti elama Kurma pererahva sauna. Suurest armastusest ja austusest Taaveti vastu, ei öelnud Anu mitte kellelegi tema poja isa nime ning võttis selle teadmise endaga hauda kaasa, samuti ei tunnistanud Taavet Joosepit oma pojaks, sest ta oli teenija laps, kes sündis abieluväliselt. Anu poeg, Joosep Maarva oli vaikne, jõuetu ning kahvatu poiss, kes ei hoolinud lõbust. Ta ei jooksnud ja ei mänginud nii nagu teised lapsed. Isegi mitte siis kui ema üritas teda selleks sundida
Leegitsev süda August Gailit Tegelased: Anu Maarva, Taavet Rabaraud, Kanuska-Eit, Joosep Maarva(Anu poeg), Kaie Skalle, Martin Vaar, Ane ja Madis jt. Sisukokkuvõte: Anu Maarva lapsepõlv oli raske, ta oli jäänud orvuks ning oli põlatud laps. Ta töötas siin ja seal, kuid igalt poolt aeti ta minema. Anu parimad aastad jäid Roniveresse, kus peremeheks oli Taavet Rabaraud. Anu täitis Roniveres isegi perenaise rolli. Taavet Rabaraud oli karm ja julm mees, kuid süda oli tal siiski hell. Anuga ei suutnud Taavet halvasti käituda, kuna Anu oli alandlik ega kaevanud millegi üle
A.Gailit ''Leegitsev süda'' kokkuvõte. Esimene osa: 1.Vana Anu Maarva elas Tuulemäel, vanas hütis. Teda käis vaatamas vaid vana Kanuska-eit, kes ta eest hoolitses.Anu oli valmis surema, ta käis pesemas ära ja pani ühked riided selga. Tal oli poeg Joosep, kes oli linnas tuntud viiuldaja. Ta käis vahest ema vaatamas. Koos kõpitseti ka Tuulemäe maja. Kui Anu ema oli kunagi surnud, jäi tema saatuse hooleks. Ta käis talust talusse ja keegi õieti ei tahtnud teda. Tema elu õnnelikumad aastad möödusid Taavet Rabaraua talus. Ta jäi Taavetist rasedaks. Taavet aga võttis naiseks Kai-Kadri. Anu ajas ta aga talust minema,et inimesed imelikke jutte ei hakkaks rääkima. Anul hakkas sünnitus pihta keset karjamaad ning talle tõttas õnneks appi
ise vabatahtlikult kodus vaataks. See draama ei pakkunud mulle absoluutselt pinget, sest olen teiste žanride armastaja. Kogu filmi kestel ootasin ainult, millal juhtub midagi naljakat, huvitavat, rõõmsat – seda aga, kahjuks, ei toimunud. Täiesti võimatu oli vaadata kuidas Joosepit koguaeg sõimati ja peksti. Tahtsin lihtsalt ekraani sisse hüppata ja karjuda nende värdjate peale. Ainuke hea olukord seal on see, et mitte kõik inimesed klassis polnud Andersi jooksupoisid ning Joosep sai endale lõpuks vähemalt ühe kaitsja, aga ka see suutis teda filmi lõppus petta. Konflikti süüdlasteks saab pidada kohe mitut inimest: Joosepit ja tema vanemaid, klassikaaslasi ja nende vanemaid ning loomulikult õpetajaid, kes seda kiusamist vaikselt pealt vaatasid. Joosep on süüdi selles, et ta näitas „kiskjatest“ klassikaaslastele, et ta pole suuteline ennast ise kaitsma. Põrgulised said kohe aru, et Joosep nagu nii neile midagi vastu ei tee ning
Klass Filmi rezissöör on Ilmar Raag. Ta on kirjutanud ka stsenaariumi. Operaator on Kristjan Jaak Nuudi. Peaosades näitlesid Vallo Kirs- Kaspar, Pärt Uusberg- Joosep, Lauri Pedaja- Andres, Paula Solvak- Thea. Teised näitlejad koos tegelasnimedega: Mikk Mägi- Paul, Riina Ries- Riina, Joonas Paas- Toomas, Kadi Metsla- Kati, Triin Tenso- Kerli, Virgo Ernits- Tiit ja Karl Sakrits- Olav. Film "Klass" sai valmis aastal 2007 ja esilinastus 15. märts 2007. Film kestab 99 minutit. Joosep oli keskkooliõpilane, keda kiusasid kõik tema klassikaaslased. Kui klassi tuli uus poiss Kaspar, üritas ta Joosepit kaitsta, aga siis hakkasid teised ka teda kiusama
11. klass Juhendaja õpetaja Riina Mankin Suure-Jaani 2014 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Heliloojad Kapid.................................................................................................................4 1.1. Joosep Kapp................................................................................................................4 1.2. Artur Kapp..................................................................................................................5 1.3. Hans Kapp...................................................................................................................7 1.4. Villem Kapp.........................................................................................
