5 Keskkond 2a c = 20mm Esimene ja viimane ava: 24 - Arvutuslik laius b w = 250mm l0 = 0.85 leff = 0.85 6690 = 5687mm 1 1 b eff = b w + l0 = 250 + 5687 = 1387mm < b = 5000mm 5 5 - Pikisuunas armeerimine MSd = 359kNm Mf = fcd b eff hf ( d1 - 0.5 h f ) = = 0.85 13.3 1387 100 ( 606 - 0.5 100) = 872 10 6 Nmm M f = 872kNm > MSd = 359kNm Järelikult ristlõigenuljoon vahelaeplaadi tsoonis MSd 359 10 6 µ= = = 0.0623 fcd b eff d12 0.85 13.3 1387 606 2 µ = 0.0623 < µ c = 0.393 = 1 - 1 - 2 µ = 1 - 1 - 2 0.0623 = 0.0644 fcd b eff d1 0.0644 0.85 13.3 1387 606 A S1 = = = 1800mm2
Kalmari unioon (1397-1521) Uniooni eellugu Margretest saab Taani ja Norra regent. 1389. aastal saabuvad Margrete väed Rootsi. 1387. aastal jääb Norra troon tühjaks, Margrete seab kandidaadiks oma sugulase Pommeri Eriku. 1396. aastal saab Pommeri Erikust Norra, Rootsi, Taani kuningas. Uniooni sõlmimine 17. juunil 1397. aastal toimub Rootsis Kalmari linnas Pommeri Eriku kroonimise tseremoonia. Margrete eestvedamisel kirjutatakse alla kahele dokumendile: kroonimiskirjale ja unioonikirjale. Uniooni sõlmimise põhjused: uniooni sõlmides loodeti pikale rahuajale Euroopas ning Hansa Liidu
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Faktid Asutaja: Muhammed (sündinud c.570), kaubandus kaupmehe Araabiast. 2 usk maailmas Peamine asukoht: Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika Pühakoda:mosee 2000 aasta rahvaloendusel leiti et Eestis on 1387 moslemit monoteistlik religioon Koraanis on kokku 6346 värssi. Kõik poisid lõigatakse ümber. See toimub seitsmanda elupäeva ja kaheteistkümnenda eluaasta vahel. (3, 9). Vanemate kohustus on valida lapsele abikaasa. Mehel õigus abielluda kuni nelja naisega. Sealiha söömine on karmilt keelatud. Koraan keelab ka alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimise. Juba 14 sajandit on moslemid põlvest põlve Koraani pähe õppinud Levik Click to edit Master text styles
1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel Krevo lossis leping Poola-Leedu ühinemise kohta. 1387 leedulased ristiti viimase Euroopa rahvana. 1410 Grunwaldi lahing. 1527 alustati Gustav Vasa eestvedamisel kirikuvande riigile võõrandamist, millega loodeti kiriku rikkuste arvelt riigikassat täita. 1159 hävitati Lübecki linn. 1202 loodi Mõõgevendade ehk Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu. 1201 asustati Riia linn. 1210 piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste asualal. 1208-1227 Muistne vabadusvõitlus. 1217(21.sept) peeti Viljandi lähedal lahing.
the poem is legendary and paralleled in other Germanic historical-mythological literature in Norse, Old English, and German. GEOFFREY CHAUCER (1340-1400) Politician and writer, fought in France during the 100 years war. He visited Genoa and Florence where he became acquainted with Italian literature and in particular with the works of Dante, Petrarch and Boccaccio. The French period (up to 1370). early works were based mostly on French models. The Italian period (up to c. 1387). Was influenced by Italian literature, especially Dante and Bocaccio. The English period. Wrote Canterbury tales. CANTERBURY TALES This unfinished poem of about 17,000 lines was written mostly after 1387. The poem introduces a group of pilgrims who are journeying from London to the shrine of Thomas à Becket at Canterbury. Chaucer originally planned that the work should contain 120 tales, four for each pilgrim, but at the time of his death he had only written
arvuks söömajal ) Külalised lamasid sohval , toetudes küünarnukile või käsivarrele, ning teise käega hankisid toitu. Lõuna koosnes kolmsest põhikäigust : eelroad , pearoad ning järelroad. Suurt tähelepanu pöörati toidu suurejoonelisele esitlemisele. Rooma kultuuri hääbumisega kaotas söömine oma kultuurilise tähenduse ja see hakkas taastuma alles keskajal kloostrites , mis olid põllumajanduse ja reisimise keskusteks. 1387. aastast on teada inglismaa kuningas Richard II suurejooneline õhtusöök .. Lõunasöök oli korraldatud 10 000 külalisele. Toitude valmisamiseks oli palgatud 300 kokka. Bankett oli 3-käiguline. Igale külalisele oli söömiseks kuivatatud leivast taldrik, ( mille soovi korral võis ära süüa), tass, lusikas ja salvrätt. Käikude vahel said külalised käsi pesta kaussides. Igal külalisel oli oma nuga kaasas. Ametlik struktuur hakkas välja kujunema
käsutatakse puhtaid värvitoone. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28- aastaselt surnud Masaccio't (1401-1429). Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Pildil Masaccio "Paradiisist väljaajamine". Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Pildil Fra Angelico "Maarja kuulutus". Renessansiaja suurmeistrid Leonardo da Vinci (1452--1519) huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus
Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suurt rõhku panema elumajade mugavustele. Renessanssi ajal vabanes kultuur ehituskunstist. Kujusid paigutati nüüd ruumi keskele, õue, väljakule. Palju võib leida ühiseid jooni Renessanssi aegse ja antiikkultuuri vahel. Hakati jälle kujutama rõivastamata keha. Nüüd lähtusid maalijad loodusest ja õppisid õigesti ruumi kujutlust. Maalikunstnikud kasutasid puhtaid värvitoone. Terve rida omanäolisi maalijaid kerkis üles. Fransisco Angelico (1387-1455). Ta oli üks haruldane maalija, kes kasutas säravaid ja puhtaid toone. Paolo Ucello (1297-1475). Tema meelispildid olid lahingupildid. Piero della Francesco (1416-1492). Tema tegi suurepäraseid frescosi. Fresco - seina ja lae maalid, seda värviti värskelt märjale seinale. Sandro Botticelli tema sa kuulsaks madonna piltide tegemisega. Itaalias on kolm suurmeistrit: Leonardo da Vinci- Mona Lisa. Läks ka Prantsusmaale, Prantslaste kutsel. Elas oma viimaste eluaastateni Prantsusmaal
