4 Soome Rootsi Venemaa Läti Eestimaa president on Toomas Hendrik 6 Ilves. Konstantin Päts Lennart Meri Arnord Rüütel Toomas Hendrik7Ilves 8 10 Me elame Ida- Virumaal. HÜMN LIPP VAPP RAHVUSLILL RAHVUSLIND RAHVUSKALA RAHVUSKIVI RAHVUSPUU RAHVUSEEPOS RAHVUSRIIDED MUUSIKA: FRIEDRICH (FREDRIK) PACIUS SÕNAD: JOHANN VOLDEMAR JANNSEN MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM, KUI KAUNIS OLED SA! EI LEIA MINA IIAL TEAL SEE SUURE, LAIA ILMA PEAL, MIS MUL NII ARMAS OLEKS 14 kuldne kilp kolm sinist lõvi kaks tammeoksa 15 SINI-MUST-VALGE SININE - taevas MUST - muld VALGE - puhtus 16 rukkilill Sümboliseerib leiba ja tööd
sinine, must, valge kolm sinist lõvi Eesti vapil on tammeoksad vapi ümber on 3. Jätka! Eesti rahvuslind on.............................. *Eesti rahvuspuu on............................ Eesti rahvuslill on................................ *Eesti rahvuskala on............................ Eesti rahvuskivi on.............................. 4. Värvi Eesti lipp ja kirjuta, mis iga värv tähendab. ..................................... ..................................... ..................................... 5. Õige või vale? Kui vale, siis tõmba maha ja kirjuta õige variant. 1
• Malta koosneb enamsti lubjakivist Kultuur • Sõidetakse vasakul teepoolel • Eurovisioonil parim tulemus 2. koht ja halvim koht viimane • Malta ja Eesti koondis on üksteise vastu mänginud 2008 aastal kus võitjaks jäi 2:1 seisuga Eesti • Filmid “Popeye”, “Gladiaator” ja “Trooja” on filmitud Maltas Fakte • Malta kuulus kunagi Suurbritannia koosseisu • Kaks ametlikku riigikeelt: malta ja inglise keel • Rahvuspuu on sandrakipuu • Malta on tuletatud väga vanas sõnast, mis tähendab “mee saar” • Homme kell 18.20 pilet Maltasse maksab 237.08 EUR Tänan kuulamast!
Kuuba saar ******* Tutvustus · Kuuba on saar Põhja-Ameerika lõunaosas, Kariibi meres · Pindala 110 886 km² · 17. saar maailmas · Havanna · Pinnamood on mitmekesine · Rannajoon- 5746 km Geograafiline asend Kliima · Lähistroopiline kliima, passaatidega · Aasta keskmine temperatuur 25°C · Jaanuar on kõige jahedam ja kuivem kuu · Maist septembrini on vihmaperiood · Vesi- 24°C Kliima diagramm Taimed · Liigirohke ja mitmekesine · Ferralliitmullad · Erinevaid taimeliike on loetletud üle 8 tuhande · Palmiliike on säilinud üle 30 · Kuuba rahvuspuu- kuningpalmid · Veel: mahagonipuu, eebenipuu, pappel Loomad · Loomastik pole liigirikas, pole kiskjaid: kuid on krokodillid ja moskiitod · ~300 troopikalinnuliiki: koolibrid, tocororo · ~900 kalaliiki: pagrus, saagrai · Kõrges hinnas on ka krevetid, krabid Tocororo Kuuba krokodill Kuuba rahva...