(2002) Soome keelest Sofi Oksaneni romaan "Puhdistus" ("Puhastus") (2009) Soome keelest Riikka Pulkkineni romaan "Totta" ("Tõde") (2011) Illustraator 3 Fagira D. Morti, "Normaalsuse etalon" (2001) Triin Soomets, "Varjatud ained" (2009) 4 TEOS Raamat on kirjutatud kahest tegelasest. Teos räägib korda mööda Edast ja Joosepist ning sellest kuidas nad lõppus kokku saavad. Eda ja Joosep olid parimad sõbrad. Seda kuni hetkeni kui Eda rasedaks jäi. Tegevus toimub Eestist ja linnas nimega Tallinn. Raamat algab sellega, et Eda jalutab võõras linnas ringi ja "puhkab" oma elust. Oma lapse, Jakobi, on ta jätnud oma ema juurde. Seal näeb ta jalgratturit, kes meenutab talle Joosepit. Eda ja Joosep said kokku ühel bändi esinemisel. Bändi nimi oli "Karums" ja Eda mängis kitarri seal, Joosep aga tantsis teise bändi laulude ajal laval. Nendest said
kolm sulast . Kui nad teolt seda küsida tahtsid nägid nad maas ainult kuldset südame kujuga kaelakeed . ,,See ei olnud ju unenägu ?" Küsisin eit taadilt . Taat vastas ,,Ei , me peame seda kindlasti proovima ,sest kaotada pole ju midagi . " ,,Aga milline sulane" küsis eit uuesti . ,,Vaper ja julge " sõnas taat korrates teo sõnu . ,,Sel juhul mitte Jaan , ta on edev" mõtliskles taat . ,,ka mitte Juhan , ta on kerglane ja armastab keksida " ,,Ma arvan , et Joosep , ta on selline tõsine ja hakkaja poss " Sõnas eit . Kutsusidki Joosepi kurtsid talle oma muret ja palusid et ta neid aitaks . Tasuks lubasid talle kuldse kaelakee . Joosep tegigi nii nagu oli kästud , just nii nagu tigu oli rääginud ja eit ja taat talle seletanud . Ega ta suurt sellesse uskunud , aga kuna tasu saadud ja Joosep oli sõna pidaja poiss siis ootas ta täiskuu neljapäeval järve ääres tamme taga libahunti . Suur oli tema imestus , kui
11. Nimeta eesti kultuuritegelane, kes on rahvuselt juut. 12. Nimeta viimase 2000 aasta kuulsaim juut. 2. JAAKOB JA TEMA KAKSTEIST POEGA (JOOSEP JA TEMA VENNAD) Aabrahami lapselapsel Jaakobil oli erinevate naistega 12 poega. Kahe viimase poja JOOSEPi ja BENJAMINi ema oli RAAHEL, keda Jaakob oma naistest kõige enam armastas. Raahel suri Benjamini ilmale tuues. Pärast seda kurba sündmust tundus, et Jaakob eelistab Raaheli kaht poega ülejäänud kümnele. Kord rääkis Joosep vendadele, et ta näinud kummalist und: kõik vennad olid põllul viljavihke sidumas, Joosepi vihk tõuseb üles ja jääbki püsti seisma, üheteistkümne venna vihud ümbritsevad Joosepi vihku ja kummarduvad selle ees. Vennad hakkasid sellest päevast alates Joosepit vihkama ja kiusama. Teine kord nägi Joosep unes, et päike, kuu ja üksteist tähte kummardasid tema ees. Seekord pahandas ka Jaakob: ,,Kas sa tahad siis öelda, et sinu isa ja üksteist venda tulevad sinu ette maani kummarduma
