Reaalainete keskus Koostaja H Täht 1 Kei Tallinn 2004 TTK Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Kips.......................................................................................................................................................................3 Kipsi tooraine............................................................................................................................................................3 Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid................................................................................................... 3 Gyproc-kipsplaatide tehnilised omadused................................................................
docstxt/12315342246461.txt
survetugevus võib ületada 100N/mm². Polümeerbetoon on vedela vaigu ja mineraalse täiteaine tahkestunud segu. Vaigu tahkestumine saadakse betooni termilise töötlemisega 120...160ºC juures. Need betoonid on suure keemilise püsivusega ja kasutatakse neid keemiliselt agressiivses keskkonnas. Polümeerbetoonide survetugevus on 50...100N/mm². KASUTATUD KIRJANDUS Ellen talimets ,, Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje ,, Helmut Pärnamägi ,, Ehitusmaterjalid ,, Ehitusmaterjalide käsiraamat 2005 http://www.okk.ee/index.php?item=2 http://www.maleko.ee/index.php/256/ http://www.katuseportaal.ee/lame.htm http://www.maleko.ee/index.php/275/ http://www.heidelbergcement.com/ee/et/hcbetoon/betoon/Betooni+survetugevus- +ja+konsistentsiklassid.htm
(poore mitte arvestades) · Poorsus- näitab kui suure protsendi materjali kogusest moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. · Veeimavus- on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. · Hügrokoopsus- on materjali omadus imeda endale niiskust õhust. · Veeläbilaskvus-on materjali omadus vett läbi lasta (vastand mõiste veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud) · Ehitusmaterjalide tehnilised omadused: Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistnnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca.10 protsendi võrra ja see avaldabki poorsele materjalile mõju. Materjalikülmakindlust iseloomustatakse külmumistsüklite arvuga. Näiteks harilikult telliselt nõutakse 15 tsüklit, kõnniteeplaat aga 100 tsüklit.
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali
TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest.
Tsemendi tootmine ja selle toorained. Boorbetoon. Betoonilisandid. Soojaisolatsioonimaterjal Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................................................2 1. Tsement.......................................................................................................................................................3 1.1 Tsemendi toorained...................................................................................................................................3 1.2 Tsemendi tootmine...................................................................................................................................4 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused..........................................................................................................
• Standardid on dokumendid, milledega kehtestatakse nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi, nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. • Standardi kehtivusaeg on piiratud. • Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED • Füüsikalised omadused • Mehaanilised omadused • Termilised omadused • Keemilised • Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 –loomuliku struktuuriga (pooridega) materjali ruumala
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07...
Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmnemiseni või tugevuse märgatava languseni. Soojajuhtivus [W/mK]on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Materjali
veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. -Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta .Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). 2. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele (SURVETUGEVUS,TÕMBETUGEVUS,PAINDETUGEVUS) Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul.
docstxt/126335252644687.txt
vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Olles kaua püsivas keskkonnas saavutab materjal tasakaaluniiskuse. 6) VEELÄBILASKVUS materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. Veetihedaid materjale nim HÜDROISOLATSIOONI materjalideks ja neid kasutatakse vettpidavate kihtide loomiseks. 7) GAASITIHEDUS materjali omadus endast gaasi läbi lasta. 8) AURUTIHEDUS materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused 1) KÜLMAKINDLUS materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja tugevust kaotamata. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmatsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmumiseni või tugevuse märgatava languseni. Mida rohkem on materjal ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasa...
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8).
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
5-teema: 17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus- &jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad. (kare pind).18.Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.K...
Ehitusmaterjalide labori aruanne Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Õppejõud: lektor Sirle Künnapas 2011 Töö nr 1. Materjalide tiheduse, näivtiheduse ja tühiklikkuse määramine. 1.Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 1.Töö ülesanne Antud proovikehade tiheduse määramine. 2.Töö käik · Mõõdan proovikehad · Kaalun proovikehad · Arvutan nende põhjal proovikeha mahu ja tiheduse (kasutan tiheduse arvutamiseks valemit Yo=G/Vo x 1000 ),G=proovikeha mass õhus (g ), Vo =proovikeha maht (cm3) 3. Saadud tulemused. Materjal Proovik i Proovik eha Proovik Proovi ninemtu ehamõõt maht eha keha nr. s med cm3 mass g Tihedus Yo kg/m3 a b c ...
Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid 10-liitrine anum puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi materjali kaalumiseks, sõelakomplekt killustiku sõelumiseks, nihik killustiku terade gabariitide mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga sil...
materjalide tähtsamad omadused (tugevus, kuluvus, elastsus ja plastsus, veesisaldus ehk niiskus, tihedus, poorsus, veeimavus, veeläbilaskvus, külmakindlus ja soojajuhtivus, tulepüsivus ja tulekindlus); Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Veesisaldus ehk niiskus näitab kui mitu protsenti vett on materjalis. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; ava...
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb h...
Materjal graniit Materjali tihedus - 0 = 2617 kg/m3 Materjali absoluutne tihedus = 2680 kg/m3 p = (1 (0/ )) * 100 => (1 (2617/2680)) * 100 = 2,4 % Näide_2: Materjal silikaattellis Materjali tihedus - 0 = 1946 kg/m3 Materjali absoluutne tihedus = 2650 kg/m3 p = (1 (0/ )) * 100 => (1 (1946/2650)) * 100 = 26,6 % 5. Katsetulemused 5.1. Korrapäraste ehitusmaterjalide tiheduse tabel ja graafik. Tabel 5.1. Tabeli nimetus: erinevate ehitusmaterjalide tiheduse määramine Mõõtmed [mm] Mass Ruumala Tihedus Jrk Materjali pikkus laius kõrgus [g] [cm3] [kg/m3] nr nimetus a b h m V 1 Saepuruplaat 98,2 99,6 15,5 110 152 733 Õõnes
Ehitusmaterjalid Krista Mis on ehitusmaterjal? Materjal, mida kasutatakse hoonete vm rajatiste ehitamisel. Looduslikud või tehislikud ehitusmaterjalid? Üks võimalik ehitusmaterjalide liigitus on looduslikud ja tehislikud materjalid. Tehislikud ehitusmaterjalid: betoon, tellis, plekk, eterniit. Looduslikud ehitusmaterjalid: puit, bambus, savi, pilliroog, liiv. Leivinumad ehitusmaterjalid Puit Klaas Paas Betoon Graniit Tellis Liiv ja savi Puit Üks vanemaid ehitusmaterjale. Kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Klaas Anorgaaniline, suhteliselt tugev, läbipaistev Amorfne SiO2
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva...
Vee karedus Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg tõttu. Kuumutamisel need lagunevad moodustaded vees praktiliset lahustamatud karbonaadid Ca(HCO3)2 →(to) CaCO3↓+CO2↑+H2O Ehitusmaterjalid Paas(CaCO3)-lubja ja tsemendi lähteaine Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. savi→savitellised jt savitooted liiv+lubi. segatakse veega ja kuumutatkse→silikaattellised paas(CaCO3)kuumutmine →kustutamata lubi(CaO) segatakse veega→kustutatud lubi(Ca(OH)2) lubi+liiv+vesi→lubimört paas+savi→tsement(sideaine (pulber)) tsement+liiv+vesi→tsementmört tsement(mört)+kruus ja killustik+vesi→betoon Na2CO3+CaCO3+SiO2→klaas Keskkonnaprobleemid Süsihappegaas on koos vee ja metaaniga(CH4) põhilised kasvuhoonegaasid. Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmasfääris rikub Maa soojuslikku tasakaalu ja põhjustab kli...
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, ja huumuse sisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Liiva kasutusaladeks on: mörtide valmistamine; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täitematerjal, silikaattoodete valmistamine; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Kasutatud liiva liik ja päritolu Katsetatud liiv oli pärit karjäärist ning tegemist oli ehitusliivaga. 6. Kasutatud töövahendid 1-liitriline silindriline nõu ...
