---------------- ------- --------------------- VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE Uurimuslik töö Juhendaja : ---------------- -------------------- SISUKORD Aluskord............................................................................................................................3 Pealiskord..........................................................................................................................4 Pinnakate....................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Betoonitööd Iseseisevtöö Koostaja:Damar Talas Juhendaja:Agu Rukki Tartu 2015 Valatud betoon plaatvundamendi ehitus Kõige esimese asjana märgitakse vundamendi mõõtmed maha,siis valmistatakse ette aluspind.Kui aluspind on ettevalmistatud siis märkidakse maha kommunikatsioonid ja trassid.Kui need on märgitud,siis paigaldatakse kommunikatsioonid ja trassid.Kui need kõik asjad on tehtud siis hakatakse raketist ehitama(40 cm).Peale seda pannakse killustik ja vahtplast.Kui kõik on tehtud siis pannakse paika armatuur ja põrandakütte süsteem.Viimaks toimub betoneerimine. V1=(P=20+9,4+4+3,4+16+5,4)*0,3*0,4=6,98=7m3 V2=3,4*9,4*0,1=3,2m3 V3=15,7*5,4*0,1=8.5 m3 Kokku:8.5+3.2=11,7m3 V=11.7+7=19m3 Plaatvundament on madalvundamendi tüüp, kus betoon valatakse monoliitse plaadina ümbritsevast pinnasest kõrgemale või samal tasa...
Saasteained avaldavad negatiivset mõju nii toidu kvaliteedile kui ka inimese tervisele. 5. Kemikaalid satuvad loodusesse läbi tööstusprotsesside emissioonide (õhusaaste, heitvesi, jäätmed) ja läbi kasutatavate toodete. Levivad õhu, vee, pinnase ning organismide kaudu. Sõltub lahustumisest vees, sorptsioonist, lenduvusest, degradeeruvusest. Skeem: 1) levik õhumasside liikumisega 2) sademetega sajab alla 3) pinnasereostus 4) pinnasest vette sattumine 5) pinnasest põhjavette imbumine 6) sadeneb veekogu põhja 7) lahustub vees 8) põhjasetetest imbub põhjavette 6. Püsivad ained (nt DDT, keedusool) on ohtlikud, sest need ei lagune. Jäävad keskkonda püsima pikaks ajaks. Nende kontsentratsioon keskkonnas aja jooksul suureneb. Ladestuvad loomade rasvkoes ning võivad siseneda inimese toiduahelasse. On toksilised. Kujutavad riski tervisele ja keskkonnale. Vähepüsivad (nt
Turismiga Mägironijate teenindamisega Maavarade kaevandamisega http://www.inspirationgreen.com/assets/images/P hotography/Terraced%20Fields/vietnam %20terrace.JPG Probleemid Keskkonnaprobleemideks on Laviinid ehk suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine. Rusuvoolud ehk mägedes ja mujal positiivsete pinnavormidega aladel esinevad pinnasest ja veest moodustunud tugevad veevoolud. Erosioon ehk voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära http://www.jkalpiklubi.ee/fotod_alpinismist/l kandub. aviin/010176.jpg Kasutatud materjal http:// et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rgusv%C3%B6%C3%B6ndilisus http://et.wikipedia.org/wiki/Laviin http://et.wikipedia.org/wiki/Rusuvool http://et.wikipedia.org/wiki/Erosioon Tänan kuulamast!
psühholoogilist seisundit, paikkonna kliimaolusid jmt., iseloomustava terminina peale ruumikliima. Seetõttu viitab sisekliima küllalt üheselt ruumi keskkonnale. 1. SISEKLIIMAT MÕJUTAVAD TEGURID Inimese loomuliku tegevuse tagajärjel tekivad õhku paratamatult niiskus ja süsihappegaas (vee kasutamine, inimese hingamisest ja kehalt niiskuse eraldumisel). Samuti võivad saasteained ruumi sattuda ehitusmaterjalidest, sisustusest, välisõhust, pinnasest jm. Sisekliima põhilised parameetrid on ehitusnormidega paika pandud. On kolm soojusliku mugavuse klassi: A, B ja C, kusjuures A on kõrgemate ja C kõige madalamate nõudmistega. Näiteks C-klassi eluruumides on normeeritud: · temperatuur talvel 22,0 ± 3o; suvel 24,5 ± 2,5o (A-klassi ruumides on aga lubatud muutus vastavalt ± 1 ja 0,5o); · õhu liikumiskiirus talvel kuni 0,21 m/s; suvel kuni 0,25 m/s; · suhteline niiskus talvel 2545%; suvel 3070%;
selle pinnasele. See koosneb kattest, alusest, dreenkihist ja lisakihtidest. Kate – katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu autodelt tuleva koormuse. (Elastne, jäik, pooljäik) Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte all. (Killustik, stabi, immutatud kiht) Dreenkiht – aluse all asetsev filtreerivast materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mis juhib vee katendist välja. Toimib kevadel reservuaadina ning lõikab kapillaartõusu. Elastne katend – katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on üsna väike ja mis arvutatakse peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja nihkepingetele ja tõmbepingetele. Jäik katend – enamasti betoonist katend. Kui masinad üle sõidavad, siis ei deformeeru. Koormused on jaotatud hoopis laiemalt kui elastsel katendil.
