5 Keskkond 2a c = 20mm Esimene ja viimane ava: 24 - Arvutuslik laius b w = 250mm l0 = 0.85 leff = 0.85 6690 = 5687mm 1 1 b eff = b w + l0 = 250 + 5687 = 1387mm < b = 5000mm 5 5 - Pikisuunas armeerimine MSd = 359kNm Mf = fcd b eff hf ( d1 - 0.5 h f ) = = 0.85 13.3 1387 100 ( 606 - 0.5 100) = 872 10 6 Nmm M f = 872kNm > MSd = 359kNm Järelikult ristlõigenuljoon vahelaeplaadi tsoonis MSd 359 10 6 µ= = = 0.0623 fcd b eff d12 0.85 13.3 1387 606 2 µ = 0.0623 < µ c = 0.393 = 1 - 1 - 2 µ = 1 - 1 - 2 0.0623 = 0.0644 fcd b eff d1 0.0644 0.85 13.3 1387 606 A S1 = = = 1800mm2
Kalmari unioon (1397-1521) Uniooni eellugu Margretest saab Taani ja Norra regent. 1389. aastal saabuvad Margrete väed Rootsi. 1387. aastal jääb Norra troon tühjaks, Margrete seab kandidaadiks oma sugulase Pommeri Eriku. 1396. aastal saab Pommeri Erikust Norra, Rootsi, Taani kuningas. Uniooni sõlmimine 17. juunil 1397. aastal toimub Rootsis Kalmari linnas Pommeri Eriku kroonimise tseremoonia. Margrete eestvedamisel kirjutatakse alla kahele dokumendile: kroonimiskirjale ja unioonikirjale. Uniooni sõlmimise põhjused: uniooni sõlmides loodeti pikale rahuajale Euroopas ning Hansa Liidu mõju vähendamisele Läänemere ruumis, sooviti vähendada ülikute võimu ja suurendada kuninga võimu. Uniooni eesmärgid ja tagajärjed Eesmärgid: Tagajärjed: ühine välispoliitika, sisemised vastuolud, kolme riigi ühine mitmed talupoegade tegutsemine sõjaohu korral, ülestõ...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Faktid Asutaja: Muhammed (sündinud c.570), kaubandus kaupmehe Araabiast. 2 usk maailmas Peamine asukoht: Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika Pühakoda:mosee 2000 aasta rahvaloendusel leiti et Eestis on 1387 moslemit monoteistlik religioon Koraanis on kokku 6346 värssi. Kõik poisid lõigatakse ümber. See toimub seitsmanda elupäeva ja kaheteistkümnenda eluaasta vahel. (3, 9). Vanemate kohustus on valida lapsele abikaasa. Mehel õigus abielluda kuni nelja naisega. Sealiha söömine on karmilt keelatud. Koraan keelab ka alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimise. Juba 14 sajandit on moslemid põlvest põlve Koraani pähe õppinud Levik Click to edit Master text styles
AJALUGU . KRONOLOOGIA. 1453 - piiras Türgi sõjavägi Konstantinoopoli. 1494-1559 Itaalia sõja 1492 avastati Ameerika ( Christoph Kolumbus ) 1498 avastati India ( Vasco da Gama ) 1517 esitas Martin Luther oma seisukohad 95 teesina 1524-1526 talupoegade sõda 1555 Augsburgi usurahu 1545-1563 tehti põhjalikud muutused Trento kirikukogul 1566 algas ulatuslik pildirüüste ,ning karoliku kiriku varade hävitamine. 1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Po...
100 years war. He visited Genoa and Florence where he became acquainted with Italian literature and in particular with the works of Dante, Petrarch and Boccaccio. The French period (up to 1370). early works were based mostly on French models. The Italian period (up to c. 1387). Was influenced by Italian literature, especially Dante and Bocaccio. The English period. Wrote Canterbury tales. CANTERBURY TALES This unfinished poem of about 17,000 lines was written mostly after 1387. The poem introduces a group of pilgrims who are journeying from London to the shrine of Thomas à Becket at Canterbury. Chaucer originally planned that the work should contain 120 tales, four for each pilgrim, but at the time of his death he had only written twenty-four and some of them were not complete. The Prologue. The pilgrims are described in the General Prologue; together, they represent a wide cross-section of fourteenth-cent.