1213-1221 viies ristisõda 1215 kuulutati Peter Waldo ideede järgijad ketseriteks 1228-1229 kuues ristisõda 1248-1250 Soome ristisõda 1248-1254 seitsmes ristisõda 1251 ristiti Leedu valitseja Mindaugas, kes aga 1261 uuesti ristiusust loobus 1270 kaheksas ristisõda 1271-1272 üheksas ristisõda 1291 Akko (Akre) piiramine ja vallutamine muslimite poolt 1300 hukati ketserina Gherardo Segarelli 1307 hukati ketserluse eest Fra Dolcino ja ta armuke Margherita Boninsegna 1387 ristiti lõpuks Leedu 1415 hukati Jan Hus, tšehhi teoloog, esimene katoliku kiriku reformaator 1420-1431 viis ristisõda hussiitide vastu 1517 alustas Martin Luther reformatsiooni Saksamaal 1522 alustas Ulrich Zwingli reformatsiooni Šveitsis 1524-1525 reformatsioonist ajendatud talupoegade sõjad Saksamaal (Thomas Müntzer) 1534 lahutas Henry VIII Inglismaa kiriku katoliiklusest, tekkis anglikaani kirik 1536 alustas Jean Calvin Genfis oma õpetuse levitamist, millest kujunes kalvinism
„… peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade...“. See on aluspõhimõte, mis tõstab esile vaid ühe rahvuse, ahendades paratamatult siinse faktilise mitmekultuurilisuse ideed. Hoolimata sellest et Eesti ühiskonnas on erinevate rahvuste temaatika varem kõne all olnud, hakati siin võrreldes Euroopa riikidega, nagu Prantsusmaa ja Holland, mitmekultuurilisusest rääkima võrdlemisi hilja, 1990ndate aastate keskel. Näiteks 2000. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 1387 moslemit. Nende seas on palju erinevaid rahvaid: aserbaidžaane, abhaase, kirgiise, türkmeene, usbekke, tadžikke ning paljusid teisi, samuti on esindatud enamik islamiriike Marokost kuni Afganistanini. 7.Kas Eestis esineb multikultuursust? Mitu protsenti Eesti elanikest on mitteeestlased? 2000. aasta rahvaloendusel moodustasid Eesti elanikkonnast Eesti rahvusest inimesed 67,9%. Eestis oli alalisi elanikke 142 rahvusest, millest 72 rahvuse esindajaid oli Eestis alla kümne isiku
Tartu Suurgildi põhikirja lõik on järgmine ja see on pärit J.Sarapuu raamatust "Eesti ajaloo lugemik I ". Suurgildidesse koondusid mõjukad kaupmehed, kelle põhikirju hakati kirja panema juba 14. sajandil. Tartu Suurgildi põhikiri, millest katkendi toome, oli kirjas juba enne 1387.a. 1. Kes meie gildi vend on, ei tohi kuuluda ühtegi teise gildisse, ( trahviks vastasel korral ) viis marka. 2. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kaebust tõstab ja ette paneb kedagi, kes olla halva kuulsusega, gildist välja heita, see peab trahvi maksma viis marka, sellest ei jäeta ühtki penni maha ja peale selle ei tohi ta enam gildis olla.. 3. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kedagi kodanikku
1429), kes Firenzes oma freskodega saavutas sellise inimlike tunnete väljenduse, millist varem veel polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Ta püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutas Aadamat ja eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Paolo Uccello (1397- 1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises
1429), kes Firenzes oma freskodega saavutas sellise inimlike tunnete väljenduse, millist varem veel polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Ta püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutas Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Peamiselt maalis ta pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Fra Angelico loomingu tähtsaima osa moodustavad arvukad freskod. Paljudel tema maalidel on puhtkeskaegne motiiv, nimelt on paljudel töödel kujutatud figuuridel kuldsära peade kohal ja riietuses kuldne palistus
Tööjõukulud 3518 KOKKU 3573 TULEM(kasum-kahjum) 150 Tulud-kulud 01.02.11. kuni 28.02.11. TULUD KULUD suveniirid 9000 koolitus 200 KOKKU 9200 Telefon 95 Palgad 1986 Maksud 1387 Erisoodustus 80 KOKKU 3548 TULEM(kasum-kahjum) 5652 PALGALEHT NR. 2 28.02.2011. Jrk nr. Nimi Arvestatud tasusid Sots. Kinnipidamised Väljamakse Tööandja Tööandja
. . . . . 202 176 215 117 136 186 192 113 270 139 143 286 2175 - . 90 113 136 89 123 128 110 72 160 76 62 130 1289 . , 135 163 127 0,5 6,5 5,5 863 198 980 903 184 1599 1292 0 0 988 0 1483 1387 ,50 5 ,50 ,50 6 1 V.1.3. 100 . V.1.4. V.1.5. . 24 ÄRIPLAAN "OÜ Creative Ruks firma avamine" Valeriya Mikhaylova V.2. V.2.1. 5.3
edasiandmisel. Kasutatakse puhtaid kirkaid värvitoone. Üksikasjade peen väljamaalimine on ehk pisut naiivne, kuid selles siiruses on oma võlu. Vararenessansi maalikunsti rajaja on · Masaccio /masatso/ (1401-1429) Tema lühikesest elust on vähe teada. Gootikaga võrreldes on ta julge uuendaja. Ta kujutab ilmekalt rahulikke, tugevaid, jõulisi inimesi tumedate, sügavate värvidega. Pisut gootipäraseid jooni võib kohata dominikaani mungast maalija · Fra Angelico /andzeeliko/ (1387-1455) töödes. Tema peamiselt freskotehnikas maalides valitseb sügav usuline meeleolu. Seda rõhutab väga õrn ja hele koloriit (helesinised, helepunased, helekollased toonid) ja pühalikud ilmed. Fra Angelico töödes pole midagi rahutut, järsku ega inetut. Kuulsaimad on Fra Angelico freskod Firenzes San Marco kloostris. Vararenessansi kuulsaim maalikunstnik on · Sandro Botticelli /botitselli/ (u. 1445-1510).