Minu Kolumbia Illar Metsalu 10. C Autorist Ave Ungro Ave eesmärk oli kooli minna õpetama Õpetas seal inglise keelt, katoliiklastele Ta kirjutas raamatu, et jagada kogemust teistega Riigist/maast/linnast Pindala: 1 138910km² rahvaarv: 46 565 600 (2012) Iseseisvus: 20. juuli 1810 (tunnustati 1819. aastal) Riigikeel on hispaania keel Pealinn Bogota Loodus Rahvuspuu vahapuu Kasvatatakse banaane Läbi Kolumbia voolab Amazonase jõgi Papagoid on levinud Vaikse ookeani ja Kariibi mere ääres Piirneb Brasiilia, Peruu, Ecuadori, Venezuela ja Panamaga Rahva kombed ja tavad Linnad on halvas seisus Majad on vanad Katoliiklus on peamine usund Aastavahetusel põletatakse nukke Kolumblased on: Huumoririkkad Sõbralikud Külmanärviga Abivalmid Eesti ja Kolubia Mõlemad riigid on väga kokkuhoidvad
veebruar) ja kuum ning põhiliselt kuiv (märts- mai). Kõige külmem aastaaeg on jaanuar, kõige soojem mai. Õhutemperatuur jääb sõltuvalt aastajast +21°C ja+32°C vahele. Huvitavad faktid Filipiinid on rahvaarvult maailma 13. riik. Filipiinidel on registreeritud 988 keelt ja murret. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide rahvuslill on valgeõieline jasmiin, rahvuspuu india tiibviljak, rahvuskala piimkala ning rahvuslinnud ahvikotkas ja ruskeamadiin. Palawani saar Luzoni saar Boracay saar Kasutatud kirjandus http:// www.indexmundi.com/philippines/population.h tml http://et.wikipedia.org/wiki/Filipiinid http:// en.wikipedia.org/wiki/Philippines#Climate http:// www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/riik/lan/ee/ id/97 http://www.reisiguru.ee/riikID/78 http://wiki.gomaailm.ee/wiki/filipiinid/
Rannajoon: 7600 km Pindala: 301 230 km2 Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Rahvussümbolid Itaalia vapp Keskmes: punaste ääristega valge viisnurk, sümboliseerib Itaalia ühtsust. Vasakul: oliivioks, sümboliseerib rahu, esindab Lõuna-Itaaliat Paremal: tammeoks, sümboliseerib tugevust ja väärikust, esindab Põhja-Itaaliat Taustaks: hammasratas Rahvussümbolid Rahvusloom: Itaalia hunt/Apenniini hunt Rahvuspuu: jalakas Vaatamisväärsused Veneetsia kanalid, liigutakse veesõidukitega Itaalia suurim sadam, tähtsaim turismilinn Tuntuim auovaba linn Vaatamisväärsused Colosseum, amfiteater Roomas Mahutab 50 tuhat pealtvaatajat Vaatamisväärsused Pisa torn on viltu vajunud kellatorn. Üks vanimatest ehitistest Pisa Katedraali Väljakul Ligikaudu 56 meetrit kõrge, 296 trepiastet Uudised 27. märtsil sadas taevast alla ligi 50 cm oikkune
NEW MEXICO Meriliin Lend AJALUGU Indiaanlased asustasid New Mexico ala juba 10 000 aastat tagasi. 1598. aastal käis New Mexicos Juan de Onate, kes asutas esimese asula San Juani Pueblo ning 1610. aastal Chama jõe äärde Villa Real de Sante Fe, püha usu kuningliku linna. Mehhiko iseseisvumise järel läks New Mexico ala 1821. aastal Mehhiko alluvusse. USA Mehhiko sõja järel sai New Mexico territoorium Guadalupe Hidalgo rahulepinguga (1848) USA omandiks. 1850. aastal moodustati New Mexico territoorium. NEW MEXICO ASUKOHT New Mexico asub Ameerika Ühendriikides. NEW MEXICo Osariigiks saamise aeg: 6. jaanuar 1912. (47. osariik) Rahvuslind: jooksurkägu. Rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia. Rahvuspuu: kolorado pähklimänd. Rahvusloom: New Mexico baribal. Rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell. Vääriskivi: türkiis. Pindala: 314 926 km2 Kõrgeim koht: Wheeler Peak,...