arvuks söömajal ) Külalised lamasid sohval , toetudes küünarnukile või käsivarrele, ning teise käega hankisid toitu. Lõuna koosnes kolmsest põhikäigust : eelroad , pearoad ning järelroad. Suurt tähelepanu pöörati toidu suurejoonelisele esitlemisele. Rooma kultuuri hääbumisega kaotas söömine oma kultuurilise tähenduse ja see hakkas taastuma alles keskajal kloostrites , mis olid põllumajanduse ja reisimise keskusteks. 1387. aastast on teada inglismaa kuningas Richard II suurejooneline õhtusöök .. Lõunasöök oli korraldatud 10 000 külalisele. Toitude valmisamiseks oli palgatud 300 kokka. Bankett oli 3-käiguline. Igale külalisele oli söömiseks kuivatatud leivast taldrik, ( mille soovi korral võis ära süüa), tass, lusikas ja salvrätt. Käikude vahel said külalised käsi pesta kaussides. Igal külalisel oli oma nuga kaasas. Ametlik struktuur hakkas välja kujunema
RENESSANSS Koostaja: SIIA PANE OMA NIMI Renessanss Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Ehituskunst Itaalia vararenessansi arhitektuur Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel ...
Renessanss Murrangulised muutusid toimusid arhitektuuris. Hoonete ülesehituseks kui ka kaunistamisel loobuti kõigist gootikast, kipsist lilledest, lõvi peadest jms. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suurt rõhku panema elumajade mugavustele. Renessanssi ajal vabanes kultuur ehituskunstist. Kujusid paigutati nüüd ruumi keskele, õue, väljakule. Palju võib leida ühiseid jooni Renessanssi aegse ja antiikkultuuri vahel. Hakati jälle kujutama rõivastamata keha. Nüüd lähtusid maalijad loodusest ja õppisid õigesti ruumi kujutlust. Maalikunstnikud kasutasid puhtaid värvitoone. Terve rida omanäolisi maalijaid kerkis üles. Fransisco Angelico (1387-1455). Ta oli üks haruldane maalija, kes kasutas säravaid ja puhtaid toone. Paolo Ucello (1297-1475). Tema meelispildid olid lahingupildid. Piero della Francesco (1416-1492). Tema tegi suurepäraseid frescosi. Fresco - seina ja lae maalid, seda värviti värskelt märjale...
VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, ...
„… peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade...“. See on aluspõhimõte, mis tõstab esile vaid ühe rahvuse, ahendades paratamatult siinse faktilise mitmekultuurilisuse ideed. Hoolimata sellest et Eesti ühiskonnas on erinevate rahvuste temaatika varem kõne all olnud, hakati siin võrreldes Euroopa riikidega, nagu Prantsusmaa ja Holland, mitmekultuurilisusest rääkima võrdlemisi hilja, 1990ndate aastate keskel. Näiteks 2000. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 1387 moslemit. Nende seas on palju erinevaid rahvaid: aserbaidžaane, abhaase, kirgiise, türkmeene, usbekke, tadžikke ning paljusid teisi, samuti on esindatud enamik islamiriike Marokost kuni Afganistanini. 7.Kas Eestis esineb multikultuursust? Mitu protsenti Eesti elanikest on mitteeestlased? 2000. aasta rahvaloendusel moodustasid Eesti elanikkonnast Eesti rahvusest inimesed 67,9%. Eestis oli alalisi elanikke 142 rahvusest, millest 72 rahvuse esindajaid oli Eestis alla kümne isiku
Tartu Suurgildi põhikirja lõik on järgmine ja see on pärit J.Sarapuu raamatust "Eesti ajaloo lugemik I ". Suurgildidesse koondusid mõjukad kaupmehed, kelle põhikirju hakati kirja panema juba 14. sajandil. Tartu Suurgildi põhikiri, millest katkendi toome, oli kirjas juba enne 1387.a. 1. Kes meie gildi vend on, ei tohi kuuluda ühtegi teise gildisse, ( trahviks vastasel korral ) viis marka. 2. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kaebust tõstab ja ette paneb kedagi, kes olla halva kuulsusega, gildist välja heita, see peab trahvi maksma viis marka, sellest ei jäeta ühtki penni maha ja peale selle ei tohi ta enam gildis olla.. 3. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kedagi kodanikku
Vararenessanss on renessanssaja osa, mis vältas aastatel 1430-1500. Sel ajajärgul on renessansiaja kujutavas kunstis tooniandjaks Itaalia. 15.sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks Firenze. Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust- inimest kui loojat. Otsitakse ja leitakse paralleele antiikajaga. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Itaalia vararenessanssi maalikunst Mark Saarts 11c Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. To...