3. kõrge tase radoonisisaldus pinnaseõhus 50 000 - 250 000 Bq/m³ (üle 50 kBq/ m³) 4. väga kõrge tase - radoonisisaldus pinnaseõhus üle 250 000 Bq/m³ Allikas: http://www.envir.ee/kiirgus/index.php?leht=153 (16.09.2009) 1.1 Radoon Radoon satub ruumi siseõhku täitepinnasest aga samuti aluskivimitest, põhjaveest ning erinevatest ehitusmaterjalidest. Suurimaks radooni allikas on eramu alune pinnas. Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja toas põranda lähedal, ohustades eeskätt seal mängivaid lapsi. Kivimilõhedes veega edasi kandudes võib radoon maapinnani jõuda enam kui 100m sügavuselt. Me ei saa radooni vältida, kui elame kõrgendatud radooniohtlikkusega alal, küll aga saame ennast selle eest kaitsta. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Palju oleneb vundamendi ja keldri ehitusest. Ka
Tabel 1. Buldooserite tehnilised andmed (enne 90-ndaid levinud seadmed) 4 2. Kobestid Kobestid on ette nähtud tihedate pinnaste tükeldamiseks kihtide kaupa niisugusteks tükkideks, mida saab edasi töödelda laadida ja teisaldada. Raske pinnase eelnev töötlemine kobestiga suurendab, temaga kompleksis töötavate mullatöömasinate tootlikust 3... 5 korda. Kobesteid kasutatakse ka suurte kivide eemaldamiseks pinnasest, külmunud pinnaste kobestamiseks jm ettevalmistustöödel. Kobesti täituril on üks või mitu kõrvuti või astmeliselt paigutatud kihva. Kobestamise laius ja sügavus sõltuvad veduki võimsusest ja veojõust ning pinnase omadustest. Kergetel kobestitel on 3 ... 5 kihva, rasketel 1...3. Võimsaimad kobestiga traktoreid Eestis kasutatakse põlevkivikarjäärides asendades sellega aeganõudva ja kuluka lõhkamistöö. Joonis 2. Kolme kihvaga kobesti
· allikad: veisemaks, halvaa, sarapuupähklid, emmentali juust, maapähkel, banaan Jood · mikroelement · tähtsus: kilpnäärme tööks, juuksed, küüned, nahk, väikelaste kasv, organite areng ja vaimne areng · defitsiidil võivad ilmsenda suurenunud kilpnääre ehk struuma, kretinisim, kaalus juurdevõtmine · pole kerge teha vahet joodi üle- ja alatarbimisel sümptomid on väga sarnased · kogus toidus ja vees sõltub pinnasest · allikad: merekalad ja taimed, muna, eib juust, jodeeritud sool Seleen · mikroelement · tähtsus: antioksüdant, vähki ja südameveresoonkonnahaiguste ennetamine, immuunsüsteeem, kudede elastsus, aeglustab vananemist, kõõm · kogus toidus sõltub pinnasest · liigtarbimine selenoos · allikad: liha, munad, kala, seened, täisteratooted, küüslauk, pruun riis Mangaan · mikroelement
.......................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.KUIDAS TUNGIB RADOON MAJJA............................................................................................4 2.RADOONITASEME MÕÕTMISE MEETODID.............................................................................5 2.1.Radoonitaseme mõõtmine pinnasest..........................................................................................5 2.2.Radooni tuvastamine hoones......................................................................................................6 3.RADOONI TÕKESTAMISE MEETODID EHITATAVAS MAJAS................................................7 3.1.Visqueen radoonikile..................................................................................................................7 3.1.1Üldinfo...........
keskkonnas ning tuleb välja vedada linnalähedale looduskeskonnas olevasse prügimäele. Sinna alla kuulub palju energiat ning sellega reostatakse vähest allesjäänud loodust. Leidub ka neid inimesi, kes viskavad hooletult prügi maha mõtlemata sellele, et nende egoistlik käitumine tapab vähest alles jäänud loodust. Nad loodavad, et ehk keegi teine korjab selle ära ning lähevad külma südamega edasi. Nii tekkivad metsa prügihunnikud, millega loodus ei jaksa võidelda, pinnasest hävivad kasulikud kemikaalid, taimed hävivad ja kogu elustik mis nendega kaasas käib. Liigne prügi on tingitud aga inimeste liigse mugavuse tulemusena. Toodetakse aina juurde ja juurde, kuid inimesed ei jõua seda ära tarbida ning kõik ülejäägid visatakse minema. Ei osata enam arvestada loodus ressurssidega, ega osata olla tänulikud enam selle eest, mida loodus meile pakub. Ületootmine inimeste mugavuse säilitamiseks ja kasvatamiseks on toonud kaasa hoopis suure
FeS2 + 7/2O2 + H2O Fe2+ + 2H+ + 2SO42- 12) Lämmastiku, fosfori ja kaaliumi roll pinnases ja taimekasvul. Lämmastik, fosfor ning kaalium on taimede kasvu jaoks kõige tähtsamad toitained. Tavaliselt enam kui 90% pinnase lämmastikust on orgaaniline lämmastik. See tekib surnud taime- ning loomajäänuste biolagunemisel. Orgaaniline lämmastik hüdrolüüsub NH 4+-ks ning selle järel oksüdeerub bakterite toimel NO3--ks. NO-na uhutakse pinnasest kergesti välja, huumusest võetakse kasutusele vastavalt taimede kasvukiirusele soojal ajal kiiremini. Üleväetatud pinnasest põua perioodil võivad taimed pinnasest absorbeerida üleliigseid N koguseid. Liblikõielised võivad lisada kuni 11kg/ha N põllule kasvuaasta jooksul. N on oluline aminohapete ja valkude koostises, oluline elusorganismi ülesehituses. Fosfor on elutähtis taimede toitaine. Sarnaselt lämmastikuga, kasutavad taimed fosfori anorgaanilise ortofosfaatioonina
laialehelised puud, seda eriti niiskes troopikas. 3 Puu ehitus Täiskasvanud lehtpuul on tavaliselt üks puitunud tüvi, mis on vähemalt 6 m kõrgune ja suureneb läbimõõdus sedamööda, kuidas puu vananeb. Tüvi haruneb oksteks, mis moodustavad võra koos oksakeste, lehestiku, õite ja viljadega. Pikad puitunud juured kinnitavad tüve maasse ja omastavad pinnasest vett ja mineraalaineid. Sageli kasvavad juurtel mügarbakterid, mis varustavad puud lämmastikuga. Võrade tüübid Enamiku lehtpuude võra kuju muutub kasvades. Peaharu kaob ning külgharud kasvavad edasi, moodustades ümara võra. Igal puuliigil on iseloomulik võrakuju. See sõltub oksakeste arvust ja jämedusest ning kasvunurgast tüve suhtes. Lehed Lehed püüavad oma laia lameda pinnaga palju päikesevalgust, mida on vaja fotosünteesil.