8 klass 2014 http://www.srilanka.travel/pristine_beach_holidays Sri Lanka üldandmed Pindala- 65 610km² Saarel elab 21 481 334 (seisuga juuli 2011) Pealinn- Colombo Rahvastiku tihedus- 316 in/km² Riigi sümbolid Hümn - "Sri Lanka Matha" ("Sri Lanka ema") Rahvuslind - sri lanka dzunglikana Rahvusliblikas - sri lanka linnutiib Rahvuslill - täht-vesiroos Rahvuspuu - raud-nagapuu Sri Lanka Kliima Kliima on troopiline: püsivalt niiske ja soe ning sõltub mussooni muutusest Talvel sajab 1000mm ja suvel 2000-5000mm aastas Kuude keskmine temperatuur on 20-30°C http://www.srilanka.travel/wild_safaris Sri Lanka veekogud Saare pikim jõgi Mahaveli Ganga on 334 km Suurim kosk on Bambarakanda 240 meetri kõrgune Suurim järv on Senaatorlike Samudra 77 km² http://www.srilanka.travel/index.php
Mehhiko Mehhiko pealinn: Mexico rahaühik: Mehhiko peeso keel: hispaania pindala: 1 958 201 km2 religioonid: katoliiklased, protestandid ja muud rahvaarv: 107 029 000 valitsus: presidentaalne liitvabariik Mehhiko lipp roheline valge punane vapp pärineb iidsetelt asteekidelt lipp loodi aastal 1821 Rahvus elemendid rahvuslind: jooksurkägu rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia rahvuspuu: kolorado pähklimänd. rahvusloom: New Mexico baribal rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell vääriskivi: türkiis Majandus Mehhiko majandus on maailmas suuruselt 14-s. majandusharud nt: turism tähtsaimad ekspordiartiklid nt: kohv tähtsaimad ekspordipartnerid nt: Ameerika Ühendriigid tööjõulisus on 46,2 miljonit inimest Kliima, maastik, sademed ja elanikud kõrgeim temperatuur : 47 kraadi C. mitmekesine kliima ja maastik elanikud põhjaosa temperatuur Aasta keskmine sademete hulk: 929 mm. Chapala järv suurus 1080 km2 asub riigi suuruselt teise linn...
Tüvi valge, Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad, Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm, Vanus harilikult 160 aastat, Eestis kasvab 15-25 m pikkuseks, soodsates tingimustes 30-35 m pikkuseks Rahvapärane nimetus: õmmik, kõiv, raudkask Külmakindel, Valgusenõudlik, Kasevitsa kutsuti urvaplaastriks, Okstest tehakse luudasid, vihtasid, Kask on parim paberipuu, küttepuu, vineeripuu, mööblipuu Kasetoht põleb kiirelt, See asendas vansti paberit, Soome rahvuspuu, Aprillis valmib kasemahl Õitseb mais kiirekasvuline Pärn (Tilia cordata) Lehed südamekujulised, õied väärtuslikud ravimtaimed, 30-35 m, Koor sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall korp, Lehed 4-9 cm, Pealt tumerohelised, alt valkjasrohelised, Leheroots 3-4 cm, Õitseb juulis, Külmakindel, Mullastiku suhtes nõudlik, Eluiga kuni 600 aastat, Pärnapuidust tehti toidunõusid, Kuivades puit ei pragune, Tänu sammasjuurestikule väga tormikindel,
Pampa- rohtla Lõuna-Ameerikas. Mustmullad- rohtlas elevad kõige viljakamad mullad. Metsastepp- jõgedevahelise alal stepp. Piison- rohtlas elavad suured elukad. 6. Parasvöötme sega ja lehtmetsad Pruunmullad- parasvöötme metsades olevad mullad. Pesukaru- Põhja-Ameerikas ja Kesk-Ameerikas elav kiskja. Pöök- suvehaljas puu. Skunk- mustvalge väike loom, kes laseb tagumikust haisu välja. Suhkruvaher- Kanada rahvuspuu, mille leht on kujutatud Kanada lipul. Euroopa naarits- kiskja kes oskab hästi ujuda ja sukelduda. 7. Parasvöötme okasmetsad Igikelts- igikülmunud pind. Leedmullad- okasmetsades olev muld. Nulg- okaspuu ( mänd ). Tsuuga- okaspuu ( mänd ). Grisli- pruunkaru Siber- piirkond Venemaa ja Põhja-Kasahstani vahel. Taiga- põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala okasmetsa enamusega. Siberilehis- okaspuu (mänd ).