Tööjõukulud 3518 KOKKU 3573 TULEM(kasum-kahjum) 150 Tulud-kulud 01.02.11. kuni 28.02.11. TULUD KULUD suveniirid 9000 koolitus 200 KOKKU 9200 Telefon 95 Palgad 1986 Maksud 1387 Erisoodustus 80 KOKKU 3548 TULEM(kasum-kahjum) 5652 PALGALEHT NR. 2 28.02.2011. Jrk nr. Nimi Arvestatud tasusid Sots. Kinnipidamised Väljamakse Tööandja Tööandja
. . . . . 202 176 215 117 136 186 192 113 270 139 143 286 2175 - . 90 113 136 89 123 128 110 72 160 76 62 130 1289 . , 135 163 127 0,5 6,5 5,5 863 198 980 903 184 1599 1292 0 0 988 0 1483 1387 ,50 5 ,50 ,50 6 1 V.1.3. 100 . V.1.4. V.1.5. . 24 ÄRIPLAAN "OÜ Creative Ruks firma avamine" Valeriya Mikhaylova V.2. V.2.1. 5.3
RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand) Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhi...
Sisukord: · Sissejuhatus ( 2.lk ) · Itaalia vararenessansi arhitektuur ( 3.lk ) · Itaalia vararenessansi maalikunst ( 4.lk ) · Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur ( 5.lk ) · Itaalia kõrgrenessansi suurmeistrid ( 6.-8.lk ) · Kasutatud kirjandus ( 9.lk ) SISSEJUHATUS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski idea...
Kuressaare Ametikool Aärikoolituse osakond Arvutiteenidus RENESSANSS JA BAROKK Referaat Õpetaja: Urve Pulk Kuressaare 2006 RENESSANSS SISSEJUHATUS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai...
riigi Portugali taseme. Ka kandidaatriigis Türgis kehtib napilt kõrgem miinimumpalk kui endistes sotsialismimaades. Riikide jaotus kolme grupi vahel - kuni 400 eurot, 400-800 eurot ning üle 800 euro - ei ole 2008. aasta algusega võrreldes muutunud. Miinimumpalgad Euroopa Liidus tänavu jaanuaris (eurodes ja kroonides) Riik EUR EEK Luksemburg 1642 25 692 Iirimaa 1462 22 875 Belgia 1387 21 702 Holland 1382 21 624 Prantsusmaa 1321 20 669 Ühendkuningriik 1010 15 803 Hispaania 728 11 390 Kreeka 681 10 655 Malta 630 9857 Sloveenia 589 9216 Portugal 525 8214 Tsehhi 360 5633 Türgi 319 4991 Slovakkia 296 4631 Poola 281 4397 Eesti 278 4350
Inglismaa Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a p...
Inglismaa Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a p...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Caroliine Sagaja 011MT Linnamüür Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2007 SISUKORD · Sissejuhatus ........................................................................................................2 · Linnamüür ...........................................................................................................3 · Linnamüüri ehitised............................................................................................ .4 · Pika jala väravatorn ............................................................................................. .4 · Suur Rannavärav............................................................................................. ...4 · Harju värav ................................................................................................... ..4-5 · Viru värava eesvärav................
Viluste Põhikool KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID Uurimistöö 1.Loodusobjektid.......................................................................3 1.1.Ilumetsa meteoriidikraatrid........................................................3 1.2.Meenikunno raba........................................................................5 1.3.Valgejärv...................................................................................7 1.4.Mustjärv....................................................................................8 1.5.Liipsaare metsaonn....................................................................9 1.6.Päikeseloojangu maja.................................................................9 1.7.Võhandu jõe ürgorg..........................................................