(1401-1429), kes Firenzes oma freskodega (värskele niiskele krohvipinnale maalitud pilt) saavutas sellise inimlike tunnete väljenduse, millist varem veel polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387- 1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Paolo Uccello (1397-1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises. Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447- 1510)
Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28-aastaselt surnud Masaccio't (1401-1429), kes Firenzes oma freskodega saavutas sellise inimlike tunnete väljenduse, millist varem veel polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Paolo Uccello (1397-1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises. Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised tema portreed.
riigi Portugali taseme. Ka kandidaatriigis Türgis kehtib napilt kõrgem miinimumpalk kui endistes sotsialismimaades. Riikide jaotus kolme grupi vahel - kuni 400 eurot, 400-800 eurot ning üle 800 euro - ei ole 2008. aasta algusega võrreldes muutunud. Miinimumpalgad Euroopa Liidus tänavu jaanuaris (eurodes ja kroonides) Riik EUR EEK Luksemburg 1642 25 692 Iirimaa 1462 22 875 Belgia 1387 21 702 Holland 1382 21 624 Prantsusmaa 1321 20 669 Ühendkuningriik 1010 15 803 Hispaania 728 11 390 Kreeka 681 10 655 Malta 630 9857 Sloveenia 589 9216 Portugal 525 8214 Tsehhi 360 5633 Türgi 319 4991 Slovakkia 296 4631 Poola 281 4397 Eesti 278 4350
algas taas sõda, seekord olid prantslased edukad. Elu lõpul muutus ta seniilseks ja oli oma armukese mõju all. Lollardid ja 1381 ülestõus Lollardid olid kirikut arvustav usuliikumine 14. saj. Pidasid Piiblit ainukeseks ususeaduseks. Nõudsid sotsiaalset võrdsust. 1381 valmistasid ette suure talupoegade ülestõusu Inglismaal. Ülestõusnud ründasid Londonit, kuid suruti seejärel maha. 15. sajandil algas lollardite tagakiusamine. Lancasteride võimuletulek 1387 sai Henry of Lancaster Richard II vastase partei juhiks. 1399 tagandas parlament despootliku Richard II. Troonile valiti Henry IV Lancasteride suguvõsast. Rooside sõjad(1455-1485) Inglismaa kodusõda Lancasteri dünastia ja Yorki dünastia vahel. Yorki dünastia pärines Edward III viiendast pojast ja nõudis 1455 Inglismaa krooni. Verine kodusõda, kus kasutati prantsuse palgasõdureid. Troon käis Yorki ja Lancasteri dünastia vahel käest kätte. Sõda lõppes Lancasteri
algas taas sõda, seekord olid prantslased edukad. Elu lõpul muutus ta seniilseks ja oli oma armukese mõju all. Lollardid ja 1381 ülestõus Lollardid olid kirikut arvustav usuliikumine 14. saj. Pidasid Piiblit ainukeseks ususeaduseks. Nõudsid sotsiaalset võrdsust. 1381 valmistasid ette suure talupoegade ülestõusu Inglismaal. Ülestõusnud ründasid Londonit, kuid suruti seejärel maha. 15. sajandil algas lollardite tagakiusamine. Lancasteride võimuletulek 1387 sai Henry of Lancaster Richard II vastase partei juhiks. 1399 tagandas parlament despootliku Richard II. Troonile valiti Henry IV Lancasteride suguvõsast. Rooside sõjad(1455-1485) Inglismaa kodusõda Lancasteri dünastia ja Yorki dünastia vahel. Yorki dünastia pärines Edward III viiendast pojast ja nõudis 1455 Inglismaa krooni. Verine kodusõda, kus kasutati prantsuse palgasõdureid. Troon käis Yorki ja Lancasteri dünastia vahel käest kätte. Sõda lõppes Lancasteri
terve tuba Lutheri vabrikust. 3 Linnamüüri ehitised · Pika jala väravatorn on rajatud 17. sajandi lõpul, ta paikneb ilmselt varasema puidust värava kohal. 1380. aastal andis ordumeister Wilhelm von Friemersheim loa rajada kivist väravaehitis (1387 porta longi montis, 1507 de lange Domporte vor dem langen Berge, millest kujunes hiljem Die Pforte unter dem Langen Domberge). Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt aastal 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik. Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul
020912/DSC_2464.jpg?m=1363077466 Neemer, Aita 2006. Põlvamaa loodusobjektid. Nohipalu Mustjärv.-Puhkaeestis. http://www.puhkaeestis.ee/et/nohipalu-mustjarv Nohipalu valgjärv.-Eestigiid. Nutt, Nele. Merila, Age 2003.Võhandu ürgoru maastikuhoolduskava Päikeseloojangu maja - http://static1.fotoalbum.ee/fotoalbum/0/169/0169213b99fa.jpg Päikeseloojangu metsamaja.-Loodusega koos. http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/rapina-varska-puhkeala/1387 Reimann-Truija, Nele 2007. Meie koduvald, loodus, aeg, inimesed. http://www.eestigiid.ee/?SCat=38&CatID=0&ItemID=730 Võhandu jõe ürgorg.-Eesti maaturism. http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub- vaadata&sid=115 16