Sel ajal algas ka tema kirjavahetus Nadesda von Meckiga. Pjotr sai kuulsaks noorelt. Ta oli väga mitmekülgne. Elu jooksul reisis ja elas Tsaikovski üle väga palju. Pjotr Tsaikovski oli väga lähedane oma kodumaaga. Ta armastas Venemaad, olenemata sellest et ta vahepeal palju reisis, lõpetas ta ikkagi Venemaal. Filmist nägime, et oli sisse toodud elemente, millega seostame Venemaad. Nägime kahte. Esiteks valged kased, mis on rahvuspuu Venemaal ning samuti kodu ja kodumaa sümbol. Teiseks nägime hobuste sõitu, eriti just troikat, mis on samuti Venemaale omane- kolmehobuse sõiduk. Nende kahe tunnuse põhjal võime öelda, et Pjotr Tsaikovski oli täieõiguslik venelane ja samuti ,,kuuleb Venemaad" ka tema muusikas. Emotsioone, tundeid jpm. Samuti võime öelda, et ta oli erakordne ka oma teiste võimete poolest. Filmis olid kõrtsistseenid. Esimese korral ei pannud ta tähele üldse seda, mis
8 klass 2014 http://www.srilanka.travel/pristine_beach_holidays Sri Lanka üldandmed Pindala- 65 610km² Saarel elab 21 481 334 (juuli 2011) elanikku Pealinn- Colombo Rahvastiku tihedus- 316 in/km² Riigi sümbolid Hümn - "Sri Lanka Matha" ("Sri Lanka ema") Rahvuslind - sri lanka dzunglikana Rahvusliblikas - sri lanka linnutiib Rahvuslill - täht-vesiroos Rahvuspuu - raud-nagapuu Sri Lanka Kliima Kliima on troopiline: püsivalt niiske ja soe ning sõltub mussooni muutusest Talvel sajab 1000mm ja suvel 2000-5000mm aastas Kuude keskmine temperatuur on 20-30°C http://www.srilanka.travel/wild_safaris Sri Lanka veekogud ja maastik Pikim jõgi - Mahaveli Ganga (334 km) Suurim kosk-Bambarakanda (240 meetri kõrge) Suurim järv-Senaatorlike Samudra (77 km²) Suurima mägi- Pidurutalagala (2524m)
INGLISMAA Deviis: Jumal ja minu õigus Rahvuslill: Roos ( punane, valge) Rahvuspuu: Tamm Rahvuslind: Punarind Rahvusloom: Lõvi Kaitsepühak: Püha Jüri Pealinn: London Hümn: God save our queen Maakonnad: 48. Lipp: valge taust, punane rist ( püha Jüri rist) Vapp: punane taust, kolm kuldset lõvi Pindala: 130 439 km² Rahaühik: Naelsterling Hädaabi number: 999 Rahvussport: Kriket Helistamise suunakood: 44 Pikim jõgi Inglismaal: Thames 346km- ainult Inglismaal ( Severn 354 km osaliselt Inglismaal) Kõrgeim mägi: Scafell Pike 978m asub Cumbrias Suurim järv: Lake Windermere - "Queen of Lakes". Suuremad saared: Isles of Scilly (saarestik) Isle of Wight (Saar) Sügavaim järv: Wastwater 76m sügav Peaminister: Tony Blair Kuninganna: Elisabeth II Domineeriv Usund: Anglikaanid Ülikoolid kokku: 91 Inglise automargid: TVR, Jaaguar, Aston, Morgan, Festvalid: · Nothing Hilli festival · Glastonbury Festival · Cheese Rolling Inglismaa on om...
Regina Peterson Soome Vabariik SOOME VABARIIK Soome,riik mis asub Põhja-Euroopas Läänemere ääres ja mille pealinn on Helsingi.Soome pindala on 338 419km² ,kuid Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome rahvaarv on 5 304 800 inimest, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab umbes 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased.Riigikeel on seal soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt.Rahaühikuna kasutatakse seal euro (EUR). Soome sümboliteks on :rahvuspuu-kask, rahvusloom-karu,rahvuslind-luik,rahvuslill-maikelluke ja rahvuskala-ahven. Maa asub Balti ehk Fennoskandia kilbil. Soome paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vah...