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
Elu lõpul muutus ta seniilseks ja oli oma armukese mõju all. 100asõda-mustsurm-majanduskriis-sõltumatuspaavst-seniiline Lollardid ja 1381 ülestõus. Lollardid olid kirikut arvustav usuliikumine 14. saj. Pidasid Piiblit ainukeseks ususeaduseks. Nõudsid sotsiaalset võrdsust. 1381 valmistasid ette suure talupoegade ülestõusu Inglismaal. Ülestõusnud ründasid Londonit, kuid suruti seejärel maha. 15. sajandil algas lollardite tagakiusamine Lancasteride võimuletulek. 1387 sai Henry of Lancaster Richard II vastase partei juhiks. 1399 tagandas parlament despootliku Richard II. Troonile valiti Henry IV Lancasteride suguvõsast. Alguses suruti maha Rooside sõjad (1455-1485) Inglismaa kodusõda Lancasteri dünastia ja Yorki dünastia vahel. Yorki dünastia pärines Edward III viiendast pojast ja nõudis 1455 Inglismaa krooni. Verine kodusõda, kus kasutati prantsuse palgasõdureid. Troon käis Yorki ja Lancasteri dünastia vahel käest kätte
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
see Taani kuningas Valdemar Atterdagi tütar Margaretele. 1387. a. oli surnud Valdemari tütrepoeg Olof. 1375. a. sai Olofist Taani kuningas, olles 5. aastane. 1380. a. kui suri Margareta abikaasa ja ühteaegu Norra kuningas Håkon, sai Olofist ka Norra kuningas. Algab Taani-Norra ühisriigi ajalugu. Rootsi XIV saj Kuna Olofi sugulased (vanaisa) olid olnud Rootsi kuningad, nõudis ta omale ka Rootsi trooni ja oli seega kolme riigi valitseja. Olofi surres 1387. a. sai nende riikide sisuliseks valitsejaks tema ema, Taani kuninga Valdemar Atterdagi tütar Margarete. Rootsi aadlikud ei olnud nõus teda oma valitsejaks tunnistama. Kalmari unioon 1397-1521 1388. a. tunnistati Margarete siiski ka Rootsi kuningaks. Kuna ta oli naine, siis traditsioonilist valimist ei toimunud, kuid teda tunnistati ja nimetati Rootsi valitsejaks. Albrechti ja Margarete vahel on sõda, mille võidab 1389. a. Margarete. Kalmari unioon 1397-1521
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, t...
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 6070-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti müüri ja praeguse sä...
Margaretest sai mõlema riigi regent (Oluf ei olnud veel valitsemiseas). Samuti olid keerulised sündmused toimumas Rootsis, kus võimul oli ebapopulaarne Mecklenburgi Albrecht. Rootsi aadel ei olnud tema tegevusega sugugi rahul ning vastutasuks Albrechti minemakihutamise eest lubasid nad Margaretele ka Rootsi regendi õiguseid. Nii ka sündis ning ühtäkki olid kõik kolm suurt Skandinaavia riiki koondunud ühe trooni alla. 1387. aastal oli surnud ka Oluf ning Margaretest oli saanud ainuvalitseja. Asi pandi kirja ning formaliseeriti Kalmari linnas Lõuna-Rootsis 1397. aastal suure ning piduliku tseremooniaga. Kalmari unioonis oli sätestatud, et riigid peavad olema ühtsed oma välispoliitikas, peab olema vaid üks valitseja kolme riigi peale, kuid siiski kohalikku elu korraldavad riigid enamjaolt ise. Rootsi ja Kalmari unioon 15. sajandil Kohe peale Margarete surma 1412. aastal ilmnesid Kalmari uniooni nõrkused
tagajärjed: suri umbes pool rahvast. Paljud hooned jäeti maha. Endise rahvaarvu taastumine võttis mitu sajandit. Riigitulud olid järgneval sajandil ligi 80% väiksemad; see oli Norrale suurem hoop kui Rootsile ja Taanile. Norra aadelkond kahanes 600 suguvõsalt 200-le ning oli võrreldes naabermaadega väikesearvuline. Musta surmaga kaotas aadel suure osa oma majanduslikust baasist. Norra kuningate dünastia ühendati 1319 Rootsi omaga ja 1380 Taani omaga ning suri 1387 välja. Norra astus 1397 teiste Põhjamaadega Kalmari uniooni ning pärast selle lagunemist 1450 jäi püsima unioon Taaniga. Aastast1536 oli Norra Taani vasallriik. Oldenburgi dünastia survel kaotati 1537 Riiginõukogu (Riksrådet). Aastal 1537 kaotati reformatsiooni käigus Nidarosi peapiiskopkond ning kiriku tulusid hakkas Kopenhaagenist valitsev kuningas kasutama oma õukonna rahastamiseks. 434 aasta pikkust uniooni Taaniga nimetati 19
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik. Teks...