11. Nimeta eesti kultuuritegelane, kes on rahvuselt juut. 12. Nimeta viimase 2000 aasta kuulsaim juut. 2. JAAKOB JA TEMA KAKSTEIST POEGA (JOOSEP JA TEMA VENNAD) Aabrahami lapselapsel Jaakobil oli erinevate naistega 12 poega. Kahe viimase poja JOOSEPi ja BENJAMINi ema oli RAAHEL, keda Jaakob oma naistest kõige enam armastas. Raahel suri Benjamini ilmale tuues. Pärast seda kurba sündmust tundus, et Jaakob eelistab Raaheli kaht poega ülejäänud kümnele. Kord rääkis Joosep vendadele, et ta näinud kummalist und: kõik vennad olid põllul viljavihke sidumas, Joosepi vihk tõuseb üles ja jääbki püsti seisma, üheteistkümne venna vihud ümbritsevad Joosepi vihku ja kummarduvad selle ees. Vennad hakkasid sellest päevast alates Joosepit vihkama ja kiusama. Teine kord nägi Joosep unes, et päike, kuu ja üksteist tähte kummardasid tema ees. Seekord pahandas ka Jaakob: ,,Kas sa tahad siis öelda, et sinu isa ja üksteist venda tulevad sinu ette
"Romeo ja Julia" A. Kivirähk Tegelased: Romeo- peategelane Joosep- Romeo sõber Aivar- Romeo tark vend Oskar Moon- Romeo isa Rein- külavanem Volli- Joosepi isa Julia- Romeo kallim, metskits Kivirähk kujutab oma loomingus sündmuste käiku tänapäeva Eestis Pärnu ligidal vanas mahajäetud külas. Kus noort Romeot on kujutatud rumala külapoisin. Ta ainus hea sõber on Joosep, kellega ta veedab kogu oma vaba aja. Kokkuvõte. Pärnu ligidal asuvas väikses mahajäetud külas elavad Rome oma isaga, Joosep oma isaga ja külavanem Rein. Romeo ja Joosep veedavad terve oma vabaaja koos viibides. Romeo eluarmastuseks on üks musta sabaga lammas. Tsitaat raamatust: "Sa vaata teda, seal ta praegu lesib! Kas pole imeilus villaloom? Nii pehme! Kui ma surun oma käed ta villa, siis määgib õrnalt, ela ei hakka vastu, ei aja üles jäära, oma isa , vaid allub mulle"
väärikas inimene, kes hoolimata sõimamistest tegi oma tööd. Taavet Rabaraud, Ronivere talu peremees oli ilmselgelt Anu Maarvasse ära armunud. Taavet andis neiule kaasa kopsaka rahasumma ning palus tal vaikselt kaduda ning nii kaugele Ronivere talust eemale kui võimalik, kuid Anu jäi pidama Kurma talu põllule, sest ta hakkas sünnitama. Karjus ning röökis valust nii, et terve Verilaid seda kisa kuulis. Anu sünnitas poja, kelle nimeks sai Joosep ja ta võeti elama Kurma pererahva sauna. Suurest armastusest ja austusest Taaveti vastu, ei öelnud Anu mitte kellelegi tema poja isa nime ning võttis selle teadmise endaga hauda kaasa, samuti ei tunnistanud Taavet Joosepit oma pojaks, sest ta oli teenija laps, kes sündis abieluväliselt. Taavet ja Anu olid üksteisesse armunud, kuid kumbki ei saanud või ei tahtnud seda tunnistada, sest tolajal oli häbiväärne tegu peremehel naituda teenijaga. Alatihti tahtis
Joosep Kruusmaa Pärnumaa Kutseharidus keskus PK-09 Joosep Kruusmaa Siseturundus Lühiuurimus Juhendaja: Külli Sorin 2011 1 Joosep Kruusmaa Sisukord Sisukord ................................................................................................................................. 2 Sisemine turundus.................................................................................................................. 3 Siseturunduse toimimise olulised punktid:............................................................................... 5 Ettevõtte ja kliendi suhted....................................................