Mangroovimetsad TTG 10c Laura Tumala 16.11.2011 mangroovimetsade asukohad ABIOOTILISED TEGURID Õhuniiskus *Sisemaal on õhuniiskus üsna suur- üle 65% *Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist *Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks Temperatuur *Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur , mistõttu seal on ka kõrge temperatuur Valgus *Valgust on seal palju, mis on hea taimede fotosünteesile Hapniku hulk vees *Vees lahustunud hapniku hulk on väiksem , kui avatud meres pH *Mangroovi pinnas on üldjuhul neutraalne või kergelt happeline, mis on normaalne ning see ei vaja erilisi kohastumisi Mangroovitaimed
Mineraalained Mineraalained on olulised organismi luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimesed ja loomad saavad mineraalaineid toidu ja veega, samuti ümbritsevast õhust. Elusorganismid ei saa ise mineraalaineid sünteesida. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraalaineid ning seega sõltub joogivee mineraalainete sisaldus kohast, kust vesi pärit on. Kuigi inimene vajab mineraalaineid väikestes kogustes, puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Nende vajadus sõltub ka east, soost jm tingimustest. Mineraalainete omastatavust võivad takistada:
Abiootilised Tegurid Üldiseloomustus · Abiootilised tegurid on eluta füüsilised ja keemilised komponendid looduses. · Abiootiliste tegurite alla kuuluvad: Valgus - hapniku hulk UV kiirgus - süsteemi pH Temperatuur - Õhuniiskus Õhuniiskus · Sisemaal on õhuniiskus üsna suur - üle 65% · Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist. · Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks. Infrapunane kiirgus e. temperatuur · Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur, mistõttu seal on ka temperatuur üsna kõrge. · Kõige paremini kasvavad mangroov siis kui Külmima kuu keskmine temperatuur ei lange alla 20 oC. Hooajaline temperatuuri kõikumine ei ole üle 10 oC Valgus
KAALI MAASTIKUKAITSEALA Üks efektsemaid kraatrivälju Euroopas Üks haruldasemaid loodusmälestisi Eestis Üks olulisemaid turismiobjekte Saaremaal Asub Saaremaa keskosas, Pihtla vallas, Kuressaarest 20 km kirde poole Alal asub 9 meteoriidikraatrit, asuvad ühel ruutkilomeetril Peakraater Kraatrit ümbritseb 3-7 m kõrgune vall, nn Järvemägi, mis koosneb meteoriidiplahvatusel ülespaiskunud pinnasest Kohalikele lastele on see meeldivaks ajaveetmispaigaks, seda eriti talvel Ümmargune Valliharjalt läbimõõt 105 110 m Keskmine sügavus valliharjalt kuni põhjani 16 m Järvesetteid kuni 5,8 m Toitub põhjaveest ja sademetest, veetase aastati väga erinev Mõnel aastal on veetase väga kõrge Üks kõrgematest veetasemetest oli kraatris 2007. aasta jaanuari esimeses pooles põhjus: talv oli erakordselt soe ja sademeterohke Valli kõrgus on ebaühtlane
Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi , mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel. Liikuvad soolad on välja uhutud. Saab teistest kõrbetüüpidest rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Kevadel lopsakam taimestik. Soolakõrb Kõrbed, mille pinnase soolasisaldus on suur ja soolad kogunevad kirmena maapinnale. Soolade rohkus pinnases takistab taimedel pinnasest vett vastu võtta. Soolalembelistel taimedel on lihakad lehed, kasvavad väga aeglaselt. Kivikõrb Maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservalise kivikestega, mis on pärit mäestike kukumisprotsessist. Kivine pinnas sisaldab palju kipsi, taimesti kipsilembeline. Taimedest levinumad poolpõõsad, ogamalts, efedra ja läätspuu. Liivakõrb Kõige levinum kõrbetüüp. Sademetevesi liigub sügavamale, mis
7)Ilma täiendava lõikamiseta on pinnast võimalik teisalda: - kui on olemas kraavi seinad või vallid mis takistavad lohistuskuhelikust pinnase mööda minekut hõlma külgedest - tasasel kõval pinnasel kus ujuvas asendis hõlm ei lõiku pinnasesse - buldooser läbib mitu korda ühte sama kohta, esimese paari läbimisega moodustavad külgvallid mis järgmistel läbimistel takistavad pinnase mööda minekut hõlmast - kaevik meetod-- pinnase kadu väga väike kuna enmus pinnasest koguneb hõlma ette. Ligi 70% materjali teisaldamist tehakse kaevik meetodil - paaris buldooseritega kaks buldooserit liiguvad kõrvuti väikeste vahe kaugustega hõlmade vahel pinnase teisaldamine kahe või kolme kuheliku kaupa poole tee peale - töö käigul kogutud kuhulik jäetakse töökäigu keskele, teisel läbimisel kogutud kuhelik toimetatakse samasse kohta ja ilma buldooserit seiskamata lükatakse mõlemat kuheliku korraga
jt metalle, moodustades amalgaame. haruldane. Inimene saab päevas toiduga Elavhõbedat kasutatakse termomeetrite, 0,004-0,02 mg, mürgistust põhjustab 0,4 baromeetrite ja elavhõbelampide mg, surmaannus on aga 0,15-0,3 g valmistamisel, jahutusvedelikuna elavhõbedat. ÜRO statistika kinnitab, et tuumareaktorites jm, elavhõbedaühendeid vulkaanigaasidest ning aurumisel pinnasest kasutatakse mürkkemikaalidena, ja veest eraldub aastas õhku 3000-6000 desinfitseerimisvahenditena, tonni, inimtegevusest umbes 3000 tonni katalüsaatoritena, värvide valmistamiseks elavhõbedat. Elavhõbeda maailmatoodang jm otstarbel. on ligikaudu 10000 tonni .