09. 2009) Lätlased hindavad rohkem sära ja peenust, tähtsust, esinduslikkust, nad on emotsionaalsed, aga ka korralikud ja edasipüüdlikud (Maaleht, 26.09.2009). Müüt on et lätlased on kuuevarbalised, see võib tuleneda sellest, et Lätile on iseloomulikud kuuekordsed kortermajad. Nii tsaariaegsetel kui ka nõukoguaegsetel kui ka kapitalismi võidukäigu järgsetel pooleliolevatel varemetel on kuus korrust. Läti rahvuslind on linavästrik. Rahvuslill on karikakar. Rahvuspuu on tamm ja pärn. Suureks rahvuspühaks on jaanipäev, millel on lätlaste jaoks palju suurem tähendus kui eestlaste jaoks. Läti rahvuseepos on Andrejs Pumpursi kunsteepos ,,Lacplesis. (Latvia Institute, 21.09.2009) Läti suurim jõgi on Daugava, üle 3000 järve. Keskmine eluiga naistel on 82,81 aastat ning meestel 76,75 aastat. Loodusvaradest on Lätis turvas, lubjakivi, dolomiit, merevaik, hüdroenergia, puit ja põllumaa. (GreenwichMeanTime, 2009)
Meremehed veavad kotiga taimi, puid, sõnajalgu jms. Taimelehed on väga täpselt välja kujutatud ning on tugevad kontuurid, taimed on väga tõepärased. Paadi kõrval ujuvad kolm kuldkollast parti. Graafikast meeldis mulle Eduard Wiiralti ,,Viljandi maastik". ,,Viljandi maastik" väljendab kunstniku armastust ja kiindumust oma kodumaa vastu. Pilt on meeleolult kurb ja sünge. Taevas on pilvine. Maastik paistab sügisene ja veidi tuuline. Pildi keskmes on suur ja võimas tamm. Tamm on Eesti rahvuspuu, mis sümboliseerib Eestimaa tugevust. Tamme all on väike tüdruk, kes on nagu jätaks kellegagi hüvasti. Tüdruk on noor ja pilti vaadates ei pruugigi kohe tüdrukut näha, kuna ta jääb suure tamme alla varju. Muuseumis meeldis mulle ka Kaarel Liimand´i õlimaal ,,Poiss punastes pükstes". Poiss maalil on noor, umbes 11.aastane. Ta toetub müüri vastu, seisab trepil. Poiss asub maali keskel. Poiss tundub olevat suhteliselt vaesest perekonnast pärit. Poisi ilme on ehmunud
Guyana suhtes. Kollase laia vardapoolses osas on Venezuela vapp. Vapi lipuvärvideskilbi punasel väljal paiknev 24 peaga viljavihk märgib Venezuela 23 osariiki ja Caracase liiduringkonda. Kollasel väljas olevad relvad ja lipud sümboliseerivad iseseisvusvõitlust, sinisel väljal kappav valge hobune on vabaduse võrdkuju. Vapikilbi kohal on küllusesarved, kilpi ääristavad palmi-ja õlipuuoks. Lindil on riigi nimi. Hümn(aastast 1881) "Gloria al Bravo Pueblo". Rahvuspuu on tekooma, rahvuslind on turpiallane. RAHVASTIK: Enne hisplaanlaste tulekut elas Venezuelas ½ mln, indiaanlast, kes kuulusid peamiselt 3 keelerühma: Andides olid tsibtsad, kesk-ja idarannikul kariibid ning lääne-Venezuelas aravakid. Rahvastikust moodustavad 67% mestiitsid, 21%eurooplaste järeltulijad ning 10 % neegrid ja mulatid. Põlisrahvaid on umbes 2%. Peale hispaania keele kõneldakse rohkem kui 30 indiaani keelt. 95% rahvastikust tunnistab katolikku usku, 2% on protestandid
juga,979 m kõrguselt langev Angeli juga. Maracaibo madalikul riigi kirdeosas asub suur Maracaibo järv. Seal on ka palju soid. Angeli juga Maracaibo järv Taimestik On väga taimerikas Madalates vihmametsades on leidud ligi 25 000 eriliiki orhideesid, viimane on ka rahvuslill Sõltuvalt vahelduvast reljeefist ning temperatuurist on väga palju haruldasi liike Gerbera Orhidee Moon Metsad Venetsueela rahvuspuu Araguaney e.``Kuldne kevad`` Loomad Populaarsemad loomad on jaaguar,laisklased,ahvid,otselotid,sipelg aõgijad,armadillid,karud,hirved jne. Jaaguar Prillkaru Puuma Vesi siga Ahv Linnud Rahvuslinnuks on papagoi Venetsueelas on 1346 liiki linde Populaarsemad:flamingod, haigurid,iibised,õlilinnud,papagoid Flamingo Valge kraega jakobiin Kakaduu
Saksamaa Üldandemed: Rahvaarv: 82 251 000 mln. Pindala: 357 023 km² Riigikord: parlamentaalne liitvabariik Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on teg...