Tema Kaspar , oli ise klassis üks populaarsemaid poisse ning viibis samas kambas kui tema klassivenda Joosepit peksti ja solvati. Ta vaatas seda ühtaegu pealt, kuid mingil hetkel viskas tal see käitumine kopa ette ning astus Joosepi poolele ning tema vanad ,,ägedad" semud hakkasid teda ennastki tasapisi halvasti kohtlema. Ühel päeval juhtus midagi väga hullu mõlema poisiga, kui neid peksti, alandati, solvati ja mõnitati. See päev oli see, mis pani aluse kõigele järgnevale. Joosep oli juba tänu kiusamistele nii endasse tõmbunud ja nagu hullumuse äärel, leidis ta, et parim viis kõigile tagasi teha on nad maha lasta. Joosep sebis kusagilt relva, nii endale kui ka Kasparile. Riigi poolt määratud kohtunik tahtis, et Kaspar kohtus veidi valetaks ja ütleks, et nad ei teinud koostööd. See vale pidi olema selleks, et karistust vähendada, aga Kaspar ütles siiski selle välja. Aga samas üks
Talle meeldib seal ning see on tema jaoks kodune. Samas harjub ta ära ka Tuulemäega. Maja mäe otsas tekitab ka lugeja jaoks sooja tunde. Inimestel on keeruline oma jaoks õiget kohta leida. Sama raske on ka suhetega, mida muudavad veelgi murelikumaks materiaalsed väärtused. Miks hüljatakse raha pärast kalleid inimesi? Taavet Rabaraud abiellub Kai - Kadriga, sest naisel on varandus. Tegelikult kuulub mehe süda Anule. Peremees lahkub armastusest, aga ei suuda seda unustada. Joosep jätab samamoodi oma ema muusika tõttu. Poiss mõistab oma viga alles siis kui on liiga hilja. Kahjuks saadakse inimeste tõelistest väärtustest aru alles siis, kui neid enam ei ole. TEGELASED: Meelistegelaseks on Joosepi ema Anu. Unustatud ema ja naine vääriks om ma kannatustega lausa medalit. Taavet Rabaraua vastu seistes on ta rahulik ja leebe.Usun, et nii mõnigi naine seda ei suudaks. Emana mõjub Anu eriti tugevana.Sellises keskkonnas on väga raske last kasvatada
2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita" ,,Ei põld meid toida, kui meie tema nälga jätame" ,,Üks kavatsus sünnitab teise, üks töö kisub endale teise järele"
„Klass“ film Filmi tegija on Ilmar Raag. Sündinud 21. mail 1968 Kuressaares. Ta on eesti filmikriitik ja režissöör. Ilmar Raag õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu ja täiendas end Pariisis. Ilmar Raag on Eesti Üliõpilaste Seltsi liige, reservohvitser ja Kaitseliidu liige. Joosep on keskkooliõpilane, keda kiusab kogu tema klass. Kui klassi tuleb uus poiss Kaspar, üritab ta Joosepit kaitsta, aga see laiendab kiusamise ka tema vastu. Lõpuks lähevad kiusajad üle piiri ja poisid otsustavad kätte maksta. Nad hangivad relvad ja korraldavad koolitulistamise. Enne politsei saabumist, laseb üks end maha, samas kui teine suutmataenesetappu teha jääb ootama politseinikke, et ennast üles anda. Joosep lasi end maha, kuid Kaspar ei suutnud. Probleem oli selles ka, et klassi
Vargam äe perde põlvne mine Eespere e Mäe Liisi P Oru Joosep P T Andre s Paas Maret Krõõt Sass Oska r Anni Elli Suri
1 Ants Toomingas 1.96 45 02/02/1985 Tallinn Haapsalu 2 Mati Sepp 1.25 56 12/01/1985 Pärnu Pärnu Marge Kask 1.25 56 11/11/1911 Tartu Tartu Virve Kuslapuu 1.58 68 15/08/1988 Jõhvi Jõhvi Milvi Kuusk 1.78 96 23/04/1999 Rapla Pärnu Joosep Sirel 1.96 85 14/12/1965 Pärnu Pärnu Tanel Sarapuu 1.28 65 16/06/1985 Tartu Haapsalu Malle Kadakas 1.47 75 22/11/1986 Tallinn Tallinn 3 Mati Sepp 1.25 56 12/01/1985 Pärnu Pärnu Joosep Sirel 1.96 85 14/12/1965 Pärnu Pärnu Malle Kadakas 1.47 75 22/11/1986 Tallinn Tallinn