VI surma Norra kroon Margarete ja Haakoni noorele pojale Olufile ning Margaretest sai mõlema riigi regent (Oluf ei olnud veel valitsemiseas). Samuti olid keerulised sündmused toimumas Rootsis, kus võimul oli ebapopulaarne Mecklenburgi Albrecht. Rootsi aadel ei olnud tema tegevusega sugugi rahul ning vastutasuks Albrechti minemakihutamise eest lubasid nad Margaretele ka Rootsi regendi õiguseid. Nii ka sündis ning ühtäkki olid kõik kolm suurt Skandinaavia riiki koondunud ühe trooni alla. 1387. aastal oli surnud ka Oluf ning Margaretest oli saanud ainuvalitseja. Asi pandi kirja ning formaliseeriti Kalmari linnas Lõuna-Rootsis 1397. aastal suure ning piduliku tseremooniaga. Kalmari unioonis oli sätestatud, et riigid peavad olema ühtsed oma välispoliitikas, peab olema vaid üks valitseja kolme riigi peale, kuid siiski kohalikku elu korraldavad riigid enamjaolt ise. Rootsi ja Kalmari unioon 15. sajandil Kohe peale Margarete surma 1412. aastal ilmnesid Kalmari uniooni nõrkused
Mindaugase ja tema Teniota püüd kõiki balti hõime ühendada ei realiseerunud kunagi. 1273 Liivi Ordu rajas Daugavpilsi ja mõned aastad enne Klaipeda kindlused, millega surus Liivi Ordu Leedu põhjast piiridesse. Kuna piire polnud idas ja kagus, siis hakkas Leedu Vana-Vene aladele laienema. Etnilise Leedu maadel loodud riik transformeerus aastatega erinevate rahvuste, konfensioonide ja kultuuriga suurvürstiriigiks. 1385 personaalunioon Poolaga ja 1387 tegeliku ristiusu vastuvõtmisega, millele järgnevat aega kutsutakse ka Leedu kuldajaks. Pukuveras uue dünastia rajajaks, kuigi sai nime tema pojalt Gediminaselt. Pole välistatud sugulus Mindaugasega. Põhiprotsessid 14. saj Leedus tugevnesid nii talupoegade kui aadlike klassid, võeti kasutusele uued agrotehnilised vahendid, kolmepõllususteem, kasvas viljakus ja seega diferentseerus ühiskond üha rohkem. Kasvas nõudlus importkaupade järele ja seetõttu kasvas kaubandus naabritega
varga oma alt priiks. Mingu varastagu nüüd, kust ta ise tahab! Nõnna teenis poiss nelisada rubla raha, neli vaati viina ja sai veel pealegi priiks. EÜS VII 632/6 (2) < Koeru -- O. Lõvi, J. Lauri ja O. Lalli (1910) Tekst on avaldatud antoloogias Eesti muinasjutud (koost. V. Mälk, I. Sarv ja R. Viidalepp; toim. R. Viidalepp; Tln., 1967). Rumalusnaljandi näide Järgnev näide on kontaminatsioon paljudest kilplasjuttudest (AT 1265* + 1386 + 1387 + 1384 + 1245 + 1210 + 1286 + 1263) Üks mees võtnud naise, kes temale sööki valmis teeb ja kodust asja toimetab, kui ta ise tööl käib. Kui pulmad peetud saand, läind mees kottu välja tööd otsima ja käskind naist õhtuks pudru valmis keeta. Naine pand kohe pudrupaja tulele, kui mees kottu ära läind, et õhtuks aegsasti valmis saab. Aga pudrupada hakand naist sõimama: rop, rop, rop, rop, rop, rop. Naine kuuland, kuda
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille...