9. Domenico Veneziano - 1400-1461, koloriidimeister, heledad toonid, portreed, analüütiline, püüdis kasutada õhuperspektiivi 10. Andrea del Castagno - 1423-1457, peamiselt freskod, järgis perspektiiviseadusi, anatoomia (elavad zestid), plastiliselt tugevasti modelleeritud, lihased, sibüll. Juudas. Hobune + ratsanik SLAIDID Taavet Püha õhtusöömaaeg - mustvalge, Juudas istub üksi Ratsanik Idealistlik suund. Pieta - püha, õnnistatud. 11. Fra (munk) Angelico, Bato Angelico - 1387-1435. Nõretavalt religioosne, kuldne, kiirgab, kujundatud nimbused, lokaaltoonid - varieeritud. Parim loodusekujutaja. Taevas ja pilved esimest korda välja joonistatud... Perspektiiv "puu otsas" SLAIDID Neitsi Maarja kroonimine Ilmutamine Jeesus ja Maria Magdaleena Püha Franciscuse tuleproov 4 12. Fra Filippo Lippi - 1406-1469, oli munk, ümarpilt, inimlikkuse tasand, lõi tugevalt plastilisi mullatoonis pilte
Elu lõpul muutus ta seniilseks ja oli oma armukese mõju all. 100asõda-mustsurm-majanduskriis-sõltumatuspaavst-seniiline Lollardid ja 1381 ülestõus. Lollardid olid kirikut arvustav usuliikumine 14. saj. Pidasid Piiblit ainukeseks ususeaduseks. Nõudsid sotsiaalset võrdsust. 1381 valmistasid ette suure talupoegade ülestõusu Inglismaal. Ülestõusnud ründasid Londonit, kuid suruti seejärel maha. 15. sajandil algas lollardite tagakiusamine Lancasteride võimuletulek. 1387 sai Henry of Lancaster Richard II vastase partei juhiks. 1399 tagandas parlament despootliku Richard II. Troonile valiti Henry IV Lancasteride suguvõsast. Alguses suruti maha Rooside sõjad (1455-1485) Inglismaa kodusõda Lancasteri dünastia ja Yorki dünastia vahel. Yorki dünastia pärines Edward III viiendast pojast ja nõudis 1455 Inglismaa krooni. Verine kodusõda, kus kasutati prantsuse palgasõdureid. Troon käis Yorki ja Lancasteri dünastia vahel käest kätte
saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28-aastaselt surnud Masaccio't (1401-1429), kes Firenzes oma freskodega saavutas sellise inimlike tunnete väljenduse, millist varem veel polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav.Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387- 1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Paolo Uccello (1397-1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises. Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised tema portreed.
Rootsi aadlikud paluvad uueks kuningaks Magnus Erikssoni õepoega Albrechtit, kes hakkas Rootsit valitsema 1364. a. Albrekti nime all. Bo Jonsson Grip sai Rootsi kõige võimsamaks meheks; 1374. a. muudeti Soome ja peaaegu kogu Rootsi sisuliselt tema isiklikuks valduseks. Talle kuulus 1500 mõisat. Rootsi XIV saj 1386. a. Bo Jonsson Grip suri, kuid võimu Albrektile tagastamise asemel anti see Taani kuningas Valdemar Atterdagi tütar Margaretele. 1387. a. oli surnud Valdemari tütrepoeg Olof. 1375. a. sai Olofist Taani kuningas, olles 5. aastane. 1380. a. kui suri Margareta abikaasa ja ühteaegu Norra kuningas Håkon, sai Olofist ka Norra kuningas. Algab Taani-Norra ühisriigi ajalugu. Rootsi XIV saj Kuna Olofi sugulased (vanaisa) olid olnud Rootsi kuningad, nõudis ta omale ka Rootsi trooni ja oli seega kolme riigi valitseja. Olofi surres 1387. a. sai nende riikide sisuliseks valitsejaks tema ema, Taani
1349 -0,5 1350 -0,52 1351 -0,55 1352 -0,57 1353 -0,59 1354 -0,62 1355 -0,65 1356 -0,68 1357 -0,7 1358 -0,73 1359 -0,76 1360 -0,78 1361 -0,81 1362 -0,84 1363 -0,86 1364 -0,88 1365 -0,9 1366 -0,93 1367 -0,96 1368 -0,98 1369 -1,01 1370 -1,03 1371 -1,06 1372 -1,09 1373 -1,12 1374 -1,14 1375 -1,17 1376 -1,19 1377 -1,23 1378 -1,24 1379 -1,27 1380 -1,3 1381 -1,32 1382 -1,34 1383 -1,37 1384 -1,4 1385 -1,42 1386 -1,44 1387 -1,47 1388 -1,49 1389 -1,51 1390 -1,54 1391 -1,57 1392 -1,59 1393 -1,62 1394 -1,65 1395 -1,68 1396 -1,7 1397 -1,72 1398 -1,75 1399 -1,77 1400 -1,79 1401 -1,82 1402 -1,84 1403 -1,87 1404 -1,89 1405 -1,92 1406 -1,94 1407 -1,97 1408 -1,99 1409 -2,01 1410 -2,04 1411 -2,06 1412 -2,08 1413 -2,11 1414 -2,13 1415 -2,15 1416 -2,18 1417 -2,2 1418 -2,23 1419 -2,25 1420 -2,27 1421 -2,3 1422 -2,33 1423 -2,35 1424 -2,37