Bakterihaigus Teetanus Koostaja : Karmen Kase Klass : 11A Aasta 2009 Teetanus ehk kangestuskramptõbi · Lihaskangestusega kulgev äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium tetani. Teetanuse levimine · Teetanusetekitaja satub pinnasest organismi haava või ebapuhta süstlatorke kaudu. · Teetanus hakkab tootma mürkainet, mis kahjustab normaalset närvierutuse ülekannet lihastele. · Teetanusehaige teistele nakkusohtlik ei ole. · Teetanuse bakter oskab moodustada ka eoseid, mis säilivad pinnases ning loomade väljaheidetes aastaid nakatumisvõimelistena. · Teetanus võib olla ka kaasasündinud haigus, sel juhul on laps selle saanud haigestunud emalt.
EROSIOON JA KÕRBESTUMINE MIS ON EROSIOON? Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub. EROSIOONI TAGAJÄRJED Väheneb muldade orgaanilise aine sisaldus Igal aastal hävineb üle 25 miljoni tonni mulda Vee-erosiooni puhul võib tekkida sügavad orud EORSIOONI PÕHJUSED Suurte paduvihmade korral viib vesi nõlvadel olevat pinnast kaasa. Tuule-erosioon muld liigub edasi, kus on ilma taimkatteta alad, kasvatakse monokultuure.
· Leidub ka lämmastikku, argooni, hapnikku, veeauru · Pooluste piirkondi katab süsihappelume kiht · Enamik pindalast meenutab punast kivikõrbe · Nn mandrid on keskmiselt 3 km kõrgused · Marsi pinnal on palju meteoriidikraatreid · Marsil asub Päikesesüsteemi kõige kõrgem mägi, mis on 24 km kõrgune · Pikk lõhe Valles Marineris, mis on 5000 km pikk, 120 km laiune ja 8 km sügav · Marsil on kaks kuud, Phobos ja Deimos · Punase värvuse annab pinnasest leiduv raud · Rohkem, kui 100 aastat on vaieldud Marsi tsivilisatsiooni üle · Marsil võib olla kunagi olnud vett · Nime sai ta antiikaja sõjajumala järgi · Marss on enim uuritud planeet · Marsile on tehtud 20 retke, õnnestunud 8 Täname kuulamast ! Lühikokkuvõte: Marss on 4. Päikesesüsteemi planeet, mis on 2 korda väiksem planeet Maast. Marss on punaka värvusega ning külma kliimaga. Iseloomulikud on mitmed
· Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee liigid Kohalik maantee Kohalik tee Eratee Metsatee Tänav Jalgtee ja jalgrattatee Talitee Muldkeha kohapealsest või juurde veetud külmakerkeohutust, tihendatud pinnasest ühe- või mitmekihiline rajatis maantee sõidutee ( katendi ) all. Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad nõlvad, , pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid,mis on ette nähtud Planeerimis- ja projekteerimistasandid Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja
6. Kes oli? Millega jäädvustas oma nime ajalukku? Homeros (lk. 14) Pindaros Herodotos Aischylos Sophokles Aristophanes 7. Selgita. Eepos – pikk rahvalauludel ja muistenditel põhinev teos, reeglina värsivormis. Arhitektuur – ehituskunst. Arhitekt – ehitise valmismõtleja ja paberile joonestaja. Skulptuur – kuju või reljeef või nende valmistamise kunst. Skulptor – kujude ja reljeefide valmistaja. Reljeef – skulptuuri üks liike, pinnasest kõrgem kujutis, nagu oleks skulptuur pooleks tehtud ja seina külge kinnitatud. Geomeetrilises stiilis vaas – vaas, mis kaunistati üleni geomeetrilistest kujunditest koosneva mustriga. Osata joonistada. Mustafiguuriline vaas – varasem vaas, kus figuur maaliti tulema värviga punakale savipinnale. Punasefiguuriline vaas – hilisem vaas, kus figuur jäeti punaseks ja taust värviti tumedaks.