Saksa orduga oli hädas ka Poola, kus oldi küll katoliiklased, kui sakslased tahtsid Poola arvelt oma valdusi laiendada. Tänu ühisele vaenlasele sõlmiti 1385. aastal Poola kuningannaJadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel ühinemise leping. Jogaila kohustus oma alamatega vastu võtma ristiusu. 1386. aastal peeti pulmad riikide valitsejate vahel. Sinna olid kutsutud ka Preisi orduriigi esindajad, kui nemad tõid Leetu laastava retke ja leedulased ristiti 1387. Aastal viimase Euroopa rahvana. Otsustavaks jõukatsumiseks sai aga Grunwaldi lahing, kus Orduriik sattus ränga kaotuse tõttu suurde rahahätta. Ordu oli värvanud palju palgasõdureid, kes nõudsid nüüd tasu. Seda polnud neil aga kusagilt võtta. Tõsteti makse, kuid see suurendas pingeid linnade ja vasallidega. Lõpuks puhkes sõda, mis osutus Orduriigile hukatuslikuks. 1466. aastal pidi ordu tunnistama läänisõltuvust Poolast. Poola-Leedu unioonist sai rohkem kasu Poola
1232 2186 Kondrovs Juris Läti 04:07:16 M35 2063 2808 Konno Hjalmar Harju 04:57:40 M35 1654 2935 Kont Genno Tartu 04:28:59 M35 1836 1628 Kont Sergo Harju 04:40:10 M35 1381 2067 Koppel Mart Tallinn 04:13:42 M35 602 630 Koppel Mart Tartu 03:36:02 M35 2053 1619 Kozik Enrik Harju 04:56:44 M35 648 1387 Kotsin Marek Pärnu 03:38:07 M35 542 1166 Kriger Vladislav Tallinn 03:33:33 M35 546 368 Kriisa Helar Lääne-Viru 03:33:40 M35 Oksana Perova 13.11.2009 1873 2100 Krijer Rene Tallinn 04:42:58 M35 2186 2090 Kruus Kalmer Võru 05:11:56 M35
10. sajandil Prahas katoliiklik piiskopkond, siiski peeti mõnes kloostrit liturgiat slaavi moodi. Umbes 1000.a said Poola ja Ungari katoliiklikeks maadeks. 831 Hamburgi piiskopkond, esimene pea Püha Ansgar (püha benedicktlane). 826 lasi Taani kuningas end ristida. 1015 28 hakkas Norra kuningas Olaf Püha oma maad ristiusustama. Ta kukutati. 12.saj alguses sai Rootsi ristiusklikuks. 13.saj alguses kristianiseeriti Liivimaa, Preisimaa. 1385 võttis Leedu ristusu vastu Poolalt, 1387 Vilniuse piiskopkond. Loode Leedu ristiusku 15. sajandil. Hispaanias, Lõuna Itaalias, Sitsiilias elavad nii muhameedlased kui kristlased. Lõuna Itaalias ja Sitsiilias sulandusid Lääne ja Ida kristlus. Paavsti pretensioon olla kogu kristliku maailma pea. Tema võim sõltus tema isikust, kuidas ta suudab end maksma panna. Paavstid pärinesid Rooma nobiliteedist, valimine sõltus Rooma aadliparteide suhetest, võimu teostamine sõltus samuti aadliparteidest.