asub Hiina. Lõuna-Aasias asuvas Indias elab üle miljardi inimese, kelle eripäraks on see, et nad räägivad üle 100 keele, põhikeeled on Hindi ja Inglise. India pealinnaks on New Delhi. India rahaühikuks on ruupia, riigikord on parlamentaarne vabariik ja India iseseisvus 15. augustil 1947. aastal, millega kaasnes ka suur rahvaarvu kasv. Indial on oma rahvusloom, kelleks on tiiger, rahvuslinnuks on paabulind, rahvuslill on lootos(sarnaneb vesiroosiga), rahvuspuu on viigipuu ja rahvuspuuviljaks on mango. India suuremateks linnadeks on pealinn ehk Delhi, Mumbai, Chennai, Bangalore, Kolkata, Pune, Surat ja Kanpur. India peamisteks eksportimis toodeteks on vääriskivid, sõidukid ja rõivad, peamised importimis tooted on toornafta, väetis, raud ja teras. Tähtsamateks vaatamisväärsusteks on India üks suuremaid haudehitisi(surnu mälestuseks tema hauale püstitatud) ja veel Punane fort ehk punane kindlus.
INDIA Sissejuhatus India vabariik on riik L�una-Aasias, mille pindala on 803 940 una-A asias, mille pindala on 803 940 ruutkilomeetrit. Rahvaarvu poolest on India Hiina j�una-Aasias, mille pindala on 803 940 rel teine riik maailmas. Seal elab 144,6 miljonit elaniku, kes k�una-Aasias, mille pindala on 803 940 nelevad rohkem kui 100 keelt. Suurem osa Indiast asub l�una-Aasias, mille pindala on 803 940 hisekvatoriaalses v�una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940 tmes, kus talvel on valdav mandriline troopiline �una-Aasias, mille pindala on 803 940 hk ja suvel ekvatoriaalne �una-Aasias, mille pindala on 803 940 hk. India t�una-Aasias, mille pindala on 803 940 htsaim maavara on s�una-Aasias, mille pindala on 803 940 si, mille varu k�una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940 nib hinnangu j�una-Aasias, mille pindala on 803 940 rgi 70 miljardi tonnini. Indias on siseveek...
konkurents tihe, tuleks harjuda mõttega, et kuhugi jõudmiseks tuleb enne kaua vaeva näha ning see ei pruugi raske olla. Tokyos elades peaks inimene hästi orienteerima, et suurlinnas mitte ära eksida. Tokyos elav inimene peaks oskama arvestada sellega, et Tokyos on väga palju inimesi ning elavad ja tihedalt rahvastatud tänavad, millel liigeldes tuleks ääretult hoolikalt. !4 9. Jaapani rahvuspuu on hõlmikpuu, hõlmikpuu kohta olen üht-teist ka geograafia tunnis kuulnud. Teadsin ka veel seda, et Jaapani ümber on palju saari, mis kuuluvadki Jaapanile. Olin kursis ka sellega, milline kliima seal on ning kuidas seal rahvastik umbes paikneb. Oli veel mõni asi, mis tundus tuttav, kuid neid ma kahjuks enam ei mäleta. Huvitavaid fakte ja võrdlusi, mida oli hea teada saada, kuid mida ei osanud eelnevates vastustes ära mainida.