Vaik · Vaik on okaspuudele kaitseks putukkahjurite vastu. · Kui okaspuu koor saab vigastada, immitseb haavast vaiku, mis kaitseb tüve. · Kivistunud vaiku nimetatakse merevaiguks. Juur · enamasti segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest. Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast. · Noori juuri ümbritseb juurekarvadega kattekude (epibleem). Juurekarvade abil saab taim pinnasest vett ja selles lahustunud toitaineid. Mükoriisa · Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud. · Okaspuude mükoriisa moodustavad tavaliselt kübarseened. · Mükoriisaga juurtel puuduvad juurekarvad, · Seene vahendusel võtab taim mullast vett ja mineraalaineid. Seenele annab taim vastu orgaanilisi aineid Jugapuu · Eesti looduses leidub seda harva ja seepärast on ta võetud
Karibu Põhja-Ameerika metsik põhjapõder ( tundravöönd ) Beduiin on nomaadse eluviisiga araabia hõim (kõrbevöönd ) Sahel on Aafrikas , savannide ja Sahaara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond ( kõrbevöönd , savannidevöönd ) Masai on edela-Kenyas ja kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. ( savannivöönd ) Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub ( vahemereline vöönd ) Uhtorg Jäärak ehk uhtorg ehk uhtnõva ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. (rohtlavöönd ) Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna-Ameerikas (rohtlavöönd) Pusta rohtla Ungaris (rohtlavöönd ) Liaan Ronitaim ehk liaan on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed,
Sõjamees, tegelikult alles poisike, pääseb napilt vihisevast kuulist ja leiab varju künkaselja tagusest lohust. "Tärr, tärr", "trahh, põmm, trahh" Hirmunult vaatavad räsitud mehehakatised uustulnukale otsa. Uustulnukas ütleb, et temagi tahab aidata vaenlase vastu võidelda. "Tärr, tärr", jätkab vaid hetkeks vaikinud kuulipilduja. Uustulnukale ulatatakse püss. "Trahh", plahvatab granaat poistest vaid mõnedkümned meetrid tagapool ja kisub tugeva männi liivasest pinnasest välja. "Trahh ja trahh" lendavad uued pommid üle poiste peade, et rebestada maapinda ja puid. Uustulnukas sihib. Pigistab päästikut. Vajutab. Läbi oma sihiku märkab ta keha. Liikumatut. Surnut. See oli tema esimene kord tappa. Nende kõikide jaoks jääb see päevaks, mil nad võtsid oma esimese elu. Päevaks, mil nad aitasid päästa Eestimaad vaenlase küüsist. Selle eest kirjutatakse nende nimed marmortahvlile. Selle eest neid mäletatakse.
süsimusta sulestiku, kollase silmarõnga, limuseid. Suvel ja sügisel ei põlga ka marju Musträsta laul on üks ilusaimaid laule. See kollase noka ja tumepruunide jalgadega. ja pehmeid puuvilju. Musträstad suudavad koosneb flöödihäälsetest kurvapoolsetest Emaslinnud on valdavalt pruunisulelised, ainsatena rästastest jalgadega maad siblida, vilistustest, mida lind aeglaselt ja mõtlikult valkja kurgualuse ja ookrivärvi et hankida toitu pinnasest. ette kannab. Tavaliselt istub laulja tumedatähnilise rinnaga. liikumatult kõrge puu ladvas, vahel laulab Ränne ka lennult ühel puult teisele. Laul on kõige Pesitsus kõlavam hommikul, enne päikesetõusu,
Sinisavi Keiu Kaur 2014 Mis on sinisavi? › Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti. Kus leidub sinisavi? › Balti klindi ja soome vahelisel alal väga kitsa ribana. › Maavarade kaevandamine on võimalik ainult Põhja-Eestis. Milleks kasutatakse sinisavi? › tsemendi tootmiseks › Raviks Sinisaviga ravimisest Õige ravitoime on just Eesti pinnasest leitud savil. › Sinisavi mask silub kortse. › Savi paneb juuksed kasvama. › Aitab kõõma vastu Savi tugevdab organismi immuunsüsteemi. › Vähendab põletikke › Leevenda hindamis- seedeelundite- naha- liigesehaigusi › Ravib nohu ja kõrvapõletikku › Ravib liigese- ja närvivalu Unetuse korral aitab hapupiima-savikompress › Kompress peab olema külm › Savi aitab organismil puhastuda › Savivann võib olla ohtlik Ravisavi päritolu peab väga täpselt teadma › Tegemist on en...
· Sõiduautojuhi silma kaugus äärekivist 1,5 m · Veoauto- ja bussijuhi silma kaugus äärekivist 2,4 m · Sõidukijuhi reaktsiooniaeg on 2 s. 8) Mis on kohtumisnähtavus, möödasõidunähtavus, peatumisnähtavus? 9) Missugused on üldised tee seisundile esitatavad üldnõuded? 10) Ristprofiili elemendid ja neile esitatavad nõuded 11) Muldkehale esitatavad nõuded · Muldkeha kohapealsest või juurde veetud külmakerkeohutust, tihendatud pinnasest ühe- või mitmekihiline rajatis maantee sõidutee ( katendi ) all. · Üldnõuded: 1) pikaajalisus, püsivus ja stabiilsus 2) tagab liiklusohutuse 3) peab sobima ümbritsevasse keskkonda 4) lihte, tuisuohtu 12) Muldkeha elemendid, skeem · Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad, süvendi alus, süvendi nõlvad, pinnasevee viimarid,
aladel, kus asustatud on hõredam. Pinnast saastavad tegurid on: reovesi ja kemikaalid. Pinnas võib nende tegurite tagajärjel nõrgemaks jääda ja kõlbmatuks osutuda. Maapinda saastab ka inimeste poolt toodetud prügi, mida visatakse nii linnatänavatele, metsadesse kui ka puhkekohtadesse. Prügi rikub looduslikku maapinda ja raskendab taimede kasvamist. Samuti muudab prügi linna üldpildi koledamaks. Taolist saastatust üritatakse vältida ,,Teeme ära" aktsiooniga. 2.1 Graafik Võrumaa pinnasest 3. Õhk Võru linna õhk saastub iga päevaga järjest enam, seda just sõidukitest pärit õhuheidete kaudu. Uuringute järgi on õhu üldine kvaliteet linnas siiski paranenud. Enamustessse katlamajadesse on kasutusele võetud ökonoomsemad küttesüsteemid, mis väiksemate küttekoguste juures ka saastavad vähem. Samuti on paljud ettevõtted kasutusele võtnud elektrikütte. Saastatust põhjustavad enim autode heitegaasid ja tööstusettevõtted. Heitegaasid muudavad
Rakvere Ametikool Esmaabi elektriõnnetuse korral Koostaja : Rakvere 2009 1. Tee kindlaks kannatanute arv 2. Enne kannatanu abistamist lülita elektrivool välja · Ära puuduta paljaste kätega voolu all olevat inimest. · Voolu all olevale inimesele võid läheneda ainult pinnasest isoleerituna (kummisaabastes, kuiva laua servaga). · Ära kunagi kasuta kannatanud eemaldamiseks elektrivoolu hästi juhtivaid esemeid. · Kõrgepingevoolu all oleva kannatanu peavad päästma enne esmaabi andmist päästjad või elektrisüsteemide asjatundjad, ilma nende loata ära kannatanule lähene. 3. Kannatanu seisundi hindamine · Kui inimene on järsku kaotanud teadvuse ja näib elutu selgita, kas teda on vaja
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Modelleerimine Arvutusgraafiline töö mudeliga SWAP 2.07d Koostas: Juhendas: Tartu 2011 Sisukord 1. Mudeli andmete analüüs ................................................................................................................ 3 Mudeli kirjeldus .................................................................................................................................. 3 ...