soodustades väiksekasvulisemate liikide kasvamist ning liigirikkuse püsimist. Saprofüüdid - seenjuure ehk mükoriisa abil toitujad 32 Putuktoidulised taimed välja arenenud lämmastiku- ja fosforivaestes kasvukeskkondades- huulhein, võipätakas. Eesti taimestik ehk floora: · 1441 pärismaist liiki + 97 alamliiki; 50 sõnajalgtaimeliiki 4 paljasseemnetaimeliiki 1387 õistaimeliiki · Liigid kuuluvad 113 sugukonda ning 443 perekonda; · Naturaliseerunud liike on 82; · Tulnukliike ja kultuurpäritoluga liike kokku 718 (hõlmab ka naturaliserunud liigid) · Looduskaitse all on 215 soontaimeliiki. Kust taimed Eestisse tulid pärast jääaega? Horoloogia ehk koroloogia ehk arealoogia teadus, mis uurib liikide levikut. Liigid, mille areaalid suures osas kattuvad, moodustavad geoelemendi ehk flooraelemendi.
Geobotaaniliselt kuulub Eesti parasvöötme metsavööndisse. Botaanilis-geograafiliselt (taimkate + taimestik) kuulub kogu Baltikum Põhja-Euroopa taigaprovintsi. Taimestik ehk floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa-alal. Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste jt. taimerühmituste kogum. Eesti taimestik ehk floora: · 1441 pärismaist liiki + 97 alamliiki; - 50 sõnajalgtaimeliiki - 4 paljasseemnetaimeliiki - 1387 õistaimeliiki · Liigid kuuluvad 113 sugukonda ning 443 perekonda. Uusi sugukondasid väga ei leia · Naturaliseerunud (kodunenud) liike on 82 · Tulnukliike ja kultuuripäritoluga liike kokku 718 (hõlmab ka naturaliseerunud liigid) · Looduskaitse all on 215 soontaimeliiki Eesti floora koosseis taksonite järgi Eesti flooras on vaid ühe liigiga esindatud sugukondi 37 (ga selline sugukond, s.t. ka liik hõlmab üldfloorast 0,1%).
tema ambitsioonidele. Tema ilmselt pürgis Taevamandaati omandamisele. Samal ajal mongolid ei suutnud omavahelisi lahkhelisid ületada, magasid maha võimaluse ülestõusu maha suruda, siis kui see oli veel eos 1368 aastal Zhu võim laienes Guanzhouni, samal aastal mongolist keiser Toghan Temür põgenes mongolite ajaloolistele aladele Hiina territooriumilt ära. Kui ta põgenes ära läks ka pealinn, tulevane Peking, Zhu kätte. Mingi ala mis tihtilugu Hiina alalt välja vallutas ka ära, 1387. aastaks pärast 30 aastat kestnud sõda õnnestus tal vabastada terve Hiina territoorium. Sai valitseja nime Hong wu. Zhu Yuangzhang 1308. aastal sündis, tema kodukohas oli aktiivne valge lootose sekt. Viis Mingi dünastia kuulutamiseni. Oli sõjakäigus kaotanud kogu oma vara. Tema edu põhjuseks oli see, et ta oskas rahvajuhiks tõusta, oskas erinevate gruppidega hakkama saada, kõik võtsid teda liidrina vastu. Juba üsna noorelt oli tal ülestõusu juhina juba selline positsioon,
Läänemaa V.I.Lenini 85 16 107 191 728 3334 884 Läänemaa Karuse 86 19 216 237 1095 3513 5146 Läänemaa Kasari 86 20 175 306 760 3897 606 Läänemaa Kullamaa 86 19 134 291 1023 3790 2559 Läänemaa Lihula 86 20 150 293 1400 4161 1654 Läänemaa Linnamäe 86 24 111 255 627 3805 2437 Läänemaa Martna 86 20 176 207 825 3733 1387 Läänemaa Ridala 86 11 100 148 622 3215 1186 Läänemaa Sprus 86 24 149 271 1023 4360 1943 Läänemaa Tuudi 86 16 121 255 1089 3213 1148 Läänemaa V.I.Lenini 86 19 186 255 728 3358 903 Läänemaa Karuse 87 22 125 203 1042 3702 3230 Läänemaa Kasari 87 25 90 220 749 3872 549 Läänemaa Kullamaa 87 22 143 249 1023 3852 2244