I variant 1. Mahumass on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus(koos pooridega) valem =G/V => näitab aine massi suhet materjali ruumalasse (g/cm3); klaasvill 30-50 kg/m3, puit 400-600, p.tsement 1200-1300, teras 7850 2. soojuhtivus on materjali omadus juhtida soojust läbi enda. Ühikuks soojaerijuhtivus (W/m°C v. W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7....
materjali absoluutne tuhedus [kg/m3] 3 Töö tulemuste vormistamine Tiheduse ja proosuse määramised koos vajalike arvutusvalemitega ning neis olevate suuruste desifreerimisega. 1. Katsetulemused. 1.1 Korrapärase kujuga proovikehade tiheduse tulemused. V = a* b * h = (m / V) * 1000 Tabel nr. 2.1 Tabeli nimetus: Korrapärase kujuga ehitusmaterjalide tiheduse määramise katsetulemused Mõõtmed [mm] Ruumala Tihedus Jrk Mat-i Mass [g] Materjali nimetus pikkus laius kõrgus [cm3] [kg/m] nr nr a b h m V 1 11 saepuruplaat 100,17 98,60 16,13 120,00 159,34 753,11
1. Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Puidu liik mänd Proovikeha mass [g] Niiskuse sisaldus [%] Prk nr enne kuivatamist peale kuivatamist 1 9 5,3 69,8 2 9,96 5,48 81,8 3 5,32 4,95 7,5 4 5,37 4,99 7,6 5 4,83 4,81 0,4 6 5,27 ...
1. Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 kuiva proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest - kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Õõnestelliste puhul arvutatakse maht koos tühikutega. Tulemus esitatakse kg/m³. Tabel nr 1 - Tiheduse määramin e Mõõtmed Mass Ruumala [mm] [g] [cm3] Tihedus [kg/m3] Prk nr pikkus laius kõrgus a b h m V 248 119 87,5 1 248 119 87,5 248 119 87,5 4916 2582,3 1904 249 119 87,5 2 249 119 87,5 249 118,5 87,5 4918 2589,0812...
Eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud. 2. Kirjelda portland-põlevkivitsementi- eripärad, kasutus? Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Portlandtsemendiga (CEM I) võrreldes annab ta plastsema segu, tugevuse kasv kivistumise algul on kiirem ja mahupüsivus on tal parem, pragusid tekib vähem. Betoon 4.Betooni koostiskomponendid ning liigitus tugevuse järgi? mingi sideaine, vesi ja täitematerjal (80-90 % ). Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni
Gaasitiheduse mõõtühikuks on gaasi läbilaskvuse koefitsient, mis väljendab gaasi (õhu) hulka (l), mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1t jooksul, kui gaasi rõhkude vahe kuubi vastaskülgedel on 1 Pa (vana mõõtühiku puhul 1 mm/Hg). · 05.05.2014 · Aurutiheduse mõiste on sarnane gaasitihedusele, ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes). · 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused- · Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. · Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis
LOODUSKIVIMATERJALID 1. Kuidas jagunevad kivimid? 1) SÕMERAD teralise struktuuriga, eraldi. 2) MASSIIVSED ühes suures tükis. 2. Millest koosnevad kivimid? Kivimid koosnevad ÜHEST VÕI MITMEST MINERAALIST. 3. Mille järgi jagatakse looduskivimaterjalid markidesse? Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-ees...
kipstootest välja. 8 7.6 Kas kipstooted on vees püsivad? Kipstooted kuuluvad õhksideainete hulka, mille kivinemine vee keskkonnas on takistatud ja püsivus madal. [1] 7.7 Millistes tingimustes võib neid kasutada? Kipssideaineid võib kasutada sisetingimustes, kus suhteline niiskus on võrdlemisi madal (alla 60%). 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. L. M. Raado. Ehitusmaterjalide loengukonspekt I osa. 2013/2014 õ/a. 2. http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Liina/ %C3%95ppekavakeskus/EHITUSMATERJALID-04.11.13.pdf 3. http://www.knauf.ee/www/media/ee/pdf/14_tehn_lapas_visas/knauf_white_ee.pdf 4. http://www.gyproc.ee/Download/24148/Gyproc_paigaldusjuhised_2011_preview. pdf 5. http://www.ttu.ee/public/l/lembi-merike- raado/EPM0020/Kipssideained/Kipsideained_2009.pdf
Kamberkuivatamine toimub spets. Ruumis 80-100C juures, kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus. Plussid Kiirem (5-10p.), saab kuivatada vajaliku niiskuseni (5-10%), kuum õhk hävitab putukad ja eosed. Miinused kuivati kallis ehitis, kütuse kulu suur. Elektriline kuivatus - puit asetatakse kahe plaat või võrkelektroodi vahele, millesse juhitakse vool. Kuivamine väga ühtlane ja puit praguneb vähe, kestab 10-12 tundi. Puuduseks kõrge hind. 8. Puidust ehitusmaterjalide liigid Jagub viieks: 1)Ümarmaterjalid kujutavad endast okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke. Jagunevad: palgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 4-7m), peenpalgid(Ø80-140mm, pikkus 3-7m), ümarlatid(Ø30- 8mm, pikkus 3-7m), laastupalgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 0,5-0,7m), vineeripakud(Ø vähemalt 200mm, pikkus 1-2m). Ümarmaterjalid peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust. Jagatakse kvaliteedi järgi sortidesse või klassidesse. Klass määratakse
1.EESMÄRK Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, liiva tühiklikkuse leidmine, liiva terastikulise koostise arvutamine. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli liiv. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 500 ml mensuur näiva tiheduse saamiseks, mõõteskaala väikseim ühik 5; Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; Sõelad avadega 8 mm, 5 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm; 250 ml vett; 1-liitrine silindriline nõu. 4. LOODUSLIKE LIIVADE TEKKIMINE JA KOOSTIS Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on järgmine, milles peamine silikaatkomponent on SiO2 SiO2 - 89,1% R2O3 - 3,59% Al2O3 - 2,60% F2O3 - 1,33% CaO - 1,25% MgO - 0,58% SO3 - 0,21% 5.LIIV...