varieerub 900 kuni 1200 kraadini, atmosfääris toimub kiire jahtumine, aga vulkaani ümbruses võib ka mahalangenud tuhk olla veel küllaltki kuum. Väävligaaside lahustumine vihmavees põhjustab happelisi sademeid, mis võivad loodust kahjustada. Kahtlemata on ohtlik, tõenäoliselt see oht ei ulatu küll Eestisse. Vulkaaniline tuhk koosneb peentest teravaservalistest klaasikildudest, seega on ta ohtlikum kui tavaline pinnasest pärinev tolm. Tasapisi sajab alla, suuremad terad enne ja peenemad hiljem. Peen tolm ja aerosoolid võivad atmosfääris viibida kuni paar aastat ja teha mitu ringi ümber maakera. Islandi üks tuntumaid vulkanolooge, maateaduste instituudi geo-füüsika professor Pàll Einarsson räägib, et ühtegi märki Eyjafjallajökulli rahunemise kohta ei ole. Katla kohta on ajalooliselt teada, et ta purskab umbes 40-80 aasta tagant, viimane purse toimus aga 1918
Radooni radioaktiivsel lagunemisel tekkivad alfa-kiirgus ja radooni tütarproduktid. Sageli kasutatakse mõistet radoon tähenduses radoon pluss radooni tütarproduktid. Radoon Kuna tegemist on gaasiga, siis on kiirguse peamiseks märklauaks hingamisteed ja kopsud. Välisõhus on radooni kontsentratsioon tavaliselt väike ega kujuta endast ohtu inimese tervisele. Hoopis teine on olukord hoonetes. Meie kliimas, kus maja peab pidama tuult ja sooja, võib hoonealusest pinnasest ruumide siseõhku tunginud radooni tase hoonetes olla sadu ja tuhandeid kordi kõrgem kui välisõhus. Radoon 1999.aastal koostatud Eesti Keskkonnatervise Riikliku Tegevusplaani (NEHAP) järgi kuulub siseõhu radoon meil enam levinud tervisele ohtlike keskkonna tegurite hulka.. Enamik Euroopa riike on kehtestanud radooni piirnormid elamutele ja töökohtadele. Radooniga seonduvad terviseriskid Radooniga seonduvad terviseriskid Radooni peetakse suitsetamise järel oluliseks
leiduvate solkmemunade alla neelamisel. Seejärel alustavad solkmed organismis oma elutsüklit, põhjustades peamiselt seedeelundkonna vaevusi. 1.2 TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Täiskasvanud solge elab peensooles. Emased on väga viljakad, munedes kuni 240 000 muna ööpäevas. Munad satuvad väljaheitega pinnasesse, kus nad küpsevad edasi ning on eluvõimelised aastaid. Pinnasest satuvad solkmemunad edasi inimese seedekulglasse. Seal tungivad nad peensoole limaskesta kaudu verre, edasi aga kopsu. Oluline on teada, et kui ühel pereliikmel avastatakse solkmetõbi, siis võivad nakatunud olla ka teised. 1.3 SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Sageli ei esine ühtegi haigusilmingut või tekivadlühiajalised kaebused - halb enesetunne,
Tee-ja kohvisordid Tee • Erinevad teesordid (roheline tee, must tee, oolong) pärinevad ühe ja sama liigi taimest teepõõsast • Sortide põhierinevused tulenevad aga kasvukoha kliimast, pinnasest, tee töötlemise ja valmistamise meetoditest. Just teelehtede töötlemise põhjal liigitatakse teed sortidesse Must tee • Must tee on tugevalt kääritatud tee • Kõige populaarem tee Inglismaal ja Araabiamaades • Mustad teed sobivad hästi hommikuseks ja pärastlõunaseks toniseerivaks joogiks tänu oma ergutavavale toimele, mis tuleb suurest kofeiinisisaldusest • Erinevad musta tee sordid: Assam, Darjeeling, Earl Grey, English Breakfast
Geneetiliselt muundatud organismid võimaldavad põldudel kanda efektiivselt saaki ka loodust reostamata. Vastupidi, muundatud taimed võimaldaksid teatud piirkondades likvideerida raskemetallide, kütusejääkide, radioaktiivsete isotoopide ja muu sellise reostust. Geneetiliste muundatud taimede abil teostatav fütoremediatsioon (ehk mürgiste ainete Keili Helekivi eemaldamine pinnasest taimeliikide kasvatamise ja äraveoga) on üks keskkonnasõbralikuim viis sarnaste probleemide lahendamiseks.