mis Andresel mõttes mõlkus. Uueks tüdrukuks tuli Mari. Sauna-Madis jõudis kraaviga valmis. Hakati uut kraavi kaevama. See oli juba ainuüksi Andrese kraav. Pearule hakkas meeldima Krõõda hääl, kui see sigu koju kutsus. Andres ja Pearu tülitsesid pidevalt. Tuli talv. Pearu tuli naabritega ära leppima. Hakkas neid hoopis aitamagi. Andres tahtis uusi kambreid ehitama hakata. Kevad. Pearu saatis oma sulaseid Eespere töödele appi. Ehitati uusi kambreid. Pearul olid pojad Joosep ja Karla. Juss oli tüdinenud töödest. Mari ja ka teised naersid ta välimuse üle. Ta tahtis end üles puua, aga Mari takistas teda. Mari lubas järgmisel aastal temaga Vargamäel saunakambris elama hakata. Krõõt oli õnnetu. Andres oli ta töödega ära kurnanud. Krõõdal sündis tütar Maret. Oru Pearu ehitas kraavile tammi ette. Vesi ujutas Mäe Andrese maid. Sellest tekkis riid. Eespere karjane Mart hävitas tammi ära, sest tal oli raske vesisel maal loomi ajada. Pearu tegi uue tammi
Leegitsev Süda Romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu. "Jumal ja kunst oli logejaile ja täissöönuile, kes oma igavuses ei teadnud, kuhu end lõpuks toppida. Siis kujutlesid nad, et leiavad jumalas lunastust ja kunstis sügavaid elamusi. Sellega rahustasid nad oma kõverat südametunnistust ning suigutasid hinge kas järgmiseks pühapäevaks või eelolevaks kunstiõhtuks." Tegevusaeg toimub sõjajärgsetel aastatel. Põhiliseks tegevuskohaks on Verilaid. Natuke aega toimub tegevus ka
tuultest räsitud liivasel künkal, pisike hütt Tuulemäel. Peamõte Õitsev meri : Rannaelu väärtustamine, ausus, töökus, julgus, vähenõudlikkus. Leegitsev süda : Kannatused, andestamine, kunsti loomine ja kunstniku missioon. Ühine : Mõlema romaani peategelase pöördumine koju ja armastatu leidmine. Sisu "Õitsev meri" (1945)- Vabadikupere poja Hannese elutee kujutamine. Oma elule eesmärgi ja rahulolu leidmine. "Leegitsev süda" (1935)- Andeka muusiku Joosep Maarva loominguline eneseületamine. Kuidas leida tee oma rahva hinge? Sisu "Õitsev meri" "Leegitsev süda" Peategelasel Hannesel on romaan Taluteenija Anu Maarva on rikka tüdruku Niidaga, kes aga sünnitanud ja kasvatanud poja läheb linna õppima. Hanneski Joosepi rasketes oludes. Hoolimata lahkub kalurikülast. Teeb läbi sellest kasvas poisist andekas sõjaväeteenistuse, töötab laeval ja põllu peal
| Kaur | 2610 | | Rasmus | 2462 | | Ramona | 2473 | | Otto | 3148 | | Konrad | 2652 | | Karola | 3545 | | Sten | 3740 | | Heike | 3450 | | Aneteliis | 3290 | | Kelly | 3250 | | Sander | 3330 | | Marten | 3756 | | Bairon | 2710 | | Inga | 3056 | | Sebastian | 2818 | | Jaan | 3496 | | Elis | 2760 | | Heleriin | 3398 | | Melani | 3150 | | Joosep | 3460 | | Kaidro | 3670 | | Rasmus | 3670 | | Jessika | 3670 | | Prank | 3166 | | Lars | 3090 | | Oliver | 3640 | | Kelli | 3540 | | Karina | 3400 | | Lisandra | 3186 | | Tanel | 3104 | | Emil | 3410 | | Merike | 3800 | | Rita | 3778 | +-----------+-----------+ 37 rows in set (0.00 sec) 5. Leia lapsed, kelle sünnikaal on 3330 grammist kuni 4000 grammini. (Too