Loodi nii freskosid, kui ka tahvelmaale. Algselt oli suur osa maale usulise sisuga, hiljem tulid moodi antiikmütoloogia teemad. Uuema aja maalikunsti isaks peetakse noorelt surnud Masacciot(1401 - 1428). Tema puhul oli uudne ruumi ja kehade loomutruu kujutamine ning valguse kasutamine valdas joonperspektiivi. Töid: Aadama ja Eeva paradiisist väljaajamine Püha Kolmainsus Pearaha(3 etappi) Fra Angelico(1387 - 1455). "Kuulutus Maarjale" Oli leebe munk, konservatiiv. Tema töödes on puhtad, säravad värvid. Kasutab palju kulda. Maalib saledaid, hapraid, kauneid madonnasid. Sandro Botticelli(1444 - 1510) "La Primavera ehk Kevad" Botticelli töötas Medicite perele. Kevades kasutab mütoloogilisi tegelasi. Medicitele kuulus kaua võim Firenze linnas. S. Botticelli maalis mahedaid madonnasid ja mütoloogilisi maale. La Primavera on maaidüll, keerleb Veenuse ümber , kes on tõstnud käe
Masaccio (1401-1428) - vararenessansi maalikunsti rajajaks · kehade loomutu kujutamine ja valguse kasutamine · valitses joonperspektiivi · püüdis pildil olevatest tegelastest teha elavaid inimesi · "Pearaha" keskel kuidas raha saada, vasakul võtab keele suust, paremal annab maksukogujale · "Peetrus" Aadama ja Eeva paradiisist välja saamine, valguse käsitlus, varjud, õhuperspektiiv · Püha Kolmainsus Fra Angelico (1387-1455) · "kuulutus Maarjale" kasutab palju kulda ja säravaid värve. · kujutas madonnasid · perspektiivi õpetus · "Matusetseremoonia" · "Prohvetid" · "Neitsi kroonimine" · "Kristuse kummardamine" · "Paastumaarjapäev" · Oluliseks saab kunstniku omapära. Sandro Botticelli (1444/45-1510) · tõid iseloomustavad mahedad madonna pildid ja mütoloogilised teemad
aastatel. Tänapäeval tegutseb tornis vanamuusikaansambel Hortus Musicus. Pika jala väravatorn Pika jala väravatorn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn, mis on rajatud 17. sajandi lõpul, ta paikneb ilmselt varasema puidust värava kohal. Pika jala väravatorn asub Tallinna vanalinnas Pika jala, Rataskaevu ja Nunne tänava ristumiskohal. Pika jala väravatorn, 1928. aastast, vaade Pikalt tänavalt 1380. aastal andis ordumeister Wilhelm von Friemersheim loa rajada kivist väravaehitis (1387 porta longi montis, 1507 de lange Domporte vor dem langen Berge, millest kujunes hiljem Die Pforte unter dem Langen Domberge). Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt aastal 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik. Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini. 1454 tasuti
Margaretest sai mõlema riigi regent (Oluf ei olnud veel valitsemiseas). Samuti olid keerulised sündmused toimumas Rootsis, kus võimul oli ebapopulaarne Mecklenburgi Albrecht. Rootsi aadel ei olnud tema tegevusega sugugi rahul ning vastutasuks Albrechti minemakihutamise eest lubasid nad Margaretele ka Rootsi regendi õiguseid. Nii ka sündis ning ühtäkki olid kõik kolm suurt Skandinaavia riiki koondunud ühe trooni alla. 1387. aastal oli surnud ka Oluf ning Margaretest oli saanud ainuvalitseja. Asi pandi kirja ning formaliseeriti Kalmari linnas Lõuna-Rootsis 1397. aastal suure ning piduliku tseremooniaga. Kalmari unioonis oli sätestatud, et riigid peavad olema ühtsed oma välispoliitikas, peab olema vaid üks valitseja kolme riigi peale, kuid siiski kohalikku elu korraldavad riigid enamjaolt ise. Rootsi ja Kalmari unioon 15. sajandil Kohe peale Margarete surma 1412. aastal ilmnesid Kalmari uniooni nõrkused
tagajärjed: suri umbes pool rahvast. Paljud hooned jäeti maha. Endise rahvaarvu taastumine võttis mitu sajandit. Riigitulud olid järgneval sajandil ligi 80% väiksemad; see oli Norrale suurem hoop kui Rootsile ja Taanile. Norra aadelkond kahanes 600 suguvõsalt 200-le ning oli võrreldes naabermaadega väikesearvuline. Musta surmaga kaotas aadel suure osa oma majanduslikust baasist. Norra kuningate dünastia ühendati 1319 Rootsi omaga ja 1380 Taani omaga ning suri 1387 välja. Norra astus 1397 teiste Põhjamaadega Kalmari uniooni ning pärast selle lagunemist 1450 jäi püsima unioon Taaniga. Aastast1536 oli Norra Taani vasallriik. Oldenburgi dünastia survel kaotati 1537 Riiginõukogu (Riksrådet). Aastal 1537 kaotati reformatsiooni käigus Nidarosi peapiiskopkond ning kiriku tulusid hakkas Kopenhaagenist valitsev kuningas kasutama oma õukonna rahastamiseks. 434 aasta pikkust uniooni Taaniga nimetati 19