provintsidega ühisust. Soome rahvuslipul on valgel taustal sinine Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on nihutatud lipuvarda poole. Sinine värv sümboliseerib järvi ja taevast ning valge sümboliseerib lund ning valgeid Soome öid. Peale Soome iseseisvumist 1917. aastal korraldati konkurss lipu kujunduse valimiseks. Mitme variandi seast kinnitati lõpuks 29. mail 1918 praegune sini-valge Taani lipul Dannebrogil põhinev kujundus. Soome rahvuspuu on kask. Soome rahvuskivi on graniit. Soome rahvusloom on karu. Soome rahvuskala on ahven. Soome rahvuslind on luik. Soome rahvuslill on maikelluke. 7 Käroli Linder Soome KASUTATUD KIRJANDUS: http://miksike.ee/en/forum.html?thread_id=512&forum=13 (25.okt 18:53) http://et.wikipedia.org/wiki/Soome (25.okt 18:54)
Walesi pindala on 20 798 km² ning rahvaarv on 3 004 600. Pealinnaks on Cardiff Wales on jaotatud 22 tervikomavalitsuseks. Neist 9 on nime poolest krahvkonnad , 3 linnad ja 10 krahvkondvallad Walesi Sümbolid. · Lipul on kujutatud prints Cadwaladeri punane draakon Tudorite dünastia värvide rohelise ja valge taustal. · Walesi hümn "Hen Wlad fy Nhadau" ("Minu isade maa") · Lisaks punasele draakonile on Walesi sümboliteks ka porrulauk ja rahvuslill (kollane) nartsiss. · Rahvuspuu on kivitamm. PõhjaIirimaa PõhjaIirimaa on Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendkuningriigi piirkond Iirimaa saare kirdeosas. Hõlmab enamiku ajaloolisest Ulsterist. PõhjaIirimaa pindala on 14 120 km² ning Elanikearv on 1 775 000. PõhjaIirimaa keskuseks on Belfast PõhjaIirimaal ametlikku lippu ei ole. Kasutatud kirjandus Internet · http://et.wikipedia.org/ · http://en.wikipedia.org/ · http://images.google.ee/ Raamatud · "Pere atlas" Tõlinud Toivo Lodjak
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Portugal Referaat Mari-Liis Eha G1KR Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Üldandmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 2. Asend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 3. Saared . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. lk 3, 4 4. Pinnamood, loodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 4.1. Floora . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5 4.2. Fauna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5...
Mets katab 28% territooriumist. Loode- ja põhjaosa mägedes kasvab mitut liiki väärispuudega (tiikpuu, tiibviljak, sandlipuu) ja bambusega troopiline heitlehine mussoonmets. Lääneosa mägedes ja riigi kaguosas on igihaljas laialehine mussoonmets ning Malaka poolsaarel leidub ka troopilist vihmametsa. Khorati lavamaal vahelduvad bambusetihnikud savannimetsa või põõsassavanniga, rannikul on mangroove. Tai rahvusloom on india elevant, rahvuslind prelaatfaasan ja rahvuspuu torukassia. 3. Kliima Tais on troopiline kliima. Tailased ise naljatavad, et Tais on 2 aastaaega: kuum ja veelgi kuumem. Tegelikkuses jaotatakse aasta kolmeks: kuum ja kuiv veebruarist maini (keskmine temperatuur 34C ja 75% niiskust), vihmaaeg koos vahelduva päikese paistega juunist oktoobrini (keskmine ööpäevane temperatuur 29C ja 87 % niiskust) ning külm hooaeg novembrist veebruarini (keskmine ööpäevane temperatuur 32C). Merevesi on aastaringselt 28 kraadi. 4. Ajalugu
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10D klass Portugal referaat Koostaja: Evelina Oraste Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Üldandmed......................................................................................................3 - 4 2. Geograafiline asend ja loodus.........................................................................4 - 5 3. Kliima....................................................................................................................5 4. Rahvastik.........................................................................................................5 - 7 5. Majandus........................................................................
Paistu Kool Airi Timps Inglise Kuningriik Uurimustöö Juhendaja: Inglise keele õpetaja Õpetaja: Viive Sarv Sultsi 2009 Sisukord. Sissejuhatus........................................................................................................1 Millest koosneb Inglise Ühendkuningriik..........................................................2 Inglise Ühendkuningriigi ajalugu.......................................................................3 Suurbritannia seaduslikud võimuorganid ..........................................................4 Loodus ja maavarad.........................................................................................5-6 Suurbritannia keel ja rahvastik...........................................................................7 Suurbritan...