Tülitsesid palju, Isa oli alati Andrese poolt, ema Indreku. Indrek kitub emale Andrese pudelilõhkumise, Andres sai teada ja kiusab pòllul Indrekut, lõpetuseks sai ema kiviga, Indrek nukrutses selle üle, Andres tunneb et kõrvalejäetuna, 32. (322) Andres ja Mari said lauda ja kiviaiad valmis kuid olid ikka nukrad, lapsed olid aga rõõmsad, tehakse jälle palju tööd, Mari valetas Andresele, et Liisi ja Maret saaks pidudel käia, Joosep ja Liisi sebivad kuid koer on takistuseks, kõrvaldasid koera kuid ka uus takistas neid, vahel said kokku, Joosep läks väkke, lubati teineteist oodata ja siis lahkuda sealt 33. (336) Indrek ja Ants läksid kalale, Ants ei püsinud ja läks ära, Indrek kohtus Riiaga ja rääkis temaga, näitas neile linnupesa, Riia kass sõi linnupojad ära, Indrek seadis neile lõksu ja tõestas, et Riia kass sõi pojad, sikutasid kassi surnuks, mitu korda matsid aga Muska
Riik: loomad Animalia Hõimkond: keelikloomad Chordata Klass: linnud Aves Selts: haukalised Accipitriformes Sugukond: haugaslased Accipitridae Perekond: kotkas Aquila Liik: kaljukotkas Aquila chrysaëtos Pildid: 1) Kaljukotkas jätab oma kuldpruuni kuklaga majesteetliku mulje (Foto: Valeri Štšherbatõh) 2) Kaljukotka pesa (Foto: Joosep Tuvi) 3) Kaljukotka poeg (Foto: Joosep Tuvi) 4) Vaade kaljukotka pesast (Foto: Joosep Tuvi) 5) Esiplaanil merikotka (haliaeetus albicilla) noorlind (Foto: Valeri Štšherbatõh) 6) Kaljukotka noorlind valgete tiivalaikude ja sabatüvikuga (Foto: Valeri Štšherbatõh) 7) Jahtipidav kaljukotkas (Foto: Valeri Štšherbatõh) 8) Kaljukotka arvukus läbi aegade: Kaljukotka arvukus Eestis / Paaride arv: Kaljukotkaste arvukus alates 1935. aastast
o_kood; +---------+----------+-----------+-----------------+ | eesnimi | perenimi | o_gr_nimi | Kursusejuhataja | +---------+----------+-----------+-----------------+ | Kalle | Kohin | ARV07 | Sirje Mnd | | Mari | Maasikas | ARV07 | Sirje Mnd | | Kevin | Kivi | ARV07 | Sirje Mnd | | Veiko | Vesi | ARV07 | Sirje Mnd | | Hannes | Hein | ARV07 | Sirje Mnd | | Tiia | Tuisk | KKK06 | Terje Tamm | | Joosep | Jalakas | KKK06 | Terje Tamm | | Sille | Siil | KKK06 | Terje Tamm | | Lilli | Lill | KKK06 | Terje Tamm | | Liia | Lips | KKK06 | Terje Tamm | | Kalev | Komm | KKK06 | Terje Tamm | | Rita | Rehv | KKK06 | Terje Tamm | | Pille | Pill | RMT07 | Sirje Mnd | | Tiit | Tikk | RMT07 | Sirje Mnd | | Luisa | Tuul | RMT07 | Sirje Mnd |
PÕIMLAUSE Liitlause, st mitu osalauset, st mitu öeldist Pealause, kõrvallause Mari küsis, miks Joosep teda ei armasta. Kust aed on madal, sealt astutakse üle. Rebane, kellel oli kõht tühi, läks kanavargile. Rebane läks kanavargile, sest tal oli kõht tühi, kuna ta oli kolm päeva söömata olnud. Rebane läks tallu, sest tal oli kõht tühi, ja varastas priske kana. Rebane läks tallu, sest tal oli kõht tühi ja meel kurb. Joosep ütles Marile, et ta teda armastab. RINDLAUSE Liitlause, mitu öeldist, osalaused on võrdsed
vlja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis Kevadest film. Filmi reissriks sai Arvo Kruusement. Thtsamaid tegelasi valiti nitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard Merzin (petaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on kigile vga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast. Paljud, ei tea aga seda, et algselt mngis Kevade filmis Joosep Tootsi, Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren. Kuna Riho oli vallatu ja krutskeid tis poisike, siis sobis ta vga hsti Tootsi rolli. Kuid asjaolu, mis Tootsi filminitleja vlja vahetati, oli see, et filmivtete ajal toimus poiste kaklus, kus ka Riho osales. See ei meeldinud kellelegi ja otsustati, et Rihot enam nitlema ei lubata. Rihol endal on sellest vga kahju, et tema asemel sai kuulsaks hoopis Aare Laanemets. Kuid mees lohutab end sellega, et midagi temast Kevadesse siiski ji