8Henry III 1207-1272 1216-1272 69 57 9Edward I Longshanks 1239-1307 1272-1307 69 36 10Edward II 1284-1327 1307-1327 44 21 11Edward III Plantagenet 1312-1377 1327-1377 66 51 12Richard II 1367-1400 1377-1399 34 23 13Henry IV Bolingbroke 1366-1413 1399-1413 48 15 14Henry V of Lancaster 1387-1422 1413-1422 36 10 15Henry VI of Lancaster 1421-1471 1422-1471 51 50 16Edward IV of York 1442-1483 1471-1483 42 13 17Edwrad V of York 1470-1483 1483-1483 14 1 18Richard III of York 1452-1485 1483-1485 34 3 19Henry VII Tudor 1457-1509 1485-1509 53 25 20Henry VIII 1491-1547 1509-1547 57 39 21Edward VI 1537-1553 1547-1553 17 7
VI surma Norra kroon Margarete ja Haakoni noorele pojale Olufile ning Margaretest sai mõlema riigi regent (Oluf ei olnud veel valitsemiseas). Samuti olid keerulised sündmused toimumas Rootsis, kus võimul oli ebapopulaarne Mecklenburgi Albrecht. Rootsi aadel ei olnud tema tegevusega sugugi rahul ning vastutasuks Albrechti minemakihutamise eest lubasid nad Margaretele ka Rootsi regendi õiguseid. Nii ka sündis ning ühtäkki olid kõik kolm suurt Skandinaavia riiki koondunud ühe trooni alla. 1387. aastal oli surnud ka Oluf ning Margaretest oli saanud ainuvalitseja. Asi pandi kirja ning formaliseeriti Kalmari linnas Lõuna-Rootsis 1397. aastal suure ning piduliku tseremooniaga. Kalmari unioonis oli sätestatud, et riigid peavad olema ühtsed oma välispoliitikas, peab olema vaid üks valitseja kolme riigi peale, kuid siiski kohalikku elu korraldavad riigid enamjaolt ise. Rootsi ja Kalmari unioon 15. sajandil Kohe peale Margarete surma 1412. aastal ilmnesid Kalmari uniooni nõrkused
Mindaugase ja tema Teniota püüd kõiki balti hõime ühendada ei realiseerunud kunagi. 1273 Liivi Ordu rajas Daugavpilsi ja mõned aastad enne Klaipeda kindlused, millega surus Liivi Ordu Leedu põhjast piiridesse. Kuna piire polnud idas ja kagus, siis hakkas Leedu Vana-Vene aladele laienema. Etnilise Leedu maadel loodud riik transformeerus aastatega erinevate rahvuste, konfensioonide ja kultuuriga suurvürstiriigiks. 1385 personaalunioon Poolaga ja 1387 tegeliku ristiusu vastuvõtmisega, millele järgnevat aega kutsutakse ka Leedu kuldajaks. Pukuveras uue dünastia rajajaks, kuigi sai nime tema pojalt Gediminaselt. Pole välistatud sugulus Mindaugasega. Põhiprotsessid 14. saj Leedus tugevnesid nii talupoegade kui aadlike klassid, võeti kasutusele uued agrotehnilised vahendid, kolmepõllususteem, kasvas viljakus ja seega diferentseerus ühiskond üha rohkem. Kasvas nõudlus importkaupade järele ja seetõttu kasvas kaubandus naabritega
varga oma alt priiks. Mingu varastagu nüüd, kust ta ise tahab! Nõnna teenis poiss nelisada rubla raha, neli vaati viina ja sai veel pealegi priiks. EÜS VII 632/6 (2) < Koeru -- O. Lõvi, J. Lauri ja O. Lalli (1910) Tekst on avaldatud antoloogias Eesti muinasjutud (koost. V. Mälk, I. Sarv ja R. Viidalepp; toim. R. Viidalepp; Tln., 1967). Rumalusnaljandi näide Järgnev näide on kontaminatsioon paljudest kilplasjuttudest (AT 1265* + 1386 + 1387 + 1384 + 1245 + 1210 + 1286 + 1263) Üks mees võtnud naise, kes temale sööki valmis teeb ja kodust asja toimetab, kui ta ise tööl käib. Kui pulmad peetud saand, läind mees kottu välja tööd otsima ja käskind naist õhtuks pudru valmis keeta. Naine pand kohe pudrupaja tulele, kui mees kottu ära läind, et õhtuks aegsasti valmis saab. Aga pudrupada hakand naist sõimama: rop, rop, rop, rop, rop, rop. Naine kuuland, kuda
suuremaid õigusi. Kuid leedulased polnud veel valmis aadliprivileegide nimel Poolaga ühinema ja katoliku usku üle minema. Tekkis Jogaila-vastane mäss, mille eesotsas oli Vytautas. Jõuti omavahel kokkuleppeni, Vytautasest sai Leedu tegelik valitseja, sest Jogaila keeldus tiitlist, mille tõttu personaalunioon kadus. 1429. aastal taheti Vytautast kroonida kuningaks, kuid see oli vastumeelne, sest Poola võim väheneks. Leedu ristiusustamine (1387) - Garanteeriti kõigile katoliku usu vastu võtnud aadlikele samad õigused, mis olid poola aadlil. Asutati Vilniuse piiskopkond ja kohustati kõiki leedulasi end ristida laskma. 1401-1404 alustas tööd Leedu Kolleegium, mis pidi ette valmistama vaimulikke Leedu jaoks. Vytautas Suur (1392-1430) - Leedu suurvürst 1392-1430, Kestutise poeg. 1392. aastal sõlmisid Jogaila ja Vytautas lepingu, mille alusel Vytautas lubas olla truu ja sai Trakai vürstkonna