Madalamatel mäenõlvadel kasvab peamiselt troopiline igihaljas ja heitlehis mets. Umbes 30 palmiliigist on iseloomulikem kuningpalm. Kuivemal ja vähemviljakatel aladel kasvab männimetsi, soostunud rannikumadalikel on mangroove. Laiguti on savanne. Saarel kasvab peale palmi veel mahagon, eebenipuu, guajakipuu, pappel, kampetse veripuu, palisander, seeder, hibisk, tubakas, melonipuu ja kapokipuu. 6 Kapokipuu on Kuuba rahvuspuu Loomastik Loomastik on liigivaene; ei ole kiskjaid ega mürkmadusid. Seeeest on palju nahkhiiri, linde ja putukaid. Vähestest imetajates võib välja tuua rooroti ja kuuba pilukoonu (väga haruldane putuktoiduline loom, mis sarnaneb rotiga). Saarel elab suurel hulgal nahkhiiri ning ligi 300 liiki linde. Peamisteks lindudeks on raisakotkad, metsikud kalkunid, vutid, vindid, kajakad, makoad, pikasabalised papagoid ja koolibrid. Väheste roomajate seast
PORTUGAL SISUKORD Minu loosiga tõmmatud riigiks osutus Portugal. Riik ise on Mandri-Euroopa läänepoolseim riik, lääne pool merepiir Atlandi ookeaniga, idas maapiir Hispaaniaga. Riigis elab üle 10 miljoni inimese ja pindala koos saartega on 92391 km².............................................................3 Enne loosimist lootsin ma, et ma pean tegema referaadi mõnest lähemal asuvast või suuremast riigist. Kuid siis mõtlesin ma sellele, et referaadi mõte on endale ju mõnda riiki lähedalt tutvustada ning kogu protsess poleks üldse nii põnev, kui pead kirjutama mõnest riigist, millest ja juba niigi palju tead. ...................................................................................................3 Niisiis oli Portugal teemana vägagi sobiv minu jaoks täiesti tundmatu riik. Sellest andis tunnistust ka asjaolu, et ainus asi, mis mulle kohe meenus oli jalgpall......................................3 Alguses ei ...
Siberini välja. Ta on pärismaine ka Eestis. Harilik pärn on väga hea meetaim, pärnaõiemesi on maailmaturul üks hinnalisemaid. Üks suur pärnapuu võib paarinädalase õitsemisajaga anda kuni 12 kg mett. Pärna koore alumisest kihist saadud niint kasutati vanasti palju roguskite, mattide, nööride, köite ja viiskude valmistamiseks. Harilik pärn on Eesti armastatuimaid õue-, pargi- ja puiesteepuid. Harilik pärn on Tsehhi ja Sloveenia rahvuspuu. Pärn (Tilia) on puude perekond kassinaeriliste sugukonnast. Sinna kuulub 2550 sageli üksteisest raskesti eristatavat heitlehist puuliiki Euroopa, Aasia ning Põhja-Ameerika parasvöötmest ja lähistroopikast ning mõni liik ka troopikast. Täpset liikide arvu perekonnas on raske öelda, sest neid pole lihtne eristada: pärnaliigid ristuvad kergesti omavahel, andes segatunnustega hübriide ja üksikute liikide eristamist raskendab ka liigitunnuste muutlikkus.
Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Lipp Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks. Lipuvärve tõlgendatakse järgmiselt: sinine - usk Eesti tulevikku; must - Eesti mullapind, raske minevik; valge - lootus Eesti ilusasse tulevikku. Eesti rahvushümn- "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad: Johann Voldemar Jannsen Rahvuslind - SUITSUPÄÄSUKE Rahvuspuu - TAMM Rahvuslill – RUKKILILL Eepos – KALEVIPOEG Rahvuskala – RÄIM Kadrioru Loss Rahvuskivi – PAAS Rahvatantsu- ja laulupidu Eesti haldusjaotus ja haldusreformid Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. See on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetega
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke...
Meesaak oleneb liigist: mõnelt liigilt ei saa peaaegu üldse mett. Eriti rohkelt eritab pärn õienektarit hommikuti ja õhtu eel ning just siis külastavad mesilased pärnaõisi kõige rohkem. Eestis ei ole pärnal majanduslikku tähtsust, sest looduslikult kasvab teda meil väga vähe. Mütoloogia ja sümboolika Vanakreeka mütoloogias muutusid Philemon ja Baukis pärast jumalate kostitamist tammeks ja pärnaks, mis lähestikku kasvasid. Pärn on Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia ja Horvaatia rahvuspuu. Pärnakuu on tähendanud eesti keele murretes juuni ja seda kuunimetust kasutavad praegu maausulised. 14 Pärnad Eesti pühapuude hulgas. Rahvameditsiin. Pärnaõitest valmistatud teed kasutatakse külmetuse puhul ja see sobib palaviku alandamiseks, sest ajab inimese higistama. 8. Harilik haab (Populus tremula) Haav, mädapuu, aab, hundipuu Haab ei ole pilkupüüdev puu nagu tamm, kuusk või ka mänd. Haava mitte
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