AS iRock Hr Allan Tallan AS Muzik Tähe 23-15 Meie 8.10.2008 nr 1-8/ 314 16482 TARTU Pr Anneli Kägu Saatke kataloog hiljemalt 21. okt. Koostöö pakkumine J.Parts 9.10.2008 Lugupeetud härra tegevdirektor Euroopa õigusruumis on haldusõiguse üldprintsiibina üldiselt tunnustatud muuhulgas ka õigus menetlusele mõistliku aja jooksul. Riigikohus on korduvalt märkinud, et põhiseaduse §-dest 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvent...
• Kirjeldus • Lühidalt sisust • Koostaja Oskar Luts • Sündis – 7. jaanuaril 1887 Tartumaal • Õppis Palamuse kihelkonnakoolis • Tartu reaalkoolis • Töötas apteekriõpilasena • Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust • Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas • 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik • 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni • Suri – 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased • Arno Tali • Raja Teele • Joosep Toots • Kiir • Imelik • Lible Kirjeldus • Arno Tali – Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele • Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele • Joosep Toots – Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta • Kiir – Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune • Imelik – Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega • Lible – Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda
· Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda Lühikirjeldus raamatust
· Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda Lühikirjeldus raamatust
· Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda Lühikirjeldus raamatust
panni peale tagasi. Leena tõi piima, lõikas näppu ja pistis näpu piima sisse. Kuna leib oli ainuke puhas asi, siis asusid härrasmehed seda sööma. Enn soovis koheselt lahkuda, kuid Jaak ei lasknud sellel juhtuda. Nad ootasid kuni taat saabus ja rääkisid, et nad ei taha kumbagi tüdrukut. Peremees läks vihaseks ja käskis härrasmeestel lahkuda, kuid nad läksid hoopis lauta magama lootes, et taat neid järgmine päev kuulab. Öösel aga mängisid Joosep ja Juhan kummitusi ja proovisid härrased ära ajada. Jaak kukkus kogemata ühe valge täku peale, kes sellest ehmus ja hakkas märatsema. Joosep jooksis tuppa ja äratas peremehe üles, kes arvas, et härrasmehed on hobusevargil ja saatis nad otsemaid kodu poole teele. Tüdrukud pandi lõppuks paari oma armukestega ja nad elasid õnnelikult elu lõpuni
1969. aastal valmis ,,Kevadest" film. Filmi rezissööriks sai Arvo Kruusement. Tähtsamaid tegelasi valiti näitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tõnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard Merzin (Õpetaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on kõigile väga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast. Paljud, ei tea aga seda, et algselt mängis ,,Kevade" filmis Joosep Tootsi, Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren. Kuna Riho oli vallatu ja krutskeid täis poisike, siis sobis ta väga hästi Tootsi rolli. Kuid asjaolu, mis Tootsi filminäitleja välja vahetati, oli see, et filmivõtete ajal toimus poiste kaklus, kus ka Riho osales. See ei meeldinud kellelegi ja otsustati, et Rihot enam näitlema ei lubata. Rihol endal on sellest väga kahju, et tema asemel sai kuulsaks hoopis Aare Laanemets. Kuid mees