Töös katsetatavateks ehitusmaterjalideks olid tempsi-plaat, lubjakivikillustik, graniit ja silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Korrapärastel ehitusmaterjalidel mõõdeti kõik küljed ja kõrgus millimeeterjoonlauaga või nihikuga, mille täpsuseks on 0,1 mm. Kõik kehad kaaluti elektroonilise kaaluga, mille täpsuseks on 0,2 g. 4. KATSEMETOODIKAD Materjali nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühimikega) tiheduseks mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus arvutatakse valemiga (1) Kus m=materjali mass õhus [g] ja V materjali maht 4.1. Korrapärase kujuga ehitusmaterjali tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha ruumala arvutatakse mõõtmiste tulemusena saadud keha mõõtmetest lähtudes. Iga määde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest, mis on saadud kolmest erinevast kohast mõõtes, mõõtetäpsus 0,1 mm
Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine....................................................................................................
1. EESMÄRK Töös oli vaja määrata kipssideaine jahvatuspeensus, kipsitaigna normaalkonsistents, kipsitaigna tardumisaeg ja painde- ning survetugevus. 2. KATSETATAVAD MATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli ehituskips. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: - Sõel avaga 0,2x0,2mm; - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hõlbustamaks kipsitaigna segamist ja valamist; - Suttardi viskosimeeter; - Vicat' aparaat; - Prismalisedmetallvormid; - Paindeseade; - Hiidrauliline press; - Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeensus määratakse sõelumise teel sõelal nr 02, millel ava 0,2 x 0,2 mm. Kipsist kaalutakse 50 g ning asetatakse sõelale nr 02, sõelumine sooritatakse käsitsi või mehaanilisel teel. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem k...
1.EESMÄRK Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, terastiku koostise, tugevusmargi ja plaatjate ning nõeljate terade hulga määramine. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli killustik. 3.KASUTATAVAD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid vahendeid: Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; nihik, täpsus 0,1 mm; sõelad; anum mahuga 10 liitrit; hüdrauliline press. 4.KILLUSTIKU LÄHTEMATERJALID JA SAAMINE Killustik on sõmer mehaaniline sete. Killustiku lähtematerjalid on paekivi, graniit, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et lahti saada tolmust ning saada vajaliku fraktsiooniga killustikku. Peale seda testitakse saadud killustiku kvaliteeti, mis tagaks temast valmistatud toote pikaealisuse. 5. KILLUSTIKU KASUTUSALAD Tavalist killustikku (paeki...