Läänemaa V.I.Lenini 85 16 107 191 728 3334 884 Läänemaa Karuse 86 19 216 237 1095 3513 5146 Läänemaa Kasari 86 20 175 306 760 3897 606 Läänemaa Kullamaa 86 19 134 291 1023 3790 2559 Läänemaa Lihula 86 20 150 293 1400 4161 1654 Läänemaa Linnamäe 86 24 111 255 627 3805 2437 Läänemaa Martna 86 20 176 207 825 3733 1387 Läänemaa Ridala 86 11 100 148 622 3215 1186 Läänemaa Sōprus 86 24 149 271 1023 4360 1943 Läänemaa Tuudi 86 16 121 255 1089 3213 1148 Läänemaa V.I.Lenini 86 19 186 255 728 3358 903 Läänemaa Karuse 87 22 125 203 1042 3702 3230 Läänemaa Kasari 87 25 90 220 749 3872 549
5 111 162 0,02 0,13 2636 46,9 1591 0,21 2 39 143 0,03 0,28 500 9,6 2012 0,36 13 252 211 0,08 0,10 1854 0,0 587 0,23 10 210 181 0,04 0,07 1261 29,1 599 0,14 18 339 496 0,10 0,11 1120 55,2 1206 0,25 8 189 52 0,01 0,03 1938 49,5 454 0,07 2 43 6 0,00 0,07 2099 30,1 657 0,09 9 188 286 0,04 0,09 1000 22,1 944 0,15 14 318 524 0,09 0,09 1387 27,2 1233 0,20 17 412 58 0,01 0,06 1392 20,0 720 0,10 6 75 59 0,01 0,05 2271 37,5 902 0,13 4 90 16 0,00 0,11 1747 24,3 1308 0,18 10 215 436 0,08 0,37 1295 27,5 2624 0,47 6 148 70 0,01 0,14 2590 61,4 1417 0,18 12 260 239 0,05 0,08 753 18,8 710 0,16 3 85 31 0,00 0,14 2410 35,0 1414 0,17 9 193 414 0,08 0,23 1198 26,1 1746 0,33
VARAJANE AJALUGU Ajaloolised viited linnale viivad tagasi 4. sajandisse ja Rooma aega, kuigi Celtic ja Proto- Celticu jäänused leiti Vana-linnuse südamest Portos alles nüüd . Aja jooksul linna arendati oma tähtsust kaubasadamaga, peamiselt kaubandust Olissipona (Lissabon) ja Bracara Augusta (tänapäeval Braga) vahel. Aastal 868 krahv Vímara Peres kehtestas Esimese maakonna Portugalis (Portugali: Condado de Portucale), pärast sõda põhja pool Douro jõe piirkonnas. Aastal 1387, abiellusid João I ja Philippa Lancasteri tütar Johannes Gaunt, mis sümboliseerib pikaajalist koostööd sõjalise liidu vahel, Portugali ja Inglismaa vahel, maailma vanim sõjaline liit, mis on endiselt kasutusel NATO nime all. 14. ja 15. sajandil, Porto laevatehased aitasid kaasa Portugali laevastiku arengul. 18.SAJAND Aastal 1703 Methuen asutamislepingus kehtestati kaubandussuhted Portugali ja Inglismaa vahel. Portveini tootmine arenes järk-järgult Inglismaal
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
10614 43117-1 Betooni 59.40419424.928034 10614 Rae vald 24712 7820024-1Betooni 58.38365326.691264 24712 Tartu linn 24713 7820025-1Betooni 58.38356026.691616 24713 Tartu linn 28512 4400090-1Betooni 59.33549927.286309 28512 Kohtla-Järve linn 28513 4400089-1Betooni 59.33555927.285940 28513 Kohtla-Järve linn 1386 13901-1 Betooni põi59.42401024.856463 1386 Lasnamäe 1387 13902-1 Betooni põi59.42380124.856486 1387 Lasnamäe 38068 Bialystok 53.13000023.169999 38068 38127 Bielefeld 52.0199998.5299998 38127 38216 Bigosovo-16.570971520.776128 38216 4722 23301-1 Bioloogia 59.39166424.580135 4722 Saue vald 4723 23302-1 Bioloogia 59.39200124.583044 4723 Saue vald 134261 4400954-1Biopuhastu59.40444327.240209 134261 Järve linnaosa 134262 4400955-1Biopuhastu59
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