Saksa orduga oli hädas ka Poola, kus oldi küll katoliiklased, kui sakslased tahtsid Poola arvelt oma valdusi laiendada. Tänu ühisele vaenlasele sõlmiti 1385. aastal Poola kuningannaJadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel ühinemise leping. Jogaila kohustus oma alamatega vastu võtma ristiusu. 1386. aastal peeti pulmad riikide valitsejate vahel. Sinna olid kutsutud ka Preisi orduriigi esindajad, kui nemad tõid Leetu laastava retke ja leedulased ristiti 1387. Aastal viimase Euroopa rahvana. Otsustavaks jõukatsumiseks sai aga Grunwaldi lahing, kus Orduriik sattus ränga kaotuse tõttu suurde rahahätta. Ordu oli värvanud palju palgasõdureid, kes nõudsid nüüd tasu. Seda polnud neil aga kusagilt võtta. Tõsteti makse, kuid see suurendas pingeid linnade ja vasallidega. Lõpuks puhkes sõda, mis osutus Orduriigile hukatuslikuks. 1466. aastal pidi ordu tunnistama läänisõltuvust Poolast. Poola-Leedu unioonist sai rohkem kasu Poola
1258 1517 Kerm Margus Lääne-Viru 04:08:05 M21 1023 2584 Kerner Aldor Harju 03:57:08 M21 1204 2476 Kesvatera Andres Tallinn 04:05:16 M21 112 71 Keunecke Karsten Saksamaa 03:03:08 M21 2238 2019 Kiisel Märt Tallinn 05:19:24 M21 1411 1456 Kiisk Kaukko Tartu 04:15:19 M21 1088 837 Kiisk Urmas Tartu 04:00:34 M21 1038 578 Kiivit Lauri Tartu 03:57:39 M21 1387 1406 Kikkas Riho Tartu 04:14:10 M21 771 673 Kilk Kalle Tallinn 03:44:32 M21 1547 2859 Kilpeläinen Santtu Tartu 04:22:53 M21 636 791 Kindel Kaido Harju 03:37:46 M21 350 311 Kingo Gunnar Tallinn 03:20:50 M21 340 357 Kingo Priit Tallinn 03:20:27 M21 2298 1584 Kirbits Janis Valga 05:30:31 M21 1584 1346 Kirsiaed Ivo Tartu 04:24:57 M21
10. sajandil Prahas katoliiklik piiskopkond, siiski peeti mõnes kloostrit liturgiat slaavi moodi. Umbes 1000.a said Poola ja Ungari katoliiklikeks maadeks. 831 Hamburgi piiskopkond, esimene pea Püha Ansgar (püha benedicktlane). 826 lasi Taani kuningas end ristida. 1015 28 hakkas Norra kuningas Olaf Püha oma maad ristiusustama. Ta kukutati. 12.saj alguses sai Rootsi ristiusklikuks. 13.saj alguses kristianiseeriti Liivimaa, Preisimaa. 1385 võttis Leedu ristusu vastu Poolalt, 1387 Vilniuse piiskopkond. Loode Leedu ristiusku 15. sajandil. Hispaanias, Lõuna Itaalias, Sitsiilias elavad nii muhameedlased kui kristlased. Lõuna Itaalias ja Sitsiilias sulandusid Lääne ja Ida kristlus. Paavsti pretensioon olla kogu kristliku maailma pea. Tema võim sõltus tema isikust, kuidas ta suudab end maksma panna. Paavstid pärinesid Rooma nobiliteedist, valimine sõltus Rooma aadliparteide suhetest, võimu teostamine sõltus samuti aadliparteidest.
soodustades väiksekasvulisemate liikide kasvamist ning liigirikkuse püsimist. Saprofüüdid - seenjuure ehk mükoriisa abil toitujad 32 Putuktoidulised taimed välja arenenud lämmastiku- ja fosforivaestes kasvukeskkondades- huulhein, võipätakas. Eesti taimestik ehk floora: · 1441 pärismaist liiki + 97 alamliiki; 50 sõnajalgtaimeliiki 4 paljasseemnetaimeliiki 1387 õistaimeliiki · Liigid kuuluvad 113 sugukonda ning 443 perekonda; · Naturaliseerunud liike on 82; · Tulnukliike ja kultuurpäritoluga liike kokku 718 (hõlmab ka naturaliserunud liigid) · Looduskaitse all on 215 soontaimeliiki. Kust taimed Eestisse tulid pärast jääaega? Horoloogia ehk koroloogia ehk arealoogia teadus, mis uurib liikide levikut. Liigid, mille areaalid suures osas kattuvad, moodustavad geoelemendi ehk flooraelemendi.
Geobotaaniliselt kuulub Eesti parasvöötme metsavööndisse. Botaanilis-geograafiliselt (taimkate + taimestik) kuulub kogu Baltikum Põhja-Euroopa taigaprovintsi. Taimestik ehk floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa-alal. Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste jt. taimerühmituste kogum. Eesti taimestik ehk floora: · 1441 pärismaist liiki + 97 alamliiki; - 50 sõnajalgtaimeliiki - 4 paljasseemnetaimeliiki - 1387 õistaimeliiki · Liigid kuuluvad 113 sugukonda ning 443 perekonda. Uusi sugukondasid väga ei leia · Naturaliseerunud (kodunenud) liike on 82 · Tulnukliike ja kultuuripäritoluga liike kokku 718 (hõlmab ka naturaliseerunud liigid) · Looduskaitse all on 215 soontaimeliiki Eesti floora koosseis taksonite järgi Eesti flooras on vaid ühe liigiga esindatud sugukondi 37 (ga selline sugukond, s.t. ka liik hõlmab üldfloorast 0,1%).