Juurijaid kasut ehitusplatsi pinnase puhastamiseks peale võsalõikajate või siis, kui pinnases leidub märkimisväärses koguses suuri kive, mis vaja eemaldada. Juurijate tööorganid on: passiivsed (tööorgan kinnitatakse jäigalt universaalse tõukeraami külge); aktiivsed (tööseade koosneb kihvadest, millest vähemalt kaks on varustatud hoovaga, mille ülemise otsa külge kinnitub hüdrosilindri varras). Juurijaid-kogujaid kasut peenema juurestiku välja rehitsemiseks pinnasest või võsalõikajate poolt vaaludesse lükatud ja pinnasega segunenud puidu eraldamiseks mullast. Nende tööorganiks on R- tüüpi hõlm, mis on resti kujuline ja koosneb kihvadest, mis kinnituvad ülemiste otstega tõuketala külge. Tõuketala peale on kinnitatud restikujuline sirm hõlma suurendamiseks. Mõnedes allikates nim selliseid tööorganeid ka „pinnase rehadeks“ 9. Kobestite otstarve, liigitus ja tööorgani tüübid. Kobesteid kasut raskete pinnast (III, IV ja V
kokku oli 13 800 m2. Tahkeid segaolmejäätmeid esines 21 kohas, 12 500 m2 pindalal, kokku 81t. Ehitusjäätmeid oli pinnases 2900t ning esines ka palju kemikaalle, levinum neist oli lennuvälja külmumis-vastase reagendina kasutatavaid kloriide, kokku umbes 80t. Veel esines 500kg Nikkelkaadiumakusid, hapet oli maha valgunud mitmes kohas kokku umbes 400 kg. Bituumenit oli pinnasesse valgunud kokku umbes 12t. Kuivkäimla jäätmeid leidus kokku umbes 3t. Muid jäätmeid leiti pinnasest veel umbes 300t. Hea näitaja oli, et lennuvälja kogupinnast moodustasid tõsiselt reostatud alad vaid alla 2% kogupindalast. Rakvere lennuväljal 1993. aastal tehtud uuringutest selgus, et see on tugevasti reostunud. Kütusejäätmeid leiti 13 600mg/kg ning põhjavesi oli reostunud umbes 0.5km2-sel maa-alal. Umbes 4000m3 pinnast on reostunud. Üleüldiselt ületasid naftaproovid pinnases 5...8 korda Nõukogude ajal kehtestatud normi. Kokku leiti 19 reostusobjekti ning 32 reostuskollet.
Keskmine temp. Jaanuaris on 24°C ja Juulis 10°C. Umbes 8 kuud aastas on kõrvetavalt külm. Keskmine tuule kiirus on 11,7m/s. Detsembris ulatub ka 17,6m/s. Suhteline niiskus keskmiselt 74%. Kliima soojenemise tõttu mäe tipu lumega kattumise aeg järjest väheneb. PAEKTU SAN 1977. JA 1999. AASTAL Roheline naturaalne vegetatsioon. Hallikaspruun ainult põllumajanduslik maa, kust saak ei tõuse ülest pinnasest. Roosa Raie alad ja teised paljad alad, näidatud on ka triipudena mäel ojasi. . VÕRDLUS 1977. aastal oli põlluharimine mäe nõlvadel üsna suur, eriti PõhjaKorea poolel. Seega on 1999. aasta pildilt näha, et metsi raiutakse seal kandis tänapäeval vähem ja seega vegetastioon on tõusujoones. Uuemal pildil on näha, kuidas mõjutab maakatvust Hiina ja Koreavaheline piir, kuhu on ehitatud tamm. Eriti hästi
süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Liigsel kaaliumi tarbimisel võib tekkida neerupuudulikkus või probleemid neerudega. Kaaliumi päevane soovitus on 3100-3500mg. Kaaliumi tähtsus: 1) Aitab neerudel eraldada paremini mürke ja muid kahjulikke aineid, 2) Oluline naha tervisele, 3) Madaldab vererõhku, 4) Aitab kulgeda lihaste tööl, 5) Hapnikuvahetuseks tähtis. 5 Jood Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest. Jääliustikega, mägise või suurte vihmasajudega piirkondade pinnas on tavaliselt joodivaene. Joodivaesetes piirkondades kasutatakse keedusoola jodeerimist. Kui tarbida joodi liigselt võib tekkida aknesarnased kahjustused nahale või struuma(kilpnäärme suurenemine). Joodi päevane soovitatav kogus on 150 µg. Joodi tähtsus: 1) Aitab põletada liigset rasva, 2) Kilpnäärme hormoonide jaoks vajalik, 3) Reguleerib organismis energia tootmist,
Toksiin tungib närvirakku, närirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid ja selle tulemusena tekib lihaskramp. peiteperiood 1-36 H. ASPERGILLUS esineb kõikjal looduses. See on seen, mille eoseid leidub õhus, mida hingame, kuid tavaliselt ei põhjusta haigust. Sümptomid: palavik, kõha, valu rinnas või õhupuudus. Kui hallitusseente eoseid satuvad hingamisteedesse ja kopsu võib areneda kpsupõletik. BACILLUS CEREUS haigus on eoseid moodustav mikroob mis saub pinnasest, puudulikult puhastatud ja konfitseeritud riistadelt. Bacillus cerus on soolpõletik. Haigusnähud: äge kõhuvalu, kõhulahtisus, mis muutub veriseks, võib esineda oksendamist. Kriitilsed toiduained: toorpiim, toorjuust, riis, vürtsid, toorveiseliha jne. Peiteperiood 8- 22 H. Haiguseilmnemisel kestab see 12-24 H ning o iselinüteeruv. Oksendamisega kulgev puhangul on peiteperiood 0,5 - 5 H ja haiguse ilmnemisel kestab see 6-24H. PENICILLIUM Võib leida: looduses, hoidlates ja keldrites
Kunstiajalugu on kujutava kuntsi liikide(skulptuuri, maalikunsti,arhitektuuri)ajalooline arengukäik. (Igavus, usk, vajadus ilujärgi) Esiajakunst Maalikunst Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. Ajavahemikust 15000-10000 a ekr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal . Loomi maaliti värvimuldadest ja taimemahladest saadud värviga. Skulptuur Tehti peamiselt kivist või luust usulistel eesmärkidel. Nt Willendorfi Veenus Arhitektuur Esimesteks kiviarhitektuuriks peetakse: Menher-mitme meetri kõrgune püsti asetsev looduslik kivi Dolmen kaks püsti asetsevat kivi, mille peale on asetatud katteplaat (algeline hauakamber) Kromlehh ausambel, mis koosneb menheritest ja dolmenitest (Stonehenge) Mesopotaamia kunst (4000-600 a ekr) Tähendab tõlkes kahe jõe maad (Iraak) Arhitektuur Ehitati peamiselt põletamata tellistest, mis polnud ilmasti...