A Film Review ,,Class" was directed by Ilmar Raag. It is based on the relations between violent leader Anders, his sacrifice Joosep, a new student Kaspar, his popular girl-friend Thea and other classmates. The film talks about the violence in schools what is a very actual theme in Estonia. There comes a new student Kaspar to a city school and quickly becomes popular because he is communicative and talented. He also gets a popular girl-friend, but it all doesn't like to the class leader Anders. There is also a whipping boy Joosep. Kaspar is going to protect him what changes a new classmate to a foeman of Anders
Anna Haava (noorpõlves kodanikunimi Anna Rosalie Espenstein, 1939. aastani Haavakivvi, hiljem Haavakivi 15./3. oktoober 1864 Kodavere kihelkond, Pala vald, Haavakivi veskitalu 13. märts 1957 Tartu) oli eesti luuletaja, libretist ja tõlkija. Joosep Haavakivi (1836-1891) oli oma isa Jaagu seitsmest pojast eelviimane. Temast läksid mööda nii vanima kui ka noorima poja pärimistavad, kuid juba lapsena määrati ta Haavakivi talu pärijaks. 1858. aastal abiellus Joosep Sohvi Janastiga, kes oli pärit Punikverest. 1860. aasta näärikuul sündis neil esimene tütar Elisabet. Tüdrukuke oli viiene, kui sündis järgmine laps, tulevane luuletaja Anna Haava. 9. eluaastani jäi Anna maailmaks vana üksik talu oma võimsa looduse ja suure kogukonnaga. Mõis eraldas Haavakivi põlistalust kaks väiksemat kohta ja veski pärisid lähisugulased, jäi ta siiski "suureks asemeks" - siin peeti suurearvulist karja ja kasvatati kuni kümmet hobust. 1869
Joosep Lall , 12c POPkunst forever! Niisiis, käisin KUMU's vaatamas näitust ,,POPkunst forever." Tegemist on Kumu kunstimuuseumi suures saalis oleva näitusega, mis annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatele. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Selle näituse kuraatoriks on Sirje Helme, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli kunstiajaloo erialal ning alates 2005
öelda, et see oli auasi nagu ka korduvalt filmis mainiti. Kuid kas au eest peaksime taluma sellist alandamist ning andma selle eest oma elu? Mina nii ei arva. Leian, et see film oli hea näide sellest, kuidas taolises olukorras käituda ei tohiks. Loomulikult ei saa siinkohal unustada tegelaste hingeelu, mis mõjutas oluliselt sündmuste kulgu. Mõlema noormehe kodune elu oli võrdlemisi raske. Kaspar elas vanaemaga, kes temas pidevalt kahtles. Joosep elas küll vanematega, kuid neile ta loota ei saanud, sest kaitseväelasest isa poleks mõistnud, kuidas tema poeg saab olla naerualune. Lisaks ei rääkinud noormees kodus midagi eelkõige oma tervise huvides. Seega oli üheks suureks probleemiks pidev hirm järgmise päeva ees. Kuna noormehed abi ei saanud, õigemini nad ei otsinudki seda, tegutseti omapäi. Mida aega edasi, seda julmemaks muutusid Andersi ja teiste poiste poolt väljamõeldud ,,karistamismeetodid"
Artur Kapp (28.02.1878 Suure-Jaani- 14.01.1952 Suure-Jaani) Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. Elukäik Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Aastal 1891 asus ta õppima 13- aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat. Lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala Artur Kapp (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. Elukäik Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 1920–1924 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