tema ambitsioonidele. Tema ilmselt pürgis Taevamandaati omandamisele. Samal ajal mongolid ei suutnud omavahelisi lahkhelisid ületada, magasid maha võimaluse ülestõusu maha suruda, siis kui see oli veel eos 1368 aastal Zhu võim laienes Guanzhouni, samal aastal mongolist keiser Toghan Temür põgenes mongolite ajaloolistele aladele Hiina territooriumilt ära. Kui ta põgenes ära läks ka pealinn, tulevane Peking, Zhu kätte. Mingi ala mis tihtilugu Hiina alalt välja vallutas ka ära, 1387. aastaks pärast 30 aastat kestnud sõda õnnestus tal vabastada terve Hiina territoorium. Sai valitseja nime Hong wu. Zhu Yuangzhang 1308. aastal sündis, tema kodukohas oli aktiivne valge lootose sekt. Viis Mingi dünastia kuulutamiseni. Oli sõjakäigus kaotanud kogu oma vara. Tema edu põhjuseks oli see, et ta oskas rahvajuhiks tõusta, oskas erinevate gruppidega hakkama saada, kõik võtsid teda liidrina vastu. Juba üsna noorelt oli tal ülestõusu juhina juba selline positsioon,
Läänemaa V.I.Lenini 85 16 107 191 728 3334 884 Läänemaa Karuse 86 19 216 237 1095 3513 5146 Läänemaa Kasari 86 20 175 306 760 3897 606 Läänemaa Kullamaa 86 19 134 291 1023 3790 2559 Läänemaa Lihula 86 20 150 293 1400 4161 1654 Läänemaa Linnamäe 86 24 111 255 627 3805 2437 Läänemaa Martna 86 20 176 207 825 3733 1387 Läänemaa Ridala 86 11 100 148 622 3215 1186 Läänemaa Sprus 86 24 149 271 1023 4360 1943 Läänemaa Tuudi 86 16 121 255 1089 3213 1148 Läänemaa V.I.Lenini 86 19 186 255 728 3358 903 Läänemaa Karuse 87 22 125 203 1042 3702 3230 Läänemaa Kasari 87 25 90 220 749 3872 549 Läänemaa Kullamaa 87 22 143 249 1023 3852 2244
Läänemaa V.I.Lenini 85 16 107 191 728 3334 884 Läänemaa Karuse 86 19 216 237 1095 3513 5146 Läänemaa Kasari 86 20 175 306 760 3897 606 Läänemaa Kullamaa 86 19 134 291 1023 3790 2559 Läänemaa Lihula 86 20 150 293 1400 4161 1654 Läänemaa Linnamäe 86 24 111 255 627 3805 2437 Läänemaa Martna 86 20 176 207 825 3733 1387 Läänemaa Ridala 86 11 100 148 622 3215 1186 Läänemaa Sōprus 86 24 149 271 1023 4360 1943 Läänemaa Tuudi 86 16 121 255 1089 3213 1148 Läänemaa V.I.Lenini 86 19 186 255 728 3358 903 Läänemaa Karuse 87 22 125 203 1042 3702 3230 Läänemaa Kasari 87 25 90 220 749 3872 549
5 111 162 0,02 0,13 2636 46,9 1591 0,21 2 39 143 0,03 0,28 500 9,6 2012 0,36 13 252 211 0,08 0,10 1854 0,0 587 0,23 10 210 181 0,04 0,07 1261 29,1 599 0,14 18 339 496 0,10 0,11 1120 55,2 1206 0,25 8 189 52 0,01 0,03 1938 49,5 454 0,07 2 43 6 0,00 0,07 2099 30,1 657 0,09 9 188 286 0,04 0,09 1000 22,1 944 0,15 14 318 524 0,09 0,09 1387 27,2 1233 0,20 17 412 58 0,01 0,06 1392 20,0 720 0,10 6 75 59 0,01 0,05 2271 37,5 902 0,13 4 90 16 0,00 0,11 1747 24,3 1308 0,18 10 215 436 0,08 0,37 1295 27,5 2624 0,47 6 148 70 0,01 0,14 2590 61,4 1417 0,18 12 260 239 0,05 0,08 753 18,8 710 0,16 3 85 31 0,00 0,14 2410 35,0 1414 0,17 9 193 414 0,08 0,23 1198 26,1 1746 0,33
VARAJANE AJALUGU Ajaloolised viited linnale viivad tagasi 4. sajandisse ja Rooma aega, kuigi Celtic ja Proto- Celticu jäänused leiti Vana-linnuse südamest Portos alles nüüd . Aja jooksul linna arendati oma tähtsust kaubasadamaga, peamiselt kaubandust Olissipona (Lissabon) ja Bracara Augusta (tänapäeval Braga) vahel. Aastal 868 krahv Vímara Peres kehtestas Esimese maakonna Portugalis (Portugali: Condado de Portucale), pärast sõda põhja pool Douro jõe piirkonnas. Aastal 1387, abiellusid João I ja Philippa Lancasteri tütar Johannes Gaunt, mis sümboliseerib pikaajalist koostööd sõjalise liidu vahel, Portugali ja Inglismaa vahel, maailma vanim sõjaline liit, mis on endiselt kasutusel NATO nime all. 14. ja 15. sajandil, Porto laevatehased aitasid kaasa Portugali laevastiku arengul. 18.SAJAND Aastal 1703 Methuen asutamislepingus kehtestati kaubandussuhted Portugali ja Inglismaa vahel. Portveini tootmine arenes järk-järgult Inglismaal
1379. Sügis on nagu teine kevad, mil iga leht on nagu lill 1380. Sa näed asju ja küsid MIKS. Proovi unistada asjadest ja küsida MIKS MITTE? 1381. Pessimist vihkab teisi inimesi, sest arvab, et nad on sama halvad, kui tema 1382. Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali 1383. Korrutamine ei muuda valet tõeks 1384. Teadmised on võim 1385. Kui minuga nõustutakse, on mul tunne, et ma eksin 1386. Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt 1387. Viljaterast pirukani on väga pikk tee 1388. Sõnadel pole mõtet seal, kus tegu räägib iseenda eest 1389. Tarkuse omamisest ei piisa, on vaja osata seda ka kasutada 1390. Aeg on kõikidest vahenditest kõige kallim 1391. Ennekõike ära kaota eneseaustust 1392. Harjutamine annab rohkem, kui looduse kingitug anne 1393. Harimatud on ainult need, kes on otsustanud selliseks jäädagi 1394
10614 43117-1 Betooni 59.40419424.928034 10614 Rae vald 24712 7820024-1Betooni 58.38365326.691264 24712 Tartu linn 24713 7820025-1Betooni 58.38356026.691616 24713 Tartu linn 28512 4400090-1Betooni 59.33549927.286309 28512 Kohtla-Järve linn 28513 4400089-1Betooni 59.33555927.285940 28513 Kohtla-Järve linn 1386 13901-1 Betooni põi59.42401024.856463 1386 Lasnamäe 1387 13902-1 Betooni põi59.42380124.856486 1387 Lasnamäe 38068 Bialystok 53.13000023.169999 38068 38127 Bielefeld 52.0199998.5299998 38127 38216 Bigosovo-16.570971520.776128 38216 4722 23301-1 Bioloogia 59.39166424.580135 4722 Saue vald 4723 23302-1 Bioloogia 59.39200124.583044 4723 Saue vald 134261 4400954-1Biopuhastu59.40444327.240209 134261 Järve linnaosa 134262 4400955-1Biopuhastu59
annaabi.ee 