Kuressaare Põhikool Herilaseviu Referaat Koostaja: Peep Post Juhendaja: L.Koert ja K.Halliko 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 HERILASEVIU..........................................................................................................................4 Linnu välimus.........................................................................................................................4 Linnu söök...............................................................................................................................4 Linnu elukoht.................................................................................
Need osad on vähem tundlikud temperatuurikõikumisele, sinna ei kasva ka veetaimi, mis hoiab tiiki kinnikasvamast. Saar ed Saared Väiksed saared on iga tiigi või märgala oluline osa. Need pikendavad kaldajoont ja pakuvad varjumispaika lindudele. Igasse tiiki tuleks püüda paigutada vähemalt üks saar, suure- matesse kaks või kolm. Saared ei pea olema suured. Nende läbimõõt võib olla nt 2 - 5 m. Saared võiks moodustada eelistatult väljakaevamata pinnasest, mitte vastupidi, kuhjesse paigutatud pinnasest. Suurte saarte kaldajoon tuleks omakorda liigendada. Lõunaossa võiks jätta madalama veega sopi, mis soojeneb kiiremini. Saarte kaldajoonele tuleks istutada kõrgemaid veetaimi. 6 T I IG IGII RA JA RAJA JAMMI NE Tiigi ehitamine võib olla kulukas. Elupaigana hästi toimivaid ja ilusaid tiike on siiski võimalik luua ka väga lihtsa ehituse ja minimaalsete kaevamistöödega, nt kui õnnestub üle ujutada
on paigaldatud Finnfoam F-300 paat. Kogu konstruktsiooni alla on toetub lintvundamendiga sarnaselt vaiadele Joonis 2. Monoliitne keskelt soojustatud vaivundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/ Plaatvundamendi (joonis 3) soojustamiseks on tänapäeval palju uuenduslikke erikonstruktsioone, kus vundamendi monoliitne betooniplaat valatakse erikonstruktsiooni EPS plaatide abil, eraldades kogu hoone pinnasest. Sel moel paigaldamist kasutatakse vundamendi soojustamise lahendusena passiivsetes, A, A+ ja A++ energiaklassi majades. Lahendus aitab vältida külmasildu, probleeme keltsaga pinnase nihkumise ja vundamendi võimalike deformatsioonide tõttu. Sellise vundamendi rajamisel on väga tähtis õigesti tehtud aluspinnas, kuhu peale laotakse elemendid ja soojustuskihid. Kui tavaliselt kujutatakse vundamenti luues ette suurt ja sügavat auku, siis plaatvundamendi puhul
on paigaldatud Finnfoam F-300 paat. Kogu konstruktsiooni alla on toetub lintvundamendiga sarnaselt vaiadele Joonis 2. Monoliitne keskelt soojustatud vaivundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/ Plaatvundamendi (joonis 3) soojustamiseks on tänapäeval palju uuenduslikke erikonstruktsioone, kus vundamendi monoliitne betooniplaat valatakse erikonstruktsiooni EPS plaatide abil, eraldades kogu hoone pinnasest. Sel moel paigaldamist kasutatakse vundamendi soojustamise lahendusena passiivsetes, A, A+ ja A++ energiaklassi majades. Lahendus aitab vältida külmasildu, probleeme keltsaga pinnase nihkumise ja vundamendi võimalike deformatsioonide tõttu. Sellise vundamendi rajamisel on väga tähtis õigesti tehtud aluspinnas, kuhu peale laotakse elemendid ja soojustuskihid. Kui tavaliselt kujutatakse vundamenti luues ette suurt ja sügavat auku, siis plaatvundamendi puhul
laialt. Eriti Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propagandakunsti ilme. Raevukalt sarkastilise pilkega ründas see kunst kodanlust ja ohvitserkonda, keda esitati kui sõjasüüdlasi. Peamisteks vahenditeks sellistele dadaistidele GEORGE GROSZ, (1893-1959), oli graafika ja plakatikunst, kus karikatuurne kujund oli ühendatud vastavasuunaliste hüüdlausete ja loosungitega. Pisut hiljem, 1920-ndail aastail, kasvas sellest pinnasest JOHN HEARTFIELDi (1891-1968) fotomontaazikunst, mis asus võitlusesse tärkava fašismiga. Dada jäi suhteliselt lühikeseks nähtuseks ja lagunes pärast sõda. Idee kunstist kui ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama. Alates 1960-ndatest aastatest on see idee Lääne kunstis uuest tugevnenud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