Õlide kasutamine puidu ja muude ehitusmaterjalide viimistlemisel Kadri Lajal Maaehitus - I Milleks? Vähendavad puidu lõhenemist Kaitsevad niiskuse eest Kaitsevad mustuse eest Kaitsevad hallituse eest Uuendavad ilmet Õlivärvide kasutamine välistingimustes Sobiv viimistlemise aeg on poolpilves sademeteta ilm mais-juunis. Õlivärvi ei saa värvida toorele või vihma käes märjaks saanud puidule. Puitpind peab olema kuiv, maksimaalne puidu niiskus 15% ja õhu suhteline niiskus alla 60%. Õlivärviga teostatud viimistlus peab vastu orienteeruvalt 20-30 aastat. Õlivärvide kasutamine sisetingimustes Peab võtma arvesse, milleks viimistletavaid pindasid kasutatakse. Viimistlemine sõltub neile langevast koormusest. Kui pind peab vastu pidama kestvale päikesevalgusele ja niiskusele, samuti soojuse vaheldumisele, tuleb selliseid pindasid hästi jälgida. Õlivärv ei tohi kuivada liiga kiiresti(võib tekkida nahataol...
Veeimavust mõjutavad kehade erinevates olekutes kaalutud massid. Kui tihedus arvutada mahu järgi tuleb arvesse võtta veel keha maht ja vee tihedus (vee temperatuurist sõltuv). Antud katsel tuli veeimavus massi järgi 9,64% ja ruumala järgi 19,07%. Mahuline veeimavus ei ületa 100%, kuna mahuline veeimavus ei saa olla suurem kui pooride kogumaht. Survetugevus on katsekeha surumisel purustava jõu ja katsekeha pindala suhe. Survetugevus on ehitusmaterjalide puhul kõige sagedamini määrav näitaja. Katse tulemust mõjutab veel keha kuju. Meie katsel tuli kuivadel kehadel keskmine survetugevus 38,38 N/mm² ning immutatud kehadel 34,84 N/mm². Katse tulemustest võib järeldada, et kuivad kehad peavad suuremale survele vastu. Paindetugevus on seoses purustava jõuga, tugede vahelise kaugusega ning keha laiuse ja kõrgusega. Materjali vastupanu piir saavutatakse alumistes kiududes, kuhu ka tekib esimesena pragu
Mõõtmistäpsus 0,5 mm. Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees Sulatatud parafiin – poorse materjali katmiseks, et sulgeda materjali poorid 4. KATSEMETOODIKA Korrapärase kujuga keha tiheduse määramiseks oli vaja leida keha maht. Mahu arvutamiseks võtsime kehalt kolm mõõtu igast küljest. Seejärel arvutasime iga külje kohta aritmeetiline keskmine mõõtmistulemusest ja leidsime kehade ruumalad. Kuna ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena, siis järgmiseks kaalusime kehad ära ning saime arvutada tiheduse. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramiseks oli samuti vaja leida maht, kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Kasutusel oli kaks materjali - üks mis katse käigus praktiliselt vett ei ima ning teine poorne ja suure veeimavusega. Vett mitteimava materjali puhul kaalusime esialgu õhus ning seejärel kastsime vette ning kaalusime uuesti
Hankelogistika Algmaterjali tootmine ehitusele ja mööblitööstusele Minu hankelogistika töö on ehitusmaterjalide ja mööblitootmise algmaterjali tootmisest. Vaatlen MDF-i ja PLP-i tootmist. Mis on MDF (medium density fibreboard) ja PLP (particle board)? Lihtsalt öeldes, tegemist on puitlaastplaadiga/puitkiudplaadiga, mis on tuntud ka kui "Püssi plaat", vanemad inimesed tunnevad seda ka saepuruplaadina. Tegemist on äärmiselt keskkonnasõbarliku tootega (eriti enne lisaväärtuse andmist). Puidutööstuses hästi orienteeruvad inimesed ei paneks nende kolme artikli vahele võrdusmärki, kuid
aastatel olnud 4 % piires Kuigi ehitustööd on tänavu kasvanud, jääb 1996. aasta Eesti ehitusmaterjalitööstuse viimaste aastakümnete kõige suurema madalseisu aastaks. Elamu- ja tööstusehituse kiire kasvu tõttu piirduti ainult tootmise mehhaanilise laiendamisega Uusi ehitusmaterjale tootmisse peaaegu üldse ei juurutatud Haru tehnilist ümberkorraldamist ja -struktureerimist mõjutas ka tarbimise Eestis, nagu teisteski riikides on ehitusmaterjalide tootmine võrdlemisi kaalukas Ta on peamiselt riigisisese tähtsusega majandusharu Ehitusmaterjalide tööstus on üks tööstusharudest, mis kasutab toodangu valmistamisel kohalikke loodusvarasid: liiva, kruusa, lubjakivi, savi, puitu Eesti ehitusmaterjalitootjad peavad koha säilitamiseks palju vaeva nägema, sest turule on ilmunud palju konkureerivate välisfirmade toodangut. Tuntumad ettevõtted on Kunda tsemenditehas, betoonitehased Tartus ja
........... Üliõpilase allkiri:................ Õppejõu allkiri:.................. Tallinn 2017 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.Ehitusmaterjalide hinnad.........................................................................................................................4 2.Tsement...................................................................................................................................................5 3.TOODETE HINNAD..............................................................................................................................6 4.DIAGRAMMID.....................................................
Ehitusmaterjalid. Jagunevad: · Looduslikud ehitusmaterjalid,-puit ja kivi. · Metallid. · Keraamika. · Ehitus sideained. · Ehitussegud- betoon,mört. · Raudbetoon. · Tehiskivimaterjalid. · Bituumenid ja nende baasil valmistatud materjalid. · Asfaltbetoon. · Plastmassist tooted. · Isolatsiooni- ja viimistlusmaterjalid. Ehitusmaterjalide suurt tähtsust iseloomustavad järgmised faktid: · Materjalid on baasiks, millele rajaneb kogu ehitustegevus. · Materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa. · Ehitise kvaliteet ja iga sõltuvad väga palju materjalidest. · Materjalid mõjutavad väga suurel määral hoone arhitektuuri. Oma standardeid (EVS) pole kaugeltkikõikide materjalide kohta. Importmaterjalide testimine toimub peamiselt tootjamaa normaktiivide põhjal. nt
V = abc valem nr: 1 V - proovikeha ruumala/maht [ m3 ] a - proovikeha pikkus b - proovikeha laius c - proovikeha kõrgus/sügavus Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine m = V *1000 valem nr: 2 m - proovikeha mass [g] V - proovikeha ruumala/maht [ m3 ] kg - proovikeha tihedus [ ] m3 1.5 Katsetulemused Tabel 1.0 Mõõtetulemused enda poolt katsetatud ehitusmaterjalide kohta Materjal Mõõtmed Mass Tihedus a [mm] b [mm] c [mm] [g] kg/m3 5,9 101,4 100,8 6,0 101,44 100,78 Aknaklaas 5,9 101,5 100,7 150,4 2472,87 100,9 100 100,62
Renoveerimis- ja remonditööde osatähtsuse suurenemise tõttu kasvas viimistlus-, isolatsiooni-, põranda- ja katusekattematerjalide nõudlus. Olulisemateks toodeteks on selles tööstusharus kujunenud tsement, põletatud savist katusekivid ja tellised ning kergplokid. Samuti on Eestis väga populaarseks saanud betoon. Kuigi ehitusmaterjalitööstus on väliskapitali toel osaliselt kaasajastunud, on selles majandusharus ka viimastel aastatel toimunud kõikumisi. 2002. aastal on ehitusmaterjalide toodang tulenevalt ehitusturu uuest elavnemisest taas hoogsalt kasvanud, samuti on pidurdunud toodangu hinnakasv. Ekspordi osatähtsus ehitusmaterjalide tootmises ulatub kolmandikuni. Näiteks eksporditakse Kundas toodetavat tsementi ning Aseri savist katusekive ja telliseid. Kaubabetoon. Kaubabetoon on betoonisegu, millest valatakse betoonkonstruktsioone ehitusplatsil, veetakse objektile mikseritega ( segurauto ) ja paigaldatakse betoonipumpade abil või otse mikserist.
Ehitus ja ehitusmaterjalitööstus Eestis, nagu teisteski riikides on ehitusmaterjalide tootmine võrdlemisi kaalukas, kuid peamiselt riigisisese tähtsusega majandusharu. Ehitusmaterjalide tööstus on üks väheseid tööstusharusid, mis kasutab toodangu valmistamisel peamiselt kohalikke loodusvarasid: liiva, kruusa, lubjakivi, savi, puitu. Eesti ehitusmaterjalitootjad on osutunud konkurentsivõimelisteks ja valmistavad kvaliteetset toodangut ka müügiks välisturgudele. Ehitusmaterjalitööstuse osatähtsus Eesti tööstustoodangus on viimastel aastatel olnud 4 % piires. Põhiosa toodangust annavad kümmekond suurettevõtet, nende
annaabi.ee 
